0

Laagri Kool

Male

Uurimistöö

Koostaja: Robin Liebert

5.s klass

Juhendaja: Mari Tomp

Laagri 2013

1

Sisukord

Lk

Sissejuhatus 3

Malemängu üldine tutvustus 4

Male ajalugu 5

Male Eestis 6

Paul Keres 7

Intervjuu maletreener Ervin Liebert’iga 8

Intervjuu suurmeister Riho Liiva’ga 9

Kokkuvõte 10

Lisad 11

Sõnastik 20

Kasutatud allikad 21

2

Sissejuhatus

Mina valisin uurimistöö teemaks male, sest see teema huvitab mind ja ma käin malekoolis

Paul Kerese nimelises Malemajas. Minu vanaisa on seal treener ja seetõttu on ka male mulle

eriti lähedane teema.

Oma uurimistöös kirjeldan ma malemängu põhiomadusi ja reegleid ning räägin veidi male

ajaloost. Mainimata ei saa jätta ka Paul Kerest ja tema seost malega Eestis. Töö käigus

interjueerin ma maletreener Ervin Liebert’it ja suurmeister Riho Liiva’t.

3

Malemängu üldine tutvustus

Paul Keres on kirjutanud: "Malemäng on üks tänapäeva kultuursemaid mänge, mis on levinud

kõikjal ja leidnud üldise tunnustuse mängude kuningana; ta on raskeim ja keeruliseim seni

leiutatud mängudest, mispärast juba paljud soovitavad malet omaette teaduseks nimetama

hakata." (P. Keres. Male kool, Tallinn 1939, lk 9)

Lauamänge on palju, aga üks keerulisemaid neist on male. Seda mängitakse kõkidel

kontinentidel. Maleolümpial osaleb nii meeste kui naiste võistkondi väga paljudest riikidest.

Näiteks võtsid viimasest 40-st olümpiast Istambulis osa 157 meeskonda ja 127 naiskonda.

Malet mängitakse kahe osapoole vahel 64 ruudulisel laual 32 nupuga. (vaata Lisa 1)

Malelaual on eri värvi ruudud. Pooled nendest on valged, pooled mustad. Mõlemad mängijad

omavad mängu alguses 16 nuppu, st. malendit. Malenditel on eri tugevus ja nad käivad eri

moodi. Tähtsaim nendest on kuningas, tugevaim lipp, millele järgnevad tugevuse järjekorras 2

vankrit, 2 oda, 2 ratsut ja 8 etturit. Mängu alguses on pooled malendid mustad ning pooled

valged ning ühte värvi malenditega mängib üks mängija. Mäng võidetakse, kui ühe poole

kuningas on tules ja tal ei ole enam võimalust sellest pääseda. Praktiliselt annavad

kogenenumad vastased partii alla, kui nad on veendunud, et nende kuningal enam pääsu ei

ole. Partii võib lõppeda ka viigiga, kui mõlemad vastased on nõus ja ei leia enam teed

võidule.

Malet mängitakse nii harrastus- kui ka tipptasemel. Male arendab mõtlemist. Tavaliselt on

head maletajad ka head matemaatikud. Kuna võistlustel kasutatakse ka malekelli, siis ei ole

otsuste vastuvõtmine piiratud mõtlemisaja jooksul sugugi alati kerge. See arendab

enesekindlust ja enesevalitsust. Partiid võivad vahel kesta väga kaua, mis omakorda nõuab

suurt vastupidavust. Maletajal areneb ka mälu. Tipptasemel tuleb meeles pidada väga palju

teooriat ja tüüpseise.

Male ajalugu tunneb tuhandeid ja tuhandeid raamatuid. Käesoleval ajal on palju

informatsiooni muidugi arvutiprogrammides. Iga koolilaps võib mängida nüüd malet eri

tasemetel oma nutitelefoniga. Momendil on olemas andmebaase, mis sisaldavad üle 5 miljoni

partii. Mängida saab ka arvutis. Nüüd on eri interneti portaalides mitte ainult võimalik leida

4

endale sobivaid vastaseid, vaid ka jälgida suurte turniiride partiisid, kuulata suurmeistrite

kommentaare, jne. Tuntumaid portaale on ICC ja ChessCom.

