Upload
aasake
View
2.965
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Citation preview
UppumineÕnnetus jäälAlajahtumine
Elektritraumad
Eva PalkPärnu-Jaagupi Gümnaasium
2
Uppumine
Uppumine on lämbumine vedelikkeskonnas Eestis upub aastas ~ 170 inimest (lapsi ~ 35)
3
Uppumise riskifaktorid
Alkohoolne joove (45%) Läbi jää vajumine, allajahtumine Krambisündroom, epilepsia Veesport, traumatism, (pea ees vette hüppamine) Laste jätmine järelvalveta Ravimid, narkootikumid Ujumisoskuse puudumine või selle ülehindamine Paadi ja laevaõnnetused, päästevestide
puudumine
4
Õnnetuse äratundmine
Osates ära tunda õnnetuse võib päästa elu; Pane tähele kõike ebatavalist; On kahte tüüpi hädaolukordi vees: väsinud ujuja ja
uppumine; Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata
ning hüüda appi; Väsinud ujuja edasiliikumise võime on null või
nullilähedane; Väsinud ujuja võib uppuda, kui teda ei abistata;
5
Õnnetuse äratundmine
Uppuja ei hüüa appi, ta kulutab oma energia pea ülalpool veepinda hoidmiseks;
Aktiivne uppuja teeb kätega üles- alla liigutusi veepinnal püsimiseks, tema keha on vertikaalasendis ja ta ei hüüa appi;
Passiivne uppuja ei liiguta, ta hõljub nägu alaspidi vahetult veepinna all või põhjas.
6
Uppumine, esmaabi
Kui näed inimest uppumas kutsu kohe abi 112
Kui sul pole vajalikke oskusi, ära mine teda päästma, võid ise ohvriks sattuda!
Võimalusel ulata kaldalt uppujale mõni pikk ese, millest ta saaks kinni haarata.
Jäta meelde uppumise koht
7
Kannatanu abistamine kaldalt
Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe;
Kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese.
8
Abistamine kaldavööndis
http://health.allrefer.com/health/near-drowning-drowning-rescue-board-assist.html
9
Abistamine kaldavööndis
10
Abistamine kaldavööndis
Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend;
Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda;
Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
11
Uppumine. Kui otsustad päästa
http://www.cartoonstock.com/directory/s/saving_a_person.asp
12
Uppumine. Kui otsustad päästa
Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt kui tema haardeulatus
Võta uppujal kaenla alt või juustest ja too ta kaldale, hoides tema pead väljas
Aseta kannatanu kõvale pinnasele Kontrolli teadvust, hingamist ja pulssi Keera kannatanu korraks külili, et suus ja ninaõõnes
olev vesi välja valguks Lapse võib hetkeks ka jalgadest üles tõsta
13
Uppumine. Kui otsustad päästa
http://www.health24.com/medical/Condition_centres/777-792-2557-2572,45028.asp
http://webhealthcentre.blogspot.com/2009/03/first-aid-for-drowning.html
14
Uppuja päästmine
http://www.nytimes.com/imagepages/2007/08/01/health/adam/1132Drowningrescueoniceboardassist.html
15
Uppumine, esmaabi
Selgroovigastuse kahtlusel jäta pea otseks, ära painuta kuklasse
Südameseiskuse puhul alusta elustamist! Hingamisseiskuse puhul, ava hingamisteed
ja alusta kunstliku hingamisega Oksendamise puhul aseta kannatanu külili Teadvusetuse puhul- stabiilne küliliasend Kata soojalt ja oota kiirabi
16
Turvalisus vees
Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul;
Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi;
Oska ujuda, tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed;
Läbi vastavaid kursusi professionaalsete koolitajatega;
Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral;
http://twomilerun.net/images/boating_paddle.jpg
17
Turvalisus vees
Vali veeskäimiseks ohutu koht; Tea potentsiaalseid ohte oma
ujumiskohas; Tea kohalikke ilmastikuolusid; Oska ennetada ja toimida alajahtumise
(hüpotermia) korral; Ole teadlik ohutusnõuetest viibides
veekogul.
