IdaVirumaa Kutsehariduskeskus

Juuste vrvipetuse

loengumaterjal

Koostaja: Katrin Veber

Sisukord

1.Vrvittluses kasutatavad tvahendid 3

2. Juuste vrvimise ajalugu ja vrvus-, valguspetus4

2.1 Juuste vrvimise ajalugu4

2.2 Vrvus- ja valguspetus4-9

3.Juuste vrvimise pshholoogia10

4. Vrvide ring, juuksekarva ehitus,juuste naturaalne pigment13

4.1 Vrvide ring13

4.2 Juuksekarva ehitus4-9

4.3Juuste naturaalne pigment14

5.Tehisvrvained15-19

6. Psivrv21-33

7. Blondeerimine ja heledaks vrvimine33-37

8. Vrvimise ja blondeerimise jrel protseduurid38

9. Terminoloogia39

1.Vrvittlusel kasutatavad tvahendid

2. Juuste vrvimise ajalugu ja vrvus-, valguspetus

2.1 Juuste vrvimise ajalugu

Iidsetest aegadest alates on juuksevrvi muutmiseks kasutatud erinevaid rohtusid, taimi, leotiseid. Arvatakse, et Kleopatra mris oma juukseid hennaga enne suplust Niiluses. Juuste blondeerimiseks valmistasid rooma naised leotist puussist, kustutamata lubjast ja sgisoodast. Et anda juustele tumedat varjundi, kasutasid vasepuru tammelehtede ksnasegu. Selleks kasutati ka veel kaanidest tehtud vedeliku, mis oli leotatud savipotis veinis ja dikas 60 peva jooksul. Peale Rooma impeeriumi lagunemist kandusid ilu saladused laiali itta, Konstantinoopolisse, kus trgi naised kasutasid juuste musta vrvimiseks peenestatud vike aasia tamme vilju, mis olid sisse hrutud taimelidega ja segatud valge pliiga.

Renessansi ajal blondeerisid naised juukseid booraksi ja salpeetri seguga vi hundioa, safrani, elatiini, vgiheina ja eksootilise mrri seguga.

XV sajandil olid juuste blondeerimise retseptide valvsa silma all, kuid ajalugu rgib meile selles, et nende koostisesse kuulusid sisaliku rasv, psukese snnik ja karu luude tuhk. htlasi kasutati nendega safrani, vvlit, maarjast ja mett. Mitte alati ei olnud need retseptid ohutud, ning 1562.a. doktor Maridello Modeenast ( Itaalia) kirjutas, hoiatades vimalikest soovimatutest blondeerimise tagajrgedest ,, Peanahk ja juuksed vivad tsiselt juurtest kahjustatud saada, mis toob kaasa juuste vljalangemise ."

Nii jtkus kuni XIX sajandini, kus avastati vesiniklihapend. Esimest korda kasutas seda 1860 aastal Napoleon II armuke Kora Perl.

1859 aastal uuris saksa professor Wilhelm Hoffman Londoni keemia kuningakolledis kiviseli. ks tema tudengitest, William Henri Perk, pdis snteesida hiniini kuid sai musta sette. Selle asemel, et meelt heita lahustas ta sette piirituses kus lahus sai purpurse vrvuse. See avastus sai aluseks permanentsete vrvainete loomisel, mis sobisid kangaste ja juuste vrvimiseks. Lppude lpuks ti see avastuse snteetilise juustevrvide tstuse tootmisarengu.

Prast II Maailmasda 1945. A. hakkasid naised juukseid blondeerima. Moodi tulid tugevalt vrvitud juuksed. Eelmisel sajandil 70-ndatel aastatel hakati juukseid vrvima salguti kikvimalikes toonides.

Juuksevrvid, mis olid tol ajal ei olnud pooltki nii looduse ja juuksesbralikud, kui seda on nad tnapeval.

Snteetilise juuksevrve kasutame tnapevani, mis pidevalt tienevad ja arenevad.

