1

Käes on kevad – õiterohke ja

lõhnav. Õied ja lummavad

lõhnad meenutavad, et kevad

on millegi suure ja rõõmsa

algus. Meie seitse Käbikest

on sirgunud suureks ja sea-

vad peagi oma sammud kooli

poole.

Sügisel teadsime, et Käbi-

kestest läheb kooli kuus

poissi. Talvel tuli juurde üks

hakkaja tüdruk, kes klapib

meie poistega hästi.

Nüüd tulebki kooliminejatest

kokku ilus ja õnnetoov seit-

se: osav ja tragi spordipoiss

Mathias, lõbus ja huumorikas

Rimo, jutukas ja hea joonis-

taja Herko, laulumees

Gregor, mänguhimuline Ras-

mus, uuriv ja mõtlik Gert-

Marol, särasilmne ja tasakaa-

lukas Mirit.

Igaühel teist on oma nägu ja

olemus, aga piisavalt oskust

märgata ja kokku hoida. Ole-

te Käbikesi esindanud kui ilme-

kad näitlejad, tublid lauljad. Teil

on olnud lusti ning tahtmist esi-

neda ja meie, suured, oleme saa-

nud teie peale loota. Te olete

loovad nii konstrueerimisel, kui

kunstitöödes, nii vestlustes, kui

mängudes. Ilmselt on nii mõ-

neski teis peidus tulevane inse-

ner, kunstnik, näitleja, teadlane

või sportlane.

Mulle jääte te meelde kui ener-

gilised ja häälekad, rõõmsameel-

sed ja naeruhimulised, liikuvad

ja sportlikud lapsed.

Vahel olite ka pisut kangekael-

sed, aga kangekaelsus on ju elus

edasiviiv jõud! Igaüks peabki ise

teadma, mis sihte seada ja mis

radu rajada, et kindlalt oma

teed käia.

Soovin, et oleksite üksteisele

head ja toetavad teekaaslased.

Põnevat ja edukat kooliteed!

Teie õpetaja Rita Tiirik

Põnevat kooliteed, Käbikesed!

Kärla Lasteaia suveleht

2015/25

2

Kärla lasteaialapsed lähevad oma teisele tantsupeole

Eellugu ehk kuidas sündis

eelkooliealiste laste oma

tantsupidu. Oli aasta 2011.

Üks täiesti tavaline Eesti pe-

re istus lauluväljaku murul ja

nautis XI noorte laulu- ja

tantsupidu „Maa ja Ilm“. Pe-

repoeg oli kaasatud tantsuri-

dadesse, kuid tema õde istus

kurvalt vanemate kõrval ja

ühtäkki sosistas emale: "Aga

miks mina ei saa sellisel suu-

rel peol tantsida?"

Sel hetkel sündiski Viimsi

Väikese Päikese lasteaiaõpe-

tajal Kristi Sinimetsal mõte

korraldada lasteaialastele

oma tantsupidu. Tema unistu-

se aitasid elama panna Annika

Vaikla, Ants Kurist, Kaia

Pihlak, Märt Agu, terve laste-

aed-pereklubi Väike Päike

naiskond.

Esimene pidu toimus 2012.

aastal Viimsi vabaõhumuuseu-

mis ja kandis pealkirja

„Kodupäike“. Tantsiti rühma-

de kaupa vabaõhulaval oma

tantse. Peol osales 20 rühma

seitsmest maakonnast. Peo

lõpus tantsiti Märt Agu eest-

kargamisel üheskoos Kaera-

jaani.

Kärla lasteaia tantsurühm

oma esimesel tantsupeol.

Teine tantsupidu „Meie päev“

toimus 2013.a. Rakvere laulu-

väljakul. Kärla lapsed nägid nii

k e n a d v ä l j a o m a

kärlatriibulistes riietes.

Tantsiti mitme rühma kaupa

ning peo lõpus oli kõigil ka

ühine tants. Täitsa tantsupeo

moodi pidu oli. Peol osales 46

rühma üheteistkümnest maa-

konnast.

III eelkooliealiste laste

tantsupidu „Kodutee“ toimub

13. juunil Haapsalu piiskopi-

linnuse hoovis. Kes juba korra

tantsupeol käinud, see teab,

et sellelt rongilt ei ole kerge

maha astuda. Tuleb aga jälle

minna. Nii on piduliste hulgas

taas ka Kärla lapsed. Märtsi

keskel käisime ühel teisipäe-

vasel päeval linnas Pargi laste-

aias, et Märdile ja Kaiale oma

tantsu näidata. Lisaks lubas

Märt meile veel kaks tantsu

õpetada, mida siis kõikidega

koos Haapsalus tantsima pea-

me.

