TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. märts 2013

Eestis on kõrgema riigivõimu kandja rahvas, kes teostab seda riigikogu valimistega.

Ajame Eesti asja!Ajame Eesti asja!28. märts 2013

Kaks aastat tagasi alustasin oma valimiseelset üle-vaatetrükist järgmiste sõnadega: „On aeg seada sih-te järgmisteks aastateks ning leida lahendusi uutele probleemidele. Ei ole olemas üht võluvitsana mõ-juvat otsust, mis lahendaks kõik mured. Hoopis tähtsam on samm-sammult igapäevase ausa ja si-hikindla tööga jõuda uute ja paremate tulemuste-ni. Olen tänulik kõigile, kelle ettepanekutele, arva-mustele ja konstruktiivsele kriitikale toetudes olen saanud Järvamaa ja Viljandimaa inimesi riigikogus

esindada. Olen kindel, et ka järgmisel neljal aastal on meie koostöö tõhus ja arvestab maksimaalselt meie ringkonna huvisid.“

Praeguseks on minu mandaat riigikogu XII koosseisu liikmena poole peal ning aeg teha va-hekokkuvõte, milliste sihtideni oleme jõudnud. Tänases Türi Rahvalehe lisalehes annan ülevaa-te oma tegevusest riigikogus, olulisematest vas-tuvõetud seadustest, sellest missugune on side Türi vallaga.

Olen tänulik ettepanekute eest nii üleriigi-liste otsuste tegemisel kui ka näpunäidete osas, mis aitaksid Türi valla ettevõtmisi edendada. Kirju ootan aadressil Kaia Iva, Riigikogu, Lossi plats 1a Tallinn 15165 või elektronpostiga kaia.iva@riigikogu.ee. Minu artikleid saab lugeda erakonna kodulehelt www.irl.ee.

Kaia ivaRiigikogu XII koosseisu liige, valitud Järva- ja Viljandimaalt

Hea koduvalla rahvas!

Minu ülesanded riigikogusOlen riigikogu kultuurikomisjoni liige, kus pearõhk on siiski haridusküsimustel. Suur töö on ol-

nud kõrgharidusreformi läbiviimine, mis rakendub sellest sügisest. Hetkel on töölaual olulisel kohal üldharidusküsimused. Leiame seadusandlikke toimivaid lahendeid, et säilitada kodulähedased tu-gevad põhikoolid, tagada tõmbekeskustes, nagu seda on ka Türi, heal tasemel gümnaasiumiharidus ning samal ajal kasvatada õpetajate palkasid.

Eelmisel kevadel tuli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimehe positsioon vahetada fraktsiooni esimehe töö vastu. See tõi kaasa olulise töökoormuse kasvu. Korraldan saadikurühma tööd, juhin igapäevaselt fraktsiooni koosolekuid, osalen koalitsiooni eestseisuse nõupidamistel, esin-dan fraktsiooni seisukohti erinevatel nõupidamistel, samuti avalikel esinemistel, raadios ja televi-sioonis. Lisandunud on teemasid, millesse pean hoopis rohkem süvenema.

Hetkel on näiteks aktuaalne jahiseadus, mille töörühmas olen just seetõttu, et otsida kujunenud keerukas olukorras kompromissikohti. Osalen koalitsiooni perepoliitika töörühmas, kus eelmisel aas-tal valmistasime ette vajaduspõhiste lastetoetuste seaduseelnõu ning nüüd asume ette valmistama järgmisest aastast rakenduvat laste ringiraha toetusmeedet.

Lisaks sellele olen riigikogu tööst lähtuvalthasartmängumaksu nõukogu liige,rahvastiku tervise arengukava juhtkomitee liige,IRLi kõneisik alkoholipoliitika küsimustes,kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma liige,kodukandi ja kodanikühiskonna toetusrühmade liige,laste ja perede toetusrühma liige.

