Aastaaruanne 2004

K U I D A S S Ü N D I S : 2002. aasta kevadel vajas Eesti Ühispank inglisekeelset reklaami. Selle eesmärgiks oli välismaalastele ühe lausega öelda, miks on just Ühispank eriline, miks tasub Eestisse tulles valida just see pank. Koos reklaamiagentuuriga Vatson & Vatson tehti panus eksootilisele Ü-tähele, mis ju tõesti naerunägu meenutab.

Ja põhjusega – viimaste aastate uuringud toovad esile Eesti Ühispanka kui kõige sõbralikumat panka.

Pole juhus, et Ühispangas

on selline täht:

Tõeliselt sõbralik pank.

Klientidele.

Töötajatele.

Kõigile.

• Eesti krooni eakaaslane – asutatud detsembris 1992

• 2001. aastast SEB Grupi täieõiguslik liige

• 580 000 eraisikust klienti

• 49 000 äriklienti

• 1400 toredat töötajat

• 14 regioonikontorit Tallinnast Võruni

• 65 harukontorit Kuressaarest Narvani

• Enam kui 100 elektrooniliselt varustatud postipanka

E E S T IÜ H I S P A N K

Eesti Ühispanga Grupi filosoofia ja strateegia 7

Eesti Ühispank arvudes 8

Intervjuu nõukogu esimehega: Mats Kjaer 9

Intervjuu presidendi ja asepresidendiga: Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter 10

Eesti Ühispanga Grupi tähtsündmused 2004 12

Majanduskommentaar 14

K L I E N D I D 16

Ärikliendid 18

Tudengid ja õpilased 21

Avalik sektor ja europrojektid 22

Elamuühistud 24

Kodulaen 26

Privaatpangandus 28

Tehnoloogia ja teenindusstandardid 29

T Ü T A R E T T E V Õ T T E D 30

Ühisliising 32

Elukindlustus 34

Varahaldus 36

S P O N S O R L U S 38

Haridus 40

Kultuur 41

Sport 42

T Ö Ö T A J A D J A E E S T I Ü H I S P A N K 43

2004. aasta parimad töötajad 44

2004. aasta parimad üksused 46

Struktuur 47

Nõukogu ja juhatus 48

SEB Grupi struktuur 49

Ühispanga ajalugu 50

Ü H I S P A N K E E S T I S 52

Pilk pangakontorisse. Tartu 54

Pilk postipanka. Kaiu 55

F I N A N T S A N A L Ü Ü S 56

A N D M E D - A A D R E S S I D 64

S I S U K O R D

6 7

6 7

Personaalsus: iga klient on meie jaoks unikaalne ning me tegele-

me tema muredega personaalselt.

Sõbralikkus: kliendid peavad meie panka suureks, aga samas

inimlikuks ja sõbralikuks.

Partnerlus: klient on meile partner ning ta tunneb end Ühis-

pangas oodatuna ja olulisena.Kokkuvõte kliendiuuringutest

Eesti Ühispank on universaalpank, mis teenindab kõiki kliente, kes

pangateenust vajavad – eraisikuid, ettevõtteid ja avalikku sektorit.

Pank pakub kõiki finantsteenuseid Eesti turul ja liisingteenuseid Ve-

nemaal, samuti toetab SEB Grupi kliente varade investeerimisel Kesk-

ja Ida-Euroopas. SEB Grupi täieõigusliku liikmena on Eesti Ühispank

rahvusvahelise haardega pank, olles keskendunud tegutsemisele

Eestis.

Eesti Ühispank on kliendikeskne Eesti pank, mis põhineb:

• Pikaajalistel suhetel: suur osa ettevõtteist ja eraisikuist on Ühis-

panga kliendid juba alates 1992. aastast, mil pank asutati.

• Pädevusel: koolitusosakond koostab igal aastal töötajaile aren-

guprogrammid, mille aluseks on arenguvestluse tulemused. Pan-

ga töötajad täiendavad ennast üha sagedamini Euroopas ja

Ameerikas. Tipp- ja keskjuhid osalevad pidevalt SEB Grupi juhtide

koolitustel, sealhulgas tippjuhte koolitavas Wallenbergi Instituu-

dis. Lisaks teadmistele mängib rolli ka kogemus: paljude töötaja-

te staaž on sama pikk kui Eesti kommertspanganduse eluiga.

• E-tehnoloogial: 90% pangateenustest on klientidele kättesaa-

davad interneti kaudu. Panga tehnoloogilist taset ilmestab ka

see, et 2004. aastal pidas Deutsche Bank Eesti Ühispanka välis-

arvelduste automatiseerimise taseme osas lausa maailmarekordi

omanikuks.

MIS TEEB EESTI ÜHISPANGA AINULAADSEKS?

MIDA PEAB EESTI ÜHISPANK OLULISEKS

8 9

EESTI ÜHISPANK ARVUDESG R U P I F I N A N T S T U L E M U S E D :

Eesti Ühispanga Grupi tulemused 2004 2003 kasv %

Laenud ja liising, mln kr 28 151 20 684 36

Klientide paigutused kokku, mln kr 24 761 19 166 29

sh deposiidid 18 651 14 949 25

sh võlakirjad 757 438 73

sh hallatavad varad 5 353 3 779 42

Tegevuskasum, mln kr 646 543 19

Puhaskasum, mln kr 712 543 31

Kapitali tootlikkus, % 21,1% 19,8% 7

Tegevuskulud / Tegevustulud, % 48,9% 52,0% -6

Kapitali adekvaatsus, % 12,8% 13,5% -5

Eesti Ühispanga kliendid 2004 2003 kasv %

Klientide arv, tuh 629 578 8,8

sh erakliendid 580 530 9,4

sh ärikliendid 49 48 2,1

e-pangandus

Internetipanga kliendid, tuh* 339 264 20,4

Internetipanga maksed, tuh* 9 168 6 329 44,9

Tehingud, tuh

Maksed kokku 22 284 17 890 24,6

sh elektroonilised maksed 21 582 17 142 25,9

Kaardiostud 16 118 11 382 41,6

Varad ja kohustused, mln kr

Eraisikute hoiused 6 019 5 098 18,1

Äriühingute hoiused 8 671 6 725 28,9

Eraisikute laenud 8 450 5 766 46,5

Äriühingute laenud 11 834 8 606 37,5

* - U-Net ja U-Net Business

SEB Grupi Balti pankade ülevaade Eesti Ühispank Unibanka Vilniaus Bankas

Laenud (sh liising), mEUR

Deposiidid, mEUR sh erakliendid

sh ärikliendid

Bilansimaht, mEUR

Hallatavad varad, mEUR

Klientide arv, tuh

sh erakliendid

Aasta kasv dets. 04 Aasta kasv dets. 04 Aasta kasv

36% 1 405 40% 2 127 28%

25% 897 32% 1 841 31%

18% 400 22% 832 24%

28% 497 29% 1 009 35%

36% 1 675 28% 3 043 24%

42% 25 119% 58 130%

9% 636 15% 835 20%

9% 589 15% 780 19%

sh äriettevõtted

e-klientide arv, tuh

3% 48 12% 55 22%

28% 174 58% 377 60%

dets. 04

1 799

1 192

385

807

2 218

342

629

580

49

339

8 9

pangatavad (laenude struktuur jm), et kasvu kindlates kätes hoida.

Millised trendid valitsevad Euroopa panganduses järgmisel viiel aastal?

Tuleb tunnistada, et Lääne-Euroo-pas on majanduskasvu võimalused üsnagi piiratud. Suured Lääne-Euroopa ettevõtted on huvitatud investeerimi-sest Ida-Euroopasse – just seal asuvad uued võimalused ja uued turud. Ja kui meie kliendid lähevad Ida-Euroopasse, siis peab seal olema ka meie pank.

Panganduses pean endiselt väga tähtsaks isiklikke kontakte. Üheksa-kümnendatel aastatel levis küll veendu-mus, et panga kliendid tahavad asju ajada vaid interneti kaudu. Aga see oli väga vale arusaam.

Minu pilt tulevikust on kristallselge. Mõistagi tuleb pangas kasutada pari-mat tehnoloogiat, et lihtsaid pangatoi-minguid oleks mugav teha (maksed in-terneti kaudu jms). Aga inimlikel kontaktidel on ka tulevikus väga suur tähtsus – just sellepärast ongi kliendi-sõbralikkus erakordselt tähtis.

Olete töötanud SEB-s 30 aastat. Mis on suurim erinevus Eesti ja Skandi-naavia panganduse vahel?

Eesti pangandus ja ühiskond tervi-kuna on äärmiselt tehnoloogiakesksed, täpselt nagu ka Soomes ja Rootsis. Näi-teks SEB asutas oma internetipanga ju-ba 1996. aastal.

Aga siiski avaldab roots lastele mul-jet, kui kiiresti suudetakse Eestis tehno-loogilisi lahendusi edasi arendada. See on midagi, mille üle võite tõesti uhkust tunda.

Nii Eesti kui ka teiste Balti riikide üheks tunnuseks on kõrgtasemel töö-tajad. Panganduses olete te väga kiires-ti üle võtnud Rootsi know-how ning hakanud seda Eestis kasutama.

Mis puutub peamisesse erinevusse Eesti ja Rootsi panganduse vahel, siis – see on kiirus!

Ma olen ikka öelnud, et Eesti pan-gandusturul tegutsetakse kolm korda kiiremini kui Rootsis. Sest pank on alati ühiskonna peegel.

Kiiret arengut tuleb kontrollida ja suunata. Me oleme sisse viinud mitmed

Missugused olid Eesti ja Eesti Ühis-panga märkimist väärivamad saa-vutused 2004. aastal?

Nimetaksin kaks Eesti jaoks väga tähtsat sündmust.

Esiteks liitumine Euroopa Liiduga. Tei seks see, et alates 2004. aasta 1. juulist on Eesti kroon ühendatud ERM2 rahasüsteemiga. See on äärmiselt vaja-lik samm euro kasutusele võtmisel.

Suurimaks kordaminekuks Eesti Ühis-pangas pean klientide arvu ja rahakäibe kasvu. Soovin esile tõsta meie pühendu-nud töötajaid. Tänan kõiki Eesti Ühis-panga inimesi väga hea töö eest. Ühtlasi ütlen kõigile meie klientidele, et nad on meie pangas alati väga oodatud.

Olete töötanud Ühispangas nõuko-gu esimehena 6 aastat. Mida te oma kõige tähtsamaks ülesandeks pida-site, kui selle ameti vastu võtsite?

Kunagi pole liigne rõhutada, et iga organisatsioon sõltub inimestest, kes seal töötavad. Seetõttu oli minu jaoks ülimalt tähtis mõista Ühispanga kultuu-ri. Ma püüdsin inimestest aru saada ning mõista, kuidas elu siin toimib.

PANK ON ÜHISKONNA PEEGELN Õ U K O G U E S I M E E S M A T S K J A E R :

9Mats Kjaer juhtis Eesti Ühispanga nõukogu aastail 1998-2004. Aastast 2005 juhib ta SEB Grupi juhatuse liikmena SEB Ida-Euroopa divisjoni tööd.

Eesti Ühispanga Grupi tulemused 2004 2003 kasv %

Laenud ja liising, mln kr 28 151 20 684 36

Klientide paigutused kokku, mln kr 24 761 19 166 29

sh deposiidid 18 651 14 949 25

sh võlakirjad 757 438 73

sh hallatavad varad 5 353 3 779 42

Tegevuskasum, mln kr 646 543 19

Puhaskasum, mln kr 712 543 31

Kapitali tootlikkus, % 21,1% 19,8% 7

Tegevuskulud / Tegevustulud, % 48,9% 52,0% -6

Kapitali adekvaatsus, % 12,8% 13,5% -5

Eesti Ühispanga kliendid 2004 2003 kasv %

Klientide arv, tuh 629 578 8,8

sh erakliendid 580 530 9,4

sh ärikliendid 49 48 2,1

e-pangandus

Internetipanga kliendid, tuh* 339 264 20,4

Internetipanga maksed, tuh* 9 168 6 329 44,9

Tehingud, tuh

Maksed kokku 22 284 17 890 24,6

sh elektroonilised maksed 21 582 17 142 25,9

Kaardiostud 16 118 11 382 41,6

Varad ja kohustused, mln kr

Eraisikute hoiused 6 019 5 098 18,1

Äriühingute hoiused 8 671 6 725 28,9

Eraisikute laenud 8 450 5 766 46,5

Äriühingute laenud 11 834 8 606 37,5

* - U-Net ja U-Net Business

SEB Grupi Balti pankade ülevaade Eesti Ühispank Unibanka Vilniaus Bankas

Laenud (sh liising), mEUR

Deposiidid, mEUR sh erakliendid

sh ärikliendid

Bilansimaht, mEUR

Hallatavad varad, mEUR

Klientide arv, tuh

sh erakliendid

Aasta kasv dets. 04 Aasta kasv dets. 04 Aasta kasv

36% 1 405 40% 2 127 28%

25% 897 32% 1 841 31%

18% 400 22% 832 24%

28% 497 29% 1 009 35%

36% 1 675 28% 3 043 24%

42% 25 119% 58 130%

9% 636 15% 835 20%

9% 589 15% 780 19%

sh äriettevõtted

e-klientide arv, tuh

3% 48 12% 55 22%

28% 174 58% 377 60%

10 11

PRES IDENT A IN HANSCHMIDT JA ASEPRES IDENT LEMB IT K I TTER :

Tallinna kontor. Mujal Eestis oleme alati olnud tugevad, kuid Tallinnas ede-nesime samm-sammult. Kui 2003. aas-tal haaras Ühispank Tallinnas kogu pangaturu kasvust endale 46%, siis aastal 2004 oli meie osa juba 58%. Väga hea tulemus. Samuti tahaksime esile tõsta Haapsalu ja Jõhvi kontori saavutusi. Ja kasutades siin head või-malust, tahame tunnustada ja tänada kõiki panga töötajaid. Tegime koos hea aasta.

Mida kliendid Eesti Ühispangast arvavad?

Kliendid on juba mitu aastat öel-nud, et Ühispank on kõige kliendi-sõbralikum pank Eestis. Me mõõdame oma klientide rahulolu pidevalt ja põhjalikult. Sama tehakse ka teistes SEB Grupi pankades, nii et võrdlusmo-ment on olemas. Ja Ühispangal on seal väga hea positsioon. Ka laiemalt vaada-tes hakkab Ühispank silma kui väga kliendisõbralik pank. Siiski nüüd, kui üldine teenindustase on väga hea, tu-leb kõigil veel paremini oma igapäevast

tööd teha. Nüüd sõltub kliendi rahulolu üha enam sellest, kas panga töötajad leiavad kliendile sobiliku individuaalse lahenduse.

Miks on Eesti Ühispangas huvitav töötada?

Pank on ka sisemiselt väga sõbralik, võimuhierarhia on üsna väike ja palju tehakse ära meeskondlikult. Inimene saab meie pangas ennast erialaselt väga hästi arendada. Eestis on vähe firmasid, kus koolitusele nii palju raha ja energiat kulutatakse. Tõsi, võimalu-sed karjääri teha pole just väga suured, sest töötajaskond on noor ja juhikohad juba pädevate inimestega täidetud. Aga Ühispank laieneb siiski pidevalt ja nii tekib uusi karjäärivõimalusi. Muidu-gi on Ühispank ka väga edukas firma, mis teeb siin töötamise köitvaks.

Kas Ühispank on rohkem Eesti või Rootsi pank?

Vaieldamatult Eesti pank. Pangan-dus on ikkagi väga lokaalne äri nagu teenindus üldse. Siiski on Ühispank

Kas aasta 2004 oli Eesti Ühispanga-le hea aasta?

Oli küll. Me saavutasime nii korrali-ku kasvu kui ka hea kasumlikkuse. Nii laenude kui deposiitide osas võitsime Eestis turuosa. Seadsime eesmärgiks teenida kasumit 574 miljonit krooni, kuid tulemus ületas 700 miljonit. Kui me vaatame oma positsiooni SEB sees, siis on seegi üsna hea – bilansimahult on Ühispank 1,3% SEB-st, kuid kasu-milt tervelt 4,4%.

Tänu millele see kasv ja hea kasum saavutati?

Oleme olnud hästi järjekindlad. Ala-tes 1999. aastast oleme kogu aeg ra-kendanud sama strateegiat. Oma põhi-olemuselt pole muutunud ka Ühispanga organisatsioon. Võiks öelda, et pank on käima läinud nii, nagu plaanitud – ku-lud on kontrolli all ja kõikide valdkon-dade tegevus on kasumlik.

Missuguseid töötajaid tuleks 2004. aasta eest eriti kiita?

Kindlasti tegi väga kõva töö ära

10

TEGIME KÕIK ÜHESKOOS HEA AASTA

10 11

käekäiguga. Selliseid huvitavaid tooteid toome aastal 2005 ja edaspidigi veel ja veel välja. Siin väljendubki see suur ka-su, et oleme SEB tütarfirma. Nimelt on SEB-l olemas selliste toodete loomise oskused ning meie peame lihtsalt ole-ma aktiivsed, et sellest osa saada.

Eesti ettevõtete majandustegevus muutub üha rahvusvahelisemaks, ees-kätt arenevad majandussuhted teiste Euroopa Liidu riikidega.

Seda arengut silmas pidades ühine-sime esimese Eesti pangana eurokliirin-gu süsteemiga. Nii saime märgatavalt vähendada rahvusvahelise maksekor-ralduse hinda. Ettevõtete seas on kas-vavalt populaarne Venemaa suund ning selleski vallas on meie tootearen-dus aktiivne.

Paneme pangas rõhku just sellele, et aidata rahvusvahelises äris tegutse-vatel ettevõtetel oma rahavoogusid juhtida. Kui Eestis on kontsernikonto juba üsna tavaline nähtus, siis rahvus-vaheliselt tuleb sellised lahendused al-les luua.

Kuidas aitab Ühispank Eestis ini-meste elu paremaks muuta?

Esmalt oma hea äritegevusega, kuid lisaks sellele tegeleme üsna laialt sponsorlusega. Suur osa sellest jääb küll märkamatuks. Igal kontoril on voli-tused oma piirkonnas ühiskonda tea-tud rahasummaga aidata. Igaüks ise otsustab, keda ja mil moel aidatakse.

Ülepangalised suuremad projektid on aga näiteks Tartu Maratoni toetami-ne, SEB Balti korvpalliliiga abistamine, Eesti koolide klassiruumide valgustuse parandamine jpt. Ka siin lähtume põhi-mõttest, et kui me midagi toetame, siis teeme seda järjekindlalt. Tartu Marato-ni oleme toetanud juba aastaid.

Kuhu Eesti pangandus edasi liigub?Viimastel aastatel torkab Eestis sil-

ma hästi hoogne laenamine, aga juba on märgata suuremat huvi ka säästmi-se vastu. Ja just säästmisest saabki lähimate aastate uus trend. Seda arves-tab ka meie tootearendus. Pakume ju-ba praegu klientidele investeerimis-hoiust, kus lisaintress on seotud börside

üsna huvitav sulam Eesti ja Rootsi ette-võtluskultuurist. Kõigepealt on Ühis-pank väga detsentraliseeritud pank – meil on kõikjal üle Eesti tugevad iseseisvad kontorid. Teisalt on Ühis-pank üks suuremaid Eesti ettevõtteid, mis nõuab hästi organiseeritud ja tõhu-sat keskkontorit. Kolmandaks on aga just SEB tõttu Ühispank väga rahvusva-heline pank. Selline ongi SEB üks firma-põhimõtteid – rohkem lokaalsust ja rohkem rahvusvahelisust ühtaegu.

Kuhu Ühispank laieneb?Natuke laieneme Eestis, avame igal

aastal 2–3 uut kontorit ehk liigume sinna, kuhu lähevad inimesed – näiteks uutesse kaubanduskeskustesse. Teiseks oleme teinud liisingfirma Peterburi ja seal sünnib juba palju huvitavat. Kol-mandaks on meie emapank Rootsi SEB (Skandinaviska Enskilda Banken) and-nud just meile õiguse hallata kogu SEB Ida-Euroopa investeerimisfonde. See tähendab, et meie töötajad peavad ennast väga hästi kurssi viima kõikide selle piirkonna riikide majandusega.

11President aastail 1992-2004 Ain Han schmidt (vasakul) ja kommertspanganduse vald-konna juht Lembit Kitter on Eesti kogenuimad panga juhid. 2005. aastast juhib Ain Han schmidt Ühispanga nõukogu.

12 13

EESTI ÜHISPANGA GRUPI TÄHTSÜNDMUSED 2004

Moody’s tõstis reitingut Moody’s tõstis Eesti Ühispanga pika-ajalise deposiidireitingu tasemelt A2 tasemele A1; lühiajaline ja finantstuge-vuse reiting jäid tasemele P-1/C-. Rei-tingud muudeti pärast SEB pikaajaliste reitingute tõstmist tasemele Aa3.

Ühispank sai Euroopa kliiringsüsteemi liikmeksKaks SEB gruppi kuuluvat Balti panka – Eesti Ühispank ja Läti Unibanka said esimeste Balti pankadena üleeuroopali-se euromaksete kliiringsüsteemide ot-sesteks liikmeteks.

Käivitus uus brändi-strateegia kolmes SEB Balti pangasSEB Balti pankade rahvusvahelise posit-siooni tugevdamiseks otsustati, et kõik pangad ühendavad oma brändid 2005. aasta jooksul.

Euroopa Komisjoni leping SEB Balti pankadeleKolm SEB Gruppi kuuluvat Balti panka – Vilniaus Bankas, Latvijas Unibanka ja Eesti Ühispank – on tõestanud end Eu-roopa Komisjonile regiooni parimate pankadena. Tänu konkursivõidule avas Euroopa Komisjon kontod kõigis kol-mes pangas.

SEB peab Ida-Euroopat väga tähtsaks SEB Balti ja Poola divisjon nimetati ümber Ida-Euroopa Panganduse divis-joniks ning seda jääb endiselt juhtima Mats Kjaer, kes on nüüd SEB Grupi asepresident ja tegevjuhtkonna liige.

SEB Grupp ostis Ukraina pangaBank Agio loodi 1991. aastal. Pangal on kaheksa kontorit ning neli kliendi-teeninduspunkti. Enam kui 70 protsen-ti panga kliendibaasist moodustavad väikesed ja keskmise suurusega ette-võtted.

