EESTI IMETAJADAnna Irjas ja

GAG LoodusringJuh. õp. H. Reino

2008

reisiblog.lhconcept.ee/images/nahkhiir.jpg www.etv24.ee/failid/79148_01.jpg

Eesti imetajad

Eestist on leitud 64 erinevat imetajaliiki.Eestist on leitud 64 erinevat imetajaliiki. Imetajad on ettevaatlikud – nad tegutsevad Imetajad on ettevaatlikud – nad tegutsevad

peamiselt õhtuhämaruses või ööpimeduses.peamiselt õhtuhämaruses või ööpimeduses. Paljud imetajaliigid – närilised, karihiired ja Paljud imetajaliigid – närilised, karihiired ja

käsitiivalised – on raskesti määratavad.käsitiivalised – on raskesti määratavad. Järgnevalt tutvume tuntumate imetajategaJärgnevalt tutvume tuntumate imetajatega..

Hunt

Hunt on välimuselt koera sarnane

Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes

Kaalub umbes 30-50 kg 100 – 160 cm pikk Hundid söövad jäneseid,

temast väiksemaid kiskjaid, sageli ka konni, hiiri, putukaid ja linnumune

Rebane

Punakaspruuni karvaga metsaelanik

On levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas

Sobivaim elupaik on metsade vahel asuv avamaastik, ka sood ja rabad

On üksiku eluviisiga loom, kes näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel

Rebasel on hästi arenenud haistmine ja kuulmine

Toitub väiksematest selgroogsetest, kodulinde näppab harvem kui arvatakse

Kährik

Pika karmi karvaga, jässaka keha-ga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga koerlane

Looduslik levila on Kagu-Aasias. Eestisse toodi nad 1950. a. Praegu on kährik Eestis tavaline jahiuluk

Elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega

On aktiivne öösel ja videvikus

Ainus taliuinakut tegev koerlane

Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6…8 kutsikat, kelle eest hoolitsevad mõlemad vanemad

Looduslikeks vaenlasteks on talle hunt, ilves, karu

Pruunkaru

Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel

Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal nagu inimenegi

Karud eelistavad elada suurtes metsades. Nad liiguvad ringi öösiti ning magavad päeval varjulises kohas

Karude talveuni kestab novembrist aprillini

Karud söövad pea kõike, eriti armastavad mett

Karu ainus vaenlane on inimene

Metssiga

Värvus mustjaspruunist hallikaspruunini. Põrsastel on kollakaspruunid triibud, mis kaovad neljandal elukuul

Emad liiguvad ringi poegadega, kuldid üksi. Aktiivsed õhtusel ja öisel ajal

Nagu pruunkaru, on metssigagi kõigesööja

Metssea vaenlasteks on hundid ja karud, poegadele ka ilves

Eluiga võib ulatuda kuni 25 aastani, aga tavaliselt ei ületa 10 aastat

Poegi võib olla kuni 12, enamasti siiski 3-4

Põder

Põder on Eesti metsade suurim loom

Tema õlakõrgus on üle 190cm ning kaal küündib 600kg-ni

Põdrad söövad 30-40kg rohtu ja puukoort suvel ning 15-20kg talvel

Põder on vagur loom, aga kui ta kõrvu liigutab ja jalgu tampima hakkab, tuleb jooksu panna, sest juba üks jalahoop võib olla surmav

Vasikad kaaluvad sündides 6-15kg, ent võtavad ööpäevas juurde kuni 2kg

Looduslikud vaenlased on hunt ja karu

Metskits

Sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad sarvi

Eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi

Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud agressiivseks ning võivad üksteist tõsiselt vigastada, koguni tappa

Talled hakkavad liikuma nädala vanuselt

Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad

Tähnikhirv

Eestisse teda sisse toodud ei ole, aga neid tuleb aeg ajalt Leningradi oblastist meile

Võimalus tähnikhirvi Eestis näha või kuulda on aga siiski väike, kuna nad ei talu lumesügavust üle 45 cm

Tähnikhirved on peidulise eluviisiga loomad, kes eelistavad elupaigana tihedaid leht- ja segametsi ning käivad toitumas videvikus

Jooksuaeg on neil septembris oktoobris, mil nad peavad möirgamisduelle

Eluiga on neil looduses 11…14, vangistuses kuni 21aastat

Orav

Orava kehapikkuseks on 20…25 cm, saba pikkus on 19…21 cm ja nende kaal on vahemikus 170…400 g

