8
ILMUB IGAL KOLMAPÄEV JA LAUPÄEVAL LANE I Autorized as second class j mail by the Post Office De partment, Ottawa, and for j payment of postage In cash VABADE E ! S T L A S T * H Ä Ä I N D J VÄLJAANDJA: ü/f) VABA EESTLANE, 135 Tccumseth St., Toronto. TOIMETUS: Karl Arro, Ümar K^vet UPftüvloimetajad), Heino Jõe. POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ontario, j TELEFONID: toimetus — 364-7521, üliilus — 364-7675. TELEGRAMMID: Free Estonian, Toronto, TELLL IISI1 IN;NAO Kanadas ja Ameerika Ühendriikides: kolm kuud 55.—, kuus kuud $&,— ja üks aasta I 515.—, Kiripostiga lisamaks kuus: Torontos 50 e., mujale Kanadas, USA-s ja Inglismaal 70 e., teistesse maadesse SL—. Aadressi muudatus 25 e, “FREE ESTONIAN”. Published by Free Estonian j Publishers, Ltd., 135 Tecnipsetli St, Toronto 3, Ontario Nr. 58 (.1354) XIV aastakäik Laupäevak ugustil 1965 ^turday. August 7, 1965 Üksiknumbri hind 25 c*nt1 Põhja-Vietnanis seitse raketibaasi USÄ ei pemmita Hanel imfcrssst. -— Raketid ctnavad HOO-sriiiHflss lennuraadiose WASHINGTON — li SA lennukid on kogu aja imen vaenlase territooriumil. Viis avastanud Pohja-VietnamLs seitse SAM-2 raketibaasi ja luure- vaevuses, et otsidu võimalikke uusi rakettide väljalaskekohti raketibaasi asuvad Hanoi otseses läheduses ja praeguse poliitika ko haselt ei ole USA-) mimrit k avals must lääne pool, mis hävitati. nende purukspommitamLseks, vastandina kahele baasile Ha- N- tsidst rünnak tJSA-'e Genfis võtaviv. ründas Semjoi. lab » USA kaitseministeerium lükkab j lal N. Liit püüdis muljet jätta, ümber teooria, mille kohaselt Pu-1 nagu oleks ta Vietnami sõja na-Hiina andis Põhja-Vietnamile suhtes ükskõikne ja mis vüs nii N. Liidus valmistatud SAM-rake- mitmedki USA vaatlejad eksi- tid ja asuvad arvamusel, et rake- f arvamustele, übaasid Hanoi ümbruses on!Nutid haxkab USA salaluure üha konstrueeritud N. Liidu poolt, i kindlamale veendumusele ..jõud- Sellest, veendest hoolimata on j ma, et N. Ludu panus Vietnami aga sõda veel diplomaatilises faa- j sõjas on palju suurem kui see sis ja praeguse poliitika kohaselt i pealiskaudsel vaatlusel tundub ei kavatse USA pommitada tihe-! ja Hanoi rezhnmi otseseks toeta- dait asustatud Hanoi-Haiphunm | ]aks ei ole mitte üksnes Peking, tööstuspiirkonda. ! Raketid nimetatud baasides Kui N. Liidu peaminister Alek- omavad nOOnuilüise lennuraa- tolla Kossõgin käis veebruaris j Põhja-Vietnamis, ei obiud seal j kõigi tunnuste kohaselt veel > ühtki raketti ja esimesed eiu-i märgid nendest ilmnesid alles kuus kuud hiljem just ajal. mil-; ja USA eksperdid arvavad, *■ ne^d on praegu varustatud äi ult konventsionaalsete laengute- Pentagonist on tehtud ettepane kuid, et kõik SAM-2 baasid tu leks hävitada niipea kui need f tiilen-' ž avastatakse, kuid president j v Johnson on parmud sellele oma j Qeiy*f, veto, kartes, et see võib sundi- j f0nri^ da N. Uitu suurendama oma [^ ff„ panust Vietnami sojas. ,r.. Samuti on president rõhutanud, i-ygA . et USA lendurid väldiksid N. Ln- ' du iennukimeeskondade surma mist, kus iganes see on võimalik. Samasuguse korralduse andis oma lenduritele president Kenne dy Kuuba raketikriisi ajal. USA õhujõud avastasid möödunud na- dalal, et nad saavad SAM-2 oaase edukalt hävitada madallendude- ga, millisel juhul vaenlase radar neid ei avasta. Sellist taktikat ka sutati baaside ründamise]- s 40 miili Hanoist laane pool. faili a j nukid pun- Jpur - jätkunud des- '■>ü 17 rahvuse esindajad, «. Ludu delegatsiooni juht - "■arapkin esmaspäeval FSA-d. nõudes USA vä- -■••.tombumist Vietnamisi ft. enne seda ei saa -ni.->!ti deaarmeenmjseks •>'-->u^usGid konkreetseid • Sc-b naitas iaaskordseli, “i «v^utab läbirääkimisi -nali oma propaganda- Jh nendel ei ole min jüku motet “ti sojarmdel kaotas .««JaViiijetusel ühe oma juntctjaisi, mis tulistati 1 rünnakul 130 müü Ha- 1Ila pool- Teised USA len- '-nnnitasid raudteesõlm- iiiuili aü miili Puna-Hiina tüünes loivata läbi Hanoi -ufc- uuendust Hiinaga. Uusi põgenikke raudeesriide tagant ^MAJANDUSLIK HIIGLANE, POLIITILINE KÄÄBUS' Willy Brandt soovib pöörduda N. Liidu poole Saksamaa rahulepingu sõlmimiseks BONN — Lääne-Berllini linnapea Willy Brandt märkis kolmapäeval ajakirjanikele, et kui tema saab septembris imeks Lääne-Saksamaa liidukantsleriks, aiastmb ta kohe läbirääkimisi N. Liiduga Saksamaa rahulepingu lõplikuks fikseerimiseks ja kinnitamiseks. Ta rõhutas, et kana Teine Maailmasõda lõppes juba Ä0 aastat tagasi, on nüüd ülim aeg Saksamaa küsimuse korral damiseks. I BEIL L 117—2 ^ j EGOOa. ao I AJair ^ rt- le £ !U£5 x r x. -KfcriklU f ~ - e Unen” • A sel- <_ zti Seit'-e ida-sakslast I - -aimes põgenes I nädalavahetusel üle | piin Laane-Saksamaa- j x. a/anemikul jooksis j loa Saksamaalt otse j oiinvaivest mööda1 ja ujss nooruk põgenes j usinasse lõigates ene-1 punlraataeda. Kolm j Willy Brandt, kes on saksa sot siaaldemokraatide juht, toonitas ühtlasi, et Bonni valitsus peaks astuma ise otsestesse läbirääki mistesse Moskvaga ja mitte jät ma seda USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ülesandeks. Ta. aga lisas, et läbirääkimised N. Liiduga saavad teostuda vaid kõigi tähtsamate LäEne-Saksa- maa poliitiliste parteide ühisel koostööl ja Bonni Iiitlasriikide nõusolekul. Puudutades Lääne-Saksamaa fi- \ Ida- ja Lääne-Saksamaa omava- nantsilist tugevust, ütles Brandt: ! helme asi- „ Lääne-Saksamaa on muutunud j majanduslikuks hiiglaseks, kuid) jäänud poliitiliselt kääbuseks/1 j Ta lisas, et tema arvates ei pea j Bonni vabariik muutuma poliiti liseks hiiglaseks, kuid peab selles j suhtes saama yähemalt täiskasva-1 nuks. Brandt näeb ette, et iäbir.tük!- mised N. Liiduga selles kusimu-iPJl=eriss laanne. Ta kasutas het- Jõekääru lastesuvekodus, Toronto lähedal, naudib tänavu tegevus* ur^anast, kaks naist ja üks mees, J rikast suvepuhkust ligemale paarsada eesti last. Möödunud nädala ks p^atusiQ lurismireisilt Itaa- vahetusel toimusid suvekodus Järjekordsed noorte esinemised, kus uosse tagas, pöördudes Austrias, j kasvandikud demonstreerisid vanemaile ja külalistele oma mitme- p-liisid Austria võimudelt asüüli, külgseid talente. Ülemisel pildil on fotomees tabanud graatsilises riis rahuldati. Brandenburgi va- j poosis noored tantsitarid — Evi Miinoneni, Reet Jukkumi. Rita Ko* .o.\as Berliinis hüppas üheksa ja- J mendandi ja Ene-Mai FoolarL kuna all näeme poiste laulukoori. Esi- 11 ^õrguseR Berliin, müürilt alla reas vasakult Heiki Koiga ja'Andres Olvet. Teises reas vasakult pa- ida-sakslasest piirivalvur ja j remale Elmar Päeva, Andrus Ärevaid, Enn Kuuskne, Alar Põldma ses kujunevad pikaks ja vaeva rikkaks ja ta soovitab kõige pealt hakata tihendama kon takte I da-S aks amaaga. Bimdestagi valimised Laane- Saksamaal toimuvad 19. septemb- nullal ta kaaslaste tähelepanu li mujale nooratuci. N. Liit on seni kategooriliselt iril ja Brandt kavatseb rahulepin- tagasi lükanud kõik Bonni valit- [gu küsimuse muuta üheks tahtsa- suse katsed lõpliku rahulepingu j maks punktiks oma valimispro- sõlmimlseks, väites, et see oievai; grammis. 300 eestlast vaimulikus telklaagris Usklike üritus Kiviojal algas päikesepaistes ja lõppes vihmasajus Kivioja, mis on sageli avanud oma väravad, ja kauni maa-aia mitmesugustele eestlaste üritus tele, muudeti üle 300 kaasmaalase poolt 30. juulist kuni 2. augustini templiks, milles lauldi Loojale kiitust, jutlustati ja peeti referaa te põhiliste usuliste küsimuste üle. Ettevõte, mis korraldati To ronto Eesti Baptisti koguduse poolt ja mis kandis mine Vaimu lik telklaager14, oi! kohale meeli tanud kaaseestlasi Torontost ning ümbruskonnast, läänerannikult. Sujunesid Iiaaravateks elamus. õhtused lõkketuled oma krist like tunnistuste ning muusikalis- ettekanaetega inspireerisid kuulajaid usulist-ilmavaatelist va likut tegema. Fuhtusuliste üritus te kõrval oli laagrist osavõtjail võimalusi ujumiseks, mängudeks ja taiseks osaduseks. Piiiiapäeva hummlM kuulutati' Mhlatuna. mass pastor Eaifi poolt laagri' ' romansina" Andres tttiendrükidest ja Rootsist mit metest usurtogkondadest. Laagri motoks oli kirjasõna „Kui elusad kivid" ja sellest nii tudes arendasid laagri kõnelejad Karl Kaups ning Evald Mänd oma referaatides maailma krist luses praegu aktuaalset teemat . Jumal, kogudus ja'liige". Laag rit kaunistasid koorid P. Kaupsi, Waldmanni ning A. Kahu juiis- tusel. Pühapäevase jumalateenis- ;riiete kõned tõe ja elumõtte üfejEssps New "orgist j» Esi äjar- Omapärone põgene mine Berliinis BERLIIN — ida-saksa majan dusteadlane Heinz Holzapfel põ genes möödunud nädalal üle Ber liini müüri vabadusse väga julgel ja omapärasel viisil. Ta kinnitas omavalmistatud kaabli tihedalt valvatud viiekordse ministrite- nõukogu katusele lipuvarda kül ge ainult 25 jalga läänesektori piirist ja laskus 400 jala pikkust teraskaablit mööda koos oma naise ja 9-assfase pojaga üle Ber liin: müüri Kaabli kinnitamiseks oli ta kasutanud jalgrattsteige. : ja Madis Kreem. Lähemalt meie tänases lehes Ihk. 5 Fotod: J. Säägi N- tšit suursndsfa volvsust MOSKVA — N. liidu krimf- naaiseadustik tuleb lähemal ajal muutmisele, ning selles määra takse senisest rangemad karistu sed sõjaväelastele, kelle valvsuse puudumise tõttu vaenlane saab soontada N. liidule üüatusrün- naku- Punaarmee ajaleht „Puna- tiht“ toob konkreetse näitena esile ühe radiarimeeskonna, milli ne hiljuti lasi läbi kahtlase objek ti samal ajal kui mehed kuulasid ühe kaaslase luuletuste ettekan deid Edaspidi määratakse sellise hooletuse eest kuni 5-aastane vandaharistus. Vene föderaalses _,vabsriigts“ on tõstavad muuda tused juba läbi viidud. MALENKOV JÄLLE KÕNEAINEKS Mõned Moskva võimuringkonnad soovivad endise diktaatori rehabiliteerimist MOSKVA — Endine N. Liidu peaminister Georgi Malenkov kes üheksa kuud tagasi sai pärast aastatepikkust eksiilis vübl mist loa uuesti Moskvasse elama asumiseks, on nüüd jälle ilmu nud N. Liidu ajalehtede veergudele, ehkki esialgu veel laidnalu sena. Käsitledes möödunud maailmasõda, kritiseeris „Pravda‘< oma 19. juuli numbris niihästi Stalinit kui ka Malenkori, et need ei näinud ette Hitler! rünnakud Malenkorile pannakse eriliselt süüks seda, et ta andis kolm nädalat enne invasiooni korraldu sed, mis kärpisid tunduvalt poliitiliste komissaride võimupiire. Poliitilised vaatlejad arvavad. ■ et peaminister Kossõgin, kellega j et Malenkovi tahetakse rehahiii-: Malenkov Stalini ajal pikemat teerida, kuid mõningad mõju-j aega tihedalt koos töötas ja kel- | võimsad isikud seisavad sellele ;Ie poolt rakendatava majandus- vastu ja oma positsiooni tugevda-' poliitika nii mõneski suhtes üh- tir Torontost. Laagrit juhtisid V. Kribb P. Kmp5 ja A, Pärna, Ilu sa ilmaga alanud üritus lõppes esmaspäeval tihedas vihmasajus, . *."u r*'. istud referaadid toimusid Kivioja talu seitstemdlö^ ruumides. olevatel piltidel on foto- ra-ü/s J. Säi-gi jäädvustanud tege vat telkJmlsvälJakHl ja. vabaõhu- | miseks lansseerisid nad .Jhav- 1 das“ ataki endise võimumehe , vastu. ; Süüdistus komissaride õiguste vähendamise pärast ühtub ilm selt Brezhnev! poliitikaga, kes ühes hiljutises kõnes nõudis suuremaid võimupiire sõjaväe juhtidele. Malenkov pöördus Moskvasse selles, et Vladimir Matshkevits tagasi peatselt, pärast Hrushtsho-: kuisuri tagasi N. Liidu põliutöo- vi kukutamist. Mõni aeg hiljem ministri kohale just mõned päe- nimetati tema kunagine käsilane vaõ pärast seda kui „Iavestija” oli Leonid Melnikov uuesti tähtsale ; teravalt kritiseerinud tema põhi kohale. Mõnelt poolt arvatakse,. tikal uudismaade harimisel. rufc Malenkovi omaaegse liiniga, pooldab uute tähtsate ülesannete andmist kunagisele diktaatorile. Brezhnev näib aga olevat selle vastu. Asjaolu, et N. Liidus käivad in- tensiivsed telgitagused vägikaika- , vedamised, ilmneb väga kujukalt Hiina lubab Nasserüe Guevara Haneis? n,su ; MEXICO CITY — Mehhiko pa- j rasmeelne hommikuleht „Nove- KAIRO — ühendatud Araabia Idades"' kirjutab, et Kuuba tähtsa- Vabarügi asepresident- Hassan lb-1 maid kommunistlikke tegelasi, rahim märkis möödunud pads-; Kmssto Guevara, kes mõni aeg lal, et tänu N. Liidule ja Puna- i tagasi Kuubas avalikkuse silmist Hiinale ei tarvitse ühendatud ; jäljetult kadus, õpetab nüüd Ha- Araabia Vabariik enam oleneda ' nois välja Tiet Kongi partisane. Ameerika nisust. Ta lisas, et Pu- i Lahes lisatakse, et Viei Kongi tak- na-Hiina olevat lubanud saate, itlka on viimasel ajal omandanud järgmise viie aasta jooksul' l®.sellise mustri nagu Guevara soo- 000 toimi teravilja aastas Nssseri oma raamatus partisanisõja roriiö mile. iv::.' .a

