Upload
beka-peikrishvili
View
256
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
1/112
socialur mecnierebaTa seria
qalTa uflebebis
istoriuli
aspeqtebi
saleqcio kursi
Tamar sabedaSvili
Tbilisi
2006
socialuri mecnierebebis magistraturisaTvis
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
2/112
socialur mecnierebaTa seria
mTavari redaqtori: marine CitaSvili
enobrivi redaqtori: lia kaWarava
dakabadoneba, ydis dizaini: giorgi bagrationi
© socialur mecnierebaTa centri, 2006© Center for Social Sciences, 2006
q. Tbilisi, 0108, T. WoveliZis q. 10
el. fosta: [email protected]
internet gverdi: www.ucss.ge
ISBN: 99940 - 871 - 0 - X
wigni momzadebulia da gamocemulia s̀ocialur mecnierebaTacentris~(Center for Social Sciences) mi er, fondis OSI – Zug,budapeStis Ria sazogadoebis institutis umaRlesi ganaTlebismxardaWeris programis (HESP) finansuri xelSewyobiT
The book has been published by the Center for Social Sciences,
sponsored by the OSI-Zug Foundation and the Higher Education
Support Program (HESP) of the Open Society Institute-Budapest.
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
3/112
Sinaarsi
kvira 1. ................................................................................................................................. 4
1. kursis `qalTa adamianis uflebebi: samarTlis genderul-istoriuli
aspeqtebi~ Sesavali, mizani, Sinaarsi, moTxovnebi da struqtura. ............ 4
2. ZiriTadi terminebis leqsikoni ............................................................................. 5
3. visTvis da vis mier iqmneboda kanonebi? samarTlis subieqtissakiTxi, gviani Sua saukuneebis debatebi. ....................................................... 16
kvira 2 ................................................................................................................................ 18
1. visTvis da vis mier iqmneboda kanonebi? samarTlis subieqtis
sakiTxi, qalebi da safrangeTis revolucia................................................... 18
2. ufleba airCio da iyo arCeuli — pirveli talRis feministebis
yvelaze xangrZlivi brZola................................................................................ 22
kvira 3 ................................................................................................................................ 23
1. ufleba airCio da iyo arCeuli — pirveli talRis feministebis
yvelaze xangrZlivi brZola (gagrZeleba)....................................................... 232. proletariati da genderuli diskriminacia adreuli bolSevikuri
saxelmwifos dros — sabWoTa kavSiri 1918-1936 wlebSi. ............................. 29
kvira 4 ................................................................................................................................ 30
1. proletariati da genderuli diskriminacia
adreuli bolSevikuri saxelmwifos dros — sabWoTa
kavSiri 1918-1936 wlebSi (gagrZeleba). ............................................................ 30
2. qalTa uflebebi da saerTaSoriso organizaciebi ......................................... 36
kvira 5 ................................................................................................................................ 37
1. qalTa uflebebi da saerTaSoriso organizaciebi (gagrZeleba) ................ 372. qalTa uflebebi da saerTaSoriso organizaciebi ........................................ 37
kvira 6 ................................................................................................................................ 56
1. rogor sruldeba saerTaSoriso valdebulebebi:
saqarTvelos gamocdileba qalTa uflebrivi
mdgomareobis kuTxiT 1991-2004 wlebSi........................................................... 56
2. qalTa uflebrivi mdgomareoba saqarTveloSi:
iZulebiT gadaadgilebuli qalebi.......................................................................... 69
kvira 7 ................................................................................................................................ 74
1. sqesobrivi diskriminacia samuSao adgilze — debatebiamerikis SeerTebul StatebSi ............................................................................ 74
2. rogor davareguliroT ojaxuri Zladoba,
gasaTvaliswinebeli gamocdileba..................................................................... 77
kvira 8 ................................................................................................................................ 87
1. saarCevno kanonmdebloba — sakanonmdeblo organoSi qalTa
warmomadgenlobis zrdasTan dakavSirebuli sakiTxebi ............................. 87
2. kursis ZiriTadi Temebisa da sakiTxebis Sejameba.
konsultaciebi saboloo esses dasawerad...................................................... 97
bibliografia ................................................................................................................ 98
WOMEN’S HUMAN RIGHTS: GENDER ASPECTS OF HISTORY OF LAW.............. 102
3
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
4/112
kvira 1.
1. kursis `qalTa adamianis uflebebi:
samarTlis genderul-istoriuli aspeqtebi~ Sesavali,
mizani, Sinaarsi, moTxovnebi da struqtura.
literatura:
Nicholson, Linda (ed.) “Introduction”, “Early Statements” in The Second Wave: A reader in Feminist
Theory, New Yourk, Routledge, 1997, 1-10.
Moscow Center for Gender Studies, Glossary, available on-line at:
, last viewed on 6 February 2005.
kursis aRwera:
samarTlis genderuli aspeqtebis warmosaCenad kursi studentebs sTavazobs
istoriul eqskurss qalTa uflebebis damcavi samarTlebrivi azrovnebis ganviTarebis
Sesaxeb, dasavleTsa (dasavleT evropa da amerikis SeerTebuli Statebi) da sabWoTa
kavSirSi. kursis dasawyisSi mimovixilavT im istoriul garemoebebs, romlebmac xeli
Seuwyo qalTa uflebriv diskriminacias, davsvamT kanonSemoqmedis obieqturobis,
sazogadoebrivi mdgomareobisa da damokidebulebis sakiTxebs. qalTa samarTlebrivi
mdgomareobis mimoxilvas daviwyebT safrangeTis burJuaziuli revoluciidan da
davasrulebT XX saukunis miwurulis monacemebiT. qalTa politikuri uflebebisTvis
brZolas (feministTa pirveli talRa), XIX saukunidan moyolebuli vidre XX saukinis20-ian wlebamde davuTmobT gansakuTrebul yuradRebas, rogorc qalTa uflebrivi
mdgomareobis gaumjobesebis istoriul safuZvels.
kursis farglebSi dawvrilebiT SevCerdebiT im Zalisxmevaze, romlebsac
saerTaSoriso organizaciebi (erTa liga da gaero) mimarTavdnen qalTa uflebrivi
mdgomareobis gasaumjobeseblad, aseve im procesebze, romlebic Tan axlda qalTa
uflebebis damcavi saerTaSoriso dokumentebis adgilobriv kanonmdeblobaSi asaxvasa
da danergvas. kursis am nawilSi CavuRrmavdebiT qalTa konvenciis muSaobis praqtikas
saqarTveloSi (1994 wels Cveni qveyana SeuerTda konvencias qalTa diskriminaciis
yvela formis aRmofxvris Sesaxeb). davsvamT kiTxvebs im mizezebisa da Sedegebis
Sesaxeb, rac axlavs tranziciuli saxelmwifoebis mTavrobebis mier saerTaSorisoadamianis uflebebis damcav samarTlis dokumentebTan mierTebas. gavamaxvilebT
yuradRebas im araxelsayrel Sefardebaze, romelic arsebobs qalTa de faqto da de
iure mdgomareobas Soris sazogadoebaSi fesvgadgmuli diskriminaciuli tradiciebis
gamo da, romelic naTeli dadasturebaa imisa, rom kanonmdebloba ar aris
yovlisSemZle da universaluri sxvadasxva viTarebaSi myofi adamianebis dasacavad.
kursi studentebis yuradRebas miapyrobs samarlebrivi regulirebis iseT
aspeqtebze, sadac kanonmdeblebisa da kanonmdeblobis genderuli mgrZnobeloba
gadamwyvetia qalTa uflebebis dasacavad. aseTi gansakuTrebiT mniSvnelovani sfero-
ebia abortisa da ojaxuri Zaladobis regulireba. gavecnobiT am kuTxiT amerikis
SeerTebuli Statebisa da dasavleTi da centraluri evropis qveynebis mdgomareobas.kursis bolos SevCerdebiT im urTierTdamokidebulebaze, rac arsebobs saarCevno
kanonmdeblobas, saarCevno sistemasa da qalTa politikur warmomadgenlobas Soris
4
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
5/112
sakanonmdeblo organoSi anu imaze, Tu realurad ra Sansebi aqvT qalebs sakanon-
mdeblo organoSi gawevrianebisaTvis da ras SeiZleba niSnavdes es gawevrianeba qalTa
politikuri da samarTlebrivi mdgomareobis gaumjobesebis TvalsazrisiT. kursis
bolos aseve SevajamebT kursis mimdinareobisas gamokveTil ZiriTad sakiTxebs.
kursis mizani:
kursis mizania warmoaCinos Tu ra gavlenas axdenda, erTi SexedviT `neitraluri~
da `obieqturi~ kanonmdebloba qalebisa da mamakacebis uflebriv mdgomareobaze
istoriulad, amaRldes studentebis cnobiereba samarTlis istoriuli da genderuli
aspeqtebis Sesaxeb.
studentTa Sefasebis meTodebi:
kursi studentebisagan moiTxovs leqciebsa da seminarebze daswrebasa da aqtiur
monawileobas. pirveli saaTi daeTmoba leqciasa da msjelobas. meore saaTi, seminari,
daeTmoba studentebis mier momzadebul ZiriTadi da damxmare sakiTxavi literaturis
zepir prezentaciebs. amas garda. studentebs daevalebaT prezentaciebis Semdgomi
diskusiisaTvis kiTxvebis SemoTavazeba. kursis bolos studentebs moeTxovebaT 10-11 -
gverdiani saboloo esse. Sefasebisas TiToeuli zemoxsenebuli komponenti ase
ganawildeba:
• leqcia-seminarebze daswreba da aqtiuri monawileoba - 25%
•
zepiri prezentaciebi da diskusiisaTvis SemoTavazebuli kiTxvebis xarisxi — 35%• saboloo esse — 40%
2. ZiriTadi terminebis leqsikoni
ZiriTadi terminebis leqsikonSi konteqstualurad ganvmartavT im terminebs,
romlebmac didi gavlena iqonia feminizmis Teoriebis Camoyalibebaze da am Teoriebis
Semadgenel nawilebad iqca. seve, ZiriTadi terminebis leqsikonis mizania studentebs
kursis dasawyisSive Seuqmnas naTeli warmodgena im mniSvnelovani cnebebisa daterminebis Sesaxeb, romlebic uxvadaa gamoyenebuli kursis ama Tu im TemaSi. TumcaRa,
konteqstidan gamomdinare, Temebis mixedviTac moxdeba gansakuTrebiT mniSvnelovani
terminebis ganmeorebiTi ganmarteba da damatebiTi terminebisa da cnebebis Semotana.
feminizmi
Tavdapirvelad daviwyoT TviT feminizmiT, feminizmi politikuri moZraoba da
doqtrinaa, romelic Caisaxa dasavleT evropasa da amerikis SeerTebul StatebSi. is
miznad isaxavs qalTa da mamakacTa Tanabaruflebianobas da emsaxureba qalTauflebebis dacvas.
gamomdinare iqidan, qalTa uflebebis dacvasTan erTad, samyaros kidev rogor
5
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
6/112
xedvasa da ideebs iziareben feminizmis ama Tu im frTis warmomadgenlebi. arsebobs
mravali saxis feminizmi: radikaluri, liberaluri, ekofeminizmi, marqsistul-
socialisturi da sxva. maTi saerTo maxasiaTebeli da gamaerTianebeli RerZi ki qalTa
da mamakacTa Tanabaruflebianobis moTxovna da zogadad sazogadoebisTvis, maT Soris
TviT qalebisTvisac, cnobierebis amaRlebaa sqesTa Soris arsebuli uTanasworobasa
da am diskriminaciis gamomwvevi istoriuli, socialuri, ekonomikuri Tu politikuri
faqtorebis irgvliv. feminizmis istoriaSi, mkveTrad gamoxatulia pirveli da meore
talRa (mesame talRis raobisa da arsebobis Sesaxeb feministTa wreebSi azrTa
sxvadasxvaoba arsebobs, amitom Cven ZiriTadad kursis farglebSi pirveli da meore
talRis feministTa saqmianobasa da ideebs SevexebiT).
pirveli talRis feministebi, romlebmac TvalsaCino aqtivoba XIX saukuneSi
daiwyes (Tumca XVIII saukuneSic arsebobda qalTa uflebebisaTvis brZolis momentebi)
TavianT amocanad qalebisaTvis politikuri uflebebis anu arCevnebSi (aqtiuri da
pasiuri) monawileobis uflebis mopovebas isaxavdnen.1 vinaidan miaCndaT, rom qalebis
CarTva aucilebeli iyo kanonSemoqmedebiT procesebSi — maT es qalTa emansipaciis
umTavres amocanad miaCndaT. marTalia istoriam dagvanaxa, rom politikuri ufle-
bebis mopoveba ar aRmoCnda sakmarisi qalTa mimarT diskriminaciis aRmosafxvrelad,
mainc, pirveli talRis feministTa saqmianoba qalTa uflebebisaTvis brZolis
qvakuTxedia.
feministTa pirvel talRas, romelic XX saukunis ocian wlebSi dasrulda, mohyva
meore, romlis dasawyisad zogierTi mkvlevari 1949 wels miiCnevs, anu wels rodesac
cnobilma frangma moazrovne qalma simon de bovuarma gamoaqveyna Tavisi wigni `meore
sqesi~. mkvelvarTa sxva nawili ar eTanxmeba am TariRs im mosazrebiT, rom Tavad simon
de bovuari ar miiCnevda Tavis naSroms feministTa meore talRis agorebis saTaved da
am arguments amyareben imiT, rom meore talRis feministTa aqtivoba samociani wlebis
dasawyisidan gaxda TvalsaCino. am TvalsazrisiT, sainteresoa wignis daweridan 27
wlis Semdeg simon de bovuaris Jurnalist jon gerasisTvis micemuli interviu,
romelic 1976 wels Jurnal `sosiaTis~ (Society ) ianvar-Tebervlis nomerSi daibeWda.