18
Turvalisus
Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta;
Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest;
Värvuselt tume või tundmatu; Madal või sügav vesi; Puudub ohutust tagav personal või
vetelpäästjad;
19
Turvalisus
Enne vetteminekut “tundmatus” kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja hoovuseid, üleujutusi, meres murdlaineid;
Tuleb hoiduda piirkondadest kus vesi “kukub”; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi.
Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees.
http://www.aquaticsandrecreation.org.au/watersafetyweek
20
Ära hüppa vette tundmatus kohas!
http://www.cmtc.7atc.army.mil/summer_safety.htm
21
Ära mine kunagi paadisõidule ja ujuma alkoholijoobes!
Ka üks õlu võib ohtu seadaSinu elu!
22
Turvalisus rannavalvega rannas
Olukord vees on tähistatud signaallippudega: Punane lipp: ujumine keelatud- ujumine on ohtlik
kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht;
Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla;
Roheline lipp: ujuda võivad kõik;
http://www.travelpod.com/travel-photo/devineescapes/2/1217990280/green-flag-on-the-beachx.jpg/tpod.html
23
Millist ohutusnõuet on rikutud?
http://phuketnews.phuketindex.com/environment/raising-red-flags-along-the-beaches-170961.html
24
Turvalisus rannavalvega rannas
Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud; Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud; Inimesi on rohkem: suureneb võimalus
õnnetust märgata;
25
Turvalisus
Vali omale sobiv ujumise aeg: Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC; Väldi alajahtumist Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik
ning veekogus võib olla veekasvusid; Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon
kutsumaks abi hädaabi telefonil 112.
26
Turvalisus
Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele;
Ära uju ülekuumenenult; Ära uju täis kõhuga; Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali,
vetelpäästjate korraldusi; Vette ära hüppa, vaid mine rahulikult; Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud
ujumispiirkonnas;
27
Turvalisus
Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja;
Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja; Tundes külma, tule viivitamatult veest välja; Ära mängi kunagi uppumist; Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all
ujumisega; Ära suru ega tõmba kedagi vee alla.
28
Turvalisus
Järgi kohalikke seadusi viibides veekogul; Veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras
ning päästevestid seljas; Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas; Paadis viibitakse istudes; Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata; Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene
korraga; Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus.
29
Millise ohutusnõude vastu on eksitud?
http://www.gettyimages.com/detail/82672728/Lifesize
30
Turvalisus vees
31
Parim turvalisus: õpi ujuma
http://www.splashtimeswimming.co.uk/
32
Turvalisus vees
Millise ohutusnõude vastu on eksitud?
http://www.outboardmotoroilblog.com/date/2008/10/
33
Enesepäästmine vees
Hüüa appi! Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära
rabele; Vaata ringi ujuvate esemete järele; Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes; Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda
veepinnal; Kui kallas on lähedal, uju kaldale.
34
Enesepäästmine vees
Proovi ronida paati ahtrist; Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui
teine kaldale sõuab; Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või
roni sellele;
35
Turvalisus jääl
Jääle minnes võta kaasa: jäänaasklid, mis on abivahendiks jääaugust väljaronimisel; vile/helisignaal, et ennast vajadusel kuuldavaks teha; Vähemalt 20 m pikkune ja 5 mm läbimõõduga päästenöör.
Paiguta see seljakoti küljetaskusse ja ühenda üks ots seljakoti külge. Läbi jää vajudes saad heita nööri enda abistajale;
Seljakott, milles on veekindlates kilekottides vahetusriided, aitab sul püsida veepinnal, kui oled vajunud läbi jää. Seljakotti ei tohi suhtuda kui päästevesti, vaid kui vee peal püsimise abivahendisse;
päästevest ei ole liialdus ka viibides jääl; seltskond – nii on lõbusam ja ohutum ning abistaja vajadusel
ka lähemal.