LANE I Autorized as second class - DIGAR Eesti artiklid

Embed Size (px)

Citation preview

ILMUBIGAL KOLMAPÄEV

JA LAUPÄEVAL LANE I Autorized as second classj mail by the Post Office De

partment, Ottawa, and forj payment of postage In cash

VABADE E ! S T L A S T * H Ä Ä I N D JVÄLJAANDJA: ü/f) VABA EESTLANE, 135 Tccumseth St., Toronto. TOIMETUS: Karl Arro, Ümar K^vet UPftüvloimetajad), Heino Jõe. POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ontario,

j TELEFONID: toimetus — 364-7521, üliilus — 364-7675. TELEGRAMMID: Free Estonian, Toronto, TELLL IISI1 IN;NAO Kanadas ja Ameerika Ühendriikides: kolm kuud 55.—, kuus kuud $&,— ja üks aastaI 515.—, Kiripostiga lisamaks kuus: Torontos 50 e., mujale Kanadas, USA-s ja Inglismaal 70 e., teistesse maadesse SL—. Aadressi muudatus 25 e, “FREE ESTONIAN”. Published by Free Estonian

j Publishers, Ltd., 135 Tecnipsetli St, Toronto 3, OntarioNr. 58 (.1354) XIV aastakäik Laupäevak ugustil 1965 ^turday. August 7, 1965 Üksiknumbri hind 25 c*nt1

Põhja-Vietnanis seitse raketibaasiUSÄ ei pemmita Hanel imfcrssst. -— Raketid ctnavad HOO-sriiiHflsslennuraadiose

WASHINGTON — li SAlennukid on kogu aja imenvaenlase territooriumil. Viis

avastanud Pohja-VietnamLs seitse SAM-2 raketibaasi ja luure-vaevuses, et otsidu võimalikke uusi rakettide väljalaskekohti

raketibaasi asuvad Hanoi otseses läheduses ja praeguse poliitika kohaselt ei ole USA-) mimrit k avalsmust lääne pool, mis hävitati.

nende purukspommitamLseks, vastandina kahele baasile Ha-

N- tsidst rünnaktJSA-'e Genfis

võtaviv.ründasSemjoi.

lab »

USA kaitseministeerium lükkab j lal N. Liit püüdis muljet jätta,ümber teooria, mille kohaselt Pu-1 nagu oleks ta Vietnami sõjana-Hiina andis Põhja-Vietnamile suhtes ükskõikne ja mis vüs niiN. Liidus valmistatud SAM-rake- mitmedki USA vaatlejad eksi-tid ja asuvad arvamusel, et rake- f arvamustele,übaasid Hanoi ümbruses on!Nutid haxkab USA salaluure ühakonstrueeritud N. Liidu poolt, i kindlamale veendumusele ..jõud-Sellest, veendest hoolimata on j ma, et N. Ludu panus Vietnamiaga sõda veel diplomaatilises faa- j sõjas on palju suurem kui seesis ja praeguse poliitika kohaselt i pealiskaudsel vaatlusel tundubei kavatse USA pommitada tihe-! ja Hanoi rezhnmi otseseks toeta-dait asustatud Hanoi-Haiphunm | ]aks ei ole mitte üksnes Peking,tööstuspiirkonda. ! Raketid nimetatud baasides

Kui N. Liidu peaminister Alek- omavad nOOnuilüise lennuraa-

tolla

Kossõgin käis veebruaris jPõhja-Vietnamis, ei obiud seal jkõigi tunnuste kohaselt veel >ühtki raketti ja esimesed eiu-imärgid nendest ilmnesid alleskuus kuud hiljem just ajal. mil-;

ja USA eksperdid arvavad,*■ ne^d on praegu varustatud äiult konventsionaalsete laengute-

Pentagonist on tehtud ettepanekuid, et kõik SAM-2 baasid tu

leks hävitada niipea kui need f tiilen-' žavastatakse, kuid president j vJohnson on parmud sellele oma j Qeiy*f,veto, kartes, et see võib sundi- j f0nri^da N. Uitu suurendama oma [^ ff„panust Vietnami sojas. ,r..

Samuti on president rõhutanud, i-ygA .et USA lendurid väldiksid N. Ln- 'du iennukimeeskondade surmamist, kus iganes see on võimalik.Samasuguse korralduse andisoma lenduritele president Kennedy Kuuba raketikriisi ajal. USAõhujõud avastasid möödunud na-dalal, et nad saavad SAM-2 oaaseedukalt hävitada madallendude-ga, millisel juhul vaenlase radarneid ei avasta. Sellist taktikat kasutati baaside ründamise]- s 40miili Hanoist laane pool.

faili aj nukid

pun-Jpur -

jätkunud des-

'■>ü 17 rahvuse esindajad,«. Ludu delegatsiooni juht- "■arapkin esmaspäevalFSA-d. nõudes USA vä-

-■••.tombumist Vietnamisift. enne seda ei saa

-ni.->!ti deaarmeenmjseks•>'-->u^usGid konkreetseid• Sc-b naitas iaaskordseli,“i «v^utab läbirääkimisi-nali oma propaganda-

Jh nendel ei ole minjüku motet“ti sojarmdel kaotas

.««JaViiijetusel ühe omajuntctjaisi, mis tulistati1 rünnakul 130 müü Ha-1Ila pool- Teised USA len-'-nnnitasid raudteesõlm-iiiuili aü miili Puna-Hiinatüünes loivata läbi Hanoi-ufc- uuendust Hiinaga.

Uusi põgenikkeraudeesriide tagant

^MAJANDUSLIK HIIGLANE, POLIITILINE KÄÄBUS'

Willy Brandt soovib pöörduda N. Liidu poole Saksamaa rahulepingusõlmimiseks

BONN — Lääne-Berllini linnapea Willy Brandt märkis kolmapäeval ajakirjanikele, et kuitema saab septembris imeks Lääne-Saksamaa liidukantsleriks, aiastmb ta kohe läbirääkimisi N.Liiduga Saksamaa rahulepingu lõplikuks fikseerimiseks ja kinnitamiseks. Ta rõhutas, et kanaTeine Maailmasõda lõppes juba Ä0 aastat tagasi, on nüüd ülim aeg Saksamaa küsimuse korraldamiseks.

I BEIL L117—2 ^j EGOOa. aoI AJair ^ rt-

le £!U£5 x r x.-KfcriklU f

~ - eUnen” • Asel- <_ zti

Seit'-e ida-sakslast I- -aimes põgenes Inädalavahetusel üle |

piin Laane-Saksamaa- jx. a/anemikul jooksis jloa Saksamaalt otse j

oiinvaivest mööda1ja ujss nooruk põgenes jusinasse lõigates ene-1punlraataeda. Kolm j

Willy Brandt, kes on saksa sotsiaaldemokraatide juht, toonitasühtlasi, et Bonni valitsus peaksastuma ise otsestesse läbirääkimistesse Moskvaga ja mitte jätma seda USA, Inglismaa jaPrantsusmaa ülesandeks.

Ta. aga lisas, et läbirääkimisedN. Liiduga saavad teostuda vaidkõigi tähtsamate LäEne-Saksa-maa poliitiliste parteide ühiselkoostööl ja Bonni Iiitlasriikidenõusolekul.

Puudutades Lääne-Saksamaa fi- \ Ida- ja Lääne-Saksamaa omava-nantsilist tugevust, ütles Brandt: ! helme asi-„ Lääne-Saksamaa on muutunud jmajanduslikuks hiiglaseks, kuid)jäänud poliitiliselt kääbuseks/1 jTa lisas, et tema arvates ei pea jBonni vabariik muutuma poliitiliseks hiiglaseks, kuid peab selles jsuhtes saama yähemalt täiskasva-1nuks.

Brandt näeb ette, et iäbir.tük!-mised N. Liiduga selles kusimu-iPJl=eriss laanne. Ta kasutas het-

Jõekääru lastesuvekodus, Toronto lähedal, naudib tänavu tegevus*ur^anast, kaks naist ja üks mees, J rikast suvepuhkust ligemale paarsada eesti last. Möödunud nädalaks p^atusiQ lurismireisilt Itaa- vahetusel toimusid suvekodus Järjekordsed noorte esinemised, kusuosse tagas, pöördudes Austrias, j kasvandikud demonstreerisid vanemaile ja külalistele oma mitme-p-liisid Austria võimudelt asüüli, külgseid talente. Ülemisel pildil on fotomees tabanud graatsilisesriis rahuldati. Brandenburgi va- j poosis noored tantsitarid — Evi Miinoneni, Reet Jukkumi. Rita Ko*.o.\as Berliinis hüppas üheksa ja- J mendandi ja Ene-Mai FoolarL kuna all näeme poiste laulukoori. Esi-11 ^õrguseR Berliin, müürilt alla reas vasakult Heiki Koiga ja'Andres Olvet. Teises reas vasakult pa-

ida-sakslasest piirivalvur ja j remale Elmar Päeva, Andrus Ärevaid, Enn Kuuskne, Alar Põldma

ses kujunevad pikaks ja vaevarikkaks ja ta soovitab kõigepealt hakata tihendama kontakte I da-S aks amaaga.Bimdestagi valimised Laane-

Saksamaal toimuvad 19. septemb-

nullal ta kaaslaste tähelepanuli mujale nooratuci.

N. Liit on seni kategooriliselt iril ja Brandt kavatseb rahulepin-tagasi lükanud kõik Bonni valit- [gu küsimuse muuta üheks tahtsa-suse katsed lõpliku rahulepingu j maks punktiks oma valimispro-sõlmimlseks, väites, et see oievai; grammis.

300 eestlast vaimulikus telklaagrisUsklike üritus Kiviojal algas päikesepaistes ja lõppes vihmasajus

Kivioja, mis on sageli avanudoma väravad, ja kauni maa-aiamitmesugustele eestlaste üritustele, muudeti üle 300 kaasmaalasepoolt 30. juulist kuni 2. augustinitempliks, milles lauldi Loojalekiitust, jutlustati ja peeti referaate põhiliste usuliste küsimusteüle. Ettevõte, mis korraldati Toronto Eesti Baptisti kogudusepoolt ja mis kandis mine Vaimulik telklaager14, oi! kohale meelitanud kaaseestlasi Torontost ningümbruskonnast, läänerannikult.

Sujunesid Iiaaravateks elamus.

õhtused lõkketuled oma kristlike tunnistuste ning muusikalis-

ettekanaetega inspireerisidkuulajaid usulist-ilmavaatelist valikut tegema. Fuhtusuliste ürituste kõrval oli laagrist osavõtjailvõimalusi ujumiseks, mängudeksja taiseks osaduseks. PiiiiapäevahummlM kuulutati' Mhlatuna.mass pastor Eaifi poolt laagri'

' romansina" Andres

tttiendrükidest ja Rootsist mitmetest usurtogkondadest.

Laagri motoks oli kirjasõna„Kui elusad kivid" ja sellest niitudes arendasid laagri kõnelejadKarl Kaups ning Evald Mändoma referaatides maailma kristluses praegu aktuaalset teemat. Jumal, kogudus ja'liige". Laagrit kaunistasid koorid P. Kaupsi,

Waldmanni ning A. Kahu juiis-tusel. Pühapäevase jumalateenis-;riiete kõned tõe ja elumõtte üfejEssps New "orgist j» Esi äjar-

Omapärone põgenemine Berliinis

BERLIIN — ida-saksa majandusteadlane Heinz Holzapfel põgenes möödunud nädalal üle Berliini müüri vabadusse väga julgelja omapärasel viisil. Ta kinnitasomavalmistatud kaabli tihedaltvalvatud viiekordse ministrite-nõukogu katusele lipuvarda külge ainult 25 jalga läänesektoripiirist ja laskus 400 jala pikkustteraskaablit mööda koos omanaise ja 9-assfase pojaga üle Berliin: müüri Kaabli kinnitamiseksoli ta kasutanud jalgrattsteige. :

ja Madis Kreem. Lähemalt meie tänases lehes Ihk. 5Fotod: J. Säägi

N- tšit suursndsfavolvsust

MOSKVA — N. liidu krimf-naaiseadustik tuleb lähemal ajalmuutmisele, ning selles määratakse senisest rangemad karistused sõjaväelastele, kelle valvsusepuudumise tõttu vaenlane saabsoontada N. liidule üüatusrün-naku- Punaarmee ajaleht „Puna-

tiht“ toob konkreetse näitenaesile ühe radiarimeeskonna, milline hiljuti lasi läbi kahtlase objekti samal ajal kui mehed kuulasidühe kaaslase luuletuste ettekandeid Edaspidi määratakse sellisehooletuse eest kuni 5-aastanevandaharistus. Vene föderaalses_,vabsriigts“ on tõstavad muudatused juba läbi viidud.

MALENKOV JÄLLE KÕNEAINEKS

Mõned Moskva võimuringkonnad soovivadendise diktaatori rehabiliteerimist

MOSKVA — Endine N. Liidu peaminister Georgi Malenkovkes üheksa kuud tagasi sai pärast aastatepikkust eksiilis vüblmist loa uuesti Moskvasse elama asumiseks, on nüüd jälle ilmunud N. Liidu ajalehtede veergudele, ehkki esialgu veel laidnalusena. Käsitledes möödunud maailmasõda, kritiseeris „Pravda‘<oma 19. juuli numbris niihästi Stalinit kui ka Malenkori, et needei näinud ette Hitler! rünnakud Malenkorile pannakse eriliseltsüüks seda, et ta andis kolm nädalat enne invasiooni korraldused, mis kärpisid tunduvalt poliitiliste komissaride võimupiire.

Poliitilised vaatlejad arvavad. ■ et peaminister Kossõgin, kellegaj et Malenkovi tahetakse rehahiii-: Malenkov Stalini ajal pikematteerida, kuid mõningad mõju-j aega tihedalt koos töötas ja kel-

| võimsad isikud seisavad sellele ;Ie poolt rakendatava majandus-vastu ja oma positsiooni tugevda-' poliitika nii mõneski suhtes üh-

tir Torontost. Laagrit juhtisid V.Kribb P. Kmp5 ja A, Pärna, Ilusa ilmaga alanud üritus lõppesesmaspäeval tihedas vihmasajus,

. *."u r*'. istudreferaadid toimusid Kivioja taluseitstemdlö^ ruumides.

olevatel piltidel on foto-ra-ü/s J. Säi-gi jäädvustanud tegevat telkJmlsvälJakHl ja. vabaõhu-

| miseks lansseerisid nad .Jhav-1 das“ ataki endise võimumehe, vastu.; Süüdistus komissaride õiguste

vähendamise pärast ühtub ilmselt Brezhnev! poliitikaga, kesühes hiljutises kõnes nõudissuuremaid võimupiire sõjaväejuhtidele.Malenkov pöördus Moskvasse selles, et Vladimir Matshkevits

tagasi peatselt, pärast Hrushtsho-: kuisuri tagasi N. Liidu põliutöo-vi kukutamist. Mõni aeg hiljem ministri kohale just mõned päe-nimetati tema kunagine käsilane vaõ pärast seda kui „Iavestija” oliLeonid Melnikov uuesti tähtsale ; teravalt kritiseerinud tema põhikohale. Mõnelt poolt arvatakse,. tikal uudismaade harimisel.

rufc Malenkovi omaaegse liiniga,pooldab uute tähtsate ülesanneteandmist kunagisele diktaatorile.

Brezhnev näib aga olevat sellevastu.

