018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

Embed Size (px)

Citation preview

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    1/112

      socialur mecnierebaTa seria

    qalTa uflebebis

    istoriuli

    aspeqtebi

    saleqcio kursi

    Tamar sabedaSvili

    Tbilisi

    2006

    socialuri mecnierebebis magistraturisaTvis

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    2/112

    socialur mecnierebaTa seria

    mTavari redaqtori: marine CitaSvili

    enobrivi redaqtori: lia kaWarava

    dakabadoneba, ydis dizaini: giorgi bagrationi 

    © socialur mecnierebaTa centri, 2006© Center for Social Sciences, 2006 

    q. Tbilisi, 0108, T. WoveliZis q. 10

    el. fosta: [email protected] 

    internet gverdi: www.ucss.ge

    ISBN: 99940 - 871 - 0 - X 

    wigni momzadebulia da gamocemulia s̀ocialur mecnierebaTacentris~(Center for Social Sciences) mi er, fondis OSI – Zug,budapeStis Ria sazogadoebis institutis umaRlesi ganaTlebismxardaWeris programis (HESP) finansuri xelSewyobiT

    The book has been  published by  the Center for Social Sciences,

    sponsored by the OSI-Zug Foundation and the Higher Education

    Support Program (HESP)  of the Open  Society Institute-Budapest.

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    3/112

    Sinaarsi

    kvira 1. ................................................................................................................................. 4

    1. kursis `qalTa adamianis uflebebi: samarTlis genderul-istoriuli

    aspeqtebi~ Sesavali, mizani, Sinaarsi, moTxovnebi da struqtura. ............ 4

    2. ZiriTadi terminebis leqsikoni ............................................................................. 5

    3. visTvis da vis mier iqmneboda kanonebi? samarTlis subieqtissakiTxi, gviani Sua saukuneebis debatebi. ....................................................... 16

    kvira 2 ................................................................................................................................ 18

    1. visTvis da vis mier iqmneboda kanonebi? samarTlis subieqtis

    sakiTxi, qalebi da safrangeTis revolucia................................................... 18

    2. ufleba airCio da iyo arCeuli — pirveli talRis feministebis

    yvelaze xangrZlivi brZola................................................................................ 22

    kvira 3 ................................................................................................................................ 23

    1. ufleba airCio da iyo arCeuli — pirveli talRis feministebis

    yvelaze xangrZlivi brZola (gagrZeleba)....................................................... 232. proletariati da genderuli diskriminacia adreuli bolSevikuri

    saxelmwifos dros — sabWoTa kavSiri 1918-1936 wlebSi. ............................. 29

    kvira 4 ................................................................................................................................ 30

    1. proletariati da genderuli diskriminacia

    adreuli bolSevikuri saxelmwifos dros — sabWoTa

    kavSiri 1918-1936 wlebSi (gagrZeleba). ............................................................ 30

    2. qalTa uflebebi da saerTaSoriso organizaciebi ......................................... 36

    kvira 5 ................................................................................................................................ 37

    1. qalTa uflebebi da saerTaSoriso organizaciebi (gagrZeleba) ................ 372. qalTa uflebebi da saerTaSoriso organizaciebi ........................................ 37

    kvira 6 ................................................................................................................................ 56

    1. rogor sruldeba saerTaSoriso valdebulebebi:

    saqarTvelos gamocdileba qalTa uflebrivi

    mdgomareobis kuTxiT 1991-2004 wlebSi........................................................... 56

    2. qalTa uflebrivi mdgomareoba saqarTveloSi:

    iZulebiT gadaadgilebuli qalebi.......................................................................... 69

    kvira 7 ................................................................................................................................ 74

    1. sqesobrivi diskriminacia samuSao adgilze — debatebiamerikis SeerTebul StatebSi ............................................................................ 74

    2. rogor davareguliroT ojaxuri Zladoba,

    gasaTvaliswinebeli gamocdileba..................................................................... 77

    kvira 8 ................................................................................................................................ 87

    1. saarCevno kanonmdebloba — sakanonmdeblo organoSi qalTa

    warmomadgenlobis zrdasTan dakavSirebuli sakiTxebi ............................. 87

    2. kursis ZiriTadi Temebisa da sakiTxebis Sejameba.

    konsultaciebi saboloo esses dasawerad...................................................... 97

    bibliografia ................................................................................................................ 98

    WOMEN’S HUMAN RIGHTS: GENDER ASPECTS OF HISTORY OF LAW.............. 102 

    3

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    4/112

    kvira 1.

    1. kursis `qalTa adamianis uflebebi:

    samarTlis genderul-istoriuli aspeqtebi~ Sesavali,

    mizani, Sinaarsi, moTxovnebi da struqtura.

    literatura: 

     Nicholson, Linda (ed.) “Introduction”, “Early Statements” in The Second Wave: A reader in Feminist

    Theory, New Yourk, Routledge, 1997, 1-10. 

    Moscow Center for Gender Studies, Glossary, available on-line at:

    , last viewed on 6 February 2005.

    kursis aRwera:

    samarTlis genderuli aspeqtebis warmosaCenad kursi studentebs sTavazobs

    istoriul eqskurss qalTa uflebebis damcavi samarTlebrivi azrovnebis ganviTarebis

    Sesaxeb, dasavleTsa (dasavleT evropa da amerikis SeerTebuli Statebi) da sabWoTa

    kavSirSi. kursis dasawyisSi mimovixilavT im istoriul garemoebebs, romlebmac xeli

    Seuwyo qalTa uflebriv diskriminacias, davsvamT kanonSemoqmedis obieqturobis,

    sazogadoebrivi mdgomareobisa da damokidebulebis sakiTxebs. qalTa samarTlebrivi

    mdgomareobis mimoxilvas daviwyebT safrangeTis burJuaziuli revoluciidan da

    davasrulebT XX saukunis miwurulis monacemebiT. qalTa politikuri uflebebisTvis

    brZolas (feministTa pirveli talRa), XIX saukunidan moyolebuli vidre XX saukinis20-ian wlebamde davuTmobT gansakuTrebul yuradRebas, rogorc qalTa uflebrivi

    mdgomareobis gaumjobesebis istoriul safuZvels.

    kursis farglebSi dawvrilebiT SevCerdebiT im Zalisxmevaze, romlebsac

    saerTaSoriso organizaciebi (erTa liga da gaero) mimarTavdnen qalTa uflebrivi

    mdgomareobis gasaumjobeseblad, aseve im procesebze, romlebic Tan axlda qalTa

    uflebebis damcavi saerTaSoriso dokumentebis adgilobriv kanonmdeblobaSi asaxvasa

    da danergvas. kursis am nawilSi CavuRrmavdebiT qalTa konvenciis muSaobis praqtikas

    saqarTveloSi (1994 wels Cveni qveyana SeuerTda konvencias qalTa diskriminaciis

    yvela formis aRmofxvris Sesaxeb). davsvamT kiTxvebs im mizezebisa da Sedegebis

    Sesaxeb, rac axlavs tranziciuli saxelmwifoebis mTavrobebis mier saerTaSorisoadamianis uflebebis damcav samarTlis dokumentebTan mierTebas. gavamaxvilebT

    yuradRebas im araxelsayrel Sefardebaze, romelic arsebobs qalTa de faqto da de

    iure mdgomareobas Soris sazogadoebaSi fesvgadgmuli diskriminaciuli tradiciebis

    gamo da, romelic naTeli dadasturebaa imisa, rom kanonmdebloba ar aris

    yovlisSemZle da universaluri sxvadasxva viTarebaSi myofi adamianebis dasacavad.

    kursi studentebis yuradRebas miapyrobs samarlebrivi regulirebis iseT

    aspeqtebze, sadac kanonmdeblebisa da kanonmdeblobis genderuli mgrZnobeloba

    gadamwyvetia qalTa uflebebis dasacavad. aseTi gansakuTrebiT mniSvnelovani sfero-

    ebia abortisa da ojaxuri Zaladobis regulireba. gavecnobiT am kuTxiT amerikis

    SeerTebuli Statebisa da dasavleTi da centraluri evropis qveynebis mdgomareobas.kursis bolos SevCerdebiT im urTierTdamokidebulebaze, rac arsebobs saarCevno

    kanonmdeblobas, saarCevno sistemasa da qalTa politikur warmomadgenlobas Soris

    4

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    5/112

    sakanonmdeblo organoSi anu imaze, Tu realurad ra Sansebi aqvT qalebs sakanon-

    mdeblo organoSi gawevrianebisaTvis da ras SeiZleba niSnavdes es gawevrianeba qalTa

    politikuri da samarTlebrivi mdgomareobis gaumjobesebis TvalsazrisiT. kursis

    bolos aseve SevajamebT kursis mimdinareobisas gamokveTil ZiriTad sakiTxebs.

    kursis mizani:

    kursis mizania warmoaCinos Tu ra gavlenas axdenda, erTi SexedviT `neitraluri~

    da `obieqturi~ kanonmdebloba qalebisa da mamakacebis uflebriv mdgomareobaze

    istoriulad, amaRldes studentebis cnobiereba samarTlis istoriuli da genderuli

    aspeqtebis Sesaxeb.

    studentTa Sefasebis meTodebi:

    kursi studentebisagan moiTxovs leqciebsa da seminarebze daswrebasa da aqtiur

    monawileobas. pirveli saaTi daeTmoba leqciasa da msjelobas. meore saaTi, seminari,

    daeTmoba studentebis mier momzadebul ZiriTadi da damxmare sakiTxavi literaturis

    zepir prezentaciebs. amas garda. studentebs daevalebaT prezentaciebis Semdgomi

    diskusiisaTvis kiTxvebis SemoTavazeba. kursis bolos studentebs moeTxovebaT 10-11 -

    gverdiani saboloo esse. Sefasebisas TiToeuli zemoxsenebuli komponenti ase

    ganawildeba:

    •  leqcia-seminarebze daswreba da aqtiuri monawileoba - 25%

      zepiri prezentaciebi da diskusiisaTvis SemoTavazebuli kiTxvebis xarisxi — 35%•  saboloo esse — 40%

    2. ZiriTadi terminebis leqsikoni

    ZiriTadi terminebis leqsikonSi konteqstualurad ganvmartavT im terminebs,

    romlebmac didi gavlena iqonia feminizmis Teoriebis Camoyalibebaze da am Teoriebis

    Semadgenel nawilebad iqca. seve, ZiriTadi terminebis leqsikonis mizania studentebs

    kursis dasawyisSive Seuqmnas naTeli warmodgena im mniSvnelovani cnebebisa daterminebis Sesaxeb, romlebic uxvadaa gamoyenebuli kursis ama Tu im TemaSi. TumcaRa,

    konteqstidan gamomdinare, Temebis mixedviTac moxdeba gansakuTrebiT mniSvnelovani

    terminebis ganmeorebiTi ganmarteba da damatebiTi terminebisa da cnebebis Semotana.

    feminizmi

    Tavdapirvelad daviwyoT TviT feminizmiT, feminizmi politikuri moZraoba da

    doqtrinaa, romelic Caisaxa dasavleT evropasa da amerikis SeerTebul StatebSi. is

    miznad isaxavs qalTa da mamakacTa Tanabaruflebianobas da emsaxureba qalTauflebebis dacvas.

    gamomdinare iqidan, qalTa uflebebis dacvasTan erTad, samyaros kidev rogor

    5

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    6/112

    xedvasa da ideebs iziareben feminizmis ama Tu im frTis warmomadgenlebi. arsebobs

    mravali saxis feminizmi: radikaluri, liberaluri, ekofeminizmi, marqsistul-

    socialisturi da sxva. maTi saerTo maxasiaTebeli da gamaerTianebeli RerZi ki qalTa

    da mamakacTa Tanabaruflebianobis moTxovna da zogadad sazogadoebisTvis, maT Soris

    TviT qalebisTvisac, cnobierebis amaRlebaa sqesTa Soris arsebuli uTanasworobasa

    da am diskriminaciis gamomwvevi istoriuli, socialuri, ekonomikuri Tu politikuri

    faqtorebis irgvliv. feminizmis istoriaSi, mkveTrad gamoxatulia pirveli da meore

    talRa (mesame talRis raobisa da arsebobis Sesaxeb feministTa wreebSi azrTa

    sxvadasxvaoba arsebobs, amitom Cven ZiriTadad kursis farglebSi pirveli da meore

    talRis feministTa saqmianobasa da ideebs SevexebiT).

    pirveli talRis feministebi, romlebmac TvalsaCino aqtivoba XIX saukuneSi

    daiwyes (Tumca XVIII saukuneSic arsebobda qalTa uflebebisaTvis brZolis momentebi)

    TavianT amocanad qalebisaTvis politikuri uflebebis anu arCevnebSi (aqtiuri da

    pasiuri) monawileobis uflebis mopovebas isaxavdnen.1 vinaidan miaCndaT, rom qalebis

    CarTva aucilebeli iyo kanonSemoqmedebiT procesebSi — maT es qalTa emansipaciis

    umTavres amocanad miaCndaT. marTalia istoriam dagvanaxa, rom politikuri ufle-

    bebis mopoveba ar aRmoCnda sakmarisi qalTa mimarT diskriminaciis aRmosafxvrelad,

    mainc, pirveli talRis feministTa saqmianoba qalTa uflebebisaTvis brZolis

    qvakuTxedia.

    feministTa pirvel talRas, romelic XX saukunis ocian wlebSi dasrulda, mohyva

    meore, romlis dasawyisad zogierTi mkvlevari 1949 wels miiCnevs, anu wels rodesac

    cnobilma frangma moazrovne qalma simon de bovuarma gamoaqveyna Tavisi wigni `meore

    sqesi~. mkvelvarTa sxva nawili ar eTanxmeba am TariRs im mosazrebiT, rom Tavad simon

    de bovuari ar miiCnevda Tavis naSroms feministTa meore talRis agorebis saTaved da

    am arguments amyareben imiT, rom meore talRis feministTa aqtivoba samociani wlebis

    dasawyisidan gaxda TvalsaCino. am TvalsazrisiT, sainteresoa wignis daweridan 27

    wlis Semdeg simon de bovuaris Jurnalist jon gerasisTvis micemuli interviu,

    romelic 1976 wels Jurnal `sosiaTis~ (Society ) ianvar-Tebervlis nomerSi daibeWda.

