aastaraamat - kik.ee · Millised on Eesti suurimad keskkonnaprobleemid, mille lahendamisele KIK kaasa aitab? Meie suurim toetusvaldkond on pikalt olnud veemajandus – puhta joogivee

1Aastaraamat 2013 I Keskkonnainvesteeringute Keskus

aastaraamat

Aastaraamat 2013

Tallinn 2014

Raamat on trükitud 100% taaskasutatud kiust valmistatud keskkonnasõbralikule trükipaberile CyclusOffset.

4 KIK lühidalt

6 Keit Pentus-Rosimannus: „KIK olgu innovatsiooni ja arengu taganttõukaja”

8 Veiko Kaufmann: „Mõju, tulemuslikkus, koostöö”

9 Katrin Ligi: „Püsiv töötajaskond”

10 Andrus Kimber: „Uus periood toob uued teemad”

11 Maarika Kõrm: „Laenutegevus hoogustub”

Erlike Kumar: „Eurorahad kontrolli all”

12 Lauri Tammiste: „Soovitud muutused tuleb selgelt sõnastada”

13 Elina Kink: „Hoiame inimesi keskkonnateemadega kursis”

14 Uut ja olulist

16 Kvoodimüük

18 Ülevaade toetusvaldkondadest

48 Finantsaruanded

53 Audiitori kinnitus

ENERGEETIKA

24–27

METSANDUS

22–23

KALANDUS

28–29

LOODUSKAITSE

18–21

VEEMAJANDUS

30–33

KESKKONNA- TEADLIKKUS

34–37

JÄÄTMEKÄITLUS

44–47

KESKKONNA- KORRALDUS

38–39

KESKKONNA- JÄRELEVALVE JA -SEIRE

40–41

MAAPÕU

42–43

SISUKORD

4 Keskkonnainvesteeringute Keskus I Aastaraamat 2013

KIK lühidalt

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on Eesti juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIKi toel viiakse igal aastal ellu tuhandeid häid tegusid, mis aitavad Eesti keskkonna seisundit hoida, kesk konnakahjustusi heastada või loodusvarasid taastoota.

missioon Suunata iga euro maksimaalselt efektiiv- selt Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursi säästliku arengu heaks.

visioon Eesti ökoloogiline jalajälg on vähenenud tänu KIKi ja partnerite tõhusale koostööle.

KIKi rahastusallikad on:

• Eestikeskkonnatasud• EuroopaLiidustruktuurivahendid• CO2 saastekvoodi müügist saadav tulu

Lisaks keskkonnaprojektide rahastamisele pakub KIK võimalust taotleda nende elluvii-miseks sihtotstarbelist laenu.

KIK asutati 2000. aastal rahandusministeeriumi poolt. Tulenevalt oma tegevuse laiast spektrist tegutseb KIK praegu nii keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka siseministeeriumi haldusalas.

5

põhiväärtusedAsjatundlikkus Tunneme oma valdkonda. Kasutame tööks parimaid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Arendame end, et saada paremaks ja asjatundlikumaks.

Avatus Tunnustame ja väärtustame ideede ja lahendite mitmekesisust, hindame lihtsust ja läbipaistvust. Tutvustame meelsasti oma põhimõtteid. Oleme avatud uutele ideedele. Oleme tolerantsed.

Ausus Oleme ausad ja põhimõttekindlad ning oma organisatsioonile lojaalsed. Me ei aktsepteeri raha väärkasutust. Hindame koostööd partneritega, kes jagavad samu väärtusi.

Sihikindlus Teame oma eesmärke. Tegutseme pühendunult ja tõhusalt, et neid saavutada.

Koostöö Väärtustame ja loome koostööd, mis soodustab keskkonnateadlikku käitumist ning tagab keskkonnainvesteeringute maksimaalse positiivse mõju.

Aastaraamat 2013 I Keskkonnainvesteeringute Keskus


Kuidas paistis möödunud aasta nõukogu poolt vaadates?

Oli hästi tegus ja toimekas aasta. Euroopa Liidu üks eelarve-periood on lõppemas ja teine algamas, sellega seoses on KIKil mõneti topeltkoormus: kõik käimasolevad tegevused on tarvis edukalt lõpetada ning uued asjad ladusalt käima saada. Lisaks võtsime tõsiselt ette KIKi enda toimimise – paika sai uus strateegia ning analüüsisime seda, kuidas KIK ei oleks mitte lihtsalt toetuste laialijagaja, vaid sisulisem keskkonnavaldkonna innovatsiooni ja arengu taganttõukaja. Sellega jätkame kindlasti ka 2014. aas-tal: iga maksumaksja euro peab olema investeeritud õigesse kohta ja nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu.

Millised olid eelmise aasta kõige olulisemad projektid?

Käimas on palju suuri asju: Tallinna trammiteede rekonstruee-rimine ja uute trammide tulek, mis viivad pealinna ühistrans-pordi lõpuks 21. sajandisse. Teine hästi mahukas projekt on kaasaegse, säästliku tänavavalgustuse paigaldamine seits-messe Eesti linna, milleks on Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Keila, Paide ja Haapsalu. Kindlasti Eesti maastike puhastamine tondilossidest. Täiesti uus Negavati konkurss, mis õhutab noori leidma igapäevaseid võimalusi energiasäästuks.

Tulevikku vaadates pean väga tähtsaks ka esimese biometaani tootmise kompleksi toetamist, kust on toodangut loota 2015. aastal. Arvan, et biometaanil on väga suur potentsiaal muuta meie transporti senisest palju rohelisemaks ja tõhusamaks.

Aga kindlasti ei ole tähtsad ainult suured projektid – kui Vetiku külas saavad 78 inimest puhta joogivee, siis võib summa küll KIKi mastaape arvestades väike olla, aga nende 78 inimese igapäevane elukvaliteet muutub väga palju paremaks.