Ajalugu aga tunneb mitmeid mooduseid malest rõõmu tunda. Võib näiteks lahendada

maleülesandeid või mängida kirimalet. Viimasel ajal on kirimale siiski kolinud vastavate

interneti portaalide serveritesse. Võib veel osaleda niinimetatud. simultaanides, kus keegi

tugev maletaja mängib korraga mitme vastasega. Väga head maletajad võivad seda teha isegi

pimesi. Näiteks mängis maailmameister Aleksander Aljechin 1934 aastal pimemalet korraga

32 tugeva vastasega, võites 19 ja viigistades 9 vastasega. (J. Randviir. Caissa riik ja rüütlid,

Tallinn 1984, lk. 26)

Juba ainuüksi see näitab, millist mälu omavad parimad maletajad! Malega on seotud ka

mitmed harrastused. Korjatakse malekirjandust, male temaatilisi marke ja muidki esemeid.

Malet on armastanud ka mitmed tuntud kultuuritegelased.

5

Male ajalugu

Male on tõenäoliselt pärit India mängust tšaturangast, (sanskriti keeles "neli väeosa" –

jalavägi, ratsavägi, elevandid ja sõjavankrid, mida vastavalt esindasid nupud, mis arenesid

välja tänapäeva male etturiks, ratsuks, odaks ja vankriks) mis tekkis umbes 6. sajandil.

Esimesed säilinud tõendid malest pärinevad umbes 600. aastast India naabruses olnud

Sassaniidide impeeriumi aladelt, kus mängu tunti šatrangi nime all. Šatrangi mainitakse

kolmes keskpärsiakeelses tekstis. Pärast seda, kui moslemid 633-44 Pärsia vallutasid, levis

mäng islamimaailma., kus seda kutsuti šatrandžiks (http://et.wikipedia.org/wiki/Male).

Hispaania keeles sai shatranj-ist ajedrez, portugali keeles xadrez ja kreeka keeles zatrikion,

kuid muudes Euroopa keeltes hakati malet kutsuma pärsiakeelse sõna shāh ("kuningas") järgi

(näiteks ingliskeelsed sõnad chess ("male") ja check ("tuli"). (www.tkn.ee – Male ajalugu)

Tugeva tõuke malele andis Balti sakslane Friedrich Amelung (vaata lisa 2), kes andis välja

perioodiliselt ilmunud ajakirja "Baltische Schachblätter" ning aitas mitmeti korraldada siinset

maleelu. (E.Lukk. Male Eestis lk. 45) Eesti male isaks loetakse aga Albert Burmeistrit (1870-

1940). Temalt pärineb mitu raamatut, lugematu hulk artikleid ning huvitavaid

maleülesandeid. (.V.Heuer "Male lugu" lk. 42) Eesti meistrivõistlusi on läbi viidud alates

1922. aastast. Eesti kuulsaim maletaja on olnud Paul Keres (1916-1975), kes tuli 4 korda

järjest maailmameistri pretentendide turniiril 2. kohale. Juba enne sõda oli ta ametlik

maailmameistri välja kutsuja. Temast innustuse saanuna hakkasid paljud malet mängima ning

juba 1939 aastal saavutas meie meeskond Buenos Airese maleolümpial kolmanda koha!

Martin Villemson alustas Pärnus emakeelse ajakirjaga "Eesti Maleilm" 1936 aastal ning juba

järgmisest aastast võttis teatepulga üle Paul Keres, kelle toimetamisel ilmus 1937-1940 "Eesti

Male". Peale Paul Kerest on tugevamaid maletajaid olnud Jaan Ehlvest, varalahkunud Lembit

Oll ja Kaido Külaots.Eestisse jõudis male 13 sajandi teisel poolel. Pikka aega levis see

harrastus muidugi vaid rikkamate inimeste seas; seega meie oludes põhiliselt balti

saksakeelses aadli hulgas. Ülemöödunud sajandist on aga juba teada, et näiteks lauluisa

Friedrich Reinhold Kreutzwald oli suur male armastaja. Ka edaspidi oli ja on mäng soosingut

leidnud meie kultuuriinimeste seas. Suured malesõbrad olid ka Karl August Hindrey, Eduard

Bornhöe, Eduard Vilde, jne.