Suudab puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda

Nad on segatoidulised süües nii pähkleid, seemneid kui ka linnupoegi ja tigusid

Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi

Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull

Lendorav

Tavalisest oravast väiksem, tiheda hallika karva ja suurte mustade silmadega näriline

Esi- ja tagajalgade vahel on lendoraval nahavolt, mida ta kasutab puude vahel liuglemiseks

Toitub lehtpuu urbadest, koorest, seemnetest, marjadest, lehtedest ja puude võrsetest

Elupaigaks vanade puudega metsad, kus leidub pesaks sobivaid õõnsusi

Elab tavaliselt 5-6 aastaseks Eestis haruldane, säilinud

peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis Lendorav on looduskaitse alllooduskaitse all

Ilves

Meie metsade ainus kaslane Kaalub kuni 30 kg ja on kuni 110

cm pikk Värvus varieerub

punakaspruunist helehallini Looduses elab u 10 aastaseks Saaki varitseb maapinnal Sööb kõike, millest jõud üle käib Ilvesel on väga hea kuulmine.

Näiteks 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib

Ilves on värvipime

Saarmas

Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim

Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate

Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel

Tema uru suue avaneb vee alla Toituvad peamiselt veeloomadest Saarmale peetakse jahti tema

hinnalise kasuka pärast Emas- ja isasloom on koos vaid

paaritumisajal, muul ajal elavad nad eraldi urgudes

Looduslikke vaenlasi väga pole, vaid hunt

Kobras

Koprad kuuluvad näriliste seltsi

Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale

Suvel söövad koprad rohttaimi, sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks

Mass ca 30 kg. Keha on jässakas

Koprad ehitavad uru või kuhil-pesa. Uruava asub veepinnast allpool. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tammi. Lange-tatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga

Mutt

Väike tömbi keha ja musta sametise karvaga loom. Tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga

Aktiivses tegutsemises ööpäevaring-selt. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib: hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks

Kevadel sünnib mutil 3...8 abitut poe-ga, kes iseseisvuvad 1 kuu vanuselt. Suguküpseteks isenditeks saavad 1 -aastaselt

Aedades tuhnivad mutid üles mulla-hunnikuid ning uuristavad käike pee-nardesse. Mutt hävitab kahjurputukaid ning kobestab mulda

Teda on kütitud karusnaha pärast

Siil

Keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pika koonuga pea väikesed silmad ja kõrvad lühike kael

Elab vaheldusrikastes elupaikades - metsaservad, leht- ja segametsad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud. Väldib paksu okasmetsa

Tegutseb peamiselt videvikus ja öösiti Siili elupaiku ohustab linnastumine ja

transport. Igal aastal hukkub maanteedel suur hulk siile. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriassekaitstavate liikide III kategooriasse

Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi

Kodurott

Eestisse jõudis kodurott 13.sajandil.

Ta on rändrotist tumedam, saba keha pikkusest pikem.

Pikkus 15-25 cm Elab hoonetes ja nende ümbruses. Eelistab taimset toitu, kuid sööb

ka loomset. Levinud vaid Kagu- ja Lõuna-

Eestis Enamasti piirdub koduroti

sigimisaeg ajavahemikuga märtsist oktoobrini.

Poegi on pesakonnas 7-12, suguküpseks saab u 3-kuuselt.

Keskajal oli ta olulisemaid katku levitajaid.

www.taiko.org.nz/rat1.jpg

Rändrott

Rändrott ehk võhr pärineb Hiinast

Rändrott on agressiivsem kui kodurott ning eelistab süüa liha

Elavad pööningutel ning inimeste toidutagavarade lähedal

Poegivad aastaringselt Kannavad edasi haigusi ja

hävitavad praktiliselt kõik, mis ette jääb

Suure kohanemisvõime tõttu ei ole neid võimalik mitte kuidagi hävitada

Mügri e vesirott

Roti suurune, kuid saba on ainult poole keha pikkune.

Pikkus 12-24 cm. Elab veekogude läheduses,

niisketes paikades, aedades. Tavaline kõikjal Eestis. Mügri on usin kaevaja. Ta rajab

maapinna lähedale pikki ja keerukaid käike. Sissepääsude juurde kuhjab mullahunnikud, mille sissepääs on külje pealt.

Mügri toitub kaldataimedest ja taimeosadest. Talvel võib süüa ka puude koort ja võrseid.

Poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 4-7 poega.

Looduslikeks vaenlasteks on kiskjad ja röövlinnud.

static1.nagi.ee/i/c/44/35/000044359c06d8_c.jpg

Leethiir

Punakaspruuni ülapoolega väike näriline, kelle saba on poole lühem kui keha.