`gerasi: ukve TiTqmis ocdaxuTi weli gavida `meore sqesis~ gamoqveynebis
Semdeg. bevri adamiani, gansakuTrebiT amerikaSi, miiCnevs am wigns Tanamedrove
qalTa moZraobis dasabamad. Tqven...
bovuari: me ase ar vfiqrob. Tanamedrov feministuri moZraobisaTvis [70-iani
wlebis], romelic mZlavrad sul raRac xuTi eqvsi wlis win daiwyo,
Tavdapirvelad naklebad cnobili iyo es wigni. ukve Semdeg, moZraobis
gaZlierebasTan erTad, moZraobis zogierTma liderma gamoiyena wigni TavianTi
Teoriebis safuZvlad. `meore sqess~, araviTar SemTxvevaSi miucia biZgi da
qalTa moZraobis sawyisi ar yofila. amJamad qalTa moZraobaSi CarTuli qalebis
umetesoba 1949-50 wlebSi anu, roca wigni gamovida Zalian axalgazrdebi iyvnen,
ase rom igi maTze gavlenas ver iqoniebda. me msiamovnebs is, rom maT igi
mogvianebiT aRmoaCines. ra Tqma unda, zogoerT ufros qals — magaliTad beti
fridans, romelmac Tavisi wigni `qalurobis mistika~ ( The Feminine Mistique ) me
momiZRvna wakiTxuli hqondaT wigni da man SesaZloa garkveuli gavlenac ki
iqonia maT Semoqmedebaze, magram sxvebze amas ver vityviT. agaliTad, qeiT
mileTi erTxelac ar axdens Cems citirebas Tavis wignSi. es qalebi SesaZloa
gaxdnen feministebi im mizezebis gamo, romlebsac me aRvwer Cems `meore sqesSi~,
1 meti informacia pirveli talRis feministTa qalTa politikuri uflebebisaTvis brZolis SesaxebixileT meore da mesame kviris masalebSi.
6
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
7/112
magram maT es mizezebi sakuTar cxovrebiseul gamocdilebaSi aRmoaCines da ara
Cems wignSi.~ 2
feministTa meore talRa, gansakuTrebiT samocdaaTian wlebSi gamoirCeoda
radikalizmiT. feministebi cdilobdnen revoluciuri ideebis agitaciiTa da zogadad
revoluciis gziT daemxoT patriarqaluri sazogadoeba, romelic, maTi azriT,
mxolod mamakacebs aZlevda xels da qalebs imonebda. qalTa diskriminacia univer-
saluria! - ambobdnen meore talRis dasawyisis feministebi.
meore talRis feminizmi ar unda ganvixiloT rogorc erTiani unificirebuli
moZraoba, romelic sxvadasxva drosa da sivrceSi erTgvarad mimdinareobda. piriqiT,
meore talRisTvis damaxasiatebelia azrTa radikluri sxvaoba TviTon feministebs
Soris, gansakuTrebiT oTxmocian da oTxmocdaaTian wlebSi. mosazrebebi gansxvavde-
boda aseve dasavlur da aRmosavlur, Crdilour da samxreTul qalTa jgufebs Soris.
rogorc zemoT avRniSneT, feministebi erTiandebian qalTa uflebebisa da zogadad
sazogadoebaSi maTi mgdomareobis gaanalizebisa da gaumjobesebis irgvliv. TumcaRa,
meore talRis postmodernistma feministebma wamoWres qalebisa da qalTa proble-
mebis unificirebis, gaerTianebis problemurobis sakiTxi. vinaidan qalebi rogorc
interesTa jgufi diversificirebulia eTnikuri, religiuri, klasobrivi e.i. socia-
lur-kulturuli maxasiaTeblebis mixevdiT. mgvarad, mniSvnelovania qalTa Soris
gansxvavebebis danaxva da ase brZola feminizmis politikuri miznebis misaRwevad.
genderi
genderi ewodeba socialuri sqess. genderi rogorc termini qalTa kvlevebSi
gamoCnda samociani wlebis miwuruls. igi Semovida laTinur enebSi gramatikuli sqesis
aRmniSvneli sityva gender -isgan da SeiZina socialuri sqesis mniSvneloba. genderis
rogorc terminis Semotana saWiro gaxda imitom, rom analizisas mkvlevrebs
erTmaneTisgan gaemijnaT biologiuri sqesi, romlis mixedviTac adamianebi mamrobiTi
an mdedrobiTi sqesis arsebebad ibadebian (SeisaZloa adamiani orsqesianic daibados,
rac plastikuri CareviT regulirdeba), socialuri sqesisgan (genderisgan) anu
sazogadoebrivi urTierTobebisa da faseulobebis sistemisgan, romelic maT qalebad
da mamakacebad ayalibebs.
genderisa da genderuli kvlevebis popularizacias imanac Seuwyo xeli, rom igi ar
fokusirdeba marto qalebze, aramed kacebzec, ara mxolod imitom, rom maTi mdgo-
mareobis qalebis mgomareobisTvis Sedarebis xarjze moxdes qalebis diskriminaciisdemonstrireba, aramed TviT mamakacurobis rogorc socialur-kulturuli feno-
menis Sesaswavladac. genderi aris socialuri kategoria, romelic istoriulad
arsebobs da epoqebisa da konteqstis gaTvaliswinebiT mudmiv cvlilebas ganicdis.
qalTa adamianis uflebebi
miuxedavad imisa, rom adamianis uflebebis dacva saerTaSoriso aRiarebul
prioritetad iqca meore msoflio omis Semdeg, gansakuTrebiT ki gaerTianebuli
erebis organizaciis Seqmnis Sedegad da adamianis uflebebis dasacavad Seiqmna
mravali saerTaSoriso dokumenti, qalebis adamianuroba ar aRmoCnda sakmarisi mizezi
2 Targmani: Tamar sabedaSvili
7
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
8/112
imisaTvis, rom maTac efeqturad esargeblaT am saerTaSoriso adamianis uflebaTa
damcavi instrumentebiT. amgvarad, gaeros sistemaSive saWiro gaxda specialuri
saerTaSoriso meqanizmebis Seqmna, romlebic uSualod qalebis adamianuri uflebebis
dacvas moemsaxureboda, kursis msvlelobisas Cven mimovixilavT am meqanizmebs.
sityva `adamiani~ istoriulad imdenad iyo kacuri Sinaarsobrivi datvirTvis
matarebeli. miuxedavad im faqtisa, rom TanamedroveobaSi es sityva orive sqesis
aRsaniSnavad gamoiyeneba, qalebTan mimarTebaSi misi gaTaviseba ar amowurula. gaeros
`adamianTa uflebebis sayovelTao deklaraciis~ miRebisas qalebs Zalian `gaumar-
TldaT~, rom isinic moiazres deklaraciis konteqstSi wina saukuneebis mniSvnelovan
dokumentebTan SedarebiT.3 TumcaRa, CarTvam ver uzrunvelyo qalebi adamianis uf-
lebebiTa da maTi dacviT. qalebis CarTva am SemTxvevaSi migvaniSnebs gaeros mier
qalebis adamianebad aRiarebaze, magram es aRiareba ver iZens praqtikul mniSvnelobas,
vinaidan de faqto qalebi dResac ganicdian uflebriv Seviwrovebas kacebTan
SedarebiT.
amgvarad, termini `qalTa adamianis uflebebi~ aqcents svams erTis mxriv, im
istoriul diskriminaciaze, romlis Sedegadac qalTa moazreba warmatebulad ver
moxerxda adamianis uflebaTa koncefciaSi, xolo, meores mxriv xazs usvams adamianis
uflebaTa damcavi meqanizmebis qalebze gavrcelebaze da praqtikulad aregulirebs
qalTa sxvadasxva jgufis (gaTxovili qalebi, eTnikuri umciresobis qalebi, gogonebi
da sxva.) uflebebs.
feministi mkvlevrebi ver Tanxmdebian qalTa adamianis uflebebis artikulaciisa
da danergvis strategiebze, zogierTi maTgani, magaliTad, selina romani fiqrobs, rom
qalTa uflebebi ufro Zlieri da mravlismomcveli iqneba, Tu maT gamoTqvamen qalebis
da ara adamianis uflebebis arsebul diskursSi, romelic mamakacuri dominirebis gamo
ar aris sakmarisad mgrZnobiare qalebis problemebisadmi. sxvebi, magaliTad, hilari
Carlsvorsi miiCnevs, rom adamianis uflebebis diskursi im formiT ra formiTac
arsebobs ukve moicavs berketebs qalTa uflebebis dasacavad, gansakuTrebiT iseT
sazogadoebebSi sadac, qalebis uflebebis mZime darRvevebi xdeba.
3 arc erTi Semdegi dokumenti ar moixsniebs da Sesabamisad ar exeba qalebs: “kacisa da mamakaci
moqalaqis uflebebis deklaracia” (miRebuli safrangeTis erovnuli asambleis mier 1789 wlis 26agvistos); “virjiniis uflebebis deklaracia” (Seqmnili jorj meisonis mier da erTxmad miRebulivirjiniis delegatTa konventis mier 1776 wlis 12 ivniss); “amerikis SeerTebuli Statebisdamoukideblobis deklaracia” (1776, 12 ivlisi); “amerikis SeerTebuli Statebis bili uflebebis Sesaxeb” (ratificirebuli 1791 wlis 15 dekembers).
8
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
9/112
genderi da globalizacia4
globalizaciis genderul aspeqtebze saubrisas Sexebis ramdenime ZiriTadi
sakiTxia aRsaniSnavi: (1) saerTaSoriso safinanso organizaciebis zemoqmedebiT
mTavrobebis mier ganxorcielebuli struqturuli cvlilebebis genderulad
disagregirebuli gavlena mosaxleobaze, (2) warmoebebis internacionalizaciiTa da
gafarToebiT gamowveuli qalTa SromiTi pirobebisa da uflebebis sakiTxi da (3) Cveni
drois monoba — trefikingi, romelic qarTulad `adamianebiT vaWrobis~ saxeliTaa
cnobili.
kargadaa Seswavlili struqturuli cvlilebebis Sedegebi qalebis mdgomareobaze.
bevr qveynebSi socialuri momsaxurebebis Semcirebis xarjze gazrdilma saeqsportod
momgebianma warmoebam gamoiwvia is, rom gaizarda qalebis Sroma dabalanazRaurebad
dargebSi, gansakuTrebiT ki, soflis meurneobaSi, maSin, roca Sesabamisad Semcirda
qalebisTvis sargebeli da xelmisawvdomoba socialur momsaxurebebze. amis mizezi
isicaa, rom proporciulad msoflios masStabiT mamakacebi akontroleben, warmoebis
momgebian sferoebs, qalebi ki ZiriTadad dabalanazRaurebad samuSaos asruleben.5
globalizaciis seriozuli genderuli aspeqti ukavSirdeba dasaqmebis sferos. es
sakiTxi mravali feministi mkvlevris mieraa Seswavlili da isini erTxmad aRniSnaven,
rom ganviTarebad qveynebSi globalizaciis Sedegad warmoqmnili mxolod is
mravalricxovani samuSao adgilebia qalebisTvis gankuTvnili, romlebic yvelaze
dabalanazRaurebadia. didi saerTaSoriso sawarmoebi, iaf muSa xelze da sawarmoo
resursebze daxarbebulebi Svilobil kompaniebs xsnian ganviTarebad qveynebSi da
Zalian xSirad asaqmeben qalebs, romelTa SromiTi uflebebic, gansakuTrebiT ki
usafrTxo samuSao pirobebis ufleba irRveva da minimaluri anazraurebis gamo isini
vneben TavianT janmrTelobas.