Tudengilaenu kampaania andis tudengeile õppelaenu, ISIC-kaardi ja veel palju kingi-tusi, mis peitusid mõnusas tudengikotis.

Geograafiline Investeerimishoius (esimesed investeeringud tehti Soome, Skandinaavia ja Jaapani aktsiatesse) garanteerib raha säi-limise, heal juhul lisandub kõrge protsent.

Alati elurõõmus Alev Ström tervitab! Kõik, kes liitusid II ja III pensionisambaga, said kingiks suure purgi mõnusat mett.

Uus makse Euroopa Liidu siseseks arveldamiseksAlates maikuust saavad Eesti suurema-te pankade kliendid teha euromakseid uut makseteenust kasutades. EU mak-se on mõeldud euromaksete tegemi-seks ühest Euroopa Liidu riigist teise.

* * *

Soolaleivapeod Narvast PärnuniEesti Ühispank avas uued pangakonto-rid Tallinnas Mustamäel ja Pärnus, Tal-linna Õismäe ja Narva kontorid kolisid uutesse ruumidesse. Uued ruumid sai ka Ühisliisingu Tartu kontor.

Ühispanga Elukindlustus läks klientidele lähemaleÜhispanga Elukindlustus käivitas aprillis projekti Esindused Kaubanduskeskus-tes. Esimene esindus avati Ülemiste Keskuses, järgmine Pärnus Port Arturis. Peagi avatakse esindused Tartus ja Jõhvis.

Sularaha sissemakse automaadid kontoreisseSularaha sissemakse automaadid on vajalikud eelkõige väikeettevõtetele, kes ei ole tellinud sularahavedu. See on mugavaim ja kiireim lahendus sõltuma-ta kellaajast rahatoiminguid teha.

Soodne PostipankKevadest on Postipangas eraisikutel sularaha sissemaksed ja väljamaksed Ühispanga deebetkaardiga tasuta. Ta-suta saab teha kuni viis väljamakset või viis sissemakset kuu jooksul.

Ühisliising toetas lastekodulapsiÜhisliising toetas oma 10. sünnipäeva puhul planeeritud summaga Tallinna Lastekodu kasvandike tugiisikute prog-rammi, mis pakub kodusoojusest ilma jäänud lastele võimalust leida endale Oma Sõber.

12 13

Ühispanga Elukindlustus hoolitses liiklusohutuse eestÜhispanga Elukindlustus korraldas hea-tegevuskampaania, et aidata liiklusoht-liku ümbrusega koole. Koguti 67 000 krooni, Elukindlustus lisas samaväärse summa. Kokku muudeti turvalisemaks 7 kooli ja lasteaia ümbrus.

* * *

Pensioni III sammas nüüd igast pangakontoristSoovides muuta pensioni III sambasse rahakogumist klientidele mugavamaks, alustas Ühispank pensioni III samba toodete müüki kõigis oma pangakon-torites.

Uus III samba pensionifondÜhispank käivitas uue III samba pensio-nifondi – Ühispanga Täiendav Pensioni-fond Aktiivne. Uus 100% aktsiatesse investeeriv pensionifond peaks huvi pakkuma eelkõige nooremale pensio-nikogujale. Nüüdsest on Ühispangal kaks III samba fondi: Ühispanga Täien-dav Pensionifond Aktiivne ning konser-vatiivsem Ühispanga Täiendav Pensio-nifond Tasakaalukas.

Pensionipõlveks säästmine üha kasvab2004. aasta liitumisperioodil kasvas Ühispanga kogumispensioni fondidega liitunute arv 14 500 inimese võrra, mis tähendab, et 2005. aastal kogub meie fondidesse raha 122 400 eestimaalast.

Preemialaen ja 40-aastane laenumakseÜhispanga Grupp pakub ainsana Eesti eluasemelaenu turul Preemialaenu – selles on ühendatud laen ja kogumis-kindlustus, mis omakorda tagab auto-maatselt elukindlustuskaitse.

Eesti Ühispank pakub esimesena Eestis kuni 40-aastase tähtajaga kodu-laenu.

Turvaline investeerimis-võimalusEesti Ühispank pakub uudset rahapai-gutamise viisi – Investeerimishoiust. See on uus tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimaluse-ga teenida aktsiaturgude liikumistelt.

Ühispank on tudengite seas kuum sõnaEesti Ühispanga tudengilaenude turu-osa on esmakordsete õppelaenude väljastamisel ületanud 40 % piiri.

Investeerimisvõimalused seeniorideleSeeniorikampaania on mõeldud üle 60-aastastele, kes paigutavad vähemalt üheks aastaks 3000 krooni tähtajalisele hoiusele. Targa rahapaigutusotsuse teinud seeniorkliendid saavad Ühispan-gast kingiks 100-kroonise Apotheka kinkekaardi.

Energialaen ühistuteleEesti Ühispank koostöös Eesti Korteri-ühistute Liiduga on välja töötanud Energialaenu korteriühistutele. Ener-gialaen koosneb soodsast korteriühistu laenust, energiaauditist ja energia-säästu nõustaja teenusest.

Mobiilimaksed teise isiku kontoleEesti Ühispank pakub oma eraklienti-dele võimalust sooritada mobiilimak-seid ka eraisikule. See tähendab, et mobiilimaksega on võimalik kanda ra-ha näiteks oma sõbra pangakontole, kellel on sarnaselt makse sooritajaga olemas mobiilimakse leping.

Ülisoodne Kodulaen broneeringugaÜhispank pakkus 1.-15. novembrini Kodulaenu rekordmadala intressiga – 0,6%+6 kuu euribor. Kliendid said ka-sutada broneerimisvõimalust, tänu mil-lele said nad võimaluse ülisoodsat laenu kasutada kuni 31. maini 2005.

Ühispanka tasub usaldada, ütles Seenior-kampaania. Sõnum läks kümnesse – paljud pensioniealised tõid sukasäärest oma raha Ühispanka.

Kes ei tahaks olla tark? See ärikliendi rek-laam ütles selgelt välja, et Eesti Ühispank on suure üleeuroopalise pangagrupi liige.

Ühispanga Elukindlustuse kampaania juh-tis vanemate tähelepanu võimalusele sõlmida lastekindlustusleping.

14 15

sega, et siinsed hinnad on väga palju mõjutatud välisriikide hinnatasemest. Seetõttu on meie hinnad kõrgemad kui Tšehhis ja Ungaris, ehkki neil on elatus-tase kõrgem kui Eestis. Kui elatustase Eestis on ligi 50% Euroopa Liidu kesk-misest, siis hinnatase on juba 62%.

Teisalt aga tähendab kiiresti toimunud hinnaühtlustumine seda, et edaspidi hinnatõus aeglustub. Väliskauplemisele avatud sektorites on hinnaühtlustumi-ne suuresti juba toimunud. Hinnatõusu põhjustab hindade tõus suletud sekto-ris ehk siis teenuste osas. Teenuste hinnad on meil veel tuntavalt odava-mad kui vanades Euroopa Liidu riikides ning nende hinnatõus käib ühte jalga ostujõu kasvuga. Nii on näiteks elektri-energia Eestis üle kahe korra odavam kui Saksamaal, Itaalias ja Portugalis.

Samas on tööjõu tootlikkus Eestis palju madalam kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Me edestame siin vaid Lätit ja Leedut. Madal tootlikkus on seotud teise põhi-probleemiga – ekspordi madala lisand-väärtusega. Ekspordime kaupu ja tee-nuseid, mille vaheltkasu on väike. Kuigi kõrgtehnoloogilise toodangu osakaalu poolest ekspordis paistab Eesti üsna heas valguses oma kümnendikulise osakaaluga, jäädes maha vaid Tšehhist, Ungarist ning Maltast, annab see endi-selt väga väikest lisandväärtust.

Eeldused Eesti arenguks on siiski head Meie liberaalses majanduses konku-rentsiga karastunud ettevõtted on tu-gevad. Ja suures ühisturus peitub ka suur arenguvõimalus. Tunnustuseks Eesti majanduskeskkonnale võib luge-da ka siia paigutatud välisinvesteerin-guid – nende mahu poolest ühe elaniku kohta on Eesti Kesk-ja Ida-Euroopa rii-kide seas esikohal. Meil on olemas arengut toetav infrastruktuur, arene-nud pangandussektor ja avatus välis-maailmale – vajalikud eeldused edasi-seks arenguks.

rentsivõime ja välisinvesteeringute mahu poolest elaniku kohta. Vastukaaluks ka jooksevkonto defitsiidi poolest.

Pangandus on üks kõige tormilise-malt arenenud valdkondi ning samal ajal on see kiirendanud tõhusalt ka majanduskasvu. Oleme ka majanduse finantssüvenduse poolest Kesk- ja Ida-Euroopas esirinnas, pidades siinkohal silmas laenude osakaalu sisemajanduse koguproduktist. Ühelt poolt on see positiivne, kuna seostub maailmaprak-tika põhjal kiirema majanduskasvuga, teisalt aga suurendab majanduse haa-vatavust kriisiperioodidel.

Oleme vastselt laienenud Euroopast kaks korda maas

Kas need suured muutused on meid seatud eesmärkidele lähemale viinud? Kas selles Euroopa pisikeses nurgas elavate inimeste elustandard on juba lähemal neile, kellel on jõukuse kogumiseks pikki-pikki aastakümneid aega olnud?

Majanduslikus mõttes saame enda-le lubada kaks korda vähem kui vanad Euroopa riigid. Eesti SKP (sisemajandu-se koguprodukt) inimese kohta, korri-geerituna ostujõu pariteediga, on ligi 50% Euroopa Liidu keskmisest.

Seega kuulub Eesti, edestades küll veidi naaberriike Lätit ja Leedut ning Poolat, Euroopa Liidu vaeseimate riiki-de hulka. Enamik vastselt liitunud riiki-dest on oma arengutasemelt Eestist

mõned sammud eespool. Samas on nendesamade vaesemate riikide kasvu-tempo hetkel EL-is kõige kiirem. Sam-mu tuleb pikemana hoida ka edaspidi, et teistele järele jõuda ja õigustada seni valitsenud optimismi tuleviku suhtes.

Hinnatase käib reeglina kaasas ostujõu ning üldise elatustasemega. Eesti on aga niivõrd avatud ja väikese majandu-

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis väga suured muutused toimunud – ole-me kogenud nii kiiret majan dus kasvu kui ka tagasilööke 1997. aasta börsi-kriisi ja 1998. aasta Vene kriisi ajal. Pilt ümbritsevast keskkonnast muutub iga päevaga ja seetõttu tasub aeg-ajalt peatuda ja ringi vaadata, kuidas on siiani läinud ja mis saab edasi.

Muutusi tajub igaüks erinevalt. Paljud märkavad enim ehk tõusnud hindu. Hinnad on viimase kümne aastaga tõusnud 2,3 korda. Samas on keskmine brutopalk tõusnud märksa rohkem – 4,2 korda. Ettevõtlus on teinud läbi põhjaliku uuenduskuuri. Meie nõudmi-sed, soovid ja vajadused on kasvanud koos sissetulekutega. Me peame täiesti loomulikuks e-tehnoloogia ja mobiilsi-de laialdast kasutamist igapäevaelus.

Samuti oleme märgatavalt paran-danud oma elustandardit ja seda nii väljateenitud tulude kui ka tulevikus teenitavate tulude arvelt – ehk siis suu-rendanud optimistlikult oma laenu-koormat. Samal ajal oleme endiselt üks Euroopa Liidu vaesematest maadest. Kui Rootsis oli 2003. aastal keskmine

palk ligikaudu 43 000 Eesti krooni, siis Eestis oli 2004. aasta keskmine palk kuus korda väiksem – 7222 krooni.

On mitmeid valdkondi, mille poolest Eesti on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, näiteks riigisektori madala laenukoor-muse ning samal ajal erasektori kõrge laenukoormuse poolest. Samuti riigi-eelarve ülejäägi, rahvusvahelise konku-

Ü H I S P A N G A M A J A N D U S K O M M E N T A A R

Kui elatustase Eestis on ligi 50% Euroopa keskmisest,

siis hinnatase on juba 62%.

Ühispanga Varahalduse

makroanalüütikRuta Eier

ruta.eier@eyp.ee

TULEVIKU ARVEL ELADES TULEB SELLE HEAKS KA ROHKEM PINGUTADA

14 15

Euroopa Liidu laienemine, mis sai 2004. aastal teoks, oli kahtlemata üks olulisim ning mõjukaim sündmus Eesti ajaloos. Märkides küll ühe etapi lõppu, ei tähenda see, et võime käed rüpes oota-ma jääda, millal jõukus ja hea elu koha-le jõuavad. See tähendab hoopis uusi väljakutseid.

Eesti liikumist stabiilse majandusedu teel tähistab euro kasutuselevõtt. Esi-meste hulgas astus Eesti 2004. aasta suvel vajaliku sammu, liitudes ERM2ga (euro kasutuselevõtule eelnev etapp). Sellega kohustub Eesti täitma tingimu-si, mis hõlmavad stabiilset ja madalat inflatsiooni ning pikaajalisi intressi-määrasid, konservatiivset riigi rahan-duspoliitikat ning oma valuuta vahetus-kursi pidevat stabiilsust.

Siiani pole Eestile nendest kriteeriu-mitest enamiku täitmine raskusi valmis-tanud ning alanev inflatsioonitrend nõrgendab peamist võimalikku takis-tust euro kasutuselevõtul.

Palgasurve suurenebLähtuvalt Euroopa riikide erinevast

ajaloost on ka nende arenguteed vii-nud väga erinevate majanduskeskkon-dadeni. Euroopa taaslõimumine toob kaasa riikide sarnasemaks muutumise.

Eesti jaoks tähendab see samuti jätkuvat sarnastumist, näiteks jõukuse osas nii riigi kui üksikisiku tasandil, sa-muti hinnataseme osas. Piirid Euroopa sees muutuvad üha ähmasemaks ning palgatõusu surve Eestis suureneb. Keskmine palk Eestis on üks madala-maid ka uute liikmesriikidega võrreldes, vahe vana Euroopaga on aga lausa mitmekordne. Ühelt poolt on kiire pal-gatõus positiivne, suurendades tarbija ostujõudu, teisalt sunnib see ettevõt-jaid oma konkurentsis ellujäämise stra-teegiaid kriitilise pilguga üle vaatama.

Järgmised kümme aastat tõotavad vähemalt sama palju kiireid muudatusi. Seni oleme hakkama saanud, küllap tuleme toime ka uute väljakutsetega.

Kui me tõstame oma tootlikkust inves-teeringutega nii füüsilisse kui inimkapi-tali ning suurendame meie poolt anta-vat lisandväärtust, siis pole Eesti võimalused head mitte ainult järgmise kümne aasta mõttes, vaid kindlasti ka edaspidi.

Lisandväärtuse suurendamine tä-hendab seda, et tuleb saada oma toote või teenusega maailmas konkurentsi-võimeliseks, mitte lihtsalt teha seda, millega saavad hakkama ka vähem kva-lifitseeritud tööjõuga ning väiksepalgali-sed riigid. Suurendada oma oskusi ja teadmisi, et neid siis kallima hinna eest maailmale müüa, kas siis toote või tee-nuse näol. Mõista, et me ei suuda kon-kureerida Hiina suuremahulise ja odava tootmisega ning toota asju, milles MEIL on eeldusi arendada välja eeliseid, olgu see siis väikestes mahtudes disaini-mööbel või mingi unikaalset ja paindlik-ku lahendust nõudev tellimus. Püüelda tuleks minu meelest selle poole, et aju-de äravoolu asemel nende ajude too-dangut hoopis eksportida.

Kui rikas on Eestimaa?SKP elaniku kohta ostujõu alusel, % EL keskmisest (EL25=100)

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

160

140

120

100

80

60

40

20

0

Eesti

Läti

Leedu

Poola

Sloveenia

Tšehhi

Ungari

Saksamaa

Soome

Rootsi

EL25

USA

See rikkus, mida Eestis aasta jooksul luuakse (vt oranžid tulbad), jääb kaugele maha Euroopa Liidu keskmisest (vt must pidev joon). Euroopa omakorda jääb kaugele maha Ameerikast (vt must katkendjoon). Eesti on samas grupis Läti, Leedu ja Poola-ga, püütavas kauguses on Ungari, Tšehhi ja Sloveenia.

K L I E N D I D

Pildil on Tallinna Tehnikaülikooli tudengid 2005. aasta kevadtalvel. Eesti Ühispangast on

saanud tarkade noorte pank: esmakordse õppelaenu võtjate hulgas ületas panga turuosa

40%.

Universaalpangana pakub Eesti Ühispank äriettevõtteile, avalikule sektorile ning era-

isikuile kõiki finantsteenuseid, otsides personaalseid lahendusi iga kliendi vajadustele.

Eesti Ühispank jälgib hoolega oma klientide arvamust ning arvestab sellega. Seekord pa-

lusime klientidel rääkida kaasa ka panga aastaraamatus.

18 19

Kui Soome koolilapsed Viljandi Metallil mõne aja eest külas käisid, siis tundsid nad ennast tehases täiesti koduselt, lii-kusid julgelt seadmete vahel ja suhtle-sid töömeestega. Eesti õpilased, kes neid saatmas olid, seisid kobaras ümber õpetaja, sest olid saanud tõsise hoiatuse – masinad on ohtlikud, need määrivad koledasti ja üldse on tootmi-ne üks kole asi.

“Kui hirm tootmise ees juurdub inimes-tesse juba nii varasest lapsepõlvest, siis pole midagi head loota,” arutab Viljan-di Metalli üks asutajatest ja juhtidest Jaak Sulg. “Eestis on terve põlvkond noori, kes on tehnilisest alusharidusest kaugenenud ja kellel jääb inseneritead-misi vajaka. Kui me aga insenerioskuse n-ö sisse ostame, siis loobume ise kõige huvitavamast protsessiosast ja kaota-me kõige magusama osa tuludest.”

Siiski on Viljandi Metalli juhid suut-nud oma tootmist seni nii korraldada, et sellega raha teenib. Ligi 250 miljoni kroonise käibe juures teenis ettevõte

22 miljonit krooni kasumit, andes tööd enam kui 250 inimesele. 2004. aasta üle-eestilisel ettevõtluskonkursil saavu-tas Viljandi Metall esikoha.

Tuumikomanikud Jaak Sulg, Peep Must ja Villu Maamägi kuuluvad ka ju-hatusse. Peakontor on Viljandis Reinu tööstuslinnakus, firma ise koosneb seits-mest tütar- ja sidusettevõttest. Lisaks Viljandile asuvad need Karksi-Nuias,

Põltsamaal, Tallinnas ja üks ka Soomes. Grupil on kaks põhitegevust: tootmine ja ehitus. Kõiki ettevõtteid ühendab üks komponent – metall.

Selline struktuur toetub juhtimis-põhimõttele, et tublidele allüksuste juhtidele pakutakse osalust ja seega omanikutunnet ning maksimaalset te-gevusvabadust koos sellega kaasneva vastutusega.

Üks riskantsemaid projekte oli ligi 48 miljonit krooni maksma läinud tsin-kimistehase asutamine kaks aastat ta-gasi. Tehasele pani õla alla ka Eesti Ühispank, kes andis krediiti objekti maksumusest kolmveerandi ulatuses. „Kui teised pangad on sageli kesken-dunud eluasemelaenudele, siis Ühis-pank mõistab kliendi vajadust paiguta-da raha ka tootmisesse,” mainis Viljandi Metalli juhatuse esimees Jaak Sulg. Juba praegu tasub ettevõtmine ilusti ära, laenud saavad makstud ja omanikudki võivad loota tulule.

Viljandi Metall kasvas välja kunagi-sest Viljandi KEK-ist, mis erastati 1992.

aastal oma töötajatele. Rasketel algus-aastatel leiti Soomest partner, kes hak-kas tänapäevases mõttes naeruväärse hinnaga ehituskonstruktsioone ostma. Nii suudeti nina veel peal hoida ja Eesti ehitusturu elavnemisel leiti ka siin üsna kergesti oma turuosa.

Tänaseks on tootmisele lisandunud masinaehitussektor ja tellijateks on maailmakuulsad tegijad, nagu Metso

Paper (paberitööstuse seadmed) ja Hol-ming Works (mineraalainete tootmise seadmed). 2001. aastal asutati Soomes tütarettevõte VMT-Steel Oy, mille üles-andeks on Viljandi Metalli teraskonst-ruktsioonide müük. Ettevõttel on soom-lasest juht, kes on ka kaasosanik. Väliselt tavalise Soome ettevõttena on sellel ilmne konkurentsieelis teiste Eesti firmade ees.

Eesti ettevõtete odavama tooraine ja tööjõuhinna eelis aga väheneb ning ka Viljandi Metallil tuleb üha rohkem pingutada. Siin tulevad piirid ette – just insenerioskuste nappuse tõttu.

Siiski tegeleb Viljandi Metall hoole-ga oma toodete väljaarendamisega, mille juures on suureks abiks Tallinna Tehnikaülikool. Nii on välja töötatud kodumaised väikeelamute katelsead-med, mida turustatakse juba Rootsiski.

„Terase töötlemine ei kao Eesti ma-jandusest mitte kuhugi, sest esimesed tuntud tegijad, kes siinmail selleks tu-geva traditsiooni on loonud, on pärit juba Peeter I ajast,” ütleb Jaak Sulg.

VILJANDI METALLÄ R I K L I E N D I L U G U

Ühispank mõistab kliendi vajadust paigutada

raha ka tootmisesse.

Äriühingute deposiidid kasvasid Eesti Ühispangas 2004.

aastal 29% ning laenud 38%. Deposiidid kasvasid enim

väikestel ja keskmistel ettevõtetel ja laenud suurtel.

Viljandi Metall on üks neist tootmisfirmadest, kes on

koostöös Eesti Ühispangaga kasutusele võtnud uusima

tehnoloogia. Kunagisest allhankijast on saanud tunnusta-

tud teraskonstruktsioonide ja katelde valmistaja.

18 19

Meie äriklientide deposiidid kasvasid 2004. aasta jooksul 29%, samuti kas-vas nii sise- kui välisarvelduste hulk. Fi-nantseerimisnõudlus oli 2004. aastal suurem eelkõige Tallinnas ja Harjumaal ning selle põhjuseks olid arvukad kin-nisvaraarendusprojektid. Laenuportfelli kasvuks kujunes märkimisväärne 38%.