36
Õnnetus jääl
Kui vajud läbi jää, siis: Säilita rahu; Hüüa appi; Keera ennast sinna suunda, kust sa tulid; Murra jääd enda eest, kuni see kannab; Tee jalgadega ujumisliigutusi, nii saavutad horisontaalasendi ja
suudad ennast jääaugust välja tõmmata; Rulli ennast jääaugust eemale; Mine kiiresti sooja. NB! Alkohol ja kiire ülessoojendamine loovad petliku
soojatunde.
37
Õnnetus jääl
Kui sa ei saa jääaugust välja, siis: Hoia kinni jää servast; Kehasoojuse hoidmiseks püüa ennast
võimalikult vähe liigutada; Hüüa appi; Tugev tahtejõud suurendab
pääsemisvõimalust.
38
Esmaabi jääl
Kui keegi teine vajab abi: Kutsu viivitamatult abi, helista 112; tegutse selliselt, et sina ise ei satuks ohtu. Võimalusel abista
kaldalt; Otsi juhuslik päästevahend käepikenduseks. Selleks võib olla
köis, tugev puuoks, aer või su oma jope; Lähene abivajajale tema mindud teed mööda. Viimased
meetrid liigu roomates. Jaota oma keharaskus laiali; Kui abistajaid on mitu, moodustage inimkett; Toimeta kannatanu sooja.
39
Esmaabi jääl
Alajahtumine, külmakahjustused
Eva Palk
41
Madala välistemperatuuri toimed
Lokaalsed külmakahjustused Kogu organismi allajahtumine ehk hüpotermia alla
(35°) < 30° kaotab inimene teadvusePõhjused:
Keha külmas vees või märgades riietes
Pikaajaline madal õhutemperatuur, ka ruumis
Teadvushäired (haigushoog, trauma,alkohoolne joove)
sport, matkamine külma ilmaga ja talvel ( eksimine, õnnetused)
42
Hüpotermia e. alajahtumise sümptomid
nahk
Pulss
Hingamine
Käitumine
Teadvus
Kerge
Kahvatu, hallikas
Normis või kiire
Normis või kiire
Külmavärinad,
katkendlik kõne
Teadvusel
32 – 35ºC
Mõõdukas
Hallikas, sinakas
Aeglane, nõrk
Aeglane
Tugevad
külmavärinad
Unine, segane,
ebaadekvaatne
28 – 32ºC
Raske
Hallikas, sinakas
Nõrk, ebaregulaarne,
või puudub
Aeglane või puudub
Värinad puuduvad
Teadvuseta, ei
liiguta
<28ºC
Hüpotermia raskusaste
43
. Vii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumist
Asenda märjad riided kuivadega
Soojenda, et vältida edasist jahtumist, soojad
tekid, termokile
Käed ja keha mässi eraldi tekkidesse, riietesse,
et käed ei jahutaks keha veelgi.
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral
44
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral
http://www.webtogs.co.uk/Lifesystems/
45
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral
Sügavas hüpotermias haige püüa hoida horisontaalasendis
Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki ( 37º)
Sügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja hingamine
väliselt mittemääratav. Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära
alusta ABC-d. Nõrgalt töötav süda võib hoopis seiskuda!
Teadvuseta kannatanu puhul ära elusta
vaid helista 112
46
Hüpotermia ehk alajahtumine
Külma vette kukkunu ellujäämisvõimalused: Vee temp °C Teadvus kaob Surm 0 < 15min <45min 0- 10 15-60min 30-120min 10-15
1-2tundi 1-3 tundi 15-20 2-7 tundi 2-40 tundiKeha jahtumisel algavad külmavärinadEdasisel jahtumisel >32º C külmavärinad lakkavad30ºC teadvus kaob ( aju võib hapnikupuudus madalal
temperatuuril taluda isegi 10-35 minutit
47
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral
Ära anna alkoholi kui kannatanu on külmas keskkonnas
Alkohol laiendab veresooni ja alajahtumine suureneb Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäsemeid
sooja vette ( võivad tekkida koekahjustused) Ära hõõru külmunud jäset ( see kahjustab külmunud
kohta ja nahka, lumi jahutab edasi) Parim ülessoojendamine toimub haiglas.