4 globalizaciis rogorc terminis gansazRvrebebi SeiZleba orgvarad davajgufoT erTi, teqnikurida meore - politikuri saxis ganmartebebi. teqnikuri ganmartebebi garkveuli saerTaSorisoekonomikuri procesebis aRweriT asaxaven Tanamedroveobis iseT procesebs, romlebic saSualebas aZlevsadamianebs gaadvilebuli gzebiT daukavSirdnen erTmaneTs da awarmoon biznesi saerTaSoriso doneze,wamebSi gaavrcelon da moipovon informacia. arian iseTi mkvlevrebic, romlebic saerTod ar aRiarebenglobalizacias rogorc TanamedroveobisaTvis simptomur, gansakuTrebul movlenas. maTi mtkicebiTsaerTaSoriso doneze informaciis gacvla da sxvadasxva saxis urTierTobebi gansakuTrebiT ki, vaWrobaodiTganve arsebobda, Sesabamisad, Tanamedrove epoqaSi globalizaciaze ki ara, teqnologiis daxvewazeunda visaubroT mxolod, romelmac amgvari procesebi bevrisTvis xelmisawvdomi da masStaburi gaxada.TumcaRa, amgvari mosazrebis mqone mecnierebis ricxvi dRiTidRe mcirdeba da sul ufro meti adamianiaRiarebs globalizaciis, rogorc axali, Tanamedrove fenomenis arsebobas.
globalizaciis ganmsazRvrel meore tipis ganmartebebs maTi ideologiuri datvirTvis gamo, SeiZlebaufro politikuri ganmartebebi vuwodoT. politikuri ganmartebebis mixedviT, sakmarisi araaa
globalizaciis mxolod, rogorc ekonomikuri, teqnologiuri progresisa da TanamedroveobisaTvisdamaxasiaTebeli procesebis amsaxveli neitraluri cnebis aRwera, radgan globalizacia warmoadgensdidi politikuri muxtis matarebel processac, romelic saerTaSoriso arenaze myof zogierT qveyanasada mis moqalaqeebs ufro xelsayrel viTarebaSi ayenebs, vidre sxvebs. globalizaciis politikurganmartebas Cveulebriv antiglobalistebi iZlevian. erT-erTi aseTi ganmartebis mixedviT,globalizacia aris “ekonomikurad susti qveynebis eqspluatireba msoflios ekonomikuri sistemebisdakavSirebis gziT, da maTi iZuleba daemorCilon da damokidebulic ki gaxdnen dasavlur kapitalisturweswyobilebaze.” antiglobalizmi ki, Sesabamisad warmoadgens “xalxis moZraobas, mimarTuls imisaken,rom daiTrgunos globalizaciuri procesebi, romlebic udavod politikuri niSnis matarebelia dauTanasworoba moaqvs”. (antiglobalizaciis Sesavali, gansazRvreba da resursebi, Introduction to Anti-Globalization – Definition and Resources, ixileT internetSi Semdeg misamarTze: )
arsebobs adamianTa mTeli rigi vinc antiglobalistobisgan an globalistobisgan gadaixaraalternatiuli igive alterglobalistobisken. am jgufSi erTiandebian is mkvlevrebi, romlebicmiiCneven, rom SeuZlebelia globalizaciis SeCereba an Sewyveta, SesaZlebelia mxolod misi Secvla, ise,rom igi socialurad orientirebuli da maqsimalurad humanuri anu adamianebisTvis sargeblis momtaniiyos.
5 keri, joana da karolin svitmani (red.), qalebi xelaxla igonebenglobalizacias , gv. 4. Joanna Kerr and Caroline Sweetman, Women Reinventing Globalisation, Oxfam GB 2003, 4.
9
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
10/112
am TvalsazrisiT, sagulisxmoa meqsikuri eqsportis gadamamuSavebeli zonebis e.w.
makiladorebis gamocdileba, romlebic erTgvari `Tavisufali~ savaWro zonebia
meqsikis teritoriaze, meqsika-amerikis sazRvris gayolebiT, sadac mravali meqsikelia
dasaqmebuli, gansakuTrebiT ki, qalebi. amJamad meqsika amerikis sazRvarze 4 000-mde
makiladoris qarxana-fabrikaa ganlagebuli, romlebSic daaxloebiT erTi milioni
adamiani muSaobs.6 msxvili amerikuli kompaniebi, gansakuTrebiT, `zeniti~, `jonson
kontrolsi~, `karlisl plastiksi~ da sxvebi aiZuleben qalebs orsulobis testi
Caitaron (sisxlisa da Sardis analizTan erTad) samsaxurSi misaRebad, fexmZimoba, ki
ganixileba rogorc dasaqmebaze uaris Tqmis erT-erTi mniSvnelovani motivi.
SeiniSneba fexmZimobis gamo qalebis gaTavisuflebis an daqveiTebisa da xelfasis
daklebis SemTxvevebi.7
fabrika-sawarmoebSi qalebis muSaobasTan dakavSirebiT wamoWril debatebSi
xSirad gaismoda mowodeba qalebis am sferodan daTxovis Sesaxeb, gansakuTrebiT,
dasavleTSi, sadac muSebis SromiTi uflebebis dacvis sakiTxebi saukuneebis
ganmavlobaSi etapobrivad, ZiriTadad mainc mamakacze morgebulad Camoyalibda,
vinaidan swored mamakaci moiazreboda da bevr qveyanaSi dRemde moiazreba idealur
muSa-mosamsaxured, romelsac Sesabamisad ar mouxdeba dekretSi gasvla, ar Seawuxebs
ojaxuri sazrunavi Svilebze, iqneba fizikurad ufro Zlieri da gonebrivad ufro
koncentrirebuli. TumcaRa, qalebma daamtkices, rom rogorc ganaTlebis aseve
dasaqmebis sferoSi maT SeuZliaT seriozuli warmatebebis miRweva, da is faqti, rom
samuSao pirobebi SesaZloa maTTvis naklebad xelsayreli iyos, vidre mamakacebisTvis
damqraveblisa da SromiTi kanonmdeblobis dauxvewaobis bralia. anu es ukanasknelni
arasakmarisad mgrZnobiareni arian qalebis mdgomareobis mimarT da amis gamo maT
diskrminirebas axdenen mamakacebTan SedarebiT, visze morgebuladac moxda maTi
Camoyalibeba.
globalizaciis uaryofiT Sedegad SeiZleba miviCnioT XX saukunis monobis,
trefikingis problemac. komunikaciis gaadvilebuli sistema xels uwyobs
kriminaluri qselebis Seqmnasa da adamianebis gabmas amgvar qselebSi. trefikingi exeba
rogorc mamakacebs, aseve qalebsac. xSiria SemTxvevebi, rodesac emigrant mamakacebs
abamen monur SromaSi, arRveven maT SromiT uflebebs da uryeven janmrTelobas. magram
ufro xSiria qalebis trefikingis SemTxvevebi, xolo Sedegad miyenebuli zarali ara
marto janmrTelobis, aramed sicocxlis fasic ki SeiZleba dajdes.
mzardi ekonomikuri uTanasworoba, romelsac gansakuTrebiT uaryofiTi gavlena
aqvs gogonebsa da qalebze, iwvevs ukiduresad Rataki qalebisa da gogonebis
motivacias gaakeTon yvelaferi gadarCenisaTvis. saerTaSoriso doneze qalebi da
bavSvebi iyidebian, raTa daakmayofilon moTxovnileba seqsualuri momsaxurebis da
monuri, uaiafesi Sromis bazarze. gaeros monacemebiT adamianebiT vaWrobis
globaluri industria yovelwliurad 5-7miliard amerikuli dolaris odenobis
mogebas iZleva, yovelwliurad sul mcire 700 000 adamianis damonebis xarjze.8
adgilobrivi seqsualuri industria globalur doneze gavida da dasavleTis
qveynebi aavso yofili sabWoTa qveynebidan, aziidan Tu afrikidan wamosuli gogonebiT.
6 Maria Patricia Fernandez-Kelly, maria patricia fernandes-keli, The Silence of Free Trade: Mexican Maquiladoras and Globalization. dumili Tavisufali vaWrobis irgvliv: meqsikuri makiladorebi daglobalizacia . Rutgers University Press, 2001.
7 LaShawn R. Jefferson, laSaun r. jefersoni, Urge U.S. Companies to Stop Sex Discrimination in Mexican Maquiladoras,moviwodoT amerikul kompaniebs sqesobrivi diskriminaciis Sewyvetisken, Human Rights Watch Women’s RightsProject, 1997.
8 gaerTianebuli erebis monacemi moyvanili p. arlaCis naSromSi “msoflio danaSaulis winaaRmdeg”, 2000.P. Arlacchi, “Against all the godfathers: the revolt of the decent people” in The World Against Crime, Special Issue of Giornale di
Sicilia, 7.
10
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
11/112
maT prostituciaSi Casabmelad farTod gamoiyeneba interneti, xSirad gogonebs
sTavazoben xelsayrel samuSaos barebsa da restornebSi, kazinoebSi, an kerZo
momsxurebis sferoSi, bavSvebis momvlelad da sxva, xolo sinamdvileSi ankess
wamogebul msverpls arTmeven passports da piradobis damadasturebel sxva sabuTebs,
xSirad atusaReben da aCveven narkotikebs da rac kidev ufro damangrevelia maTi
fsiqikuri da sulieri mdgomareobisTvis — aiZuleben prostitucias da seqsualuri
momsaxurebidan miRebuli Semosavlis mxolod 5%-s Tu ubruneben.
arian iseTi mandilosnebic, vinc nebayofilobiT Tanxmdeba migraciaze
prostituciaSi CarTvis mizniT, TumcaRa maTma umravlesobam ar icis im rTuli
viTarebis Sesaxeb, ra viTarebaSic maT mouwevT cxovreba da muSaoba. arc is ician, rom
prostituciiT miRebuli Semosavlis udidesi nawili maTi ar iqneba. umetes qveynebs,
TviT ganviTarebul qveynebsac, msxverplTa dacvis susti meqanizmebi aqvT, xSirad
trefikingis msxverpls romc mieces saSualeba Zalovan struqturebTan dakavSirebis,
is Tavs Seikavebs, vinaidan zustad ar icis ra uflebebi aqvs da ramdenad SeuZlia
kanons misi dacva, Tu kidev ufro meti zianis miyeneba (aris gamocdileba gogonebis
dapatimrebis, deportaciis, rodesac isini kriminalebis devnisa da SantaJis
msxverplni xdebian).
TumcaRa, globalizacia ara marto negatiur gavlenas axdens qalebis mgoma-
reobaze, TviTon is faqti, rom Cven dRes vsaubrobT genderis da globalizaciis
kveTis aspeqtebze da Sedegad wamoWril sirTuleebze, aseve globalizaciis Sedegia.
globalizaciis Sedegia, aseve is gazrdili yuradReba, rasac adamianis uflebaTa
damcvelebi uTmoben igive globalizaciiT gamowveul uflebadarRvevebs.
telekomunikaciisa da internetis swrafma ganviTarebam, msoflio bazrebis da
biznesebis dakavSirebam da urTierTdamokidebulebam SesaZlebeli gaxada meti da
meti informaciis gavrceleba da cnobierebis amaRleba im sazogadoebebSi, visi
interesebic ilaxeba da eqspluatirebac xdeba.
globalizaciis `wyalobiT~ aseve SesaZlebeli gaxda anti-globalizaciuri
qselebisa da adamianis uflebaTa da garemos davciTi organizaciebis gaerTianeba,9
romlebic miznad isaxaven saerTaSoriso doneze daayenon globalizaciis Sedegad
wamoWrili problemebi da sakiTxebi. TumcaRa, erTia sakiTxebis dayeneba, xolo meorea
am sakiTxebis mitana gadawyvetilebis mimReb doneebamde da lobireba sasurveli
Sedegis dadgomisaTvis, rac Zneli misaRwevia, rodesac xSirad procesSi CarTuli
mxareebis mamoZravebel Zalas, maT Soris kriminaluri elementebis mamoZravebel
Zalasac, ekonomikuri daintereseba da sargebelis miRebis survili warmoadgens da
Zalian mciria im adamianebis raodenoba, visac aqvs survilic da SesaZleblobac
globaluri procesebi Semoabrunos adamianebis uflebrivi mdgomareobis
gaumjobesebisa da sxva humanuri miznebis miRwevisaken.
sxeuli
dasavluri10 azrovneba istoriulad ganasxvavebda sxeuls gonebisagan. gonebas
saxavda privilegirebulad (“vazrovneb, maSasadame varsebob”) da racionalur
arsebasTan mamakacTan aigivebda, maSin rodesac sxeuli, iracionaluri da emociuri,
9 globalizaciis ganmarteba, “Definition of Globalisation” ixileT internetSi Semdeg misamarTze:
10 “dasavleTi”, “dasavluri” naSromSi gamoiyeneba evropasa da CrdiloeT amerikaSi arsebulimsoflmxedvelobebisa da tradiciebis aRsaniSnavad
11
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
12/112
qalis simbolos warmoadgenda. vinaidan am logikiT qalebi materiasTan ufro
daaxloebul arsebebs warmoadgendnen, maTi ganivTeba ufro advili warmosadgeni da
gansaxorcielebi gaxda, vidre mamakacebisa. vinaidan Tavisi sxeuliT qali bunebasTan
igivdeba iudeo-qristianul azrovnebaSi mamakacebs maTze mflobelobis ufleba aqvT.
penisis arqonis gamo froidis fsiqologia maT moazrebs mamakacebze ufro dabali
moraluri da mentaluri ganviTarebis arsebebad. maTi reproduqciuli funqciis gamo,
maT orsul sxeulebs da menstrualur cikls mravali kultura saxavs rogorc
mistikurs, tabuirebuls an saSiSs.
mgvarad, warsulSi da zogan dResac sazogadoebebi qalebs miakuTvneben `kerZo~ -
ojaxur da ara `sazogadoebriv~ — ojaxs gareT arsebul sferos da uars eubnebian maT
ganaTlebaze, dasaqmebaze, da samoqalaqo cxovrebaze zogadad. mgvarad, anatomiuri,
sxeulebrivi anu sqesobrivi gansxvavebebi qalebsa da kacebs Soris iqca mniSvnelovan
maxasiaTeblebad, romlebmac gadamwyveti roli iTamaSa sqesTa sazogadoebrivi
mdgomareobis (privilegirebuli - mamrobiT sqesis, naklebad privilegirebuli da zog
konteqstSi aSkarad diskriminirebuli mdedrobiT sqesis SemTxvevaSi) Camoyalibebisas.
epistemologiebi
codna aris informacia, faqtebis, Teoriebis, gamocdilebis Sesaxeb, romlis
meSveobiTac sazogadoeba an kultura gansazRvravs ra aris mniSvnelovani da swori, ra
warmoadgens mis warsuls da rogor esmis bunebisa da sazogadoebis sirTuleebi. im
faqtma, rom qalebi da sxva gariyuli, marginalizebuli jgufebi ar monawileobdnen
codnis Seqmnisa da dagrovebis procesSi gamoiwvia is, rom isini cxovroben
`realobaSi~, romelic maT ar ekuTvniT. feministuri epistemologia miznad isaxavs
qalebis codniTa da informaciiT Seavsos msoflioSi saukuneebis manZilze
privilegirebuli mamakacebis mier dagrovili codna. es saWiroa, raTa samyaro ar iqnes
danaxuli da aRqmuli mxolod erTi kuTxidan, calmxrivi, mamakacuri perspeqtividan.
esenSalizmi/ socialuri ageba / gansxvavebuloba
feminizmis Teoriis gansazRvraSi didi roli Seasrula azrTa Widilma or
mosazreabas Soris; pirveli - arsebobs istoriulad mdgradi da maradi mamakacuri da
qaluri arsi, buneba da meore, sapirispiro mosazreba, rom aranairi mamakacuri da
qaluri sawyisi da arsi ar arsebobs. `mamkacuroba~ da `qaluroba~ socialurad
agebuli anu konstruirebuli procesebia. `qalurobisa~ da `mamakacurobis~ socia-
luri ageba gulisxmobs kulturuli, socialuri, fizikuri da istoriuli gansxva-
vebebis rTul sistemas, rac sabolood ayalibebs adamianebis genderul Semecnebasa da
socialur rolebs. maTTvis, visac qaluri da mamakacuri arsisa da bunebrivi sawyisis
swams sqesobrivi gansxvaveba Sinagani, bunebrivi da mdgradia, xolo maT visac
genderuli rolebis socialuri agebadobis swams, miaCniaT, rom adamiani ki ar ibadeba
qalad an kacad, aramed igi aseTad yalibdeba socialuri da kulturuli procesebis
wyalobiT. isini aqve ganasxvaveben biologiur sqessa (mdedrobiTi da mamrobiTi) da
socialur sqess anu genders (qali da mamakaci). aqve ar unda daviviwyoT iseTi
adamianebi, romlebic imyofebian rogorc biologiuri, aseve socialuri sqesiszRvarze, iseTebi rogorebic arian or-sqesiani, transseqsuali da transvevstiti
adamianebi.