Kuidas on edenenud tondilosside lammutamise programm, millest eelmisel aastal palju juttu oli?

Räämas ja ohtlike ehitiste lammutada soovijaid on olnud veelgi rohkem kui ennustada oskasime. 2013. aastal rahasta-sime 42 lammutusprojekti enam kui miljoni euro eest ning jätkame sellega, kuniks vajadust leidub.

Mida ootate KIKilt tänavu ja lähitulevikus?

Ootan, et iga rahastusotsus oleks üha paremini läbi mõeldud ja põhjendatud ning läbi vaadatud nii, et see oleks võimalikult lihtne ja ladus nii taotlejale kui ka KIKile endale. Sel suunal on juba palju tehtud ning kõik KIKi inimesed väärivad selle eest tänu ja tunnustust.

KIK olgu innovatsiooni ja arengu taganttõukajaKeskkonnaminister ja KIKi nõukogu esimees Keit Pentus-Rosimannus toob esile 2013. aasta olulisemad projektid ning toonitab sealjuures, et tähtis on, kuidas mõjutavad tegevused inimeste elukvaliteeti.

KIKi inimesed väärivad tänu ja tunnustust.


Maksumus (eurot)

Veemajandus (ÜF) 139 263 901

Jäätmekäitlus (ÜF) 15 542 798

Looduskaitse (ERF) 3 747 317

Energeetika (ERF, RIS) 13 915 658

Keskkonnaharidus (ESF, ERF) 10 346 805

Keskkonnajärelevalve ja -seire (ERF) 2 014 978

KOKKU 184 831 457

Kasutatud lühendid: ÜF – ÜhtekuuluvusfondERF – Euroopa Regionaalarengu FondESF – Euroopa SotsiaalfondRIS – Roheline investeerimisskeem

Programm Maksumus (eurot)

Veemajandus 13 806 969Looduskaitse 5 454 052 Atmosfääriõhu kaitse 3 998 554Keskkonnateadlikkus 3 569 258 Metsandus 2 913 945Jäätmekäitlus 1 846 415

Programm Maksumus (eurot)

Kalandus 1 896 655Keskkonnakorraldus 1 354 883Maapõu 854 223Kaas- ja sildfinantseerimine 643 680Merekeskkond 317 747

KOKKU 36 656 382

Eesti keskkonna tasude vahendajana toetas KIK 2013. aastal 83 2 ettevõtmist kogusummas üle 36 miljoni euro.

Keskkonnaprogrammi rahastusotsused

Välisabi vahendas KIK 2013. aastal koos kaasfinantseeringuga kokku 184,8 miljoni euro eest.

Välisvahendite väljamaksed


Mõju, tulemuslikkus, koostöö

Mis suunas sammub KIK edasi ning milliste valukohtade arstimiseks kuluvad Eesti ette-võtetelt kogutavad keskkonnatasud, sellest annab ülevaate KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann.

Millised on Eesti suurimad keskkonnaprobleemid, mille lahendamisele KIK kaasa aitab?

Meie suurim toetusvaldkond on pikalt olnud veemajandus – puhta joogivee tagamine, veekogude seisundi muutmine heaks või väga heaks. Mõlemad teemad on prioriteetsed Euroopa Liidus tervikuna. Jätkuvalt tuleb tegeleda atmosfääri-õhus olevate peenosakeste kontsentratsiooniga suuremates Eesti linnades. See on põhjustatud peamiselt liiklusest ja kütmisest ning mõjutab oluliselt paljude inimeste tervist. Eesti üldine keskkonnaseisund on hea.

Mis 2013. aastal kõige enam rõõmustas või murelikuks tegi?

Head meelt teeb see, et taotluste kvaliteet on tõusnud. Murelikuks muudavad juhtumid, kus toetuse saaja ei kasuta abirahasid sihipäraselt, ausal moel. Aktuaalne on toetuste jätkusuutlikkuse teema, riigiabi lubatavus, toetussõltuvus. Kui abi anda, tuleb seda teha nii, et abisaaja saab hiljem ise hakkama. Eriti arvestades, et meid ootab ees viimane Euroopa Liidu toetusperiood.

Millise suuna annab KIKile aastateks 2014−2020 koostatud arengukava?

See on mõju, tulemuslikkuse ja koostöö arengukava. Ees-märgid ja prioriteedid, mida KIK toetab, saavad olema selge-malt sõnastatud. Tähtis on projektide tulemuslikkus ja see, et igat eurot kasutatakse sihipäraselt ja maksimaalse positiivse keskkonnamõju saavutamiseks. Sõnastasime uut arengukava tehes ümber ka KIKi missiooni ja visiooni, mis on nüüd selge-malt keskkonnamõjuga seonduvad.

Kas ja millised muudatused ootavad ees keskkonnaprogrammi, mille vahendusel rahastatakse projekte Eestis kogutavatest keskkonnatasudest?

Keskkonnaprogrammi alt soovime edaspidi lahendada kitsa-malt ja konkreetsemalt piiritletud probleeme, selleks peame selgelt sõnastama oma prioriteedid. Keskkonnaprogramm võimaldab struktuuritoetustest enam paindlikkust, kiiremat reageerimist Eesti vajadustele.


KIKis töötas 2013. aasta lõpu seisuga 98 inimest, neist 83 Tallinnas ja 15 maakondades. Enamik meie töötajatest on kõrgharidusega, naisi on veidi rohkem kui mehi (61%) ning keskmine vanus on 38,9 eluaastat.

KIKi töötajad on pühendunud ning motiveeritud, mida kinnitab pea olematu tööjõu voola- vus ja kõrged tulemused personali rahulolu uuringus. Põhiline, mis paneb inimesi oma tööd tõsiselt võtma ja organisatsiooni positiivselt suhtuma, on see, et nad saavad oma tööga reaalselt kaasa aidata Eesti keskkonnaseisundi heastamisele. Oleme olnud pidevas arengus ja muudatused, millega kaasnevad tihti ka põnevad väljakutsed, tagavad selle, et töö on jätkuvalt huvitav ning võimalusi pakkuv.