6

Male Eestis

Eestis hakkas malet tutvustama kirjanik ja lehetoimetaja Ado Grenzstein-Piirikivi (vaata lisa

3), kes lõi suure osa eestikeelsest maleterminoloogiast, seal hulgas ka sõna „male”. Oma

esimeses raamatus kirjutab autor: "Sõna male tuleb sõnast maleva, millega eestlased

ennemuiste oma sõjaväge tähendasivad (tähendasid). Meie paneme kuulsale sõjamängule ...

male nimeks!" (A. Grenzstein. Male-õpetus, Tartu 1883, lk 5)

Just tema oli ka juba oma esimestes kirjutistes mitmete muudegi male terminite autor. Need

kirjutised olid tõesti värvikad, näiteks: "Et lipp kõige kangem malend on, siis peame vastast

tema kangust tunda laskma, aga peame ühtlasi ka tema elu eest hoolt kandma. Ta jooksuteed

saagu aegsasti priiks tehtud . . . mängu algusel ei ole mitte temaga kaugele ette astuda, sest et

ta säält kergeste võib tagasi kihutatud ehk mõnikord koguni kimbatuse sisse aetud . . .

Enamiste on see kasulik, kui töiste ohvitseridega võitluse hakatusel vastase kallale tungitakse,

kuna lipp seisma jääb ja viimaks pääpaugu annab." (A. Grenzstein. Male-õpetus, Tartu 1883,

lk 23)

Esimene eestikeelne malekommentaar pärineb 12.oktoobrist 1893 kirjanik Eduard Vilde

sulest. (E. Lukk, tegelik autor H. Hindre. Male Eestis, Tallinn 1965, lk 45)

Eesti kuulsaim maletaja on olnud Paul Keres, kes tuli 4 korda järjest maailmameistri

pretentendide turniiril 2. kohale.

Tänapäeva male olulisemaks eesmärgiks peab Eesti Maleliidu president Andrei Korobeinik

male viimist koolidesse.

«Male populaarsus ei saa kasvada, kui puudub võimalus seda mängu õppida ja harrastada juba

väikese lapsena,» selgitas alaliidu president, kelle sõnul on pikem eesmärk maleõppe

lisandumine kooliprogrammi ametliku valikainena.

«Kui meil õnnestub leida toetajaid, siis võib pilootprojekt kasvada tosinalt koolilt

mitmekordseks, sest erilise reklaamitagi on koolide huvi märkimisväärne,» kinnitas

Korobeinik.

7

Kasparov Chess Foundation presidendi Garri Kasparovi sõnul õpetab male noortele nii

keskendumisvõimet kui loogilist mõtlemist. “Olen näinud suuri edasiminekuid malet

mängivate laste emotsionaalses arengus ja olen veendunud maleõppe kasulikkuses iga lapse

arengule,” kommenteeris Kasparov, kelle sõnul võivad lapsed olla tänu maletundidele

edukamad ka teistes ainetes. Kasparovi väitel on nitmed uuringud näidanud, et malemäng

muudab lapsed enesekindlamaks ning parandab näiteks reaalainetest arusaamist.Kasparov

Chess Foundationi välja töötatud maleõppe programmis on võimalik osaleda 8-16-aastastel

kooliõpilastel, Eestis alustatakse pilootprojekti raames algõppega just kõige nooremate laste

seas.Kasparovi sõnul võimaldab nende programm lastele malemängu õpetada laiemaid

maleteadmisi või eriharidust omamata. Kasparov Chess Foundation on mittetulunduslik fond,

mis tegeleb male populariseerimisega ja malehariduse arendamisega kõikjal maailmas.

http://www.postimees.ee/840408/eesti-koolides-algab-kasparovi-abiga-sel-sugisel-maleope/

8

Paul Keres

Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas, kuhu tema vanemad olid Pärnust oma esimese

poja Haraldiga läheneva sõja eest pagenud. Vabadussõjale jäi perekond ikkagi jalgu. Pärnusse

jõuti tagasi siis, kui Paul oli 6-aastane. Hoolimata viga saanud ja elu lõpuni traumeeritud

vasakust käest, arenes Paul kehaliselt hästi. Male haaras teda juba poisikesena sedavõrd, et

ema, olles hirmul poisi võimaliku kaldumise eest hasartmängudele, malekomplekti hävitas.

http://www.eestigiid.ee Keres, Paul

Pärnus tõusis ta suuremategi poiste hämmastuseks ruttu linna koolinoorte esimaletajaks.