Esmakordse konto avas 2004. aastal Ühispangas üle 4600 juriidilise isiku. Grupi juriidilisest isikust klientide arv oli aasta lõpuks 49 031.

96% äriklientidest peab põhiliseks suhtluskanaliks internetipanka. 2004. aasta jooksul kasvas U-Net Businessi klientide arv ligikaudu kaks korda.

Olulisimate muudatustena võtsime 2004. aastal kasutusele uue, senisest kiirema ja või ma lusterohkema konto väljavõtte süsteemi, lõime kontserni-konto seadistamise võimalused, pak-kusime klientidele erinevaid aruandeid kontode volitatud kasutajate ja elekt-rooniliste pan ga teenuste lepingute koh ta. Vähem oluliseks ei saa pidada ka internetipanga turvalisusele suuna-tud tegevust.

Eesti Ühispank teeb jätkuvalt koos-tööd KredExiga ja Maaelu Arendamise Sihtasutusega, kelle garantiid aitavad ettevõtjatel finantseerimisvõimalusi avar -dada.

Eesti Ühispank on läbi aegade väärtus-tanud pikaajalist, järjepidevat ning vas-tastikku kasulikku kliendisuhet. 2004. aasta sügisel läbi viidud põhjaliku uuringu järgi olid 89% klientidest meiega kas „rahul“ või „väga rahul“ ning 94% klientidest pidas väga tõe-näoliseks kliendisuhte jätkumist ka tu-levikus.

Kliendid hindasid väga kõrgelt meie usaldusväärsust, kliendihaldurite pro-fessionaalsust panga mainet.

Täiustamist vajavad veel erinevate probleemide lahendamise korraldami-ne, samuti peaks kõrgem olema pan-gapoolne initsiatiiv uute võimaluste tutvustamisel. 2005. aastal kordame kindlasti rahulolu-uuringut ning siis saame juba hinnata oma tööd kitsas-kohtadest ülesaamisel.

19

Ü H I S P A N K : Oleme äriklientidele hea partnerÜhispanga

jaepanganduse divisjoni direktor

Ahti Asmann

ahti.asmann@eyp.ee

Viljandi Metall alustas allhankest ning jõudis oma toote ekspordini. 2004 teeniti Eesti parima ettevõtte tiitel. Pildil asutajad Jaak Sulg (vasakul) ja Peep Must.

20 21

Kahel sõbral, kes pidasid saunakaupa-de poodi, tuli mõte teha Tallinna külje alla ka üks mõnus saun, mida saaks välja rentida. Äriplaaniga mindi oma panka. Kuid laenukomisjonilt tuli kiire vastus: „Kas Tallinnas on vähe saunu või?!“ Ühispank aga kaalus plaani hoo-likalt ning tulemuseks on Saunaküla nelja erinevat tüüpi saunaga. Ning ideid on veel ja veel…

Kõik sai alguse esimese ühise äri, auto-pesula müügist, millega Vladislav Kremm ja Marko Tamm teenisid 215 000 krooni. See saigi aluseks Sauna-maailma kauplustele. „Tegelikult tuli-me selle idee peale üsna juhuslikult – sõbrad Venemaalt palusid sauna jaoks kibu ja kopsiku osta,“ meenutab Kremm.

„Käisin kõik poed läbi – no ei ole sellist komplekti! On kas kopsik eraldi või ki-bu eraldi. Ja siis mõtlesimegi, et teeks õige saunakaupade poe.“

Tasa ja targu, ilma suure kära ja reklaamita laienes Tallinnas Järve kes-kuses avatud saunakaupade äri haare. Siis tekkiski meestel idee ehitada välja-renditav saun. Kui senisest pangast ei öeldi, mindigi Eesti Ühispanka ning

sellest hetkest alates on Ühispank nen-de oma pank.

Äri edenes ning mõne aja pärast oli olukord selline, et tahtjad pidid sauna mitu nädalat ette kinni panema. Siis pöörduti veel kord Ühispanga laenuhal-duri poole ja taas tuli positiivne otsus. Kas laenu saamine ongi siis nii lihtne?

„Loomulikult peab pangaga suheldes ja laenu tagasimaksmisel olema laitma-tult korrektne,“ tõdeb Kremm. „Aga pangaga on ikka kindlam kui inves-toriga.“

Tulemuseks on Saunamaailm, mille poed Tallinna Järve ja Rocca kaubakes-kustes on Baltikumi suurima valikuga. Sealt saab lisaks vihale ja saunameele ka infrapunasauna või mullivanni osta – kokku 4000 erineva nimetusega too-teid. Lisaks neli saunamaja, mida saab Saunakülas rentida – Jahimaja, Vene maja, Soome maja ja Aqua maja.

Suure osa üle 22 miljoni kroonise käibega ärist moodustab reeksport, saunakaupu müüakse edasi Lätti, Lee-tu, Venemaale ja Ukrainasse.

Aga Kremm ja Tamm ei taha piirdu-da ainult poodide ja Saunakülaga – kui kõik hästi läheb (ja siin oleks oma osa ka Ühispangal), sünnib Eestis lausa en-nenägematu saunakompleks.

Pangaga on ikka kindlam kui investoriga...

20

Nii sündis Saunamaailm: katsetad ühte ja teist ideed, kuni leiad selle õige. Vladislav Kremmi (vasakul) ja Marko Tamme saunaäri on kasvanud Baltikumi suurimaks.

SAUNAMAAILMÄ R I K L I E N D I L U G U

20 21

Eestis on vähe nii unikaalseid pangatoo-teid nagu ISIC (Internatio nal Student Identity Card) ja ITIC (Internatio nal Teacher Identity Card) kaartidega ühen-datud pangakaardid. Esimene on mõel-dud üliõpilastele/õpilastele, teine õpeta-jaile/õppejõududele. Eesti Ühispank väljastab neid kaarte ainsana Eestis.

Just Ühispank andis 1999. aastal esi-mesena maailmas välja ISIC-kaardiga ühendatud pangakaardi, kus olid ühen-datud rahvusvaheline üliõpilaspilet ja pangakaart. Tänaseks on mitme funkt-siooniga kaardi ideest kinni haaranud juba üle saja ettevõtte kogu maailmas.

Üliõpilasstaatuse tõendamine, tu-handed soodustused ja maksekaardi võimalused kõik ühel kaardil koos – see tõi kaardi väljaandmist koordineerivale Eesti Üliõpilaskondade Liidule rahvus-vahelise kaardiorganisatsiooni EURO-PAY tunnustuse innovatsiooni alal.

Eestis saab ISIC-kaardi omanik soodus-tusi enam kui 600 ettevõttes, mille seast leiab lisaks ühistranspordile ka hulgaliselt teatreid (näiteks 30% soo-dustus Eesti Draamateatris, Endlas, Va-nemuises ning Estonias), kinosid, söögi-kohti, kauplusi (7-10% soodustus Kle menti, Bastioni ja Sangari rõivakaup-lustes), hotelle jne.

2004. aasta lõpuks oli ISIC Student Electron kaart rahakotis 22 000 tuden-gil ehk igal kolmandal tudengil Eestis.

Veelgi kiiremini on viimastel aastatel kasvanud üldharidus- ning kutsekoolide õpilastele mõeldud rahvus vahelise õpi-laspiletiga ühendatud panga kaardi ISIC Scholar Electron populaarsus. 2004. aastal lisandus 16 500 noort kaardika-sutajat, nii et kaart on juba 45 500-l õpilasel ehk igal kolmandal koolinoorel vanuses 12-19 aastat.

ISIC Scholar Electroni omanikule kehti-vad samad soodustused mis tudengite-legi, v.a juhul, kui soodustuse pakkuja rakendab vanusepiirangut. Ühispank pakub ISIC Scholar Electron kaarti jätkuvalt tasuta.

ISIC Student Electron kaardi kõrval on tudengite seas üha rohkm populaar-sust võitvaks tooteks ka Ühispanga õppelaen. Laenuvõimalust kasutab

enamik tudengeid, võttes kogu paku-tava laenusumma välja. Esmakordse õppelaenu võtjate arv on pidevalt kas-vanud. Perioodil september–det sember 2004 rahastas Ühispanga õppelaenu toel oma kõrgkooliõpinguid 4157 es-makordset laenuvõtjat.

Iga tudeng sai 2004. aastal laenu sum-mas kuni 17 500 krooni 5%-lise intressi-ga. Esimest korda tõusis 2004. aastal Ühispanga turuosa esma kordsete õppe-laenude väljastamisel üle 40%, täpse-malt 41,02%.

Koos esmakordse laenuga said kõik tudengid Ühispangalt lisaks tasuta ISIC- kaardile kingituseks trendika tudengi-koti, mis oli täis hulgaliselt häid pakku-misi panga partneritelt.

Panga aastatepikkune panustamine noorteprojektidesse on aidanud noor-tesegmendis saavutada 40%lise turu-osa, mis on tänaseks kandunud ka tu-dengite ja õppelaenu võtjate segmenti.

TUDENGID EELISTAVAD ÜHISPANKA

Ü L E V A A D E : Õ P I L A S E D J A Ü L I Õ P I L A S E D

Ühispanga marketingi

projektijuhtJanek Maar

janek.maar@eyp.ee

2001 2002 2003 2004

Eesti Ühispanga esmakordse õppelaenu turuosa dünaamika 2001-2004

Ühispank on suutnud õppelaenude andmisel turuosa pidevalt kasvatada

50%

40%

30%

20%

10%

0%

Esmakordsete õppelaenude turuosa

22 23

2004. aasta jõulusaginas jäi kahe silma vahele väga oluline uudis – Tartu Üli-kooli Kliinikum sai 210 miljonit krooni Euroopa Liidu toetust, millega saab alustada uue korpuse ehitamist Maar-jamõisa haiglale. Kogu projekti maksu-museks on aga ligikaudu 400 miljonit – ülejäänu saab kliinikum Eesti Ühis-pangast pikaajalise laenuna.

Uue superprojekti juht Toomas Kivastik kinnitab, et tegu on tõesti Ees-ti mõistes hiigelprojektiga – arvestades projekti suurust ja keerukust, pole nii võimsat rahasüsti ükski Eesti tervishoiu-asutus Euroopa fondidest varem saa-nud. Ilma eurorahata poleks kliinikumi laiendamine üldse võimalik.

Miks on vaja uut Tartu Ülikooli Kliini-kumi? Esiteks on kliinikum praegu mööda Tartut laiali, paiknedes 11 ko-has. Mõned haiglad on lootusetult va-nad, näiteks sünnitusmaja pärineb aastast 1807, hematoloogia-onkoloo-giakliiniku hooned pärinevad 1870. aastatest, Maarjamõisa vanad haigla-hooned aastast 1914. Omal ajal tõesti moodsad ja avarad, on need tänaseks vägagi vananenud. Ei aita ka rekonst-rueerimine, sest ikkagi napiks ruumi moodsale aparatuurile, juurdepääsu-teedele ratastoolide jaoks jne.

Teiseks on paiknemiskohtade vahel

küllalt suured vahemaad ja see oma-korda nõuab süsteemide dubleerimist, suuri transpordikulusid jne.

Kolmandaks on takistatud arstide koostöö, sest haiglad paiknevad hajali.Erinevate kliinikute koondamise idee

raames on tehtud mitmeid uuringuid ja kõikidest selgus, et kõige parem oleks ehitada uus haiglahoone.

2001. aastal viis Scandinavian Care Consultants AB läbi Tartu Ülikooli Klii-nikumi täiendava uuringu, mis lähtuski eeldusest, et otstarbekas on ehitada täiesti uus haiglakompleks. Uuringut finantseeris 80% ulatuses Rootsi valit-sus ning ülejäänu maksid ülikool, klii-nikum, Eesti riik ja Tartu linn. Kuigi pro-jekti sellisena ellu ei viidud, andis see uuring kliinikumile alusteadmised, mil-lest edaspidi lähtuda.

Rootslased soovitasid ehitada täiesti uue maja ning sel juhul oleks Maarja-mõisa praegune haigla hooldusraviklii-nikuks jäänud. Paraku oleks uus haigla maksnud vähemalt miljard krooni ja seega on see ebareaalne.

Rootslaste töö polnud siiski asjatu, rõhutab Tartu Ülikooli Kliinikumi pro-jektijuht Toomas Kivastik. Uuringu and-med ja metoodika on suuresti kliini-kumi funktsionaalse arengukava alu- seks. Tänu rootslastele saadi ka mit-meid uusi ideid, näiteks patsientide hotelli idee. See tähendab, et pat-siendid, kes ei pea öösel haiglapersonali jälgimise alla jääma, võivad olla näiteks haigla hotellitoas, kus öö on odavam.

Alternatiivina otsustatigi teha Maar-jamõisa suurele majale juurdeehitus.

Loomulikult oli ainult laenu abil toime-tulek välistatud ja abi küsiti Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Kogu protsess jagati kolme järku. Esiteks ehitatakse aastaks 2008 uus kor-pus, kogupindalaga umbes 25 000 m2.

Sinna koonduksid siis kõik kirurgilised erialad ja tekiks nn tuumikhaigla (st keerulisemad osakonnad, nagu inten-siivravi, erakorraline meditsiin, operat-siooniplokk ja radioloogia). Uude hoo-nesse peaksid üle kolima ka naistekliinik, neuroloogiakliinik ning mingi osa onkoloogiakliinikust.

Teiseks järguks on radioteraapia keskuse ehitamine aastaks 2010 ning kolmandaks laste- ja sisekliiniku ehitus aastaks 2015.

Koostöös LHV-ga tehti finantsmajan-duslik analüüs kliinikumi laenuvõime kohta. Laenu saamiseks korraldas LHV konkursi laenupakkujate vahel, kuhu olid kutsutud nii mitmedki kohalikud kui ka mõned Euroopa investeerimis-pangad. Võitis Eesti Ühispank, kellega kliinikum ka lepingu sõlmis.

LHV sõnutsi valiti Ühispank just selle-tõttu, et see pank garanteeris kiire te-hingu lõpetamise protsessi.

Tänu rootslastele saadi ka mitmeid uusi ideid,

näiteks patsientide hotelli idee.

2004. aastal säilitas Eesti Ühispank avaliku sektori klienti-

de teenindamisel juhtpositsiooni. Deposiitide osas oli pan-

ga turuosa 59%, laenude osas 52%. Pank osaleb Euroopa

Liidu rahastatavates projektides, aitab taotleda klientidel

tugifondidest vahendeid ning pakub sildfinantseerimist.

ÜLIKOOLI KLIINIKUMA V A L I K U S E K T O R I K L I E N D I L U G U

22 23

Pärast Eesti liitumist Euroliiduga 2004. aasta 1. mail avanesid struktuurifon-did ka Eesti elanikele. Fondidest on võimalik saada toetusi erinevate idee-de teostamiseks. Euroopa Liidu projek-tide finantseerimise osakonna ees-märgiks ongi aidata meie klientidel leida ideede elluviimiseks abi erineva-test EL-i toetusfondidest.

Tervikliku eurorahalahenduse pakku-miseks teeb Ühispank koostööd juhti-

vate konsultatsioonifirmadega, kes ai-tavad koostada rahataotlusi. Kuna tavaliselt laekub Euroopa Liidu toetus alles pärast projekti osalist või täielikku teokstegemist, vajavad kliendid sageli enne lühiajalist rahastamist ehk nn sild-finantseeringut. Pank pakub klientide-le ka pikaajalise finantseeringu võima-lust, sest Euroopa Liit ei toeta ühte projekti mitte kunagi täies mahus.

Selleks et välja selgitada, kas mõne idee jaoks saaks Euroopa Liidust tuge küsida, tuleks pöörduda Eesti Ühispan-ga kliendihalduri poole. Erinevaid toe-tusprogramme on kümneid ja igal toetusprogrammil on oma tingimu-sed.

Orienteerumaks paremini nii suu-res infohulgas, tellis Ühispank konsul-

tatsioonifirmalt BDA Estonia spetsiaal-selt Ühispanga jaoks koostatud Euroo pa Liidu abirahade andmebaasi. Kliendi-haldur arutab kliendiga tema idee läbi ja otsib siis andmebaasist kiirelt toetus-fondid, millest tasub selle teostamiseks abiraha taotleda.

Kui vajalikud toetusfondid on välja selgitatud, tuleb hakata rahataotlust koostama – ka siin tuleb Ühispank klientidele appi. Praktika näitab, et ra-hataotluse kirjutamine on mõistlik ik-kagi spetsialisti ülesandeks jätta.

Ühispanga konsultantidel-koostööpart-neritel on väga head kogemused ja nad teavad, kuidas täpselt rahataotlust ette valmistada ning selle saamise tõe-näosust suurendada.

23

Ü H I S P A N K : Aitame kliente euroraha leidmisel

Ühispanga EL projektide

finantseerimiseosakonna juhataja

Mart Nõmper

mart.nomper@eyp.ee

Megaprojekti sünd: sellele platsile Toomas Kivastiku selja taga tuleb Eesti kaasaeg-seim haigla – hea näide avaliku sektori, Euroopa Liidu ja Eesti Ühispanga koostööst.

24 25

Ajaloohõngulisi piirkondi, mis on enamjaolt asustatud vanade eestiaeg-sete puitmajadega, on Eestis tegelikult üsna palju. Vaatamata oma vanusele seisavad puitehitised väärikalt püsti, ehkki tugev tuul kipub vahetevahel seinalaudade vahelt läbi vilistama. Tei-nekord satub aga pilk mõnele vanale hoonele, mis oleks otsekui eile ehita-tud. Inimesed on hakanud mõistma vanade ehitiste väärtust ning asunud neid kohendama ja taastama.

Tallinna kesklinna lähedal asuv maja aadressiga Kauba 5 on kahekorruseline kivitrepikojaga puitelamu. Oma pika eluea jooksul on see maja näinud mit-meid tuuli ja torme, ehitati ta ju juba aastal 1928. Kortereid on majas kokku kümme, kaks neist asuvad katusekor-rusel, lisaks veel väike pööninguruum. Maja on ahjuküttega nagu enamik tol-leaegseid elamuid, elanikud kütavad

oma kortereid puude ja briketiga. Um-bes pooled Kauba 5 elanikest on juba pensioniikka jõudnud.

2001. aastal moodustati majas korteri-ühistu, et ise käsutada elanikelt laeku-vat raha ning maja eest paremini hoo-litseda. Ühel ühistu koosolekul tuli jutuks maja soojustamine. Kõik leidsid,

et soojustamine aitaks oluliselt vähen-dada küttekulusid. Paraku ei olnud aga vaba raha, millega kulukat soojustamist ette võtta.

Eesti Ühispanga renoveerimislaenust teadsid Kauba 5 elanikud tänu panga saadetud voldikule juba varem. Tollal peeti seda ebavajalikuks infoks ja pandi muude ühistu paberite juurde tallele. Seoses soojustamisplaaniga tõusis aga laenuvõtmine Ühispangast siiski päeva-korda.

Arvutused näitasid, et laenu tuli võtta 250 000 krooni – tekkis kahtlus, kas kõik elanikud sellise laenukoormusega üldse nõustuvad. Igal omanikul tuli seega oma maksevõimet tõsiselt kaalu-da. Ei saa öelda, et majaelanikud just alati igas asjas üksmeelsed oleksid, kuid sel korral otsustasid nad mõningase mõtlemise järel ikkagi ühiselt viieks

aastaks laenu võtta.Mõeldud – tehtud. Ühispanka esitati laenutaotlus koos kõigi vajalike lisado-kumentidega. Ühispank oli nõus laenu andma ning selle raha eest soojustatigi Kauba 5 elamu seinad ning paigaldati trepikotta uued pakettaknad, et tuul enam läbi ei puhuks. Töö võeti ette 2004. aasta suvel, soojustamine võttis

aega umbes kolm kuud. Maja soojusta-ti väljastpoolt nagu kord ja kohus, pai-galdati tuuletõke ja soojustusmaterjal. Lõpuks kaeti kõik uue laudisega ning värviti heleroheliseks. Seega sai Kauba 5 elamu soojustamise käigus ka soo-tuks uue ja tunduvalt nooruslikuma välisilme.

Muidugi ei ole sellega veel kõik tehtud, mida oleks vaja teha, aga maja on muutunud oluliselt soojapidavamaks. Järge ootavad trepikojaremont, vun-damendi kordategemine, korralik vä-rav, hoovipealsete kuuride katused ja uksed.

Hetkel siiski täiendava laenu võtmist ja uusi remonditöid ei planeerita, kuna elanikud peavad maksukoormust niigi piisavalt suureks.

Laenu tagasimaksmisega on siiani kenasti hakkama saadud, võlglasi ei ole ning inimesed saavad mõnusat kodu-soojust nautida.

Kauba 5 elamu sai soojustamise käigus ka sootuks

uue ja tunduvalt nooruslikuma välisilme.

Korteriühistutele pakutavate renoveerimislaenude maht

kasvas Eesti Ühispangal 2004. aastal neli korda.

Inimesi julgustatakse laenuvõtmisel tegema majale ka

energia-auditit, koostöös linnavõimudega on leitud või-

malusi intresside alandamiseks.

Tallinnas Kauba 5 asuv elamuühistu on hea näide sel-

lest, kuidas koos pangaga samm-sammult tegutsedes on

võimalik viia läbi vana maja noorenduskuur ning ühtlasi

vähendada küttekulusid.

TALLINN, KAUBA 5K O R T E R I Ü H I S T U L U G U

24 25

2004. aastal tulid mitmed korteriühis-tud, kes mõne aasta eest esimese väi-kese remondilaenu võtsid, meie juurde tagasi ning küsisid laenu juurde.

Nende kogemus ütles, et remondi-laenu on kasulik võtta: korraliku katuse ja soojustatud seintega majas tõuseb ju kõigi korterite väärtus. Omal käel pole mõtet remondiraha koguda, selle 5–6 aasta jooksul sööb ehitustööde hinna-tõus osa rahast lihtsalt ära.

Neli-viis aastat tagasi oli ühistu esi-meestel raske inimestele selgitada,

miks tuleb remonti teha ja veel laenu-rahadega! Aga kui nähti esimesi nägu-said kordatehtud maju, kus küttearved vähenesid, hakkas ka jää sulama.

Korteriühistutele antud remondi-laenude maht kasvas 2004. aastal Ühispangas pea neli korda!

Tallinnas soodustas ühistulaenude võtmist ilmselgelt ka linna 3 miljoni kroonine intressitugi. Ühispank tuli siin konkursivõitjaks ning sai kasutada kahte kolmandikku sellest summast, et pakkuda oma klientidele korterelamu-laenu soodusintressi.