Meie oma tants kannab peal-

kirja „Otsimise lugu“, tantsu-

sammud seadis muusikasse

Pargi lasteaia liikumisõpetaja

Kai Jürlau. Seda tantsu tant-

sime koos linna Pargi lasteaia

ja Valjala lastega, üks rühm

Hiiumaalt liitub ka meiega.

Märt, kes on ka seekord tant-

supeo kunstiline juht, soovis,

et me tantsu lõpuks moo-

dustaksime ühe suure ringi

ja lõpetaksime tantsu ühes-

koos. Nii tore mõte, siis

näeb platsil kõik välja nagu

suurte inimeste tantsupidu-

del.

Kaks ühistantsu on meil ka

vaja selgeks õppida. Ega

need keerulised pole, aga

natuke tööd on vaja ikka te-

ha. Peo alguse tants on selli-

ne tore lasteaialapse lugu,

kus saab veidi joosta ja kä-

tega vehkida. Veidi keeruli-

seks teeb asja see, et seal

peavad olema sirged rivid ja

tuleb kokku-lahku käia. Peo

lõpulugu on eriti vahva, sest

seal saavad kaasa tantsida

ka õpetajad. Nad on tantsus

nii koduväravaks kui pai te-

gijaks. Ja loo lõpus lubas

Märt kõigil diskot tantsida.

Nii tore päev oli linnas. Sai-

me kommi, sõitsime bussiga

ja lõuna ajal ei pidanud ma-

gama minema.

Mängu– ja tantsuringi

juhendaja Virge Varilepp

3

nud kella helisema, et me

„sisse” ei magaks, sest nalja-

päev ju algamas. Et ärkamine

sujuks paremini, siis muusika

saatel said lapsed kõik hommi-

kused rituaalid ära tehtud:

hambad pestud, riietatud, söö-

dud ja kammitud jne. Ja hom-

mikuvõimlemisest ei pääsenud

keegi, sest Leopoldi juhenda-

misel sai kogu keha sirutatud

ja painutatud.

Pärast kosutavat võimlemist

muutus ju vaim erksaks ning

iga õpetaja sai loosiga omale

pantomiimiülesande, kus tuli

edasi anda nii tegelaskuju kui

tegevus. Lapsed olid rõõmsalt

valmis ära arvama nii: „sokke

kuduva lehma”, kui „hambaid

peseva bussijuhi” või „muna

muneva kana” jne. Julgemad

lapsed said õpetajatega

koos teha ise pantomiimi.

Nalja ja naeru jagus nii las-

tele kui ka täiskasvanute

etteastetele, mis hõlmasid

endas suurt näitlejameis-

terlikkust. Naljapäev saalis

lõppes ühe suure padjasõja-

ga. Aasta pärast jälle uued

naljad!

Tõrukeste rühma õpetajad

Kätlin Seppja Gerlin Pildre

Nagu teada on aprill naljakuu

ja nii ka meie tähistasime

1. aprilli. Tänavuse naljapäeva

märksõna oli „pidžaama”. See

tähendas seda, et mitte ai-

nult lapsed ei ole pidžaama-

des, vaid ka õpetajad.

Kõik rühmad said saalis kok-

ku, kus pidi toimuma unelaulu-

de laulmine. Ja nii oligi, kõigil

kaasas padjad ja iga rühm sai

laulda mõne uinutava laulu.

Terve saal oli uinuvaid kauni-

tare ja printse täis. Aga egas

midagi, õnneks oli Gerlin pan-

Naljapäev: Unelaulude hommik

Tervisenädal Tõrukeste rühmas

Iga-aastaselt on lasteaias

peetud südamenädalat. Nagu

pealkirigi, „Süda saab sul tu-

gevaks, kui sporti teed, ka

suurem jaks”, alustasime

meiegi nädalat inimese keha-

osade uurimisega. Võrdlesime

oma rühmas laste kasvu, juuk-

se ja silmade värvust. Rütmi-

salmiga, mis algab nii: „Mul on

silmad, nina, suu, peale selle

palju muud: varbad, põlved,

kõht ja käed....” , saime juba

inimese kehaosadele peaaegu

et ringi peale. Südame asuko-

ha määramisega tulid lapsed

toime ja et südant rõõmusta-

da, alustasime hommikuvõimle-

misega. Harjutused näitas et-

te, arvuti vahendusel, laste sõ-

ber Leopold, kes on kindlasti

lastevanematele nende endi

lapsepõlvest hästi tuttav. Küll

sai tehtud jänesehaake, karu-

kõndi ja kuresamme jne.