    `gerasi: ukve TiTqmis ocdaxuTi weli gavida `meore sqesis~ gamoqveynebis

    Semdeg. bevri adamiani, gansakuTrebiT amerikaSi, miiCnevs am wigns Tanamedrove

    qalTa moZraobis dasabamad. Tqven...

    bovuari: me ase ar vfiqrob. Tanamedrov feministuri moZraobisaTvis [70-iani

    wlebis], romelic mZlavrad sul raRac xuTi eqvsi wlis win daiwyo,

    Tavdapirvelad naklebad cnobili iyo es wigni. ukve Semdeg, moZraobis

    gaZlierebasTan erTad, moZraobis zogierTma liderma gamoiyena wigni TavianTi

    Teoriebis safuZvlad. `meore sqess~, araviTar SemTxvevaSi miucia biZgi da

    qalTa moZraobis sawyisi ar yofila. amJamad qalTa moZraobaSi CarTuli qalebis

    umetesoba 1949-50 wlebSi anu, roca wigni gamovida Zalian axalgazrdebi iyvnen,

    ase rom igi maTze gavlenas ver iqoniebda. me msiamovnebs is, rom maT igi

    mogvianebiT aRmoaCines. ra Tqma unda, zogoerT ufros qals — magaliTad beti

    fridans, romelmac Tavisi wigni `qalurobis mistika~ ( The Feminine Mistique ) me

    momiZRvna wakiTxuli hqondaT wigni da man SesaZloa garkveuli gavlenac ki

    iqonia maT Semoqmedebaze, magram sxvebze amas ver vityviT. agaliTad, qeiT

    mileTi erTxelac ar axdens Cems citirebas Tavis wignSi. es qalebi SesaZloa

    gaxdnen feministebi im mizezebis gamo, romlebsac me aRvwer Cems `meore sqesSi~,

     

    1  meti informacia pirveli talRis feministTa qalTa politikuri uflebebisaTvis brZolis SesaxebixileT meore da mesame kviris masalebSi.

    6

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    7/112

    magram maT es mizezebi sakuTar cxovrebiseul gamocdilebaSi aRmoaCines da ara 

    Cems wignSi.~  2 

    feministTa meore talRa, gansakuTrebiT samocdaaTian wlebSi gamoirCeoda

    radikalizmiT. feministebi cdilobdnen revoluciuri ideebis agitaciiTa da zogadad

    revoluciis gziT daemxoT patriarqaluri sazogadoeba, romelic, maTi azriT,

    mxolod mamakacebs aZlevda xels da qalebs imonebda. qalTa diskriminacia univer-

    saluria! - ambobdnen meore talRis dasawyisis feministebi.

    meore talRis feminizmi ar unda ganvixiloT rogorc erTiani unificirebuli

    moZraoba, romelic sxvadasxva drosa da sivrceSi erTgvarad mimdinareobda. piriqiT,

    meore talRisTvis damaxasiatebelia azrTa radikluri sxvaoba TviTon feministebs

    Soris, gansakuTrebiT oTxmocian da oTxmocdaaTian wlebSi. mosazrebebi gansxvavde-

    boda aseve dasavlur da aRmosavlur, Crdilour da samxreTul qalTa jgufebs Soris.

    rogorc zemoT avRniSneT, feministebi erTiandebian qalTa uflebebisa da zogadad

    sazogadoebaSi maTi mgdomareobis gaanalizebisa da gaumjobesebis irgvliv. TumcaRa,

    meore talRis postmodernistma feministebma wamoWres qalebisa da qalTa proble-

    mebis unificirebis, gaerTianebis problemurobis sakiTxi. vinaidan qalebi rogorc

    interesTa jgufi diversificirebulia eTnikuri, religiuri, klasobrivi e.i. socia-

    lur-kulturuli maxasiaTeblebis mixevdiT. mgvarad, mniSvnelovania qalTa Soris

    gansxvavebebis danaxva da ase brZola feminizmis politikuri miznebis misaRwevad.

    genderi

    genderi ewodeba socialuri sqess.  genderi rogorc termini qalTa kvlevebSi

    gamoCnda samociani wlebis miwuruls. igi Semovida laTinur enebSi gramatikuli sqesis

    aRmniSvneli sityva gender -isgan da SeiZina socialuri sqesis mniSvneloba. genderis

    rogorc terminis Semotana saWiro gaxda imitom, rom analizisas mkvlevrebs

    erTmaneTisgan gaemijnaT biologiuri sqesi, romlis mixedviTac adamianebi mamrobiTi

    an mdedrobiTi sqesis arsebebad ibadebian (SeisaZloa adamiani orsqesianic daibados,

    rac plastikuri CareviT regulirdeba), socialuri sqesisgan (genderisgan) anu

    sazogadoebrivi urTierTobebisa da faseulobebis sistemisgan, romelic maT qalebad

    da mamakacebad ayalibebs.

    genderisa da genderuli kvlevebis popularizacias imanac Seuwyo xeli, rom igi ar

    fokusirdeba marto qalebze, aramed kacebzec, ara mxolod imitom, rom maTi mdgo-

    mareobis qalebis mgomareobisTvis Sedarebis xarjze moxdes qalebis diskriminaciisdemonstrireba, aramed TviT mamakacurobis rogorc socialur-kulturuli feno-

    menis Sesaswavladac. genderi aris socialuri kategoria, romelic istoriulad

    arsebobs da epoqebisa da konteqstis gaTvaliswinebiT mudmiv cvlilebas ganicdis.

    qalTa adamianis uflebebi

    miuxedavad imisa, rom adamianis uflebebis dacva saerTaSoriso aRiarebul

    prioritetad iqca meore msoflio omis Semdeg, gansakuTrebiT ki gaerTianebuli

    erebis organizaciis Seqmnis Sedegad da adamianis uflebebis dasacavad Seiqmna

    mravali saerTaSoriso dokumenti, qalebis adamianuroba ar aRmoCnda sakmarisi mizezi

    2 Targmani: Tamar sabedaSvili

    7

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    8/112

    imisaTvis, rom maTac efeqturad esargeblaT am saerTaSoriso adamianis uflebaTa

    damcavi instrumentebiT. amgvarad, gaeros sistemaSive saWiro gaxda specialuri

    saerTaSoriso meqanizmebis Seqmna, romlebic uSualod qalebis adamianuri uflebebis

    dacvas moemsaxureboda, kursis msvlelobisas Cven mimovixilavT am meqanizmebs.

    sityva `adamiani~ istoriulad imdenad iyo kacuri Sinaarsobrivi datvirTvis

    matarebeli. miuxedavad im faqtisa, rom TanamedroveobaSi es sityva orive sqesis

    aRsaniSnavad gamoiyeneba, qalebTan mimarTebaSi misi gaTaviseba ar amowurula. gaeros

    `adamianTa uflebebis sayovelTao deklaraciis~ miRebisas qalebs Zalian `gaumar-

    TldaT~, rom isinic moiazres deklaraciis konteqstSi wina saukuneebis mniSvnelovan

    dokumentebTan SedarebiT.3  TumcaRa, CarTvam ver uzrunvelyo qalebi adamianis uf-

    lebebiTa da maTi dacviT. qalebis CarTva am SemTxvevaSi migvaniSnebs gaeros mier

    qalebis adamianebad aRiarebaze, magram es aRiareba ver iZens praqtikul mniSvnelobas,

    vinaidan de faqto qalebi dResac ganicdian uflebriv Seviwrovebas kacebTan

    SedarebiT.

    amgvarad, termini `qalTa adamianis uflebebi~ aqcents svams erTis mxriv, im

    istoriul diskriminaciaze, romlis Sedegadac qalTa moazreba warmatebulad ver

    moxerxda adamianis uflebaTa koncefciaSi, xolo, meores mxriv xazs usvams adamianis

    uflebaTa damcavi meqanizmebis qalebze gavrcelebaze da praqtikulad aregulirebs

    qalTa sxvadasxva jgufis (gaTxovili qalebi, eTnikuri umciresobis qalebi, gogonebi

    da sxva.) uflebebs.

    feministi mkvlevrebi ver Tanxmdebian qalTa adamianis uflebebis artikulaciisa

    da danergvis strategiebze, zogierTi maTgani, magaliTad, selina romani fiqrobs, rom

    qalTa uflebebi ufro Zlieri da mravlismomcveli iqneba, Tu maT gamoTqvamen qalebis

    da ara adamianis uflebebis arsebul diskursSi, romelic mamakacuri dominirebis gamo

    ar aris sakmarisad mgrZnobiare qalebis problemebisadmi. sxvebi, magaliTad, hilari

    Carlsvorsi miiCnevs, rom adamianis uflebebis diskursi im formiT ra formiTac

    arsebobs ukve moicavs berketebs qalTa uflebebis dasacavad, gansakuTrebiT iseT

    sazogadoebebSi sadac, qalebis uflebebis mZime darRvevebi xdeba.

    3  arc erTi Semdegi dokumenti ar moixsniebs da Sesabamisad ar exeba qalebs: “kacisa da mamakaci

    moqalaqis uflebebis deklaracia”   (miRebuli safrangeTis erovnuli asambleis mier 1789 wlis 26agvistos); “virjiniis uflebebis deklaracia”   (Seqmnili jorj meisonis mier da erTxmad miRebulivirjiniis delegatTa konventis mier 1776 wlis 12 ivniss); “amerikis SeerTebuli Statebisdamoukideblobis deklaracia”   (1776, 12 ivlisi); “amerikis SeerTebuli Statebis bili uflebebis Sesaxeb”  (ratificirebuli 1791 wlis 15 dekembers).

    8

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    9/112

    genderi da globalizacia4 

    globalizaciis genderul aspeqtebze saubrisas Sexebis ramdenime ZiriTadi

    sakiTxia aRsaniSnavi: (1) saerTaSoriso safinanso organizaciebis zemoqmedebiT

    mTavrobebis mier ganxorcielebuli struqturuli cvlilebebis genderulad

    disagregirebuli gavlena mosaxleobaze, (2) warmoebebis internacionalizaciiTa da

    gafarToebiT gamowveuli qalTa SromiTi pirobebisa da uflebebis sakiTxi da (3) Cveni

    drois monoba — trefikingi, romelic qarTulad `adamianebiT vaWrobis~ saxeliTaa

    cnobili.

    kargadaa Seswavlili struqturuli cvlilebebis Sedegebi qalebis mdgomareobaze.

    bevr qveynebSi socialuri momsaxurebebis Semcirebis xarjze gazrdilma saeqsportod

    momgebianma warmoebam gamoiwvia is, rom gaizarda qalebis Sroma dabalanazRaurebad

    dargebSi, gansakuTrebiT ki, soflis meurneobaSi, maSin, roca Sesabamisad Semcirda

    qalebisTvis sargebeli da xelmisawvdomoba socialur momsaxurebebze. amis mizezi

    isicaa, rom proporciulad msoflios masStabiT mamakacebi akontroleben, warmoebis

    momgebian sferoebs, qalebi ki ZiriTadad dabalanazRaurebad samuSaos asruleben.5 

    globalizaciis seriozuli genderuli aspeqti ukavSirdeba dasaqmebis sferos. es

    sakiTxi mravali feministi mkvlevris mieraa Seswavlili da isini erTxmad aRniSnaven,

    rom ganviTarebad qveynebSi globalizaciis Sedegad warmoqmnili mxolod is

    mravalricxovani samuSao adgilebia qalebisTvis gankuTvnili, romlebic yvelaze

    dabalanazRaurebadia. didi saerTaSoriso sawarmoebi, iaf muSa xelze da sawarmoo

    resursebze daxarbebulebi Svilobil kompaniebs xsnian ganviTarebad qveynebSi da

    Zalian xSirad asaqmeben qalebs, romelTa SromiTi uflebebic, gansakuTrebiT ki

    usafrTxo samuSao pirobebis ufleba irRveva da minimaluri anazraurebis gamo isini

    vneben TavianT janmrTelobas.