Ühispank hakkas 2004. aastal pakku-ma renoveerimislaenu ka korteriomani-ke ühisustele. Laenu väljastatakse koos-töös sihtasutusega KredEx, kes alates 2004. aasta kevadest tagab ühisuste laene.

Renoveerimise kavandamisel on hea läbi mõelda, kuidas teha esteetilist väärtust andvate tööde kõrval korda ka asjad, mis elanike kulusid kokku hoiavad. Soovitame tellida põhjaliku energiaauditi, mis näitab, kus on suuri-mad soojakaod, milliste tööde tegemi-sel tekib küttekulude kokkuhoid ja kui suur see kokkuhoid on.

Koos Korteriühistute Liiduga viidi ellu KERK-projekt ehk kompleksne energiasäästlik renoveerimine korteri-ühistutele, mille eesmärk on korterela-mud energiasäästlikumaks muuta. 2004. aasta lõpus kutsuti ühistuid osa-lema projekti teises voorus. Kõikidele osalejatele pakutakse energiaauditit soodushinnaga.

Ühispanga haldurid on pädevad ja tublid ning räägivad laenuasjad maja-elanikele selgelt ja lihtsalt lahti.

Ü H I S P A N K : Esimesed ühistud tulevad juba uut laenu võtma

25

Ühispanga ärilaenude

arendusjuht Helen Saar

helen.saar@eyp.ee

Kortermajad kauniks ja soojaks. Tallinnas Kauba 5 asuv elamuühistu tegi esimese suure sammu maja renoveerimisel – lisaks soojustusele sai maja ka uue laudise.

26 27

Eesti Ühispanga tarkvara arendusdivis-joni projekteerimisosakonna analüütik Eha Rikberg on rõõmsameelne noor naine, kellel on kuhjaga põhjust õnne-lik olla. Ehal on tore abikaasa, korralik töö ja kolm vahvat last: nelja-aastased kaksikud Roger ja Gregor ning tragi pesamuna Jorgen, kes saab peagi kol-meseks. Mõistagi kuulub perekonda ka neljajalgne liige, suur saksa lambakoer hüüdnimega Werry. Rikbergide kodu Randveres, mis sai teoks tänu Ühispan-gast võetud kodulaenule, võitis 2004. aastal Kodukirja konkursil Eesti kõige lapsesõbralikuma kodu tiitli.

Kuidas unistused päris oma kodust ik-kagi teoks saavad? Viis aastat tagasi elas Eha koos mehega Mustamäe pa-neelmajas, väikese laenu abil ostetud tagasihoidlikus kahetoalises korteris. Elu kulges ilusti, kuid noor pere ihkas ikkagi suuremat elamist. Pere otsustas laenu juurde võtta ning selle abil ehita-ti vanemate suvilakrundile Randveresse väike maja. Vahepeal sündisid perre ka kaksikud ja kuna noortel oli soov saada

vähemalt kolm last, oli peatselt veelgi pere suurenemist oodata. Kui kaksikud olid aasta ja neli kuud vanad, sündiski perre veel üks poisipõnn. Maja hakkas tegusale perekonnale kitsaks jääma.

Õnneks hakati Rikbergide tollasest ko-dust vaid kahesaja meetri kaugusel asuvale põllule uusi elamukrunte raja-

ma. Pere varasemad kogemused laenu võtmisel olid igati positiivsed ja nii ot-sustati ka seekord tuttavat teed pidi lii-kuda. Ühispangale esitati täiendav lae-nutaotlus, mille pank ka rahuldas. Laenutähtaeg pikenes kahekümnele aastale ning uue laenu ja vana maja müügist saadud raha eest osteti uus maalapp ära ning ehitati juba koduseks muutunud Randveresse uus ja märga-tavalt suurem maja.

Rikbergide hoole ja armastusega raja-tud kodu on sõna otseses mõttes nen-de endi looming algusest saadik. Pro-jekti koostas Eha täpsete ettekirjutuste järgi tema endine klassivend, arhitekt Rasmus Tamme, kes oli ka Rikbergide esimese maja projekti autor. Olgugi, et maja ehitati valmis vähem kui poole aastaga, ei lubanud Eha ehitajatele ühtegi lohakust ega ebatäpsust.

Maja projekteerimisel, ehitamisel ja si-sustamisel arvestati muidugi laste huvi-dega. Poiste tubadel on suured karas-tatud klaasidega aknad – seega on

pallimäng täiesti võimalik ka tubasel ajal. Lisaks on noormeeste kasutuses umbes 30-ruutmeetrine mängutuba ning selle kõrval paikneva koridori saab vähese vaevaga ümber kujundada jalg-pallikoridoriks, tuleb vaid sulgeda tuba-de uksed ning sisse lülitada leidlikult karniisi taha peidetud valgustid.

Ühel sügisesel päeval Kodukirja le-

hitsedes leidis Eha kuulutuse, kus kut-suti kandideerima kauni kodu konkur-sile. Eha kirjutas väikese kirja, klõpsutas oma kodust mõned fotod, pani need ümbrikku ning saatis ajakirjatoimetus-se. Peagi anti talle teada, et tema kodu on valitud 15 finalisti hulka. Suur oli aga Eha üllatus ja rõõm, kui tema elu-ase lapsesõbraliku kodu kategoorias võitjaks tuli.

Kõige lapsesõbralikuma kodu võitja sai auhinnaks kinkekaardi kümne tuhande krooni väärtuses, mis on mõeldud ka-sutamiseks ehitustarvete kauplustes. Kuna Eha arvates tema kodu veel re-monti ei vaja, siis loodab ta leida kin-kekaardile rakendust aiakaupade osa-konnas.

Samuti ütleb ta kavalalt naeratades, et ehkki uus kodu sai ehitatud selle mõttega, et seal järgmised kaks-kolm-kümmend aastat elada, võiks ikkagi varsti juba järgmise maja ehitamisele mõtelda.

2004. aastal kasvas Eesti Ühispangas eraisikute deposiitide maht 18%. Mitmete krediitkaarditoodete ja laenuvõima-luste seas on üks populaarsemaid Kodulaen, mille kogu-maht kasvas 2004. aastaga 57%, ulatudes aasta lõpuks 6,9 miljardi kroonini. Ühispanga töötaja Eha Rikbergi pere kasutas samuti Kodulaenu võimalust ja võitis 2004. aastal

Eesti kõige lastesõbralikuma kodu tiitli.

Varasemad kogemused laenu võtmisel olid igati head

ja nii otsustati ka seekord tuttavat teed pidi liikuda.

PEREKOND RIKBERGE R A K L I E N D I L U G U

26 27

Üliintensiivses konkurentsis eluaseme-laenude turul tõestas Eesti Ühispank kindlalt, et on kodusoetajale asjatund-likuks ja abivalmis partneriks. 2004. aastal pakkus pank kodulaenu kõigi aegade parimatel tingimustel, tegema-ta sealjuures mingeid järeleandmisi laenusoovijate nõustamises või laenu-analüüsi põhjalikkuses.

Esimesena Eestis pikendas Ühispank 2004. aasta juulikuus laenu tagasi-

maksmise tähtaega kuni 40 aastani, mis annab noortele peredele võimalu-se soetada kohe hea korter või eramu ning tasuda esialgu väiksemaid ning jõukohasemaid kuumakseid.

Klientidele, kes soovivad kindlustada soodsas intressikeskkonnas oma elu-asemelaenu baasintressimäärade või-maliku tõusu vastu, selgitame lähemalt nende määrade fikseerimise aluseid.

Tavapärasest pisut erineva laenuvõi-malusena pakume jätkuvalt ka uni-kaalset preemialaenu – see on lahen-dus, mis ühendab kodulaenu ning kogumis- ja elukindlustuse.

Selleks et kiirendada laenuandmisprot-sessi ja kvaliteeti, täiustati 2004. aastal

oluliselt infosüsteeme – nii tagati lae-nutaotlejatele võimalikult kiire tagasi-side otsuse kohta ja tõhustati vormis-tamist. Kiiret personaalset nõus tamist pakub 2004. aastal tööd alusta nud kodulaenunõustajate telefonimüügi-üksus.

2005. aastal ei ole eluasemelaenude kasvu pidurdumist ette näha. Nii jätkab ka Ühispank seda eelmisel aastal edu-kalt kulgenud suunda, olles valmis kii-resti reageerima kõigile arengutele ja muudatustele eluasemeturul ning pak-kudes samas ise ennetavalt uusi ja paindlikke lahendusi neile, kes tahavad kodu soetada. Me peame loomulikuks, et iga klient, kes kavatseb Eestis kodu-laenu võtta, pöördub pakkumise saa-miseks kindlasti ka Ühispanga poole.

Ü H I S P A N K : Anname eluasemelaenu 40 aastaks

27

Ühispanga jaepanganduse

divisjoni arendusjuht

Triin Messimas

triin.messimas@eyp.ee

Rõõm lastesõbralikust majast. Eha Rikbergi pere on üks neist, kes pere suurenedes on ka laenusummat suurendanud ning rajanud lõpuks tõelise unistuste kodu.

28 29

Üldine seaduspära on selline, et mida rohkem on vara, seda rohkem nõuab selle hooldamine ja kasvatamine ka aega. Meid ümbritsev keskkond on pi-devas muutumises ning uute paigutus-võimaluste leidmiseks kulub üha roh-kem aega ja energiat.

Nii ongi järjest enam neid inimesi, kes oma investeeringud ja rahaasjad Eesti Ühispanga Privaatpanganduse profes-sionaalse meeskonna hooleks usalda-vad.

Ühispanga Privaatpangandus on pak-kunud eraisikutele finants- ja investee-rimisteenuseid juba alates 2000. aas-tast, sellest ajast alates on lojaalsete klientide arv ning hallatavate varade maht pidevalt kasvanud.

2004. aasta jooksul on meie klientide eraportfellide maht 668,3 miljonit krooni ning üksuse klientide arv ületas 1400 piiri.

2004. aasta oli meie klientidele hea aasta – see väljendus selgelt ka portfel-lide tootlustes. Tasakaalustatud aktsia-osalusega portfellide tootlus oli möödunud aastal keskmiselt 25%, millele aitas kaasa ka investeeringute tavapärasest suurem osakaal Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel.

Nimetatud regioon jääb analüütikute ootuste kohaselt ka edaspidi oluliseks kasvupiirkonnaks ja kindlasti esinevad sealsed säravamad tähed ka edaspidi meie klientide portfellides.

Laiemalt on finantsturgude väljavaated lähiajaks pigem positiivsed – tehingu-mahud näitavad kasvutrende ja inves-

torid on suurendanud oma pikaajalisi paigutusi.

Privaatpanganduse meeskonna ülesan-deks on kaitsta ja kasvatada klientide finantsvara ning seda otstarbekalt juh-tida. Alustame üldise finantsolukorra planeerimisest, aitame kliendil püstita-da konkreetsed pikaajalised eesmärgid ning tõhusa ligipääsu erinevatele fi-nantsturgudele.

Investeerimisportfelli koostamisel lepi-takse iga kliendi soovide ja ootuste alusel kokku maksimaalne risk ja ooda-tav tootlus. Nii on iga portfelli pikaajali-sed investeerimisriskid alati vastavuses ka kliendi tegelike soovidega.

Lisaks investeeringute juhtimisele pa-kume klientidele täielikku ja universaal-set pangateenust, mis teeb isiklike ra-haasjade juhtimise eriti lihtsaks ja mugavaks.

Tundes hästi oma kliente ja panga võimalusi, leiame alati parima lahendu-

se kõige keerulisemalegi projektile või finantseerimisvajadusele.

SEB Gruppi kuulumisega on Eesti Ühispanga Privaatpangandusel pakku-da väga palju unikaalseid ja veel vähe teada-tuntud võimalusi. Lisaks väga tugevale esindatusele Skandinaavias asuvad SEB Privaatpanganduse üksu-sed veel Luk sem burgis, Kopenhaage-nis, Oslos, Londonis, Zürichis, Genfis, Nizzas, Marbellas ja Singapuris. Erine-vate rahvusvaheliste seaduste ja reegli-te muutudes suudame alati pakkuda edukaid ja kaasaegseid lahendusi ka Eestist väljaspool.

Ajakiri Euromoney tunnistas SEB Pri-vaatpanganduse üksuse 2004. aastal omal alal parimaks Rootsis. Ajakiri Institutional Investor aga tunnistas 2005. aasta algul SEB analüüsiüksuse Enskilda Securities juhtivaks analüüsi-üksuseks Põhjamaades.

Ühispanga Privaatpanganduse tu-gevu seks on kliendikesksus ja seda suunda jätkame kindlalt.

KAITSTA JA KASVATADA KLIENDI VARA

Ü L E V A A D E : P R I V A A T P A N G A N D U S

Ühispanga Privaatpanganduse

direktorMeelis Tambla

meelis.tambla@eyp.ee

M I D A

P R I V A A T P A N G A N D U S

P A K U B

R I S K I V A L M I D U S E

A N A L Ü Ü S

S E L G I T A M E

V Ä L J A T E I E

F I N A N T S V A J A D U S E

R E G U L A A R S E D

S T R A T E E G I A

A R U T E L U D

V A L I K U T E

T U T V U S T A M I N E

Ü H I S E

T E G E V U S P L A A N I

L O O M I N E

I N V E S T E E R I N G U T E

J Ä L G I M I N E ,

T A G A S I S I D E A N D M I N E

I N V E S T E E R I M I N E

28 29

Seni tähendas välisarveldus midagi väga aeglast ja kallist. 2004. aastal lii-tusime esimese Eesti pangana üleeu-roopalise uue kliiringusüsteemiga ja tõime turule EU makse, mille hinda alandasime 30 kroonini. Uued tooted ja süsteemid võimaldavad makseid töödelda automaatselt, aeglane ja kal-lis käsitöö on kadumas.

Euroopas jätkatakse kõva tööd ühtse makseruumi nimel ning varsti pole enam vahet, kas klient teeb Ühis-pangast makse mõnda Eesti või Saksa panka. Kõigile meie klientidele on väljastatud IBAN (International Bank Account Number) standardile vastavad rahvusvahelised kontonumbrid, et

kliendid saaksid uue süsteemi kaudu raha saada ja saata. On ainult aja küsi-mus, kui rahvusvahelised kontonumb-rid on kasutatavad ka siseriiklikult.

2004. aastast saab ühel kontol hoida mitut erinevat valuutat (varem oli iga valuuta jaoks kontot vaja). Nüüd on kliendil võimalik paindlikult erinevates valuutades laekuvate ja makstavate summadega toimetada ja tal on märksa parem ülevaade oma rahalistest vahen-ditest. Väheneb ka risk, et partnerile antakse vale valuuta konto number.

Arvestasime süsteemi rajamisel mui-dugi ka euro tulekuga. Eurole ülemine-ku hetkel arvestatakse meie klientide kontodel olevad Eesti kroonid auto-maatselt ümber euroks.

U-Net Business muutus 2004. aas-tal äriklientide seas kõige populaarse-maks elektrooniliseks maksekanaliks, jättes Teleteenuse selja taha. Muutsi-me U-Net Businessi kiiremaks ja muga-

vamaks – tänu sellele saab interneti teel anda ka suuremahulisi korraldusi (nt kanda korraga arvetele 1000 ini-mese palk). Lisasime U-Net Businessile ka e-arvete mooduli, nii saab kõik ar-ved mugavalt elektroonilisse arhiivi koguda, neid maksta, arhiveerida ning vajadusel hiljem üles leida.

Ka eraisikute internetipagas U-Net läksid toimingud kiiremaks. Aegade jooksul tehtud maksed leiab nüüd ker-gemini üles, kui kasutada konto välja-võttesse lisatud otsinguvõimalust. Nii näiteks saab klient kerge vaevaga vaa-data, kui palju ja mis päeval ta maksis elektri eest 2000. aasta II kvartalis.

Jätkame kiiptehnoloogial põhinevate pangakaartide väljastamist. Need nõuavad küll mõningat ümberharju-mist (poes tuleb allkirja asemel sisesta-da PIN-kood); kuid oht, et keegi kaar-diandmed kopeerib ning neid kurjasti ära kasutab, on mitu korda väiksem.

Välisarveldused odavamad, U-Net Business kiirem

2004. aastal võtsime kasutusele uue klienditeenindusstandardi, et tagada ühtlaselt kõrge teenindustase igas kontoris ja igas olukorras.

Standard aitab klienditeenindajal mõis ta, mis on tema roll pangas – mi-da temalt oodatakse. Ootused ja nõu-ded on üsna üksikasjalikult kirjas, meie klienditeenindajad näiteks kannavad vormiriietust, et klient saaks keskendu-

da pangatoimingule, mitte teenindaja silmatorkavale välimusele.

Samuti on määratletud tegevus igasugustes teada-tuntud olukordades nii kliendi kui teenindaja jaoks: näiteks pikk järjekord, rahulolematu klient jms. Kel teenindajakogemus väiksem, saab siis standardile toetudes kiiremini õppida, kuidas toime tulla.

Eesmärk oli panna kirja sellised reeglid, millest meie inimestel ka tõesti kasu on ning mis ei kõla nagu tühjad loosunglikud laused.

Seetõttu koos tasime teenindus-standardi ise, kaa sa aitasid ka erineva-te kontorite klienditeenindajad, samutikeskastmejuhid, turundus töö tajad ja juhtkond.

Konsultantidel ning EMOR-i töötajail, kes on aastaid meie pangas kontroll-oste teinud, palusime oma standardit kriitilise pilguga hinnata.

Selleks et uus teenindusstandard ruttu klienditeenindajateni jõuaks, kor-raldasime kõigile neile koos firmaga Vain ja Partnerid põhjaliku koolituse.

Arutasime, mida ootab teeninda-jalt klient ja mida tööandja; kuidas välja selgitada, mida klient tegelikult vajab ning oluliseks peab; ning kuidas pakkuda kliendile toodet või teenust, mis teda meeldivalt üllataks.

Kogenud treenerite juhendamisel mängisime klienditeenindajatega läbi igasugused situatsioonid, et rahule jääks nii klient kui meie ise.

Uus teenindusstandard puudutab ka telleri soengut

Ühispanga e-tehnoloogia ja

operatsioonide divisjoni direktor

Jaan Tamm

jaan.tamm@eyp.ee

MIS MUUTUS TEENINDUSES 2004. AASTAL PAREMAKS?

A I N U L T Ü K S K Ü S I M U S

Ühispanga jaepanganduse

divisjoni asedirektor

Eerika Vaikmäe-Koit

eerika.vaikmae@eyp.ee

T Ü T A R -E T T E V Õ T T E D

Fotograaf on tabanud hetke Ühispanga Varahalduse tööpäevast. Just need inimesed hal-

davad Eesti Ühispanga ja SEB klientide väärtpaberitesse paigutatud vara.

Eesti Ühispanga Gruppi kuuluvad kolm tütarettevõtet: Ühispanga Varahaldus juhib

panga klientide rahapaigutusi väärtpaberitesse ning haldab pensionifonde, Ühispanga

Elukindlustus pakub elukindlustusteenust ja III samba pensionikindlustuse võimalust

ning Ühisliising pakub klassikalise liisingufirmana liisingu- ja faktooringuteenuseid.

32 33

2004. aasta oli rõõmustav nii meie klientidele, kuna langesid liisinguintres-sid, kui ka meile, sest me teenisime kõigi aegade parima tulemuse.

Eesti liitumine Euroliiduga mõjutas märgatavalt muidugi ka Ühisliisingu tööd. Ühest küljest tõi see kaasa palju lisatööd – seoses uue maksualase jm seadusandlusega tuli mitmeid protses-se ja lepinguid ning nendega seotud toiminguid päris palju muuta. Aga tei-sest küljest tõi liitumine kaasa ka palju positiivset – tänu järsult elavnenud au-tokaubandusele tekkis ka suur hulk uusi kliente. Samuti on palju neid välis-maiseid tööstusettevõtteid, kes plaani-vad kas ise või allhankijate kaudu oma tootmise Eestisse tuua – see loob meile uusi võimalusi seadmeliisingu valdkon-nas. Usun, et 2005. aastal see suund jätkub ning toetab pikas perspektiivis loodetavasti ka kogu Eesti eksporti.

Samas tähendab Euroliit ja avatud turg ka tihenevat konkurentsi liisingu-firmade vahel. Eesti finantstoodete tu-rule pürib üha uusi teenusepakkujaid ning 2005. aastal alustab siin tegevust vähemalt üks uus välismaine autoliisin-gufirma.

Mitmed märgid näitavad, et 2004. aas-ta oli Eesti liisinguturu rahunemise aas-

ta. Kui varem saime rääkida kiirest kas-vust, siis möödunud aastal kasvas liisinguturg esimest korda alla 10%.

Vaatamata sellele suutis Ühisliising oma turuosa kindlalt säilitada ja mitte ainult – see kasvas 3,2% võrra. Kasu-

mit teenis Ühisliising koos oma tütar-ettevõtetega 2004. aastal 229 miljonit krooni, mis tähendab võrreldes 2003. aastaga 34,5%-list kasvu. Suurima tõu-ke kogutulemi kasvule andsid tõusnud intressitulud – suurenesid nii liisingu- kui faktooringuportfell. Ka efektiivsus kasvas – portfelli mahu kasvades jäi üldkulude tase samaks.

2004. aastal sõlmis Ühisliisingu grupp kokku 8518 uut liisinglepingut kogu-mahuga 3,7 miljardit krooni. Varade kogumaht (autod, hooned, nõuded) oli 2004. aasta lõpu seisuga 7,2 miljardit krooni (2003. a seis 5,7 miljardit). Fak-tooringuportfelli maht oli 2004. aasta lõpu seisuga 731 miljonit krooni. Kiire-mini kasvas 2004. aastal ekspordifak-tooring.

Muutusime 2004. aasta jooksul kindlasti paindlikumaks, kiiremaks ja kliendi jaoks mugavamaks – selle pari-maks tunnistajaks on kasvav turuosa. Jätkuvalt on üks meie põhimõtteid see, et klienditeeninduse kvaliteedi osas me järele ei anna ja kokku ei hoia.

Sõidukimüüjate jaoks loodud inter-netipõhine liisingukeskkond on popu-laarne nii uute kui kasutatud autode müüjate seas. Sõiduki soetamisel ei pea ostja enam liisingufirmasse tulema, me pakume automüüjale kõiki võimalusi,

et ta saaks oma kliendi eest vajalikud toimetused ise korda ajada.