Sai arutletud sportimise üle.

Lapsed arvasid, et jooksmine

on sport. Samuti jõudsime sel-

leni, et ka jalgrattaga sõitmine

on sportlik tegevus. Ratta-

parklas uurisime ja võrdlesime

rattaid nii värvuse, suuruse kui

rataste arvu järgi. Nädala

jooksul oli rattad kaasas 8 lap-

sel. Tegime liiklusplatsil

slaalomsõitu, katsetasime

pidurdamisoskust ning tä-

helepanu.

Ja muidugi jõudsime lõpuks

oma teemaga toidu juurde.

Läbi väikese dramatiseerin-

gu, kus jänes ja hunt iga-

hommikust sörkjooksu te-

gid ja hundi jaks mingil

4

No hammaste seisukohalt oska-

sid lapsed küll öelda, et pulga-

kommid pidid hambad katki te-

gema. Ja eks nad selles muinas-

jutus tundsid kaasa hundile,

kes ei jaksanud enam joosta ja

vaevles kõhuvaludega. Et asja-

dest veel paremini aru saada,

tegime ise tervislikku puuvilja-

salatit. Vaatamata sellele, et

Jasperi ema meile portsjoni

banaane lisaks tõi, oleksid lap-

sed seda salatit söönud veel ja

põhjusel rauges, vaatamata

isegi sellele, et sporti tehti ju

igal hommikul. Jõudsime ikkagi

järeldusele, et ainult sporti-

misest ei piisa, kui sööd liiga

palju toite, mis ei ole üldse

kasulikud ega anna meile vita-

miine. Nii ka hundiga juhtus,

kui jõi pudelite viisi coca-colat

ja sõi kuhjaga komme jne. Ka-

sulik toit või vähem kasulik,

neid teadmisi uurisime veel

mängu „Toida Peetrit” juures.

veel. Ise tehtud, tükeldatud

ja segatud, maitseb ikka

hästi küll.

Tõrukeste õpetaja,

Kätlin Sepp

Urvakeste rühma tegemised läbi õuesõppe

Käes on kena kevad ning meie

toimekas õppeaasta hakkab

jõudma lõpule. Selle õppeaasta

eesmärkide täitmisel otsusta-

sime kasutada õuesõpet, kus

õppetöö toimub otse looduses.

Õues tegutsemine pakub piisa-

valt võimalusi uurimiseks ja

katsetamiseks ning võimaldab

õppida kõigi meeltega. Oluline

õppevahend õues õppimisel on

looduskeskkond ise. Nii me ka-

sutasime õpikeskkonnana las-

teaiahoovi ja –lähiümbrust,

parki, metsa ning terviserada.

Looduskeskkonnas on võimalik

jälgida aastaaegade vaheldu-

misega toimuvaid muutusi, tai-

mede kasvu ja arengut, erine-

vaid ilmastikunähtusi ning ini-

mese mõju looduskeskkonnale.

Sügis oli oma kirevuse ja andi-

de poolest rikkalik ning andis

põneva õpikeskkonna. Lapsed

uurisid ja jälgisid elutegevust

looduses, kuulasid loodushääli,

mängisid, joonistasid, kujunda-

sid loodusliku materjaliga, ning

märkasid inimtegevuse mõju

loodusele. Urvakestega loodus-

teemadel arutledes, rõõmustas

mind laste huvi looduses toimu-

va vastu ning ma mõistsin kui

oluliseks lapsed loodushoidu

peavad.

Urvakeste rännakud õuesõppe

radadel algasid lasteaia hoovi

uurides ning mänguväljaku

reegleid katsetades. Lapsed ise

arvasid, et mänguväljakul ei to-

hi joosta ja peab vaatama, kas

teine laps on alla jõudnud ja

siis laseb teine alla. Edasi viisid

rännakud aeda, keldrisse ja

metsa. Nii said lapsed õunu

korjata, uurida ja mahla pressi-

da, keldrisse piiluda ning met-

sast otsida kõike, mida mets

meile pakub.

Kõige läbi proovitu kohta

avaldasid lapsed ka oma ar-

vamusi.

Õunu saab lõigata, saab

panni peale panna, siis tule-

vad krõbedad.

Mahla saab teha, purki

panna.

Metsast saab korjata

seeni ja maasikaid. Saab ok-

sad korjata ja koju tuua, siis

saab talvel tule alla teha,

siis on kena soe.

Kärbseseeni neid ei tohi

korjata, muidu sured.