Pikkus 8-11 cm Elab metsades, võsastikes ja

raiesmikel. Toit on peamiselt taimne –

seemned, marjad, taimeosad, seened.

Aktiivne ööloom, päevasel ajal liigub toiduotsingul poegadega emaloom.

Nende arvukus on suur ja seetõttu on nad kiskjate ja röövlindude toidusedelis tähtsal kohal.

Nende uriiniga levivad mõned eriti rasked viirushaigused.

Halljänes

Karvastik on pruun aastaringselt. Pikkus 50-70 cm. Asustab põlde, niite ja muid

avamaastikke. Ulatuslikes metsamassiivides teda ei kohta.

Suvel toitub rohttaimedest, talvel puude ja põõsaste okstest ja koorest.

Tavaline kõikjal Eestis. Halljänes poegib 2-3 korda aastas,

igas pesakonnas on 3-5 poega. Halljänes pesa ei ehita ja imetab

oma vastsündinud poegi ainult öösiti. Päeval on nad omapead. Juba paarinädalaselt hakkavad nad ise toitu otsima.

Tal on palju looduslikke vaenlasi – kisjad, röövlinnud, hulkuvad koerad ja kassid.

www.karwendel.net/fauna/tiere/gross/feldhase.jpg

Valgejänes

Karvastik muutub talveks valgeks, ainult kõrvatipud on aastaringselt mustad.

Pikkus 45-70 cm. Asustab metsi ja soid.

Avamaastikel teda eriti ei kohta. Suvel toitub rohttaimedest, talvel

puude ja põõsaste okstest ja koorest.

Tavaline kõikjal Eesti mandriosas. Valgejänes poegib 2-3 korda

aastas, igas pesakonnas on 3-5 poega.

Halljänes pesa ei ehita ja imetab oma vastsündinud poegi ainult öösiti. Päeval on nad omapead. Juba paarinädalaselt hakkavad nad ise toitu otsima.

Tal on palju looduslikke vaenlasi – kisjad, röövlinnud, hulkuvad koerad ja kassid. www.karwendel.ne/fauna/tiere/gross/feldhase.jpg

Nahkhiired

Nahkhiiri kohtame eelkõige videvikus ringi lendamas.

Neid leidub kõikjal Eestis. Nahkhiired kasutavad ultraheli nii

pimedal ajal takistuste vastu lendamise vältimiseks, kui ka saagi püüdmiseks.

Päeva veedavad nad tardumuses pööninguil, koopais, keldrites või puuööntes. Talvel on nende kehatemperatuur madal ja ainevahetus aeglane.

Nahkhiired toituvad nii putukatest kui puuokstel istuvatest selgrootutest.

Poegi on neil tavaliselt üks-kaks. Kõik Eestis elavad nahkhiired on Kõik Eestis elavad nahkhiired on

LK all.LK all.

www.arborecology.co.uk/.../bat-plecotus.jpg

Euroopa naarits

Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja

Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug

Elavad vaikse voolu ja puhta veega jõe ja oja kallastel

Naaritsad söövad peamiselt veeloomi: konni, kalu ja limuseid

Euroopa naaritsa emast võib viljastada mingi isane. Siis hukkuvad looted enne sündi. Antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad

Kärp

Suvel on kärp pruun, talvel valge. Sabaots jääb tal aga muutumatult mustaks

Kärp elab üksikult. Tegutseda eelistab videvikus. Ta on hea ronija

Elupaigaks valib koha, kus leidub hiiri

Sööb enamasti linnupoegi ja roomajaid, ent meelispalaks on hiired

Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud.

Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane

Metsnugis

Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik

Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad

Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde

Jahti peab ta nii puu otsas kui ka maapinnal

Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17 aasta vanuseks

Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt ja ilves

Nirk

Nirk on maailma kõige väiksem kiskja

Nirk on levinud kõikjal üle põhjapoolkera

Nirk sööb hiiri, linde, mune, putukaid, vihmausse jne

Nirgid elavad 4-6 aastaseks Vaenlasteks on nirgile kõik

suuremad kiskjad ja röövlinnud

Hallhüljes

Läänemere suurim imetaja Täiskasvanud isaslooma

pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo, emasloomad on väiksemad

Toitub kaladest, mereselgrootutest ja taimedest

Poegib veebruari lõpus või märtsis

Hallhüljes on looduskaitse alllooduskaitse all,, teda ohustavad küttimine ja elukeskkonna reostumine

Viigerhüljes

Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes

Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa

Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem

Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda

Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad

Neid kütitakse nii naha kui ka liha pärast