    4 globalizaciis rogorc terminis gansazRvrebebi SeiZleba orgvarad davajgufoT erTi, teqnikurida meore - politikuri saxis ganmartebebi. teqnikuri ganmartebebi  garkveuli saerTaSorisoekonomikuri procesebis aRweriT asaxaven Tanamedroveobis iseT procesebs, romlebic saSualebas aZlevsadamianebs gaadvilebuli gzebiT daukavSirdnen erTmaneTs da awarmoon biznesi saerTaSoriso doneze,wamebSi gaavrcelon da moipovon informacia. arian iseTi mkvlevrebic, romlebic saerTod ar aRiarebenglobalizacias rogorc TanamedroveobisaTvis simptomur, gansakuTrebul movlenas. maTi mtkicebiTsaerTaSoriso doneze informaciis gacvla da sxvadasxva saxis urTierTobebi gansakuTrebiT ki, vaWrobaodiTganve arsebobda, Sesabamisad, Tanamedrove epoqaSi globalizaciaze ki ara, teqnologiis daxvewazeunda visaubroT mxolod, romelmac amgvari procesebi bevrisTvis xelmisawvdomi da masStaburi gaxada.TumcaRa, amgvari mosazrebis mqone mecnierebis ricxvi dRiTidRe mcirdeba da sul ufro meti adamianiaRiarebs globalizaciis, rogorc axali, Tanamedrove fenomenis arsebobas.

    globalizaciis ganmsazRvrel meore tipis ganmartebebs maTi ideologiuri datvirTvis gamo, SeiZlebaufro politikuri ganmartebebi vuwodoT. politikuri ganmartebebis  mixedviT, sakmarisi araaa

    globalizaciis mxolod, rogorc ekonomikuri, teqnologiuri progresisa da TanamedroveobisaTvisdamaxasiaTebeli procesebis amsaxveli neitraluri cnebis aRwera, radgan globalizacia warmoadgensdidi politikuri muxtis matarebel processac, romelic saerTaSoriso arenaze myof zogierT qveyanasada mis moqalaqeebs ufro xelsayrel viTarebaSi ayenebs, vidre sxvebs. globalizaciis politikurganmartebas Cveulebriv antiglobalistebi iZlevian. erT-erTi aseTi ganmartebis mixedviT,globalizacia aris “ekonomikurad susti qveynebis eqspluatireba msoflios ekonomikuri sistemebisdakavSirebis gziT, da maTi iZuleba daemorCilon da damokidebulic ki gaxdnen dasavlur kapitalisturweswyobilebaze.” antiglobalizmi ki, Sesabamisad warmoadgens “xalxis moZraobas, mimarTuls imisaken,rom daiTrgunos globalizaciuri procesebi, romlebic udavod politikuri niSnis matarebelia dauTanasworoba moaqvs”. (antiglobalizaciis Sesavali, gansazRvreba da resursebi, Introduction to Anti-Globalization – Definition and Resources, ixileT internetSi Semdeg misamarTze: )

    arsebobs adamianTa mTeli rigi vinc antiglobalistobisgan an globalistobisgan gadaixaraalternatiuli igive alterglobalistobisken. am jgufSi erTiandebian is mkvlevrebi, romlebicmiiCneven, rom SeuZlebelia globalizaciis SeCereba an Sewyveta, SesaZlebelia mxolod misi Secvla, ise,rom igi socialurad orientirebuli da maqsimalurad humanuri anu adamianebisTvis sargeblis momtaniiyos. 

    5 keri, joana da karolin svitmani (red.), qalebi xelaxla igonebenglobalizacias , gv. 4. Joanna Kerr and Caroline Sweetman, Women Reinventing Globalisation, Oxfam GB 2003, 4.

    9

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    10/112

    am TvalsazrisiT, sagulisxmoa meqsikuri eqsportis gadamamuSavebeli zonebis e.w.

    makiladorebis gamocdileba, romlebic erTgvari `Tavisufali~ savaWro zonebia

    meqsikis teritoriaze, meqsika-amerikis sazRvris gayolebiT, sadac mravali meqsikelia

    dasaqmebuli, gansakuTrebiT ki, qalebi. amJamad meqsika amerikis sazRvarze 4 000-mde

    makiladoris qarxana-fabrikaa ganlagebuli, romlebSic daaxloebiT erTi milioni

    adamiani muSaobs.6  msxvili amerikuli kompaniebi, gansakuTrebiT, `zeniti~, `jonson

    kontrolsi~, `karlisl plastiksi~ da sxvebi aiZuleben qalebs orsulobis testi

    Caitaron (sisxlisa da Sardis analizTan erTad) samsaxurSi misaRebad, fexmZimoba, ki

    ganixileba rogorc dasaqmebaze uaris Tqmis erT-erTi mniSvnelovani motivi.

    SeiniSneba fexmZimobis gamo qalebis gaTavisuflebis an daqveiTebisa da xelfasis

    daklebis SemTxvevebi.7 

    fabrika-sawarmoebSi qalebis muSaobasTan dakavSirebiT wamoWril debatebSi

    xSirad gaismoda mowodeba qalebis am sferodan daTxovis Sesaxeb, gansakuTrebiT,

    dasavleTSi, sadac muSebis SromiTi uflebebis dacvis sakiTxebi saukuneebis

    ganmavlobaSi etapobrivad, ZiriTadad mainc mamakacze morgebulad Camoyalibda,

    vinaidan swored mamakaci moiazreboda da bevr qveyanaSi dRemde moiazreba idealur

    muSa-mosamsaxured, romelsac Sesabamisad ar mouxdeba dekretSi gasvla, ar Seawuxebs

    ojaxuri sazrunavi Svilebze, iqneba fizikurad ufro Zlieri da gonebrivad ufro

    koncentrirebuli. TumcaRa, qalebma daamtkices, rom rogorc ganaTlebis aseve

    dasaqmebis sferoSi maT SeuZliaT seriozuli warmatebebis miRweva, da is faqti, rom

    samuSao pirobebi SesaZloa maTTvis naklebad xelsayreli iyos, vidre mamakacebisTvis

    damqraveblisa da SromiTi kanonmdeblobis dauxvewaobis bralia. anu es ukanasknelni

    arasakmarisad mgrZnobiareni arian qalebis mdgomareobis mimarT da amis gamo maT

    diskrminirebas axdenen mamakacebTan SedarebiT, visze morgebuladac moxda maTi

    Camoyalibeba.

    globalizaciis uaryofiT Sedegad SeiZleba miviCnioT XX saukunis monobis,

    trefikingis  problemac. komunikaciis gaadvilebuli sistema xels uwyobs

    kriminaluri qselebis Seqmnasa da adamianebis gabmas amgvar qselebSi. trefikingi exeba

    rogorc mamakacebs, aseve qalebsac. xSiria SemTxvevebi, rodesac emigrant mamakacebs

    abamen monur SromaSi, arRveven maT SromiT uflebebs da uryeven janmrTelobas. magram

    ufro xSiria qalebis trefikingis SemTxvevebi, xolo Sedegad miyenebuli zarali ara

    marto janmrTelobis, aramed sicocxlis fasic ki SeiZleba dajdes.

    mzardi ekonomikuri uTanasworoba, romelsac gansakuTrebiT uaryofiTi gavlena

    aqvs gogonebsa da qalebze, iwvevs ukiduresad Rataki qalebisa da gogonebis

    motivacias gaakeTon yvelaferi gadarCenisaTvis. saerTaSoriso doneze qalebi da

    bavSvebi iyidebian, raTa daakmayofilon moTxovnileba seqsualuri momsaxurebis da

    monuri, uaiafesi Sromis bazarze. gaeros monacemebiT adamianebiT vaWrobis

    globaluri industria yovelwliurad 5-7miliard amerikuli dolaris odenobis

    mogebas iZleva, yovelwliurad sul mcire 700 000 adamianis damonebis xarjze.8 

    adgilobrivi seqsualuri industria globalur doneze gavida da dasavleTis

    qveynebi aavso yofili sabWoTa qveynebidan, aziidan Tu afrikidan wamosuli gogonebiT.

    6  Maria Patricia Fernandez-Kelly, maria patricia fernandes-keli, The Silence of Free Trade: Mexican Maquiladoras and Globalization. dumili Tavisufali vaWrobis irgvliv: meqsikuri makiladorebi daglobalizacia . Rutgers University Press, 2001.

    7 LaShawn R. Jefferson, laSaun r. jefersoni, Urge U.S. Companies to Stop Sex Discrimination in Mexican Maquiladoras,moviwodoT amerikul kompaniebs sqesobrivi diskriminaciis Sewyvetisken, Human Rights Watch Women’s RightsProject, 1997.

    8 gaerTianebuli erebis monacemi moyvanili p. arlaCis naSromSi “msoflio danaSaulis winaaRmdeg”, 2000.P. Arlacchi, “Against all the godfathers: the revolt of the decent people” in The World Against Crime, Special Issue of Giornale di

    Sicilia, 7.

    10

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    11/112

    maT prostituciaSi Casabmelad farTod gamoiyeneba interneti, xSirad gogonebs

    sTavazoben xelsayrel samuSaos barebsa da restornebSi, kazinoebSi, an kerZo

    momsxurebis sferoSi, bavSvebis momvlelad da sxva, xolo sinamdvileSi ankess

    wamogebul msverpls arTmeven passports da piradobis damadasturebel sxva sabuTebs,

    xSirad atusaReben da aCveven narkotikebs da rac kidev ufro damangrevelia maTi

    fsiqikuri da sulieri mdgomareobisTvis — aiZuleben prostitucias da seqsualuri

    momsaxurebidan miRebuli Semosavlis mxolod 5%-s Tu ubruneben.

    arian iseTi mandilosnebic, vinc nebayofilobiT Tanxmdeba migraciaze

    prostituciaSi CarTvis mizniT, TumcaRa maTma umravlesobam ar icis im rTuli

    viTarebis Sesaxeb, ra viTarebaSic maT mouwevT cxovreba da muSaoba. arc is ician, rom

    prostituciiT miRebuli Semosavlis udidesi nawili maTi ar iqneba. umetes qveynebs,

    TviT ganviTarebul qveynebsac, msxverplTa dacvis susti meqanizmebi aqvT, xSirad

    trefikingis msxverpls romc mieces saSualeba Zalovan struqturebTan dakavSirebis,

    is Tavs Seikavebs, vinaidan zustad ar icis ra uflebebi aqvs da ramdenad SeuZlia

    kanons misi dacva, Tu kidev ufro meti zianis miyeneba (aris gamocdileba gogonebis

    dapatimrebis, deportaciis, rodesac isini kriminalebis devnisa da SantaJis

    msxverplni xdebian).

    TumcaRa, globalizacia ara marto negatiur gavlenas axdens qalebis mgoma-

    reobaze, TviTon is faqti, rom Cven dRes vsaubrobT genderis da globalizaciis

    kveTis aspeqtebze da Sedegad wamoWril sirTuleebze, aseve globalizaciis Sedegia.

    globalizaciis Sedegia, aseve is gazrdili yuradReba, rasac adamianis uflebaTa

    damcvelebi uTmoben igive globalizaciiT gamowveul uflebadarRvevebs.

    telekomunikaciisa da internetis swrafma ganviTarebam, msoflio bazrebis da

    biznesebis dakavSirebam da urTierTdamokidebulebam SesaZlebeli gaxada meti da

    meti informaciis gavrceleba da cnobierebis amaRleba im sazogadoebebSi, visi

    interesebic ilaxeba da eqspluatirebac xdeba.

    globalizaciis `wyalobiT~ aseve SesaZlebeli gaxda anti-globalizaciuri

    qselebisa da adamianis uflebaTa da garemos davciTi organizaciebis gaerTianeba,9 

    romlebic miznad isaxaven saerTaSoriso doneze daayenon globalizaciis Sedegad

    wamoWrili problemebi da sakiTxebi. TumcaRa, erTia sakiTxebis dayeneba, xolo meorea

    am sakiTxebis mitana gadawyvetilebis mimReb doneebamde da lobireba sasurveli

    Sedegis dadgomisaTvis, rac Zneli misaRwevia, rodesac xSirad procesSi CarTuli

    mxareebis mamoZravebel Zalas, maT Soris kriminaluri elementebis mamoZravebel

    Zalasac, ekonomikuri daintereseba da sargebelis miRebis survili warmoadgens da

    Zalian mciria im adamianebis raodenoba, visac aqvs survilic da SesaZleblobac

    globaluri procesebi Semoabrunos adamianebis uflebrivi mdgomareobis

    gaumjobesebisa da sxva humanuri miznebis miRwevisaken.

    sxeuli

    dasavluri10  azrovneba istoriulad ganasxvavebda sxeuls gonebisagan. gonebas

    saxavda privilegirebulad (“vazrovneb, maSasadame varsebob”) da racionalur

    arsebasTan mamakacTan aigivebda, maSin rodesac sxeuli, iracionaluri da emociuri,

    9  globalizaciis ganmarteba, “Definition of Globalisation” ixileT internetSi Semdeg misamarTze:

    10  “dasavleTi”, “dasavluri” naSromSi gamoiyeneba evropasa da CrdiloeT amerikaSi arsebulimsoflmxedvelobebisa da tradiciebis aRsaniSnavad

    11

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    12/112

    qalis simbolos warmoadgenda. vinaidan am logikiT qalebi materiasTan ufro

    daaxloebul arsebebs warmoadgendnen, maTi ganivTeba ufro advili warmosadgeni da

    gansaxorcielebi gaxda, vidre mamakacebisa. vinaidan Tavisi sxeuliT qali bunebasTan

    igivdeba iudeo-qristianul azrovnebaSi mamakacebs maTze mflobelobis ufleba aqvT.

    penisis arqonis gamo froidis fsiqologia maT moazrebs mamakacebze ufro dabali

    moraluri da mentaluri ganviTarebis arsebebad. maTi reproduqciuli funqciis gamo,

    maT orsul sxeulebs da menstrualur cikls mravali kultura saxavs rogorc

    mistikurs, tabuirebuls an saSiSs.

    mgvarad, warsulSi da zogan dResac sazogadoebebi qalebs miakuTvneben `kerZo~ -

    ojaxur da ara `sazogadoebriv~ — ojaxs gareT arsebul sferos da uars eubnebian maT

    ganaTlebaze, dasaqmebaze, da samoqalaqo cxovrebaze zogadad. mgvarad, anatomiuri,

    sxeulebrivi anu sqesobrivi gansxvavebebi qalebsa da kacebs Soris iqca mniSvnelovan

    maxasiaTeblebad, romlebmac gadamwyveti roli iTamaSa sqesTa sazogadoebrivi

    mdgomareobis (privilegirebuli - mamrobiT sqesis, naklebad privilegirebuli da zog

    konteqstSi aSkarad diskriminirebuli mdedrobiT sqesis SemTxvevaSi) Camoyalibebisas.

    epistemologiebi

    codna aris informacia, faqtebis, Teoriebis, gamocdilebis Sesaxeb, romlis

    meSveobiTac sazogadoeba an kultura gansazRvravs ra aris mniSvnelovani da swori, ra

    warmoadgens mis warsuls da rogor esmis bunebisa da sazogadoebis sirTuleebi. im

    faqtma, rom qalebi da sxva gariyuli, marginalizebuli jgufebi ar monawileobdnen

    codnis Seqmnisa da dagrovebis procesSi gamoiwvia is, rom isini cxovroben

    `realobaSi~, romelic maT ar ekuTvniT. feministuri epistemologia miznad isaxavs

    qalebis codniTa da informaciiT Seavsos msoflioSi saukuneebis manZilze

    privilegirebuli mamakacebis mier dagrovili codna. es saWiroa, raTa samyaro ar iqnes

    danaxuli da aRqmuli mxolod erTi kuTxidan, calmxrivi, mamakacuri perspeqtividan.

    esenSalizmi/ socialuri ageba / gansxvavebuloba

    feminizmis Teoriis gansazRvraSi didi roli Seasrula azrTa Widilma or

    mosazreabas Soris; pirveli - arsebobs istoriulad mdgradi da maradi mamakacuri da

    qaluri arsi, buneba da meore, sapirispiro mosazreba, rom aranairi mamakacuri da

    qaluri sawyisi da arsi ar arsebobs. `mamkacuroba~ da `qaluroba~ socialurad

    agebuli anu konstruirebuli procesebia. `qalurobisa~ da `mamakacurobis~ socia-

    luri ageba gulisxmobs kulturuli, socialuri, fizikuri da istoriuli gansxva-

    vebebis rTul sistemas, rac sabolood ayalibebs adamianebis genderul Semecnebasa da

    socialur rolebs. maTTvis, visac qaluri da mamakacuri arsisa da bunebrivi sawyisis

    swams sqesobrivi gansxvaveba Sinagani, bunebrivi da mdgradia, xolo maT visac

    genderuli rolebis socialuri agebadobis swams, miaCniaT, rom adamiani ki ar ibadeba

    qalad an kacad, aramed igi aseTad yalibdeba socialuri da kulturuli procesebis

    wyalobiT. isini aqve ganasxvaveben biologiur sqessa (mdedrobiTi da mamrobiTi) da

    socialur sqess anu genders (qali da mamakaci). aqve ar unda daviviwyoT iseTi

    adamianebi, romlebic imyofebian rogorc biologiuri, aseve socialuri sqesiszRvarze, iseTebi rogorebic arian or-sqesiani, transseqsuali da transvevstiti

    adamianebi.