Pihlakas, see teeb tuge-

vaks.

Puu ei taha, et lehti tõm-

matakse.

Okaspuu on hästi terav ja

lehtpuul kukuvad lehed ma-

ha.

Metsas elavad siil, karu,

mäger, jänes, rebane ja koer

5

ei läinud metsa.

Linnud läksid soojale maa-

le, sellepärast, et praegu on

õues külm ja siin ei ole süüa.

Juurvilju hoitakse keldris

sellepärast, et keegi ära ei

võtaks, et nad muidu külmu-

vad ära ja tegelikult neid

hoitaksegi seal.

Ilmateade on see, mis näitab,

kas õues on külm või soe.

Üheks oluliseks teemaks õues

õppides oli ka liiklumine täna-

val ning liiklusvankri katseta-

mine.

Lapsed teavad, kuidas sõidu-

teed ületada, miks on vaja

politseid, millepärast on vaja

kanda rattaga sõites kiivrit

ning teavad jalgrattatee, üle-

käiguraja, sebra, kergliiklus-

tee, bussipeatuse ja parkla

märki. Lapsed arvasid, et liik-

lusmärke ja politseid on vaja:

Sellepärast, et igal pool ei

tohi inimesed käia.

Sellepärast, et siis teab

inimene vaadata, kui kiiresti

peab sõitma.

Et vaadata, et hästi kiires-

ti ei sõidaks, et kraavi ei sõi-

daks.

Sellepärast kui ta pätte

püüab siis paneb pätid vangi.

Helkur, see teeb inimese

nähtavaks ja pimedas liiguvad

vanad inimesed ja kassid.

Läbi õuesõppe on lapsed kursis

kõigega, mis looduses toimub.

Lapsed leiavad looduslikust

keskkonnast vahendeid, mille-

ga tegutseda ja mängida. Näi-

teks võidujooksu karikateks

on võilillelehed, kuusekasvu-

dest saab teha süüa, vihmapii-

sad on pärlid, pilved on nagu

lambad või dinosaurused.

Lapsed ise arvasid, et õues ja

metsas liikudes saab tervist,

jõudu, tarkust ja energiat.

Urvakeste õpetaja,

Marju Lipp

Tervisest pakatav sõprus

Kevadekuul sai toimuma üks

tore projekt südamenädala

raames, kus teineteisel külas

käisid Saaremaa kahe ter-

vistedendava lasteaia - Kärla

Lasteaia ja Valjala Lasteaia

3-5a lapsed. Kärla Lasteaiast

olid esindatud Urvakese rüh-

ma lapsed koos õpetajatega

ning juhtkonnaga.

Esimene võõrustaja oli Valja-

la Lasteaed. Urvakeste ette-

valmistused küllaminekuks

algasid juba varakult, sest

viisakas on küllaminekuks mi-

dagi kaasa võtta ja parim kin-

gitus on ise tehtud kingitus.

Nii tegid väikesed käekesed

usinasti kerimisliigutusi, mille

tulemusel valmisid lõngapallid

ning mis said õpetaja abiga

nagu imekombel silmad pähe.

Lõpptulemuseks olid pehmed

ja lahedad sõbrapallid Valjala

lastele ning mühinal kasvanud

päevalille taimed õpetajatele.

Valjala Lasteia päev

Sõidupäeva hommik oli ärev ja

tuba siginat-saginat täis. Pea-

le maitsvat hommikusööki võis

kuulda õpetajaid kordamas

kümneid kordi samu lauseid

nagu katki läinud

grammofoniplaadilit – „Palun

järgmine tualetti“, „Palun pese

käed ja nägu puhtaks“, „Me

paneme koduriided selga“,

„Kindaid pole vaja“, „Kus su

müts on?“ , „Kas kingitused

võtsid?“, „Kas telefon ja foto-

aparaat olemas?“ jne, jne.

Kõik laabus. 9.30 olime laste-

aia värava taga ootamas bussi.