12
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
13/112
1990-ian wlebSi feminizmis Teoretikosebma, maT Soris, ruT hubardma da tereza de
lauretisma protesti gamoTqves arsebuli dilemis Sesaxeb. hubardi miiCnevs, rom
biologiuri da socialuri faqtorebi adamianis formirebisas araTu erTmaneTs
ewinaaRmdegeba, an erTmaneTisgan damoukideblad arsebobs, aramed gamudmebul
urTierTqmedebaSi imyofeba da avsebs erTmaneTs. etic, biologiuri sqesi gadajaW-
vulia socialur sqesze. tereza de lauretisma, hubardisgan gansxvavebiT, wamoayena
mosazreba, rom feminizmis sagani aris ara `qali~, aramed `qaluri sxeulis mqone
socialuri arseba~ da is Tavis qalurobas mTeli cxovrebis manZilze imecnebs.
genderis, rasisa da klasis gadakveTa
yuradRebis gamaxvileba rasaze, klasobriv kuTvnilebaze, erovnebaze, religiasa
da tradiciebze gvaZlevs saSualebas gavaanalizoT, Tu ra gavlenas axdens es
kategoriebi adamianis cxovrebaze sqesisa da genderis paralelurad. adamianTa
uflebrivi mdgomareobis gaanalizebisas, maTi dajgufeba ar SeiZleba mxolod
sqesobrivi niSniT. rasisa da klasis integrirebis sakiTxi feminist mkvlevrebs
aqtiurad daudgaT mas Semdeg, rac afrikuli warmoSobisa da/an muSaTa klasis
warmomadgenelma qalebma isini arasolidarulobaSi da metic, maTi problemebisadmi
sibrmaveSi daadanaSaules, im argumentiT, rom meore talRis adreuli naSromebi
ZiriTadad aJRerebda, mxolod saSualo klasis qalebis problemebs.
ena
sityvebi, romlebsac Cven yoveldRiurad viyenebT asaxavs Cvens kulturasa da
Semecnebas da amavdroulad gadaecema momaval Taobas. ena inaxavs da warmoaCens Cvens
warmodgenebs genderze, magaliTisTvis: `kacis tvini aqvs~ — niSnavs Wkviania, `kacurad
ar movkalaTdi /gamoviZine a.S.~ niSnavs gemrielad, xarisxianad anu gabatonebuli
arsebisTvis damaxasiaTeblad. `bati~, `Wuki~, `Steruka~, `qalia ra unda moTxovo?~ —
miuTiTebs naklebi avtoritetisa da ganviTarebis individze. qarTuli ena, sxva enebis
msgavsad, bevrs saubrobs sazogadoebaSi arsebul genderul stereotipebze.
nebismieri teqsti, iqneba es poeturi nawarmoebi Tu samarTlebrivi aqti, SeiZleba
atarebdes genderuli TvalsazrisiT Zalian mniSvnelovan informacias im sociumis
Sesaxeb, saidanac igi gamomdinareobs, amitomac lingvistebs teqstebis genderul
WrilSi gaanalizebis Semdeg sazogadoebaSi arsebuli genderuli stereotipebis
Taobaze didi informaciis mowodeba SeuZliaT.
enis anu ufro farTo gagebiT saTqmelis gamoxatvis TvalsazrisiT, mniSvnelovania
is garemoebac, rom istoriulad qalebs ar eZleodaT TavianTi pirovnebisa da
saTqmelis pirdapiri, sityvieri Tu werilobiTi gziT gadmocemis saSualeba
(ganaTlebis, sazogadoebaSi sityviT gamosvlis akrZalvis gamo). amitom isini
cdilobdnen TavianTi saTqmelis gaxmaurebas ara sityvieri formebiT, aramed sxva,
xSirad ufro SemoqmedebiTi formebiT: xaliCebis qsova, kerva, qargva, saxlis morTva,
kulinaria. zogjer maTi garemocvisTvis Zalian uCveulo formebiTac, jadoqroba,
mkiTxaoba, xilvebis qona da a.S. ris gamoc inkvizicia maT sastikad uswordeboda.
13
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
14/112
Zalaufleba
Zalauflebisa da Sromis ganawileba aris socialuri da ekonomikuri cxovrebis
genderuli niSniT gadawyvetili ori umTavresi faqtori. qalTa mdgomareobis nebis-
mieri analizi Zalauflebis asimetriuli gadanawilebis (mamakacebis sasargeb-
lod)analizia. Zalaufleba rCeba feminizmis Teoriis udidesi interesis sagnad.
Tanamedrove msoflmxedveloba gmobs Zalauflebis gamoyenebas batonobisa da
eqspluataciiis gawevis mizniT, maSin rodesac Zalauflebis gamoyeneba imisaTvis, rom
gqondes Tanabari politikuri, samarTlebrivi da ekonomikuri uflebebi qalTa
moZraobisTvis misaRebia.
feministebi xSirad akritikeben `sajaro~ anu sazogadoebriv sferoSi Zalauflebis
borotad gamoyenebas, romelic gamoixateba militarizmSi, ekonomikur eqspluata-
ciaSi, kolonializmSi. aseve akritikeben `kerZo~ sferoSi Zalauflebis borotad ga-
moyenebas, gamoxatuls gaupatiurebaSi, ojaxur ZaladobaSi (fizikuri, fsiqologiuri,
sqesobrivi, ekonomikuri) da incestSi. feministi mkvlevrebi, aseve svamen kiTxvas imis
Taobaze, SesaZlebelia Tu ara Zalauflebis cnebis xelaxali gaazreba, ise, rom
qalebmac miiRon am procesSi monawileoba. maT jerjerobiT warmatebiT moaxerxes is,
rom (Zala)ufleba viRacaze batonobisa SeecvalaT ama Tu im uflebiT sakuTari
Rirsebis dasacavad. iseTi uflebebiT rogorebicaa qmedebis, sityvis, arCevanis,
cvlilebis moTxovnis ufleba.
Sromis sqesobrivi gadanawileba
Sromis sqesobrivi gadanawileba anu Sromis gadanawileba genderulad gansaz-
Rvrul `kerZo~ (saojaxo) da `sazogadoebriv~ (sajaro anu ojaxs gareT) sferoebSi anu
produqciisa da reproduqciis sferoebSi Teoriulad damuSavda gansakuTrebiT
marqsisti, materialisti da socialisti feministebis mier XIX da XX saukuneebSi. maTi
analizi efuZneba fridrix engelsis Sromas `ojaxis, kerZo sakuTrebisa da
saxelmwifos warmoSiba~ (1884), romelmac Semoitana reproduqcia da qalis Sroma
marqsis zogadad genderulad brma Sromis gadanawilebis analizSi. Tanamedrove
feministebis mravalma kvlevam daadastura, rom msoflio masStabiT qalis Sroma
(miuxedavad misi xasiaTisa) naklebad fasobs, vidre mamakacis. engelsis mixedviT,
zedmeti qonebis dagrovebam, ramac kerZo sakuTrebis gaCena ganapiroba, gamoiwvia aseve
qalis seqsualobis kontroli, radgan memkvidreoba ar gadasuliyo sxvis xelSi. aman
qali miajaWva ojaxs. Sromis amdagvari gadanawileba kargad emsaxureba industriul
kapitalizms, radgan kerZo anu ojaxis sferoSi qalis aunazRaurebeli Sromis xarjze
xdeba kapitalis dazogva, muSaxelis Senaxva da gamravleba.
kerZo da sazogado sferoebi
istoriulad adamianuri cxovrebis or `sazogado~ ( public) da `kerZo~ ( private) sferoebad
gayofa udidesi mniSvnelobis aRmoCnda genderuli kvlevebisTvis sqesTa Soris
arsebuli diskriminaciis gasaanalizeblad. qarTulad ufro kargad rom gaviTavisoT,
Tu ras gulisxmobs `sazogado~ da `kerZo~ sferoebi genderuli analizisaTvis saWiroamaTi ukeT axsna. `kerZo~ sfero Seexeba ojaxur cxovrebasa da urTierTobebs, romlis
monawile da romelSi, gamomwyvdeuli aRmoCnda qali saukuneebis manZilze. `sazogado~
14
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
15/112
sfero ki Seexeba adamianuri cxovrebis im nawils romelic ojaxs gareT mimdinareobs
aq moiazreba politikuri, ekonomikuri da, zogadad, sazogadoebrivi aqtivoba,
romelic tradiciulad mamakacebis saqmianobas warmoadgenda da aseve ufro meti
faseulobis (maT Soris, finansuri anazRaurebis TvalsazrisiT) matarebeli iyo, vidre
ojaxuri saqmeebi, romelsac `kerZo~ sferoSi gamoketili qalebi asrulebdnen (ojaxis
wevrebis movla, saojaxo saqmeebis gaZRola).
aseve tradiciulad samarTliT regulirdeboda is `sazogado~ sfero, romelic
xasiaTdeboda meti monawile pirebiTa da maT Soris arsebuli urTierTobebis mraval-
ferovnebiT. ojaxuri anu `kerZo~ sfero ki, tradiciulad kanonebiT ufro mwirad re-
guldeboda da ZiriTadad iseT momentebSi, romlebic saWirboroto da mniSvnelovani
iyo `sazogado~ sferos mTavari moqmedi pirisaTvis — mamakacisTvis. magaliTad,
saukuneebis manZilze gaTxovebisTanave qali da misi sakuTreba, rogorc iuridiuli
piri qreboda, iseve rogorc Tavad qali, romelic qmris mflobelobaSi gadadioda.
es gayofa `kerZo~ da `sazogado~ sferoebs Soris ufro simboluri gaxlavT, vidre
realuri. vinaidan rac ar unda saxlSi gamoketilad warmovidginoT qali igi, mainc
axerxebda saukuneebis manZilze pirdapiri Tu arapirdapiri gzebiT sazogadoebriv
aqtivobas. iRebda aseve monawileobas produqciis warmoebaSi Sida moxmarebisTvis, Tu
ojaxur biznesSi gare moxmarebisTvis. amakaci, aseve ar iyo sruliad mowyvetili
ojaxur sferos, CarTuli gaxldaT ojaxur saqmeebSi da warmoadgenda gadaw-
yvetilebis mimRebs. (TumcaRa, qalebi aseve monawileobdnen gadawyvetilebis miRebaSi
pirdapiri, Tu iribi gziT).
mgvarad, ar arsebobs konkretuli da mkveTri demarkaciis xazi `kerZo~ da `sazo-
gado~ sferoebs Soris. ar arsebobs aseve am sferoebis iseTi gansazRvreba, romelic
universaluri iqneboda droisa da sazogadoebebis mixedviT, es ori simboluri sfero,
romelsac ZiriTadad saxelmwifo gansazRvravs da adamianuri urTierTobebi avsebs
cvalebadia droisa da konteqstis mixedviT da inarCunebs, mxolod zogad
maxasiaTeblebs. am maxasiaTeblebis mixedviT `sazogado~ sferoSi yofna da moRvaweoba
ufro faseuli da mniSvnelovania da aq mTavar moTamaSeebs mamakacebi warmoadgenen,
xolo `kerZo’ sferoSi gaweuli Sroma naklebad dafasebuli da anazRaurebulia da am
sferoSi gamwev Zalad qalebi rCebian. feministi mkvlevarebi problemurad saxaven am
ori sferos arsebobasa da urTierTqmedebas, Sesabamisad, meore talRis feministTa
lozungma: `ersonal is political!~ `piradi mniSvnelobis sakiTxebi politikuri
mniSvnelobisaa!~ udidesi datvirTva SeiZina, vinaidan am gziT gadawyda `sazogado~
sferos dRis wesrigSi `kerZo~ sferoSi wamoWrili problemebis dayeneba.
aqve unda aRvniSnoT is garemoeba, rom zemo Tqmulidan gamomdinare, kursSi Cven ar
ganvixilavT qalebs rogorc erTian aradiversificirebul kategorias. magaliTad, Sua
saukuneebSi maRali wrisa da mdidari ojaxis wevri qali gacilebiT meti privilegiiTa
da uflebiT sargeblobda, vidre Rataki da dabali fenis warmomadgeneli mamakaci.
aseve, Tu SemovitanT egreT wodebul rasobriv maxasiaTebels davrwmudnebiT, rom
amerikis feradkaniani mosaxleoba rogorc mamakacebi, iseve qalebi istoriulad
gacilebiT meti diskriminaciisa da uuflebobis mdgomareobaSi imyofebodnen, vidre
dabali fenis TeTrkaniani qalebi, romlebsac Tavis mxriv, Tavisive fenis TeTrkaniani
mamakacebi jabnidnen. Sesabamisad, klasebs Soris adamianTa uflebrivi mdgomareoba
mkveTrad gansxvavdeboda, magram klasebs SigniT qalebi tradiciulad ufro
SezRudul mdgomareobaSi imyofebodnen, vidre mamakacebi.
mniSvnelovania imis gaTvaliswinebac, rom msjelobisas ar vgulisxmobTkonkretul qalebs, aramed ama Tu im epoqisa da sazogadoebisaTvis damaxasiaTebel
qalurobasa da mamakacurobas. moviazrebT genderul rolebs istoriul-
15
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
16/112
samarTlebriv rakursSi. vafasebT miRebuli da sazogadoebrivad gamarTlebuli
genderuli rolebis xelsayrelobasa da uflebriv mdgomareobas qalebisa da
mamakacebisaTvis.