    12

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    13/112

    1990-ian wlebSi feminizmis Teoretikosebma, maT Soris, ruT hubardma da tereza de

    lauretisma protesti gamoTqves arsebuli dilemis Sesaxeb. hubardi miiCnevs, rom

    biologiuri da socialuri faqtorebi adamianis formirebisas araTu erTmaneTs

    ewinaaRmdegeba, an erTmaneTisgan damoukideblad arsebobs, aramed gamudmebul

    urTierTqmedebaSi imyofeba da avsebs erTmaneTs. etic, biologiuri sqesi gadajaW-

    vulia socialur sqesze. tereza de lauretisma, hubardisgan gansxvavebiT, wamoayena

    mosazreba, rom feminizmis sagani aris ara `qali~, aramed `qaluri sxeulis mqone

    socialuri arseba~ da is Tavis qalurobas mTeli cxovrebis manZilze imecnebs.

    genderis, rasisa da klasis gadakveTa

    yuradRebis gamaxvileba rasaze, klasobriv kuTvnilebaze, erovnebaze, religiasa

    da tradiciebze gvaZlevs saSualebas gavaanalizoT, Tu ra gavlenas axdens es

    kategoriebi adamianis cxovrebaze sqesisa da genderis paralelurad. adamianTa

    uflebrivi mdgomareobis gaanalizebisas, maTi dajgufeba ar SeiZleba mxolod

    sqesobrivi niSniT. rasisa da klasis integrirebis sakiTxi feminist mkvlevrebs

    aqtiurad daudgaT mas Semdeg, rac afrikuli warmoSobisa da/an muSaTa klasis

    warmomadgenelma qalebma isini arasolidarulobaSi da metic, maTi problemebisadmi

    sibrmaveSi daadanaSaules, im argumentiT, rom meore talRis adreuli naSromebi

    ZiriTadad aJRerebda, mxolod saSualo klasis qalebis problemebs.

    ena

    sityvebi, romlebsac Cven yoveldRiurad viyenebT asaxavs Cvens kulturasa da

    Semecnebas da amavdroulad gadaecema momaval Taobas. ena inaxavs da warmoaCens Cvens

    warmodgenebs genderze, magaliTisTvis: `kacis tvini aqvs~ — niSnavs Wkviania, `kacurad

    ar movkalaTdi /gamoviZine a.S.~ niSnavs gemrielad, xarisxianad anu gabatonebuli

    arsebisTvis damaxasiaTeblad. `bati~, `Wuki~, `Steruka~, `qalia ra unda moTxovo?~ —

    miuTiTebs naklebi avtoritetisa da ganviTarebis individze. qarTuli ena, sxva enebis

    msgavsad, bevrs saubrobs sazogadoebaSi arsebul genderul stereotipebze.

    nebismieri teqsti, iqneba es poeturi nawarmoebi Tu samarTlebrivi aqti, SeiZleba

    atarebdes genderuli TvalsazrisiT Zalian mniSvnelovan informacias im sociumis

    Sesaxeb, saidanac igi gamomdinareobs, amitomac lingvistebs teqstebis genderul

    WrilSi gaanalizebis Semdeg sazogadoebaSi arsebuli genderuli stereotipebis

    Taobaze didi informaciis mowodeba SeuZliaT.

    enis anu ufro farTo gagebiT saTqmelis gamoxatvis TvalsazrisiT, mniSvnelovania

    is garemoebac, rom istoriulad qalebs ar eZleodaT TavianTi pirovnebisa da

    saTqmelis pirdapiri, sityvieri Tu werilobiTi gziT gadmocemis saSualeba

    (ganaTlebis, sazogadoebaSi sityviT gamosvlis akrZalvis gamo). amitom isini

    cdilobdnen TavianTi saTqmelis gaxmaurebas ara sityvieri formebiT, aramed sxva,

    xSirad ufro SemoqmedebiTi formebiT: xaliCebis qsova, kerva, qargva, saxlis morTva,

    kulinaria. zogjer maTi garemocvisTvis Zalian uCveulo formebiTac, jadoqroba,

    mkiTxaoba, xilvebis qona da a.S. ris gamoc inkvizicia maT sastikad uswordeboda.

    13

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    14/112

    Zalaufleba

    Zalauflebisa da Sromis ganawileba aris socialuri da ekonomikuri cxovrebis

    genderuli niSniT gadawyvetili ori umTavresi faqtori. qalTa mdgomareobis nebis-

    mieri analizi Zalauflebis asimetriuli gadanawilebis (mamakacebis sasargeb-

    lod)analizia. Zalaufleba rCeba feminizmis Teoriis udidesi interesis sagnad.

    Tanamedrove msoflmxedveloba gmobs Zalauflebis gamoyenebas batonobisa da

    eqspluataciiis gawevis mizniT, maSin rodesac Zalauflebis gamoyeneba imisaTvis, rom

    gqondes Tanabari politikuri, samarTlebrivi da ekonomikuri uflebebi qalTa

    moZraobisTvis misaRebia.

    feministebi xSirad akritikeben `sajaro~ anu sazogadoebriv sferoSi Zalauflebis

    borotad gamoyenebas, romelic gamoixateba militarizmSi, ekonomikur eqspluata-

    ciaSi, kolonializmSi. aseve akritikeben `kerZo~ sferoSi Zalauflebis borotad ga-

    moyenebas, gamoxatuls gaupatiurebaSi, ojaxur ZaladobaSi (fizikuri, fsiqologiuri,

    sqesobrivi, ekonomikuri) da incestSi. feministi mkvlevrebi, aseve svamen kiTxvas imis

    Taobaze, SesaZlebelia Tu ara Zalauflebis cnebis xelaxali gaazreba, ise, rom

    qalebmac miiRon am procesSi monawileoba. maT jerjerobiT warmatebiT moaxerxes is,

    rom (Zala)ufleba viRacaze batonobisa SeecvalaT ama Tu im uflebiT sakuTari

    Rirsebis dasacavad. iseTi uflebebiT rogorebicaa qmedebis, sityvis, arCevanis,

    cvlilebis moTxovnis ufleba.

    Sromis sqesobrivi gadanawileba

    Sromis sqesobrivi gadanawileba anu Sromis gadanawileba genderulad gansaz-

    Rvrul `kerZo~ (saojaxo) da `sazogadoebriv~ (sajaro anu ojaxs gareT) sferoebSi anu

    produqciisa da reproduqciis sferoebSi Teoriulad damuSavda gansakuTrebiT

    marqsisti, materialisti da socialisti feministebis mier XIX da XX saukuneebSi. maTi

    analizi efuZneba fridrix engelsis Sromas `ojaxis, kerZo sakuTrebisa da

    saxelmwifos warmoSiba~ (1884), romelmac Semoitana reproduqcia da qalis Sroma

    marqsis zogadad genderulad brma Sromis gadanawilebis analizSi. Tanamedrove

    feministebis mravalma kvlevam daadastura, rom msoflio masStabiT qalis Sroma

    (miuxedavad misi xasiaTisa) naklebad fasobs, vidre mamakacis. engelsis mixedviT,

    zedmeti qonebis dagrovebam, ramac kerZo sakuTrebis gaCena ganapiroba, gamoiwvia aseve

    qalis seqsualobis kontroli, radgan memkvidreoba ar gadasuliyo sxvis xelSi. aman

    qali miajaWva ojaxs. Sromis amdagvari gadanawileba kargad emsaxureba industriul

    kapitalizms, radgan kerZo anu ojaxis sferoSi qalis aunazRaurebeli Sromis xarjze

    xdeba kapitalis dazogva, muSaxelis Senaxva da gamravleba.

    kerZo da sazogado sferoebi

    istoriulad adamianuri cxovrebis or `sazogado~ ( public) da `kerZo~ ( private) sferoebad

    gayofa udidesi mniSvnelobis aRmoCnda genderuli kvlevebisTvis sqesTa Soris

    arsebuli diskriminaciis gasaanalizeblad. qarTulad ufro kargad rom gaviTavisoT,

    Tu ras gulisxmobs `sazogado~ da `kerZo~ sferoebi genderuli analizisaTvis saWiroamaTi ukeT axsna. `kerZo~ sfero Seexeba ojaxur cxovrebasa da urTierTobebs, romlis

    monawile da romelSi, gamomwyvdeuli aRmoCnda qali saukuneebis manZilze. `sazogado~

    14

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    15/112

    sfero ki Seexeba adamianuri cxovrebis im nawils romelic ojaxs gareT mimdinareobs

    aq moiazreba politikuri, ekonomikuri da, zogadad, sazogadoebrivi aqtivoba,

    romelic tradiciulad mamakacebis saqmianobas warmoadgenda da aseve ufro meti

    faseulobis (maT Soris, finansuri anazRaurebis TvalsazrisiT) matarebeli iyo, vidre

    ojaxuri saqmeebi, romelsac `kerZo~ sferoSi gamoketili qalebi asrulebdnen (ojaxis

    wevrebis movla, saojaxo saqmeebis gaZRola).

    aseve tradiciulad samarTliT regulirdeboda is `sazogado~ sfero, romelic

    xasiaTdeboda meti monawile pirebiTa da maT Soris arsebuli urTierTobebis mraval-

    ferovnebiT. ojaxuri anu `kerZo~ sfero ki, tradiciulad kanonebiT ufro mwirad re-

    guldeboda da ZiriTadad iseT momentebSi, romlebic saWirboroto da mniSvnelovani

    iyo `sazogado~ sferos mTavari moqmedi pirisaTvis — mamakacisTvis. magaliTad,

    saukuneebis manZilze gaTxovebisTanave qali da misi sakuTreba, rogorc iuridiuli

    piri qreboda, iseve rogorc Tavad qali, romelic qmris mflobelobaSi gadadioda.

    es gayofa `kerZo~ da `sazogado~ sferoebs Soris ufro simboluri gaxlavT, vidre

    realuri. vinaidan rac ar unda saxlSi gamoketilad warmovidginoT qali igi, mainc

    axerxebda saukuneebis manZilze pirdapiri Tu arapirdapiri gzebiT sazogadoebriv

    aqtivobas. iRebda aseve monawileobas produqciis warmoebaSi Sida moxmarebisTvis, Tu

    ojaxur biznesSi gare moxmarebisTvis. amakaci, aseve ar iyo sruliad mowyvetili

    ojaxur sferos, CarTuli gaxldaT ojaxur saqmeebSi da warmoadgenda gadaw-

    yvetilebis mimRebs. (TumcaRa, qalebi aseve monawileobdnen gadawyvetilebis miRebaSi

    pirdapiri, Tu iribi gziT).

    mgvarad, ar arsebobs konkretuli da mkveTri demarkaciis xazi `kerZo~ da `sazo-

    gado~ sferoebs Soris. ar arsebobs aseve am sferoebis iseTi gansazRvreba, romelic

    universaluri iqneboda droisa da sazogadoebebis mixedviT, es ori simboluri sfero,

    romelsac ZiriTadad saxelmwifo gansazRvravs da adamianuri urTierTobebi avsebs

    cvalebadia droisa da konteqstis mixedviT da inarCunebs, mxolod zogad

    maxasiaTeblebs. am maxasiaTeblebis mixedviT `sazogado~ sferoSi yofna da moRvaweoba

    ufro faseuli da mniSvnelovania da aq mTavar moTamaSeebs mamakacebi warmoadgenen,

    xolo `kerZo’ sferoSi gaweuli Sroma naklebad dafasebuli da anazRaurebulia da am

    sferoSi gamwev Zalad qalebi rCebian. feministi mkvlevarebi problemurad saxaven am

    ori sferos arsebobasa da urTierTqmedebas, Sesabamisad, meore talRis feministTa

    lozungma: `ersonal is political!~ `piradi mniSvnelobis sakiTxebi politikuri

    mniSvnelobisaa!~ udidesi datvirTva SeiZina, vinaidan am gziT gadawyda `sazogado~

    sferos dRis wesrigSi `kerZo~ sferoSi wamoWrili problemebis dayeneba.

    aqve unda aRvniSnoT is garemoeba, rom zemo Tqmulidan gamomdinare, kursSi Cven ar

    ganvixilavT qalebs rogorc erTian aradiversificirebul kategorias. magaliTad, Sua

    saukuneebSi maRali wrisa da mdidari ojaxis wevri qali gacilebiT meti privilegiiTa

    da uflebiT sargeblobda, vidre Rataki da dabali fenis warmomadgeneli mamakaci.

    aseve, Tu SemovitanT egreT wodebul rasobriv maxasiaTebels davrwmudnebiT, rom

    amerikis feradkaniani mosaxleoba rogorc mamakacebi, iseve qalebi istoriulad

    gacilebiT meti diskriminaciisa da uuflebobis mdgomareobaSi imyofebodnen, vidre

    dabali fenis TeTrkaniani qalebi, romlebsac Tavis mxriv, Tavisive fenis TeTrkaniani

    mamakacebi jabnidnen. Sesabamisad, klasebs Soris adamianTa uflebrivi mdgomareoba

    mkveTrad gansxvavdeboda, magram klasebs SigniT qalebi tradiciulad ufro

    SezRudul mdgomareobaSi imyofebodnen, vidre mamakacebi.

    mniSvnelovania imis gaTvaliswinebac, rom msjelobisas ar vgulisxmobTkonkretul qalebs, aramed ama Tu im epoqisa da sazogadoebisaTvis damaxasiaTebel

    qalurobasa da mamakacurobas. moviazrebT genderul rolebs istoriul-

      15

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    16/112

    samarTlebriv rakursSi. vafasebT miRebuli da sazogadoebrivad gamarTlebuli

    genderuli rolebis xelsayrelobasa da uflebriv mdgomareobas qalebisa da

    mamakacebisaTvis.