See ei olnud tavaline buss,

vaid meie Lääne-Saare valla

lõbusate piltidega buss, mis

kohe kutsus sõitma. Kõik leid-

sid omale kiirelt istekohad,

õpetajad aitasid turvavööd

peale ja turvaline sõit võiski

alata. Meeleolu oli pisut ärev,

samas ka põnev ja huvitav. Ak-

nast paistsid tuttavad kohad,

kellegi kodumaja, lagedad põl-

6

põllud ja metsatukad, ring-

tee, Auriga, linnuparved, tär-

kavad lilled ja rohetavad

puud, põldu kündvad trakto-

rid…. Ja olimegi jõudnud

Valjalga. Lasteaia värava ta-

ga oli meid ootamas üks rõõ-

mus ja triibuline Mesimumm,

kes meid viisakalt tervitas ja

eemal ootavate lasteni juha-

tas. Mesimumm ei lasknud

pikalt meid ringi uudistada,

vaid kutsus kohe liikuma ta-

kistusrajal, mis kulges mööda

lasteaia õue-ala. Mesimummi

lend oli kohati nii kiire, et oli

tegemine, et tal kannul püsi-

da. Õnneks olid Urvakestel

helkurvestid seljas, nii oli

hea eristada omasid võõras-

test. Peale takistusraja läbi-

mist ootas muruplatsil loo-

mingune hetk. Iga laps sai

puupulga ümber kerida vahel-

dumisi musta ja kollast lõnga

ja nii said valmis mesilase

„nukud“, kes suures meekär-

jes leidsid oma pesa, kus tä-

helendu oodata. Järgnes põ-

nev teatevõitlus „Käbijooks“,

kus osalesid nii lapsed kui

õpetajad. Siinkohal oli ergutus-

hüüuks „Tervis võidab“, sest

tähtsam võidust ongi hea tunne

ja liikumine oma tervise heaks.

Seejärel haistis Mesimumm

magusat lõhna ja kutsus lapsi

endaga kaasa lõhna tuvastama.

Ja oh imet- hoolimata varake-

vadest olid lasteaia puudele

kasvanud pirnid, võiks öelda ko-

he hiigelsuured pirnid, mille

söömisega oli raskusi isegi õpe-

tajatel. Hea kasvupinnas või

hästi tolmendatud õied Mesi-

mummi poolt, mis?! Tervislik

amps söödud, saabus kõige ma-

gusam osa. Nüüd algas avastus-

retk lasteaia õuealal- uued kii-

ged, redelid, laev, köitest pi-

raadilinnak. Mesimummi turvas

tandemrattaga sõita soovijaid.

Ühesõnaga avastamist jagus

kõigile ja mäng oleks kestnud

veel ja veel. Kuid kõik ilus saab

kord otsa ja nii oli aeg ka meil

lahkuda. Hüvasti jättes oli hea

soovida, „Ootame Teid külla!“

Tagasi teel aitas tuju oleval

hoida ja und peletada erinevad

mõistatused ja laulud.

Kärla Lasteaia päev

Mõne aja pärast oli Urvakeste

kord olla ise võõrustajaks. Il-

mataadiga oli sel päeval kõik

läbi räägitud ning juba hommi-

kul paistis päike kõrgelt, mis

tuju rõõmsaks tegi. Läbi õppe-

aasta on Urvakesed tegutsenud

palju õues ja avastanud erine-

vaid meeli, nii olid läbivaks

mängudeks liikumine ja meeled.

Hommikurutiinid tehtud ja rut-

tu riidesse ning üheskoos said

külaliste vastuvõtuks õues kõik

valmis pandud. Ootusärevus

muudkui kasvas ja iga kau-

gustes kuulduv masina hääl

pani südame kiirelt põksuma.

Ja siis nad tulid. Rait Mart ja

Märten koos õpetajaga läksid

külalisi tervitama ja ümber

maja jalutades tudvustasid

meie lasteaeda ja teisi rühmi.

Kogunesime suurele muru-

platsile, kus õpetaja Marju

eesvedamisel sai suures rin-

gis end venitada ja painutada

väikese virgutusvõimlemise-

ga. Järgnevalt tuli loendada

neljaks ja nii said kokku neli

võistkonda. Järgnev mäng ise

oli seotud meeltega, kus tä-

helepanelikult tuli uurida

kandikul olevaid esemeid- ki-

vi, lepakäbid, merekarp, kuu-

seoks, nurmenukk. Esmalt oli

vaja mõelda, mis sellesse hul-

ka ei sobi. Õige vastuse leid-

sid iseseisvalt või suunavate

vihjete abil kõik võistkonnad.

Edasi tuli kinniste silmadega

ja käed selja taha asetatuna

kompida ja ära arvata, milli-

ne ese kandikult on kätte an-

tud.

7

Pole mingi üllatus, et kõik

tundsid kiiresti õige asja ära.