48
Lokaalsed külmakahjustused
Tavaliselt väljaulatuvad kehaosad Nahal on tunda torkeid ja valu Nahk on valkjas, külmumiskoht tundub
kõvana, tundlikkus vähene või puudub Võib tekkida märkamatult Võivad tekkida villid Soojenda külmunud kehaosa passiivselt oma
kehasoojusega, ära hõõru külmunud kohta
49
Külmakahjustused
http://peltgrande.blogspot.com/2007/02/hypothermia.html
50
Külmakahjustused
http://www.wildlifeonline.me.uk/hedgehogs.html http://www.offthemark.com/search-results/key/frostbite
51
Külmakahjustused
http://projectdisaster.com/?m=20090114
52
Külmumiste vältimine
Ära pese enne külma kätte minekut nägu sooja vee ja seebiga. Nahka kattev rasvakiht kaitseb külma eest
Ole tähelepanelik külmavastaste kreemidega. Kõrge veesisaldusega kreemid võivad külmumisohtu suurendada
Külma käes suitsetades veresooned ahenevad ja suurendavad külmumisohtu
53
Külmumiste vältimine
Alkohol laiendab veresooni ja külmumisoht on suurem!!!
Külma käes joo piisavalt sooja jooki, sest külmas uriinieritus suureneb. Vedelikukadu halvendab naha vereringet. Kohv suurendab vedelikukaotust
54
Külmumiste vältimine
Pane selga mitu kihti rõivaid, õhurikkad rõivad Riided ja jalatsid ei tohi pigistada Märjad sokid-jalatsid, rõivad vaheta kiiresti Liiguta näolihaseid, varbaid, sõrmi naha
vereroinge taastamiseks, soojenda kõrvalesti, nina, lõuga sooja käega
Kukkudes külma vette ja oodates kaldal päästmist, siis liiguta- vereringe paraneb ja külmumisoht on väiksem
Kaitse end tuule eest Vajadusel kohe sooja
55
Külmumiste vältimine
Planeeri oma reise, töid ja tegemisi Ilmaprognoosi arvestamine Sobiva riietuse valik Väsimus soodustab külmumiseohtu Personali väljaõpe
http://www.climbing-high.com/frostbite.html
Elektritraumad
Eva Palk
57 http://www.melmas.ee/kasulikud_lingid.html http://www.tja.ee/?id=11530
58 http://www.handler.ee/media/maxile_sartsu_2.gif
59
Elektritrauma põhjused
Katkised majapidamismasinad, tööriistad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed
Kõrgepingeliinid, alajaamad Ohutustehnika eiramine!
http://www.ohutus.kolmlovi.ee/elektriohutus.htm
60
Elektritrauma
Elektrishokk tekib siis, kui elektrivool Elektrishokk tekib siis, kui elektrivool läheb läbi kehaläheb läbi keha
61
Voolu kulgemise tee
http://88.196.75.190/iso/abi/Elektriohutus.ppt#259,4,Elektritraumad
http://www.welander.ee/index.php?id=5
62
Elektritrauma
Elektrishoki riski suurendavad Märg riietus Suur niiskus (humidity) Higistamine
Voolu all olemise aeg Lühike voolu all olemise aeg võib suure
voolutugevuse puhul olla raskete kahjustustega Pikem voolu all olemise aeg (mõned sekundid) võib
lõppeda surmaga isegi väikese voolutugevuse puhul
63
Elektritrauma
64
Elektrilöögi tunnused
Lihasvalu
Juhtmetesse kinnijäämine
Põletused
Teadvuse kadu
Ebaregulaarne pulss
Südameseiskus, hingamise lakkamine, šokk
Tagajärjed: südamekahjustus, hingamisseiskus, põletused, lihaste ja
skeleti vigastused
65
Ohutusnõuded abistajale
Abistaja peab hoolitsema oma ohutuse eest
Ära ürita riietest tõmmates inimest vooluvõrgust eemaldada.