    3. visTvis da vis mier iqmneboda kanonebi?

    samarTlis subieqtis sakiTxi, gviani Sua saukuneebis debatebi.

    literatura:

    Gisela Bock, «Querelle des femmes: A European Gender Dispute» in Women in European History,

    Blackwell Publishers: Oxford, UK. 1-31.

    zogadi Sesavlis (kursis aRwerisa da ZiriTad terminTa leqsikonze saubris)

    Semdeg gadavideT kursis konkretul sakiTxebze. pirveli aseTi Tema dagvexmareba

    Cveni genderul-istoriuli eqskursis dawyebaSi. Sua saukuneebis dasavleT evropaSi

    sqesTa Sesaxeb arsebuli debatebis mimoxilva saSualebas mogvcems warmovidginoT is

    garemo da Rirebulebebi, romlis memkvidrec Tanamedrove evropuli sazogadoeba da

    azrovnebaa. Sua saukuneebidan dawyebuli istoriuli eqskursi dagvexmareba im gzisa

    da progresis gaazrebaSi, rac qalebma rogorc sociumis wevrebma gamoiares.

    qalTa uflebrivi SezRudvis mizezs rogorc Sua saukuneebSi, aseve mas Semdeg didi

    xnis manZilze warmoadgenda is faqti, rom rogorc kanonmdebeli anu samarTlis

    subieqti ise kanondebuli anu samarTlis obieqti gaxldaT mamakaci. Zogadad,samarTali iqmneboda mamakacebis mier mamakacebisaTvis da is Zalian mkafiod

    ireklavda Tanamedrove sazogadoebis genderul warmodgenebsa da privilegiebs.

    safrangeTis burJuaziuli revoluciis gaxseneba, niSandoblivi da mravlismTqmelia

    am argumentis gasaZliereblad. am mizniT, Sua saukuneebis debatebis mimoxilvis Semdeg

    yuradRebas gavamaxvilebT qalebis rolze safrangeTis burJuaziul revoluciaSi.

    gviani Sua saukuneebidan evropul sazogadoebas da moazrovneebs gacxarebuli

    kamaTi hqondaT sqesTa raobaze, qalisa da mamakacis adgilsa da rolze sazogadoebaSi.

    jovani pikom Tavisi epoqis umniSnelovanes naSromSi `mamakacis Rirsebis Sesaxeb~ 1486

    wels aRniSna, rom RmerTi esaubreboda mxolod adams, amitom mamakacebs ufleba

    eZleodaT Tavisuflad ganesazRvraT TavianTi buneba da ecxovraT sakuTarisurvilebis Sesabamisad. mamakacis Rirsebis postulati daupirispirda Zvel pap

    inokent III-is droindel `adamianuri cxovrebis sacodaobis postulats~, romelic

    qalebs saxavda, rogorc evas STamomavlebs, romlebsac wvlili miuZRviT mamakacTa

    dacemaSi, aigivebda maT seqsualobasa da codvasTan. tertulianisTvis qalebi eSmakis

    karibWes warmoadgendnen ( janua diaboli), xolo augustine col-qmars Soris sqesobriv

    cxovrebasac ki, codvad miiCnevda. sulis gadarCenisaTvis mebrZol mamakacebs unda

    daecvaT Tavi qalebisagan, xolo sulis gadarCenisaTvis mebrZol qalebs sakuTari

    Tavisagan.

    Tu aristotele qalebs bunebis Secdomas uwodebs, toma aqvineli maT daus-

    rulebel, moumTavrebel mamrebad ixseniebs. amgvari moazrovneebi sqesTa sakiTxzewerisas aRiarebdnen, rom qalebs didi roli aqvT saojaxo saqmeebSi, TumcaRa ojaxis

    Tavi da meurve mamakacia da qalebs saerTod araferi esaqmebaT sazogadoebriv

    16

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    17/112

    cxovrebaSi. Sua saukuneebis mwerlebis umetesoba mamakacebi iyvnen da isini qalebs

    adarebnen mamakacebs, privilegirebul da aRmatebul arsebebs. iyo mcire ricxvi iseTi

    moazrovneebisa (ramdenime mamakaci, umetesad ki qalebi), romlebic icavdnen qalTa

    interesebs; marTalia galeaco flavio kapram 1525 wels dawera naSromi `qalTa

    aRmatebulobisa da Rirsebis Sesaxeb~,11  magram miuxedavad amisa, gviani renesansis

    naSromTa umetesoba mainc qalTmoZule, mizogenuri teqstebia.

    saqme iqamdec ki mivida, rom 1595 wels anonimma avtorma pirvelad germaniaSi

    laTinurad gamoaqveyna `axali msjeloba qalebis winaaRmdeg, romelic amtkicebs, rom

    isini adamianebi ar arian~.12 am naSromma friad daainteresa maSindeli sazogadoeba. igi

    iTargmna da gamoica sxva evropul qveynebSi.13  ukve naSromis saTauri gvaZlevs

    saSualebas gaviazroT avtoris Tanamedrove sazogadoebis damokidebuleba sqesTa

    Tanasworobisa da Tanabaruflebianobis mimarT anu epoqisaTvis damaxasiaTebeli

    msjelobis Tematika migvaniSnebs, rom qalebs rogorc kategoriasa da jgufs iudeo-

    qristianuli kultura ukeTes SemTxvevaSi moixseniebda gansxvavebulad, xolo umetes

    SemTxvevaSi dabali donisa da ganviTarebis adamianebad. xSirad ki, maTi adamianurobac

    kiTxvis niSnis qveS eqceoda.

    zemoxsenebuli Sua saukunebrivi debatebi kargi wanamZrvrebia imis gasaazreblad,

    Tu vis xelSi iqneboda kanonmdeblis Zalaufleba, anu vis eqneboda Zalaufleba

    daewesebina samarTali da moewesrigebina urTierTobebi adreul epoqaSi. monarqiuli

    wyobisas samarTlis wyaroebi emsaxureboda arsebuli wyobis SenarCunebasa da gan-

    mtkicebas, magram aseve aregulirebda sazogadoebriv urTierTobebs, sadac xSirad

    qali mamakacis sakuTrebad cxaddeboda, romelsac mxolod gamonaklis SemTxvevaSi

    eZleoda qmarTan gayris ufleba, ekrZaleboda ganaTlebis miReba da aqtiuri monawi-

    leoba sazogadoebriv cxovrebaSi. imis gamosavlenad Tu rogor eguebodnen qalebi

    amdagvar uuflebo mdgomareobas adreuli Suasaukuneebidan gadmovinacvloT XVIII

    saukunis evropaSi da ganvixiloT safrangeTis burJuaziuli revoluciis peridi.

    revoluciaSi monawileobiT qalebma mkveTri ganacxadi gaakeTes sakuTari uflebebis

    gafarToebis moTxovnis TvalsazrisiT.

    11 Galeazzo Flavio Capra, Della eccellenza e dignita delle donne. wyaro: Gisela Bock, Women in European History, BlackwellPublishers: Oxford, UK. 3.

    12 Disputatio nova contra mulieres qua probatur eas hominess non esse.13 wyaros msjelobisa Suasaukuneebis teqstebis Sesaxeb warmoadgens Gisela Bock, Women in European History,

    Blackwell Publishers: Oxford, UK. 1-31.

    17

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    18/112

    kvira 2

    1. visTvis da vis mier iqmneboda kanonebi?

    samarTlis subieqtis sakiTxi, qalebi da safrangeTis revolucia.

    literatura:

    Gisela Bock, «The French Revolution: the Dispute is Resumed» in Women in European History, Blackwell

    Publishers: Oxford, UK. 32-81.

    Declaration of the Rights of Man and of the Citizen, 1789.

    Olympe de Gouges, Declaration of the Rights of the Woman and the Female Citizen, 1791.

    safrangeTSi qalTa statusma mniSvnelovani cvlilebebi ganicada 1789-1804 wlebSi.

    1792-93 wels maT imasac ki miaRwies, rom qorwineba mSoblis nebarTvis gareSe SeeZloT,

    SeeZloT aseve gayris procesis wamowyeba, qorwinebis gareT gaCenili bavSvis mamis

    saxelis dasaxeleba, Secdenis asanazRaureblad fuladi kompensaciis moTxovna dasakuTrebis qona. Zalian sainteresoa rogor moaxerxes qalebma am yvelafris mopoveba

    da ufro mniSvnelovani, isev dakargva?

    parizeli qalebi tradiciulad monawileobdnen quCis politikaSi, gansakuTrebiT

    maSin, roca saqme sarCos mopovebas Seexeboda. es aqtiuri parizeli qalebi

    gamoTqvamdnen TavianT azrebsa da moTxovnebs, peticiebis, demonstraciebis da TviT

    `saxalxo dabegvris~ (taxation populaire) gziTac (rodesac qalebis didi jgufi Tavs

    esxmoda movaWres, itacebda mis saqonels an/da samarTlian fasad yidulobda da

    Semdgom urigebda gaWirebul parizelebs). revoluciam erTiaTad gaacxara parizel

    qalTa politikuri aqtivoba, isini medgrad amoudgnen mxarSi meuRleebs da TavianTi

    socialuri klasis Sesabamisi problemuri sakiTxebis mogvarebisaTvis daiwyes brZola.bazarSi momuSave qalebi iTxovdnen TavianTi uflebebis dacvas, Sua sakuneebSi

    arsebuli savaWro gildiebis aRdgenis gziT, Ciodnen TavianTi samuSao pirobebis

    gausaZlisobis gamo, binZuri saavadmyofoebis gamo da imis gamo, rom maT gamudmebiT,

    Sesvenebis gareSe uxdebodaT Sroma, maSin roca sxvebi gadasaxadebisa da qonebidan

    miRebuli procentebis xarjze udardel da fuqsavat cxovrebas eweodnen. muSaTa

    klasis warmomadgeneli qalebisagan gansxvavebiT, aristokratiuli klasis warmomadge-

    neli qalebi moiTxovdnen samoqalaqo uflebebis gazrdas: xmis uflebas, warmomad-

    genlobas xelisuflebaSi, Tanasworobas qorwinebisas da gayris procesis wamowyebas.

    sadac, interesTa ori sfero gadaikveTa am ori sxvadasxva socialuri statusis

    mqone qalTa moTxovnebi iyo ganaTlebisa da prostituciis sferoebi. qalebi erTxmadaRniSnavdnen, rom ganaTlebis miRebis saSualebas moklebuli qalebi iZulebulebi

    iyvnen Tavi prostituciiT erCinaT. prostitucias ki uaRresad damakninebel

    profesiad miiCnevdnen, romelic imavdroulad ojaxis siwmindes da stabilurobas

    uqmnida safrTxes da amis gamoc iyo miuRebeli qalebisaTvis. ase rom qalebma TavianTi

    moTxovnebi ganaTlebaze revoluciis Sedegad mosul xelisuflebas Semdegnairad

    warudgines: Cven ganaTleba da dasaqmeba imitom ki ar gvinda, rom umaRles sqess

    (mamakacebs) SevejibroT, an im qalebisTvis ki ar vzurnavT, vinc uzrunvelyofilia,

    visac hyavs ojaxi da bavSvebi visac misi energia da gulisyuri Wirdeba, aramed, im

    dacemuli qalebisaTvis, vinc gaunaTleblobisa da gaWirebis gamo irCevs

    prostitucias da amiT safrTxes uqmnis ojaxis siwmindesa da stabilurobas.miuxedavad imisa, rom qalebi imsaxurebdnen da SeeZloT ufro argumentirebuladac

    wamoeyenebinaT ganaTlebis xelmisawvdomobis moTxovna, am epoqis qalTa umetesobas

    18

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    19/112

    sjeroda, rom maTi adgili saxlSia da nebismieri codna, romelsac isini SeiZenen unda

    gamoiyenon imisTvis, rom naklebi qali Caebas prostituciaSi. maT unda asiamovnon

    qmrebs, aRzardon Svilebi gonivrulad. aseT midgomaSi ukve naTlad Cans sirTule im

    drois da qalTa viTarebisa, rodesac isini elementaruli uflebebis mosapoveblad

    (rogoricaa ganaTlebis miRebis ufleba) manevrireben da cdiloben iseTi mizezi

    moenaxaT Tavisi moTxovnis dasacavad, rac xelsayreli da pirdapir Znelad

    SesawinaaRmdegebi iqneba kacebisaTvis. bevri mkvlevari miiCnevs, rom amgvarma

    gaazrebam qalebis mdgomareobisa Tavad qalebis mier xeli SeuSala revoluciuri

    safrangeTis qalTa moZraobis warmatebas.