KIK hoiab ja toetab oma inimesi suunatult – koolitused, töökorralduse optimeerimine, motivatsioonisüsteem, traditsioonilised ja üllatus momendiga üritused ning paindlikkus tööaja ja -koha suhtes on näited tegevustest, kuidas inimeste pühendumust hoida.

2013. aasta märksõnaks oli kompetentsijuhtimine, mille raames koostati KIKi ametikohtadele kompetentsimudelid. Kompetentsi-juhtimise eesmärk on välja selgitada ja teadvustada, missuguseid kompetentse organisatsioon kõige enam vajab, et olla edukas. 2014. aasta arenguvestluste käigus annavad töötaja ja tema vahetu juht hinnangu töötaja kompetentsusele ning panevad paika personaalse arenguplaani. Mudeleid tuleb veel täiustada, küll aga võib juba praegu välja tuua, et KIKi jaoks on jätkuvalt olulise tähtsusega koostöö ja erialased teadmised ning oskused finants- ja keskkonnavaldkonnas.

Püsiv töötajaskond

Katrin Ligi, personalijuht

IT

NÕUKOGU

JUHATUS

AUDITIKOMITEE

SISEAUDIITOR

JURISTID

FINANTSÜKSUS

ARENDUSÜKSUS

HALDUSÜKSUS

KOMMUNIKATSIOON

STRUKTUURITOETUSTE ÜKSUS

JÄRELVALVE ÜKSUS

PROJEKTIAUDITI ÜKSUS

KESKKONNAPROGRAMMI ÜKSUS

MAAKONDLIKUD ESINDUSED


Uus periood toob uued teemad

Lõppevat EL struktuuritoetuste perioodi hindab ja eesootavaid uusi toetusvald kondi ning toetuspõhimõtteid tutvustab KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.

Kuidas sujus KIKi jaoks EL toetusperiood 2007−2013?

Eelmine rahastamisperiood on küll lõppenud, kuid projekte võib ellu viia kuni 2015. aasta lõpuni. Struktuuritoetustest keskkonnavaldkonna investeeringuteks ette nähtud ligi 732 miljonist eurost on järel veel ligi 30 miljonit, mis on kavas sel aastal peaaegu täielikult projektide elluviimiseks eraldada. Selleks viime 2014. aastal läbi taotlusvoorud veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks, vooluveekogude seisundi paran-damiseks ja jäätmete taaskasutamise arendamiseks.

Mida uut toob taotlejatele EL 2014−2020 toetusperiood?

Uuel perioodil mitmekesistuvad keskkonnavaldkonnas toetatavad teemad. Senistele valdkondadele nagu vee-majandus, jäätmekäitlus, looduslik mitmekesisus, keskkonna-seire, keskkonna hädaolukor-dadeks valmisolek ja kaugküte lisanduvad toetatavatena energia- ja ressursitõhusus ettevõtetes, tänava valgustus ning biometaan autokütusena. Toetuse andmise tingimuste

väljatöötamine on algamas, aktiivsem taotlus voorude korral-damine läheb tõenäoliselt lahti 2015. aastal.

Millised on lõppeva ja algava toetusperioodi olulisemad erinevused?

Enamjaolt on struktuuritoetuse kasutamise tingimused sarnased, seega toetuse saajate jaoks suuri muutusi ei tule. Küll aga muutuvad toetatavate valdkondade rahalised mahud. Näiteks aastatel 2007−2013 KIKi poolt vahendatud EL struktuuritoetusest läks kaks kolmandikku ehk ligi 505 miljonit eurot veemajanduse infrastruktuuri ja veekaitse meet metele. Uue perioodi toetussummast, mis on ligi 550 miljonit eurot, läheb veemajandusele üle 140 miljoni euro ehk umbes neljandik. Suurimaks toetatavaks valdkonnaks on tõusnud ettevõtete ressursitõhususe toetamine. Muutumas on ka toetamise põhimõtted. Tagastamatule toetusele lisaks on kavas varasemast rohkem kasutada finantsinstrumente, lihtsamalt öeldes soodsamatel tingimustel antavaid laene või garantiisid. Finants instrumente kasutatakse tõenäoliselt kõige rohkem ettevõtete ressursitõhususe toetamisel ning sõltuvalt vajadusest võib see olla ka kombinatsioon tagastamatust toetusest ja laenust.

Uue perioodi suurimaks toetus-valdkonnaks on ettevõtete ressursi-tõhusus.


Euroopa Liidu toetuste rakendusüksusena on KIKi töö struktuuritoetuste vahendamisel seotud toetuse saajate nõustamise ja tegevuse kontrollimisega. Kontrollisüsteem on kahe-tasandiline. Esimese kontrolli viivad läbi projektikoordinaatorid ja teise, valikulise tasandi, järelevalve üksuse spetsialistid. Lisaks teise tasandi valimipõhisele kontrollile tegeleb järele-valve üksus rikkumistega.

Rikkumised ehk struktuuritoetuste reeglite vastu eksimised tulenevad enamasti toetuse saajate kogenematusest või teadmatusest, eelkõige just hangete läbiviimisel. Rikkumise tagajärjeks on finantskorrektsioon ehk toetussumma vähendamine.