Laupa põhikooli ja Türi põhikooli õpilased õppekäigul riigikogus. Õpilased läbivad lossi ekskur-siooni, saavad ülevaate parla-mendi tööst ning jälgivad istungi kulgu. Samuti on kõik Türi grupid saanud võimaluse ronida Pika Hermanni torni ning aimata, mida tähendab lipuheiskajale iga päev läbida kaks korda 215 astet. Kui töökorraldus seda võimaldab, siis on õpilased tutvunud ka riigiko-gu esimehe tööruumidega ning proovinud, kuidas on istuda par-lamendi istungite saalis.

Minu side koduvallagaMinu tööl riigikogus on siis mõte, kui saan seeläbi olla kasulik ka oma kodupiirkonnale. See-

pärast pean väga tähtsaks koostööd kohalike organisatsioonidega, asutuste ja vallavalitsusega. Aru-telude käigus on koorunud ettepanekuid seaduste parandamiseks, olen saanud tagasisidet ja et-tepanekuid riigi teenuste toimimise kohta. Olulised on tähelepanekud turvalisuse vallas, aga ka kauaoodatud kiirabibrigaadi töölerakendamise kohta.

Seda, et riigi tasandil oleks hästi teada Türi regionaalsed vajadused, olen silmas pidanud ka meie fraktsiooni ja ministrite maakonnavisiitide korraldamisel. Türi on maakonna suurima omavalitsuse-na alati meie visiitide keskmes olnud.

See annab hiljem võimaluse Türile olulisi küsimusi juba hea taustainfo ja soodsa eelhääletusega edasi arutada. Olgu selleks täiendavad rahalised eraldised, riigi poolt pakutavad teenused või teh-tavad tööd. Aga ka reklaam siinpakutavatele võimalustele. Näiteks on Türi kultuurimaja hinnatud seminaride ja muude ürituste korraldamise koht igaühele, kes siinset teenindust ja võimalusi on kogenud.

Mõistagi osalen regulaarselt IRLi kohaliku osakonna töös, saan nii olulist infot ja ettepanekuid, samuti on just erakonnakaaslased õigustatult kõige nõudlikumad minu töö osas.

Mul on hea meel, et viimasel aastal on tihedam side vallavalitsusega. Kui varem oli tihe tööalane side pigem nende ametnikega, kelle valdkonda puudutavad muudatused olid riigikogus arutusel, siis nüüd on koostöö süsteemne ning läbiv igal tasandil. See aitab kaasa ka valla juhtide ja ministeeriu-mide ning teiste ametkondade koostööle.

Olin varem Türi põhikooli ja nüüd Türi ühisgümnaasiumi hoolekogu liige. Pean seda rolli väga oluliseks, mul on hea meel, kui olen saanud nõu, jõu või riigi toega abiks olla.

Nagu ka eelmisel perioodil, olen ka nüüd kutsunud koduvalla kõikide koolide 9. klassi õpilasi riigikokku õppekäigule ning aidanud koole transpordikulude katmisel. Nii ei pea piirduma ühiskon-naõpetuse õpikuga, vaid saab oma silmaga näha, uurida ja küsida.

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. märts 2013

seadusloome

Eestis kuulub seadusandlik võim rii-gikogule. Seaduste menetlemine ja vastuvõtmine toimub täiskogu istun-gitel, kuid enamus ettevalmistustööst tehakse muus vormis.

Eesti vabariigi põhiseaduse § 67 järgi toimuvad riigikogu korra-lised istungjärgud jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda nel-japäevani ning septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani. Lisaks korralistele istungitele võib istungjärkude ajal läbi viia ka täiendavaid istungeid ning istungjärkude vahel (näiteks suvel) erakoralisi istungeid. Komis-jonide, fraktsioonide ja teiste orga-nite tööd korraldatakse riigikogu töö- ja kodukorraseadusest lähtu-valt. Seaduses on määratud kella-ajalised nädalagraafikud istungite, komisjonide ja fraktsioonide tööks. Samuti täpsed reeglid istungite lä-biviimiseks.

Seaduste väljatöötamine on rii-gikogu põhitöö.

Esimene seadusloome etapp hõlmab eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks aruta-misele riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seadu-se reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletak-se mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on.

Seadusloome teist etappi alus-tab seaduseelnõu algatamine riigi-kogus. Seaduseelnõu saab riigikogus algatada riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või vabariigi valitsus. Sea-duseelnõu menetlemiseks määrab riigikogu juhatus juhtivkomisjoni.