Asjaolu, et N. Liidus käivad in-tensiivsed telgitagused vägikaika-

, vedamised, ilmneb väga kujukalt

Hiina lubab Nasserüe Guevara Haneis?n,su ; MEXICO CITY — Mehhiko pa-

j rasmeelne hommikuleht „Nove-KAIRO — ühendatud Araabia Idades"' kirjutab, et Kuuba tähtsa-

Vabarügi asepresident- Hassan lb-1 maid kommunistlikke tegelasi,rahim märkis möödunud pads-; Kmssto Guevara, kes mõni aeglal, et tänu N. Liidule ja Puna- i tagasi Kuubas avalikkuse silmistHiinale ei tarvitse ühendatud ; jäljetult kadus, õpetab nüüd Ha-Araabia Vabariik enam oleneda ' nois välja Tiet Kongi partisane.Ameerika nisust. Ta lisas, et Pu- i Lahes lisatakse, et Viei Kongi tak-na-Hiina olevat lubanud saate, itlka on viimasel ajal omandanudjärgmise viie aasta jooksul' l®.sellise mustri nagu Guevara soo-000 toimi teravilja aastas Nssseri oma raamatus partisanisõja

roriiö mile. iv::.' .a

VABA EESTLA- 1965 — Saturday, August Nr. sa

Postiametnike streik

11' tt \ ul kain* \u Ulikku

nn 2oj»l« h5 PlJilll mil

To*

kt skU1»

-3 tUUl\ 11)11111 V

strt ik tsui riu ? > t3u\k iuu'< hoidni ntkull f t nhmkt tt l«iiw u or^uiudripua^tlt tomu toini ?i ukoi riid Uu i 1 iuraanini vr in nl dlkum’nt 1 1nn u p tb k nIum s i \ ibt 10ametnike tootamun narril i i

n't 1 i n, nn j tthivti .Te ti uh

. ' o.[ *m id K mul i

«, i i ,!anf{ h et J, t u nrrnidl" it jnn pt 11 nt nikli jUkih i iht*>ad 3 v ;

1 I.tuk sa tor Im i V in or.,».n* t„ia im i. niin id i ai mbv r

r- K £U - ]l UlOltn tno- i pari j

Lugeja kirjutab:

I ic? rügä kosusi Kats \

opa

AI3ikop

5 n ui at tT£.! '-l n. HO^k*

J !l kuaiiA ja tekita

d»ududc rakendamine maailmriigikaitseliste väljaminekuteimkaani vabariigi juulmnas S

hendriikirie valitsuseltUSA mereväe sõdurid oi

. maid

õjaliste ;tkUls ^

PHL .'cnHir.apofiiMkeile

lif:;!S DEHOKt 4I!Ä KODUMAALn.ohe kiu kurongus ■>, udu* Y-x No-\ ne ametis hoiemme n -»■*, \ua uued \ almused n,uk ^ud peimimski M na v\» ksn

sel juhi I palju urne i ° e im imi Kurigi \ room

\o\ **- loomuks, u* Oi mu Tenamusel )a ta oeao Picuiaeoud emu%astu i^iuc

ule

kcüds must. konsevaad ioi mõni aig pää]e

kiisse Kõivn

m ah* Pikälombi

u.’ .hobuse sõidust?-

uüaol kihot Mattusea kui pdk Nüüd suuna iu ttaavli jälki

nmu Kusta suu am-nek t Muttasuu Andi,srutõmb asiluu ja

min kiaki võtt. Edi-nuudogi pruuvi, etksas' markse Jakop., '5 juunil jannatr

mNvatgõl kui tsir-

nst vai ilma?" kiisse

kop katki Vaesõmbaj la niisama Umber-vs toda nalja päält‘\

■anu naabritalo An-s õlle kirotanu „Võro1 omu iks puulpävämiil, õkva suvõpäivim^ga kaenu, kuis tuic loonu list ja takes iätä Kusta uma

, Tu

ab. Vai\ s, ^’P r-i"

-O-U n In kS öö•’-sbv t rtaolu ja

i isu. iimkt

nt! seln p imom va

s i ntiamet

Uahuia-u y am nenn pahn'an uiiHuioitk' nimmca un{ omava ui alt a.ntikuminiterc norav mng p

Uarnv 77 auline Georgenmdretu tl.1 kePe karupar mrüa tagasi vailat

| peamimstri posUsiooniit.'Sõjaväid süüdistab Panandr- -

s di pci tnud liiga kaug

Kes on Kanade omanik!

,o del’arid

A * n öna mehe ^ ^ t-.e**! n Kreeka poK * —1 _ Kii

*''en Kreekaa"f js u kuna nur^s u arruns^vad aem ‘vraai ö*- -—a zaard k i Papararco* a, ^ irm t t-

-eers p*am.n rer ai sõnaliselt..

See a^ele ” ^ ~zr n«plahvatavat.

Nadala algune* kogune, s >01 UIM)murent lan u aule piu beidad* entusuntiika.h ku± Pa

< pandreou surdus trmmfi-rang*kannJ* om-i pt te n ak'vn ns

imesed . kandsid Paoandreou

lse-v* sutUMUvS paP rx ireou-vat^e v vrjate om o , v i ikooolset orgdi'* ct s uab

i Novas.Juhul kui panime f u Jdao

Aov t*ele ustlo* n* Papand-**eoule ule ka\.n ^a' — t zincu-o<* vaiksel! taganlann le oi i^tka-*a protesti * Kd^*uaa roos selle-

1 ga esile onu* r h stp laienemiseks Nende ra"öc -tinutamiseloli No* asel voei v Jimnt >0 raauj vaialikust enamusest ouuau. Kuiu enamust t 'ac^t- ioib ku-mngas kumur cnoi^ ueamimst-in uuesti ametisse, mis võiks agatekii*3da soia>an ^ snd \o* <uu-Hitada valje uued vo.brnised mis*lrr>a igasuguse u<mt use a epes-

1 sm Papanareou voiüuga.Molemil ’unu* i naks umngas

’ ise loogi oma monarmaie-: ..Km ma pääsen võimule taga-i su ei lepi ma kunagi sellega, et! meie demokraatia oleks kitsen

dama ja piiratud.” rõhutas Pa-i pandreou.O \ sõra -ms m-'e on *ah

oematu cs e s po

,.NA«

ikdSC 11 o.

a deniO^ra*: iaekkjQi lo h a

mokraai a öj * n 'gu*hoian^nfc.^E.

^-enl^sütiu"!r . SirstfardL•!

Kr Vr nrui ^r.svsi USA 5 võiu hü' 7s cmn Srratfor-1stida di sthrevsd zZ m’uneas:

■su- Ärums *as3^a. min ;Iaks*a suis

uks. See feileb sellest, et- tsmm. S-rstierd. jam-rsmismiii 'csiTJt s^Ue

ishi. i.AIhe Tmeneml pc-si~

bte

ja klaasiMlluö- 25S inimesi vahistati ja üks 25-aastane vasakpool-

u ar"vai KAs narva a_ Ett ürnu.'" te

ma m ’usp » kuumas^ ^ h1

ia’ aev z.rz^ - a nuP'-otsess*oonis klaaskaaneüsele puusärgilesurnuveos nuues^c i*k& ’&jälle: ,Msh&

NAuO d - - ge * ~~ es eavaku.sea v* a -smiua-r « igasugune

kontrolli ai* •»«* kasutasm re.a oma nuve^

Isegi Fapandrvou ^ ^5ttltn ajamini vSteagakiTjaoikegaemaks, et kommunistid kasutavad temale osaks Kaasud rahvatoetust rsäufeste ja segadusteleUturu.'m'K'.Olukc^d rruuTufcs nonaidisefc

VABA EESTLANETOIMETES JA TAUTllS

avatud esmasoasvast ree-oem kell S—i.Telefomu ■o^ns 3S4-7o2l

ra^.n-s 36* ^675Toimetama aodus väljas

pool tööaega:Karl Arro 766-2057Ilmar Kmvet 4664616Sc-ino Joe 766-5107Tu'i*ls vm <ssdoo1 töö

aega:H^lnu 2 , 64Q5

KL L LUT AJUN EEEbTKISES

os tasuv u ai ae K.a^daseleviku toitu.

Kmilutu^tt ainiiadüks to 1 vr-crmkuuluuisrtuisede:tekstisesikuitel

Kor’i’-' ;ri.wnst.d alam-maar $* 0 KirZ^e, organisats oom^e m maaa-andee Sl ^6 mAilt

KtXLLTUSI VÖT4VÄBVASTU:

U Vaba Eeviia^e talitus-35 TöcumaeJi SL,

Tp_ 354^5Postiaadress 3os 7^ stn C

Ttiujuiv 3.. Om.

3, Riho Puu®,Z1 C-lz':- Ä eToronto St OnfcTel HO 3*"SS

$x 60$175$2.00

uraa, olõõi mak’kah peat aga ,.Võro EUo“ eiluRkõ tükül aol. Nüüdde postipoissõ ja valla-streik. Aga suvõpäiviiuih ja nu olliva 19. jaiu päävär, selet Jakop.; lorra tu täus miis jaoeremiis sõs ajass. In-

Kogoni ministri valitsejas voedu. Kas tä esi suvõpäi-vü ohe — naijei?”, arot Kusta.

..Kos ta suvõpaivil. Tuu olosKuub Katrega uma 5 dollarit vaikats vakka kariolit“, muijas Ja-KOp hahõmhe.

.Ja kirejas es:, et memise lahkunu iks 2-3 kaupa uma asatali-Tdsõs ;a tulnu 6 7 kaupa annemann mmmhobftst kaema.“

, Nüüd ma rae, Kusta, et sa esoY nä^mvlne esski suvõpaivil.

püsema km Mättäsuu Andigi. Mai tua. Andi um bantu miis, kirotas!ja lugomme nm selge kui vits.!Ta oü vist kogõmada tulvõ aas-«tast ..Posumusf lugõnu ja tullõ...argi Saal um. tõesõna,| n .ulpa.v :r luuml ja Toronto

- *v paava Andi inda su-1 ^ es c nuulnu rahast,

i*:.:'... ■'.voinilt ja seletänü,m viz , “.nm z'unu uma. truuja-

, a r m-us-- Kahvale väega■ me;r. -• r«’e muido lakja

*a kuulipritse tu-s soga. &05S vaijunu rahvas kui^siuSl Pü, nnetaro poolõ tands-Sioa. Mu paa um segi kui takuiKUud^i. asaoi roa midagi arvo,1"-- tan aetas", jälje

-'a- maanestki politikat.“-^aa. Kae, kui Külvign• Tmujaga Matt äsuu- .na ratsutas, näst tuu* 7'’t's kaotas ja fcõsõl

Kai palju teenitakseKanadas

Tänavune Tuiurnaksustatistiksnärav'. r-- kr*sirm:ceks sissetule-kaos Kanadas on 4550 dollaritaastas. Kõige rohkem teenivadarsnd ?a ki nirgid — keskmiselt$19.433. Järgnevad advokaadid —$16.233, insenerid ta arhitektid —

i $14.989, hambaarstid — $13-679,j pearaamatupidajad — $10.994,j agendid — $8290, investeerijad —. £6055, näitlejad :a kunstnikud —IS5997. änomaiiiimd — $5457, ka-; Airid - .$4925. farrr.end — $45821 ja ametnikud — $4351.

A'fida nad Uf lesid ...

’ ^savad vm^anspäevad on■ uas...eeae.i:d ’toe*ruse tasuks.

I Say PainterAlaksuma&sia on mgiteenija.

^ euei pc;e tarns koha^amiseksr*1 riigikeeni ja eksamit.

Nr. 58 VABA EESTLANE, laupäeval, 1- atigusfal 1865 — Saturday, August 7, 1965

Eestlanna õnnetusurm tiitlis

VIIN ~~ Austria pealinnast tea-laialise, et raske liiklusõnnetusetagajärjel sai surma 57-aastaneeestlanna Helmi Valvet Orebrost,ites viibis Viinis rootsi naisvõim-lejate trupi liikmena, mis võtabosa seal toimuvast rahvusvahelisest võirnlemispidustusest. I olit-seivõimude andmeil lahkus pr.\a.ivet Prateri staadionilt parastubt. esinemist, kusjuures ta ületanava immes jai uhe möödasõitva veoauto alla.

Traagilisi vahejuhtumit pcalt-namuri austerlased on jutusta*-uu, ci pi\ Valvet nähtavasti ei

pr.nnud veokit üldse lahele, vaidS'-uu-' cüo selle ette Viini politseiPtTb \õim,ihkuks, et õnnetust

p unustas asjaolu, et pr.TTt Kõutsist minima ei olnudne?i<!i>uo kontinentaalse parem-- s- 'ai .valnklusoga,

Pi Heine Valveti põrm toi- m liu’ecl Rootsi lähemate

— v n tuksul. Rootsi suursaat-: : e v on:s kuhu surmaõnnetu-' ^ u, alustas kohe eueval-

p -rmu kojutrarsspordiks.?" V.uv'Pju koos oli ka üks tei-

r uil ^ooisi võimlemistrupisl,m i.n tjm pealt nägi ja raske

» !1%, *

Vaneouveri E. E. Peetri Koguduses õnnistati 10 1 ee riiust. Istuvad vasakult: Mare Eilau.praost M. Heinani. S. Muna, õpetaja H. Piir, Kristine Usin, Elve Pübcranü. Seisavad:Tomas Nellis, Kalevi Klasen, Andres Loo, Peeter öyamaa. Avo Humbert;.

lvi Lauringson,Thomas Lauga.

REISIBÜROO

GIDEON TRAVEL AGENCY1660 Avenue Road HU. 3-3366Teie sõbralik reisijuht üle kogu maailmaSpetsialiteet — EUROOPASSE, LÕUNAMERE SAARTELE JA MEHHIKOSSE

Reisid maal, merel, õhus. Hotellide reserveerimine. Passide, viisade ja kõigi muudereisidega seosesolevate probleemide la- Abijuhataja

hendamine. Leila Laita

nr. ValVLtit. jääb leinamav. ^ ..s-v täiskasvanud poeg.

Eesüase surmliiklusõnnetusel

Ikestatute võimas paraad uikagssEestlased olid rongkäigus arvukalt esitatud. —- Siberis viibinudO. Tammark esines orjaiaagri rõivastuses

CHICAGO (Oma kaastööliselt) — Ühenduses Ikestatud Rahvaste Nädala algusega, korraldatiChicagos laupäeval, 17. juulil paraad-meeleavaldus, mis kujunes esimeheks suurimaks sellelaadiliseks ürituseks Chicagos. Juba enne keha ühte hakkasid Chicago kesklinna tänavad täituma värviküllaseks rahvarõivaks daamidega, kes tõttasid määratud kogumiskohta Loop! põhjaossa WackerDrive’Ue. Chicago peaäritänav (State Street) suleti juba aegsasti politsei poolt liiklusele. Varstikõlas käsklus ülesrivistumiseks üksikutele rahvusgruppide^ ettemääratud järjekorras. Sakslastelejärgnesid kolm baiti rahvust, eesotsas eestlastega, kellede ees sammusid kolm noort daami rahva*riideis, esindades oma rahvusi. Eesti skaut kandis plakatit «Estonia-, mille järele sammusid Eestija Ameerika lippude kandjad. Lippudele järgnes kolm lahtist autot rahvusrõivais daamidega. Ühesautos istus o. Tammark nõukogude koonduslaagri vormis, mille ta \. Venest kaasa toonud pärastaastaid kestnud vangistust orjaiaagreis.

LiiKlusõnnetus, mis nõu-0. s on Tiks 39 a. Heino Tammearu

.uhtus ühendriikides Ham-r^-Li \' J xnilavaheUsel teel, otse

K T.jt ruearu oli koos V. Lut--.r; / LmHi ja viimase abikaasa*

\ir.ri:d Tantsuõhtul, kust selle1. „ppcc.^ hakati koju minema. H.Tn mm turu ja J. Dagg otsustasidmmm. ;Ja, kuna V. Lutsar ja pr.Toigu ’ms- on eestlanna, A. Morge-r„ M.u, >õitsid H. Tammearu au-

__x*_ ?r Dagg sõitis teel ette, kus;^'us jj,'., et järele oodata kõn-urutn Km need ei saabunud, soi-nec: mgasi ja leiti mõlemad otse.ii-mribteöe all teel nr. 23 lama--“05. Nerie oli peale sõitnud sõidu-22:2. ’2 nn tugeva hooga, et H.Tammearu sai silmapilkselt surma J Dagg pääses raske põrutu-segs. rrule töilu pidi viibima haig-

kusi saabus kodusele ravile.K Tammearust oli pealesõitnudauic nle sõitnud, rebides ära temavasaku jala, purustades käte luud;a tekitades raskeid vigastusi nak--ru ja mujale. Hiljem selgus, etau*o ülesõitmise ja kokkupõrketõttu oh H Tammearul purustatud. südame veresoon, mis tekitassurmava sisemise verejooksu.