KIK on oma töö üles ehitanud nii, et põhirõhk on toetuse saajate nõustamisel ning kontrolli-tegevusi viiakse läbi võimalikult varases staadiumis. Selline nõustamis- ja ennetuspõhine süsteem võimaldab vigu või eksimusi vältida või vähendada ja on olnud tulemuslik. Kõige olulisema panuse selle hea tulemuse saavutamiseks on andnud meie projektikoordinaatorid, kuna eelkõige nõustavad nemad meie toetuse saajaid. Aastatel 2007–2013 on KIK tuvasta-nud rikkumisi summas 2,1 miljonit eurot, mis on vaid 0,3% KIKi otsustatud struktuuritoetuste mahust ja väga hea tulemus.

Eurorahad kontrolli all

KIK annab laene alates 2002. aastast. Me ei konkureeri kommertspankadega, vaid aitame aren dada pikema tasuvusajaga keskkonnaprojekte ja leida raha KIKist toetatud projektide omafinantseeringuks.

Kaks peamist ja võrdselt suurt kliendirühma on laenusummade alusel kohalikud oma-valitsused ja vee-ettevõtjad. KIKist laenu võtmise plussideks on pikem tagasimakseperiood (kuni 20 aastat), soodne intress ja paindlik maksepuhkuse võimalus ajal, mil projekti alles ellu viiakse või see käi vitub. Lisaks on mugav see, et klient peab suhtlema vaid meiega, mitte eraldi toetuse andja ja laenu andjaga.

KIKist võetud laenu soodsad tingimused võimaldavad kohalikel omavalitsustel viia ellu ka muid hetkel olulisi investeeringuid ja oma finantse paremini juhtida. Klientide senine makse- distsipliin on olnud väga hea.

Põhilised laenutooted on:• EuroopaInvesteerimispanga(EIB)laenuportfell–mõeldudÜhtekuuluvusfondisttoetatavateveemajanduseprojektide

omafinant seeringu katteks; laenuportfelli maht 130 mln eurot, sellest kasutuses 99,7 mln eurot• KIKiomavahenditelaenuportfell–mõeldudrahastamaksprojekte,milleeesmärgidühtivadKIKipõhikirjalistesuundadega;

laenu portfelli maht 15 mln eurot, sellest kasutuses 10 mln eurot

Laenutegevus hoogustub

Maarika Kõrm, laenuhaldur

Erlike Kumar, järelevalve üksuse juht


Soovitud muutused tuleb selgelt sõnastada

Kui hästi on KIKi senised toetused teeninud neile pandud eesmärke, võtab 2013. aastal läbi viidud keskkonnaprogrammi mõju-analüüsi põhjal kokku KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste.

Milline on kokkuvõte KIKi senise tegevuse mõjususest?

Toetatud projektid on kindlasti toonud kaasa positiivseid muutusi, aga mõjususe parandamist ja tulemuslikkuse mõõt-mist soovime edasi arendada. Olukorras, kus taotluste arv kasvab, KIKi kasutada olevad Eesti keskkonnatasud aga vähe-nevad, tuleb selgemalt sõnastada, milliseid muutusi soovime ja millised lahendused töötavad. Peame taotlejaid nõustama ja suunama, et nad pakuksid lahendusi just keskkonna-seisundi kõige teravamatele probleemidele. Lisaks tahame uuringute ja nö pehmete suunatud projektide kõrval tulevi-kus suurendada nende projektide osakaalu, mis toovad kaasa reaalset keskkonnaseisundi muutust. Selleks, et tulevikus targemini tegutseda, peab KIK olema aktiivsem kaasamõtleja ja kaasarääkija.

Mis senisega võrreldes muutub?

Esiteks peab hindamise aluseks olema parim võimalik info. Kuidas küsida asjakohasemat infot? Kas probleem, mida lahen - dama hakatakse, on tõsine ning millised on lahenduse eel-datavad mõjud? Palju sellest infost, mida me täna taotlejalt küsime, saaksime tegelikult ka teistelt asutustelt ja andme-

baasidest. Seega peab koostöö teiste valdkonna organi-satsioonidega olema tihedam ja sisulisem. Soovime edasi arendada KIKi taotluskeskkonda KIKAS, et see oleks veelgi kasutajasõbralikum nii taotleja kui ka menetleja jaoks.

Kuidas on KIKi roll ja kuvand aja jooksul muutunud?

Usun, et meil on asjatundliku rahastaja maine ning rahas-tajana meid usaldatakse. Suurenema on hakanud KIKi kui aktiivse partneri roll poliitikameetmete tulemuslikkuse analüüsil ja lahenduste väljapakkumisel. Kas tavainimene peaks üldse teadma, mis on KIK?

Võiks teada küll. Põhiliselt seepärast, et meie toetatud projek-tid inspireeriks ja paneks mõtlema ka teisi võimalikke taotle-jaid. Teisalt on see oluline ka organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohast – et püsiks meeles, et head projektid juhtuvad tänu meie partnerite ja KIKi inimeste tublile tööle. KIKi tunnusloom on sipelgas, iseloomustab see asutust jätkuvalt hästi?

Sipelgas on töökas, organiseeritud, süsteemne, koostöös toimiv, jätkusuutlik. Usun küll, et see iseloomustab hästi nii tänast kui ka homset KIKi.


• Aastaks2020peabbiokütusteosakaaltranspordisolema10%, sellest 4% on kavas katta biometaaniga. Praegu on taastuvkütuste osakaal Eesti transpordis 0,3%.

• Peenosakestepõhjustatudprobleemidetõttusurebigalaastal enneaegselt sadu inimesi. Arvestatav osa peen-osakestest pärineb fossiilsete kütuste põletamisest tule-nevast õhusaastest. Puhtam kütus tähendab puhtamat transporti ja keskkonda, paremat tervist.

• Biometaanondiislistsoodsam.

Keskkonnateemad lähevad inimestele korda ning seda olenemata vanusest. 2013. aastal tegime ise oluliselt enam, et KIKi vahendusel rahastatud projektid välja paistaksid. Lisaks traditsioonilistele kanalitele võtsime kasutusele sotsiaalmeedia ning kasvatasime KIKi Facebooki lehe pidevate jälgijate arvu kaheksa kuuga enam kui 1000 inimeseni.