3. visTvis da vis mier iqmneboda kanonebi?
samarTlis subieqtis sakiTxi, gviani Sua saukuneebis debatebi.
literatura:
Gisela Bock, «Querelle des femmes: A European Gender Dispute» in Women in European History,
Blackwell Publishers: Oxford, UK. 1-31.
zogadi Sesavlis (kursis aRwerisa da ZiriTad terminTa leqsikonze saubris)
Semdeg gadavideT kursis konkretul sakiTxebze. pirveli aseTi Tema dagvexmareba
Cveni genderul-istoriuli eqskursis dawyebaSi. Sua saukuneebis dasavleT evropaSi
sqesTa Sesaxeb arsebuli debatebis mimoxilva saSualebas mogvcems warmovidginoT is
garemo da Rirebulebebi, romlis memkvidrec Tanamedrove evropuli sazogadoeba da
azrovnebaa. Sua saukuneebidan dawyebuli istoriuli eqskursi dagvexmareba im gzisa
da progresis gaazrebaSi, rac qalebma rogorc sociumis wevrebma gamoiares.
qalTa uflebrivi SezRudvis mizezs rogorc Sua saukuneebSi, aseve mas Semdeg didi
xnis manZilze warmoadgenda is faqti, rom rogorc kanonmdebeli anu samarTlis
subieqti ise kanondebuli anu samarTlis obieqti gaxldaT mamakaci. Zogadad,samarTali iqmneboda mamakacebis mier mamakacebisaTvis da is Zalian mkafiod
ireklavda Tanamedrove sazogadoebis genderul warmodgenebsa da privilegiebs.
safrangeTis burJuaziuli revoluciis gaxseneba, niSandoblivi da mravlismTqmelia
am argumentis gasaZliereblad. am mizniT, Sua saukuneebis debatebis mimoxilvis Semdeg
yuradRebas gavamaxvilebT qalebis rolze safrangeTis burJuaziul revoluciaSi.
gviani Sua saukuneebidan evropul sazogadoebas da moazrovneebs gacxarebuli
kamaTi hqondaT sqesTa raobaze, qalisa da mamakacis adgilsa da rolze sazogadoebaSi.
jovani pikom Tavisi epoqis umniSnelovanes naSromSi `mamakacis Rirsebis Sesaxeb~ 1486
wels aRniSna, rom RmerTi esaubreboda mxolod adams, amitom mamakacebs ufleba
eZleodaT Tavisuflad ganesazRvraT TavianTi buneba da ecxovraT sakuTarisurvilebis Sesabamisad. mamakacis Rirsebis postulati daupirispirda Zvel pap
inokent III-is droindel `adamianuri cxovrebis sacodaobis postulats~, romelic
qalebs saxavda, rogorc evas STamomavlebs, romlebsac wvlili miuZRviT mamakacTa
dacemaSi, aigivebda maT seqsualobasa da codvasTan. tertulianisTvis qalebi eSmakis
karibWes warmoadgendnen ( janua diaboli), xolo augustine col-qmars Soris sqesobriv
cxovrebasac ki, codvad miiCnevda. sulis gadarCenisaTvis mebrZol mamakacebs unda
daecvaT Tavi qalebisagan, xolo sulis gadarCenisaTvis mebrZol qalebs sakuTari
Tavisagan.
Tu aristotele qalebs bunebis Secdomas uwodebs, toma aqvineli maT daus-
rulebel, moumTavrebel mamrebad ixseniebs. amgvari moazrovneebi sqesTa sakiTxzewerisas aRiarebdnen, rom qalebs didi roli aqvT saojaxo saqmeebSi, TumcaRa ojaxis
Tavi da meurve mamakacia da qalebs saerTod araferi esaqmebaT sazogadoebriv
16
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
17/112
cxovrebaSi. Sua saukuneebis mwerlebis umetesoba mamakacebi iyvnen da isini qalebs
adarebnen mamakacebs, privilegirebul da aRmatebul arsebebs. iyo mcire ricxvi iseTi
moazrovneebisa (ramdenime mamakaci, umetesad ki qalebi), romlebic icavdnen qalTa
interesebs; marTalia galeaco flavio kapram 1525 wels dawera naSromi `qalTa
aRmatebulobisa da Rirsebis Sesaxeb~,11 magram miuxedavad amisa, gviani renesansis
naSromTa umetesoba mainc qalTmoZule, mizogenuri teqstebia.
saqme iqamdec ki mivida, rom 1595 wels anonimma avtorma pirvelad germaniaSi
laTinurad gamoaqveyna `axali msjeloba qalebis winaaRmdeg, romelic amtkicebs, rom
isini adamianebi ar arian~.12 am naSromma friad daainteresa maSindeli sazogadoeba. igi
iTargmna da gamoica sxva evropul qveynebSi.13 ukve naSromis saTauri gvaZlevs
saSualebas gaviazroT avtoris Tanamedrove sazogadoebis damokidebuleba sqesTa
Tanasworobisa da Tanabaruflebianobis mimarT anu epoqisaTvis damaxasiaTebeli
msjelobis Tematika migvaniSnebs, rom qalebs rogorc kategoriasa da jgufs iudeo-
qristianuli kultura ukeTes SemTxvevaSi moixseniebda gansxvavebulad, xolo umetes
SemTxvevaSi dabali donisa da ganviTarebis adamianebad. xSirad ki, maTi adamianurobac
kiTxvis niSnis qveS eqceoda.
zemoxsenebuli Sua saukunebrivi debatebi kargi wanamZrvrebia imis gasaazreblad,
Tu vis xelSi iqneboda kanonmdeblis Zalaufleba, anu vis eqneboda Zalaufleba
daewesebina samarTali da moewesrigebina urTierTobebi adreul epoqaSi. monarqiuli
wyobisas samarTlis wyaroebi emsaxureboda arsebuli wyobis SenarCunebasa da gan-
mtkicebas, magram aseve aregulirebda sazogadoebriv urTierTobebs, sadac xSirad
qali mamakacis sakuTrebad cxaddeboda, romelsac mxolod gamonaklis SemTxvevaSi
eZleoda qmarTan gayris ufleba, ekrZaleboda ganaTlebis miReba da aqtiuri monawi-
leoba sazogadoebriv cxovrebaSi. imis gamosavlenad Tu rogor eguebodnen qalebi
amdagvar uuflebo mdgomareobas adreuli Suasaukuneebidan gadmovinacvloT XVIII
saukunis evropaSi da ganvixiloT safrangeTis burJuaziuli revoluciis peridi.
revoluciaSi monawileobiT qalebma mkveTri ganacxadi gaakeTes sakuTari uflebebis
gafarToebis moTxovnis TvalsazrisiT.
11 Galeazzo Flavio Capra, Della eccellenza e dignita delle donne. wyaro: Gisela Bock, Women in European History, BlackwellPublishers: Oxford, UK. 3.
12 Disputatio nova contra mulieres qua probatur eas hominess non esse.13 wyaros msjelobisa Suasaukuneebis teqstebis Sesaxeb warmoadgens Gisela Bock, Women in European History,
Blackwell Publishers: Oxford, UK. 1-31.
17
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
18/112
kvira 2
1. visTvis da vis mier iqmneboda kanonebi?
samarTlis subieqtis sakiTxi, qalebi da safrangeTis revolucia.
literatura:
Gisela Bock, «The French Revolution: the Dispute is Resumed» in Women in European History, Blackwell
Publishers: Oxford, UK. 32-81.
Declaration of the Rights of Man and of the Citizen, 1789.
Olympe de Gouges, Declaration of the Rights of the Woman and the Female Citizen, 1791.
safrangeTSi qalTa statusma mniSvnelovani cvlilebebi ganicada 1789-1804 wlebSi.
1792-93 wels maT imasac ki miaRwies, rom qorwineba mSoblis nebarTvis gareSe SeeZloT,
SeeZloT aseve gayris procesis wamowyeba, qorwinebis gareT gaCenili bavSvis mamis
saxelis dasaxeleba, Secdenis asanazRaureblad fuladi kompensaciis moTxovna dasakuTrebis qona. Zalian sainteresoa rogor moaxerxes qalebma am yvelafris mopoveba
da ufro mniSvnelovani, isev dakargva?
parizeli qalebi tradiciulad monawileobdnen quCis politikaSi, gansakuTrebiT
maSin, roca saqme sarCos mopovebas Seexeboda. es aqtiuri parizeli qalebi
gamoTqvamdnen TavianT azrebsa da moTxovnebs, peticiebis, demonstraciebis da TviT
`saxalxo dabegvris~ (taxation populaire) gziTac (rodesac qalebis didi jgufi Tavs
esxmoda movaWres, itacebda mis saqonels an/da samarTlian fasad yidulobda da
Semdgom urigebda gaWirebul parizelebs). revoluciam erTiaTad gaacxara parizel
qalTa politikuri aqtivoba, isini medgrad amoudgnen mxarSi meuRleebs da TavianTi
socialuri klasis Sesabamisi problemuri sakiTxebis mogvarebisaTvis daiwyes brZola.bazarSi momuSave qalebi iTxovdnen TavianTi uflebebis dacvas, Sua sakuneebSi
arsebuli savaWro gildiebis aRdgenis gziT, Ciodnen TavianTi samuSao pirobebis
gausaZlisobis gamo, binZuri saavadmyofoebis gamo da imis gamo, rom maT gamudmebiT,
Sesvenebis gareSe uxdebodaT Sroma, maSin roca sxvebi gadasaxadebisa da qonebidan
miRebuli procentebis xarjze udardel da fuqsavat cxovrebas eweodnen. muSaTa
klasis warmomadgeneli qalebisagan gansxvavebiT, aristokratiuli klasis warmomadge-
neli qalebi moiTxovdnen samoqalaqo uflebebis gazrdas: xmis uflebas, warmomad-
genlobas xelisuflebaSi, Tanasworobas qorwinebisas da gayris procesis wamowyebas.
sadac, interesTa ori sfero gadaikveTa am ori sxvadasxva socialuri statusis
mqone qalTa moTxovnebi iyo ganaTlebisa da prostituciis sferoebi. qalebi erTxmadaRniSnavdnen, rom ganaTlebis miRebis saSualebas moklebuli qalebi iZulebulebi
iyvnen Tavi prostituciiT erCinaT. prostitucias ki uaRresad damakninebel
profesiad miiCnevdnen, romelic imavdroulad ojaxis siwmindes da stabilurobas
uqmnida safrTxes da amis gamoc iyo miuRebeli qalebisaTvis. ase rom qalebma TavianTi
moTxovnebi ganaTlebaze revoluciis Sedegad mosul xelisuflebas Semdegnairad
warudgines: Cven ganaTleba da dasaqmeba imitom ki ar gvinda, rom umaRles sqess
(mamakacebs) SevejibroT, an im qalebisTvis ki ar vzurnavT, vinc uzrunvelyofilia,
visac hyavs ojaxi da bavSvebi visac misi energia da gulisyuri Wirdeba, aramed, im
dacemuli qalebisaTvis, vinc gaunaTleblobisa da gaWirebis gamo irCevs
prostitucias da amiT safrTxes uqmnis ojaxis siwmindesa da stabilurobas.miuxedavad imisa, rom qalebi imsaxurebdnen da SeeZloT ufro argumentirebuladac
wamoeyenebinaT ganaTlebis xelmisawvdomobis moTxovna, am epoqis qalTa umetesobas
18
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
19/112
sjeroda, rom maTi adgili saxlSia da nebismieri codna, romelsac isini SeiZenen unda
gamoiyenon imisTvis, rom naklebi qali Caebas prostituciaSi. maT unda asiamovnon
qmrebs, aRzardon Svilebi gonivrulad. aseT midgomaSi ukve naTlad Cans sirTule im
drois da qalTa viTarebisa, rodesac isini elementaruli uflebebis mosapoveblad
(rogoricaa ganaTlebis miRebis ufleba) manevrireben da cdiloben iseTi mizezi
moenaxaT Tavisi moTxovnis dasacavad, rac xelsayreli da pirdapir Znelad
SesawinaaRmdegebi iqneba kacebisaTvis. bevri mkvlevari miiCnevs, rom amgvarma
gaazrebam qalebis mdgomareobisa Tavad qalebis mier xeli SeuSala revoluciuri
safrangeTis qalTa moZraobis warmatebas.