Pärast seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu aruta-

misele riigikogu täiskogule. Seadus-eelnõu arutelusid riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lu-gemist.

Eelnõu esimesel lugemisel toi-mub seaduse tutvustamine ja üld-põhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigiko-gu liikmed, fraktsioonid ja komisjo-nid esitada eelnõule muudatusette-panekuid.

Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtiv-komisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eel-

nõule laekunud muudatusettepane-kud. Muudatusettepaneku esitanud riigikogu liige, komisjon või frakt-sioon võib nõuda enda esitatud et-tepaneku hääletamist.

Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Kat-kestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muuda-tusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.

Kolmandale lugemisele esitatak-se seaduseelnõu lõpptekst. Avatak-se läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esinda-jad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääle-

tusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate riigikogu liikmete poolthäälteena-mus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muut-miseks on tarvis riigikogu koossei-su häälteenamust st vähemalt 51 häält.

Riigikogus vastuvõetud seadu-sed saadetakse väljakuulutamiseks vabariigi presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse riigikogusse tagasi saata. Kui riigikogu seadust ei muuda, on vabariigi presidendil õigus pöördu-da riigikohtusse, kes tühistab põhi-seadusega vastuolus olevad seadu-sed.

Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas.

Kuidas valmib seadus?

Uute õppetoetuste ja tasuta kõrgha-ridusega võidab tudeng kuni 10 000 eurot.

Eesti kõrghariduses oli tänavune sügis eriline, sest täiskoormusel õpe muutub kõigile kõrgkooli sisseastu-jatele õppemaksuvabaks. Et tasuta kõrgharidus rakenduks täielikult, hakkavad uue korra järgi sisseastu-nud üliõpilastele kehtima ka uued, vajaduspõhised õppetoetused.

Uus õppetoetuste süsteem on tasuta kõrgharidusele oluline täien-dus, kuna see võimaldab üliõpilastel keskenduda peamisele – õpingute-le. Uute õppetoetustega toetatakse rahaliselt halvemas sotsiaalmajan-duslikus olukorras olevate üliõpilas-te täiskoormusel õppimist, et nad saaksid õpingutele pühenduda ega peaks ülikooli kõrvalt täiskohal töö-tama. Vajaduspõhist tudengitoetust saab taotleda hinnanguliselt kuni 37% tudengitest.

Võrdluseks olgu öeldud, et tä-nast 55 euro suurust õppetoetust, mida makstakse õpitulemuste alu-

sel, saab napilt üle 10 000 tudengi ehk umbes 15 protsenti õppuritest.

Kes kvalifitseeruvad vajaduspõ-hise alla?

Uued õppetoetused asendavad tulevast aastast järk-järgult prae-gused toetused. See tähendab, et kõik, kes astuvad ülikooli 2013. aasta septembrist, saavad toetu-si uue süsteemi alusel. Selleks on sel aastal riigieelarves õppetoetus-te jaoks eraldatud täiendavalt 3,3 miljonit eurot. Vajaduspõhiste õp-petoetuste täies mahus rakendami-sel kasvab õppetoetuste kogumaht 17 miljoni euroni ehk õppetoetuste maksmiseks riigieelarvest eraldatav summa suureneb võrreldes täna-vuse aastaga, mil õppetoetusteks on ette nähtud 8,8 miljonit, kaks korda.

Mida tähendavad uued toetused tudengitele? Näiteks üliõpilasele, kes on majanduslikult alla keskmi-se jõukast perest ja kes õpiks senise kõrghariduskorralduse alusel tasu-lisel õppekohal ega kvalifitseeruks

õpitulemuste alusel õppetoetuse saajaks (mida saavad vaid parima õppeedukusega tudengid), tähen-dab tasuta kõrghariduse ja uute õp-petoetuste rakendumine ligi 10 000 euro suurust võitu bakalaureuseõp-pe jooksul. Aastas teeb see umbes 3350 eurot, mis koosneb uutest õppetoetustest ja kokkuhoiust õp-pemaksu pealt.