H Tammearu pärines Karksit T-g-f. Ta oli osa võtnud viimasest sõjast, kus oli saanud ras-iml: haavata ja kaotanud paremajala. miile asemel kandis proteese Sellele vaatamata oli ta osavim mees ja teenis Richard Morge-—le kuuluvas Baltic ConstructionCo-s. olles tuntud hea töömehena.

Kirjanik P. Krustenviibis Torontos

XirjEUik Pedro Krusten, kes'sotab Washingtonis „Ameerika jHSsIe“ eestikeelsete saadete jun-'res, viibis möödunud nädalavahe-•_- a;; koos perekonnaga Torontos,ir—jgrrik tutvus Eesti Majaga ja!Ccr-caio Eesti ühispangaga mr.gkiitis Toronto eestlaste suurt fenergiat ja algatusvõimet. Toron- ■ gasff Rahvuskomiteel toimuvad novembris valimisedtost siirdus P. Krusten kaheks ?madalaks suvitama Six Mile La-;keü, kus ta on K. Eerme külah-,

r.Lmismte kolonni eesotsassammus Cmcago Eesti Seltsi esimees hr. Randrüüt, kes oli ühtlasi Ka eesti grupi paraadirivi korralda ?aks.

Tan^eh kell kaks hakkas rongkäik liikuma State’i tänavat mööda lõunasse. Kuna paraad juhtusajale mil tanavad olid tulvil laupäevastest sisseostjatest, hinnatipealtvaatajate arvu mitmele sajale tuhandele inimesele. Rongkäigust osavõtjate arvu hinnati Chicago Tnbune’i järgi kaheksale tuhandele.

T.inna keskel (State-Madison)oü üle4- seatud platvorm aukü-lalistele. kelledest värviküllanerongkäik mööda marssis.Olles jõudnud ,,Loopi” lõuna

poolsele küljele, siirdusid rahvusgrupid nppude ja plakatitegaGrand Parki Buckingham! purskkaevu juurde, kus toimus päevaprogrammiline osa vastavate kõnedega. mis algas palvusega jahnnapea Daily tervitusega, midaluges eite koi Reilly.

Bilu rahvaste nimel kõnelesp-rf Peteris Lejins, Läti Rahvus-konutee ia Ühendatud Balti ko- ■ • e* Prof. Lejins puu

Jutas pikemalt balti rahvastetust ja nende okupeerimist punaste poolt Ta puudutas pike

malt ka aktsioone, mis võetudette balti rahvaste nimel Kongressis ja avaldas lootust, et meieolukcrd selles küsimuses on pidevalt paranemas,

kuna haiti rahva kurba saatusthakatakse võima hoiatusenasellele, mis ähvardab siinseidinimesi.Edasi rõhutas prof. Lejins. et

kommunistide praegune edu ja.tugevus ei põhine mitte tuumarelvadele ega arvukaile satelliit-riikidele, vaid maailma rahvasterumalusele ja teadmatusele nende taktikas ja plaanides.

Olgu meie baltlaste missiooniksolla selgitajaiks selles kü*simu-ses ja jatkata võitlust üiimva-baduste nimel,** lõpetas kõneleja.Järgnesid veel linnapea prokla

matsiooni ja ARN’i poolt koostatud apellatsiooni ettekandmine,millede ettelugemise ajal üksikute rahvusgruppide daamid rahvarõivais seisid auvalves.

Koosolek lõppes palvusega, millele järgnesid saksa noorte orkestrilt ,Jkesiatud Rahvaste

Hümn" ja ..America, America".Paraadi ja meeleavaldust peen

üldiselt- väga õnnestunuks ja jättis laiadele pealtvaatajate massidele sügava mulje oma kindla esinemise, värvikülluse, loendame-

■te rahvarõivaste, lippude jaievakohaste plakatite näol.Korraldajate ringides oli algulkarta, et kohalikud punasedvõivad organiseerida vastuaktsioone, kuna Chicago on praeguküllastatud masside . raevutse-misest ja saladuslikest pommi-tamislst.

Kuid õnneks paraadi ajal häireidei juhtunud. Ainult Buckingham!juurde minnes, püüdsid demonstreerivad neegrid blokeerida meierongkäiku, kuid politsei kiire vaheleastumine likvideeris selle ruttu.

Eriti rõõmustav oli eestlasteväärikas esinemine. Kuigi suvepuhkuste tõttu olid. paljud linnasteemal, mõisteti olukorra vajadustja eestlasi tuli rohkem kokku kuialgul juleti loota.

Aktsiooni edukaks läbiviimiseks aitasid kaasa kõik meie siinsed organisatsioonid eesotsas Chicago Eesti Seltsiga. Eriti hinnatav oli meie skautide, noone jarahvusrõivais daamide kaasabi.

Paraadi mõtte algatajaks oliChicago linnavalitsus ja tegelikuks läbiviijaks ABN’i raamestöötav Ikestatud Rahvaste Nädala korraldamise komitee, kuseestlaste ametlikuks esindajaksoli A. Kõpp.

55 esinduskogu kandidaati USA-s

KÕIKIDEKSKINDLUSTUSTEKS

ja autoostudefinantseerimiseks

1. LATERGeneral insurance

W ST. CLAIR AVE. W.Tel.: kontoris LE. 2-7815 ia

LE. 2-7441

NEW lORK (VES) — Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides Esinduskogu Valimiste Peakomnee (esimees Friedrich Must) aadressile on saabunud ülesseadroiskirjad 55 kandidaadi kohta novembris toimuvateks valimisteks. Kuna mõni ülesseadmise lõpptähtaja postitemplit kandev kirivõib veel olla postil, on võimalik kandidaatide arvu suurenemine. Kaks kõigi nõuete kohaselt ülesseatud kandidaati langes välja, nimelt Paul Eck Long Islandi eedi külast tema äkilise surma tõttu ja Kaliformast ülesseatud eesti akadeemiline noor Toomas Kebane, kes osutus nooremaks kuiEsinduskogusse kandideerimiseks ette nähtud vanuse alammäär — 25 aastat.

LMontreali Pauluse Luteri Usu husudu<«t^ Kõmus juuli algul leerlaste õnnistamine. Solistina lauk-, pr Estra tali lorontost. Iasakult — Tiiu Ingel, õp. Ü Gn^demeiLh ja E\ a Gina Pallas

Peter Putdak õigusteaduse doktoriks

Kansas Citys asuva Missourülikooli õigusteaduse osakonnalõpetas Peter Puidak dokfonkraadiga (doctorate in jurismu-dence).

F. Puidak sündis 31. mail 1933.a. Nõmmel. 1948. a. emigreerus takoos vanematega USA-sse, peatudes algul lühemat aega New Yorgis ja Chicagos ning 1949. aastastpeale kujunes Puidakute uueks

-"2 j.i .oi»rs.j Kansas City.& .õpetas Peter Puidak

* . f 0 i *-petsialiseerudesNrrr.- p1- -nkoloogia alal, Oiles õp-u.r._u c-usta arstiteadust, as-'U5 F Puioak 1961 Missouri üll-

Lnw Scnool) õigusteadus-rtnr.üü ‘a ] at kas õpinguid õh-tutuncuaek :oc tades päeval täis-n’h^e * ootajana valitsuse sotsi-oalkindl^siuie osakonnas pensioni a'.aTdus*e analüüsijana.

Peter Ruioak kavatseb omarpmsu c jatkata Washingtonis

ruhi õiguse alal.

EESTLASEDKasutage AUTOOSTUDE PUHUL Eesti ühispanga krediiti,

mis on märksa odavam teistest.Samuti on soodne meie kreduciga csts majapidamistarbeid.

Tel.: 4854650 ja 465-4659TORONTO EESTI ÜHISPANGA

VABA 0EST1L&N&

KAKS KORDA NÄDALAS

AasfclS $15 Kiriposti lisamaks ÜHES KUUS:ö . & Torontos 50 c.T mujal Kanadas,Poolaastas * . * s®*1” USA-s ja Inglismaal 70 c., teistes

Veerandaastas $5.-— mzaats si

il. KIRIK

KINDLUSTUSEDT;k :i!-5ü)n. 323 Culfonl Ud.

Tax onto 15, Oht.

Eelmistel \alimistel kolm aastat.tagasi esines 54 kandidaati.1 Esinduskogu 35 kohale kandideerija: ks on järgmised 55 isikut:, Läänerannikult: Otto Tamm, (Fresno. Kalif.), Ervin Sööt (Portland Oregon), Valev Lusik (San'Francisco. Kahl), Arne Kalm. 1 Woodland Hills, Kalif.), OlavMenlo (Portland, Oregon) ja AlfKubbo (Beaverioru Oregon).

Kesk-Laanest: Endel Kuik (Mm-ncnDclis, Abtin-V. AleksanderKepp is Hhnr Mlr>& (Chicago,Kjmois^ ia Herk Visnapuu (Cle-, Telanu. Ohio).‘ Inaranndmlt- Districi of Co-

Tfashtngtoms: ~ Ger-r-.-r puscnmann ja Mäido Kari.

Mary landist: Balllmorest — Jpri Kork ja Kaljo Popp, Jüri Rae?Hyatteviliest.

New Jerseyst: Avdy Andresst a(Deenheldt. Endel Mhdo (Bridge-ton). Julius Kangur, Anton ML--nik. Johannes Paabo, Heinz E:rvald, Heino Marikas ja Jüh.uiSimonson —- Lakewoodisr, E.-‘mõnd Pais Farmingdalest, Ar.ni Pallop — South Plainfieldist, Ü1 mar Pleer — Metucdiemst, Yiri:ojKeder — Irviugtonist, Jüriigo — Newarkist. Ivar Elken —Closterist. Victor V. Vihkman "■

j Hackensacklsr.Coim&cricuTlsi — Aleksanif't

j Abel — Manchesterist ja GasT"iO. Ranövee — Winimanticust

j Delawarest: Herbert Valdsaarj ja Johannes Kaup. mõlemad WU-j mingtonist.i New Yorgi osariigist: AugustiWaldman, Alfred J. Anderson,i Paul Saar. Hugo Pärlin, Endel| Kirsimägi, Arvo Reiman, liitri Le-Ipik, Veeliks ling ja Endel H-eln-põld — kõik New Tterk-Manhat-itanist.i Heikki A, Leesment. Jaan Tii-. vel, Edward Derrick. Kelmi Vahi1 ja Richard Espenbaum — kõikiBronsist., August Kärcna ja Alo Karema— Long Island Cityst, Johannes

1 Koort — Jamaicast, Jaan Ülesoo— Rego Parkrist. Voldemar Vaher — Middle Vffl&gesi ja E^ul

TELLIMINEVABA EESTLANE

P.O. Box 70, Postal Sfn. C, Toronto 3, Ont.Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks/poolaastaks/

veerandaastaks — tavalise/kiripostiga g.lates „ **

Tellimise katteks lisan $__ siinjuuresrahas/tshekiga/rahakaardiga. (Raha saal® ainult tähtMrjas.)

Nimi

Aadress

Samre — Forest Hills’ist. lub 15 mees: praeguse Esindus-Long Islandilt jäi Paul Ecki ak:- kogu koessaisu, 7 isikut on Esiu

kse surma tõttu ainukeseks kan- enskogu kmdidaadid eelmisestdidsadiks Eduard Vallaste Port rähni:ses: ja 22 isürut kandideeri-Washingtonist. vad LSA eesüsste esindusorgani-

Ülnsseatud kandidaatidest kuu- satsiooni esmakordselt.

vaba eestlane, laupäeval* ”, augu? Saturday, August 7, 1985

Soovite «ta »õl müüaBt0l0?

Parin» tukun use saavutateühe Toronto suurima ja ak-t i ivst' i m a künusva r a d e va-h e j ; d ii >i mv, a k a u d ti

REALTOR916 St, Clatr Ave., W.

Lähemaks informatsioomks

Pr. GERDA KIVI

Tek: kontoris —- 532-3321,fcsdus — HO. 1-5779

Reisikirju Ontariosf (41

Uraan muutub elektriks

15t., rusutu hinna jnestu*a TaS im tt ira.ueeritwit J.-t.it ,cl _>ijl ti.ot Uiud;"1 IVAU.I "WSVõ õ

fON^fRloTIi>\( OliPSVt

Tel. 635-0224

Huron! nrmiaveed virvenriaskl ■varusin istes tiaerukurdufics kutiajakirjanike buss kihutas läbi jBruee*! maakarina santaninjelise jpoolsaart' situnas. Seljataha olid;jäänud jõuka tööstusliku Ontariovabrikukorstnad ja pärast Sarnia'õli- ning väävlthõngu tundus suu-:re järve jahe huigus värskendava-!na, peaaegu ookeani meenutava-!na. Mõnel pool, kus tee kaardusjärverannale lähemale, võis sil- -mata ehitamises olevaid suvilaid ;ja see illustreeris kujukalt Onta*

; rio provintsi teatavat õnnelikkui seisimdit — see on küllalt indust-■ rialiseerxtud, et võimaldada iinna-; elanikele food ja tulusat teenis-; tust, kuid «mas läheduses tunui-; või paari teekonna kaugusel pakub maaliline loodus kosutavatpuhkust j.i taielikku eraldus!

: moodsast töösusstehmkasi, rais■oli \limase kahe päeva jooksul■ peaaegu lakkamatult hoobelnudmeile oma kõikvõimsusest Kitova atf-tundkles, per capita sissetu-

. lekutes, Hopkinsoni suhetes ja: muudes tehnilistes terminites, miskoÜsesiii nagu kassaregistrid,

, kuid olid peaaegu hirmuäratavadoma hingetus mutemaatdisuses.

Frsr.ker.stem Hurottikalda!

CK REISIBÜROOWorld Wide Travel Service

O. I. JOHNSON & CQ. LIMITED69? Bay Street, Toronto 2 SMpire 6.9488

DANFORTHEUROPEAN

MEAT & DELICATESSEN2302 DAN FORTH AVE., TORONTO

Tel,: 601-0091

cOo

Meievalik delikatesside, konservide ja lihasaaduste alal onsuur ning teie leiate meilt kõike, mida soovite.

Meiesuure läbimüügi tõttu leiate alati värske kauba.

Meiehinnad võimaldavad täie majapidamiskulude . kokkuhoidu.

Meiekaupade kõrge kvaliteet on kindlustatud

| TAKSOAUTOD

linn vRD T\XiTA.X1

ho. t-iniho. 3-irnho. win

\ 1 ikn lankud tulv une\ad Douqitõu laamaga

vtoomstir. suvitar<3 iduiUlte

Mehaaniline aju juhibjõujaama

IOAHH SAÄRMtrr - -

SinsfiStwdiõlimaalid

RAAMATUD LASTELE

_ u-mm . a T cnscba hmd 513" ~~

Fmntis valmimisel oleva aatomi*

msK^ma aukartusäratava surn-•?V5 — 81,*5 milionit ooliant. Jõu-::?uni tuleb valmimisel toime ai*

*- aa.liikrr.th'-e uerser.akga kuna seda hakkab opereerima juba

meeritud. r0.er.2ar.,.me a*uKuulates neid andmeid ta tehesrent. valged kmäsekmmid peas,

ringkäigu 135 ials kõrguses, ningtha jala paksuste semtegc reak-

* erihoones, mis katkus veel nee-amise raginast ja laitis tuliuuestmetallist, tekkis aukartus seaduse edükaigu ees kuteurr.atult meie5 nähtamatuks kaaslaseks. Alleseelmise* paeva’ ~'”riv Cil Springsis, õhmuuseuims ru munenudprimitiivsete äutT-rg, milledestsivihsamcnmd Z .rrnr.-.r jsAn eenkas rg^n*a> 5* aastat põletasid looker ^*u "1 latmeõlienne kui avastati petrooieum. J?nuud oleme - ~c m. Kiugek ei,rr.eraanil:re m r -nm.' elutu

kmmKC ur-^-dnanga| kõikvõimsoka _

Vähe sü ft, paljuuraani

LUTi'5 PARTYSERVICE

-KIIK-

t Onto”\ maapõu

mut. cr1 täies ula1 ltilGc=se

SUVINE VÄLJAMÜÜK

jätkub

Hinnaalanduskuni 50%

Skandinaavia mööbel

& TOOLIDft LAUADft PUHVETIDft KLÄASKAUBÄD

ft LAMBIDft SOHVAD» TUGITOOLID» TIIKPUUST ESEMED

SCANDIA HOUSE

1173 Say St. Just põhjapool Biocri WA. 2-3145

Avatud 9 h. kuni 6 p.l. Neljap. ja reedel 9 h. kuni 9 õ.