Päev jätkus hoogsa teate-

võistlusega, kus rada tuli läbi-

da kas tasakaalu- või tõuke-

rattaga. Kes sõitis selliste ra-

tastega esmakordselt, mõni oli

rattasõidus juba nagu „kala

vees“. Oluline oli siingi hüüd-

lause „Tervis võidab“. Lõpu-

mänguks liiklusplatsil oli eel-

nevalt väike osade jagamine,

nimelt sai „võlukotist“ iga laps

valida omale pudelikorgi. Puna-

se korgi saajatest said bussi-

juhid, rohelise korgi omani-

kest jalakäijad ja valged kor-

gid saanud lapsed aga reisija-

teks. Mängureeglid tud-

vustatud võis bussisõit alata.

Bussipeatustes ootasid reisi-

jad, kes kõik soovisid kuhu

sõita: Valjalga, Kuressaarde,

Tallinna, Pärnu. Kaks vahvat

bussijuhti võtsid reisijad

peale, jälgisid ülekäiguradadel

liiklevaid jalakäijad ning hil-

jem sõidutasid kõik rõõmsalt

koju tagasi. Enne mänguvälja-

kule minekut tudvustasid Ur-

vakesed külalistele kokkulepi-

tud mänguväljaku reegleid.

Sõnajärje said ka külalised,

kes kinkisid omaltpoolt vah-

vad helkurid. Et ramm mängu-

väljakul ei lõppeks, sai kosu-

tada end sametise kokteiliga,

mis maitses imehästi. Seejä-

rel oli tormijooks mänguväl-

jakule ja mõneks ajaks kihas

veel lasteaia õu kui sipelga-

pesa. „Tore oli“, „Tulge hom-

me jälle“ - kostus laste

suust, kui külalised heade

soovidega koduteele sai saa-

detud.

Hea kui sul on sõpru, kellel

ise külas käia ja keda külla

oodata. Sõpradega koos saab

teha põnevat ja kui tuju on

hea, siis tervis võidab!

Urvakeste õpetaja,

Kaja Voojärv

Emadepäeva tegemised Pähklikeste rühmas

Käes on aasta kõige ilusam

aeg, kevad. Päike rõõmustab

meid oma soojusega. Linnuke-

sed siristavad uhkeid lauluke-

si. Kaunis lillemeri katab maad.

See on ilus aeg tähistada

emadepäeva. Emad on ju lap-

sele kõige tähtsamad, kõige

paremad, kõige kallimad, kõige

ilusamad, kõige armsamad ini-

mesed maailmas. Ema lohutab

ja aitab, sülle võtab ja pea-

kest paitab; rõõmustab ja

naljatab, tegutseb ja pajatab.

Tähtsaks päevaks hakkasid

Pähklikesed valmistuma juba

varakult. Selgeks oli vaja õppi-

da laulumängud-tantsud ja val-

mistada emadele üllatus. Sa-

muti kaasasime emasid endid

peo ettevalmistusse. Näituse

„Kunstis emmega“, palusime

emasid luua koos lapsega

kunstiteos, mis võis olla omal

vabal valikul looming. Meie

näitusele saabus toredaid

kleepetöid, üks armas maal,

palju kauneid ja nutikaid

meisterdusi (lillekorvike,

tuulekell, lehmake, kilpkonna

ema ja laps, roosiga karbi-

ke). Näitust oli iga päev vah-

va külastada, lapsed tundsid

oma emmega tehtud tööd

ära. Aitäh, teile kallid

emad!

8

Sel nädalal mängisid Pähkli-

kesed õppetegevustes roh-

kem emadega seotud õppe-

mänge. Kui hommikuringis

laste käest küsisime, missu-

gune on sinu emme, oskasid

Pähklikesed emme kohta

öelda, „kalli“ ja „ilu.“ Tegut-

sesime nukunurgas, sest eks

emade toimetused ongi ju

seotud kodu ja lastega. Lap-

sed matkisid: laua katmist,

söögitegemist, söömist, nõu-

de laualt koristamist ja pe-

semist, triikimist jne. Lap-

sed söötsid nukke, panid nu-

kud magama, jalutasid nuku-

vankriga. Pargis käisime

kuulamas linnulaulu ja imet-

lemas kevadlillede vaipa,

võrdlesime ülaseid ja sinililli.

Samal ajal sai harjutada

loendamist, sorteerimist

(värvuse, suuruse ja kuju

järgi), soodustada kõne

arengut. Ühel päeval panime

ahju sooja ja küpsetasime

kookoseküpsiseid. Taigna

valmistamise juurde käis

muidugi ka koostisainete

maitsmine ja nuusutamine.

Kui küpsetised ahjust välja

tulid, teadsid lapsed, et on

kuum. Enne tuleb peale pu-

huda, kui sööma saab haka-

ta. Siin tuli appi tuttav lau-

lumäng „Patsi-patsi leivapät-

si.“ Meelte arendus on üks

meie rühma aasta põhiees-

märke, nii me läbi erinevus-

t e e r i n e v a i d m e e l i

t u n n e t a m e .