safrangeTis revoluciis istoriis aRwerisas ZiriTadi aqcenti mamakacebis qmede-
bazea dasmuli, TumcaRa qalebma aseve Seasrules mniSvnelovani roli. am periodis
safrangeTSi gansakuTrebiT ki, parizSi SeiniSneboda ara erTiani, avtonomiuri qalTa
moZraoba, aramed qalTa moZraobebi. revoluciis dReebSi qalebi aqtiurad
moqmedebdnen, 1789 wlis 5-6 oqtombers eqvsma aTasma parizelma qalma erovnuli dacvis
TanxlebiT fexiT gaiara versalamde, rom moeTxova puri lui XVI-isa da dedofal mari
antuanetisaTvis. es msvleloba sxvadasxva socialuri warmomavlobis qalebis erTiani
ZalisxmeviT Sedga. eqvsi aTasidan qalTa udides procents bazarSi momuSave qalebi
warmoadgendnen, aseve maT Soris iyvnen msaxiobebi da diasaxlisebi. maT Seuties
monarqis samyofels da ramdenime misi Svedi damcvelis daRupvis Semdeg bazarSi
momuSave qalTa mcire delegaciam miaRwia audiencias mefesa da erovnul asambleasTan.
maTi saCivari Semdegi iyo: mdidrebi agroveben xorbals, roca xalxs puri enatreba da
Tu iyideba sadme puri, uzomod Zvir fasad. mefe lui XVI Sehpirda qalebs purs da
uflebac misca maT gamohyolodnen mas, mis ojaxsa da samefo kars versalidan parizSi.
revoluciis ukve am adreul stadiaze iyo mcdeloba revoluciaSi qalTa rolisa da
monawileobis dakninebis. oqtombris dReebis samTavrobo kvlevam daiwyo erTgvari
konspiraciis Teoriis propaganda. viTomda versalis svlaSi monawile qalebi mamakacebma
moisyides da kacebi xelmZRvanelobdnen am marSs da ufro metic, rom eqvsi aTas qals Soris
bevri iyo qalad gadacmuli mamakaci. revoluciis adreuli dReebidanve iwyeba masSi qalTa
rolis gaufasureba, TumcaRa es arc unda iyos gasakviri im mentalitetisa da viTarebis
fonze, romelic am drois safrangeTSi sufevda, roca qalebs ganaTlebaze xelmisawvdo-
mobis uflebis moTxovnis gamarTleba im argumentebiT uxdebodaT, rom am gziT ufro me-
tad gamoadgebodnen TavianT ojaxebs da Tan aranair konkurencias ar gauwevdnen mamkacebs.
1789 wlis 5-6 oqtombris parizel qalTa msvleloba versalSi rogorc maTi
Tanamedrove, aseve dRevandeli istoriografebisTvis revoluciis adreul fazaSi
qalTa gamokveTil aqtivobad rCeba. maSin, roca 14 ivlisis bastiliis aReba ZiriTadad
mamakacebis mier ganxorcielebuli qmedebaa da revoluciaSi maTi wvlilis
ukvdamyofelad gvevlineba 5-6 oqtombris marSi revoluciaSi qalebis mier gaweuli
wvlilis simbolod iqca.
safrangeTis revoluciis qalTa moZraobis yvelaze TvalsaCino warmomadgeneli
gaxldaT olimpia de guJi, parizeli scenaristi qali, romelmac dawera `qalTa
uflebebis deklaracia~ 1971 wels. es dokumenti warmoadgenda safrangeTis
revoluciis mTavari dokumentis `mamakacisa da mamakaci moqalaqis uflebebis
deklaraciis~ pasuxs, romelmac mosaxleoba aqtiur da pasiur moqalaqeebad dayo,
simdidris, socialuri warmoSobis, klasisa da sqesis mixedviT. am dokumentis
mixedviT, mamakacTa garkveuli fenebis uflebebi SeizRuda da ra gasakviria, rom
qalebi pasiur moqalaqeTa rigebSi aRmoCdnen. de guJi monarqisti gaxldaT, igi ar iyotradiciuli franguli monarqiis damxobis momxre. amitom igi ibrZoda qalebis
uflebebis dasacavad da ara revoluciis interesebisaTvis zogadad.
19
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
20/112
olimpia de guJma saxeli 1789 wels gaiTqva, rodesac man erovnul asambleas
warudgina radikaluri reformis programa. de guJi aRniSnavda, rom aucilebelia
kanoniT iqnes uzrunvelyofili sqesTa sruli Tanabaruflebianoba, dasaqmebis farTo
SesaZleblobebi qalebisTvis, saskolo ganaTlebis xelmisawvdomoba gogonebisTvis da
iseTi Teatris Seqmna, sadac mxolod qalebisTvis da qalebis monawileobiT
daidgmeboda speqtaklebi. olimpia de guJis rwmena qalTa `bunebrivi da Tandayolili~
uflebebis Sesaxeb gamomdinareobda misi zogadad adamianebis, rasisa da sqesis
ganurCevlad, Tanasworobisa da Tanabaruflebianobis Rrma rwmenisgan. igi emxroboda
safrangeTis koloniebSi adgilobrivi mosaxleobis gaTavisuflebasa da ibrZoda maTi
uflebebis dasacavad. de guJi Tavisi qveynis patrioti gaxldaT, magram adamianis
uflebebis dacvas ufro win ayenebda, vidre qveynis interesebs, Tundac am fasad
daSliliyo safrangeTis imperia.
olimpia de guJis am mosazrebebis umetesoba aisaxa mis mier Seqmnil deklaraciaSi,
romelic revoluciis mTavari dokumentis `mamakacisa da mamakaci moqalaqis uflebaTa
deklaraciis”14 nimuSiT aris Seqmnili, im gansxvavebiT, rom igi aniWebs qalebs igive
uflebebs, rasac es ukanaskneli aniWebs privilegirebul mamakacebs. de guJi iTxovda
qalTa generaluri asambleis daarsebas, romelic wamoWrida qalTa sakiTxebsa da
problemebs da imuSavebda mamakacebis genralur asambleasTan am problemebis
gadasaWrelad. de guJi aseve iTxovda srul sityvis Tavisuflebas qalebisTvis,
asambleaSi gamosvlisas man ganacxada: `Women has the right to mount the scaffold; she must
equally have the right to mount the rostrum” — “qals xaraCoebze (barikadebze) asvlis ufleba
Tu aqvs, mas aseve tribunaze amaRlebis uflebac unda hqondes”
olimp de guJis mrwamsis safuZvels, iseve rogorc misi sxva mowinave Tanamedrove
qalbatonebis mrwamsis safuZvels, warmoadgenda adamianis uflebebis universalurobis
rwmena. rwmena imisa, rom adamianis uflebebi unda exebodes da vrceldebodes Tanabrad
yvelaze gamonaklisis gareSe. de guJis Tanamoazreebi miiCnevdnen, rom qalebs bunebisganminiWebuli aqvT igive gonebrivi SesaZleblobebi, rac mamakacebs da amitom maT unda
hqondeT Tandayolili ufleba miiRon ganaTleba da ganagon sakuTari bed-iRbali. qalebi
TavianTi inteleqtiT ar Camouvardebian mamakacebs da miuRebelia maTi uflebebis
SezRudva sqesis safuZvelze. miuxedavad, erTi SexedviT, progresuli midgomis qalTa
uflebrivi mdgomareobis mimarT, samwuxarod am drosiaTvis aseve bunebrivad aRiqmeboda
qalTa movaleoba yofiliyvnen mTavari pasuxismgebeli pirebi Svilebis aRzrdasa da saSinao
saqmeebze. Sesabamisad, qalTa uflebrivi winsvlis, maTi emansipaciis moTxovna myardeboda
qalebis ojaxisaTvis ukeT gamodgomis argumentiT da ara maTi rogorc damoukidebeli
pirovnebebis sazogadoebrivi mdgomareobis gaumjobesebis argumentiT. kiTxvis ar dasmam
qalebis bunebrivad `kerZo~ anu ojaxuri sferosTvis mikuTvnebaze da imis Taobaze Tu ramdgomareobaSi ayenebda qalebs amgvari `bunebrivi~ movaleobebi, miiyvana safrangeTis
revoluciis qalTa moZraoba kraxamde.
safrangeTis revoluciis umniSvnelovanesi monawile danieli emigranti eta palm
d’aeldersi sazogadoebriv asparezze 1790-ian wlebSi gamoCnda. igi qalTa politkur
klubSi moRvaweobda. 1790 wels Seiqmna simarTlis megobarTa konfederacia “Le Confederation
des Amis la vérité”. am polikur gaerTianebas, garda zogadi mimarTulebisa, romelic qalTa
uflebebis dacvas iTvaliswinebda (qalTa ganaTleba, qalebis mxridan gayris inicirebis
ufleba), hqonda specialuri ganyofileba/seqcia, romelsac palmi meTaurobda. palmis
gancxadebiT, qalTa seqcia miznad isaxavda qalebis uflebebis dacvas da sasurvel
14 istoriul teqstebSi am dokuments “adamianisa da moqalaqis deklaraciis” saxeliT vicnobT, magram“mamakacisa da mamakaci moqalaqis uflebaTa deklaracia” dokumentis Sinaarsidan gamomdinare ufrodazustebul Targmans warmoadgens.
20
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
21/112
reformaTa Soris iyo mSoblebis gardacvalebis Semdeg maTi sakuTrebis ufrosi
vaJebisaTvis gadacemis gauqmeba, colebis dacva qmrebis mxridan fizikuri Zaladobisagan,
qalebisaTvis xelsayreli gayris kanoni da sqesTa Soris politikuri Tanasworoba.
palmma gadawyvita, rom ubralod qalebis seqcia ar iyo sakmarisi misi amocanebis
Sesasruleblad da 1971 wels, mas Semdeg rac warmoTqva sityva yvela qalis SesaZ-
leblobaze revoluciis Sedegebis gaRrmavebisa sakuTar ojaxebSi, man daarsa qalTa
klubi `lez ami de verite~ (simarTlis megobrebi “Les Amies de la vérité”). klubSi
wevrobisaTvis gadasaxadi xelmisawvdomi mxolod maRali fenis qalbatonebisTvis iyo.
klubs hqonda rogorc socialuri, aseve politikuri mandate, qalebi did drosa da
saxsrebs xarjavdnen RaribTa daxmarebisTvis.
`lez ami de veritem~, rogorc pirvelma qalebis klubma safuZveli moumzada
franguli revoluciis periodis ufro radikalur qalTa klubs “Les Citoyennes
republicaines revolutionaries” (“respublikel revolucioner qalTa sazogadoeba”). es
sazogadoeba daafuZnes 1793 wlis TebervalSi gauTxovarma Sokoladis damamzadebelma
paulin leonma da provincielma msaxiobma qalma, kler lakombma. es iyo qalTa kargad
organizebuli aqtiuri liga, romelic mxars uWerda iakobinelTa ajanyebas damoiTxovda moqalaqeTa dacvas. sazogadoebis wevrebi `Tavisuflebis wiTel qudebSi~
gamowyobilebi eweodnen patrulirebas quCebsa da bazrebSi, da miuxedavad kanonisa,
romelic qalebs ukrZalavda iaraRis tarebas, araTu SeiaraRebulni iyvnen, aramed
aqtiuradac iyenebdnen iaraRs da ar eridebodnen kontrrevoluciur saqmianobaSi
eWvmitanil pirTa dakavebasa da sasamarTlosTvis gadacemas. am sazogadoebis wevr
qalebs naklebad awuxebdaT qalTa uflebebis dacva, maTi saqmianobis mTavar motivsa
da amocanas revoluciis ideebis zeimi da misi monapovaris dacva warmoadgenda.
1793 wels sazogadoebis wevri qalebi Seecaden TavianTi revoluciuri ideologia Tavs
moexviaT sxva qalebisaTvisac da erovnul asambleas mosTxoves qudebze safrangeTis
respublikis droSis samferiani simbolos, broSis, tareba savaldebulo gaexadaT yvelaqalisaTvis. rodesac erovnulma asambleam ar daakmayofila sazogadoebis arc es moTxovna
da arc moTxovna prostituciaSi Cabmuli qalebis reabilitaciis Sesaxeb, `respublikel
revolucioner qalTa sazogadoebam~ gawyvita Tavisi megobruli kavSirebi iakobinelTa
partiasTan. iakobinelebTan dapirispirebam maT daukarga sazogadoebrivi mxardaWera, rac
sazogadoebis saboloo ganadgurebis gamomwvevi mizezi gaxda.
