Aare Kasemets

Lisainfo: http://www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro/

Sisejulgeolekupoliitika arengustrateegiad ja -analüüsid juhtide arengutoe kujundamise sisendinfona

Projekti „Sisejulgeolekuvaldkonna tipp- ja keskastmejuhtide arengutoe loomine ja rakendamine 2012-2013“ töötuba 21/11/2012

Sisejulgeolekuvaldkonna (SJV) arengukavad, eesmärgid ja riigiasutused

SJV-da määratleme projektis joonisel esitatud riigiasutuste ja nende arengukavades ja õigusaktides sätestatud ülesannete kaudu. Projekti kaasatud riigiasutustes (*märgitud tärniga) töötab u 14 000 töötajat, sh Siseministeeriumi valitsemisalas u 10 000 töötajat ja neist omakorda on tipp- ja keskastmejuhte umbes 480. Kokku on kaasatud asutustes* üle 600 juhi.

Projekti tegevuskava esialgne tööjoonis

Eesti Vabariigi sisejulgeolekupoliitika arengukavad* ja -eesmärgid

• Turvalisuspoliitika arengusuunad aastani 2015• Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018• Korruptsiooni vastase võitluse strateegiad 2004+ • Euroopa Liidu sisejulgeolekustrateegia 2010-2030 • Siseministeeriumi valitsemisala arengukava VAAK 2013+ jt• Sisejulgeoleku õigus (kehtib ligi150 seadust + rakendusaktid!!)

Milliseid kompetentse (teadmisi, andmeid, oskusi, omadusi, võrgustikke,

kogemusi) juhid elus ise vajavad KUIDAS-küsimusele vastamiseks?

Mida pakkuda ligi 600-le SJV juhile selle arengutoe projekti ‘menüüs’?

* SJV arengukavad: http://valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad/turvaline-eesti

Kuidas saavutada eesmärke?

Turvalisuspoliitika eesmärk ja põhimõtted (1)“Turvalisuspoliitika – õigusaktide ja arengu- ning tegevuskavade väljatöötamine, täiendamine ja elluviimine, eesmärgiga ennetada avalikku korda ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada need välja ning kõrvaldada.”

KUIDAS OMA INIMESTEGA SAAVUTADA EESMÄRKE arvestades õiguslikke, eelarvelisi, tehnoloogilisi, ajalisi, inimeste kompetentsi ja väliskeskkonna piiranguid??

Avalikud huvid, poliitika eesmärgid, seadused, riigieelarve ja SJV inimvara ‘võimalused peas’…

JUHT mõtleb, veenab, motiveerib, delegeerib…

Turvalisuspoliitika põhimõtted (2) miks ja kuidas

Igaühe vastutus. Esmatähtis on inimese enda vastutus ja kohustus oma seadus-kuuleka käitumisega suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust ning kasvatada oma lastest vastutustundlikud ühiskonna liikmed. Ametiisikud peavad kaalutlema, kuidas nende poolt tehtavad otsused ja rakendatavad meetmed mõjutavad turvatunnet ja turvalisust.

Kaasamine. Korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata elanikud, kohalikud omavalitsused, era- ja mittetulundussektor ning võimaldada neil osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel.

Koostöö. Avalikul, era- ja mittetulundussektoril ning inimestel tuleb teha koostööd riiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil. Hea koostöö tunnuseks on ühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, tegevuste koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune konsulteerimine ja koostöös osaliste ühiskasu saavutamine turvalisuse loomisel.

Ennetus. Sotsiaalsete ja olustikuliste ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks aitab vähendada kannatusi ning on odavam ja tulemuslikum kui korrarikkumiste tagajärgedega tegelemine. Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest.

Pikaajaline planeerimine. Korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik vältida või üksikabinõusid rakendades märgatavalt vähendada. Ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena.

SJV juhtide arengutoe esialgne tööjoonis2 (Martin Tiidelepp, OptiPartnerid)

Turvalisuspoliitika (3): teemad ja mõjueesmärgidTeemad Tulemus- ja mõjueesmärgid. Kui kavandamisel on uus seadus või

SJV juhtide arengutugi, siis kas taotletud mõjud on samasuunalised?? Turvatunne Isikuvastaste kuritegude, vägivalla ja rahvustevaheliste pingete vähendamine

Liiklusohutus Surmajuhtumite, vigastuste ja varalise kahju vähendamine, liikluskultuuri tõus Tuleohutus Hukkunute ja vigastatute arvu ja varaliste kahjude vähendamine, teadlikkuse

kasvVaravastased

kuriteodVarguste arvu vähendamine; töö alaealistega; kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise tõhustamine; elanike teadlikkuse kasv

Õnnetus-juhtumid

Õnnetustes hukkunute ja vigastatute arv kahaneb; elanike teadlikkus õigest käitumisest õnnetuste korral kasvab

Riigi turvalisus Riigil on võimekus tuvastada Eestis viibivad isikud; väheneb illegaalide arv; tugevneb Eesti vastu suunatud luure, õõnestustegevuse ja terroriaktide ennetus ja tõkestus; elutähtsad valdkonnad toimivad häda- ja eriolukordades

Abi jõudmise kiirus

Väheneb ohukahtlusest ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluv aeg politseis, päästeteenustes, kiirabis, mereõnnetustel, metsapõleng..

Poliitika tõhusus

Poliitika kujundamise ja rakendamise parendamine: a) korrarikkumiste põhjuste, ennetusabinõude mõjususe analüüs ja strat. planeerimine; b) SJ organisatsiooni arendus, lähtudes riskihinnangutest ja kuluefektiivsusest

A.Kasemets, A.Talmar, E.Liivik (2011) Parema õigusloome rakendamine Eesti sisejulgeolekupoliitikas. Riigikogu Toimetised 23, 83-96