Ka kõik regionaalsed Ühispanga kontorid sõlmivad klientidega liisingle-pinguid. Eelmisel aastal suurenes tun-duvalt seadmete ja põllutöömasinate

KAS LIISINGUTURU KIIRE KASV ON SELLEKS KORRAKS MÖÖDAS?

Ü H I S L I I S I N G

Koostöös Ühisliisinguga pakub United Motors BMW

Liisingu kaubamärgi all soodsat rahastamisvõimalust.

Ühisliisingu juhtMart Altvee

mart.altvee@eyp.ee

Mart Altvee juhtis Ühisliisingut aastail 1999-2004, alates 2005. aastast on ta Eesti Ühispanga juhatuse esimees.

32 33

liisingulepingute hulk, mis sõlmiti pan-gakontoris. Ka enamik Euroopa Liidu põllumajandusinvesteeringute raames sõlmitud liisinglepingutest tehti kliendi-le lähima pangakontori vahendusel

Kui alates 2003. aastast tekkis võimalus tasuda liisingmakseid otsekorralduse-ga, siis aastast 2004 pakume seda võimalust ka faktooringmaksete puhul. Teadaolevalt oli Ühisliising 2004. aastal Eestis ainus sellise lahenduse pakkuja.

Kui autoliisingu puhul toimis meil müüjatega tihe koostöö juba aastaid, siis 2004 paranes see ka põllumajan-dus- ja ehitustehnika müüjatega.

Koostöös autode ja seadmete müüjatega pakume klientidele tootja- ja margipõhiseid eksklusiivseid lisatee-nustega finantseerimislahendusi. Hea näide on 2004. aastal sõlmitud kokku-lepe United Motorsiga, kes pakub nüüd oma klientidele koostöös Ühisliisinguga BMW Liisingu kaubamärgi all soodsat rahastamisvõimalust.

2004. aastal toimus Ühisliisingus ka üks oluline töötajaid puudutav ümberkor-raldus – kinnisvaraosakonna inimesed asusid täies koosseisus tööle Ühispanga laenuosakonda. Nõudlus kinnisvaralii-singu järgi on Eestis järsult vähenenud, kodu eelistatakse soetada eluasemelae-nu abil. Nii kinnisvaraliising kui -laen on oma tingimustelt ja hinnalt võrdsed.

Ka sõidukiliisingu osakonna töös toi-musid 2004. aastal märkimisväärsed ümberkorraldused. Kui varem tegeles autoliisingu müügi ning haldamisega Rentacari-nimeline tütarfirma, mis esindab Eestis ka rahvusvahelist Budgeti autorendi kaubamärki, siis 2004. aasta kevadel liitus selle müügimeeskond täies koosseisus Ühisliisingu sõidukilii-singu grupiga.

Nüüd pakub nii lihtsat autoliisingut kui täisteenusliisingut üks ja seesama müügiesindaja. Rentacar jätkab Budget’i nime all endiselt autode lühirendiga. AS Rentacari kasum oli läinud aastal 15,7 miljonit krooni.

Meie teise tütarfirma Union Kindlus-tuskonsultatsioonid ülesandeks on tagada, et liisinguportfelli liisingvarad oleks alati kaetud korraliku kindlustus-kattega. Ettevõtte kasum moodustas 2004. aastal 16,4 miljonit krooni.

2004. aasta oli Ühisliisingu jaoks ka juubeliaasta – kevadel täitus 10 tege-vusaastat. Sünnipäevapeo korraldamise asemel otsustasime oma juubelieelar-vega hoopis toetada Tallinna Lasteko-du, kellega meil on juba paari aasta pikkune meeldiv koostöökogemus. Ühisliising toetab 2005. aastal 100 000 krooniga laste tugiisikute programmi, mis aitab kohaneda tulevase iseseisva eluga ning sotsiaalselt paremini igapäe-vaellu sulanduda.

Lisaks sellele vastas meie üleskutse-le anda oma panus laste heaks kuus-kümmend kaheksa head klienti ja koostööpartnerit. Tallinna Linnavalitsus tunnustas selle tugiaktsiooni eest Ühis-liisingut 2004. aasta kuldsponsori aus-tava nimetusega.

Ühisliisingu Grupi areng

2002 2003 2004

Ühisliisingu Grupi puhaskasum ja netotulu, tuh. kr. Ühisliisingu liisingportfell ja turuosa

TuruosaÜhisliisingu portfell

Liisingturg kokku

Koos tütarettevõtetega teenis Ühisliising 2004. aastal kasu-mit 229 miljonit krooni, mis tähendab võrreldes 2003. aas-taga 34,5%-list kasvu. Suurima tõuke kogutulemi kasvu andsid kasvanud intressitulud – kasvasid nii liisingu- kui fak-tooringuportfell, samuti hoiti kontrolli all kulude kasv.

Aastaid kestnud kiire kasvu järel hakkas Eesti liisinguturu areng 2003. aastal aeglustuma, jäädes 2004. aastal esma-kordselt alla 10% piiri. Vaatamata sellele suutis Ühisliising oma turuosa mitte ainult hoida, vaid ka 3,2 protsendi võrra kasvatada.

Puhaskasum Ühisliising

Netotulud ÜL Grupp

Puhaskasum ÜL Grupp

Netotulud Ühisliising

400 000

300 000

200 000

100 000

0

31.12.00 31.12.01 31.12.02 31.12.03 31.12.04

25 000 000

20 000 000

15 000 000

10 000 000

5 000 000

0

30

25

20

15

10

5

0

24,43%

16,74%

34 35

Meie elutingimused paranevad ning keskmine eluiga muudkui kasvab. Mil-lest tulenevalt on iga inimese üks suuri-maid riske finantsilises mõttes tegelikult see, kui ta elab kaua. Seega sei same tõsise dilemma ees – ühelt poolt suur ahvatlus, et tule ja tarbi; teisalt koputa-vad nii terve mõistus kui elukindlustus-seltsid südamele, et mõtle selle peale, kuidas pensionieas vaesumist vältida.

Ei ole ju saladus, et I ja II pensioni-sammas tagavad vaid 40% harjumus-pärasest elatustasemest. Aga kes ei ta-haks olla moodne pensionär ning käia näiteks kas või igal aastal reisimas? Kui me räägime inimväärsest pensionist, siis peaks see olema vähemalt 70-80% senisest palgast.

Muidugi ei ole säästmisotsust kerge teha. Selleks et kõik oma silmaga näeks, kui suur vahe on kahe pensionä-ridegrupi vahel – need, kes hoolega pensionpõlveks investeerisid, ning need, kes seda ei teinud –, kulub terve põlvkond.

Ühispanga Elukindlustuse üks 2004. aasta esmatähtis valdkond oligi vaba-tahtliku pensionikindlustuse ehk III

pensionisamba müük. Aasta jooksul lii-tus selle säästmisvõimalusega 3891 klienti.

III pensionisambaga liitumisel elu-kindlustusfirma kaudu on üks veel üks oluline eelis: lisaks vanaduspõlveks ra-

ha kogumisele pakub see ka väga paindlikku võimalust kindlustada en-nast igasuguste riskide vastu (õnnetus-juhtumivastane kindlustus, laenukind-lustus, lastekindlustus jm).

Riskide maandamine on iga inimese jaoks tõsine elufilosoofiline küsimus – ega tavaliselt ju midagi hullu ei juhtu. Aga siiski... Kindlustusselts on oma olemuselt väga sotsiaalne firma – ta korjab raha paljudelt inimestelt ning jagab neile, keda tabab mõni õnnetus.

2004. aasta oli Ühispanga Elukindlus-tuse jaoks hea aasta – sõlmiti kokku 6801 uut kindlustuslepingut. Kindlus-tusmakseid koguti 2004. aastal 202,4 miljonit krooni, hüvitisi maksti 27,9 miljonit. Miks hüvitiste tase nii madal on? Sest enamus klientidest ei ole veel pensioniikka jõudnud, st on veel raha-kogumise faasis.

Suuremate kahjude katmiseks ole-me riskid maandanud edasikindlus-tusega.

Tänu konservatiivsusele, mõistlikule rahapaigutusele ja ökonoomsele tegut-semisele teenis Ühispanga Elukindlus-tus 2004. aastal 29 miljonit krooni ka-sumit.

Pakume klientidele kolme tootegruppi, mis annavad lahenduse igale maitsele.

Kõige suurema osa moodustab tra-ditsiooniline igakuise kindla sissemak-sega kogumiskindlustus. Nende inimes-te jaoks, kelle igakuised sisse tulekud on

SUURIM FINANTSRISK ON SEE, KUI INIMENE ELAB KÕRGE VANUSENI

Ü H I S P A N G A E L U K I N D L U S T U S

Aga kes ei tahaks olla moodne pensionär ning käia

näiteks kas või igal aastal reisimas?

Ühispanga Elukindlustuse

juhtIndrek Holst

indrek.holst@eyp.ee

34 35

400 000

300 000

200 000

100 000

0

erinevad, on meil alates 2004. aastast uus paindlik kindlustusviis – pensioni-konto. Maksa, millal tahad ja kui palju tahad.

Mõlema võimaluse puhul on garan-teeritud aastaintress ning vastavalt sel-lele, kui edukas aasta oli, eraldab kind-lustusfirma lepingutele lisaboonust.

Neile, kes tahavad pensioniraha kogu-misel investeeringu riske ise juhtida, pakume kasvuportfelli (ingl k. unit link), mille populaarsus üha kasvab. Ühelt poolt võimaldab n-ö kasvuportfell ko-guda raha pensionipõlveks, teisalt saab aga eraisikust investor seda kasutada kui soodsat investeerimiskeskkonda.

Kui erainvestor ostab, müüb ja vahetab fondide osakuid, tuleb tal täita maksu-deklaratsioone. Kasvuportfelli kasutaja ei pea aga midagi deklareerima. Kui kasvuportfelli kaudu investeerimine kestab kauem kui 12 aastat, saab tulu maksuvabalt välja võtta.

2005. aastast pakutakse kasvuportfelli klientidele veel üht teenust: kui klient valib sobiliku riskiastmega strateegia, ei pea ta ise oma investeeringutega pide-valt tegelema. Investeeringute haldur teeb vajalikud muudatused rahapaigu-tuses ise ära.

2004. aastal jätkasime ka mitmete järe-leproovitud toodete, nt lastekindlustu-se kampaaniapakkumisi. Kampaaniaga „Kaitse kõige pisemat!“ teadvustasime vanematele, et neil on võimalik oma lastele tulevikuks haridusraha koguda ning iseenda kui toitjaga seotud riske katta.

Kaks olulist muudatust on tehtud ka teeninduse osas. Kliendid saavad nüüd sõlmida pangatelleri vahendusel III samba kogumispensioni lepingu igas Ühispanga kontoris.

Sooviga leida uusi kliente ka väljas-pool pangagruppi avasime oma esin-dused Tallinnas Ülemiste kaubandus-

keskuses ja Pärnus Port Arturi kauban-duskeskuses. Oleme seal, kus inimesed sageli käivad – kuhu on lihtne sõita ja parkida. Nüüd saavad inimesed kau-banduskeskust külastades ka kindlus-tusnõustaja juurest läbi astuda.

Heategevusalal oli meie tähtsaim ette-võtmine 2004. aastal n-ö lamavate po-litseinike paigaldamine koolide juurde. Kutsusime oma kliente üles toetama seda ettevõtmist ning panime omalt poolt välja sama suure summa – nii et kokku toetasime seda ettevõtmist ligi 133 000 krooniga.

Töötajate motiveerimiseks toimib elu-kindlustusvaldkonnas valdavalt tule-muspalga süsteem, parimate müügi-töötajate kuu brutopalk ulatub 30 000 kroonini. Suurimaks tunnustuseks on tiitel „Parim III samba müüja“, mille 2004. aastal võitis Lehte Palk.

Ühispanga Elukindlustuses töötas 2004. aasta lõpu seisuga 74 inimest.

Ühispanga Elukindlustuse areng

2001 2002 2003 2004

Ühispanga Elukindlustuse kliendivarad, mln kr.

78,5137,2

247,8

400,4

60%

34%

6%

79%

14%

7%

82%

11%7%

77%

15%

8%

73%

20%

7%

91%

9%0%

1999 2000 2001 2002 2003 2004

Elukindlustusturu preemiate laekumine tootegrupiti, %

Riski-kindlustused

Investeerimis-riskiga elu-kindlustused

Investeerimis-riskiga elu-kindlustused

Kliendivarade maht kujuneb klientide poolt sissemakstud kindlustusmaksetest, millest on maha arvestatud teenusta-sud ning millele on juurde arvestatud investeeringutulud (garanteeritud intress ja lisakasum).

Elukindlustuse preemiate struktuur tootegruppide lõikes sõltub väärtpaberiturgude liikumisest. Viimastel aastatel on suurenenud klientide huvi investeerimisriskiga kindlustus-toodete vastu, mille kaudu on võimalik teenida suuremat tulu, kuid samas puudub garanteeritud tootlus.

36 37

Raha kogumine pangaarvele on kõige tavalisem säästmisvõimalus. Tulus al-ternatiiv on oskuslikud rahapaigutused väärtpaberitesse. Ühispanga Varahal-duse põhiline ülesanne on Ühispanga fondide haldamine ja just seda teenust me klientidele pakumegi.

Fonde saab juhtida väga mitmel viisil – meie investeerimisfilosoofia on aktiivne tegutsemine. Me tahame saa-vutada enamat kui keskmist aktsiain-deksite poolt pakutavat tulusust, vali-des hoolikalt ettevõtteid, mille väärtpaberitesse raha paigutada.

Oluline osa meie fondide varast on pai-gutatud Ida-Euroopa väärtpaberitesse, sealhulgas ka Vene turule. Venemaa on piisavalt suur ja investoritel on võimatu seda ignoreerida. Kui võtta aluseks turu-kapitalisatsioon (kõigi kaubeldavate akt-sia te koguväärtus), moodustavad Vene ettevõtete aktsiad kogu Ida-Euroopa turust koguni kaks kolmandikku.

Kui poliitika kõrvale jätta, siis on Vene ettevõtted investeerimisobjekti-dena üsna atraktiivsed. Nii kiiret käibe ja kasumi kasvu on läänes ja tihti ka mujal Ida-Euroopas päris raske leida. Viimastel aastatel on Venemaa muutu-nud ka majanduslikult usaldusväärse-maks: lisaks Moody’se 2003. antud in-vesteerimisjärgu reitingule andis 2004.

aastal Venemaale sarnase reitingu ka Fitch ning 2005. aasta alguses kolmas olulisem reitinguagentuur Standard & Poor’s. See annab kindlust, et investee-ringud säilivad.

Muidugi liiguvad meie mõtted ka Uk-raina ning Kasahstani suunas, kuid esi-algu vaatame neid turge veel kõrvalt.

Ühispanga Varahalduse fondijuhtide ja analüütikute tegutsemispädevust Ida-Euroopa turul on tunnustanud ka Ühis-panga omanik SEB. Haldame nõusta-mislepingu alusel ligikaudu 800 miljoni kroonise mahuga SEB Lux Capital Selection Baltic Fundi, mis investee-rib SEB Rootsi klientide raha Baltikumis, Venemaal ja Poolas.

Et klientide vara säiliks ning kasvaks, on vaja kaht põhitingimust: mõelda kogu investeerimisprotsess hoolikalt läbi ning luua selle elluviimiseks professionaalne meeskond.

2004. aastal liitus Ühispanga Varahal-duse meeskonnaga kuus uut inimest, kellest viis on analüütikud. Analüütikud peavad leidma investeerimisobjekte ning neid analüüsima. Väärtpaberite juhtimisel on oluline ka kogemus – kõik analüütikud töötasid varem Ühispanga raha- ja kapitaliturgude divisjonis, minu töökogemus ulatub kümne aasta taha.

2003. aastal sai meie esimene fon-dijuht Vahur Madisson CFA kraadi (Chartered Financial Analyst, diplomee-ritud finantsanalüütik). CFA kraad

tähendab kogu maailmas investeerin-gute juhtimisega tegelevate firmade jaoks kvaliteedimärki. Tegutseme selle nimel, et asjakohase kvalifikatsiooni saaksid lähiajal kõik meie fondijuhid.

SKANDINAAVLASTE IDA-EUROOPASSE PAIGUTATUD RAHA JUHITAKSE EESTIST

Ü H I S P A N G A V A R A H A L D U S

Ühispanga Varahalduse

juhtSven Kunsing

sven.kunsing@eyp.ee

Kui poliitika kõrvale jätta, on Venemaa

investeeringud vägagi atraktiivsed.

36 37

Seadusandlus seab nii pensioni- kui ta-valistele investeerimisfondidele mit-meid piiranguid. Selleks et investoritele veelgi suurem kindlustunne tagada, oleme kehtestanud oma fondidele ka mitmed lisapiirangud, et riskid miini-mumini viia. Näiteks võlakirjadesse in-vesteerivatele fondidele on meil rangelt paigas madalaim võimalik võlakirjarei-ting – kui võlakirja ei peeta piisavalt kindlaks, siis me sinna raha ei paiguta.

Samuti kehtib nõue, et fondijuht peab tundma põhjalikult seda ettevõtet, mil-le aktsiatesse ta kliendi raha paigutab. See tähendab lisaks finantsanalüüsile ka kohapeal käimist, vestlusi ettevõtete juhtidega ning osavõttu kvartalitule-musi kajastavatest konverentskõnedest ja esitlustest.

Oleme alustamas koostööd ka SEB Gruppi kuuluva Poola varahaldusfirma-ga SEB TFI, mis peaks veelgi meie või-malusi avardama.

2004. aasta oli meie jaoks kiire kasvu aasta, kõige kiiremini kasvasid II samba pensionifondid. Kahe ja poole aasta eest loodud II samba pensionifondide maht kasvas 2004. aastal 161%. Aasta jooksul tõusis II samba fondidega liitu-nute arv ligi 15 000 võrra, 123 500 ini-meseni.

Ühispangal on kaks II samba pensioni-fondi: konservatiivne (vahendid on pai-gutatud üksnes võlakirjadesse) ja prog-ressiivne (kuni pool rahast investeeri-takse aktsiatesse, nii et risk on suurem, aga teenimisvõimalus samuti). Enamik II sambaga liitunuist on otsustanud just progressiivse fondi kasuks.

Häid tulemusi aitasid saavutada ka SEB Grupile pakutavad varahaldusteenu-sed. Juba mainitud SEB Balti Fondi va-rade maht kasvas 2004. aasta jooksul 158%. SEB Grupile pakutava varahal-dusteenuse osas näeme kasvuvõima-lust ka edaspidi.

Endiselt on meie jaoks oluline võlakirja-fondide haldamine – me juhime Eesti suurimat avatud investeerimisfondi, Ühispanga Likviidsusfondi.

* * *

2004. aasta oli meie jaoks rekordaasta nii varade mahu, teenitud tulude kui ka kasumi mõttes. Institutsionaalsete kliendiportfellide maht kasvas 845 mil-joni kroonini (kasv võrreldes 2003. aastaga 56%) ja Ühispanga seni ainuke eraisikust investorile mõeldud puhas aktsiafond, Ühispanga Kasvufond, kasvas 237 milj kroonini (129%).

2004. aasta lõpuks kasvas hallata-vate varade maht 42%, kokku 4,6 mil-jardi kroonini.

Ühispanga Varahalduse kasum oli 2004. aastal 28,2 miljonit krooni (2003. aasta tulemus oli nullilähedane).

2005. aastal on esmatähtis pakku-da II pensionisamba klientidele jätku-valt väga konkurentsivõimelist tootlust.

Ühispanga Varahalduse kasumi ja varade kasv

2004. aasta oli Ühispanga Varahalduse jaoks rekordaasta nii varade mahu, teenitud tulude kui ka kasumi mõttes. Ühispanga Varahalduse kasum oli 2004. aastal 28,2 miljonit krooni.

Miks tasub investeerida Ühispanga Kasvufondi? See graafik näitab, kuidas 5 aastat tagasi Ühispanga Kasvufondi inves-teeritud 5000 krooni on kasvanud 2004. aasta lõpuks 14 500 kroonini.

2000 2001 2002 2003 2004

Kasum viie aasta lõikes, mln kr.

30

20

10

0

10

20

0,93,7

-12,3

0

28,2

5000 krooni investeerituna Kasvufondi 5 aastat tagasi

4. kv

. 99

2. kv

. 00

4. kv

. 00

2. kv

. 01

4. kv

. 01

2. kv

. 02

4. kv

. 02

2. kv

. 03

4. kv

. 03

2. kv

. 04

4. kv

. 04

20 000

15 000

10 000

5 000

0

Ü H I S K O N D L I KT E G E V U S

Kuuludes Eesti arengu eestvedajate hulka, on Eesti Ühispangal hea ülevaade ühiskonna-

elu nendest tahkudest, mis vajavad muutustega toimetulemisel abi ja toetust.

Ühispank on seadnud prioriteediks hariduse toetamise, milleta on mõeldamatu nii

majanduse kui ka kogu Eestimaa areng. Samuti on panga nõukogu heakskiidu pälvinud

kultuuri ning spordi spondeerimine.

40 41

HARIDUSÜ H I S K O N D L I K T E G E V U S

Heategevuskampaania „Saagu valgus“ alavalgusta-tud koolide toetuseksÜks meie pikaajalisemaid projekte on 1999. aastal alguse saanud heatege-vuskampaania „Saagu valgus“. Selle abil tahame parandada abi vajavate koolide klassiruumide valgustatust. Teeb kurvaks, kui õppetöö peab kehva-de valgustingimuste tõttu kannatama. Veel nukram on aga see, et puuduliku valgustuse tõttu kannatavad laste tund-likud silmad. Klassiruumide liiga vähene valgustatus on suur probleem, mis puu-dutab kõiki õpilasi sõltumata nende vanusest.

2004. aasta detsembris koguti kampaa-niaga “Aita kaitsta lapse silmi” peaae-gu veerand miljonit krooni, mis jagati nelja Eesti kooli vahel. Seekord said toetust Kaiu Põhikool Raplamaal, Harmi Põhikool Harjumaal, Keila Gümnaasium ja puuetega laste Narva Paplimäe kool. Saagu Valgus Fondi Ühispanga esindaja Eerika Vaikmäe-Koiti sõnul tegi eelmise aasta detsembris toimunud toetuskam-

paania käigus oma annetuse 2529 ini-mest. “Kogunenud 233 000 krooni on oodatust rohkem ja seega saame lisaks algselt plaanitud kolmele koolile toeta-da ka Keila Gümnaasiumi,” lisas Vaik-mäe-Koit.