Uusi toetusi hakatakse maksma vajaduspõhiselt. Sõna „vajaduspõ-hine“ tähendab, et õppetoetused lähevad nendele üliõpilastele, kes seda majanduslikel kaalutlustel kõi-ge enam vajavad, ehk üliõpilastele, kelle keskmine sissetulek perekon-naliikme kohta jääb üldjuhul alla suhtelist vaesuspiiri (280 eurot pe-reliikme kohta). Selline on näiteks pere, kus kahte last üksi kasvatava ema brutosissetulek on 1050 eurot kuus. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub pereliikme kohta saa-davast tulust ning on 220, 135 või 75 eurot.

Loomulikult võib vaielda, kas

riik toetab tudengeid piisavalt ja kindlasti on üksjagu neid, kes usu-vad, et riik peaks kõiki üliõpilasi 100-protsenidliselt üleval pidama. See poleks õige ega ka võimalik. Pii-ratud ressursside juures tuleb toeta-da eelkõige neid, kellel on toetust kõige enam vaja ja kellel ilma tasuta õppe ja igakuiste riigipoolsete toetu-seta tuleks õpingute asemel peaas-jalikult töötamisele keskenduda või kellele ülikooliuksed majanduslikel kaalutlustel üldse suletuks jääksid. Ideaalis ei tohiks ükski võimekas noor majanduslikel põhjustel hari-duseta jääda – selle poole me tasuta kõrghariduse ja uute õppetoetuste-ga püüdlemegi.

Oluline on, et vajaduspõhiste toetuste kõrval ei ole unustatud kõi-ge tublimate motiveerimist. Selleks töötatakse lisaks vajaduspõhistele õppetoetustele välja ka õpitulemus-tel põhinevad stipendiumid, mida sarnaselt kehtivate toetustega hak-kavad saama väga heade õpitule-mustega tudengid.

Maamaksu raha jääb koduomanike taskusse

IRL lubas valimiseelses lepingus, et kodualu-se maa maks kaotatakse. Sest esiteks peab riik oma maksupoliitika kaudu aitama ini-mestel kodu omanikuks olla, mitte teda mak-sustamisega karistama. Teiseks, kodu maa-maksust vabastamine kergendab kodu oma-misega seotud kulusid.

Eestis elab ligi 90 protsenti inimestest oma kodus. Me oleme koduomanike ühis-kond. Kodu omamine ei ole sugugi jõuka-mate inimeste privileeg, vaid meie rahva loomuomane eluviis. Kodu on laenuga soe-tanud noored pered, oma kodu on pensio-näridel, inimestel maal ja linnas.

Käesolevast aastast jõustuski maksuva-bastus elamu- ja õuemaale tiheasustusega aladel 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses.

Maamaksuvabastuse puhul on nõuta-vad lisaks kaks tingimust: sel maal peab asuma elamu ning see peab rahvastikure-gistri andmetel olema maksumaksja elu-koht.

Muidugi on absoluutsummades ko-dualuse maa maksumäärad omavalitsuste lõikes erinevad ja sõltuvad suuresti omava-litsusest ja konkreetse kinnistu asukohast. Nii näiteks on Türi vallas maa ruutmeetri maksustamishind 0,38 eurot kuni 1,28 eu-rot, samal ajal Tallinnas on see maksimaal-selt 293 eurot ruutmeetrilt.

Maksu- ja tolliameti andmebaasi and-mete alusel said sel aastal kodualuse maa-maksuvabastuse 363 497 isikut summas 17 720 753,81 eurot. Oluline on ka see, et kohalikule omavalitsusele kompensee-ritakse laekumata jäänud maamaks otse riigieelarvest.

Türi vallas jääb sel aastal tänu kodualu-se maa maksuvabastusele inimestele kätte 38 000 eurot. Kuna riik kompenseerib omavalitsustele selle raha tulumaksulae-kumise protsendiosa suurendamise teel, siis Türi vald saab riigieelarvest kompen-satsioonina rohkem raha kui elanikelt maamaksuga laekumata jäi. Lõplik hüvi-tamise summa selgub aasta lõpus viimase tulumaksulaekumisega, kuid kokku on see hinnanguliselt kuni 60 000 eurot. Lisaks maksab riik sel aastal vallale tasandusfon-di kaudu 7 400 eurot maksuvabastusega kaasneva lisatöö eest.