    safrangeTis revoluciis istoriis aRwerisas ZiriTadi aqcenti mamakacebis qmede-

    bazea dasmuli, TumcaRa qalebma aseve Seasrules mniSvnelovani roli. am periodis

    safrangeTSi gansakuTrebiT ki, parizSi SeiniSneboda ara erTiani, avtonomiuri qalTa

    moZraoba, aramed qalTa moZraobebi. revoluciis dReebSi qalebi aqtiurad

    moqmedebdnen, 1789 wlis 5-6 oqtombers eqvsma aTasma parizelma qalma erovnuli dacvis

    TanxlebiT fexiT gaiara versalamde, rom moeTxova puri lui XVI-isa da dedofal mari

    antuanetisaTvis. es msvleloba sxvadasxva socialuri warmomavlobis qalebis erTiani

    ZalisxmeviT Sedga. eqvsi aTasidan qalTa udides procents bazarSi momuSave qalebi

    warmoadgendnen, aseve maT Soris iyvnen msaxiobebi da diasaxlisebi. maT Seuties

    monarqis samyofels da ramdenime misi Svedi damcvelis daRupvis Semdeg bazarSi

    momuSave qalTa mcire delegaciam miaRwia audiencias mefesa da erovnul asambleasTan.

    maTi saCivari Semdegi iyo: mdidrebi agroveben xorbals, roca xalxs puri enatreba da

    Tu iyideba sadme puri, uzomod Zvir fasad. mefe lui XVI Sehpirda qalebs purs da

    uflebac misca maT gamohyolodnen mas, mis ojaxsa da samefo kars versalidan parizSi.

    revoluciis ukve am adreul stadiaze iyo mcdeloba revoluciaSi qalTa rolisa da

    monawileobis dakninebis. oqtombris dReebis samTavrobo kvlevam daiwyo erTgvari

    konspiraciis Teoriis propaganda. viTomda versalis svlaSi monawile qalebi mamakacebma

    moisyides da kacebi xelmZRvanelobdnen am marSs da ufro metic, rom eqvsi aTas qals Soris

    bevri iyo qalad gadacmuli mamakaci. revoluciis adreuli dReebidanve iwyeba masSi qalTa

    rolis gaufasureba, TumcaRa es arc unda iyos gasakviri im mentalitetisa da viTarebis

    fonze, romelic am drois safrangeTSi sufevda, roca qalebs ganaTlebaze xelmisawvdo-

    mobis uflebis moTxovnis gamarTleba im argumentebiT uxdebodaT, rom am gziT ufro me-

    tad gamoadgebodnen TavianT ojaxebs da Tan aranair konkurencias ar gauwevdnen mamkacebs.

    1789 wlis 5-6 oqtombris parizel qalTa msvleloba versalSi rogorc maTi

    Tanamedrove, aseve dRevandeli istoriografebisTvis revoluciis adreul fazaSi

    qalTa gamokveTil aqtivobad rCeba. maSin, roca 14 ivlisis bastiliis aReba ZiriTadad

    mamakacebis mier ganxorcielebuli qmedebaa da revoluciaSi maTi wvlilis

    ukvdamyofelad gvevlineba 5-6 oqtombris marSi revoluciaSi qalebis mier gaweuli

    wvlilis simbolod iqca.

    safrangeTis revoluciis qalTa moZraobis yvelaze TvalsaCino warmomadgeneli

    gaxldaT olimpia de guJi, parizeli scenaristi qali, romelmac dawera `qalTa

    uflebebis deklaracia~ 1971 wels. es dokumenti warmoadgenda safrangeTis

    revoluciis mTavari dokumentis `mamakacisa da mamakaci moqalaqis uflebebis

    deklaraciis~ pasuxs, romelmac mosaxleoba aqtiur da pasiur moqalaqeebad dayo,

    simdidris, socialuri warmoSobis, klasisa da sqesis mixedviT. am dokumentis

    mixedviT, mamakacTa garkveuli fenebis uflebebi SeizRuda da ra gasakviria, rom

    qalebi pasiur moqalaqeTa rigebSi aRmoCdnen. de guJi monarqisti gaxldaT, igi ar iyotradiciuli franguli monarqiis damxobis momxre. amitom igi ibrZoda qalebis

    uflebebis dasacavad da ara revoluciis interesebisaTvis zogadad.

    19

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    20/112

    olimpia de guJma saxeli 1789 wels gaiTqva, rodesac man erovnul asambleas

    warudgina radikaluri reformis programa. de guJi aRniSnavda, rom aucilebelia

    kanoniT iqnes uzrunvelyofili sqesTa sruli Tanabaruflebianoba, dasaqmebis farTo

    SesaZleblobebi qalebisTvis, saskolo ganaTlebis xelmisawvdomoba gogonebisTvis da

    iseTi Teatris Seqmna, sadac mxolod qalebisTvis da qalebis monawileobiT

    daidgmeboda speqtaklebi. olimpia de guJis rwmena qalTa `bunebrivi da Tandayolili~

    uflebebis Sesaxeb gamomdinareobda misi zogadad adamianebis, rasisa da sqesis

    ganurCevlad, Tanasworobisa da Tanabaruflebianobis Rrma rwmenisgan. igi emxroboda

    safrangeTis koloniebSi adgilobrivi mosaxleobis gaTavisuflebasa da ibrZoda maTi

    uflebebis dasacavad. de guJi Tavisi qveynis patrioti gaxldaT, magram adamianis

    uflebebis dacvas ufro win ayenebda, vidre qveynis interesebs, Tundac am fasad

    daSliliyo safrangeTis imperia.

    olimpia de guJis am mosazrebebis umetesoba aisaxa mis mier Seqmnil deklaraciaSi,

    romelic revoluciis mTavari dokumentis `mamakacisa da mamakaci moqalaqis uflebaTa

    deklaraciis”14  nimuSiT aris Seqmnili, im gansxvavebiT, rom igi aniWebs qalebs igive

    uflebebs, rasac es ukanaskneli aniWebs privilegirebul mamakacebs. de guJi iTxovda

    qalTa generaluri asambleis daarsebas, romelic wamoWrida qalTa sakiTxebsa da

    problemebs da imuSavebda mamakacebis genralur asambleasTan am problemebis

    gadasaWrelad. de guJi aseve iTxovda srul sityvis Tavisuflebas qalebisTvis,

    asambleaSi gamosvlisas man ganacxada: `Women has the right to mount the scaffold; she must

    equally have the right to mount the rostrum” — “qals xaraCoebze (barikadebze) asvlis ufleba

    Tu aqvs, mas aseve tribunaze amaRlebis uflebac unda hqondes”

    olimp de guJis mrwamsis safuZvels, iseve rogorc misi sxva mowinave Tanamedrove

    qalbatonebis mrwamsis safuZvels, warmoadgenda adamianis uflebebis universalurobis

    rwmena. rwmena imisa, rom adamianis uflebebi unda exebodes da vrceldebodes Tanabrad

    yvelaze gamonaklisis gareSe. de guJis Tanamoazreebi miiCnevdnen, rom qalebs bunebisganminiWebuli aqvT igive gonebrivi SesaZleblobebi, rac mamakacebs da amitom maT unda

    hqondeT Tandayolili ufleba miiRon ganaTleba da ganagon sakuTari bed-iRbali. qalebi

    TavianTi inteleqtiT ar Camouvardebian mamakacebs da miuRebelia maTi uflebebis

    SezRudva sqesis safuZvelze. miuxedavad, erTi SexedviT, progresuli midgomis qalTa

    uflebrivi mdgomareobis mimarT, samwuxarod am drosiaTvis aseve bunebrivad aRiqmeboda

    qalTa movaleoba yofiliyvnen mTavari pasuxismgebeli pirebi Svilebis aRzrdasa da saSinao

    saqmeebze. Sesabamisad, qalTa uflebrivi winsvlis, maTi emansipaciis moTxovna myardeboda

    qalebis ojaxisaTvis ukeT gamodgomis argumentiT da ara maTi rogorc damoukidebeli

    pirovnebebis sazogadoebrivi mdgomareobis gaumjobesebis argumentiT. kiTxvis ar dasmam

    qalebis bunebrivad `kerZo~ anu ojaxuri sferosTvis mikuTvnebaze da imis Taobaze Tu ramdgomareobaSi ayenebda qalebs amgvari `bunebrivi~ movaleobebi, miiyvana safrangeTis

    revoluciis qalTa moZraoba kraxamde.

    safrangeTis revoluciis umniSvnelovanesi monawile danieli emigranti eta palm

    d’aeldersi sazogadoebriv asparezze 1790-ian wlebSi gamoCnda. igi qalTa politkur

    klubSi moRvaweobda. 1790 wels Seiqmna simarTlis megobarTa konfederacia “Le Confederation

    des Amis la vérité”. am polikur gaerTianebas, garda zogadi mimarTulebisa, romelic qalTa

    uflebebis dacvas iTvaliswinebda (qalTa ganaTleba, qalebis mxridan gayris inicirebis

    ufleba), hqonda specialuri ganyofileba/seqcia, romelsac palmi meTaurobda. palmis

    gancxadebiT, qalTa seqcia miznad isaxavda qalebis uflebebis dacvas da sasurvel

    14  istoriul teqstebSi am dokuments “adamianisa da moqalaqis deklaraciis” saxeliT vicnobT, magram“mamakacisa da mamakaci moqalaqis uflebaTa deklaracia” dokumentis Sinaarsidan gamomdinare ufrodazustebul Targmans warmoadgens.

    20

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    21/112

    reformaTa Soris iyo mSoblebis gardacvalebis Semdeg maTi sakuTrebis ufrosi

    vaJebisaTvis gadacemis gauqmeba, colebis dacva qmrebis mxridan fizikuri Zaladobisagan,

    qalebisaTvis xelsayreli gayris kanoni da sqesTa Soris politikuri Tanasworoba.

    palmma gadawyvita, rom ubralod qalebis seqcia ar iyo sakmarisi misi amocanebis

    Sesasruleblad da 1971 wels, mas Semdeg rac warmoTqva sityva yvela qalis SesaZ-

    leblobaze revoluciis Sedegebis gaRrmavebisa sakuTar ojaxebSi, man daarsa qalTa

    klubi `lez ami de verite~ (simarTlis megobrebi “Les Amies de la vérité”). klubSi

    wevrobisaTvis gadasaxadi xelmisawvdomi mxolod maRali fenis qalbatonebisTvis iyo.

    klubs hqonda rogorc socialuri, aseve politikuri mandate, qalebi did drosa da

    saxsrebs xarjavdnen RaribTa daxmarebisTvis.

    `lez ami de veritem~, rogorc pirvelma qalebis klubma safuZveli moumzada

    franguli revoluciis periodis ufro radikalur qalTa klubs “Les Citoyennes

    republicaines revolutionaries”  (“respublikel revolucioner qalTa sazogadoeba”). es

    sazogadoeba daafuZnes 1793 wlis TebervalSi gauTxovarma Sokoladis damamzadebelma

    paulin leonma da provincielma msaxiobma qalma, kler lakombma. es iyo qalTa kargad

    organizebuli aqtiuri liga, romelic mxars uWerda iakobinelTa ajanyebas damoiTxovda moqalaqeTa dacvas. sazogadoebis wevrebi `Tavisuflebis wiTel qudebSi~

    gamowyobilebi eweodnen patrulirebas quCebsa da bazrebSi, da miuxedavad kanonisa,

    romelic qalebs ukrZalavda iaraRis tarebas, araTu SeiaraRebulni iyvnen, aramed

    aqtiuradac iyenebdnen iaraRs da ar eridebodnen kontrrevoluciur saqmianobaSi

    eWvmitanil pirTa dakavebasa da sasamarTlosTvis gadacemas. am sazogadoebis wevr

    qalebs naklebad awuxebdaT qalTa uflebebis dacva, maTi saqmianobis mTavar motivsa

    da amocanas revoluciis ideebis zeimi da misi monapovaris dacva warmoadgenda.

    1793 wels sazogadoebis wevri qalebi Seecaden TavianTi revoluciuri ideologia Tavs

    moexviaT sxva qalebisaTvisac da erovnul asambleas mosTxoves qudebze safrangeTis

    respublikis droSis samferiani simbolos, broSis, tareba savaldebulo gaexadaT yvelaqalisaTvis. rodesac erovnulma asambleam ar daakmayofila sazogadoebis arc es moTxovna

    da arc moTxovna prostituciaSi Cabmuli qalebis reabilitaciis Sesaxeb, `respublikel

    revolucioner qalTa sazogadoebam~ gawyvita Tavisi megobruli kavSirebi iakobinelTa

    partiasTan. iakobinelebTan dapirispirebam maT daukarga sazogadoebrivi mxardaWera, rac

    sazogadoebis saboloo ganadgurebis gamomwvevi mizezi gaxda.