Napilt 13-aastasena võitis Paul Keres täiskavanute hulgas Pärnu meistritiitlile peetud

välkturniiril kõiki oma vastaseid. Nüüd oli ta maletaja. Muidugi läks rahvusvahelisele

tasemele murdmiseks veel veidi aega aga, sinnagi jõudis Paul Keres juba 1935 aastal. Ta

tundis huvi kõigi võimaluste vastu, mis lubasid oma oskusi edasi viia. Üheks selliseks oli

kirimale.

Malemänguks vajalikku kombinatsioonilist mõtlemist saadavad tihti ka musikaalsus,

keeldtevaist ja matemaatiline taip. Kõik need kolm olid olemas ka Paul Keresel. Tartu

Ülikooli läks ta 1938 õppima just matemaatikat. Elurütm ei sobinud aga enam akadeemilise

eluga ja nii jäi stuudium lõpetamata. Siiski sai ta ülikoolist endale naise - Maria - ja temaga

hiljem kaks last. http://www.eestigiid.ee Keres, Paul

1937.aastal sai Paul Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning oli sellest ajast

maailmameistri peamisi pretendente. 1939.aastal võitis Eesti Vabariigi võistkond, kuhu

kuulus ka Paul Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid (vaata lisa 4). Paul

Keres oli NSVL teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion ning

kuulus 7 korda NSVL võistkonda, mis võitis maleolümpia. Paul Kerese mängustiil oli

erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui

ka välismaal. Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega

ka hilisemas eas. Paul Kerest on kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75.

sünniaastapäeval välja antud postmargil (vaata lisa 5). Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel on

Paul Kerese portree (vaata lisa 6). See on ainuke maletajat kujutav rahatäht kogu maailmas.

Rasketel okupatsiooni aegadel oli endale ja oma rahvale truuks jäänud suurmeister lausa

sümboliks meie lootustele vabaks saada. (V. Heuer. Meie Keres, Tallinn 2011)

9

Intervjuu maletreener Ervin Liebert’iga

Selleks, et saada paremat ülevaadet male õppimisest, kohtusin ma kolmekordse Eesti parima

maletreeneri ja ühtlasi oma vanaisa Ervin Liebert’iga (vaata Lisa 7) ja esitasin talle mõningad

küsimused.

1.) Mitu aastat oled treener olnud?

Kokku saab 50, nendest maletreener 28 aastat.

2.) Mis sulle oma töös meeldib ja mis ei meeldi?

Kui objektiivsed raskused kõrvale jätta, siis olen alati õnnelik, kui noored minu juurde tulevad

ja õnnetu, kui ei tule. Objektiivsematest raskustest aga on pea mõtetu rääkida, sest treeneri

jõust tihti napib, et neist jagu saada. Kuidas suudaksingi õiglasemat pearaha süsteemi maksma

panna või meie maleelus põhiliselt raha pärast kisklemisest jagu saada.

3.)Mida male annab inimesele?

Kuna võidelda tuleb ikka vastasega ja käike tuleb teha limiteeritud aja jooksul (tiksuv

malekell!), siis õpetab male mitte ainult mõtlemist, vaid ka enesevalitsemist ning

võitlusvaimu. Male on elu mudel. Kogu elu on ju võitlus ja otsuste vastu võtmine! Tihti

segastes asjaoludes.

4.) Kui kaua kavatsed veel treenerina töötada?

Nii kaua, kui lapsed minu juurde tulevad ja tervist on. Vähem pateetiliselt tahaks esimeseks

sammuks 75 juubelini välja vedada. Momendil olen 73-aastane.

5.) Mis on maleline andekus?

Terve kompleks omadusi, kus mõnede nõrgem esinemine leiab kompensatsiooni tugevamatest

külgedest. Esiteks aga sõnul seletamatu laua nägemine, mälu, mõtlemise korrastatus, laiemalt

aga ka võitlusvaim, rahulikkus ja suur töövõime.

6). Milliseid tunnustusi te olete males saanud?

Ma olen kolmel korral valitud Eesti parimaks maletreeneriks.

10

Intervjuu suurmeister Riho Liiva’ga

Oma uurimistööd tehes interjueerisin ma ka oma vanaisa kunagist õpilast, suurmeister, Riho

Liiva’t( vaata lisa 8).