Maksuvabastuse rakendamisel on sel-gunud ka probleeme. Mitmel korral on ka Türi vallas küsitud, miks suurema kinnistu eest tuleb ikkagi osaliselt maksu tasuda. Tõepoolest, tiheasustusalal 1500 m² ja hajaasustuses 2 ha ületava maa eest tuleb maks tasuda tavakorras. Sellise kokkulep-peni jõudsime seadust menetledes, praegu-sel hetkel pole ilmselt seda arutelu võima-lik uuesti avada.

Teise probleemina on märgitud, et kaas- ja ühisomanduses olevatel kinnis-tutel ei ole maksuvabastus mitte iga pere kohta, vaid üks kord terve kinnistu kohta. Selles osas läheme riigikokku ettepaneku-ga seadust muuta nii, et iga pere saaks nn talle kuuluvat maksuvabastust rakendada, nii nagu saavad maksuvabastuse iga korteri omanikud tavalises kortermajas. Töörühm on esimesed koosolekud pidanud, loodeta-vasti jõutakse ka positiivse lahenduseni.

Kolmandaks on ilmnenud, et on küllalt juhtumeid, mil inimesed ei ole endale kuu-luvale kinnistule sisse kirjutatud. Loodan, et selles osas jõuavad kõik enne järgmise aasta maksuarvestust asjad korda teha.

Sellest sügisest on tudengile õppimine soodsam

Riigikogu istungite saali kõnetoolis. Suure saali kõnetoolis tutvustatakse ja kaitstakse seaduste ja ot-suste eelnõusid, esinetakse kõnedega arueludel ning läbirääkimistel. Hetkel olen vastutav menetleja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõul.

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. märts 2013 3

seadusloomeKodutoetus lasterikastele peredeleLapsed on pere rikkus, kuid lasterikaste perede majanduslik olukord on sageli keeruline – mida rohkem on lapsi, seda suuremad on ka kulud. Eesti põhiseaduse kohaselt peavad aga lasterikkad pered olema riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eraldab alates 2008. aastast lasterikastele peredele (nei-le, kelle peres kasvab neli ja rohkem last) riiklikku kodutoetust eluasemetingimuste pa-randamiseks. Kodutoetuse idee algataja on minister Juhan Parts, kelle initsiatiivil on toe-tuse jagamine jätkunud.

Kodutoetuse eesmärgiks on lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamine ja kaasajastamine. Toetusega on võimalik olemasoleva eluasemelaenu põhiosa taga-simakse vähendamine, eluaseme soetamine, püstitamine, rekonstrueerimine, reno-veerimine või laiendamine, tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, asendamine või muutmine.

Toetuse määr sõltub taotleja leibkonna kahe viimase aasta keskmisest maksus-tatavast tulust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Ühe projekti maksimaalne toetus-summa on 6 500 eurot, millele lisandub SA KredEx poolt toetuselt tasutav tulumaks. Kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last, on maksimaalne toetussumma toetuse kahekordne määr (13 000 eurot) projekti kohta, lisaks makstakse ära ka tulumaks.

Toetuste variante vastavalt riigipoolse finantseerimise suurusele on kaks:1. riigipoolne maksimaalne toetussumma on kuni 100 % projekti maksumusest,

kui taotleja leibkonna kahe eelmise kalendriaasta keskmine maksustav tulu leibkon-na ühe liikme kohta on kuni 150 eurot kuus;

2. maksimaalne toetussumma on kuni 90 % projekti maksumusest, kui taotleja leibkonna kahe eelmise kalendriaasta keskmine maksustav tulu ühe leibkonnaliikme kohta on 150,01 kuni 300 eurot kuus. Ülejäänud projekti maksumuse peab tagama taotleja omafinantseeringuna. Taotleja 10%-lise omafinantseeringu võib katta taot-leja elukohajärgne kohalik omavalitsus. Maksustavaks tuluks loetakse tulumaksusea-duses vastavalt sätestatud tulud.