    1793 wlis oqtomberSi sazogadoebis wevrma qalebma Seuties bazris qalebs im

    mizeziT, rom es ukanasknelebi qudebze ar atarebdnen samferian broSs. bazris qalebma,

    Tavis mxriv, upasuxes sazogadoebis Sexvedris darbeviTa da ramdenime wevris

    galaxviT, xolo Semdeg erovnul asambleaSi saCivaric Seitanes sazogadoebis mxridan

    Seviwrovebis Sesaxeb. erovnulma asambleam, sadac umravlesobas `respublikelrevolucioner qalTa sazogadoebis~ mimarT ukve mtrulad ganwyobili iakobinelebi

    warmoadgendnen, gamosca gankarguleba yvela qalTa politikuri organizaciis daSlis

    Sesaxeb. rodesac sazogadoebis wevrebi gamocxadnen galereaSi am gankargulebis gamo

    protestis gamosaTqmelad maT sityva ar misces, ufro metic, kenWi uyares

    gadawyvetilebas imis Taobaze, rom aRarasodes miecaT gamosvlis ufleba qalTa

    delegaciisaTvis. qalebs usayvedures TavianTi ojaxebis mitoveba da Seaxsenes, rom

    maTi adgili saxlSia da ara quCaSi. aseve Seaxsenes olimp de guJis bedi, romelsac

    kontrrevoluciuri qmedebis braldebiT giliotinaze mokveTes Tavi ramdenime TviT

    adre. am damarcxebis Semdeg qalebs aRarafris gakeTeba SeeZloT, garda peticiebis

    gavrcelebisa da erovnuli asambleis saqmianobisaTvis galereebidan mdumared Tvalismidevnebisa. maT informaciis misaRebad da TavianTi amocanebis misaRwevad moqmedebis

    mxolod iribi gzebi rCebodaT da TavianTi mamebis, Zmebisa, meuRleebisa Tu

    21

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    22/112

    sayvarlebis daxmarebis imedze unda yofiliyvnen.

    ori wlis Semdeg qalebi kidev erTxel Seecadnen politikuri qmedebisaTvis ZalTa

    mobilizebas, amis mizezi gaxda RaribTa dasaqmebis samsaxuris gauqmeba da maTTvis

    gankuTvnili puris racionis dReSi 2 unciamde Semcireba. amas parizelma qalebma

    tradiciuli gaficvebiTa da areulobiT upasuxes. Sedegad maisSi asambleam gamosca

    kanoni, romelic qalebis saxlSi yofnas moiTxovda da policias uflebas aZlevda

    daerbia da daepatimrebina xuTze meti erTad Sekrebili qali. qalebs aekrZalaT aseve

    asambleis sxdomebis mosmena galereebSi. mgvarad, dasrulda qalTa politikuri

    aqtivoba safrangeTis revoluciis periodSi.

    im periodSi qalebis rolis Sesaxeb uamravi mosazreba arsebobda; feministurad

    moazrovne folosofosebic (mag. markiz de kondorse), iseve rogorc, antifeministurad

    ganwyobilni (mag. Jan Jak ruso) Tanxmdebodnen imaze, rom qalis adgili ojaxSia da man unda

    izrunos ojaxis keTildReobisaTvis, uTanxmoeba iwyeboda im sakiTxis irgvliv, Tu rogor

    unda momzadnen qalebi am rolisaTvis. ruso miiCnevda, rom qali Tavisi bunebiT

    mgrZnobiare da nazi arsebaa, romelsac bednierebisTvis ojaxSi fusfusi da Svilebze

    zrunva yofnis. qali moraluri RirsebebiT jabnis mamakacs, swored amitomac mas

    amaRlebuli da poeturi Saravandedi mosavs, maSin roca mamakaci iRwvis sazogadoebriv

    asparezze, iRebs ganaTlebas, informacias da moralurad iryvneba. amgvari saqmianobebiT

    gadaRlil kacs meuRlem unda erTgvari samoTxe Seuqmnas ojaxSi, romelic misi saqmianobis

    sferoa. am msjelobis Sesabamisad, Tu qals ar uxdeba sazogadoebrivi moRvaweoba, misvis ar

    aris saWiro politikuri uflebebis qona da arc amis pretenzia unda hqondes. ganaTlebas

    axalgazrda gogonebi dedebisgan ojaxSi da ara skolaSi unda iRebdnen. qalis uzenaes

    daniSnulebad rusos mamakacis gabedniereba da dedoba miaCnda, sxva danarCeni ki harmoniis

    damrRvevad da sazogadoebisaTvis sirTuleebis momtanad esaxeboda.

    rusosgan gansxvavebiT kondorses miaCnda, rom qalebs da mamakacebs identuri

    politikuri uflebebi unda hqondeT. rusos msgavsad kondorses15  miaCnda, rom qalis

    adgili ojaxSia, TumcaRa politikuri uflebebis qona maT araTu Camoacilebs ojaxs,

    aramed, piriqiT, aqcevs ukeTes moqalaqeebad da TavianTi meuRleebis ukeTes kompanionebad.

    im droisaTvis yvelaze radikalurad moazrovne qalbatonebic ki eTanxmebodnen kondorses

    mosazrebebs, amgvarad revoluciis droindeli safrangeTis idealuri qali iyo

    ganaTlebuli meuRle da deda, romelsac SeeZleboda Tanabar doneze saubari meuRlesTan

    da aRzrdida Svilebs respublikis da revoluciis patriotebad. samwuxarod qalis rolis

    moazreba ar gacda diasaxlisis rolsa da ojaxis CarCoebs, magram samwuxarod am

    farglebSic ki ver moxerxda qalTa uflebebis gafarToeba.

    2. ufleba airCio da iyo arCeuli — pirveli talRis feministebis

    yvelaze xangrZlivi brZola

    literatura:

    Rendall, Jane, «The Citizenship of Women and the Reform Act of 1867», in Catherine Hall, Keith

    McClelland & Jane Rendall,  Defining the Victorian Nation: Class, Race, Gender and the Reform Act of

    1867, Cambridge 2000, 119-78.

    15  markiz de kondorse (Marquis de Condorcet 1743-1794) frangi filosofosi, maTematikosi, socialurimecnieri, ekonomisti da politikosi. am da sxva progresuli mosazrebebis gamo igi iakobinelebma Seipyres1794 wels. oficialuri versiiT man sakanSi Tavi moikla, Tumca mravali mkvlevari ganzrax mkvlelobisverias iziarebs. 

    22

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    23/112

    kvira 3

    1. ufleba airCio da iyo arCeuli — pirveli talRis feministebis

    yvelaze xangrZlivi brZola (gagrZeleba)

     ,

     

    literatura: 

    Gisela Bock, “From Social to the Political” in Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford,

    UK, 127-173.

    mxdal sicocxlesa da uunarobas Tanmxlebi mamakacis gareSe 

    gaiaro quCaSi, gacilebiT sjobia xSiri Seuracxyofis atana

    an gariyulad sikvdili. qalis yvelaze kargi mcveli da is

    vinc mas yovelTvis moemsaxureba misi gambedaobaa romelic

    man gamocdilebidan unda SeiZinos, xolo gamocdilebassazogadoebrivi cxovreba iZleva.16 

    elizabet qeidi stentoni, 1851

    damarcxeba SeuZlebelia ! 17 

    siuzan b. enToni, 1906

    XIX saukuneSi evropaSi TvalsaCino gaxda qalTa moZraoba, romelic `berZeni eqimi

    maria kalopokaTesis ganmartebiT warmoadgenda qalTa uflebebis gaazrebul

    moTxovnas da sistematiur Zalisxmevas am uflebebis misaRebad.”18  qalTa moZraobas

    mkvlevrebi afaseben rogorc mZlavr socialur moZraobas, romelmac Tavi iCina XVIIIsaukuneSi, magram Zala moikriba XIX saukuneSi da formisa da amocanebis cvalebadobiT

    grZeldeba vidre dRemde.

    XIX saukuneSi moazrovneTa debatebSi dasmuli `qalTa sakiTxi~ (“woman question”)

    warmoadgenda adreuli kiTxvebis `arian Tu ara qalebi adamianebi?~ `rani arian

    qalebi?~ Tanamedrove variants. mgvarad, axleburad SefuTuli da warmodgenili

    msjeloba `qalTa sakiTxis~ irgvliv ar warmoadgenda msjelobas qalebsa da mamakacebs

    Soris arsebul gansxvavebebze sqesTa Tanabaruflebianobis konteqstSi, aramed es iyo

    msjeloba sqesebs Soris arsebuli ierarqiuli, daqvemdebarebuli urTierTobebis

    Sesaxeb, romelic moicavda gansxvavebebsac. Sesabamisad, rodesac jon stiuart milma19 

    1867 wlis 20 maiss didi britaneTis TemTa palataSi qalebisTvis xmis uflebisdakanoneba moiTxova didi gancvifreba da winaaRmdegoba Sexvda. TemTa palatis

    warmomadgenlebs gaukvirdaT, rogor iTxova amgvarma sapatio jentlmenma xmis ufleba

    imaTTvis, vinc wesiT ojaxis Tavs, mamakacs unda emorCilebodes, vinaidan is masze

    16 Elizabeth Cady Stanton, speech at the Woman's Convention (25th May, 1851). Targmani avtoris.17  Tavisi ukanaskneli sajaro gamosvlisas xanSiSesulma siuzan b. enTonim ganacxada: “damarcxeba

    SuZlebelia” (“Failure is impossible”). Anthony Center for Women’s Leadership, ixileT internetSi, misamarTze:, bolo viziti 1 noemberi 2004.

    18 Gisela Bock, Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford, 2002, 82.19 jon stiuart mili (John Stuart Mill 1806-1873) mecxramete saukunis ingliseli ekonomisti, filosofosi

    da moazrovne iyo, romlmac TanamoazreebTan erTad ganaviTara utilitarianuli filosofia, romlismixedviTac adamianma yvelaferi unda Seafasos individualuri bednierebis motanis SesaZleblobiskuTxiT oRond ise, rom ar daazaralos sxvani. adamianebi unda iltvodnen bednierebisken da airidon, anSeimsubuqon ubedureba. vinaidan adamianebs SeswevT azrovnebis unari, isini mxolod xorceulisiamovnebiT ver kmayofildebian da gonebrivi procesebidan miRebuli siamovnebiskenac iltvian.

    23

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    24/112

    dabla mgdomi ganviTarebisa da SesaZleblobebis adamians warmoadgens.

    1869 wels stiuart milma gamoaqveyna Sroma `qalTa daqvemdebareba~ (“The Subjecttion

    of Women”), romelSic man aRniSna, rom qalTa daqvemdebarebuli mdgomareobis isto-

    riulad didi xnis manZilze arseboba, TavisTavad ar warmoadgens arguments, romelic

    gaamarTlebda am mdgomareobis SenarCunebas momavalSic. mili saubrobs qorwinebaSi

    myof qalTa uuflebobaze, aseve qalTa SesaZleblobaze da unarze xarisxianad

    Seasrulos is mravali samuSao, romlis Sesrulebac maT tradiciulad da xSirad

    kanoniTac ekrZalebodaT. mecxramete saukunis qalTa moZraobisaTvis es naSromi da

    jon stiuart milis mxardaWera Zalian bevrs niSnavda ara marto TviT qalebisaTvis,

    aramed zogadad sazogadoebrivi azris transformirebis dasawyebad da qalTa

    emansipaciis argumentebis gasamyareblad. naSromi gadaiTargmna TiTqmis yvela

    evropul enaze da mis irgvliv arsebuli azrTa sxvadasxvaobis miuxedavad, iTvleboda

    aucilebel sakiTxavad yvela ganaTlebuli adamianisTvis rogorc qalebis aseve

    mamakacebisTvis, rusuli inteligenciis CaTvliT. debatebi mis irgvliv gamoqvey-

    nebisTanave daiwyo.20 

    dedofal viqtorias mmarTvelobis xana, e.w. viqtorianuli epoqa (1837-1901 wlebi)

    miCneulia dasabamad genderul rolebs Soris mkveTri xazis gavlebisa da maTi

    araorazrovani gadanawilebisa anu sazogadoebrivi da msoflio saqmeebi mamakacebs,

    xolo ojaxuri saqmeebi qalebs: `kacebs saxelmwifo, qalebs ojaxi”21 amgvarma lozungma

    mecxramete saukunis miwuruls germanul statiaSi gaiJRera. TumcaRa rogorc

    mecxramete ise meoce saukuneebis qronika cxadyofs, rom es zRvari didi simboluri

    mniSvnelobis matarebeli iyo, xolo realur cxovrebaSi sazRvari sazogadoebriv da

    kerZo sferoebs Soris arc iseTi mkveTri gaxldaT da Zneli gansasazRvric aRmoCnda.

    marTalia mamakacis umTavres movaleobas Sroma, ojaxis rCena da sazogadoebrivi

    saqmeebi warmoadgenda, is mainc rCeboda ojaxis meTaurad da gadawyvetilebis

    mimRebad mniSvnelovan saSinao saqmeebSi. iyo iseTi SemTxvevebic, sadac es dominirebasimboluri, sazogadoebrivi miznebisTvis xdeboda, xolo realurad qali marTavda,

    ara mxolod ojaxur saqmeebs, aramed meuRlis da sxva mamakaci ojaxis wevrebis

    meSveobiTa da saSualebiT ereoda sazogadoebriv cxovrebasa da gadawyvetilebebSi.

    dabali fenebis qalebi asrulebdnen mZime fizikur samuSaos ojaxs gareT maRaroebsa

    da saamqroebSi da qmrebTan erTad arCendnen ojaxebs. viqtorianuli xanis simboluri

    zRvari sqesebis gavlenis sferoebsa da genderul rolebs Soris realur cxovrebaSi

    udidesi datvirTvis matarebeli iyo, pirvel rigSi uflebrivi TvalsazrisiT.

    sazogadoebrivi da kerZo anu ojaxuri cxovreba da sferoebi urTierTqmedebdnen

    da gadajaWvulni iyvnen erTmaneTze, magram aRiarebul, aSkara da uflebebiT

    aRWurvil moqmed pirad mxolod mamakacebi gvevlinebian. lavirebis is farulimodelebi, romlebsac qalebi mimarTavdnen gamowveuli iyo imiT, rom arsebuli

    viqtorianuli stereotipi genderuli rolebis Sesaxeb amarTlebda maT uuflebobas

    da ar aZlevda maT aSkara qmedebis saSualebas.

    dedofali viqtoria, romelsac xSirad imis magaliTadac moiSveliebdnen, rom

    qalebs marTva SeeZloT ar itkivebda Tavs qalTa uflebebze zrunviT, piriqiT Tavisi

    sazogadoebrivi qmedebiT, da mkacri Savi samosiT, romelsac meuRlis gardacvalebis

    Semdeg atarebda, igi viqtorianizmis simbolodac ki iqca. magram cxovrebaSi dedofali

    viqtoria sulac ar iyo tkivilTmTmeni, mokrZalebuli da morCili qali anu

    gansaxiereba qalis im stereotipisa, romelic misi mefobisas gabatonda, aramed

    20 Gisela Bock, Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford, 2002, 91.21  Article: ‘Frauenfrage’, in Meyers Konversations-Lexikon, vol.6 (Mahnnheim, 1894), 822. citirebulia: Gisela Bock,

    Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford, 2002, 84. 