TORONTO - MONTREAL - LONDON - KOPENHAAGEN

Teenime teid eesti keeles

Ärijuht — Kaljo Urbel

are i*

mergiat. Sa-r - r^argu

Ku’'icc uraani,

^K^nort^.rim-Torixi

^ USA iua_mastel aa-*u’gudel on

d. ProKsas-ko

$10.oo

kooli iepetantise

teeripäevapuruks, ms püsib aastaid,

•tr. ssiisa Irvaliteet

Kirptimasicy€ty***ja^eL'

MMMfNiS:,:-r rit Vi\ 5T4vI

| päritoluga Stephen Roman, kesfan nüud siinseks uraanikunin-Igaks, käis Pariisis de Gaullel va- !jlitsnsega läõirääldmisi pidamas. '

jgule^önia veiü, ImnR^on ilmne, et

I elektrienergia tootmiseks, vaid.j aatompommide valmistamiseks ja| sellisele ettevõtmisele kaasaaita-1 mine viiks Kanada tõsisesse kon-ftlikti USA-ga. See on omapärane! situatsioon —• samal ajal kui Ka-|nada ja USA müüvad mõlemadInisu oma vaenlasele, kommunist-jlikuie maailmale, aidates sel teeljseda kolossi tugevdada, ei antaj uraani oma liitlasele, kelle aatomipommid on määratud tõrjeks tihi-'|se ohu vastu. Ent selliseid näilisi| paradokse leidub nii ohtralt täna-|päeva maailmapoliitikas.I j Xc5du£urul on aga Kanadaur-i-u., :r„- lab 21013 korda

ivandused Lake’is, Onferios* produtseerivaö päeva rohkem e&crpar km sus j, niivõrdmmx ura-m oksõüdi. Uraani pradubtv-nom Imre »v on OQSr!“ e see muuaao ta est* t&r-s.isviärsentaid nähteid Kanada mineraaUtõõstases; pü^t hatuks kmumtud kutteame

saastamise ia see esitatakse pa-" hgr.- :--= : reaktorist väljumist enHseš7

169 Danforth Ave., Toronto HO. 5-6251Rx läidame parimate kvaliteebklaa^ldega.Prillide proovimine koos silmade icrrifdiku kontrolliga,ÕUEGA. TISSOT. BULOVA kellade müük, ParanadustÖöd

Vajame eksklusiivset eesti keelt kõnelevat KINNISVARADE

ostu-müügi esindajatkcrüsion.Vdsu ja muud soodustused. Meie oleme spet-

siakseerunua suur:e investeerimiseks ostetavatele korteri-majsdriv-

Lähemaks informatsiooniks ja läbirääkimisteks helistada— RO. 4-5I5L

R. CHOLKAH fe CO. LTD.2232 BfcOOR ST. W. 52? BI/JOE ST. W.

J

25 taia sügavuses \eealuses tan-jlas.

Umbes vjr.d aega hiljem sõitsi-]rr.e jaiie edasi BruceT poolsaarej poole, kus elutseb latsutajamadu-isid ja asub Tcronto eestlaste suvilaid. Vaatasime veel kord au-Äarruwga tagasi halli, silotaolisemousmumi poole, kes mõtleb hingetul; kuid efektiivselt oma me-

hsamkse ajuga Võibolla avasta-••• mV. c.s. ü pül

ved või kogum sissetungijad mõ--;;c Vu'..»-

nud, kokkrvarisenud sailed ja......s'* pr.1 v.t.ivsiKt

vähenduega endistel raunuhaiiia-m:c: ’ r'rrite—tr::i rich:

i rienergisv-r.mar KüKei

VABA EESTLANE, laupäeval, 7. aug^1 1965 — Saturday. August 7, 1965'

Oota,mälul?, kihkuuua

HEINO TAMMEARU'1M26 Kaiksis,

.muurgis, N. J.

Uno RaudkiviArnold KullWaldeko EmitsAnts MangulsonTuljo PõvvatWiilem MatveiHeino LippassaarElmar HallmctsEndel BohnEdmond Anni

Noored tutvustasid oma talentekirev KIDA ÜRITUSI JÕEKÄÄRU Suvekodus

Igal nädalalõpul on Jõekäär*1 suvekodus midagi lahti. Möödunud pühapäeval, I. augustit, olisuur kaheosaline söögisaal tulvil vanemaist ja kuialisist, kes kogunesid noorte muusikalist pärastlõunat jälgima. Teel laudadesse varustas igaüks end tassi kohvi ja värskeltküpsetatud hõrgutistega T. E. Naisseltsi poolt korraldatud laualt, ja kirev eeskava võis lahti rulluda laval saali tagaseinas. Kava algas pisikeste tare ettekannetega — punamütsikesed ja seenemikud astusid lavale jalaulsid oma peakatleile viitava sisugu laulud. Järgnes vaheldumisi soolo- ja rühma-ettekandeid kesk*niisiit, taas väikesilt ja siis juba ülekaalukalt suuremailt tüdrukuid ning poistelt. Ka pälvis kavakireva nimetuse ettekannete landi ja vahendite poolest. Nii esinesid klaveril Reet Pintson ja Katrin Kuuskne, akordionil Anu Klaar ja Toomas Loo, rääkimata kasvatajast Heikki Remmanmsi,kes viibis suurema osa kava ulatusest saatjana lava foonil- Trompetil puhus Toomas Soots.

F« IÖSIIFUNERAL RESIDENCE

467 Sherboume St.Tel. WA. 4-1408

EESTLASTE POOLTEELISTATUD

MATÜSETALITUS

VABADUSE KUULUTUSE"-*1 o lO-a’ateen '■tos.a N "gara Fa Ms kt’ 3—n WHLD — 12~0 sC

•w * S e Mar ua’ z> —”i S3ö h CKC\ — --C.

laerdes: ..Valkmiitlngu-..välk" on arvatavasti ise-iv kogu suvekodu inten-edevusele. ..Talendid” orraba tuntud, aga küsimi

MANNMARTEL-

kEAL.ORS, - - - k a ii d u JKrOntario. ;

USUSÕNUM!m Vajame maju müügileR^ADtOJUMALATEE'JlSTUSED

re-1 pÄipaeval kl 9.0—10 03 h kõigis Toronto linnaosades.C«!C — "asn&I 7^0 Vc-

- - are-- Bs»'õr B"v 2C ; t EN—i irumi \ pgsk^0-o-to ,8 ^ C-- Z AVE.

* i-errs NI ci maa & P- — Kuue korteriga*. Jcta .maia Sõidutee ia vus

inntt g^raaolu Kuu piutaFESTI FV LX.TEHI IM a _Ui»s külmutuskappi Su.

PEETRI KOGE Dl ^ a-c-'. *vs $12 00 ) \ oL pealeV P'Ää4n±r-— ^,ks 5 Ptme mortgage

on O' ’=>■''■ ?xr CONttELL—G1 RR\RD

one a’3 HT S—_2 “v --u 5 \ana -

P1 ruee Lau' _ kuuna a Koi-vv

an ^ ' v ' ~ s

n - -,-EUC ^ -v ■- v. ‘ee “ garaazn. i ortine mortgage Heade tingi-

NaruM. .Lini-rid -V" -mustega.

~ ~ - n— -m M DmiEiwmu jõi__c ^ ^ c T S17300. Kuue ruumiline ;

- »se\ Li.r'm N ^5 ‘ - " "‘SiPlt nt”-

'iiugituba “iuuci aTORONTO sOwMAINl) EESTI riiiaanu- aha Ea

El _UT uSU <OGUCUS L-. u? i't o-a^aaaz 2^.^"-'O — X_ "" -n- - _ aa H^a ost e£U>k.^rU""2.es

p- - - T u' T * ! u smiooms

• Helistage ostu |a -n“Cspunul

' 5- - - ^ ' • HEINO PÄRNSAUITglelon 691-lHi* võs iõo-iö^S ^ j

Kontoris ~ 461-02o. ijpmaisT^iist-us. ^ ^ | Kodu — 421 9S~1 jseilifTeMpiaval 'kella 8-«-ni B-

Hea sissetuleku-maja Don Miils'fs

“ORONTO EES-I B„PT'5T> MK.F\T„S L v ^ ^

SES Broadview Ave. - z~ -» ‘Tel. 465-Õ5S9 eelistatud e^roisrajoorüs. j

Juti.. Kalja Rsid, 45 Fatmew Elva ^ 7 a z”1 u^ö *i . s* _aToronto 6, Önt. | - arm v- ” Ua^-IimaiU

T?1-. 4-&&-4250

Pühapäeval. 8. aug. ki. il k. m-1 g Sr" **malaieerustus. Keu 5 pi- vsba-^^u; ruler — u*“ ua

m-rns ^ \joa- r -tst5 r---* -ulad'' — «r-K mN-z zuz "r Kazar ™“ n,a“"' - 9-., )— S’lSegs- ja pasimatoo- —$_5 'i i aa * —a

H. -3. S”S ref - PiOia O-nsr

IUWI\TKCD!- - ■

Scövetfa Paving Co.UirvTMks aaJ-m ^ -cr^ks-

«Qafci tele Sl—-b.-tcmaksnca. Gar«r;-esm.ä .

Tõrve Kess- _ , ra— '' -t r TeL S3S-3SS

“uzkcnnss Soovi korral "snel--S-V5 Td. S5L-5I74

2031 Danfarth Are.

Jõekääru kasvandike koor esitab „Ptmamütsikeste laulu

Sekka eelmiste vahele ja järele!Kuuskpakuti liikurrüspalasid. Väike Ri- jSa!ta Valter tantsis südilt inajoret! j loomu?osas, Riina Pintson esindas bai* jsirvseuletti, Helene Sekk ja Katrin j tarede;Kuuskne esitasid rütmilist võiin-jse korleunst.. Man Pihi ?a Viia L&adins jvomüesiG oaihaega. väikeste ture^hea -h\

-orvmanmi Kalamies u aes -us\mr°d rtidmkud Rita Komen-* vuntsi

Et nen Reet Juhtum uus arPiVr Poolat osavalt seatud rõo* -s;

i ivur n Suurea pn,sQ F-' jtaas voipitesiQ maul — Margus ia-kru-.. a■ jJukkum. Mati Koiga ja Ronald \ telei iPtigi i>e^ameens keskmiste pois- i tüseda,I j?e ninm koosseisus- Arvo Ranna- \selleit

ia pru? Aru vaia. Oskar Muller- > neiepa.beck ia Robert Oss. Ja lopupooie }eiie\alextras Kersti Merilaasi siiluvalt i taasiaHelle Viirlaid. Lauluga taas pan- s suviseldi GusnK. kuulatama runmiti: i valmirkeskmised tuarukud. suurea tua- * niaidk• minis ia suured poisid — viimastikants saatis gitarru HeiaKi Koi-;sa ia poistele 101 kaasa kasvataia '■*.:u :vs u \ vt.

Kaöekumnenda k«u anum hr ma5 i^mrs lõpetuseks suvekodusi võrsunud gitarnde ansambl —

TIikK Peek. Enn Kuuskne ia. Kõnnin Pngb saatjana trummi» \r-

» vo Reiart.K^_mas^ e kinda* koo^at-v.K-n- -ptK-Pm kirev eeskc’a mi

.-..^ ^ v^oksu* kui n^oa ”=1r-n,. .-xsr» ^.esNud et*e\a '

s-- ir~ s.s \algusp£o-.s -va* s Tr-^ocu mnat^ nr E.

Foto; J. Säägi

dipäev kõigi sobivate jooksude ja: hüpete alal. Järgnevad suurema-; tele pailivõistlused võrk-. korv- ja. võimaluse korral ka jalgpallis.; Laupäeval, 14. augustil, on iga

suvine lõke, kus hr. H. Ründvajuhtimisel ka naljasoonelantakse.

Ja sns laheneb juua eeiviisuvekodus veedetav naaakml oodatakse komi vara.■alguspeole. tippuntuseierahemate kirevas reas.

WILLIAMFuneral ChapelSS5-669 Spadina Ave.

TeL 922-2101

s psxklmispla ts. Kabelisuni 250 isikule.

EESTI ORGANIST

Mitmesugust

A. AasleppMAALER

oim insD

■PMr ■

l|jH

Pasternak rehebiii-: teeritud

Paama ja Aun Võistlesid ÜSA vastu

r 3SK\'A — VePustemaK -tfc'--mas Jmur>^ ~

- -

-sanhirma ja sattaastal K _ a

"ma inise*" cc.""eer tua *”n

etiislm&L.at.rs >ali^ t - ku

toimetas Pash• rgeni. Eessõnas ki;■ makki, kelle

r^n laanemaa.lm1‘.. . .

Z" - T_mmtoa põrandate Kah-le. Kaarvõlvid.

amnad Tel. 769-8280.

vanemat meestüiseks Lääne-

- aa 239-5106.

J3r.

jSalvarohked Eesti |Mängud Lakewoodis

Koval Beachi lahedal Simcöv. Jär oodus kolo l **w oli nn mitmelgi To onto eon- - uadalavöhet^^iasel mõöiiimnd nädaiav ahenise'1 " uema Eesti 31m "tu T S *. I —nkkalfk kalasaak Pildil näeme njmiäLa* mis kui unetuLinda Peer^nsit 15-nae’ase havi ja -5 spordn õistluste^ “ ’'-z

-iütus., !U\i ka'Arr ü.. ' "tah\r,psQ *s «- ' ‘ *ka la abikaasal, kes tõmban jär- ■" ahse osatõtjaskonra-a*

Vero ogadest välja JO-s&elage --r^rtlastele sõitis Torontc^i kor U'-. s. . Rikkaliku sigiga ^.tk. E •- s : --

sid koju ka. A Tambmjia f 1“ nsc- vakkrunm STixkmCüSwS’isae havi), pr. Tamboam (10-n^e- 15 Rühm, milles esines r V—-lisne hmi), i Igav, K, Bleiiä: ja SrJemN&m Pmn, il» i-jjrae-rmtmrd. teised. Ip&Q Vapper Mare Laenus Aa

Foto J ST-g-cp -c R-tnm, Malle Konnssaar Ene-

e- Ta uim. *«* e;a sujuvalt, pal vide

o a’ - La-ten r,ö LI ^ t-ko-a io.

■rontost, kes sõitsid;elt autodega.

ORTIRIDjaTOAD

.LHILINE KORTER— kuus. (Dan

ümaras i piirkond).mu Bhd., tel. p. k. i

TUBA"m n-ega välja anda üb-

- m \aNese tasu eest Eestiu-cus-, Tel. 466-6559.

TELGID — VALMIST4.V1 TE»E SOOVi KOHASELT3 '•'-eek-ae - - a lamamistooiide

v ee< m so = z - e

TENT MANUFACTURERS206 spadina Are., To-onto, 0"t TeL EM. 6-9671

Nr, 58VABA eestlane, laupäeval, 7. auV’1 1965 — Saturday, August 7, 1985

TösÕ^tÕ"sw*»5'e” 'yWSIKAPSPUSfÜSEB* KOLM VÄIKESI TÄRBETRUKISTKorraldatakse Toronto luma, Paxkuu' ja V&baõhukultuuri osakorvaja Toronto Muusikute Thiiigu poolt Recording Industries ja TorontoIfc&ily Stari toetusel.

Pühapäeval. J»- augustit

s:is k\.. trükipressid suveha- Kaotsis tegutsemist laks ulcootel hakkasid aeglasem J’ fhendrukidessc Ajakirja toime-

tab Elmar Saamil* Peale ametlike saatesõnade, üleskutse, juhiste;;i ringkirjade (huvitava ajakirjasurm!), käsitleb Leo Virkmaa —kesti lipu lugu, Lembit Pihlberg■■■ vanem- ja vanaskautlust Kana-

aas, Friedrich Pokk — jälitamistm luuramist. Randu Kaselaanssautlikku käsitööd, Ilmar Loorand — traditsioone skautluses,Herbert Miehelson — Jüripäeva,Erm Kiim — hundude koonduse-sa va, ja Leo Roomets — rahvatantsu koos pulga tantsu noodi janmtsuvõteiega. Pikem populaarteaduslik ja Illustreeritud kirjutismag. Paul Lannuselt. ..Eesu" kä--1 leb selles numbris maapinna

kujunduslikke küsimusi ja järgneb.