2012. aastal sõlmis sihtasutus KredEx lepingu 300 nelja- ja enamalapselise pere-konnaga, kes saavad riigilt kodutoetust elamistingimuste parandamiseks kokku 2,4 miljonit eurot.

Mullu oli esmakordselt võimalik toetust taotleda ka neil lasterikastel perekon-dadel, kes varasemalt on juba toetust saanud ja oma eelmise projekti edukalt lõpule viinud.

Eelmisel aastal oli keskmine toetuse summa ühele perele 6 300 eurot. Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu 2010. ja 2011. aastal ühe pereliikme kohta 94 eurot kuus, peredes on keskmiselt 5 last ja elatakse 3-toalises elamises, mil-le suuruseks on 63 ruutmeetrit. Toetuse saajate hulgas oli ka 11 peret, kelle keskmi-ne maksustatav tulu 2010. ja 2011. aastal oli 0 eurot. Toetust saanud peredes kasvab kokku 1 496 alla 19-aastast last.

Sel aastal uut taotlusvooru ei avata, vaid selle aasta riigieelarvelised vahendid suunatakse 2012. aastal taotluse esitanud, kuid rahaliste vahendite lõppemise tõttu mitterahuldava otsuse saanud perede toetamiseks.

Küll on aga praegu õige aeg hakata läbi mõtlema taotlusi, mida esitada järgmise aasta alguses uude taotlusvooru. Siin on oluline roll vallavalitsusel ja kaasamõtleva-tel kogukonnaliikmetel. Kui teate suurperet, kelle kodu vajaks lisatuge, siis julgus-tage taotlust küsima. Selleks tuleb aga täpselt läbi mõelda töökava, vajalik eelarve, milliseid töid on võimalik ise teha. Samuti kaaluda läbi, kas eluase saab projekti lõppedes piisavalt kasutuskõlblikuks ning kas hilisemad jooksvad kulud on otstar-bekad. Nõu saab küsida vallavalitsuse ehitusosakonnast ning taotluse vormistamisel sotsiaalosakonnast. Kuna taotluste eraldamisel ei ole maakondikke nn limiite, siis agaramad piirkonnad saavad ka rohkem toetusi.

Lasterikaste perede kodutoetus on reaalne võimalus perede elutingimusi paran-dada ning samas ka jooksvaid kulusid vähendada.

Laste kasvatamine on tõsi-ne töö ja selle kõrvalt po-le võimalik alati täiskoor-musega palgatööl käia. Mõnda aega on ema sada protsenti lapse päralt ja ka hiljem on lapsevanema aja- ning ressursikulu las-tele märkimisväärne. Lap-sekasvatamise ajal on va-nema palgatööl osalemine tagasihoidlikum. Seetõttu jääb väiksemaks ka välja-teenitud vanaduspension. Eestis on seni kummali-ne olukord, kus laste kas-vatamise eest said vane-mad penisonilisa vaid en-ne 1991. aastat sündinud laste puhul, sedagi mõne erandiga. Nagu oleks va-bas Eestis sündinud laste kasvatamine vähetähtis. Õiglasema olukorra loo-miseks ning vanema töö väärtustamiseks lõime ül-dise vanemapensioni süs-teemi.

Vanemapension ra-kendub kahes etapis. Alates 2013. aastast sün-dinud lapse eest maksab riik vanema teise pen-sionisambasse kuni lap-se 3-aastaseks saamiseni täiendavat kogumispen-sioni 4-protsendilist sisse-makset keskmiselt tööta-sult. Iga enne 2013. aastal sündinud lapse eest maks-takse kahe aastahinde suurust pensionilisa nii, nagu maksti lisapensioni paljude enne 1991. aastat sündinud laste puhul. Iga lapse kohta teeb see aas-tas kokku 123,2-eurose

lisapensioni.Teises etapis hakatak-

se 2015. aastal maksma täiendavat ühe aastahin-de suurust pensionilisa kõikide enne 2013. aastat sündinud laste eest. See tähendab, et enne 2013. aastat sündinud lapse pu-hul saab lisapensionit kok-ku 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, kolme lapse puhul 554,4 eurot aastas.