    24

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    25/112

    piriqiT. istoriisTvis cnobilia, rom igi mSobiarobisas tkivilebis gayuCebis mizniT

    iyenebda qloroforms. arsebobs versia, rom mSobiarobisas anesTezia swored misi

    magaliTebidan damkvidrda.

    dedofali Tavisi cxovrebis wesiT arc im mosazrebas amtkicebda, rom dedoba

    qalis umaRlesi daniSnulebaa, erT-erT pirad werilSi igi wers Tavis orsul

    qaliSvils,22  rom `orsulobisa da mSobiarobis dros mgonia Zroxebs an ZaRlebs

    vemsgavsebiT; roca Cveni ubadruki arseba cxovelis msgavsi da araesTeturi xdeba [...]

    Cveni sqesis yvelaze naklebad unda Surdes kacs.~ xolo, roca cxra mSobiarobis Semdeg

    dedofals aukrZales Semdgomi orsulobebi, man Tavis eqims SesCivla: `eh, eqimo, nuTu

    CemTvis sarecelis yvela siamovneba damTavrda?”23 raoden ironiulic ar unda iyos ase

    msjelobda monarqi, romlis pirovnebamac waruSleli kvali datova sazogadoebriv

    cxovrebaSi qalis monawileobisa da rolis Sesaxeb gabatonebul mosazrebebze. mas

    Tavad naklebad aviwrovebda is genderuli stereotipebi, romelsac misi mefobis

    xanaSi Caeyara myari safuZveli, vinaidan dedofali viqtoria ubralod

    privilegirebuli iyo Tavisi klasobrivi mdgomareobis gamo. mis msgavsad maRali

    fenebis sxva qalebsac SeeZloT met-naklebi warmatebiT gadmosuliyvnen maTTvis

    gankuTvnili mwiri sazogadoebrivi kalapotidan, magram saboloo jamSi yvela qali

    meti uflebebiT tkbobas sakuTari warmomavlobis an didi niWis wyalobiT axerxebda da

    ara imitom, rom maTi Tanamedrove samarTali, Sesabamisad samarTalSemoqmedni da

    zogadad politika aZlevda maT emansipaciis saSualebas.

    qalis raobaze da misi rolis dadgenaze didi debatebi imarTeboda aseve safran-

    geTSi, qalTa istoriis mkvlevari gizela boki aRniSnavs, rom 1843 wels gamocemuli

    Encyclopedie Nouvelle werda: `es viTareba ar warmoadgenda debatebs mecnierebs Soris,

    aramed Seexeboda Tanamedrove qalebis bed-iRbals~.24 qalTa uflebebisaTvis mebrZoli

    frangi qalbatoni eugeni niboi (ugenie Niboyet) iTxovda qalebisTvis xmis uflebis

    micemas 1848 wels, `Cven ar gvinda gavxdeT kargi mamakaci moqalaqeebi, Cven ubralodgvsurs gavxdeT kargi moqalaqeebi, da Tu Cven viTxovT uflebebs rogorc qalebi, Cven

    viTxovT qalebis uflebebs da ara mamakacebis uflebebs.

    nibois Jurnali  La Voix des femmes (qalTa xma) kidev ufro gaTamamda 1848 wlis

    aprilSi, radgan werda: `qalma ki ar unda ganicados emansipacia da daemsgavsos

    mamakacs, aramed mamakaci unda emansipirdes da gaxdes qali.~ 25  aTi wlis Semdeg jeni

    d’heriko (Jenny d’Hericout) bebiaqali (1870 wlamde safrangeTSi qalebs ekrZalebodaT

    medicines Seswavla) qalTa xmaSi werda: `qalebma unda moiTxovon TavianTi uflebebi,

    ara rogorc qalebma, aramed rogorc adamianebma da sociumis wevrebma.”26  swored am

    mizeziT, mas miaCnda, rom qalebis mxridan xmis uflebis moTxovna naadrevi iyo,

    vinaidan arsebul situaciaSi qalebi imasve dauWerdnen mxars, rasac mamakacebi. xmisuflebis moTxovnis aucilebel winapirobad mas qorwinebaSi qalTa Tanabaruf-

    lebianoba, gayrisa da ganaTlebis miRebis uflebis qona miaCnda. 1863 wels am azrebis

    avtori emigraciaSi wavida amerikis SeerTwebul StatebSi, sadac ukve inglisur enaze

    agrZelebda weras, saxlis saqme iseTive Sroma da saqmea rogorc sxva nebismieri,

    mamakacebma aages da gamoigones qalis buneba, romelsac sinamdvileSi Cven verasdros

    SevicnobT Tu ar movaSorebT arsebul SezRudvebs. mxolod Tavisuflebisa da

    22 1858 wels, rodesac es werili daiwera, dedofali viqtorias ufrosi qaliSvili viqtoria gaTxoviliiyo prusiaSi da fexmZimed iyo vilhelm II-ze.

    23

     Gisela Bock, Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford, 2002, 93.24  Riot-Sarcey, 48; Pierre Leroux and J. Reynaud (eds.), Encyclipedie Nouvelle, vol. 5, col.212 (Paris, 1848; reprint Geneva,

    1991)25 La Voix des femmes 20, (11 April 1848), pp1f.; Riot-Sarcey, 81, 194;26 Jenny d’Hericourt, La Femme affranchie, 2 vols (Brussels, 1860), vol.2, 209; Moses and Rabine, 13.

    25

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    26/112

    Tanabaruflebianobis, Tanabari aRzrdisa da ganaTlebis pirobebSi gaxdeba SesaZ-

    lebeli mamakacisa da qalis namdvili saxisa da bunebis danaxva — ase swamda qalTa

    moZarobis am adreul moazrovnes.

    XIX saukunis amerikaSi da evropaSi mcxovreb qalebs ekrZalebodaT ganaTlebis

    miReba, roca maTi Zmebis ganaTlebaze ojaxebi daucxromlad zrunavdnen. maT

    ekrZalebodaT xmis amoReba sajaro Sekrebebze da Tu aseTi incindenti moxdeboda

    eklesia da sazogadoeba maT kicxavda uRirsi aqtivobisaTvis. maTi memkvidreobiT

    miRebuli qoneba gaTxovebisas avtomaturad qmris sakuTreba xdeboda da qalic mamis

    gavlenidan qmris gavlenaSi, sakuTrebaSi gadadioda. rac yvelaze mniSvnelovania,

    qalebs uwevdaT im kanonebisadmi morCileba, romlis avtorebic TviTon ar iyvnen da

    verc iqnebodnen, vinaidan maT ar hqondaT, rogorc Tavad miaCndaT, umTavresi,

    politikuri uflebebi, ufleba sakanonmdeblo organoSi mosvlisa, rom SeecvalaT

    kanonebi da SeeqmnaT iseTi kanonebi, romlebic maT interesebsac daicavda. arsebuli

    uuflebo mdgomareobis gaTvaliswinebiT gasakviri ar aris, ratom ganixilavdnen

    pirveli talRis feministebi anu qalTa moZraobis adreul liderebi arCevnebSi

    monawileobas qalTa mdgomareobis gaumjobesebis panacead.

    TumcaRa XIX saukuneSi dawyebuli politikuri uflebebisaTvis brZola Tavdapir-

    velad mamakacTa xmis uflebisaTvis brZolas warmoadgenda. Cveulebriv evropaSi xmis

    ufleba eZleodaT qonebrivi cenziT, zog SemTxvevaSi (magaliTad, britaneTSi)

    komluri principiT, iSviaT SemTxvevebSi (italia, portugalia) dawyebiTi an umaRlesi

    ganaTlebis qonis mixedviT. mecxramete saukune xasiaTdeba arCevnebSi monawileobis

    uflebisaTvis sxvadasxva dainteresebuli jgufebis brZoliT, romelsac evropaSi

    garkveuli doziT liberalebi, ZiriTadad ki, SromiTi moZraoba axorcielebda.

    britaneTSi es moZraoba 1832 wlis didi reformis aqtiT daiwyo (the Great Reform Act of

    1832); safrangeTSi burJuaziuli revoluciiT da ganaxlda 1830 wlis ivlisis revo-

    luciiT; belgiaSi 1831 wels damoukideblobis gamocxadebiT; norvegiaSi 1814 wliskonstituciiT; SveicariaSi 1815 wlis konstituciiT; germaniaSi federaluri miwebis

    adreuli konstitucionalizmiT (pirveli badenis 1818 wlis konstitucia iyo) da a. S.

    safrajizmi (Suffragism), warmosgeba inglisuri sityvisgan Suffrage — rac xmis

    micemas, arCevnebSi monawileobas niSnavs. Sesabamisad qalebs, romlebic politikuri

    uflebebisaTvis dawyebul moZraobaSi monawileobdnen safrajistebi (suffragists) ewo-

    debodaT. iyo aseve qalTa politikuri uflebebisaTvis mebrZoli radikaluri daj-

    gufeba e.w. safrajetebi (suffragettes), romlebic ZiriTadad safrangeTSi moRvaweobdnen

    da TavianTi agresiulobiT gamoirCeodnen. maT agresiuli taqtika (Sexvedrebis

    darbeva, fanjrebis lewva) gangeb airCies, rom miepyroT sazogadoebis yuradReba. isini

    imdenad gavlenianebi aRmoCndnen TavianT qmedebaSi, rom popularul istoriulmexsierebaSi xmis uflebisaTvis mebrZoli qalebi swored agresiul qalebTan

    asocirdebian, maSin rodesac safrajistebis umetesoba ar iziarebda safrajetebis

    meTodebs da surda maTgan gamijvna.

    is gza, romelic qalebma ganvles imisaTvis, rom arCevnebSi monawileobis univer-

    saluri (aqtiurica da pasiuric) ufleba moepovebinaT gansxvavdeboda sirTulisa da

    xangrZlivobis mixedviT. 21 evropul qveyanaSi qalebs arCevnebSi monawileobis ufleba

    XX saukunis dasawyisSi miecaT, ZiriTadad pirveli msoflio omis Semdeg: pirveli maT

    Soris iyo fineTi (1906), Semdeg norvegia (1907), Cvidmet qveyanaSi 1915-1922 wlebSi

    miiRes qalebma arCevnebSi monawileobis ufleba (1920 wels amerikis SeerTebul

    StatebSi), espaneTsa da portugaliaSi 1931 wels. safrangeTSi 1944, italiaSi 1945,saberZneTSi 1952, xolo SveicariaSi 1971 wels. am xangrZlivi gzis miuxedavad, qalTa

    istoriis mkvlevari gizela boki miiCnevs, rom `safrajizmi~ sxvadasxva qveyanaSi

    26

  • 8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf

    27/112

    msgavsad mimdinareobda, ara marto imitom, rom sabolood am moZraobam Tavis mizans

    miaRwia, aramed sxva msgavsi mizezebis gamoc.

    magaliTisTvis, qalebi yvelgan xmis uflebas iseT momentSi iTxovdnen, rodesac

    xedavdnen warmatebis miRwevis realur Sanss. did britaneTSi pirveli mimarTva

    qalebisaTvis xmis micemis moTxovniT iyo `adamianTa erTi modgmis, qalebis mimarTva

    adamianTa meore modgmis, mamakacebis pretenziebis winaaRmdeg~ 1825 wels ana vilerisa

    da viliam tomfsonis avtorobiT. adreuli moTxovna qalebisaTvis xmis uflebis

    miniWebisa ekuTvnoda meri smits, romlis Sesaxebac am faqtis garda TiTqmis araferia

    cnobili, igi qalebisaTvis xmis micemas qonebrivi cenzis safuZvelze iTxovda. vinaidan

    gaTxovil qalebs erTmeodaT sakuTrebis ufleba, es moTxovna rom gaeTvaliswinebina

    TemTa palatas am uflebiT mxolod gauTxovari qalebi isargeblebdnen. misi peticia

    win uZRoda 1832 wlis reformis aqts da erTaderTi rasac miaRwia iyo is, rom qalebi

    garkveviT da myarad gamoTiSes arCevnebSi monawileobis miRebis procesidan, vinaidan

    1832 wlis didi reformis aqti uSualod `mamakac-moqalaqeebs~ Seexeboda. vidre

    britaneTSi 1867 wlis meore reformis aqts miiRebdnen, axladSeqmnilma qalTa xmis

    uflebisaTvis mebrZolma komitetma 1865 wels moamzada peticia lordTa palati-

    saTvis, romelsac or kviraSi 1 500-ma qalma moawera xeli. TemTa palatas peticia jon

    stiuart milma warudgina, mili iTxovda gauTxovari qalebisTvis miecaT aqtiuri xmis

    ufleba igive pirobebiT, ra pirobebiTac mamakacebs hqondaT es ufleba. mili ubralod

    iTxovda aqtSi sityva `kaci~ SeecvalaT `pirovnebiT~, magram rogorc zemoT avRniSneT

    milis es SeTavazeba ar iqna gaziarebuli.

    qalTa politikuri rogo