//-leheküljeline esiknurnber on-asukas ja huvitav vanemale juhtkonnale. kes pingutamata suudab

uoimitud artikleid eesti keeles,oooremaie juhtkonnale (kelleleioakiri kindlasti on mõeldud) onsee raske ja jääb paraku lugemagi. Noore juhtkonna võimeid javajadusi teades tuleks teemadeesitamisviisi muuta lihtsuse ja

Ajakirja esimeses numbris onleelisele skaudijuhile üks löökvastu kõrvu: ..Mitte karsklus jaeetika, raid skautlik mõtlemisviis ja ellusuhtumine on sageliainud just selleks sidematerja-inis. mis on liitnud hilisema mis-eiinuka perega, ühiseks ja loomu-

i-ruks tervikuks.'1 Peaks vist olema: ..Karsklus ja eetika on selleks siöexnaierjaliks. mis koos!skautliku mõtlemisviisi ja ellusuhtumisega liidab . . . jne." Ilma eeiikaia skautlust ei saa nime-ada skautluseks.

ilmus ootamatult kriirakhoockL mis on kõik irdud noortele ja noortejuhtä'r.ma nuLe järgi pikemat aega Truudi si tuntud Ilmumise aegrub naar-ma, et need suveks\uu ku.murgale või riiulile pkuu: aga kindlasti võlu -uzua .uute sügisel puht tarvu!pa-ast Uks neist on Root. -c mokka tonpaljunduses ja tr*ua kvannga, teised kaks rih,- kuhst. ilusas trükis ja iPus1-momaej-. Viimasel maal 3w* 1 onkem maj andusl1, .mi u. entusiasmi

Helmi MäeSo —,,M&or o!fa ..."

iskiwmnist käsitlev*- . ^ murud Eesti Kümv - U I, .mmu, !,s Eest! Kat>

■u ‘ aimandel Stckho1, . v aumr puudute, • -tuinm nt narkoe

- 1 , vait ?a paljude rr,.aimuste ring am

s,,.tusn gelane arvan•na i-isithmme on

■ . ,i. -11.",. umnmttisvahc:- ; rv raiub uha suuu

Eestlane elektroonikamagistriks

Baltimarest pannev dipl. mg.electr. Raivo Vest saavutas magistri teadusliku astme Pennsylvania riiklikus ülikoolis, mis puhul temale ulc anti pidulikul aktusel vastav diglom Noor ic„dusemees lõpetas 196? Balarieres The Johns Hopkms'i ulikoohkulusega, olles olnud Mjptnaia.idiks, ning paistnud valia õrnaleiutistega elektronil teaduste ai;.Pennsvivuma 1? -kliku^ U'meVistootes Raivo Vest <>preu>,.n,kust kutsun imrmustooaele maiilmaruumi kauglendude , kd*-, mulisei l lal töötab ka praegu M 34Vest asub latkaiia teadimbkk 1tood QüktorikimrJi m u w„

seks. s VES)

Ins. O. LellepI maailmareisil

‘rtksiö rdsvoluutsustwmisei ni

lad., ka isi

Ih onu Otto G le v <•khes .mole kave-wb ’ menu 1ag-I iriila mat.']riaTei''. I p ..tur ko’;eptab Kavu , ‘-n-monnä : aoalad ühes J.w.r. ,vv’vaaraos kulus ia hiliL.n k,..tutvuda mõnede 'ema erialu’ *<k>Lv vabrkutega ia suu:te Jaap,„ra UH'stuslmnudega Jacpcmsisiirdub ta Aasiasse, luu pc: tubnelia*- kohas Aasias. lune’” misAteenasse, mille lahedal it-pmst.vai tema leituise larele ehrvudvai nuut kavatseb tundma opp1oh Kiev luust murdub cm LtdepSaksamaale, Neuoeckum: au^ tema ''emtise lättel ehrabse vabnk terusetomir.<e ahuedSaksamaale laab ta tuh-m

HYDROKEEDUKOOÜDEMONST-RAATORtD

ELEKTRIPLIIDID30"

HINNAGA$139.- 42 ik.

Tasuta kointoomme Merrnpiirkonnas, JarehnA-csmalik. See haruldane v õmblus saada endale poolmuiduon võimalikuks samma 2ndro kaudu Meil un b.in, n„gu: F.rigidaire, Moifat, General Electric. Wesnnsnou-se jne. de Iuvc mudelidKõik naevau . n . a nupuuued ja on taieliku cuur.'iiga. Soovitame te.o T Alu re.cvaatama kohe. Pidage meeles, neid on ainu’* lx \-ineed müüakse ara ruUurOP telefomhsvm "• Ikmsed aktsepteeri1 \d

HARRY EDM ARBSAPPLIANCES LTD.575 ML Pleasant Eel.

HU. 1-3381

Avatud õhtuti

Kas teare, ef,..

blur ru suur.

'cssl rumdesse on Inzhsir

ilmus be dmsembr*. Iu nth.ummx.dehes Tne*er -• sr.edes J’.l-r-st :

P.u >es .'s.is on broshian: r.aa e keho^vabade

“r‘sep;e samuti tahe,- i ,h me. 5ikor.chvabadt.lt

V’,.- .. rnruh. et teenib'-n.sh.t-: ;n ura vene super ee. mrman. p^csi-generatsic r_’ an es

’U.k- - non- m tubakair ,gi smutrTkb.m r .covam TuteMuu 'u- Eestiseks u võetud Gustav Sutsu peel:Near ena tr: kevadet unna see^ Vder

> d. — kus j? pateetiline hu-dNt 'r_- .^ulsb p.aegu „Elu see *-2;-*J:b ,v>rr: mm na. sinna parata e:

Aga xun. rms viin meid sinna -va sealt ei tuleks lähte

neda

„SkautIikeI õppe-väljakuli"

Nr'., Ycr.-t -.Vrr:-

m peale pikemat seisakut uuest: isvsmmrun perioodiline ’valjaannc 'rm— Eesti skautide ja gaidide tree- Rnmg-oulietaan, nagu öeldakse ala- mx'uiks. Noortejuhtlde ajakirja an v:smm val^a Eesti Skautide Ll:cu NsVKesuauroc. rms parast aastaid

Erni Kiim —Hundu Rada 1

r~v x'h3k eesti hunau kb-5.-»rjas valja antud

S.-tetAide Maleva USA-sSuure kirja ja ritdsahke pil-rbb.ir.at on kullatükk meie

PcstlIe ;a suur too hõlbusbbucn .c — km raamatutrbksr bbiraamaiuna. Kuiaga : e hõlbustamiseks 3a-rnsse huudutarkust ainultõ_s' 'ppida, sus võib :lus- M gahjuhkuks osutuda^ -bh-emeesie jaoks kullaltIrv kaan raamatus ning

m'nusat lugemispala muu*raamatu kindlast poistele

Liikumisi läbiraudeesriide

Okupeeritud Talhur.as .-ubisidkulas USA-st kauaaegn- -.^ksees:lane Erich Tnegel, Lii da Valter,NJ tütre Mi-jam Yasbr_.se NewYorgist, Heljo Rasmar. NYw Toigist, ^dele Ilves Kana aas' Ev,Housmann Rootsist Oina Jurgenson Austraaliast. Aino Vlirth Laa-r,e-Sak=amaalt ja Aleks RaastNew Yorgist Nad Da.j^es:d va_d

i Tallinna.Tallmnas külastasid vein pro

paganda teateil oma sugulasi Erna Tross ja Abde Paulus vuma-r.e teistkordselt > USA s‘ mng Lx-di3 Torn, Lnsa Tamm ja MagdaJoll Kanadast Okup Eestis vnb-s veel Helmi Jürgenson kelletutar elab Pärnus.

VojatokseHidrukuid ja prouasid!

Mürav loo — p»r«m p*üt.õpetame vkija Kutseta caisea

JUUKSURITEKSEaam kohti saada kui fcooi Jteaisettevalmlstada. Meeldiv ja vkan-kas kutse Kiukui;-t r*a *«•naisteie. lllustreentuu __u'aeg: tasuta. Kirjutage või heastage

MARVELHAIRDRESSING SCHOOL210 Bloor W., Toronto/ On?-

Ontario osaionuaaHAMILTONIS ja OTTAWAS

baseentud Uhend-ivMe Lundutoole aerinevused on ase-

■i lõppu. Ulemaaiim-olnuks kasulikum.

kui raamatu peaosa käsitleb eestihundutood, mis kõikidel maade]on sama ja üksikute maade ennevused (ka Ühendriikide v*a cleksid lõpus. See pole aga wa, vaidKoostamise vus.

Heino Jõe

MURRAY LNiWBIGGiKG

MATUSEMAJA733 Mi. Pleasant Rd.(Peetri kiriku, juures)Telefon: HU. 9-SS11

Mihkel Ervari •

Õnnistatud ja neetud meri

rems: rema kohta saade1-: JMegi iIragbe nm: ja uus kolniclukmek •ne krrrusjon saabus kohYe jaa ;mans löpi a Jällegi toimib ju- ■r:blbte:i-:stus Pühalepa kirikus ja;mimvs: oh kirikusse tulrud roh-:kest: Paras* teemsias' katsun ^r.CKim ja vanu nsnusu tundmises:ja kõikide teadmised okd halvad ;

d . ■.. ;. , raa > 'v ;

ee kac w ,Kas e- ole k^gudasbe-mcmrraid, kes armast«cd oma'enerajat ja or temana rahul’’1

A'asrus oli ,.E: uhtep M.nedhuudsiü „X:. ei *' Kuid '-ta parast;seda kcosoleku: vem.^ as; as; ami-.r.* ...L;: * T. .r * .rr. _r-'

: oma Kohale alasi

dc ia urns megew- ;v ’“'gi:e;sr pahka y*3?'' -r rc_m. serrse• ■- ,ti

.'.'.ii" ' ..Yc reeta, sei-se ptr-rvoresi js

v-^‘Jcuiuulest ene \õTci£ud- ,'J v- ■ : ; - -

*p peirrkesed■. • * . _ . - •; : l

.. ' t ' : ;* -

ms cu c’nua Joc«epi päevil kmkus ja palvetasid hardalt Aga>ff a _õpul hakkas Kun kulas Jumal ei võtnud in:mes*e palveid

Jahva *ahis uks vana valge kurn teps mitte kuulda Veeuputuserektrr.-s laulrm nagu kukk. Ta aja1 oli sadu kestnud rekkum

- :: • 'Lx-b-Y t..l„ irar.r p.o,,. ja ner- . ::*u lauks A-.a tema laul polnud Nuud aga sadas järjest vihmateps irutic nr Las ja kõ)av näru nagu oleks lõhkenud kedk suurekulte luul oh Kana haa) kärises sügavuse allikad. Inimesed run-laul rk nr.,ke Vanaema Epp, kes sesid’ jmuud tk -muru jäänud, ütles- .Kõik oli õpetaja Burcharüi!

LL=rm m-il ei tahenda head. va- suu, sest ta needis meid kord ki |hrl jarmer sellele surm. Mina mkus. Miks ta ometi ei läinud ara iv.2er vara ja kana kuulutas mir.u Pühalepast!" isurma YemeKord lahendab karm Inimesed teadsid kull, et vdur.b 1laul haua vC: õnnetust Paar vu- ei saoanud üksnes Pühalepa kdiel-T.tb' uas*a: on olnud kehvad. Ju* konnas aga kogu õnnetus p’di ju >nml t*aab mis veel võib tuha!*1 kellegi suuks veeretama ja 'urn,

Noaremad inimesed ei võtnud aman, et kõik oli Imgekarjase;Epu - uni ‘asiselt Kuid kana lau- su j. Ühel vihmasel punapäeval, ^l:s edasi, kõik tüdinesid sellest kui onunesed olid kogunenud jal-!karr “fper ja keedeti perele su .ea: kirikusse, et oma palveid Ju- jpika, Tahve talu peremees Frut eh maia mic saata, teatas õpetaja ^“anemaks jäänud ja tema juus- Bumhard: Ires ja iubemes olid juba hallid .Jürikuu viiendal päeval suri,karvad Epu rutred Esta ja Ingel Stokholrms kuningas Karl XI. Saulid abiellunud ja Tahvlit lahku- mai ajal oli kuninga lossis süiti-1nuii Pnidu ja Kadn poeg Enno nud kahjutuli/’ iuh ka abielus Ja tema naise’ cli Kahvas lahkus kirikust ja lal:ka.K.s poega. Jumal oh Tahva tdu sid porist ja veelompidega. keerudõnmstarmc. teid mooda küladesse laiali ja tea

Issanda aastal 1697 saabus ke- ismd kõigile: kuningas oh Yinridvau r,agu hanlikuh. Viii kuivan1 Paljud peremehed jätsid rikkipVcudele ja oras tõusis. Aga siis kuivamata, sest maa oi: märg ;armrinis ilm vihmaseks Issand r*h p^nn^, seeme ei idanenud va.ataeva luugid lahu rcrnuj ja vihma muuras piimaseks. Ja kturi rr,5sadas ja sadas Vahel oli mõni res kohas oh rukis kui varud, e:har, ku., päev. Hein nlrdeh su- .õusmm oras ulessr nagu ic.ahvel TT.dhr., kuid. see madanes hei- selt, vaid roomas mooda maad jarrcih sest seda oles nisuda -z: vihm peksis orase porisse puruks

* . w Kt i .. 3 .rt - '. • . 3.- ; ..khisi ' i r . » .iäsiks- ’r.rr.ha.r jaiö luugiks ja s5- Kõm ttuajane mote ja hirm oh_rt^d surid. Säärane ilmastik ei N milleF»' elada järgneva! aastal”rmd ruute üksnes HLirmanl vaid Sügisel oh vi]jasaak väga kasin m.b? ^uj?* Inimesed nutsid ~ukk! mi ka suvevilja c^as Kuid

sellega ei olnud %eei karmtus _žr-penud, kalasaak oli laike meres-oh kala nagu kadunud. Talv saubus vara külma ja lumega Esune-sel jõulupühal oh Puhslep- hmmunes! täis, kõik ohö palvele rhnud kes suutsid, opem a Bur-chard teatas jumalateemstA^pul kogudusele:

..Viinakuus oh kroonima Sm*-:holmis vüeteistkunms-nssmrt:noor troomparija kuningaks mmetusega kuningas Kari XII

õpetaja luges kuningas K.^i-1XII ne ja kõrge valitsuse eest pilve ja lõpetas teenistuse sensuegselagu kuningas Inimesed *hhknsid vaikselt ja tõsiseh kuladesselaiali Ei olnud enam Jralsrährikuulda laulu, sest õlui ei pnruk-tud pühadeks nagu tavahseh. se,“

^a whjatera tuli hingepidemeksI hoida. Vaikselt saadeti pühad komus mooda ja soodi pisut sedamis veel oli panipaikades, Mam-sed ja riststd peeti vaikselt Oh

'hea, kui laual oh haganateua võipuukoorega segatud karask, Kärnja supp. Seda soodi vaikselt jshibiilikult õlu ja won ulid kadu-

1698 a. iagandaü õpetaja Burboard Aonsistaarmrm de’-trircd^aaPühalepa õpe+aja kohal: KurnBiurnard ei rGus-unud sellega ja’Kaejas jälle edasi B-m

card LMiu-, Pi-halepas? m as-arijaks tuit õpcUja Hartrr.vi

mrvuselr ruoKare Tema ^hwjkse _a tag^^ihoidhu : ^.Ehr.v,ia hhptiiuse^e xrccldi- oma iimfpw?. ja *nr kohu, c,nud ksvp-’ TniG.aei paha

' - •

Nr. 58 VABA EESTLANE, laupäeval, 7. augustil 1865 — Saturday, August 7, 1965Uak, T

arstidHambaarst

Dr. O. HirmBloor St., W. (The Coionnahe

uim 417 (Avenue Rcl. lähedal;Tel. 921-4614

Vastuvõtt kokkuleppel

DR. i. ZUSRYSEUROOPA HAMBAARST

1577 Bloor St. West(Dundase lähedal)

Tel. LE. 2-4108Avat. 9—12 ja 3—5-ni

i e o käin, d.c.DOCTOR OF CHIROPRACTIC

1491 Dundas St. W. (Dufferinl (.)! deneidTel. LE. 6-2315

Kodune tel. RO. 2-3567

|KUI moskva oli otsustämisvõimetuVene admiral S+alin-Hifleri lÜfiusajasf

> Lesti okupeerimise järel 1940. aasta juunis paiknes Baiti punaiaeva5,!M*u staap Tallinnas, staa-i mulemaks oli admiral Juri Panteiejev, kes nüüd oma mälestused avaldanud viimase sõja sünd-i musist, eriti Tallinna kaitsmisest kahe kuu kestel ja punaalevastiku taganemisest Kroonlinna 28.i 1941. Admiral olevat järjekindlalt pidanud päevikut, mida ta nüüd olevat kasutanud oma mä

lestuste kirjapanekuks, Cloned peatükid memuaaridest on tõlkes avaldatud .Loomingu" juunikuui numbris. Admiral Pantelejevit tituleeritakse nõukogude mereväe akadeemia ülemaks ja professo-! "iks. Neis mälestusis on palju tagantjärele-tarkust, kuid nad on põnevalt kirjutatud ja neis leidubi palju meile senitundmatuid Fakte. Huvitav on juba seegi, et okupeeritud kestis, kus endiselt on

’ õimu luures \anad stalinlased, avaldatakse esmakordselt Stalimt järsult hukkamõistvaid ridu.