Vanematele makstav lisapension ei tule üldisest pensionirahast. Seega ei vähene teised pensionid

ega jää ka muud pensio-nitõusud ära. Lisapensioni maksab riik muudest tu-ludest. Korraline pensio-nitõus arvestatakse ikka igal kevadel eelmise aasta sotsiaalmaksu laekumiste järgi.

Vähetähtis pole ka see, et laste kasvatamise eest makstav pensionilisa on üdini solidaarne. Seda makstakse sõltumata väl-jateenitud palga suurusest ning selle määrab staaži-aasta hind, mis on kõigile võrdne. Tulevikus sündiva-te laste eest teise pensioni-

sambasse tehtavad maksed arvestatakse samuti riigi keskmisest palgast.

Teadma peab ka seda, et vanemapenisoni ei pea välja võtma ema. Ka en-ne 1991. aastat sündinud laste eest arvestatava pen-sionilisa sai lisada isa pen-sionile. Samamoodi toimib see edaspidi. Samuti on võimalik lisasumma saajat muuta. Näiteks sõltuvalt sellest, kes läheb varem pensionile, või siis juhul, kui üks vanematest sureb, saab penisonilisa saaja üm-ber vormistada.

aasta algas vanemapensioniga

Riigikogu liikmed külastamas Türi valda

annely akkermann ettevõtlike Türi naistega

arutlemas ühiskonna probleemide üle. KÜ Kujunduse töölaua taga said riigikogulased Reet Roos ja Kaia iva ka näpuosavust nõudvat lõiketööd proovida.

Seni tundsid õpilased Margus Tsahknat kui laulvat poliitikut, nüüd said nad teada, millega ta igapäevaselt tegeleb.

Eda Koskori peres kasvab praegu kolm last. Seega hakkab ta tulevases pen-sionipõlves saama tänases vääringus vähemalt 554 eurost lisapensioni igal aastal. Selle ajani jõuab Koskori pere oma kodu kõrval hoolitseda ka paljude suleliste eluaseme eest.

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. märts 2013

kaks küsimust

ELLu RuSiTüri ühisgümnaasiumi direktor

Usun, et igas koolis ollakse riigikogu tööga üsna hästi kursis. Ühelt poolt on see hädavajalik koolikorralduslikus mõttes – seadusandlik võim on ikka parlamendil. Saame ju koolis aru, et haridus peab ajaga kaasas käima, aga eks need pidevad ümberkorraldused ja seisukoh-tade kiired muutused teevad igapäevatöö keeruliseks ega anna kind-lustunnet.

Teisest küljest eeldab gümnasistide õpetamine pidevat muu-tustega kursisolekut. Noored on uudishimulikud ja tähelepane-likud ka poliitika ning riigikogu töö suhtes ja seda mitte ainult ühiskonnaõpetuse tundides.

Türi ühisgümnaasiumi näitel saab kinnitada, et riigikogu liik-me töö võib kogukonnaga väga tihedalt seotud olla. Mitte ainult seetõttu, et alati on võimalik tänaval parlamendiliikmele ligi as-tuda ja küsida, mis te seal ometi jälle teete, või kutsuda kooli riigikogu tööst rääkima päris oma riigikoguliige.

Jättes naljatamise kõrvale – tegelikult ei piirdu kohalikust kogukonnast pärit riigikogu liikme olemasolu vaid valimiseelsete kohtumistega. Kaia Iva on lapsevanemana meie kooli hoolekogu aktiivne liige, ta on toetanud uue kooli arengut nii nõu kui jõuga, eriti aga oma teadmiste ja kontaktidega.

Tänu sellele infole ning asjakohastele soovitustele on olnud võimalik koolile ka lisaraha taotleda. Koolile on sellisest koos-tööst kindlasti väga palju abi olnud. Loodame, et kooli ja kogu-konna rõõmude ning muredega kursisolek on toeks ka kaugemal ja kõrgemal tähtsaid asju arutades.

Kui hästi olete kursis riigikogu tööga? Kas riigikogu liikme töö on seotud ka kohaliku kogukonnaga?