Fondi asutaja Siiri Sisaski sõnul on klassiruumide valgustatus küll viimastel aastatel paremaks muutunud, kuid kaugel ideaalsest. “Kui kuus aastat ta-gasi ei vastanud hinnanguliselt 80% klassiruumide valgustus normile, siis nüüdseks on see näitaja seoses kooli-majade remondi ja Saagu Valgus Fondi tegevusega langenud 50%-le, kuid see on ikkagi kõrge näitaja. Nii et me ka-vatseme fondi tööd jätkata,” ütles Sisask.

Saagu Valgus Fondi eesmärgiks on teadvustada koos Eesti Ühispangaga lastevanematele ja kogu ühiskonnale, et mitmed laste tervisehädad võivad alguse saada just alavalgustatuse tõttu.

1999. aastal loodud Saagu Valgus Fond on oma viie tegevusaasta jooksul toetanud enam kui 58 Eesti kooli klassi-

ruumide valgustuse parandamist ning kaasajastamist ja selle peale on läinud rohkem kui miljoni krooni, millest val-dav osa on tulnud koostöös Eesti Ühis-pangaga.

Eesti Ühispank ja Saagu Valgus Fond tänavad kõiki häid inimesi, kes on nende aastate jooksul andnud oma panuse Eesti koolide valgustuse paran-damiseks.

Ülikoolide toetamineMitmekülgne koostöö Eesti suuremate ülikoolidega on kujunenud Eesti Ühis-panga üheks strateegiliseks prioritee-diks. Ühispank on alati haridust täht-sustanud – on ju 67% meie oma töötajatest kõrgharidusega või siis selle poole pürgimas. Siit ka meie loomulik, pikaajaline ning järjepidev koostöö üli-koolidega. Oleme aidanud õppetööd vaheldusrikkamaks muuta ja tulevaste-le spetsialistidele mitmekülgset prakti-list kogemust pakkuda.

Juba aastaid on Ühispank toetanud nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Tehnikaüli-kooli tudengite äriplaanikonkursse ning Tallinna Pedagoogikaülikooli arendus-projektide konkurssi. Samuti pole unus-tatud ülikoolide spordiklubisid – terves kehas ikka terve vaim!

Meie kauaaegsete partnerite hulgas on ka Estonian Business School ja Eesti In-fotehnoloogia Kolledž, kellega meil on tõhus vastastikune koostöö – Ühispank on toetanud oma ala tunnustatud õppejõudude tulekut Eestisse ning pannud välja stipendiume tublimatele üliõpilastele. Nii mõnigi õppur on aga hiljem meie panka tööle tulnud.

Eesti Kunstiakadeemiat aitame uue seminari- ja konverentsikompleksi teh-nika soetamisel ning rahaliselt toetame kaht 2003./2004. õppeaastal lõpetavat tudengit lõputöö tegemisel.

Loodushariduskonkurss “Meie mets”

Eesti Ühispanga ja riigimetsi majan-dava RMK koostöö eesmärgiks on

“Saagu valgus” heategevuskampaania on Eesti Ühispanga üks kõige pikaajalisemaid projekte, mis algas 1999. aastal.

40 41

KULTUURÜ H I S K O N D L I K T E G E V U S

korraldada põhikoolides keskkonnaha-ridusliku tegevuse elavdamiseks kon-kurss “Rõõm ja mure metsast”. Sel korral said õpilased ülesande koostada metsateemaline ajaleht või ajakiri. 99 võistlustöö hulgas tuli võitjaks Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8c klassi kuukiri “Metsasaks”.

Paremaid osavõtjaid autasustati talvise õppe- ja puhkesõiduga RMK loodusmajadesse.

Integratsiooniprojekt “Minu riik” Juba kolmandat aastat järjest toetab Eesti Ühispank mittetulundusühingu Integratsiooni ABC ning Rahvastikumi-nistri Büroo, Presidendi Kantselei, Riigi-kogu Kantselei ja Riigikantselei ühiselt käivitatud integratsiooniprojekti „Minu riik“.

Projekti eesmärk on süvendada ka-he erineva kogukonna sidusust.

Tänu sellele projektile saavad mitte-eestlastest põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilased lähemalt tundma õppida meie riigi- ja võimustruktuure ning poliitilisi institutsioone.

Suur koostööprojekt „Vaata maailma“ Eesti suurettevõtete koostööprojekti eesmärgiks on suurendada oluliselt in-ternetikasutajate arvu Eestis, tõsta sel-lega inimeste elukvaliteeti ning riigi konkurentsivõimet. Eesti Ühispank on üks „Vaata maailma“ projekti algata-jatest.

Aastatega on suurprojekt kasvanud sihtasutuseks, mis seadis koostöös riigi-ga sihiks viia Eesti internetikasutajate arv kõrgemale, kui on Soomes. Tänu sellele projektile on üle 100 000 inime-se arvuti ja interneti kasutamise selgeks õppinud. „Vaata maailma“ projekti toel on asutatud või edasi arendatud umbes 350 avalikku internetipunkti 700-st ja tänu e-kooli projektile saavad 50 kooli lastevanemad tutvuda oma laste hinnetega. Samuti on Urrami info-süsteemiga liitunud juba üle 200 raa-matukogu.

Kultuur – toetame Eesti kunstnikkeÜhispanga Galerii peahoone V korrusel pakub eesti kunstnikele isikunäituse korraldamise võimalust ning on avatud kõigile kunstihuvilistele. Eesti Ühispan-ga uues peahoones on pidevalt, alates hoone valmimisest näitusi korraldatud.

Nüüd juba üle viie aasta tegutsenud galerii on leidnud pealinna kunstigale-riide hulgas oma kindla koha – kunst-nikke, kes soovivad siin oma näitusi korraldada, on rohkem, kui suudame vastu võtta.

Oma isiknäitustega on Ühispanga Ga-leriis üles astunud paljud tuntud ja tun-nustatud kaasaegsed eesti kunstnikud.

Olgu siinkohal loetletud vaid mõned 2004. aastal toimunud esinduslikest isiknäitustest: Anne Parmasto ja Valeri Vinogradovi „Talvemaalid“, Mati Küti „On/off Ameerika“, Vive Tolli „Suletud aed“, Reti Saksa „…joonistab ja kuju-tab…“, Mare Vindi „Algus“, Andres

Toltsi „Formularid“, Evi Tihemetsa ja Epp Viirese ühisnäitus „Käsikäes“ jpt.

Näituste valikul püüame täita lünki ees-kätt kaasaegse eesti kunsti eksponeeri-misel ning pakkuda esinemisvõimalust ka noortele kunstnikele.

2004. aastal näitasid teiste seas oma klaasimaale ka Tallinna Kunstiaka-deemia tudengid kaksikõed Liis ja Kadri Laugas.

Eesti Ühispank ei unusta ka kunstnike järelkasvu – juba mitmendat aastat an-name oma ruume kasutada Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimajale õpi-laste omaloomingunäituse tarbeks.

Eesti Ühispank on võtnud eesti kunsti tutvustamise oma südameasjaks. Osa-ke heast kunstist on igal Ühispanga kliendil tegelikult ka alati kaasas – pan-gakaartide kujunduses on kasutatud fragmente eesti kunstiklassika tuntu-mate autorite teostest. Samuti on üks osa galeriis aasta jooksul eksponeeritud töödest alati esindatud ka Ühispanga kalendris.

Ühispanga galerii on leidnud pealinna kunstigaleriide hulgas väärika koha. 2004. aasta sügise näitusel “Formularid” eksponeeris oma töid Eesti avangardkunsti olulisemaid nimesid Andres Tolts.

42 43

SPORTÜ H I S K O N D L I K T E G E V U S

Teiste abistamist oleme pidanud alati iseenesest mõistetavaks. Panga spon-sorluspoliitika on pikaajaline ja puudu-tab väga paljusid inimesi.

Meie prioriteediks on toetada ette-võtmisi, mis aitavad Eestimaal kõigi inimeste elu paremaks muuta ning mis tõstavad Eesti riigi jätkusuutlikkust. Toetame kõiki suuremaid ülikoole, ai-tame parandada klassiruumide valgus-tust Eestimaa koolides, aitame vene-keelsetele õpilastele tutvustada Eesti riiki ning hoogustada e-Eesti arengut. Aitame kasvatada lastes hoolivust loo-duse vastu, toetades kooliõpilaste metsanduskonkurssi. Me toetame järel-

kasvu – noori kunstnikke ja sportlasi. Me anname oma panuse ettevõtmis-tesse, mille korraldajad teevad oma tööd nii hästi, et suudavad sellega tuua tunnustust kogu Eestile. Näiteks maa-ilma parimaid mitmevõistlejaid Eestisse toov Reval Cup ja Wordloppeti sarja kuuluv Tartu Maraton on neist tuntui-mad.

Nagu ühele pangale kohane, te-gutseme me kindlalt, järjepidevalt ja rahulikult ka toetuste jagamisel.

Ü H I S P A N K : Teiste toetamine on iseenesest mõistetavEesti Ühispanga

sisekommunikatsiooni juht

Kai-Riin Meri

kairiin.meri@eyp.ee

Eesti Ühispank on Tartu Maratoni peasponsorEesti Ühispank on peasponsoriks Klubi Tartu Maraton 2004 hooaja projektide-le. Sarja kuulub tervelt neli populaarset üritust, mis mõeldud nii professionaal-setele sportlastele kui ka rahvasportlas-tele: Ühispanga Tartu Rattaralli ja Ühis-panga Tartu Jooksumaraton peetakse kevadel, Ühispanga Tartu Rattamara-

ton sügisel ning suusavõistlus Tartu Maraton muidugi talvel.

Eesti Ühispanga ja Klubi Tartu Ma-raton koostöö algas 1994. aastal, kui Tartu Maraton sai ülemaailmse marato-nisarja World Loppet liikmeks.

Reval Hotels CupEestis polegi teist niisugust spordiüri-tust, millest võtaks meie tulevikulootus-

te kõrval osa ka nii paljud maailma ti-pud, kui Erki Noole korraldataval mitmevõistlusel Reval Hotels Cup, mida Eesti Ühispank on juba aastaid toeta-nud. Algul vaid meeste seitsmevõistlu-sest koosnenud ürituse kavasse kuulub 2002. aastast ka naiste viievõistlus.

Ühispanga maijooks ja sügisjooksMaijooksust, mis toimub Tallinna laulu-väljakul ja oli alguses ainult naistele mõeldud, on nüüdseks saanud mõnus spordipäev, kuhu tullakse koos perede-ga, töökaaslastega, sõpradega.

Sügisjooksu korraldatakse iga aasta septembris. 2004. aastal oli sügisjooks osavõtjate arvult suurim rahvaspordi-üritus Eestis – osales 5023 inimest.

Kergejõustik2004. aastal, olümpia-aastal, toetas Eesti Ühispank Kergejõustikuliitu 1,35 miljoni krooniga. Toetati nii tippe kui noori tegijaid – eriline toetus läks heit-jate tiimile ja TV 10 Olümpiastardile.

Korvpalli Meistriliiga Eesti Ühispank toetab alates 2004. aas-ta sügisest ka korvpalli. Kolme SEB Balti panga ning Läti, Leedu ja Eesti korvpal-liliitude sõlmitud kokkulepe pani aluse ülebaltilise korvpalliliiga – SEB Balti liiga – moodustamisele.

Tartu Rattamaraton. 2004. aastal 23. korda peetud rattarallil osales 3590 ratturit, võidupärja noppis 133-kilomeetrisel distantsil Eesti kuulsaim profirattur Jaan Kirsipuu.

Fotol on jäädvustatud hetk Eesti Ühispanga peol, kus tehti kokku-

võtteid 2004. aastast. Sellel iga-aastasel traditsioonilisel peol saavad

kokku kõik Ühispanga töötajad kõigist pangakontoritest. Ühispank

hoolib oma töötajaist, aitab neil areneda ning tunnustab tubli töö

eest.

T Ö Ö T A J A D

44 45

Tegudeinimene, eelistab koosolekutele ja asjade arutamisele TEGUTSEMIST. Kristi näol on tegemist professionaalse partneriga, koostöö temaga on meel-div. Kristi töötab security service’i osa-konna juhatajana.

Parim kliendi-teenindaja –

SVETLANAVLADIMIROVA

Parim debüüt – KRISTI SISA

Parim säästutoodete

müüja –KAIDO TAMME

Parim laenutoodete

müüja – MARGIT LÄÄNE

Parim eluasemelaenu

müüja – NATAŠA

ERNESAKS

Svetlana edukuse aluseks on tema loo-mus: energiline, julge ja enesekindel. Ta on oma ala professionaal, alati koostöövalmis, sõbralik ja kliendile orienteeritud. Ja juba kolmandat aastat järjest Ühispanga parim klienditeenin-daja! Svetlana töötab Kohtla-Järve ha-rukontori tellerina.

Kaido on hea inimeste tundja ja oskab lähtuvalt kliendist õige lähe ne misviisi valida. Säästutoodete müügis ei ole talle vastast! Ja nii juba kolmandat aas-tat järjest!

Kaido töötab Tallinnas Harju tänava kontoris säästunõustajana.

Margit on äärmiselt töökas, tema mo-toks võiks olla „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“. Margit on abival-mis, ta pakub alati su muredele lahen-duse ja kui vaja, teeb ta ära ka selle, mis kellelgi teisel võis tegemata jääda. Margit töötab Viljandi kontoris laenu-nõustajana.

Nataša kohta kehtivad kõik ülivõrded: väga suur töövõime, ülitähelepanelik nii kaastöötajate kui klientide suhtes, kogu tema tegevus on punktuaalse kontrolli all. Ta suudab kogu aeg posi-tiivselt üllatada: arvad, et pole võimalik enam rohkem tööd teha ja veel pare-mini müüa, kuid Nataša tõestab, et on! Nataša töötab Tallinna müügiosakon-nas nõustajana.

Oma ala parimate spetsialistide tunnustamine on üks oluline osa Eesti Ühispanga tööta-

jate motivatsionisüsteemist. Selleks antakse välja “Aasta parim...” tiitlid ning tiitlisaajaid

premeeritakse tänukirjade ja meenetega. Individuaalsete kategooriate võitjad saavad au-

hinnaks ka reisi.

PARIMAD TÖÖTAJAD

A A S T A 2 0 0 4 P A R I M A D

44 45

Parim pensioni II samba müüja –

TOOMAS LUMI

Parim pensioni III samba müüja –

LEHTE PALK

Parim nõustaja –

REET TOOMING

Parim kliendihaldur –

TAAVI LAUR

Parim toetaja –

KERSTI TAMMIK

Ütled Toomas ja mõtled pensioni II sammas.„Kui vaja, teeme ära!“ – nii ütleb Toomas ja teebki ära ja hullult palju teeb! Ja juba kolmandat aastat järjest!

Enne uue toote müümist teeb ta selle endale põhjalikult selgeks.

Toomas töötab Tallinna kontoris müügikonsultandina.

Lehte on kolleegide poolt väga kõrgelt hinnatud spetsialist. Kes Lehtet veel ei tunne, võib arvata, et ta on pisut erak-lik. Aga pole olnud ühtegi inimest, kes Lehte käest abi küsima minnes tühjade kätega tagasi tuleb. Kliendid ei pea küll küsima, nendele jagab Lehte ise - esi-algu lepinguid, mis toovad aastate pärast pensioniraha.Lehte töötab Lõuna-Eesti Agentuuris kindlustusnõustajana.

Reeda teadmised, väga hea nõustamis-oskus ning meeldiv suhtlemisstiil on mõjunud klientidele nii positiivselt, et nad on veennud ka oma tuttavaid port-felle Reeda hoolde usaldama. Reeda aktiivsust ja initsiatiivikust imetlevad ka kolleegid.

Reet töötab privaatpanganduse osakonnas kliendihaldurina.

Taavi saab peagi kätte diplomi nii majanduses kui õigusteaduses, mis on kliendihal-duri jaoks äärmiselt hea kooslus. Ta on otsekohene ja julge, alati abivalmis ja lahe töökaaslane, kellega võiks ja tahaks luurele minna. Veel teavad kolleegid, et ta on juba lapsest peale unistanud saada Eesti presidendiks. Ja ta on sinnapoole teel.Ülle Volkova on Taavi Lauri assistent. Ta äärmiselt tubli ja kohusetundlik inimene ning kliendihaldurile igati abiks. Üks klient on tema kohta öelnud: “Kui Üllet ei oleks, siis ma ilmselt ei oleks Ühispanga klient.”Taavi töötab Tallinnas korporatiivpanganduse divisjonis kliendihaldurina. Ülle töötab Tallinnas panga assistentide grupis.

Kersti on alati rõõmsameelne, optimist-lik ja abivalmis töökaaslane. Ei istu käed rüpes, vaid pakub omapoolseid ideid ja lahendusi. Oma tegemistes põhjalik ja kiire. Kindel kaaslane igas ettevõtmises nii tööl kui vabal ajal.

Kersti töötab tütarfirmade raama-tupidamise osakonnas spetsialistina.

Parim kliendihalduri

assistentÜLLE

VOLKOVA

46 47

Panga suurim vara on täiesti kindlasti meie töötajad oma teadmiste, oskuste, kogemuste ja pühendumisega.

Selleks et praegusi töötajaid hoida ja tulevasi leida, on Eesti Ühispanga jaoks väga tähtis olla aktiivne ja atraktiivne tööandja.

Panga eesmärk on saada selliseks firmaks Eesti suurettevõtete seas, kuhu inimesed tahaksid kõige rohkem tööle tulla.

Me leiame pangatööks sobivad inime-sed, koolitame nad välja ning aitame neil saada oma ala tõelisteks professio-naalideks, et nad tuleksid toime nende kõrgete nõudmistega, mis panga-töötajaile alati esitatakse.

Töötajate pidev arendamine on et-tevõtte konkurentsieelise säilitamiseks

ja suurendamiseks väga tähtis. Eesti Ühispank väärtustab professionaal -seid, eesmärgikindlaid ja lojaalseid töö-tajaid.

Hoolitseme selle eest, et inimestel oleks meeldiv töökeskkond ning mit-mekülgne ja motiveeriv töö.

Ühispanga juhid on oma töötajate jaoks alati kättesaadavad. Pank usub, et kindlatel väärtushoiakutel põhinev meeskonnatöö aitab täita ning ületa-dagi seatud eesmärke. Ühtse meeskonnana tegutsemine on oluline nii müügiüksustes kui tugi-funktsioonides.

Pangale on oluline meeskondliku ja personaalse motivatsiooni tasakaalus-tatus, me tunnustame oma töötajaid mitmete motivatsioonisüsteemide abil.

Ü H I S P A N K : Tahame olla Eesti parim suurfirmast tööandja

Parim äriüksus –TALLINNA ÄRIKLIENTIDE OSAKONDOsakond on teinud tugevat tööd uute klientide saamisel ja olemasolevate klientide arvelduste aktiivsuse kasvata-misel. Hea kasv on olnud ärideposiiti-des ja ärilaenudes, oluliselt on parane-nud osakonna efektiivsusnäitajad.

Parim projekt –INVESTEERIMISHOIUSHea toode, tuli turule ja saavutas kiires-ti edu! Konkurendid on pisut ärevuses ja meie saame oma klientidele pakkuda pidevalt uusi ja huvitavaid säästmis-võimalusi.

Parim eluasemelaenu müüja –TALLINNA KONTORMöödunud aastal tehtud töö tõi Tallin-na kontorile fantastilised tulemused. Tublide töötajate pühendumus ja pro-fessionaalsus on need, mis heade tule-musteni viisid.

Eesti Ühispanga personaliosakonna

juhatajaKülli Peet

kylli.peet@eyp.ee

PARIMAD ÜKSUSED

A A S T A 2 0 0 4 P A R I M A D

Parim läbimurdja –KORPORATIIVPANGANDUSE DIVISJONKorporatiivpanganduse divisjonil oli tõeline läbimurdeaasta koostöös SEB krediidivaldkonna ja Merchant Ban kingi-ga. Läbimurre oli tuntav nii deposiitide kui laenuportfelli osas.

Parim toetaja –INFOTEHNOLOOGIA VALDKONDIga töötaja pangas teab, kui tähtis on IT-mehe toetus õigel ajal. Äripoole pea-mine tugi on ikka infoteh noloogia. Seega ei ole vaja vist teha suu ri sõnu, et parim toetaja üksus on IT.