Ära lähene enne kannatanule kui vool on välja lülitatud!
Niiske keskkond juhib hästi elektrit
Kaitsevahenditeks kummikindad, kummijalatsid
Kuiv puu, kuiv riie, kuiv ajaleht on isolaatorid
66
Tegutsemine elektrilöögi korral
Ohvri eemaldamiseks vooluringist lülita vool välja (pistik
seinast, kaitsmed elektrikilbis) ohttsoon kuiva maaga on
15m. Helista 112
Kui see pole võimalik – kummikindad, puukepp, astu
paksu kuiva ajalehe peale
Vooluringist eemaldamise järgselt alusta elustamist
Kui inimene on teadvusel- stabiilne küliliasend
Elektrilöögi saanud inimene viia haiglasse
67
Lülita vool välja elektrikilbist
68
Ohutu tegutsemine
kummikindad,
puukepp,
astu paksu kuiva
ajalehe peale
http://www.jogevamalev.ee/nooredkotkad/pildid/oppematerjalid/esmaabi/elektras.gif
69
Ohutu tegutsemine
70
Tegutsemine elektrilöögi korral
Stabiilne küliliasend
71
Šoki tunnused
Nahk kahvatu, kaetud külma higiga Pulss kiire, nõrk Hingamine sage Kannatanu on rahutu, teadvusehäired
72
Šoki esmaabi
Pane kannatanu lamama Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale, laste puhul
ka käed Kata kannatanu soojalt Rahusta, vestle temaga Ära anna juua, jomine võib vallandada süvendava
seisundit oksendamise HELISTA 112 Transportimine peab olema põrutusteta, kannatanut
säästev
73
Šoki esmaabi
http://health.howstuffworks.com/enlarge-image.htm?terms=first+aid&gallery=1&page=0
74
Tegutsemine kõrgepinge elektrilöögi korral
Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber
Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas
Päästeteenistuse informeerimine
Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist
Kui inimene on teadvusel, aga tema kehal voolumärgid,
tuleb ta haiglasse toimetada. Hiljem võivad tekkida
südamerütmihäired
Pikselöögi kahjustused sarnanevad kõrgepingevoolu
kahjustustele.
75
Kasutatud allikad
http://esmaabi.kolhoos.ee/ K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn,2004 M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus Pegasus, 2006 K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996 http://www.rescue.ee/ http://www.ohutusportaal.ee/ http://www.kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm http://www.redcross.ee/et/firstaid.html http://www.g4s.ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc/turva-abc?rubriik_id=14&artikkel_id=540#abc_3 http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=185 http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,6,95 http://www.inimene.ee/?disease=e&sisu=disease&did=973&idr=4GZ2XZ78RdIOpr3JhEkmKGrd2H4 Joel Starkopf. ESMAABI:Uppumine. Allajahtumine. Elektritrauma.INTENSIIVRAVI:Äge
hingamispuudulikku http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/oppetoo/oppematerjalid/
uppumine_hypotermia_hingamispuudulikkus.ppt#362,23,Slide 23 http://www.nrk.no/contentfile/file/1.6347916!f169CropList/img650x367.jpg http://www.tarbija24.ee/foto/5/8/6586445bf3d85c0ecf_1.jpg http://www.bio.davidson.edu/COURSES/GENOMICS/2008/Waters/asthma2.jpg http://health.stateuniversity.com/pages/279/Burns.html http://health.msn.com/PopUp.aspx?cp-documentid=100059148