SiRjE SooLoTüri vallakodanik

Veebruaris oli mul võimalus külastada riigikogu. Enne seda olid mu teadmised riigikogu tööst pinnapealsed ja tuginesid suuresti meediast nähtule-kuuldule. Ekskursiooni käigus adusin, kui vähe tavainimene riigikogu tööst teab. Töökorraldus on täielikult reglementeeritud. Põ-hitöö toimub komisjonides, kus päris palju arutatakse ja vaieldakse seaduseelnõude jms üle ning püütakse leida paremaid lahendusi.

Alles lõppotsused jõuavad suurde saali terve riigikogu ette. Eks muidugi käib selle tegevuse juurde erakondlik poliitika. Rii-gikogu tööga on võimalik täpsemalt tutvuda koduleheküljel www.riigikogu.ee.

Isiklikult sooviksin väga, et oleks vähem üksteisele äratege-mist ja rohkem ühtset tegevust, et Eesti rahval läheks paremini ja eestlased tahaksid jätkuvalt oma maal elada. Oluline on, et ei unustataks – elu on ka väljaspool Tallinna.

Kindlasti on riigikogu liikme töö seotud ka kohaliku kogukon-naga, sest kogukonna ideedel ja muredel on võimalus jõuda riigi-kogu liikme kaudu aruteludesse ning miks mitte ka seaduseparan-dustesse. Samas on hea, kui riigikogu liige annab oma valijatele ülevaate, mida ta on teinud ja mida plaanib tulevikus. Tagasiside on vajalik ning suhtlus on vastastikune.

PiPi-LiiS SiEMannTüri vallavanem

Kaia Iva kui riigikogu liikme ülesandeks on kindlasti jälgida „päris-elu“ kulgemist riigis ning loomulikult ka kohas, kust ta on esindajana valitud. Kogukond valib enda esindaja riigikogusse ning oleks kum-maline neli aastat mitte midagi tema tegemistest kuulda, seetõttu on Kaia Ivat sageli näha nii Järvamaal kui Viljandimaal erinevate omava-litsuste, ettevõtete ja kodanikeühendustega kohtumas.

Kohalikele inimestele on oluline otse suhelda ning rääkida oma muredest ja ootustest, aeg-ajalt väljendada ka pettumust ning pahameelt otse inimesele, kes riigikogus tegutseb. Vallavalit-suse ehk siis kohaliku võimu seisukohalt on suureks abiks võima-lus seadusloomes kaasa rääkida juba selle algusetappides, küsida nõu seaduse tõlgendamisel ning aeg-ajalt juhtida ka tähelepanu, kui seadused ajale jalgu jäävad või täiendamist vajavad. See on mõlemapoolselt kasulik, kuna seadusandja saab tagasisidet seadu-se praktikas rakendumisest ning sageli selgub, et tegelikkuses on mõnd paragrahvi vaja täpsustada või täiendada.

Tänapäeval öeldakse, et kõige tähtsam on informatsiooni val-damine ning selles osas on Kaia Iva vallavalitsust alati teavitanud erinevatest võimalustest, seaduse muutumistest, kaasarääkimise vajadustest ja võimalustest, mis kohalike inimeste elu puuduta-vad.

Olgu siin näitena toodud koolide ümberkorraldamisega seo-tud soovitused (mida tookord kahjuks küll kuulda ei võetud), erinevate toetuste taotlemise võimalused (viimati saime riigieel-arvest toetust lasteaedade piirdeaedade rajamiseks, vahendite soetamiseks gümnaasiumisse ning kultuurimaja inventari jaoks) ning tiheda sideme hoidmine majandusministeeriumiga, et taga-da valda läbivate riigimaanteede remondi sujuv ettevalmistus?

Hetkel on projekteerimisel Tallinn-Türi maantee remont Roovere teest kuni Türi kesklinnani, samuti uuendatakse raudtee ülesõit Loo-ritsal. Ehitus peaks algama sel sügisel ning valmima järgmisel aastal. Samuti valmistatakse ette linna läbiva Rakvere-Pärnu maantee re-konstrueerimist ning ehitustööd väätsa ristist kuni Särevereni alga-vad 2015. aastal.

vallavanem Pipi-Liis Siemann selgitamas minister juhan Partsile Türi valla seisukohti suurte teeprojektide osas.

Meeleolukaid kevadpühi!