Emade nädalasse mahtus

veel spordiüritus Kärla par-

gis, kus Pähklikesed rõõm-

salt jooksid ja vahvasti palli

„puu otsa“ viskasid. Kätte

jõudiski tähtis päev, mille ni-

mel lapsed olid iga päev har-

jutanud oma etteasteid. Suu-

red Urvakesed võtsid väikes-

tel Pähklikestel käest kinni ja

nii kõnniti käsikäes peopaika.

Mõned Pähklikeste silmapaa-

rid leidsid üles tuttavad sil-

mad ja pugesid oma emme

turvalisse sülle. Pidu läks

edasi! Jäneseema, kes oma

köögis toimetas, mõtles ke-

vade puhul küpsetada maits-

vat porgandipirukat. Oli

oodata külalisi. Urvakesed ja

Pähklikesed aitasid vahvate

laulude saatel jäneseemale

puid tuua, ahju tuld teha, Ur-

vakeste poisid laulsid laulu

„Tubli poiss“ ning tainast val-

mis segada, Pähklikeste poolt

k õ l a s i d l a u l u m ä n g u d

„Kanapere“ ja „Patsi-patsi

leivapätsi.“ Pirukas küpses

ilus kuldpruun, lõhnas imeli-

selt ja jäneseema oli tulemu-

sega ülimalt rahul, kõlas Ur-

vakeste laul „Mis on mulle õn-

neks vaja“. Tuligi esimene kü-

laline. Hiireema, kes keetis

putru koos Pähklikestega lau-

lumängus „Hiir keedab put-

ru“. Ta kiitis jäneseema põlle,

kuid pirukat proovides, ei

tundnud ta juustu maitset.

Jäneseema oli ahastuses,

sest ta küpsetas ju porgandi-

piruka. Külla tuli veel orava-

ema, kes tantsis Urvakestega

koos „Vinger polkat“. Orava-

ema andis nõu, et pirukasse

oleks võinud pähkleid lisada.

Jällegi oli jäneseema häm-

mingus. Rebaseema hiilis ka-

valalt Urvakeste laulu saatel

„Salaja, salaja hiilib ta“ ligi

ja otsis kanatiivakesi.

Tal polnud õrna aimugi, et pi-

du peeti kevade saabumise

puhul. Pähklikeste laulumäng

„Linnukene akna taga“ jutus-

tas vihmast, linnukestest ja

kevadest. Tuli karuema tühja

meepotiga ja porises kurva

elu üle. Jäneseema pirukat

maitstes, läks ta tuju nii

heaks, et otsustas kutsuda

loomad enda juurde külla

mustikakooki sööma. Nüüd oli

Pähklikeste kord „Me lähme

tantsuringi“ tantsida. Kuigi

Pähklikeste kehakeeles oli

näha juba väsimuse märke,

võtsid lapsed end kokku ter-

vitasid oma emasid saabuva

emadepäeva puhul.

Üllatuskülalisena lõpetas peo

Jakobi ja Johanna isa And-

reas Väli laul „Ilus hetk“ ki-

tarri saatel. See oli ilus hetk,

mis puudutas. Suur aitäh

A n d r e a s e l e !

Lapsi ootas rühmas kosutav

õhtuoode, koos emmedega.

Emasid ootas aga ees üllatus

lilletaimede näol, mille lapsed

oma sõrmekestega kuu aega

9

tagasi mulda pistsid ja kast-

sid. Kuid taim vajab veel ar-

mastust ja hoolitsust, siis

annab silmailu terveks

s u v e k s .

Meie kõikide võimuses on

lastele kinkida ilusaid hetki,

puudutustes lastele edasi

anname.

Pähklikeste õpetaja,

Maris Jaansalu

2014/15 õa lastevanemate rahulolu tagasiside

Lapsevanemate rahulolu

uuring 2014/15 viidi läbi

ankeetküsitlusena “google

docs“ veebikeskkonnas, kus

viis erinevat valdkonda oli

kaetud erinevate väidetega,

mis omakorda tuli hinnata

5-palli skaalal.

Kokku oli vastajaid 43, võr-

reldes 2013/14 õa oli vasta-

jaid 7 võrra enam.

Hinnang lasteaia tegevusele,

valdkondade keskmiste hin-

nete keskmine oli 4,5, eel-

mine 2013/14 õa 4,5.