Uuringufirma Klaster viis 2013. aastal tudengite hulgas läbi uuringu, mis kinnitas, et kesk-konnasääst on noorte jaoks oluline, kuid infot ning osalemisvõimalusi napib. Selleks, et seda tühimikku täita, kutsusime koostöös keskkonnaministeeriumiga ellu tudengitele suunatud energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt. Esimese aasta võitjad said pärjatud aprillis ning projektide enda kõrval on sama oluline teadlikkuse kasv, millele etapipõhine konkurss kaasa aitab.

Koostöös partneritega panime kokku KIKi kommunikatsioonistrateegia, mis annab meie teavitus tegevusele raamid ning aitab suurendada KIKi mõju ja nähtavust ühiskonnas. Eesmärk on ikka üks – aidata omalt poolt kaasa, et Eesti inimeste keskkonnateadlikkus suureneks ning elukeskkond paraneks.

Hoiame inimesi keskkonnateemadega kursis

Biometaani suur potentsiaal

Elina Kink, kommunikatsioonijuht

• Biometaanisaabtootasellest,misonkellegijaoksprob-leem – sõnnikust, jäätmetest, toiduainetööstuse jääkidest, reoveemudast.

2014. aasta veebruaris otsustas KIKi nõukogu rahastada piloot-projektina Eesti esimese bio metaani tootmiskompleksi rajamist Viljandimaale.Biometaanitaotlusvooronplaanisväljakuulu-tada veel sel aastal. Aastatel 2014−2020 on struktuuritoetuste ja ETSi tuludest bio metaanile eraldatud kokku 51,9 mln eurot.

KIK on võtnud aktiivse rolli transpordis kasutatava biometaani propageerimisel. Miks see hea on?


Uut ja olulist

Eesti keskkonnatasude raha vahendavast kesk konna programmist tegi KIK 2013. aastal välja makseid 47,5 miljoni euro eest, mis on 17% rohkem kui aasta varem.

14 tegutsemis aastaga on KIK vahendanud erinevaid toetusi keskkonnaprojektidele rohkem kui 1,2 miljardi euro eest ning toetanud üle 16 000 projekti.

Viimase 10 aasta jooksul on KIKil toetuse 1 euro vahendamiseks kulunud keskmiselt 2,4 eurosenti.

Valmis sai KIKi arengukava aastateks 2014−2020. Senist organisatsioonikeskset missiooni ja visiooni muudeti rohkem keskkonnamõjuga seon duvaks, keskkonnatoetuste mõju tuvastamine ja teadlik juhtimine on KIKi edasise tegevuse alustala.

Sisekommunikatsiooni uuringu kohaselt hindas sisemist infoliikumist heaks või suurepäraseks 65% vastanud töötajatest.

TNS Emori poolt läbi viidud kliendirahulolu uuringust selgus, et KIKi tegevusega on rahul 86% uuringus osalenud ja KIKiga kokku puutu nud organisat sioonidest. Eriti kõrgelt tunnustatakse KIKi maa kondlike esindajate tööd.

Välisabi vahendas KIK 2013. aastal koos kaasfinantseeringuga kokku 184,8 miljoni euro eest.


KIK kolis ka Facebooki, kus tal on üle 1000 pideva jälgija.

Valmis KIKi kommu nikatsiooni strateegia, millest lähtuv tegutsemine aitab suurendada KIKitegevuse mõju ja nähta vust ühiskonnas.

Novembris täiendati KIKi ja keskkonnaministeeriumi vahelist halduslepingut punktiga, mis annab KIKile lisaks projektide rahastamisele võimaluse viia läbi ka keskkonnavaldkonna arengule kaasa aitavaid tegevusi nagu uuringud, analüüsid, seminarid, suuremad kampaaniad jne.

Septembris käivitus esimene tudengitele suunatud energia ja ressursisäästukonkurss Negavatt, parimad ideed kuulutati välja 2014. aasta aprillis.

Novembris tähistas KIK koolides juba kolmandat aastat energiasäästunädalat. Osalenud 16 koolis toimusid nutikad tegevused alates teadlaste ööst kuni vanadest ajalehtedest toolide meisterdamiseni.

Mais toimus Tallinnas KIKi eestvedamisel Balti riikide rakendusüksuste seminar, kus tehti ettevalmistusi EL rahastusperioodiks 2014−2020.

KIK propageerib rohelist mõtteviisi ja ajab asju võimalusel paberivabalt. Keskkonnaprogrammi taotluste esitamine ja projektisuhtlus käib mugavalt ja paberivabalt läbi KIKi andmesüsteemi KIKAS.


Kvoodimüük

Linnatänavad saavad valgemaks

Kvoodimüügist laekuva rahaga aitab KIK oluliselt uuendada seitsme Eesti linna tänava valgustust, sealjuures on KIKi kanda esmakordselt nii toetuse suunaja kui ka hankeid korraldava projektijuhi roll.

Mastaapse ettevõtmise tulemusena lähevad energiasäästli-kule leedvalgustusele üle Haapsalu, Keila, Kuressaare, Jõhvi, Paide, Valga ja Võru. Linnade praegusest tänavavalgustusest uuendatakse ligi 83% ehk 11 250 valgustit, sellises mahus tööd pole Eestis varem tehtud.

Tänavavalgustuse hulka kuulub ka kergliiklusteede, parkide ja kalmistute jalgradade, lasteaedade ning koolide territooriu-mite, parklate ja teiste munitsipaalalade valgustus.

Projekti kaasatud seitsmes linnas on välisvalgustus edaspidi oluliselt efektiivsem – see valgustab peamiselt teepinda ja vähendab nii valgusreostust, samuti on süsteem targalt juhi-tav. Uus lahendus annab märgatavat kokkuhoidu loodusres-sursside kasutuses ja kohaliku omavalituse rahakotis.