1793 wlis oqtomberSi sazogadoebis wevrma qalebma Seuties bazris qalebs im
mizeziT, rom es ukanasknelebi qudebze ar atarebdnen samferian broSs. bazris qalebma,
Tavis mxriv, upasuxes sazogadoebis Sexvedris darbeviTa da ramdenime wevris
galaxviT, xolo Semdeg erovnul asambleaSi saCivaric Seitanes sazogadoebis mxridan
Seviwrovebis Sesaxeb. erovnulma asambleam, sadac umravlesobas `respublikelrevolucioner qalTa sazogadoebis~ mimarT ukve mtrulad ganwyobili iakobinelebi
warmoadgendnen, gamosca gankarguleba yvela qalTa politikuri organizaciis daSlis
Sesaxeb. rodesac sazogadoebis wevrebi gamocxadnen galereaSi am gankargulebis gamo
protestis gamosaTqmelad maT sityva ar misces, ufro metic, kenWi uyares
gadawyvetilebas imis Taobaze, rom aRarasodes miecaT gamosvlis ufleba qalTa
delegaciisaTvis. qalebs usayvedures TavianTi ojaxebis mitoveba da Seaxsenes, rom
maTi adgili saxlSia da ara quCaSi. aseve Seaxsenes olimp de guJis bedi, romelsac
kontrrevoluciuri qmedebis braldebiT giliotinaze mokveTes Tavi ramdenime TviT
adre. am damarcxebis Semdeg qalebs aRarafris gakeTeba SeeZloT, garda peticiebis
gavrcelebisa da erovnuli asambleis saqmianobisaTvis galereebidan mdumared Tvalismidevnebisa. maT informaciis misaRebad da TavianTi amocanebis misaRwevad moqmedebis
mxolod iribi gzebi rCebodaT da TavianTi mamebis, Zmebisa, meuRleebisa Tu
21
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
22/112
sayvarlebis daxmarebis imedze unda yofiliyvnen.
ori wlis Semdeg qalebi kidev erTxel Seecadnen politikuri qmedebisaTvis ZalTa
mobilizebas, amis mizezi gaxda RaribTa dasaqmebis samsaxuris gauqmeba da maTTvis
gankuTvnili puris racionis dReSi 2 unciamde Semcireba. amas parizelma qalebma
tradiciuli gaficvebiTa da areulobiT upasuxes. Sedegad maisSi asambleam gamosca
kanoni, romelic qalebis saxlSi yofnas moiTxovda da policias uflebas aZlevda
daerbia da daepatimrebina xuTze meti erTad Sekrebili qali. qalebs aekrZalaT aseve
asambleis sxdomebis mosmena galereebSi. mgvarad, dasrulda qalTa politikuri
aqtivoba safrangeTis revoluciis periodSi.
im periodSi qalebis rolis Sesaxeb uamravi mosazreba arsebobda; feministurad
moazrovne folosofosebic (mag. markiz de kondorse), iseve rogorc, antifeministurad
ganwyobilni (mag. Jan Jak ruso) Tanxmdebodnen imaze, rom qalis adgili ojaxSia da man unda
izrunos ojaxis keTildReobisaTvis, uTanxmoeba iwyeboda im sakiTxis irgvliv, Tu rogor
unda momzadnen qalebi am rolisaTvis. ruso miiCnevda, rom qali Tavisi bunebiT
mgrZnobiare da nazi arsebaa, romelsac bednierebisTvis ojaxSi fusfusi da Svilebze
zrunva yofnis. qali moraluri RirsebebiT jabnis mamakacs, swored amitomac mas
amaRlebuli da poeturi Saravandedi mosavs, maSin roca mamakaci iRwvis sazogadoebriv
asparezze, iRebs ganaTlebas, informacias da moralurad iryvneba. amgvari saqmianobebiT
gadaRlil kacs meuRlem unda erTgvari samoTxe Seuqmnas ojaxSi, romelic misi saqmianobis
sferoa. am msjelobis Sesabamisad, Tu qals ar uxdeba sazogadoebrivi moRvaweoba, misvis ar
aris saWiro politikuri uflebebis qona da arc amis pretenzia unda hqondes. ganaTlebas
axalgazrda gogonebi dedebisgan ojaxSi da ara skolaSi unda iRebdnen. qalis uzenaes
daniSnulebad rusos mamakacis gabedniereba da dedoba miaCnda, sxva danarCeni ki harmoniis
damrRvevad da sazogadoebisaTvis sirTuleebis momtanad esaxeboda.
rusosgan gansxvavebiT kondorses miaCnda, rom qalebs da mamakacebs identuri
politikuri uflebebi unda hqondeT. rusos msgavsad kondorses15 miaCnda, rom qalis
adgili ojaxSia, TumcaRa politikuri uflebebis qona maT araTu Camoacilebs ojaxs,
aramed, piriqiT, aqcevs ukeTes moqalaqeebad da TavianTi meuRleebis ukeTes kompanionebad.
im droisaTvis yvelaze radikalurad moazrovne qalbatonebic ki eTanxmebodnen kondorses
mosazrebebs, amgvarad revoluciis droindeli safrangeTis idealuri qali iyo
ganaTlebuli meuRle da deda, romelsac SeeZleboda Tanabar doneze saubari meuRlesTan
da aRzrdida Svilebs respublikis da revoluciis patriotebad. samwuxarod qalis rolis
moazreba ar gacda diasaxlisis rolsa da ojaxis CarCoebs, magram samwuxarod am
farglebSic ki ver moxerxda qalTa uflebebis gafarToeba.
2. ufleba airCio da iyo arCeuli — pirveli talRis feministebis
yvelaze xangrZlivi brZola
literatura:
Rendall, Jane, «The Citizenship of Women and the Reform Act of 1867», in Catherine Hall, Keith
McClelland & Jane Rendall, Defining the Victorian Nation: Class, Race, Gender and the Reform Act of
1867, Cambridge 2000, 119-78.
15 markiz de kondorse (Marquis de Condorcet 1743-1794) frangi filosofosi, maTematikosi, socialurimecnieri, ekonomisti da politikosi. am da sxva progresuli mosazrebebis gamo igi iakobinelebma Seipyres1794 wels. oficialuri versiiT man sakanSi Tavi moikla, Tumca mravali mkvlevari ganzrax mkvlelobisverias iziarebs.
22
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
23/112
kvira 3
1. ufleba airCio da iyo arCeuli — pirveli talRis feministebis
yvelaze xangrZlivi brZola (gagrZeleba)
,
literatura:
Gisela Bock, “From Social to the Political” in Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford,
UK, 127-173.
mxdal sicocxlesa da uunarobas Tanmxlebi mamakacis gareSe
gaiaro quCaSi, gacilebiT sjobia xSiri Seuracxyofis atana
an gariyulad sikvdili. qalis yvelaze kargi mcveli da is
vinc mas yovelTvis moemsaxureba misi gambedaobaa romelic
man gamocdilebidan unda SeiZinos, xolo gamocdilebassazogadoebrivi cxovreba iZleva.16
elizabet qeidi stentoni, 1851
damarcxeba SeuZlebelia ! 17
siuzan b. enToni, 1906
XIX saukuneSi evropaSi TvalsaCino gaxda qalTa moZraoba, romelic `berZeni eqimi
maria kalopokaTesis ganmartebiT warmoadgenda qalTa uflebebis gaazrebul
moTxovnas da sistematiur Zalisxmevas am uflebebis misaRebad.”18 qalTa moZraobas
mkvlevrebi afaseben rogorc mZlavr socialur moZraobas, romelmac Tavi iCina XVIIIsaukuneSi, magram Zala moikriba XIX saukuneSi da formisa da amocanebis cvalebadobiT
grZeldeba vidre dRemde.
XIX saukuneSi moazrovneTa debatebSi dasmuli `qalTa sakiTxi~ (“woman question”)
warmoadgenda adreuli kiTxvebis `arian Tu ara qalebi adamianebi?~ `rani arian
qalebi?~ Tanamedrove variants. mgvarad, axleburad SefuTuli da warmodgenili
msjeloba `qalTa sakiTxis~ irgvliv ar warmoadgenda msjelobas qalebsa da mamakacebs
Soris arsebul gansxvavebebze sqesTa Tanabaruflebianobis konteqstSi, aramed es iyo
msjeloba sqesebs Soris arsebuli ierarqiuli, daqvemdebarebuli urTierTobebis
Sesaxeb, romelic moicavda gansxvavebebsac. Sesabamisad, rodesac jon stiuart milma19
1867 wlis 20 maiss didi britaneTis TemTa palataSi qalebisTvis xmis uflebisdakanoneba moiTxova didi gancvifreba da winaaRmdegoba Sexvda. TemTa palatis
warmomadgenlebs gaukvirdaT, rogor iTxova amgvarma sapatio jentlmenma xmis ufleba
imaTTvis, vinc wesiT ojaxis Tavs, mamakacs unda emorCilebodes, vinaidan is masze
16 Elizabeth Cady Stanton, speech at the Woman's Convention (25th May, 1851). Targmani avtoris.17 Tavisi ukanaskneli sajaro gamosvlisas xanSiSesulma siuzan b. enTonim ganacxada: “damarcxeba
SuZlebelia” (“Failure is impossible”). Anthony Center for Women’s Leadership, ixileT internetSi, misamarTze:, bolo viziti 1 noemberi 2004.
18 Gisela Bock, Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford, 2002, 82.19 jon stiuart mili (John Stuart Mill 1806-1873) mecxramete saukunis ingliseli ekonomisti, filosofosi
da moazrovne iyo, romlmac TanamoazreebTan erTad ganaviTara utilitarianuli filosofia, romlismixedviTac adamianma yvelaferi unda Seafasos individualuri bednierebis motanis SesaZleblobiskuTxiT oRond ise, rom ar daazaralos sxvani. adamianebi unda iltvodnen bednierebisken da airidon, anSeimsubuqon ubedureba. vinaidan adamianebs SeswevT azrovnebis unari, isini mxolod xorceulisiamovnebiT ver kmayofildebian da gonebrivi procesebidan miRebuli siamovnebiskenac iltvian.
23
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
24/112
dabla mgdomi ganviTarebisa da SesaZleblobebis adamians warmoadgens.
1869 wels stiuart milma gamoaqveyna Sroma `qalTa daqvemdebareba~ (“The Subjecttion
of Women”), romelSic man aRniSna, rom qalTa daqvemdebarebuli mdgomareobis isto-
riulad didi xnis manZilze arseboba, TavisTavad ar warmoadgens arguments, romelic
gaamarTlebda am mdgomareobis SenarCunebas momavalSic. mili saubrobs qorwinebaSi
myof qalTa uuflebobaze, aseve qalTa SesaZleblobaze da unarze xarisxianad
Seasrulos is mravali samuSao, romlis Sesrulebac maT tradiciulad da xSirad
kanoniTac ekrZalebodaT. mecxramete saukunis qalTa moZraobisaTvis es naSromi da
jon stiuart milis mxardaWera Zalian bevrs niSnavda ara marto TviT qalebisaTvis,
aramed zogadad sazogadoebrivi azris transformirebis dasawyebad da qalTa
emansipaciis argumentebis gasamyareblad. naSromi gadaiTargmna TiTqmis yvela
evropul enaze da mis irgvliv arsebuli azrTa sxvadasxvaobis miuxedavad, iTvleboda
aucilebel sakiTxavad yvela ganaTlebuli adamianisTvis rogorc qalebis aseve
mamakacebisTvis, rusuli inteligenciis CaTvliT. debatebi mis irgvliv gamoqvey-
nebisTanave daiwyo.20
dedofal viqtorias mmarTvelobis xana, e.w. viqtorianuli epoqa (1837-1901 wlebi)
miCneulia dasabamad genderul rolebs Soris mkveTri xazis gavlebisa da maTi
araorazrovani gadanawilebisa anu sazogadoebrivi da msoflio saqmeebi mamakacebs,
xolo ojaxuri saqmeebi qalebs: `kacebs saxelmwifo, qalebs ojaxi”21 amgvarma lozungma
mecxramete saukunis miwuruls germanul statiaSi gaiJRera. TumcaRa rogorc
mecxramete ise meoce saukuneebis qronika cxadyofs, rom es zRvari didi simboluri
mniSvnelobis matarebeli iyo, xolo realur cxovrebaSi sazRvari sazogadoebriv da
kerZo sferoebs Soris arc iseTi mkveTri gaxldaT da Zneli gansasazRvric aRmoCnda.
marTalia mamakacis umTavres movaleobas Sroma, ojaxis rCena da sazogadoebrivi
saqmeebi warmoadgenda, is mainc rCeboda ojaxis meTaurad da gadawyvetilebis
mimRebad mniSvnelovan saSinao saqmeebSi. iyo iseTi SemTxvevebic, sadac es dominirebasimboluri, sazogadoebrivi miznebisTvis xdeboda, xolo realurad qali marTavda,
ara mxolod ojaxur saqmeebs, aramed meuRlis da sxva mamakaci ojaxis wevrebis
meSveobiTa da saSualebiT ereoda sazogadoebriv cxovrebasa da gadawyvetilebebSi.
dabali fenebis qalebi asrulebdnen mZime fizikur samuSaos ojaxs gareT maRaroebsa
da saamqroebSi da qmrebTan erTad arCendnen ojaxebs. viqtorianuli xanis simboluri
zRvari sqesebis gavlenis sferoebsa da genderul rolebs Soris realur cxovrebaSi
udidesi datvirTvis matarebeli iyo, pirvel rigSi uflebrivi TvalsazrisiT.
sazogadoebrivi da kerZo anu ojaxuri cxovreba da sferoebi urTierTqmedebdnen
da gadajaWvulni iyvnen erTmaneTze, magram aRiarebul, aSkara da uflebebiT
aRWurvil moqmed pirad mxolod mamakacebi gvevlinebian. lavirebis is farulimodelebi, romlebsac qalebi mimarTavdnen gamowveuli iyo imiT, rom arsebuli
viqtorianuli stereotipi genderuli rolebis Sesaxeb amarTlebda maT uuflebobas
da ar aZlevda maT aSkara qmedebis saSualebas.
dedofali viqtoria, romelsac xSirad imis magaliTadac moiSveliebdnen, rom
qalebs marTva SeeZloT ar itkivebda Tavs qalTa uflebebze zrunviT, piriqiT Tavisi
sazogadoebrivi qmedebiT, da mkacri Savi samosiT, romelsac meuRlis gardacvalebis
Semdeg atarebda, igi viqtorianizmis simbolodac ki iqca. magram cxovrebaSi dedofali
viqtoria sulac ar iyo tkivilTmTmeni, mokrZalebuli da morCili qali anu
gansaxiereba qalis im stereotipisa, romelic misi mefobisas gabatonda, aramed
20 Gisela Bock, Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford, 2002, 91.21 Article: ‘Frauenfrage’, in Meyers Konversations-Lexikon, vol.6 (Mahnnheim, 1894), 822. citirebulia: Gisela Bock,
Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford, 2002, 84.
