Laamade liikumine.

Laamade kokkupõrkumisel maakoor hävib. Eemaldumisel tekib aga uus maakoor.

Laamade servaaladel purskavad vulkaanid ja on tugevad maavärinad.

Litosfäär ei ole ühtne tervik.Ookeanides tekivad ookeani keskmäestikud. See on noor, uus maakoor, võivad tekkida ka

vulkaanilised saared.

Laamade servaalad

• Laamade servaaladel toimuvad mitmesugused

geoloogilised protsessid: purskavad vulkaanid ja on tugevad maavärinad. Seal kerkivad kõrged mäestikud ja vulkaanilised

saared.

Saksa maadeuurija Alfred Wegener pakkus välja idee, et tänapäeva mandrid on tekkinud kunagise hiidmandri

lõhenemisest üksikuteks plokkideks.

• 1. pilt. Pangeja, Perm, 225 mil. a. tagasi

Litosfäär on lõhenenud plokkideks ehk laamadeks. Nad nagu ujuvad aeglaselt vahevöö poolvedela kihi

peal, nad on pidevas liikumises ja muutumises.

Laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades. Nad võivad üksteisest eemalduda, või kokkupõrgata,

aga ka küljetsi nihkuda.

Maasiseehitus. Maakoor. Mandriline maakoor (settekivimid, graniitne kest, basaltne kest);

Ookeaniline maakoor ( settekivimid, basalt)

Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ookeanilaama serv kergema mandrilaama alla. Ookeanis tekib süvik, kivimid sulavad vahevöö kuumuses, sealt lõhede kaudu

magma purskab ka maapinnale.

Skeem.Üks laam sukeldub teise alla

Laamade põrkumisel on tekkinud vulkaaniline kurdmäestik - Andid

• Nazca laam – ühelt poolt, on tihedam ja raskem ookeaniline maakoor (Vaikses ookeanis)

• teiselt poolt: Lõuna- Ameerika laam, paksem, kuid aga kergem mandriline maakoor.

Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda. Seetõttu kuhjuvad kivimid üksteise otsa,

kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Esinevad tugevad maavärinad, vulkaanipurskeid on

vähe.

Kahe mandrilise laama põrkumisel nende servad purunevad, samuti kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Tekkis

maavärinate piirkond, vulkaanipurskeid on vähe

• Himaalaja kurdmäestik tekkis Laamade põrkumisel.

• India-Austraalia laam ühelt poolt ja Euraasia laam teiselt poolt.

Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub ühe väiksema laama serv vahevöösse (kohad: Kuriili saared, Kamtšatka, Jaapani saared, süvikud jne) Sönad: Süvik-, Vahevöö-, ookeanilise maakoorega laam-, mandrilise maakoorega laam-, magmakolle-,

Vaikse ookeani laam ja Euraasia laam liiguvad teine teise vastu, tekib veealuste vulkaanide vöönd,

vulkaaniliste saarte ahelikud ja süvikud.

Sumatra, Jaava saared on kahe laama piiril.

Laamade liikumine küljetsi. Põhja- Ameerika lääne osas: San- Andrease murrang

• Rahutu on maakoor sealgi, kus laamad nihkuvad üks teise suhtes, takistades teine teise liikumist

• Tekivad purustavad maavärinad.

Kui laamad eemalduvad teine teisest, siis magma tõuseb suure jõuga vahevööst maakoore alla,

painutab ta seda kõrgemale.

Atlandi ookeani keskmäestik.Islandi saare keskosas kulgeb Põhja- Ameerika ja

Euraasia laama lahknemispiir.

Maavärinate vööndid on rohkem laamade kokkupuutealadel. Kõige tugevamad maavärinad on Vaikse ookeani rannikul,

Hiimalaja mäestikust üle Väike- Aasia poolsaare kuni Vahemere-maadesse

.