Projekt saab teoks koostöös Austria Vabariigiga, kes ostis Eesti riigilt kasutamata CO2 kvoodiühikuid ning valis rahale just sellise kasutusotstarbe. Kohalikud omavalitsused katavad omaosalusena 10% ettevõtmise kuludest.

2013. aastal viisime läbi geodeetiliste tööde hanke ja projekteerimishanke. Juunikuus alustasid linnades geodeetiliste töödega hanke võitnud ühispakkujad eesotsas juhtivpartneri Rakendus-goedeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜga. Geodeetilised tööd lõpetati sügisel.

Augustis lõime käed projekteerimisettevõttega AS K-Projekt ning viisime linnades läbi info-päevad, et ka kohalikud asutused ja linnarahvas suuremahulise ettevõtmisega kursis oleks. 2014. aasta kevadeks said kõigi seitsme linna tänavavalgustuse rekonstrueerimise eelprojektid kinnitatud ning enne põhiprojekti valmimist on alanud suur hankeperiood. Kümne hanke käigus on vaja leida materjalide tarnijad, ehitustööde tegijad ja omanikujärelevalve teenuse pakkujad.

Ehitustöö peaks algama tänavu suvel ning jõudma lõpule 2015. aasta sügiseks.

Mis tehtud, mis teoksil?

Tõnis Kurrik, tänavavalgustuse

programmijuht


Programm Tehingu aeg Vastutavad asutused Lepingupartner Tehingu maht

Taastuvenergial põhinevate koostootmisjaamade rajamine, katlamajade rekonstrueerimine, energiasääst kaugküttevõrgus (41 projekti)

2010 KKM, KIK Austria (2 lepingut)

2,9 mln AAUd

Taastuvelektri osakaalu suurendamine (3 tuuleparki),ökonoomsed bussid maakonnaliinidele (120 bussi)

2010 MKM, KIK, Maanteeamet

Hispaania 23 mln eurot,21 mln eurot

Energiasääst kortermajades ja väikeelamutes (576 korter elamut, 292 eramaja, 95 mikro-taastuvenergeetika seadet)

2010 MKM, KredEx Luksemburg 30 mln eurot

Energiasääst riigi- ja kohalike omavalitsuse hoonetes ning ülikoolides (540 objekti)

2010−2011 RM, RK Jaapani korporatsioonid Mitsubishi, Sumitomo, Marubeni ning Jaapani pankSMBC(13lepingut)

39,9 mln AAUd

Elektriautode laadimis-infrastruktuuri rajamine (168 kiir laadijat), elektriautod avalikele teenistujatele (507), toetus skeem elektri-autode soetamiseks eraisikutele ja organisat sioonidele (u 500 toetust)

2011 MKM, SM, KredEx

Mitsubishi Corporation 10 mln AAUd

Energiasäästlike trammide soetamine Tallinna 4. liinile 2011 MKM, TTT Hispaania 45 mln eurot

Energiasäästlike valgustite ja busside soetamine Eesti teatritele 2012 KM Marubeni Corporation 1,55 mln AAUd

Energiasäästliku tänavavalgustuse rajamine (7 linna), energiasääst kaugküttevõrgus ning katlamajade rekonstrueerimine (22 projekti)

2012 MKM, KKM, KIK

Austria 10,9 mln AAUd

KredExi korterelamute renoveerimise programm 2013 MKM, KredEx Luksemburg 4,5 mln eurot

Emissions Allocation) ülejäägi ning projektipõhiste ühikute kasutusõigusega, seda küll oluliselt väiksemas mahus seniste AAU tehingutega võrreldes.

Kvoodiraha suunatakse rohelisse investeerimisskeemiSaastekvoodi müük on võimalik tänu Kyōto protokollile, mis lubab riikidel müüa teistele riikidele oma vabad heitkogused. Eestis kaupleb riigi heitkoguse ühikute ehk AAUdega (Assig-ned Amount Unit) KIK. Saadud raha toel viivad erinevad asu-tused ellu rohelise investeerimisskeemi programme. Reeglite kohaselt tuleb raha suunata tegevustesse, mis vähendavad CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni. Sobiva projekti valib välja kvoodi ostja, kuid ka müüjal on sõnaõigust.

Eesti on kasutamata jäänud heitkoguste müügis olnud väga edukas, aastatel 2010−2013 on sõlmitud 22 tehingut kogusummas 392,6 mln eurot. Peagi saab Euroopa Liidu Jagatud kohustuse otsuse (Effort Sharing Decision) alusel hakata kauplema ka riigi aastase saastekvoodi (AEA, Annual

2013. aastal• EestiriiksõlmisCO2 saastekvoodi müügitehingu Luksem-

burgiga. Tehingust saadav 4,5 mln eurot suunatakse KredExi korterelamute renoveeri mise programmi.

• Muudetimitmevarasemalepingutähtaegujatingimusi.Näiteks ostetakse kvoodiraha toel Tallinnale juurde veel neli energiasäästlikku trammi, pikeneb elektriautode toetus-skeem ja teater NUKU sai raha täiendavate energiasääst like valgustite ostmiseks.

Eesti rohelise investeerimisskeemi tehingud aastatel 2010−2013

Kasutatud lühendid: KKM (keskkonnaministeerium), MKM (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), SM (sotsiaalministeerium), RM (rahandusministeerium), KM (kultuuriministeerium), RK (Riigi Kinnisvara AS), TTT (Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS)


LOODUSKAITSE2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi looduskaitse programmist 140 uut projekti kogusummas 5,5 miljonit eurot. Kõige enam oli nende seas poollooduslike koosluste hooldamist ja parkide korras- tamisega seotud tegevusi.