! Admiral Panteiejev tahendab kohe oma mälestute alguses: „HIulle tegi lahkumisvLsijdi esiteksSak&a. mis Prantsuse mereväealashee. Nad sõitsid ära, sest nende saatkonnad Balti kodanlikesvabariikides kuulusid likvideerimisele.

tada nad kütuse ja toiduainetega,mitte midagi neilt ära võtta, anda neile süüa ja lasta neil minna.Käsk tuli muidugi täita. Lendurid lõunatasid korralikult, tänasid meid remondi ning muu abieest ja ohd õhtuks juba kodus.

Veel kummalisemana nais, kuiTallinna tänavatele ilmusid korraga iashistlikud ohvitserid, kessilu täielikus uniformls ringijalutasid.

tähendab'3 — helistatistaapi. Tuli rahulikult

L LUNSKY, HO.M, LUNSKY, O.D., »L$.t

OPTIKUDSilmade järelvaatus. Prillide kindlaksmääramine ja valmistamine.Suur valik prille Räägitakse vene

ja saksa keelt.470 College St. Tel WA. 1-3924

Korraldasin mõlemale tagasi-;guae armeede ajutist taandumistnoidliku lahkumiseme. Sakslane i itta. seega ka ühe osa mereväe-von Sander oh teise targu kapteni j baaside kaotamist, kmgi sõdadeauastmes, kuivetunud, keskealine, iaialoost oli teada, et iga taandu-vahese jutuga ja tagasihoidlik. Ta j mine kaugeltki ei too enesegaoh laitmatult riietatud, kandis or- j kaasa lüüasaamist.

mõõka. Prantsuse ata-1 Aprilli- ja maikuu jooksul, iit-shee, esimese järgu kapten, ilmus j leb Panteiejev, toimetasid saks-minu juurde pikk-kuues, ilma or- • lased Turu sadama kaudu Soo-deniteta, kuid kandis samuti mõõ- \ me umbes 43.090 sõdurit,ka. Tüse, elatanud mees, vaga vii- j Osa neist paigutati Rovaniemisse.sakas, ja nagu kõik prantslasea, i ülejäänud ida poole Nõukogudeoli ta armastusväärne nmg mui-! piirile lähemale. 1941. a. kevadest ] Mida <■->dugi jutukas. Me istusime Kaua, i hakkasid saksa laevad ja lennu- ikogu .wkõik diplomaatliku" aja normia | kid Kõiki rahvusvahelise õiguse ' seletan-iolid lõpukorral, samuti nagu laual j norme nitkudes meie baaside ja ; saabu- molev konjakipudelgi, kuid oli veel jrannmu kohal täiesti avalikult ja jet toiuu-rjäänud kõigi välismaalaste poolt puitun J* luuret teostama. Saksa ined sLc-.armastatud vene musta kalamar- jlennukia kaisid iga päev Soome i mis l;v.,ja." j lahe suuomes, tungides 10-15 km j olid sm:;;

Edasi Panteiejev ütleb, et t sügavusse meie eluruumi. Jälle jseejuun -prantslane oli hoiatanud Hitleri i nähti ..tundmatuid" allveelaevu j kuid ..u;jeest: „Ta petab teid ja tungib s Liibavi. Hiiumaa ja isegi Seiskari [ viibisia t.teile kallale, olge selleks vai- nuures. Ka Soome lennuvägi muu- j nai, or 1;

mis." tus 2.neks Maikuus ilmusid te-lehita' i,Admiral ütleb, et juba 1940 a ma .mru kid ujuva, majaka „Tal- \ kaitse.-r.r

ADVOKAADIHARRY LANDRA,

B.A., LL.B.

Barrister-Solicitor-Notary public

(Advokaat-notar)Tel. 223-0757.

ANDREW E. McKAGUIBarrister, Solicitor, Notary Public330 Bay Street, Room 1008, 1009

Telefonidbüroos EM. 4-1394, EM. 4-T395,

kodus MA, 1365

DOUGLAS & JOHNSTONADVOKAADIBÜROOD

Telefon CL. 94267140 Seventh St., New Toronto

Kontor avatud päeviti, teisipäevalka õhtuti. Laenude korraldamise

lõpul tekkis pingeline olukord, linn..Meie kõikteadja luureülem alam- f peaõepolkovnik Frumkin informeeris murvmeid 1940, a. sügisel, et Saksa-j võitis

'-:_hale peagu laevastiku jrel huiVdra\aie juurde, kus-1 jäle u

nendest grupilendudest j kõikeosa kum 20 lennukit, meil;ma e-

DOWNEY, SHAND, ROSERTSONADVOKAADID - NOTARID

2490 Bloor St. West

maa on Soomega sõlminud kok- fsga polnud endiselt lubatud meie j Tallinn;kuleppe, mille järgi tal on õigus smerepiiri ning õhuruumi ilmseid imatu,toimetada läbi Soome terntoorui-i nksuiaid tulistada ja me ainult j Kuulmi oma vägesid Norras asuvasse regis^-eens.me neid fakte." jjuhataj.Kirkenesi. Järelikult oh Soome: Panteiejev kirjutab edasi: ivastusrikkunud oma kohustusi, mis tr-t Lle^e ’uure andmeil saabus j jutusedenesele oli võtnud alles pool aas- j 1941. a. muru algul mitmesse Soo- jseendat-at tagasi N. Liiduga sõlmitud ra- n.r- sc-damas^e saksa allveelaevu,hulepingus. See oli ilmne ebs- t^rp^edepaate, traalereid, miini-sõbralik akt meie suhtes Oige pare;a:c, vai ve nirig miinilaevupea leidis kinnitust teade, et Stet-! ja isegi uks saksa ristleja. Saksatiinist suundusid saksa transport runoelennuv agi võttis enda alla

u Soome lõuna- ja idaosas asu-lennuvälja. Aasta algusest olieeritnd 150 juhtumit, kus luu-onusid tungisid N. Liidu õhu-

hei fashistide vesilennu-1 hakkas säärase jultunud luu-■lennu ajal mootor tõrkuma.Kuid lendur laskus oma masinaga õnnelikult vee peale peagu : nõrgestas nLiibavi sadama juures. Sakslas- lini jäme irte katsetel mootoreid uuesti strateegilisekäivitada ja putket teha polnud reaalse sõj

edu. veerimine. }itsv on suurepärane, merel peo- . järgi."i taielik tuulevaikus jamuun juurde ruttas otsekohe

meie ettekannete pefue r'unogude mootorpaat. Lendurid e Los Angeles

et meie võimude loal jaremaale saksa kuunar,;ida Saksamaale . . . mõ-i sõjaväelaste põrmud,si kaugemas minevikus

maetud. Muidugi peetikinni piirirezhiimist,

i fakt ise, et fashistidui päevil Saaremaa ran-oopis soovimatu. Saareläiudes kohtades ranna-ireisid, selleks veeti suu-

J kohale vajalikke mater-detaile, rajati teid. Sedariata luuraja vilunud sil-. Kes kogu saart läbidessõius, oh muidugi või-

laevad vägedega sõjalaevade jalennuväe kaitse all Helsingisse.Vasasse, Oulusse ja Turusse Sa Lkseejmuti sai varsti teatavaks et ok re'enntoobri keskpaiku saabus Soeme ’-mimi.10.000 saksa sõdurit. Balti mere ki nakohal tihenesid pilved . . .

Samal ajal jätkas Hitler raadios ja ajakirjanduses esinemisi, kinnitades kõigest vaed omalojaalsust N. Liidu suhtes.1941. a. veebruarist sun^en-s

meie piiriäärsete rajoonide ja mereväebaaside kohal õhuruumi rikkumiste arv järsult Jirtaiiud luurajad jäid kanstamak? Kõjgi

‘skvast tulid laevastikuettekannetele endiseltstereotüüpsed ettekir-

Arge laske end provot-

Tekkis mulje, et meie visad signaalid ainult ärritasid kõrgemat ülemust. 14. juunil lugesime koguni ajalehtedest Tassiteatel, et välismaal ja eriti Inglismaal levitatavad jutud Saksamaa võimalikust kallaletungist N. Liidule on täiesti alusetud.Raske on ette Kujutada, kut jah

munud ja hämmastunud me olime. See desonenreens meid, sõjaväelasi ja mnte taielikult ja

-sust. See Sta

rs hindamisel.

FELIX ÄIURNotar

Vandeadvokaat Eestis.

Tel: RO. &-76UTel. kodus: 447-38Ö7

Bouek, Hethertagfon, Failis,Trivett & Pork

Advokaadid - notaridADO PASK, U-B.

meile vaid meelde, et on keelatutuleavamine piiri rikkuvate le:nukite pihta.

Rahutuks tegid ka Leningradsõjaväeringkonna staabi teatesaksa vägede suurest koondan-sest Nõukogude maapiirile.

Saärases pingelises olukorr?moodus meie esimene, 1940-41.talv Tallinnas. Märtsis ja aprill1941. a. komplitseerus clukoiveelgi. Saksa laevastik korraldtnoil kuudel oma lahinguõppujuba Balti mere keskosas, ten:allveelaevu nähti meie merevä

j baasi Liibavi juures. Selle lähdal märgati aprilli algul ka htr

EESTI ADVOKAAT _ ____ laeva „Bismarck’i

areteerm, kõik dokumendid ja-taardtd võeti neilt ära, lennuk-gn pukseeriti kaldale.: Juhtumist teatati otsekoheMoskvasse. Kuidas meie kõik agaimestasime, kui laevastiku juha-

umbes tunni aja pärast

i eesti fäiendus-ooii lõpetasid — Jüri Es*am.%va Härm, Raivo Neggo, MatiJtsmaa ja Tiina Sepp. Lõpetajateurne! tänas Mati Otsmaa õpeta-aid ja vanemaid, kes neid saatnud eesti kooli ,.kas tahad või eiaha," kuni sellest sai meeldiv

elefcm teel käsu abistada lendu- harjumus koos eesmärgiga> :d mootori parandamisel, varus- ;aada alati eestlaseks.

365 Bay St. Suits 401. EAL S4451 ug Klaipeda rajoonis Nõhtuti HI. 7-2017

frank väis, ba.ADVOKAAT - NOTAR

363 College St.(Spadina jjures''

Tel. WA. 2-6111, WA, 2^112,kodus: CL. L"«5I

de püri lähedal ristleja rr4.dn.—ml;Hipperi", kolmt miiruUtrin va:viie allveelaeva õppus.'

Panteiejev tähendab, et punaIlaevastiku ettevalmistuses vann-Ilikuks sõjaks oli olulisi luuki Pea-jlegi kannatanud Nõukogude ope-f rainvplaanid ühise puuduse aL.inad ei näinud sugugi ette Nõuko-

S®ome Juräldüln® B0

PETER A. «SAB.A., LL.B.

ADVOKAAT - NOTAR1028 D«nforth Aves,Toronto, Ksnada

Telefon HO. 34392

ANTS KERS0NADVOKAAT Is NOTAR

Richmond St. K- rtosm iilToronto

EM. 3-3»l

Canadian Sauna Sales24 InCTam Dr. Toronto 15. Ont.

Telefon 241-4481

SAUNAAHJUD‘ gaa-ta, eleki r:=a, puua-

aropaamga koetavamu ostate, külastage

naidJs't" taielikult vim.-'k’aaSz\unm

Muus:- ergesti konalt tc*se xeemv^dsaunam id. SEEDRIPUC^T SAUNARUUM .dergesti osadena koj\kupanaa\12’x8' S' b:v suviU juurde Kõik rr.t-’e

ahjud on ehitatud raskest metallist, inspekteerima jagaranteeritud kauaaegseks M-Manuseks. Kulastase nieuasjaavatud näidisteruumi!

Eksklussiivne POWCO STEEL PRODUCTS*! esindaja.Ütleme kõigile teretulemasti

Siuni® valik kõigist miusikariis-tadest Hoiate kokku 30—43^ostes otse importijalt

A. PUUE _ Settle Garage & Body ShopKERETQÖD. VÄRVIMINE JA

KÕIK AUTOALASED REMONTTÖÖDtrack) autode vedamiseks.

TEL. EM. S.93’3

A. TURJE

Tõstjaga veoauto-5 KING ST. E.

TORONTO EESTI ÜHISPANK958 Broadview Ave, Toronto 6, — Eesti Majas

Telel: 4650650 ja 4654(659

Ühispank on asjaajamiseks avatud iga päev (väljaarvatudlaupäev) kl. 10 b. — kl. 3 p.l. ja esmaspäeviti ja neljapäevitika õhtul kl. 6-8.30. J F

Ühispank maksab hoiustelt 3(2% (jooksvad arved) ja4(4% (kolmekuulise ülesütlemisega arvelt). Protsent arvestatakse kuu madalamalt summalt.

Soodsad laenutingimused.Juhatus

KÕIKIDEKS TEIE REISIPROBI.EE.MIDEKSPORT CREDIT TRAVEL AGENCY

LEEDU REISIBÜROO323 Lakeshore Rd. East, Port Credit, OntarioTel.: büroos CR. 8-7261, õhtuti — LE. 6-4681

•Rahvusvahelised ja sisemaised reisid. Era- ja grupireisidglobaalses ulatuses. MAAL, MEREL, OHUS Käre ja sõbralik

te6I,imine- V. Bacenas

FOLLIS GARAGE & AUTO BODY3 FOLLIS AVE. (Bathurst St. juures, Bloori ia Duponti vahel)

Tel. LE. 2-7021Kõik keretööd ja värvimine asjatundlikult ja hästi.