2.2 Vrvus- ja valguspetus

Lbi ajaloo on valgusnhtuste uurimine vast ks kige erutavamaid ja dramaatilisema arenguga fsikavaldkondi. Paljudes religioonides - ristiusk kaasa arvatud - algab maailm just valguse loomisest. Valgust on peetud peaaegu et jumalikuks objektiks, kuna selle puudumisel kaotab inimene suurema osa orienteerimisvimest. Seda, et tegu on tavaterminites raskesti kirjeldatava objektiga, nitab juba phikontseptsiooni vahelduv areng, kord on valgust peetud kll laineks, siis jlle osakeste kogumiks.

Teadlased ja filosoofid on sajandite vltel vrvide ning valguse olemuse le arutlenud. Phythagoras uskus, et objektid kiirgavad osakesi, mis vimaldab meil neid nha. Isaac Newton oli see, kellele hakkas valgus rohkem huvi pakkuma. Mitmete katsetuste teel avastas ta, et kui tavaline Pikesevalgus suunata lbi prisma, tekib prismas murdumise tagajrjel spekter. Newton eristas spektris seitset philist vrvi: punane, oran, kollane, roheline, sinine, tumesinine ning violetne.

(Allikas: http://allforchildren.ru)

Leonardo daVinci oli sama katse teinud juba 200 aastat varem, kuid kartuses, et tema avastust peetakse phaduseteotuseks, tegi ta sellest vaid mrkmeid. nneks oli Newton vimeline mitte ainult avalikustama oma leidu, vaid ka arutlema selle tekkemehhanismide le. Ta jreldas, et valge valgus on lihtsalt paljude vrvide kombinatsioon ja et prisma murdis igat vrvi erinevalt, tehes nad niimoodi nhtavaks.

Looduses vib Newtoni avastatud valgusspektrit nha vikerkaares. Vikerkaare tekkimist seletab valguskiirte murdumine veepiiskades, kuna iga piisk on justkui vike prisma. Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevrve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest levalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid vrve nha.

Paljude vrvide esinemine valges andis teistele mtlejatele alust arvata, et vrvitud kiirtel on unikaalsed omadused. Newtoni kaasaegne, taanlane Christian Huygens eelistas vrrelda valguse levimist lainetena, sarnaselt heli levimisele. Kuna helikrgus sltub selle lainepikkusest, siis avastas ta, et erinevat vrvi valgusel on erinev lainepikkus.

19. sajandil vttis valgusteooria juba tpsema vormi. Mitmete katsete toel suudeti testada valguse lainetelaadne levimine ning suudeti valguslaineid ka esimest korda mta. Umbes sada aastat hiljem suudeti lhemalt uurida ka soojuskiirgust ja selle seost valguslainetega. 20. sajandil on valgusteooriaga tegelenud niteks Albert Einstein ja Niels Bohr.

Valge valgus koosneb:

Violetne 380 420 nm - nanomeeter

Sinine 420 470 nm

Helesinine 470 520 nm

Roheline 520 570 nm

Kollane 570 600 nm

Oran 600 630 nm

Punane 630 760 nm

Fsikaline taust

Valge valgus, nagu pikesevalgus koosneb eri vrvi osadest, millel on erinevad lainepikkused. htlasena niv valgus, lbides prisma vi peegeldudes kas vihmapiisa pealt tagasi, jaguneb erinevatele lainepikkustele vastavalt vrvideks. Kui valgest vrvist eraldatakse mingile lainepikkusele vastav osa, pole valge enam valge, vaid vrviline. Kuna meid mbritsev maailm on vrviline, siis ilmselt paljud ained neelavad osa sellele langevast valgusest. Veel XVII sajandil Isaac Newton avastas, et valge pevavalguse tegelikult koosneb kikidest nhtavatest vrvidest. Ta testas selle teooria, lastes pikesekiire lbi klaasiprisma. Erinevate pikkustega laine kiire murdunud nurga all moodustasid vrvilise mustri. Vikerkaarevrvid on alati hes ja samas jrjestuses; punane, oran, kollane, roheline helesinine, sinine ja violetne. Juuste vrvus oleneb juustes sisalduvatest pigmentidest, mis osa valguskiiri peegeldavad ja lejnud neelavad. Meile nhtamatu vrvus mjub mbritsevale vrvusele, samuti ka vhemal mral- riiete vrvus ja meigi toon.