Euroopa Regionaalarengu Fondist tegi KIK otsused 17 Eesti looduse mitme-kesisuse säilitamise projekti rahastamiseks kogusummas 2,9 miljonit eurot.

Tehtud töid

• luhtadehooldamiseksvajalikejuurdepääsuteede rekonstrueerimine Soomaa ja Matsalu rahvuspargis

• külastustaristurekonstrueeriminemitmelkaitsealal, sh Lahemaa ja Soomaa rahvuspargis ning Keila-Joa pargis

• karuputkevõõrliikidetõrje1961hektaril• aruanne„Eestilindudepesitsuskalender“• trükis„Eestisoodeseisundjakaitstus”• lindudejanahkhiirteseireninguurimisvahenditesoetamine• talgud270vabatahtlikule• 299veiseja218lambaost• 92kaitsekorralduskavaeelnõukoostamine130alale• 40liigitegevuskavaeelnõukoostamine74liigile

Mida KIK toetab?

• loodusekaitsminesellemitmekesisusesäilimiseks• kaitsekorralduskavadejaliikidetegevuskavadekoostamineloo-

duse mitmekesisuse säilitamiseks• ohustatudliikidejaelupaigatüüpidesoodsaseisunditagamine

ning kaitstavate loodusobjektide maastikuilme säilitamine• kultuurilooliseltjaesteetiliseltväärtuslikulooduskeskkonna

säilitamine• looduskaitsepikaajalisearengukavandamisejaarengujätkusuut-

likkust tagavate meetmete elluviimine• looduslikeelupaikadeningkaitsealade,hoiualade,riiklikultkaitstud

parkide ja üksikobjektide hooldamine ja kaitse korraldamine• üleriigiliselooduskaitseliseinfrastruktuuriarendamine

Väljamaksed looduskaitse projektidele

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesLooduskaitse infrastruktuuri arendamine 21 438 404Looduskaitse arendamine 43 821 132Looduskaitse elluviimine 93 2 363 978Looduskaitse maakondlik programm 29 95 238Kaasrahastamine 4 187 615ERF looduse mitmekesisuse säilitamine (avatud taotlemine, investeeringute kava, kaitsekorralduskavad) 40 3 747 317KOKKU 230 7 653 684


MTÜ Arhipelaag on koostöös kohalike talunikega Hiiumaa rannaniitude säilimise nimel tegutsenud aastaid. „Meie soetame loomad ja korraldame projektijuhtimist, talunikud kasvatavad loomi, hoolitsevad rannaniitude eest ja saavad vastutasuks endale veiste järelkasvu,” selgitas MTÜ esindaja Toomas Kokovkin.

KIK rahastas Hiiumaa laidude maastikukaitsealal Salinõmme soolaku ja rannaniitude (75 ha) loodusväärtuste taastamist EL Regionaalarengu Fondi vahenditest 90 158 euroga.

Väärikad elu- ja töötingimused

Projekti käigus osteti loomad, ehitati neile varjualused, seati sisse heinapallide ladustamise plats ning parandati loomade liikumisrada oma „töökohale” ehk rannarohumaale. Kuna Salinõmme soolakuala oli suures osas kinni kasvanud, tuli seal ka 21 hektaril pilliroogu niita ja purustada.

KIKi toetatud projekt on mõjunud hea starditõukena, sest sellele järgnes maaomaniku ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös keskkonnasõbraliku sõnnikuhoidla ehitamine ja seejärel maaomaniku poolt ka veistele talve-lauda ehitamine.

Salinõmme soolakuala on üks suuremaid Eestis. Meresoola kontsentratsioon tõuseb sealses mullas tasemeni, mis paneb kasvama soolakutaimed. Soolakuala vaheldub endiste ranna-niitudega ja on puhveralana ümbritsetud kaitsealuse metsa ja merega. 1990ndate alguses lõppes selles piirkonnas karjata-mine ja ala hakkas roostuma. 2011. aastaks oli hinnanguliselt 70% alast roostunud ehk rannaniidud hävinud. Soolaku ja ran-naniidu taastamine peaks aitama parandada vähemalt üheksa kaitsealuse liigi ja kahe kaitsealuse elupaigatüübi olukorda.

Hiiumaal asuva Salinõmme soolaku ja rannaniitude taastamiseks soetati eurorahade toel 21 Aberdiin-Anguse tõugu veist.

Veised roostunud rannaniitu päästma

Projekt mõjus starditõukena järgmisteks tegevusteks.


Foto: Katrin Kivioja

Vanad turbaväljad tagasi rabaks

„Päästeoperatsioon”, mis sellises mahus on Eestis esmakordne, võeti ette Rannu (Kestla) rabas Ida-Virumaal ja Viru rabas ning Hara soos Lahemaa rahvuspargis.

Selleks, et alad saaksid looduslikult uueneda ja turbasammal taas kasvama hakata, vabastati rabakooslus üleliigsest puit-taimestikust ning ehitati veetaseme tõstmiseks vajalikud tammid.

Tammitamine ja samblakülv

Rannus rajati tõkketammid ja truubid, puhastati kraave ja likvideeriti kopratamme, samuti korrastati osaliselt projekti alale viiv tee. Tammitamise tulemusel peaks veetase tõusma 0−20 cm sügavuseni pinnasest. Viru rabas külvati lisaks käsitsi neljale hektarile turbasammalt, mis kaeti õhukese põhu - kihiga, et tuul külvimaterjali ära ei puhuks. Haras lisandusid

ulatuslikud pinnase koorimise ja planeerimise tööd. Kõigil kolmel alal taastati ka kuivendusest mõjutatud rabaservi.

Veetaseme tõusu edasiseks jälgimiseks paigaldati kõikidele aladele seireseadmed. Projektide tulemusel on loodud eeldused rabale omase loodusliku veerežiimi ja elupaikade taastumiseks kokku 181 hektaril. Endisi turbatootmisvälju on vaja taastada ka seepärast, et väheneks alade tuleoht.