1) Kuidas Te sattusite malet mängima?

Isa õpetas malet mängima ning kuna hakkas meeldima ja tuli ka päris hästi välja, siis ema

otsustas mind maletreenni viia Tallinna Malemajja ja sealt see hakkas.

2) Mis on Teie tugevaim saavutus?

Tugevaim saavutus on ilmselt 2007 Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Eesti koondise

eest mängides 4. laual esikoha võitmine ja samas suurmeistrinormi täitmine. Lisaks juunioride

MM-il 1993 kümnenda koha jagamine ning juunioride EM-il 1995 viies koht.

3) Mis on Teie nõrgad kohad/puudujäägid males?

Klassikalise ajakontrolliga partiides meeldib liiga palju mõelda ning avanguline ettevalmistus

võiks parem olla.

4) Mida peaks tegema, kui tahad heaks maletajaks saada?

Nagu teistelgi elualadel on soovitav kui on olemas anne ning siis tuleb sellega palju tööd teha.

Olla ka füüsiliselt heas vormis pikkade turniiride jaoks.

5) Mida male inimesele annab?

Oskuse loogiliselt mõelda, õpetab keskenduma, kiirelt mõtlema, võimaluse võistlustel käia

ning uusi sõpru leida.

6) Kes on Teie eeskuju males ning milline male raamat on olnud Teile kõige tähtsam?

Malelise stiili mõttes otsest eeskuju pole, kuid eks ikka kõige rohkem on mõeldud Eesti

parima ehk Kerese peale. Kuna siis kui maleteed alustasin arvuteid veel eriti ei tuntud, siis

Informaator ja hiljem ka New in Chess.

11

Kokkuvõte

Uurimistöö kirjutamine oli mulle väga põnev, sest ma valisin teema, millega olin eelnevalt

juba natuke tuttav ja mis mulle suurt huvi pakub. Ma olen juba 5 aastat käinud maletrennis

ning minu vanaisa töötab maletreenerina. Seega teadsin mõningaid asju juba enne käesolevat

tööd kirjutama hakates. Katsumuseks oli ainult, kuidas kirjutada lugejale huvitavalt ja selgelt.

Samas sain teada ka üht-teist uut, õppisin tundma rohkem male ajalugu ning millal ja kuidas

see Eestisse jõudis. Uurimistöö käigus kohtusin ma suurmeister Riho Liiva’ga.

12

Lisad

LISA nr 1

Malendid ja kell on valmis mängu alustamiseks.

13

LISA nr 2

Friedrich Amelung

14

LISA nr 3

Ado Grenzstein

15

LISA nr 4

Eesti pronksmedali võitnud meeskond Buenos Aireses 1939.

16

LISA nr 5

Postimark Paul Keresega NSV Liidu viimaseset aastast

17

LISA nr 6

Viie kroonine Paul Keresega rahatäht

18

LISA nr 7

maletreener Ervin Liebert

19

LISA nr 8

Suurmeister Riho Liiva

20

Sõnastik

Matt – tuli kus vastase kuningal pole kuhugi käia

Patt - vastasel pole käiku ja pole tuli

Käigupuudus - ühel poolel on ainult halvad käigud

Vangerdus - kuninga varjule viimiseks on algseisus eriline käik milleks on vangerdus kus

kuningas algseisus tõstetakse 2 ruutu kõrvale ja vanker tõstetakse temast üle

Lipustumine - kui ettur jõuab viimasele reale saab ta lipuks muutuda

21

Allikad

Ado Grenzstein "Male-õpetus" Tartu 1883

Paul Keres "Malekool" I osa Tartu 1939

Eduard Lukk (tegelik autor Heino Hindre) "Male Eestis" Tallinn 1965

http://www.eestigiid.ee „Keres, Paul

Jüri Randviir "Caissa riik ja rüütlid" Tallinn 1984

Valter Heuer "Male lugu" Tallinn 2008

Valter Heuer "Meie Keres" Tallinn 2011

http://www.postimees.ee/840408/eesti-koolides-algab-kasparovi-abiga-sel-sugisel-maleope/

www.tkn.ee – Male ajalugu

www.chessclub.com

http://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres

http://et.wikipedia.org/wiki/Male

http://en.wikipedia.org/wiki/Chess

http://eok.ee/male