Fsioloogiline ja vrvipetuslik taust

Vrvilisuseks vajatakse valgust ja ainet, mis talle omasele kombel peegeldab valgusest teatud lainepikkusi. Valgus ja aine on olemas ilma vaatajategi, meie aga rgime siin juuksevrvidest, jrelikult on ka kolmas osaleja-juuksevrvija ja juuksurisalongi klient, kes teavad omapoolseid tlgendusi silma vrkkesta saabuvatest valguse lainepikkustest.

Vrvilisuse aistimine tekib siis, kui valguskiired rritavad silma vrkkesta vrvitundlikke retseptoreid ja rritus kandub mda ngemisnrvi ajusse. Tavaliselt nevad inimesed vrve htemoodi, kuna teatud vrv mjutab kikide vrkkestade retseptoreid htemoodi ning ajus snnib teatud vrviaisting. Ent inimesed, kes oma ts vrvidega kokku ei puutu, ei suuda alati ligilhedasi vrve ksteisest eristada. Juuste vrvi ja kliendi vahel vib sellest hoolimata, et mlema vrvide eristusvime on hea, ette tulla arusaamatusi, sest vrvidele on vib-olla antud erinevaid nimetusi. Niteks sama orani vrvi nimetab ks kollaseks ja teine punaseks. Kvalifitseeritud juuksur peab oskama kliendiga vestelda vrvidest nii, et tekiks htne arusaam soovitavast vrvist.

Vrvimine on nnestunud, kui vrv kliendile sobib. Sobivus on suhteline. Vrvipetuse teooriate kohaselt vib phjendatult otsustada, milline vrv sobib niteks riietuse ja naha vrviga, milline vrv jtab klma ja milline sooja ldmulje. Vrvivalik ei saa olla siiski vaid vrvipetuse kohandamine. Kliendi subjektiivne eelistus teatud vrvide suhtes on niisama thtis valikumotiiv kui selle mistmine, mis vrvipetuslikult sobib ja mis mitte.

Vrviaistingute tajumist silma kaudu

Vrvid vivad teha suuri muutusi diagrammi esteetilises kvaliteedis ja sisust arusaamisel. Kuid vrvid vivad phjustada samuti visuaalset lrmi, segadust ja isegi ebamugavust vaatajale.

Kige tavalisem vrvisuhete esitlus on vrviring, mille avastas Isaac Newton 1666 aastal.

Traditsiooniline vrviring nitab nhtavat vrvispektrit. Phivrvideks on punane, sinine ja kollane. Neid vrve saab omavahel segada kikideks teisteks nhtavateks vrvideks.

Inimsilm tajub kiki vrve lbi spetsiaalsete struktuuride kompleksi vrkkesta tagumises osas, mis reageerivad nrviimpulssidega erinevatele valguse lainepikkustele.

Hilisemates avastustes anatoomias ja pshholoogias on esikohal teooriad, mis ksitlevad punast, sinist ja rohelist kui esmaseid vrve, sest need on need vrvid, mida kolm tpi vrkkesta kolvikesi meie silmas suudavad tajuda.

Teadmised inimpshholoogiast aitavad meil tuletada mned reeglid vrvide kasutuse kohta diagrammis. Need reeglid arvestavad nii vrkkesta kepikeste ja kolvikeste jaotusega kui ka muutustega ltses, et korralikult kujutist nha.

Vrviliste diagrammide loomisel tuleks arvestada jrgnevat

heaegselt mitte kasutada kllastunud vrve. See phjustab silmade ltsedes

jrske muutusi, mis viib silmade vsimiseni. Kllastunud vrvid tuleks asendada

niteks pastelsetega vi