Toon välja valdkondade lõi-

kes kõrgeima ja madalaima

hinnangu saanud väited:

I Eestvedamine ja juhtimi-

se valdkond sai hinnangu

4,5 (2013/14 õa 4,4). Hin-

damiseks oli toodud 7 väi-

det.

Kõrgeima hinnangu 4,8

(2013/14õa 4,7) anti väitele

juhtkond on orienteeritud

lasteaia põhiväärtustest

lähtuvale arendustegevuse-

le“.

Madalaim 4,0 (2013/14õa

3,9) sai väide „lapsevanema-

na on mul võimalus kaasa

rääkida oluliste otsuste te-

gemisel“ .

Lastevanemate mõtted:

Toetan innovatiivse

lähenemist ja märgata on

pühendumist ning soovi

reaalselt asju paremaks ja

laste jaoks huvitavamaks

muuta.

Jätkake samas vaimus.

II Valdkond personali juh-

timine sai keskmiseks hin-

nanguks 4,6 (2013/14õa

4,5). Hindamiseks oli toodud

7 väidet.

Kõrgemalt, hinnanguga 4,8

anti kolmele väitele „minu

rühma meeskond on kooskõ-

las lasteaia põhiväärtuste-

ga“; „lasteaias loodud ameti-

kohad on õigustatud“; ja

„lasteaias loodud ametiko-

had tagavad laste arengu

ning heaolu“ (2013/14õa

4,6). Kolm väidet näitasid

siinkohal kõrgemaid kasvu-

trende.

Lastevanemate mõtted

selles valdkonnas: Tunnus-

tan õpetajaid lastega vaeva

nägemise eest. Miski neid

järelikult motiveerib. Kas

selleks on nüüd just perso-

nali juhtimine või lapsed või

muu, ma ei tea.

III Valdkond koostöö hu-

vigruppidega sai hinnanguks

4,4 (2013/14õa 4,4).

Hinnati 13 väidet.

Kõrgeima hinnangu 4,8 sai

kaks väidet „olen rahul rüh-

ma korraldatud ürituste si-

suga“ ja „olen rahul lasteaia

korraldatud ürituste sisuku-

sega“ (2013/14õa 4,6).“

Madalaima hinnangu 3,8

sai väide „KOV suhtumine

lasteaiaga seonduvasse on

koostöine“ (2013-14õa

4,1).

IV: Valdkond ressursside

juhtimine sai hinnanguks

4.3 (2013/14õa 4,4).

Hinnati 17 väidet.

Kõrgemad hinnangud 4,9

said väited „meie LA töö-

ruumid on heas korras

(esteetilised ja puhtad);

„rühma õppe- ja mänguva-

hendid on lapse arengut

toetavad“ ja „vajaliku info-

matsiooni

mida lapsed hiljem meenuta-

vad. Oluline pole see, mida

kõike me teeme, vaid see

kuidas me teeme. Ehk milli-

seid väärtuseid me oma iga-

päevastes tegevustes, sõna-

des, silmavaates,

10

lasteaias toimuva kohta han-

gin rühma õpetajalt“.

Madalaima hinnangu 4,2

(2012/13õa 3,9) sai väide

„LA õueala kujundus, atrakt-

sioonid ja looduskeskkond

pakuvad lapsele piisavalt te-

gevust“, kuid samas näitas ka

kasvutrendi võrreldes eelmi-

se rahuloluga.

V. Viimases valdkonnas õp-

pe- ja kasvatusprotsess

hinnati kokku 16 väidet ning

keskmiseks hinnanguks kuju-

nes 4,6 (2013/14õa 4,5).

Kõrgeima hinnangu 4,8

(2013/14õa 4,8 ) hinnati

„rühma personali ja LV vahe-

lisi suhteid lapse arengu toe-

t a m i s e l “ .

2012/13õa-l tõusutrende

näitav väide „laste omavahe-

lised suhted rühmas on salli-

vad ja sõbralikud“ näitab

2013/14õa langustrende

4,0→3,8. 2014/15õa-l näi-

tab antud väide 3,8←4,1

kasvutrendi kuid näitab siis-

ki antud valdkonna madala-

mat hinnangut.

Kärla Lasteaia juhtkond tä-

nab oma lapsevanemaid ra-

hulolu küsitluses osalemise

eest.

Õ p p e a l a j u h a t a j a ,

Kaia Maidle

HETKED, MIS VÄÄRIVAD JÄÄDVUSTAMIST

06.05.2015

Mis toimus: Spordipäev

16.05.2015

Mis toimus: Kirbuturg

21.04.2015

Mis toimus: Rattamatk vane-

matega