46 47

NõukoguNõukogu esimees Mats Kjaer,

alates 2005. aastast Ain Hanschmidt

JuhatusJuhatuse esimees Ain Hanschmidt,

alates 2005. aastast Mart Altvee

SiseauditÜlle Pärna

Juriidiline osakondLivia ToomikAS Ühispanga Elukindlustus

Indrek Holst

Infotehnoloogia valdkondAin Rasva

Andmeturbe gruppPaul Leis

Infrastruktuuri divisjonAnts Leitmäe

Tarkvara arendus-divisjonAland Suba

IT hooldusdivisjonIndrek Hiie

FinantsvaldkondMats Hedström

Finantsarvestuse divisjonÜlo Suurkask

Finantsplaneerimise osakondEve Kümnik

Riskikontrolli osakondAune Aru

KrediidivaldkondAndrus Kimber

Krediidianalüüsi ja kontrolli osakondEvelin Kõlu

Kontorite krediidiriski ja koolituse osakondErki Pugal

Krediidi arenduse ja koolituse osakondJaanus Leemets

Krediidiportfelli analüüsi ja aruandluse osakondMare Reimann

Krediidi järelevalve osakondGuido Gritšenko

Strateegia ja organisatsiooni valdkond

Personali arenduse ja koolituse osakondReene Valgma

PersonaliosakondKülli Peet

Kommertspanganduse valdkondLembit Kitter

Jaepanganduse divisjonAhti Asmann

Korporatiivpanganduse divisjonAllan Parik

E-tehnoloogia ja operatsioonide divisjonJaan Tamm

PR ja marketingi divisjonKarl Multer

Administratsiooni divisjonLeho Lugna

Ühisliisingu ASMart Altvee, alates 2005 Indrek Julge

Raha- ja kapitaliturgude valdkondRein Rätsep

Aktsiaturgude osakondJaak Raivo

Võlakirjade osakondÜlar Kiisla

Treasury divisjonEero Sirendi

Securities Services osakondKristi Sisa

Corporate Finance divisjonMargus Kangro

Back officeRaily Pesor

Ühispanga Varahalduse ASMärt Meerits, alates 2005 Sven Kunsing

EESTI ÜHISPANGA STRUKTUUR

48 49

EESTI ÜHISPANGA NÕUKOGU 2004

EESTI ÜHISPANGA JUHATUS 2004

Juhatuseesimees

AIN HANSCHMIDT

Juhatuse liige, kommerts-

panganduse valdkonna juht

LEMBIT KITTER

Juhatuse liige, finantsvaldkonna

juhtMATS HEDSTRÖM

Juhatuse liige, raha- ja

kapitali turgude valdkonna juht

REIN RÄTSEP

Juhatuse liige, krediidivaldkonna

juhtANDRUS KIMBER

Nõukogu esimees,SEB Ida-Euroopa

Pangaduse divisjoni

president MATS KJAER

SEB Ida-Euroopa Panganduse

divisjoni asepresident,

arendusjuhtHARALD FLEETWOOD

SEB Ida-Euroopa Panganduse

divisjoni asepresident,

finantsjuhtANN KARLSSON

Latvias Unibanka presidentVIESTURS NEIMANIS

Vilniaus Bankas

juhatuse esimeesJULIUS

NIEDVARAS

48 49

1856 asutas Rootsi ettevõtja Andre Oscar Wallenberg (1816-1886) Stock-holmis esimese erapanga Stock holms Enskilda Bank. 1864 asutati Göteborgis Scandinaviska Ban ken. Algusest peale tegi Stockholms Enskilda Bank koos-tööd Rootsi tõusvate tööstusgigantide-ga Ericsson, SAAB, Electrolux jt, kelle asutamine ja äritegevuse edasine areng on toimunud samuti Wallenbergide perekonna aktiivsel osalemisel.

1972. aastal ühinesid need kaks panka Skandinaviska Enskilda Ban ke-niks, ehk lühendatult S-E-Bankeniks. Tänase seisuga ollakse üks maailma vanemaid ja traditsioonilisemaid pan-ku, mis on samas piisavalt innovatiivne,

olemaks eesrindlik elektroonilises pan-ganduses.

Prominentse Wallenbergide pere-konna liikmed on alati osalenud panga juhtimises. Ka praegu on panga nõu-kogu esimeheks üks panga loojate järeltulijaist Jacob Wallenberg, kes 1997. aastal korraldas ühinemise kind-lustusfirmaga Trygg Hansa.

Tänaseks on SEB Grupis 21 500 töö-tajat rohkem kui 20 riigis. Ainuüksi Root sis on SEB-l rida tütarettevõtteid: Enskilda Securities (finantsvahendus-teenused), SEB Kort (maksekaardid), SEB Trygg Liv (elukindlustus), SEB Baltic Holding ja mitu IT-firmat.

Üle Euroopa kuuluvad SEB Gruppi

ka SEB Germany (endine BfG Bank), Taani Danish Codan Bank, Eesti Ühis-pank, Läti Unibanka, Leedu Vilniaus Bankas, Ukraina Agio pank ja Poola BOS (Bank Ochrony Srodwiska, 47% aktsiatest on SEB omanduses).

SEB-l on ülemaailmne kontorite-võrk, kodupanga teenuseid saab kasu-tada, olles reisil Londonis, Pariisis, New Yorgis, Sao Paulos või Tokyos.

SEB pakub oma teenuseid interneti kaudu rohkem kui miljonile kliendile kuues Euroopa riigis.

Aastast 1998. aastast on SEB Eesti Ühispanga strateegiline investor. Alates 2001. aastast on Eesti Ühispank SEB Grupi täieõiguslik liige.

EESTI ÜHISPANK SEB STRUKTUURIS

SEB AJALOOST JA TÄNAPÄEVAST

EESTI

NORRASOOME

ROOTSI

LEEDU

SUUR-BRITANNIA

LÄTI

LUKSEMBURG

SAKSAMAAPOOLA

ŠVEITSPRANTSUSMAA

HISPAANIA

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

BRASIILIA

VENEMAA

HIINA

SINGAPUR

Nõukogu

Siseaudit

JuhatusPresident Lars H. Thunell

Grupi personalijuhtimineÜhtsed teenused

SEB IT

Grupi laenud, sh grupi riskide

juhtimine

Grupi finantsjuht

Korporatiiv-panganduse

divisjon

Põhjamaadejae- ja privaat-panganduse

divisjon

Saksamaa jaepanganduse

divisjon

Ida-Euroopapanganduse

divisjon

SEB Varahaldus

SEBElukindlustus

(Trygg Liv)

S E B G R U P I P A N G A D J A E S I N D U S E D

50 51

EESTI ÜHISPANK –

KAARDIL AASTAST 1992

15. detsembril 1992 asutasid kümne maapanga juhid Paides uue panga

– Eesti Ühispanga. Usaldus pankade vastu oli sel hetkel rekordmadal

– vaid mõni kuu varem olid läinud moratooriumi alla kolm suurimat

panka. Eesti Ühispanga juhiks valitud Ain Hanschmidti ülesandeks jäi

luua meeskond ning töötada välja reeglid ja tavad, et väikesed ja väga

erinevad maapangad sulaksid kokku tugevaks ja usaldusväärseks suur-

pangaks.

1997. aastal liitis Eesti Ühispank Põhja-Eesti Panga ning aasta hiljem

Tallinna Panga. Asutati liisingu-, varahalduse ja elukindlustuse tütarfir-

mad. Koostöölepe Unibankaga Lätis ja Vilnaus Bankaga Leedus suuren-

das kõigi kolme panga mõju kogu Baltikumis.

1998. aastal valis panga juhtkond strateegiliseks partneriks SEB,

2001. aastal sai Eesti Ühispangast SEB Grupi täieõiguslik liige.

Ühispank on alati uue tehnoloogiaga kaasas käinud. 1995. aastal

paigaldati esimene sularaha-automaat, 1999. aastal pandi kaubandus-

keskustesse U-Pangad ning 2002 allkirjastas Ühispank lepingu TTÜga

digitaalallkirjaga – esimesena Eestis.

Esimene samm Venemaal. Vene Ühislii-singu juhid andmas esimest pressikonve-rentsi 1997.

Ühispangast saab suurpank. Hetk pressi-konverentsilt pärast Tallinna Pangaga liitu-mist 1998.

Ehitus on valmis! Jõhvi ehitas Ühispank 1998. aastal uhiuue pangahoone.

Esimene juubelipidu. Aasta 1997, pank sai viieseks.

Pöördehetk panganduses. Esimene Ühis-panga rahaautomaat aastal 1995.

Ühispank kasvab taas. Põhja-Eesti panga liitmisest Ühispangaga teatavad pankade juhid Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter.

Teine juubelipidu. Aasta 2002, Ühispank on saanud täiskasvanuks.

Preemiad parimaile. Läbi aegade on Ühis-pank tublisid töötajaid tunnustanud.

50 51

EESTI ÜHISPANK –

KAARDIL AASTAST 1992

Uue aastatuhande pank! Dirigent Anu Tali juhatab orkestrit, peaminister Mart Laar, panga-juht Ain Hanschmidt ja riigi peapankur Vahur Kraft lõikavad läbi sümboolse lindi vastvalminud peahoones. On teise aastatuhande viimane aasta.

Pidu pilvepiiril. 1998. aastal peetud pan-ga peamaja sarikapeol ajavad juttu ehitaja Tõnu Toomik ja klient Ain Hanschmidt.

Tüüpilisi linnamaastikke. Selline nägi Tornimäe kant välja aastal 1997, kui Ühis-panga peahoone ehitus algas.

Ühispank ja kunst sobivad kokku. Ühispanga krediitkaardil on Konrad Mägi maal “Võru-maa maastikud”, pildil olevate kavandite autor on Navitrolla.

Golfifännid. Ühispankurid on olnud läbi aegade golfifännid. Esiplaanil nõukogu esi-mees aastail 1992 - 2000 Aare Urm.

Ü H I S P A N K E E S T I S

Pärnu Ühispank: pank töötas samades ruumides juba enne II maailmasõda.

Kuressaare Ühispank: toimetab kaugel mere taga.

Lihula Ühispank: väikseim kontor, ainult kaks töötajat.

Eesti Ühispank: kõige kõrgemaks kasvanud pank.

Tallinna piirkondlik kontor. Harukontorid Tallinnas (21),

Keilas, Maardus ja Sauel

Rapla piirkondlik kontor. Harukontorid

Märjamaal ja KohilasHaapsalu piirkondlik kontor.

Harukontorid Haapsalus, Lihulas ja Kärdlas

Kuressaare piirkondlik kontor. Pärnu piirkondlik kontor. Harukontorid Pärnus (3) ja

Vändras

Võru Ühispank: panga kontorite seas kõrgeim eraisikute turuosa – 45,9%.

Sillamäe Ühispank: deposiidid kasvasid mehiselt.

Jõgeva Ühispank: laenuportfell kasvas protsentides kõige rohkem.

Paide piirkondlik kontor. Harukontor Türil

Viljandi piirkondlik kontor. Harukontorid Karksi-Nuias

ja Suure-Jaanis

Valga piirkondlik kontor. Harukontorid Otepääl ja Tõrvas

Võru piirkondlik kontor. Harukontorid Põlvas ja Antslas

Tartu piirkondlik kontor. Harukontorid Tartus (4) ja Elvas

Narva piirkondlik kontor. Harukontor Narvas

Jõhvi piirkondlik kontor. Harukontorid Kohtla-Järvel,

Sillamäel ja Kiviõlis

Rakvere piirkondlik kontor. Harukontorid Väike-Maarjas

ja Tapas

Jõgeva piirkondlik kontor. Harukontor Põltsamaal

Eesti Ühispangal on ka 500 postipanka, neist enam kui 100 on elektrooniliselt varustatud, st et neis saab teha pangatehin-guid on-line’is.

54 55

“Öeldakse küll, et aastad pole vennad, aga Ühispangale on viimased kolm-neli aastat tõesti väga edukad olnud,” kin-nitab Eesti Ühispanga Tartu kontori di-rektor Mati Kitsik, kes on selles ametis 1996. aastast peale.

2004. aasta pingereas paigutab ta esikohale väga head tulemused nii tei-se kui kolmanda pensionisamba müü-gis. “Kui meie turuosa eraisikute hoius-

test Tartumaal on 27-28%, siis teise pensionisamba turuosa on juba 34% – seega oleme üle võtnud märkimis-väärse osa teiste pankade kliente.”

Tartlaste usaldus Eesti Ühispanga vastu on välja teenitud ühelt poolt tel-lerite hoolsa tööga, teisalt pensionifon-dide edukusega. Aeg, mil kliendid jao-tasid raha vanaduspõlve kindlus tamiseks mitme panga vahel (raha juhtimise sei-sukohalt polnud see ka otstarbekas),

on mööda saanud. Ning Ühispanga pensionifondid on tootluselt pidevalt esimese kolme hulgas. “Nii mõnigi klient on mulle isegi tänumeili saat-nud,” muheleb direktor Kitsik.

Ühispanga Tartu kontoris püütakse nii eraklientidele kui ärisektorile järjest rohkem tähelepanu pöörata – juba mul-lu oli siinsete äriklientide deposiitide kasv muljetavaldav. Kontori juht peab

ise väga oluliseks väljapoole suhtlemist, eriti võtmeklientidega. Kogu info, mis otsustamiseks vajalik, koguneb just tänu suht lemisele. Aga see nõuab aega ja kannatlikkust.

Erasektoris ei taha Ühispank Tartu-maal piirduda vähema kui 30%-ga turust.

Selleks et klientidel lähemal olla, vahetas möödunud aastal asukohta El-va harukontor ning Tartus avati kaks

uut harukontorit – üks Eedeni kauban-duskeskuses, teine Riia tänava lõpus, uue politseimaja kõrval. Samuti pikenes Küüni tänaval asuva Tartu kontori lahti-olekuaeg.

“Mida täpsemalt inimene oma va-jadustest ja võimalustest tellerile räägib, seda personaalsemalt saame talle ka läheneda,” rõhutab Mati Kitsik mõle-mapoolse avatuse tähtsust edukas pangasuhtluses. Ta lisas, et pank peab arvestama ka inimese elumuutustega – näiteks seoses inimeste minekuga välis-maale tuleb järjest paindlikum olla. Tartu eripäraks ongi väga liikuvad ini-mesed – õppejõud, arstid, tudengitest rääkimata. “Eks see ole ka meile uus väljakutse – kui inimene läheb näiteks välismaale tööle, aga laenu tahab meilt võtta.”

Tartus on palju haritud ja häid noo-ri kliente – sealsed õpilased ning tuden-gid. “Nimetame seda ise naljaga poo-leks kliendikasvatuse sektoriks ja meil on väga hea meel, et selles osas nii hästi läheb,“ kinnitas Mati Kitsik.

TARTUS KASVAVAD HARITUD PANGAKLIENDID

Ü H I S P A N G A K O N T O R I L U G U

Pank peab arvestama ka inimese elumuutus tega –

näiteks välismaale tööle minekuga seoses.

Kliendile lähemale. Mati Kitsiku juhitud Tartu kontori jaoks oli 2004. aasta väga tihe: avati koguni kaks uut harukontorit.

54

54 55

Kuidas saaks pank olla kättesaadav seal, kus pangakontoreid ning sulara-haautomaate ei ole?

Ühispank töötas koos Eesti Postiga selleks välja postipangateenuse. Posti-pank tähendab postkontorit, kus ini-mene saab ka oma pangaasjad korda ajada.

Linda Ilistom on Raplamaal asuva Kaiu postkontori juhataja. Samas teeb ta ka pankuritööd: korraldab sisse- ja väljamakseid ning edastab maksekor-raldusi. 2003. aastast alates töötab Kaiu kontoris ka elektrooniline Posti-pank, mis võimaldab teenindada ka teiste pankade kliente. Peamised pan-gateenused, mida maainimene vajab, on Postipangas kõik olemas.

Nüüd suhtleb Postipank Ühispanga peamajaga valdavalt elektrooniliste ka-nalite kaudu, varem aeti asju telefonitsi.

Linda Ilistom on nii Postipanga ju-hataja kui ka ainuke pangakliendi tee-nindaja ja tuleb korralikult toime mõle-ma ülesandega. Pank korraldas talle postitöötajast pangatöötajaks ümber-

õppimise koolituse ning vajadusel and-sid kolleegid Ühispanga peakontorist telefoni teel nõu.

Ühispanga Postipangal on ka oma postipangakaart, mis on ilma kuumak-suta ja millega saab täiesti tasuta raha välja võtta ja arvele panna. Sellise kaar-diga teenindatakse kliente kõigis Ühis-panga Postipankades, kuid kauplustes sellega siiski maksta ei saa.

Kaiu Postipank asub Kaiu keskuses. Kohe sealsamas on ka vallavalitsus ja kultuurimaja.

Varem oli Kaius ka Ühispanga kon-tor, kuid vähese töökoormuse tõttu see suleti. Postipank alustas tööd 2001. aasta lõpupoole. Kohalikest elanikest kliendid on teenusega väga rahul, sest nende jaoks oleks palju kulukam ja keerulisem sõita lähimasse linna Rap-

lasse pangakontorit külastama. Teiste pankade klientidele on Postipanga tee-nuste kasutamine pisut kallim kui Ühis-panga kliendile, kuid sellegipoolest ka-sutatakse seda võimalust küllaltki tihti.

Kaius ja selle ümbruses elab umbes tuhatkond inimest ja enamik neist ka-sutab ka Postipanga teenuseid. Kui päevas toimub üle 10 pangatehingu, võib seda lugeda keskmisest pisut tihe-

damaks tööpäevaks. Vahel tuleb aga ette ka olukordi, kus ühte perioodi ko-gunevad nii pensionid, lapsetoetused kui muud maksed ning siis on leti ääres lausa järjekord, oma kuus-seitse ini-mest üksteise järel ootamas.

Aga Postipanga üheliikmelist „mees -konda“ see ei kohuta ning kõik klien-did saavad sõbralikul ja asjatundlikul moel vajalikud teenused kätte.

POSTKONTOR JA PANGAKONTOR ANNAVAD KOKKU POSTIPANGA

Ü H I S P A N G A P O S T I P A N G A L U G U

Postipank tähendab postkontorit, kus inimene saab

ka oma pangaasjad korda ajada.

Postipank – Eesti suurim pank! Pangatoiminguid saavad Ühispanga kliendid teha 500s postkontoris, elektrooniliste postipankade arv ületab 100 piiri.

55

F I N A N T S -Ü L E V A A D E

F I N A N T S -Ü L E V A A D E

• puhaskasum kasvas 2004. aastaga 31% moodustades 712 mln krooni (eelmise aasta tulemus 544 mln krooni)

• tegevustulud kasvasid 9%, tegevuskulud kasvasid 3%

• tegevuskulu-tulu suhe 49,8% (2003 – 52,6%)

• Omakapitali tulukus (ROE) 21,1% (19,8%)

E E S T IÜ H I S P A N G A G R U P I

58 59

2004. aasta Ühispanga Grupi poolt tee-nitud puhaskasum on läbi aegade parim tulemus – kasvades aastaga 31% ja ulatudes 712 miljoni kroonini (2003 –544 milj kr).

Hea tulemus kujunes tänu tulude stabiilsele kasvule, tugevale kulude kontrollile ja laenu- ning liisingportfelli heale kvaliteedile sh netolaenukahju-mite märgatavale vähenemisele. Eraldi võiks veel välja tuua nii Ühispanga Elu-kindlustuse tulemust – puhaskasum elukindlustuse tegevusest suurenes 81%, 29 miljoni kroonini (16,1), kui ka Ühispanga Varahalduse tulemust – pu-haskasum moodustas aasta lõpuks 28,2 miljonit krooni (0).

Tulude kasv. Puhas intressikasum kas-vas 7%, moodustades 873 miljonit krooni (818). Pangandustegevusest saadavad intressitulud kasvasid 9%, moodustades 1 013 miljonit krooni (929). Samas intressitulud liisingtege-vusest suurenesid 13%, moodustades 357 miljonit krooni (315). Intressitulud liising- ja pangandustegevusest kokku kasvasid 10%, moodustades 1 370 miljonit krooni (1 244). Intressikulud suurenesid 17%, moodustades 496 miljonit krooni (426). Tegevustulud kasvasid 9%, moodustades 1 422 mil-jonit krooni (1 307).

Puhas teenustasu kasum moodustas 421 miljonit krooni (357), kasvades aastaga 18%. Suurima osa kasvust andsid väärtpaberiturutehingutest saa-davad teenustasud, mis kasvasid 59%, moodustades 78,5 miljonit krooni, sa-mal ajal väärtpaberiturutehingutega seotud kulud vähenesid 18%.

Kasum finantstegevusest moodustas 80,3 miljonit krooni (89,3), vähenedes aastaga 10% põhiliselt aktsiaportfelli-ga kauplemise tulude vähenemisest. Muud tulud kasvasid aastaga 29%, moodustades aasta lõpuks 83,3 miljo-nit krooni (64,6).

Kulude mõõdukas kasv. Tegevusku-lud moodustasid 708 miljonit krooni, kasvades aastaga 3%. Kulude struk-tuuris moodustavad jätkuvalt suurima osa tööjõukulud 49% (47%).

Tööjõukulud kasvasid aastaga 7%, moodustades 347 miljonit krooni (326). Töötajate arv suurenes 68 võrra 1396-ni. Täiskoha ekvivalent kasvas 62,6 võrra, 1378,9–ni.

Kulu-tulu suhe 2004. aastal on 49,8% (52,6%). Vastavalt avalikus aruandes esitatud kasumiaruande struktuurile on kulu-tulu suhe 48,9% (52,0%).

Pangakaardid ja internetipank. 2004. aasta lõpuks oli Ühispank väljas-tanud üle 44 tuhande Magnetkaardi, aastane kasv 8%. Aastaga on toimu-nud märgatav turosa kasv deebetkaar-tides – 1,8 protsendipunkti, moodus-tades 27,2%-lise turuosa (25,4%). Kokku on väljastatud 2004. aasta lõpuks üle 291 tuhande deebetkaardi, mis annab aastaseks kasvuks 14%. U-Netil on üle 318 tuhande kliendi, mille lepingute arv ületas koos äriklientide U-Net Businessi lepingutega 2004. aas-ta lõpus 339 000, olles kasvanud aasta-ga 28%. U-Neti ja U-Net Businessi te-hingute arv on aastaga kasvanud 41% – 6,5 miljonilt kroonilt 2003. aastal 9,2 miljonile kroonile 2004. aastal. Kõiki-dest panga klientidest on internetipan-ga kasutajaid 54%. Internetilepingute turuosa on aastaga kasvanud 1,4 prot-sendipunkti, andes aasta lõpus turu-osaks 33,0%.

Laenu- ja liisingportfell. Grupi laenu-ja liisingportfell kasvas 36%, moodus-tades 28,1 miljardit krooni (20,7), sh eraisikute laenu-ja liisinglepingute osa kasvas 2,9 miljardit krooni, s.o 43%, ulatudes 2004. aasta lõpuks 9,5 miljar-di kroonini. Eluasemelaenude ja -liisin-gu turuosa on aastaga kasvanud 0,35 protsendipunkti, andes Ühispanga gru-

49%

35%

16%

2004

29%

25%

29%

2004

6%

11%

F I N A N T S Ü L E V A A D E

58 59

pile 28,1%-lise turuosa. Panga laenu-portfell kasvas 38%, moodustades 21,4 miljardit krooni (15,5). Grupi lii-sing- ja faktooringportfelli maht kasvas aastaga 29% – 6,7 miljardi kroonini (5,2). Uute sõlmitud liisinglepingute maht kasvas võrreldes eelmise aastaga 15%, ulatudes aasta lõpuks 3 368 mil-joni kroonini (2 923).

Laenude allahindlused ja mittetee-nivate laenude maht. Netolaenukah-jum vähenes aastaga 47,7 miljonit krooni, 25,1 miljoni kroonini (72,8). Vaatamata laenuportfelli märgatavale kasvule vähenes mitteteenivate laenude maht aastaga 19%, mis näitab laenu-portfelli head kvaliteeti. Mitteteenivate laenude suhe laenuportfelli moodus- tab 0,75% (1,27%). Allahindluste/kogu laenuportfelli suhe on 0,99% (1,36%). Allahindluste suhe mitteteenivatesse laenudesse on 132% (107%). Riskikulu (laenukahjumite suhe aastalõpu laenu-portfelli) oli 0,09% (0,35%).