Soodsad hinnad. Soome autogaraazh.K. & H. M. Hoiari. Kodus — 247-2359

SKmmmAmammm

1942 Avenue Rd.

<DSuur valikImporditud

Tal. RU. 7-5767

PLYWOOD JA VINEERkõik sordid standart-suuruses ja soovitud mõõtudes,IMPORTEERITUD JA KANADA VINEER.MUlraia“ klambrid ja muud puu- ja vineeritöo-abmoud

PLYWOOD SHOP142 Davenport Re§d (tagakoovis) T«l. WA* 1-9505

KUULSAD SKANDINAAVIAkarastavad joogid

Äsja välja tulnud rummud apelsinimahlast jook ITALIA.POMAGNE 0 CITRON VAVD — SOCKERDRICKA ® CLUBSODA jne. jne. Tellige oma riohalikust toiduainetekauplusestvõi helistage otse mehe:

SCANDINAVIAN BEVERAGES — Tel. 447-9744 jaFRESH .MAID LTD. — Tel. 447-6131

Bittneri saadused on valsiisiatud valitsuse kontrolli all

liha, vorstid ja suitsuvorstid parima maitsegaNENDELE, KSS OSKAVAD HINNATA KVALITEETI

Tcronfos:

1566 Bloor Street West Tel. LE. 4-92091337 Lawrence Ave. W. (North Park Plaza) Tel. 249-9531

Gourmart ~ Don Mills Shopping Centre Tel. 445-1620Lawrence Avenue, eest & Don Mills Road

Brampton:

18 Nelson Street West

gift©? Lake:

14 Prince Edward Walk

Tel. GL. 1-5134

MjF jg| Teen igasugust||gr3 POLÄTERÄIÖÖBLITÖÖD

® Uue mööbli valmistamine jaBggEj8| parandamine

0 Mõöblikatte-riietest suur”■ ’ ' valik

© Tellimised ka järelmaksuga * Taielik garantiiKARL KOPLUS Endine Pämu sadulsepp-meister1019 SATHLtKST STREET Telefon LE. &1543

; Ilmar Heiasso insurance261 DAVENPORT RD, <Äve«-i* Rd. juuras) Tel. 92AJ351

(kolm liini), Kodune telefon — HL 4^3775

Elu-, tule-, au?o-f vzr^u&cv bsiguse- ja õnnstus&vtsrvlitesHifus®- jne- kindlustused244mmUms f$l#lö©I*ral¥£ kontoris

„¥ ASA IE ST t AMS" savabade eestlaste häälekandja VABA 0ESTLANE

Laupäeval. L augustil 3‘lri — Saturday, August 7, 1965

Ilmub 2 korda nädalas —

kolmapäeval ja laupäeval

TANÄ 0 N JUTTU

i-!4AILM gfSyGžl fgfoskvsf. sstav $1 Helsingistie*z 'c "adrotoineso' "’-lo elu N. Li'dusl Stockmann* -cubomaie

toiPiavoLs’ i>~umhri mõu t mvi \m ou \al

t urn, raatord* l. illuN

- *>peraatoiyluba

siinmaal ■— sm \ih riit im imti id msima \ Liiau p* alu « ^ikt n K\ ahutt ai inetu •* >’eV dim iwike mulk HeNinci

i -ui 5 Motkm im i ii ». uilt na-’i ai mmiku jn in M*-»t Moth,si >{ ptamiMks ostuknr >K« 11

* mi L \ x Aiuhon* *5. * n et nu• >1> t ^eogiatfu on Vvnnk ml induse o-i*. Moihm mmh Uuk sest sealt saab unmet-»Ox kcilia odavama >aw s.uUtga1* kou.e knrermm k tupes idMoskvasse.\ ’ Mu^k »si »o»b v “ - a~

Nii näik„ dip»

-oima ta:-es Mov'’omnbk

I- eks \nsu. Moskvas Heh-

basappi j. ulu- \-wii me saaui1 aamlžst a*L

Hehästi la

n dVko 1k cdl s

uru n

ös oma purosisrad igemeid 32p-sisieiamid keelt.

SACRAMENTO — Ka-iiomte5-8 maakeeris on oosustarmd ühi-aek oõaautda ?utmeu.]arii5kk.Sravõrrrast alkoholismi vastu, rakendades seTeks esialgu 1.3 miljoni:öririri:.. Kalifõnüas on praegausnbes aikoholikut ;a eks

perdid k-mstavad. e* kai praegune■olukord sestah. ulatub krooniliste alkohoolikute am* Slslifomias1XT5- u üle miljoni Möödunud

■ . ~ .■.:**rarajarril HvtO rinmes 1.

SKOPJE —- Skopje. Jugoslaavias, luis kaks aastat tagasi toimus suur msavamsemurm. näeb | TORONTO — Pärast Ungarituka veel 'raita mapi roriiTiismir< dusõda Kanadasse saabunud

riairiemoodicele. millises - ...- , ..K - - : -. u.'. * ‘ :

■ke. Mrimed välissaatkonnad nud. kuna Moskvas opt'. -• - ,t .. - ’ • .....1 • ,, . . .

: : '

; LONDON — Endine elul r • >'*■ iiiste maaiimameisier poolraske- Ti ole tavalisele noukoguckaalu poksis. 4-Saastane Freddie ;Mills laks Londonis vabasurma.;

-v - ; •- - - • ' v-.- • m. .■ka- Mills võitis maailmanuusintülli IMS. aastal Gus Lesnevitkilt ia endine peaminister Sir i Moskva valtsma-alast-e k

v,^ 1 ..L. 1 m p'• vastuvõtul: „Te olete väga v ..ru. r -- u ,- .

mees. Mr. LEHM. Selle peale vas-; de sõbrad Moskvas loeva- 1 - "• M- r s, .

.uu . • - r -: M.-‘ru.' u. “ -u - ■simisest loobumist ööklubi oma-; used opereenvsd Kopen

-- j'

rkirusplais. Töölised koristavad g^ri noorkirjanik, SL-aastaneStephen Yizincaey on kirjutanudinglise keeles romaani ..In Praise

neu ei muutu enam kunap noru of Older Women” * Vanematemaitseks 1953. aasta rnaavärise-j paiste kiituseks ö ja loonud selletnisei sa: sumna üle IköO inimese, j viljaandmiseks oma kirjastuse,muna sms rigastsda ja 11.im j Mitmed asjanmdjad. eesotsaskaotasid pearsuju. Skopje tähis' j siinse kuulsaima irirjanikiu Hughtas kotnstreeri teisi sastajäeva IMacLennaaiga, on lugenud teose

" - £• -.s.r • ■ • ‘ -

Stockmanni Isauhamaupr,rxosa.kc«nna juhataja

<n-ü Omi .0* vu

f* \\v 1 võtte opum o m

m roh" r.eid äri küljes. Kui Moskva valis-v ^ i.kmpi n ^ ^ " n '

* Mc--, -..u ^vigeptalt ,’*• pi mu'3 ^ kosu aa

ura. Stockmann hangib neilelõnint. Teatripiletid ja otsib inimesed,

ken lS hoicvaa lap^i ^ tu.cm varemad tutvuiao. Sur. t>=a

•c. ^ima õhtus e vuunms« go SLOCKjramr -• s’u c

u .-iooni- j naiskülalistele teha tasuta mood-•uu. v ii- 1 sao soenguo pane m vansmplo-eaimne j maalide naised on käinud Mosk--- enene- j vast- isegi Helsingis sünnitamas,uenvad !sest seal on paremad haiglad ja'c- vans-1 arstid. Siingi kasutatakse Srockina -ucst | manni vahelttaiirust-

S - ä\ • ttsta onv :n:nte- Stockmanmle vaga roius, sest fir-

*m- ma muub o's^e Mrsuordi läbij 700.000 dollari väärtuses kaupu

- - r^ist-! aastas ja sna ei ole saasa arva-f-"- -:de- jtud ostud turistide poolt,r..:a. et j Umbes pool sellest läbikäigustn.oonia i läheb lääneriikide Kodanikele,"uusat i kes oma ametile totra peavad

-im- i elama Moskvas,nnu-1 .J&udas me kull suudaksimeiDge. 1 taluda elu N. Ludus, kui puuduksmil* j Stockmann, kust saame igal ajalseni j tellida telefoni reel kõike vajalik-rsed iku?v‘, ütles hilrun uks välisdiplo-nda-1 maate. See on põhjus, miks

j Moskva klientuur sülitab kind-eks-1 lalt oma lojaalsuse Helsingi suur-

-aas- Ikaubamajale.

voritrcsiegs.

T. A.SH4.KGTON — President ]Jriar-scr- m samiri nagu ta eel- jä?u;2 JT KsrUjecT jc-petamiä sja- iribe ,.The Tork^ Herald Tri-biiT-r Hermeny lõpetasainediku/: selle Tellimise TalgePse Majja, truid Johnsonil käiblehi ssb edasL ehkki ta seda ise

- - - - 1—v „•.saavae rrri isiri-e rvesidendi ai-md: ml -.fesmnst abilisi ValgesMsjas vilrisuse kriul tasuta sja-y~b£ž- Time olid 15 isikut selleprmieegr: osriisicL

LONDON — T.sstandliia nma.1

-b•— ' ‘ .,‘ " - - i r .1.- D

' ' ' '* .- - , ,

-- ' >.

.std TfersSe ssub Sir Boug-..-I: -- _ *rr.r..f:-

— ' m:* 1 . ' ~ * .iri.de uus

mist on märkimisväärse kunsri-. * “ “

oma väi j endustelt Kanada maitsekohaselt liiga julge. Autor on kin-

C'.L 1: ‘ n.-.-tr ,tuleb filmimisele. ,Ma tahan saada kanana esimeseks sotsialistlikuks miljonärikri., ütleb kirjanik s kes varem katsus õnne näi-

^ -n ,m. - - ikr.neist- ühtki pole lavastatud- Paar

."J..- ..r.r .r..ni? L.-shs yaalnmaseS ei -osanud veel so

rr . .7 ri r. õ '. T. , : s. _: n?u T-.s. 1. ....r.:.

v. T: ö. ,r. ■ ■ —p 7 r ; ,r !

:r *; ö.r.j - ; :* :r. r.- - - ' - - -

:: r..v: : r... . «•

ZB aasta vanuses js Hurocpas ossee tõslas! üldisel, aktsepteeritud-Ast^enka mausril ssa rilistsiakseigr^jrdni.se;i- soori riidyngyAfk käscn -gu- m m vm iiamaaata isik-

Sedata fe oma unes romasisis, mis liisub pssiseit.

I.vri:-&L illiltiJiüU. pHQli j

.....^ f2<3&v<Sit~<3a

TöiLEui kaas-isti pun-mmilik

L\VT! \n UtI I T Kl I {«I I \ r\H\ Kl %M I I IH h illi massi

-tas nauu uks siptJs.iv mduoult u?st^ bulsris Nusugune positsioon võtab inimeselt u-m-i \aankust-. isikup.immcvte tunnustust iuhh umsia kor„t ’ i u» \ umua sinnapoole ''t 1U ^ polt mukui h dl » st sumailus on kultuuri \ 1 1 mlis Usmo u t ni ih s

5I\sM'sT KoKGl M \1 F PL LIU t Ml^UL on u.a juuresui s neetud konks vi i^s ninu u u pi puidult \ -nd ~v«.»b camavahvusega sulle targi. isilmanaisiva positsiooni omamisekspead lakkamatult eest ara ronima. Nee on kulukas ja rikubnärve. Seda tuleb siiski teha.

urrn 5ILES ioon vs TLLIUTU ostis omale esimesemapi piilkonnas mida ta piaegu ist põkhl-uH nimetab .slämmiks”. Sellel maial oh telliskivist lasaad. kivi-mutatsioonpapiga loodud kulgsemad ja paui ning plekitukkitlest mosaiiktamsemaks 5Iajas oli kuus ruumi jt ^ tnniuiba Harra Tuu*ritai oh leidlik ja püüdlik mets la suurendas iuurnide ai*vumajas kaheteistkümnele ja kolmele \anuiioalt Juurdeehitusega oleks seda osmud u ha iga narr — uma sai ellegah ’kkam-i ilma m »ja sumemtam tri

SELLE OPERVr^IOOMrT\ KOGUNES SL Lit INIMMASS Timntai majja ja tema ise jai majaomanikuna nendestpeajagu kõrgemaks. Tal oli õigus karankkaid ja halbu üürilisiminema saata ]a paremaid asemele võtta. Halbu üürilisi onju mitut sorti: mõned pesevad endid liiga sageli, tõmbavadvett iga vannitoa tarvitamise järele, vaatamata et järgminetuleb kohe sisse, mõned keedavad toitu liiga kaua ja nõuavadelutubades haudemaja temperatuuri, kuigi oleme põhjamaarahvas. Timmai pere kannatas endastmõistetavalt samutiruumikitsikuse all. kuid eks see oie auasi, kui massist kõrgemad inimesed raskustes ja kannatustes jagavad oma rahvasaatust.

Kl I FsniLNi MUU OLI MAKSTUD sus tegi härra^uurita! jLr*-u ob-u^e — ei saa ühelt inimeselt nõuda, et taelu lõpum raina heategija peaks (Iema Otsus oh \aga õigeaegne. sest uunhsed ohd peaaegu kõik ostnud oma majad\õi kolinud agaramatesse ungimustessi. Nu muutus Tuuri-tai maja jälk kuueruumiliseks, sai korraliku remondi ja leidis \arsti uue peremehe Tuuntai kolis uude j* paremassemajia.

Mi'' liWKWn klsrisi KoKG H\i> INIMESED kasutama semast-sema ,,broadluimi‘' vaipasid ja Tuuritai uuemaja põrandad tõmmati nagu madratsiga üle. Kohe sellejärgi hakkasid paremad inimesed kasutama „tiikpmist“ skandinaavia mööbleid ja Tuuritai pere astus ajaga kaasa, õigupoolest tulnuks nüüd „broadlutim“ välja visata, sest skandinaavia mööbel eeldab ka skandinaavia vaipasid. Aga seal onjälle see neetud konks — kui oled sajad dollarid välja ladu-nud, siis ei saa neid järgmise moe puhul kokku rullida japrügimeestele välja panna. Nõnda jäi Tuuritai majja teatudstiililine ebapuhtas, mida kriitilised tuttavad ei pea massistkõrgemaks — küll aga massist kõhukamsks.

EDASIPÜÜDLIKUL JA MASSIST KÕRGEMALE RÜHKIVAL inimesel on aga palju võimalusi. Nii soetas Tuuritaiomale ühe luksuse ja mugavuse teise järele ja praegu on talolemas kõik need asjad ning värgid, mis meil kõikidel. Muidugi, ta saavutas need veidi varem ja oli sellega meile kõikidele rahvuslikuks teenäitajaks. Aga nagu juba varem mainitud, eks igaüks pressi kõrgemale. Tuuritai ei paistnudenam millegagi silma. See masendas ja tegi kopini haigeks.

NUI i) ON Tl IKIFAI MI-iKI .* Ü I r lARlMAU), tapõskedesse on tulnud nooruslik puna ja rind, mis kippusminema seljataha on tulnud kõhn kohale tagasi. Tuuritaileidis, et maisele asjadega ja mammonaga massist kõrgemalepüüdlemine on suur rumalus. Ikka leidub mõni kohtlane,kes teeb rohkem raha või oskab kasniibumalt laenata ningrühib järgi. Nende eest ei pääse muidu, kui osa Casa Lo maloss ja sisusta kullatud mööbliga. Siis oled vaieldamatultkõikidest ees, eeldades muidugi, et sind napakaks ja veidrikuks ei peeta.

TUURITAI ON NÜÜD JUBA MÕNDA AEGA oma arvatesparempoolse maailmavaatega rahvajuht. Et parempoolsusegasilma paista, siis nimetab ta suuremat enamust kaaskodanikke vasakpoolseteks. Ei ta küsi sellest, et meie inimestele„poolsust‘r kui niisugust igapäevases elus ei eksisteeri. Poolvõetakse ainult valimiste ajaks ja siis ollakse selle poolt,kellel on eeldusi antikommunismiks ja kes uuskanadiasivähemasti näiliselt pooldab.

RAHVAJUHT OLLA ON VEEL KEERULISEM, aga eksiga algus ole raske. Isegi Hitler alustas raaalrisellina, aganäete, kuhu ta jžradis. Sellepärast punnib härra Tuuritaivisalt ja on vähemasti ise arusaamisel, ei ta juba praegupaistab paar tolli üle massi Ta nimelt kirjutab lugusid, midaajalehtede toimetajad suvise põua tõttu, kuid kõvasti kärbitult vahest lehte panevad. Neis lugudes ei ole loogikat, sestloogika on juba varem ära kirjutatud. Ta liigub agarastiseltskonnas ja kõneleb lugusid, mida keegi ei usu ega krmla..Ta unistab isegi kõnepuldist, kust Imetlevatele rahvamassidele võiks põrutada niisuguseid tarkusi, mida keegi ennepole kuuluud.

VANASÕNA ÜTLEB, et vana koer ei õpi enam jp kingseppjäägu oma liistude juurde. Inimeselt ei. tohi aga \õüxtema illusiooni. Kui härra Tuurita! tahab massist kõrgemaleja «ellest ^eib-lgi Aanju ei tule «us las t tekin eaa> lapime siin omavahel kokku, et härra Tuuritai on paremnoulne(kuna ta on ete aeg paremuse poole püüdnud) ja et ta on kateeneline rahvajuht t juba sellest ajast, km ta õpetas rahvastfllstuuMtiKi majas ehana). Elagu parempoolne raJn3-ohtToomas Tuuritai. (kauakestvad aplausid)!

äsšwssš Ä-es-m