24
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
25/112
piriqiT. istoriisTvis cnobilia, rom igi mSobiarobisas tkivilebis gayuCebis mizniT
iyenebda qloroforms. arsebobs versia, rom mSobiarobisas anesTezia swored misi
magaliTebidan damkvidrda.
dedofali Tavisi cxovrebis wesiT arc im mosazrebas amtkicebda, rom dedoba
qalis umaRlesi daniSnulebaa, erT-erT pirad werilSi igi wers Tavis orsul
qaliSvils,22 rom `orsulobisa da mSobiarobis dros mgonia Zroxebs an ZaRlebs
vemsgavsebiT; roca Cveni ubadruki arseba cxovelis msgavsi da araesTeturi xdeba [...]
Cveni sqesis yvelaze naklebad unda Surdes kacs.~ xolo, roca cxra mSobiarobis Semdeg
dedofals aukrZales Semdgomi orsulobebi, man Tavis eqims SesCivla: `eh, eqimo, nuTu
CemTvis sarecelis yvela siamovneba damTavrda?”23 raoden ironiulic ar unda iyos ase
msjelobda monarqi, romlis pirovnebamac waruSleli kvali datova sazogadoebriv
cxovrebaSi qalis monawileobisa da rolis Sesaxeb gabatonebul mosazrebebze. mas
Tavad naklebad aviwrovebda is genderuli stereotipebi, romelsac misi mefobis
xanaSi Caeyara myari safuZveli, vinaidan dedofali viqtoria ubralod
privilegirebuli iyo Tavisi klasobrivi mdgomareobis gamo. mis msgavsad maRali
fenebis sxva qalebsac SeeZloT met-naklebi warmatebiT gadmosuliyvnen maTTvis
gankuTvnili mwiri sazogadoebrivi kalapotidan, magram saboloo jamSi yvela qali
meti uflebebiT tkbobas sakuTari warmomavlobis an didi niWis wyalobiT axerxebda da
ara imitom, rom maTi Tanamedrove samarTali, Sesabamisad samarTalSemoqmedni da
zogadad politika aZlevda maT emansipaciis saSualebas.
qalis raobaze da misi rolis dadgenaze didi debatebi imarTeboda aseve safran-
geTSi, qalTa istoriis mkvlevari gizela boki aRniSnavs, rom 1843 wels gamocemuli
Encyclopedie Nouvelle werda: `es viTareba ar warmoadgenda debatebs mecnierebs Soris,
aramed Seexeboda Tanamedrove qalebis bed-iRbals~.24 qalTa uflebebisaTvis mebrZoli
frangi qalbatoni eugeni niboi (ugenie Niboyet) iTxovda qalebisTvis xmis uflebis
micemas 1848 wels, `Cven ar gvinda gavxdeT kargi mamakaci moqalaqeebi, Cven ubralodgvsurs gavxdeT kargi moqalaqeebi, da Tu Cven viTxovT uflebebs rogorc qalebi, Cven
viTxovT qalebis uflebebs da ara mamakacebis uflebebs.
nibois Jurnali La Voix des femmes (qalTa xma) kidev ufro gaTamamda 1848 wlis
aprilSi, radgan werda: `qalma ki ar unda ganicados emansipacia da daemsgavsos
mamakacs, aramed mamakaci unda emansipirdes da gaxdes qali.~ 25 aTi wlis Semdeg jeni
d’heriko (Jenny d’Hericout) bebiaqali (1870 wlamde safrangeTSi qalebs ekrZalebodaT
medicines Seswavla) qalTa xmaSi werda: `qalebma unda moiTxovon TavianTi uflebebi,
ara rogorc qalebma, aramed rogorc adamianebma da sociumis wevrebma.”26 swored am
mizeziT, mas miaCnda, rom qalebis mxridan xmis uflebis moTxovna naadrevi iyo,
vinaidan arsebul situaciaSi qalebi imasve dauWerdnen mxars, rasac mamakacebi. xmisuflebis moTxovnis aucilebel winapirobad mas qorwinebaSi qalTa Tanabaruf-
lebianoba, gayrisa da ganaTlebis miRebis uflebis qona miaCnda. 1863 wels am azrebis
avtori emigraciaSi wavida amerikis SeerTwebul StatebSi, sadac ukve inglisur enaze
agrZelebda weras, saxlis saqme iseTive Sroma da saqmea rogorc sxva nebismieri,
mamakacebma aages da gamoigones qalis buneba, romelsac sinamdvileSi Cven verasdros
SevicnobT Tu ar movaSorebT arsebul SezRudvebs. mxolod Tavisuflebisa da
22 1858 wels, rodesac es werili daiwera, dedofali viqtorias ufrosi qaliSvili viqtoria gaTxoviliiyo prusiaSi da fexmZimed iyo vilhelm II-ze.
23
Gisela Bock, Women in European History, Blackwell Publishers: Oxford, 2002, 93.24 Riot-Sarcey, 48; Pierre Leroux and J. Reynaud (eds.), Encyclipedie Nouvelle, vol. 5, col.212 (Paris, 1848; reprint Geneva,
1991)25 La Voix des femmes 20, (11 April 1848), pp1f.; Riot-Sarcey, 81, 194;26 Jenny d’Hericourt, La Femme affranchie, 2 vols (Brussels, 1860), vol.2, 209; Moses and Rabine, 13.
25
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
26/112
Tanabaruflebianobis, Tanabari aRzrdisa da ganaTlebis pirobebSi gaxdeba SesaZ-
lebeli mamakacisa da qalis namdvili saxisa da bunebis danaxva — ase swamda qalTa
moZarobis am adreul moazrovnes.
XIX saukunis amerikaSi da evropaSi mcxovreb qalebs ekrZalebodaT ganaTlebis
miReba, roca maTi Zmebis ganaTlebaze ojaxebi daucxromlad zrunavdnen. maT
ekrZalebodaT xmis amoReba sajaro Sekrebebze da Tu aseTi incindenti moxdeboda
eklesia da sazogadoeba maT kicxavda uRirsi aqtivobisaTvis. maTi memkvidreobiT
miRebuli qoneba gaTxovebisas avtomaturad qmris sakuTreba xdeboda da qalic mamis
gavlenidan qmris gavlenaSi, sakuTrebaSi gadadioda. rac yvelaze mniSvnelovania,
qalebs uwevdaT im kanonebisadmi morCileba, romlis avtorebic TviTon ar iyvnen da
verc iqnebodnen, vinaidan maT ar hqondaT, rogorc Tavad miaCndaT, umTavresi,
politikuri uflebebi, ufleba sakanonmdeblo organoSi mosvlisa, rom SeecvalaT
kanonebi da SeeqmnaT iseTi kanonebi, romlebic maT interesebsac daicavda. arsebuli
uuflebo mdgomareobis gaTvaliswinebiT gasakviri ar aris, ratom ganixilavdnen
pirveli talRis feministebi anu qalTa moZraobis adreul liderebi arCevnebSi
monawileobas qalTa mdgomareobis gaumjobesebis panacead.
TumcaRa XIX saukuneSi dawyebuli politikuri uflebebisaTvis brZola Tavdapir-
velad mamakacTa xmis uflebisaTvis brZolas warmoadgenda. Cveulebriv evropaSi xmis
ufleba eZleodaT qonebrivi cenziT, zog SemTxvevaSi (magaliTad, britaneTSi)
komluri principiT, iSviaT SemTxvevebSi (italia, portugalia) dawyebiTi an umaRlesi
ganaTlebis qonis mixedviT. mecxramete saukune xasiaTdeba arCevnebSi monawileobis
uflebisaTvis sxvadasxva dainteresebuli jgufebis brZoliT, romelsac evropaSi
garkveuli doziT liberalebi, ZiriTadad ki, SromiTi moZraoba axorcielebda.
britaneTSi es moZraoba 1832 wlis didi reformis aqtiT daiwyo (the Great Reform Act of
1832); safrangeTSi burJuaziuli revoluciiT da ganaxlda 1830 wlis ivlisis revo-
luciiT; belgiaSi 1831 wels damoukideblobis gamocxadebiT; norvegiaSi 1814 wliskonstituciiT; SveicariaSi 1815 wlis konstituciiT; germaniaSi federaluri miwebis
adreuli konstitucionalizmiT (pirveli badenis 1818 wlis konstitucia iyo) da a. S.
safrajizmi (Suffragism), warmosgeba inglisuri sityvisgan Suffrage — rac xmis
micemas, arCevnebSi monawileobas niSnavs. Sesabamisad qalebs, romlebic politikuri
uflebebisaTvis dawyebul moZraobaSi monawileobdnen safrajistebi (suffragists) ewo-
debodaT. iyo aseve qalTa politikuri uflebebisaTvis mebrZoli radikaluri daj-
gufeba e.w. safrajetebi (suffragettes), romlebic ZiriTadad safrangeTSi moRvaweobdnen
da TavianTi agresiulobiT gamoirCeodnen. maT agresiuli taqtika (Sexvedrebis
darbeva, fanjrebis lewva) gangeb airCies, rom miepyroT sazogadoebis yuradReba. isini
imdenad gavlenianebi aRmoCndnen TavianT qmedebaSi, rom popularul istoriulmexsierebaSi xmis uflebisaTvis mebrZoli qalebi swored agresiul qalebTan
asocirdebian, maSin rodesac safrajistebis umetesoba ar iziarebda safrajetebis
meTodebs da surda maTgan gamijvna.
is gza, romelic qalebma ganvles imisaTvis, rom arCevnebSi monawileobis univer-
saluri (aqtiurica da pasiuric) ufleba moepovebinaT gansxvavdeboda sirTulisa da
xangrZlivobis mixedviT. 21 evropul qveyanaSi qalebs arCevnebSi monawileobis ufleba
XX saukunis dasawyisSi miecaT, ZiriTadad pirveli msoflio omis Semdeg: pirveli maT
Soris iyo fineTi (1906), Semdeg norvegia (1907), Cvidmet qveyanaSi 1915-1922 wlebSi
miiRes qalebma arCevnebSi monawileobis ufleba (1920 wels amerikis SeerTebul
StatebSi), espaneTsa da portugaliaSi 1931 wels. safrangeTSi 1944, italiaSi 1945,saberZneTSi 1952, xolo SveicariaSi 1971 wels. am xangrZlivi gzis miuxedavad, qalTa
istoriis mkvlevari gizela boki miiCnevs, rom `safrajizmi~ sxvadasxva qveyanaSi
26
8/18/2019 018 Kalta Uflebebis Istoriuli Aspeqtebi.pdf
27/112
msgavsad mimdinareobda, ara marto imitom, rom sabolood am moZraobam Tavis mizans
miaRwia, aramed sxva msgavsi mizezebis gamoc.
magaliTisTvis, qalebi yvelgan xmis uflebas iseT momentSi iTxovdnen, rodesac
xedavdnen warmatebis miRwevis realur Sanss. did britaneTSi pirveli mimarTva
qalebisaTvis xmis micemis moTxovniT iyo `adamianTa erTi modgmis, qalebis mimarTva
adamianTa meore modgmis, mamakacebis pretenziebis winaaRmdeg~ 1825 wels ana vilerisa
da viliam tomfsonis avtorobiT. adreuli moTxovna qalebisaTvis xmis uflebis
miniWebisa ekuTvnoda meri smits, romlis Sesaxebac am faqtis garda TiTqmis araferia
cnobili, igi qalebisaTvis xmis micemas qonebrivi cenzis safuZvelze iTxovda. vinaidan
gaTxovil qalebs erTmeodaT sakuTrebis ufleba, es moTxovna rom gaeTvaliswinebina
TemTa palatas am uflebiT mxolod gauTxovari qalebi isargeblebdnen. misi peticia
win uZRoda 1832 wlis reformis aqts da erTaderTi rasac miaRwia iyo is, rom qalebi
garkveviT da myarad gamoTiSes arCevnebSi monawileobis miRebis procesidan, vinaidan
1832 wlis didi reformis aqti uSualod `mamakac-moqalaqeebs~ Seexeboda. vidre
britaneTSi 1867 wlis meore reformis aqts miiRebdnen, axladSeqmnilma qalTa xmis
uflebisaTvis mebrZolma komitetma 1865 wels moamzada peticia lordTa palati-
saTvis, romelsac or kviraSi 1 500-ma qalma moawera xeli. TemTa palatas peticia jon
stiuart milma warudgina, mili iTxovda gauTxovari qalebisTvis miecaT aqtiuri xmis
ufleba igive pirobebiT, ra pirobebiTac mamakacebs hqondaT es ufleba. mili ubralod
iTxovda aqtSi sityva `kaci~ SeecvalaT `pirovnebiT~, magram rogorc zemoT avRniSneT
milis es SeTavazeba ar iqna gaziarebuli.
qalTa politikuri rogo