Varade kvaliteet. 31. detsembri seisu-ga oli Ühispanga Grupi varade maht 34,7 miljardit krooni (25,6). Bilansimaht kasvas aastaga 9,1 miljardit ehk 36%. Keskmine intressiteenivate varade maht kasvas aastaga 32%, moodustades 27,4 miljardit krooni (20,9). Varade tu-lukus ROA kasvas 2,36%ni (2,31%).

Hoiused ja fondid. Klientide hoiuste maht kasvas aastaga 25%, moodusta-des 18,7 miljardit krooni (14,9). Nõud-miseni hoiused kasvasid 21% ning moodustasid 10,0 miljardit krooni (8,2). Tähtajalised- ja säästuhoiused kasvasid 32%, moodustades 8,5 miljar-dit krooni (6,4).

Varahalduse poolt hallatavate avatud investeerimisfondide maht (s.h hallata-vad välisfondid) on aastaga kasvanud 1,1 miljardit krooni, s.o 40%. 2004. aasta lõpus oli fondide kogumaht 3,8 miljardit krooni (2,7), andes Ühispan-gale 30,3% turuosa.

Ühispanga Likviidsusfond haldab 1,7 miljardit krooni, omades 50,3%-list tu-ruosa (47,4%). Ühispanga II samba pensionifondi on valinud üle 123 tu-hande isiku (turuosa 29,0%) olles in-vesteerinud kokku 651 miljonit krooni, mis annab Ühispangale 26,0% turuosa (25,4%). Ühispanga III samba pensioni-fondi on investeeritud üle 65 miljoni krooni.

Võlakirjafondide turul on Ühispan-ga turuosa 22,7% (17,5%), hallates Ühispanga Võlakirjafondis 313 miljonit krooni. Kasvufondi maht kasvas aasta-ga 2,3 korda, moodustades aasta lõpuks 237 miljonit krooni (104).

Ühispanga grupi klientide paigutused, s.h deposiidid, võlakirjad ja fondid, moodustas 2004. aasta lõpus 24,8 mil-jardit krooni (19,2).

Elukindlustus. Ühispanga Elukindlus-tus kogus 2004. aastal kindlustuspree-miaid 202,4 miljonit krooni (147,3), mis on 37% rohkem kui 2003. aastal. 71% neist moodustasid traditsioonili-sed preemiad (81%), 29% investeeri-misriskiga elukindlustuslepingud (19%). Väljamakseid tehti 2004. aastal 28,0 miljonit krooni (15,0), sh hüvitistena 6,5 miljonit krooni (4,7).

Kolmanda samba pensionikindlustuse lepinguid sõlmiti 4,9% enam kui 2003. aastal, mis teeb 2004. aasta kolmanda samba pensionikindlustuse uue müügi turuosaks 31,3% (27,2). Kokku sõlmiti uusi elukindlustuslepinguid 5% enam kui 2003.aastal.

Kapitali adekvaatsus. Ühispanga Grupi kapitali adekvaatsus oli 12,79% (13,52%). Tier I suhtarv oli 11,85% (12,25%). Riskiga kaalutud varade maht kasvas aastaga 25,2 miljardi kroonini (19,3), riskiga kaalutud bilansivälised tehingud moodustasid 3,0 miljardit krooni (2,0). Omakapitali tulukus ROE tõusis 21,1%-le (19,8%).

F I N A N T S Ü L E V A A D E

12%

80%

2004

1%1%6%

60%

29%

2004

6%5%

60 61

Eesti Ühispanga kontserni tähtsamad finantsnäitajad 2001 2002 2003 2004

Bilanss (mln kr)

Bilansimaht 17 972 21 486 25 580 34 702

Laenud kokku 13 331 16 351 20 684 28 151

Hoiused kokku 11 710 13 542 14 949 18 651

Omakapital 2 098 2 477 3 017 3 729

Puhaskasum / kahjum 162 379 544 712

Kapitali adekvaatsus 13,4% 13,6% 13,5% 12,8%

Tulemuslikkus

Omavahendite keskmine tootlikkus (ROE) 8,0% 16,6% 19,8% 21,1%

Aktivate keskmine tootlikkus (ROA) 1,0% 1,9% 2,3% 2,4%

Laenukahjumitega korrigeeritud intressimarginaal 2,7% 3,3% 3,2% 2,8%

Intressimäärade vahe (spread) 4,5% 4,5% 3,9% 3,1%

Tegevuskulud / kogutulud 63,0% 56,3% 52,0% 48,9%

Kasum konsolideerimisgrupi ettevõtetes

Pangandus 85 288 362 412

Liising 61 101 170 227

Elukindlustus 5 5 16 29

Varahaldus 4 -12 0 28

Muud 8 -2 -4 16

KOKKU 162 379 544 712

Reitingud 2001 2002 2003 2004

Moody’s Investor Service Baa1/P-2 A3/P-2 A2/P-1 A1/P-1

Deposiidireiting (pikaajaline / lühiajaline) D+ C– C– C–

Finantstugevuse reiting

Reitingutasemete lühikirjeldus internetis:

http://www.moodys.com

Standard & Poors

Avaliku info reiting BBBpi BBBpi BBBpi -

Reitingutasemete lühikirjeldus internetis:

http://www.standardpoor.com

F I N A N T S Ü L E V A A D E

60 61

Eesti Ühispanga Grupi kasumiaruanne (mln kr) 2004 2003

Intressitulu 1 369,5 1 243,6

Intressitulu krediidiasutuse tegevusest 981,3 894,0

Intressitulu liisingtegevusest 356,9 315,1

Muu intressitulu 31,3 34,5

Intressikulu 496,4 425,6

Intressikulu krediidiasutuse tegevusest 492,2 422,5

Intressikulu liisingtegevusest 4,2 3,0

Muu intressikulu 0,0 0,1

Neto intressi kasum / kahjum (+/-) 873,1 818,0

Tulu väärtpaberitest 3,9 1,7

Kapitalosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/-) 3,9 0,7

Dividendid pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt 0,0 1,0

Neto teenustasutulu 421,1 357,2

Teenustasutulu 597,2 491,8

Teenustasukulu 176,1 134,6

Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/-) 80,3 89,3

Kasum / tulu 80,4 106,2

Kahjum / kulu 0,1 16,9

Administratiivkulud 572,0 541,7

Palgakulu 258,4 242,5

Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 88,8 83,3

Muud halduskulud 224,8 215,9

Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/-) -111,5 -113,2

Kahjum / kulu 111,5 113,2

Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/-) -31,5 -93,5

Kasum / tulu 67,5 71,4

Kahjum / tulu 99,0 164,9

Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/-) -2,4 -0,7

Tulu 8,8 4,0

Kulu 11,2 4,7

Muud tegevustulud ja -kulud (+/-) 50,2 26,7

Muud tegevustulud 79,4 62,9

Muud tegevuskulud 29,2 36,2

Kasum enne maksustamist 711,2 543,8

Tulumaksukulu -0,8 0,2

Aruandeperioodi tulumaks -0,8 0,2

Aruandeperioodi puhaskasum 712,0 543,6

F I N A N T S Ü L E V A A D E

62 63

Eesti Ühispanga Grupi bilanss (mln kr) 31. 12. 2004 31. 12. 2003

VARAD

Sularaha 443,5 497,4

Nõuded 31 692,7 22 695,9

Nõuded keskpangale 1 701,4 766,0

Nõuded krediidiasutustele 2 119,0 1,526,9

Nõuded krediidiasutuse klientidele 22 148,4 15,992,7

Nõuded liisingettevõtjate klientidele 6 001,2 4,690,5

Nõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest 1,3 1,1

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) -278,6 -281,3

Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 296,0 180,5

Aktsiad ja muud väärtpaberid 370,0 301,1

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 33,6 29,7

Muud aktsiad ja osad 330,6 262,0

Tuletisväärtpaberid 5,8 9,4

Immateriaalne põhivara 366,4 394,6

Konsolideeritud firmaväärtus 348,0 379,1

Muu immateriaalne põhivara 18,4 15,5

Materiaalne põhivara 593,8 608,8

Kinnisvarainvesteeringud 108,8 111,4

Muu vara 221,8 275,7

Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 609,1 515,0

AKTIVA (VARAD) KOKKU 34 702,1 25 580,4

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Võlgnevus 28 739,5 20 897,2

Võlgnevus keskpangale 0,0 7,5

Võlgnevus krediidiasutustele 10 088,4 5 940,7

Võlgnevus krediidiasutuse klientidele 18 482,3 14 712,8

Võlgnevus otsesest ja edasikindlustustegevusest 1,0 7,3

Muud võlad 167,8 228,9

Väärtpaberikohustused 777,6 462,0

Emiteeritud võlakirjad 757,2 438,1

Tuletisväärtpaberid 14,0 20,3

Muud väärtpaberikohustused 6,4 3,6

Muud kohustused 389,1 355,1

Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 398,2 332,0

Eraldised 402,9 251,3

Kindlustustegevuse tehnilised eraldised 402,1 248,6

Muud eraldised 0,8 2,7

Allutatud kohustused 266,0 266,0

Vähemusosalus 0,0 0,0

KOHUSTUSED KOKKU 30 973,3 22 563,6

Aktsiakapital 665,6 665,6

Ülekurss (aažio) 1 346,6 1 346,6

Üldine pangandusreserv 298,5 298,5

Reservkapital 4,5 2,2

Muud reservid 0,0 0,0

Realiseerimata kursivahed -1,2 -1,2

Jaotamata kasum/(-)kahjum 702,8 161,5

Aruandeperioodi kasum/(-)kahjum 712,0 543,6

OMAKAPITAL KOKKU 3 728,8 3 016,8

PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 34 702,1 25 580,4

F I N A N T S Ü L E V A A D E

62 63

F I N A N T S Ü L E V A A D E

AS PricewaterhouseCoopersPärnu mnt. 1510141 Tallinnwww.pwc.com/ee/www.pwc.ee

Telefon 6 141 800Faks 6 141 900

AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS

AS Eesti Ühispank aktsionärile

Oleme auditeerinud ASi Eesti Ühispank ja selle tütarettevõtete (kontsern) 31. detsembril 2004lõppenud aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mille põhjal on koostatudlehekülgedel 61-62 esitatud raamatupidamisaruande kokkuvõte. Sooritasime auditi kooskõlasrahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Meie järeldusotsuses 28. jaanuaril 2005 avaldasime mearvamust, et eespool nimetatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õigesti jaõiglaselt kontserni finantsseisundit kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

Meie arvates on raamatupidamisaruande kokkuvõte kõigis olulistes osades kooskõlasraamatupidamise aastaaruandega, mille põhjal see on koostatud.

Kontserni finantsseisundist ja perioodi majandustegevuse tulemusest ning meie auditi ulatusestparemaks arusaamiseks tuleks raamatupidamisaruande kokkuvõtet lugeda koos eespoolnimetatud raamatupidamise aastaaruandega ja auditi järeldusotsusega selle kohta.

Urmas Kaarlep Relika MellAS PricewaterhouseCoopers Vannutatud audiitor

8. märts 2005

64 65

KONTOR HARUKONTOR PIIRKOND TÄNAV ASULA INDEKS TELEFON FAKS

KOKKU: 14 kontorit ja 51 harukontorit

TALLINN 1 Harju tn. h/k TALLINN Harju 13 Tallinn 10130 66 56 762 66 56 760

25 2 Järve h/k TALLINN Pärnu mnt.234/238 Tallinn 11624 61 40 311 65 54 544

3 Kadaka h/k TALLINN Kadaka tee 72a Tallinn 12618 65 02 850 65 02 852

4 Keila h/k TALLINN Keskväljak 3 Keila 76608 67 80 503 67 80 502

5 Kopli h/k TALLINN Kopli 96 Tallinn 10416 64 87 002 64 87 001

6 Kristiine h/k TALLINN Endla 45 Tallinn 10615 66 50 343 66 50 345

7 Liivalaia hk TALLINN Liivalaia 22 Tallinn 10118 62 85 002 64 64 663

8 Linnutee h/k TALLINN Sõpruse pst 174/176 Tallinn 13424 63 95 234 63 95 235

9 Lootsi h/k TALLINN Lootsi 7 Tallinn 10151 66 98 843 66 98 844

10 Maardu h/k TALLINN Nurga 3 Maardu 74113 60 03 474 60 03 475

11 Magistrali h/k TALLINN Sõpruse pst 201/203 Tallinn 13419 67 78 965 67 78 964

12 Maksi h/k TALLINN Peterburi tee 62a Tallinn 11415 60 54 507 60 54 506

13 Mustakivi h/k TALLINN Mahtra 1 Tallinn 13811 63 40 313 63 41 591

14 Nõmme h/k TALLINN Turuplats 5/7 Tallinn 11611 67 00 000 67 70 708

15 Pae h/k TALLINN Pae 74 Tallinn 13611 60 31 990 60 31 991

16 Pirita h/k TALLINN Merivälja tee 24 Tallinn 11911 62 37 485 62 37 484

17 Postimaja h/k TALLINN Narva mnt. 1 Tallinn 10111 66 16 068 66 16 114

18 Pärnu mnt. 12 h/k TALLINN Pärnu mnt. 12 Tallinn 15085 64 03 650 64 03 551

19 Roosikrantsi h/k TALLINN Roosikrantsi 2 Tallinn 15086 61 10 260 61 10 122

20 Saue h/k TALLINN Ridva 15 Saue 76501 67 09 612 67 09 613

21 Sõpruse pst. h/k TALLINN Sõpruse pst. 249/251 Tallinn 13412 67 18 191 67 18 192

22 Talleksi h/k TALLINN Mustamäe tee 8 Tallinn 10621 65 65 505 65 65 771

23 Tornimäe h/k TALLINN Tornimäe 2 Tallinn 15010 66 57 300 66 57 301

24 Valuutavahetusosakond TALLINN Harju 13 Tallinn 10130 66 56 774 66 56 777

25 Õismäe h/k TALLINN Õismäe tee 1B Tallinn 13514 65 79 464 65 79 001

VÕRU 1 Vôru kontor VÔRU Tartu 25 Võru 65620 78 50 600 78 50 601

3 2 Pôlva h/k VÔRU Kesk 10 Põlva 63308 79 76 350 79 94 093

3 Antsla h/K VÔRU Kreutzvaldi3 Antsla 66403 78 55 434 78 55 434

PAIDE 1 Paide kontor PAIDE Vainu 11 Paide 72720 38 48 651 38 48 652

2 2 Türi h/k PAIDE Viljandi 11 Türi 72211 38 57 484 38 57 485

HAAPSALU 1 Haapsalu kontor HAAPSALU Karja 27 Haapsalu 90502 47 25 020 47 33 797

4 2 Kaubamaja p/p HAAPSALU Tallinna mnt. 1 Haapsalu 90507 47 33 365 47 33 175

3 Lihula h/k HAAPSALU Tallinna mnt. 12a Lihula 90303 47 78 128 47 78 134

4 Kärdla h/k HAAPSALU Keskväljak 7 Kärdla 92414 47 32 040 47 32 047

PANGAKONTORIDL I S A I N F O R M A T S I O O N

64 6565

KONTOR HARUKONTOR PIIRKOND TÄNAV ASULA INDEKS TELEFON FAKS

VILJANDI 1 Viljandi kontor VILJANDI Vaksali 2 Viljandi 71020 43 30 250 43 34 471

3 2 Karksi-Nuia h/k VILJANDI Rahumäe 2a Karksi-Nuia 69103 43 41 056 43 41 057

3 Suure-Jaani h/k VILJANDI Tallinna mnt 11a Suure-Jaani 71502 43 72 004 43 72 005

VALGA 1 Valga kontor VALGA Aia 5 Valga 68205 76 69 450 76 61 184

3 2 Otepää h/k VALGA Lipuväljak 11 Otepää 67405 76 68 460 76 68 464

3 Tôrva h/k VALGA Kevade 1 Tõrva 68605 76 68 470 76 68 474

KURESSAARE 1 1 Kuressaare kontor KURESSAARE Kauba 2 Kuressaare 93812 45 21 500 45 21 533

PÄRNU 1 Pärnu kontor PÄRNU Rüütli 40a Pärnu 80010 44 77 100 44 77 110

4 2 Munga h/k PÄRNU Munga 2 Pärnu 80095 44 77 420 44 31 118

3 Ülejõe h/k PÄRNU J.V.Janseni 3 Pärnu 80032 44 31 956 44 31 957

4 Papiniidu h/k PÄRNU Papiniidu 8/10 Pärnu 80042 44 55 910 44 55 912

5 Vändra h/k PÄRNU Pärnu-Paide mnt 2 Vändra 87701 44 95 868 44 95 475

NARVA 1 Narva kontor NARVA Tallinna mnt. 28 Narva 20304 35 69 100 35 69 122

2 2 Kreenholmi h/k NARVA Kreenholmi 38a Narva 20205 35 62 962 35 60 445

RAKVERE 1 Rakvere kontor RAKVERE Turuplats 2 Rakvere 44308 32 95 500 32 95 501

3 2 Väike-Maarja h/k RAKVERE Pikk 7 Väike-Maarja 46202 32 61 600 32 61 645

3 Tapa h/k RAKVERE Jaama 1 Tapa 45106 32 20 066 32 20 067

RAPLA 1 Rapla kontor RAPLA Tallinna mnt 12 Rapla 79502 48 92 164 48 92 177

3 2 Märjamaa h/k RAPLA Tehnika 11 Märjamaa 78301 48 21 164 48 21 370

3 Kohila h/k RAPLA Vabaduse 7 Kohila 79801 48 32 490 48 32 990

JÕGEVA 1 Jõgeva kontor JÔGEVA Aia 1 Jõgeva 48306 77 68 100 77 68 125

2 2 Põltsamaa h/k JÔGEVA Kesk 2 Põltsamaa 48105 77 68 150 77 51 457

JÕHVI 1 Jôhvi kontor JÔHVI Rakvere mnt. 3a Jõhvi 41591 33 63 951 33 70 102

4 2 Kohtla-Järve h/k JÔHVI Keskallee 7 Kohtla-Järve 30322 33 73 025 33 73 056

3 Sillamäe h/k JÔHVI Kesk 29 Sillamäe 40232 33 24 305 39 24 007

4 Kiviôli h/k JÔHVI Vabaduse pst. 6 Kiviõli 43125 33 74 004 33 74 004

TARTU 1 Tartu kontor TARTU Küüni 9 Tartu 51011 73 08 518 73 08 536

6 2 Tarvase h/k TARTU Riia 2 Tartu 51013 73 00 700 73 00 707

3 Eedeni keskuse h/k TARTU Kalda tee 1C Tartu 50703 74 09 911 74 09 916

4 Riiaringi h/k TARTU Riia 128 Tartu 50099 73 05 510 73 05 315

5 Aardla h/k TARTU Aardla 23 Tartu 50110 73 01 390 73 01 397

6 Elva h/k TARTU Kesk 1 Elva 61504 73 01 490 73 62 230

Eesti Ühispanga peamised korrespondentpangad

L I S A I N F O R M A T S I O O N

CURRENCY CORRESPONDENT CITY SWIFT ADDRESS

AUD Commonwealth Bank of Australia Sydney CTBA AU 2S

CAD The Royal Bank of Canada Toronto ROYC CA T2

CHF UBS AG Zurich UBSW CH ZH80A

CZK Ceskoslovenska Obchodni Banka Prague CEKO CZ PP

DKK Danske Bank Copenhagen DABA DK KK

EUR EBA Clearing S E B -Stockholm

-ESSE SE SS

GBP National Westminster Bank (Sort Code 60-00-04) London NWBK GB 2L

HKD Hongkong and Shanghai Banking Corporation Limited Hong Kong HSBC HK HH HKH

HRK HVB Splitska banka d.d Split BACX HR 22

HUF ING Bank Rt Budapest INGB HU HB

JPY The Bank of Tokyo-Mitsubishi Tokyo BOTK JP JT

LTL Vilniaus Bankas Vilnius CBVI LT 2X

LVL Latvijas Unibanka Riga UNLA LV 2X

NOK DnB NOR Bank, as Oslo UBNO NO KK

PLN B O S Warsaw EBOS PL PW

SEK S E B Stockholm ESSE SE SS

USD The Bank of New York New York IRVT US 3N

CURRENCY CORRESPONDENT ACCOUNT DETAILS SWIFT ADDRESS

BYB International Moscow Bank, SWIFT address IMBK RU MM

Moscow (IMB) EÜP account 30113974100010143202

IMB’s account with Belvnesheconombank, Minsk (BELB)

IMB’s account No 1702795029002

BELB’s MFO 226

RUR Savings Bank of Russian SWIFT address SABR RU MM 012

Federation (Sberbank), Moscow EÜP account 30231810200000000333

Bank’s INN 7707083893

Bank’s BIK 044525225

Account with CBRF 30101810400000000225

International Moscow Bank SWIFT address IMBK RU MM

(IMB), Moscow EÜP account 30231810900010494786

Bank’s INN 7710030411

Bank’s BIK 044525545

Account with CBRF 30101810300000000545

Industry & Construction Bank SWIFT address ICSP RU 2P

(ICB), St. Petersburg EÜP account 30231810891000000001

Bank’s INN 7831000010

Bank’s BIK 44030791

Account with CBRF 30101810200000000000

UAH First Ukrainian International Bank (FUIB), Donetsk SWIFT address FUIB UA 2X

EÜP account 16002804559038

Bank’s MFO 334851

Bank’s OKPO 14282829

Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) valuutad

Eesti Ühispanga Grupi aastaraamat 2004 on trükitud 100% ümbertöödeldud paberile Cyclus Offset.

Eesti Ühispanga töötajad on juba aastaid oma tegevuses loodusega arvestanud. Nii vanapaber kui kahjulikke ühendeid sisaldavad patareid

ja akud kogutakse kokku ning antakse ümbertöötlejaile.

2005. aasta kevadel ühtlustasid Eesti Ühispank, Latvias Unibanka ja Vilniaus Bankas

oma sümboolika SEB Grupiga.

Eesti Ühispank

Helista 66 55 100

Kirjuta postkast@eyp.ee

Vaata www.eyp.ee