Mitu aastat kestnud tööd läksid maksma 450 022 eurot ning neid rahastati täies mahus Euroopa Regionaalarengu Fondi looduse mitmekesisuse säilitamise investeeringute kavast.

Turbatootmisega rikutud alad toodavad süsihappegaasi, mitte ei seo kasvuhoone -gaasi, nagu see keskkonnale kasulik oleks. RMK eestvedamisel ja KIKi vahendatud euro-rahade toel asuti kolme sellist ala tagasi rabaks muutma.

Looduskaitse arengukava eesmärkideks on viia aastaks 2020 hooldatavate poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini, taastada 10 000 hektarit rikutud veerežiimiga sookoos-lusi ja korrastada 1000 hektarit jääksoid. 2013. aastal hooldati kaitstavatel aladel poolloo-duslikke kooslusi ligi 27 000 ha ja taastati ligi 3000 ha. Taastamis- ja hooldustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja maaelu arengukava raames määratud vahenditest.

Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks kavandatud 54 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Sellele lisandub 9 miljonit eurot toetusi ammendatud ja hüljatud turbaalade ja kuivendatud turbarabade korrastamiseks.

Rajatud tõkketamm Viru rabas takistab vee väljavoolu looduslikust rabast, taastatud ala eraldab looduslikust rabast kraav.

Annika Anton, eluslooduse juhtivkoordinaator


Raplamaal asuva Kuimetsa karstiala ainu-laadsed karstikoopad ja urked on pärast ala kordategemist muutunud tõeliselt populaarseks.

„Hämmastav, kui palju on külastajaid tekkinud!” imestab Juhan Laansoo, karstiala kordategemise eest seisnud MTÜ SK Laansoo Motokrossi Team pealik. „Tee asi korda, pane prügikast üles ja inimesed tulevad ning oskavad ka käituda,” kinnitab ta ja on veendunud, et hea asi leitakse üles ka ilma suure reklaamita.

Eesti pikim koobas

Juhan Laansoo on oma abilistega Kuimetsa karstikoobaste ala korrastanud ka varem, aga mahukamalt sai töö ette võetud KIKi 5163 eurose toetuse ja valla keskkonnaspetsialisti Karine Rajasaare abil. Projekti käigus hooldati karstikoobaste ja -moo-dustiste ümbrus ja avad, eemaldati võsa, murdunud puud ja oksad ning koristati praht 8 hektari suurusel alal. Läheduses asuvale parkimis- ja puhkealale rajati istepinkidega katuse-alune ja lõkkekoht, nimeliste karstikoobaste juurde paigutati infoviidad.

Hea asi leitakse ikka üles!

Töö karstiala atraktiivsuse suurendamiseks pole kaugeltki lõp-penud. Juhan Laansoo, kes on ettevõtmisse panustanud ka palju oma aega ja spordiklubi raha, soo-vib puhkeplatsi ala vallalt rendile võtta. Sinna on kavas ehitada laste mängu-väljak, tualett ja jalgrataste hoidja ning katta parkla mustkattega. „Kui oma aega ja energiat millessegi panna, peab see ka ilus püsima!” sõnab ta veendunult.

Foto: Kaia Laansoo

Kuimetsa karstialal asub 15 nimelist koobast. Kui Suures koopas saab inimene ka ronida ja roomata, siis pildil olev Iida koobas on täitunud veega.

Kui oma aega ja energiat mil-lessegi panna, peab see ka ilus püsima!


Metsandus2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi metsanduse programmist 24 uut projekti kogusummas 2,9 miljonit eurot. Projektidest 18 on seotud metsandusega ja 6 jahindusega.

Tehtud töid

• saatesari„Metsapeatus“ETVs• 6teadusuuringutja11rakendusuuringuaruannet• 10trükistja3metsanduseerilehtesuuremate

päevalehtede vahel• ühistegevusederametsaomanikele• ulukiloenduseõppefilm„Suurkiskjad“• ajakiri„Eestijahimees”

Mida KIK toetab?

• metsandusepikaajalistearengusuundadeellurakendamine• metsadeuuendaminejataasmetsastamine• metsaökosüsteemidekaitse• erametsandusearendamine• säästvametsandusekoolitus,teavitusjauuringud• jahiulukiarvutaastusvarunasäilimine• ulukikahjustuseulatusevähendamine• jahimeestepraktilisteoskustejateadlikkusearendamine

Väljamaksed metsanduse projektidele

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesMetsandus 56 3 891 504Jahindus 10 128 705KOKKU 66 4 020 209


Puit on homse elukeskkonna võti

Novembris KUMUs toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Puit–homseelukeskkonnavõti“tutvustasidpuidustehituskunsti säravamaid näiteid maailma tipparhitektid. Välja kuu-lutatikakonkursi„Aastapuitehitis2013“võitjad,peaauhinnavääriliseks tunnistati ÖÖ-ÖÖ arhitektide projekteeritud ranna-maja Laulasmaal. Ülo-Tarmo ja Lembit-Karu Stööri ning Kätlin Ölluki projekteeritud keskkonda sulanduv suvemaja rõõmus-tas žüriid keeruka ja põneva arhitektuurse lahendusega, mis tulenes ühelt poolt tellija soovist olla loodusega kooskõlas ja teisalt kohaliku omavalitsuse ettekirjutustest.

Avalik sektor teenäitajaks

Välja anti ka eripreemiad liimpuidu ja vineeri kasutamise eest, samuti fassaadipreemia. Kokku laekus võistlusele 23 tööd, mille tase oli žürii hinnangul ühtlaselt väga hea.

EMPLi puidukasutuse teemajuhi Henrik Välja sõnul muutub puitehitus üha populaarsemaks. „Konkursi korraldajatena soo-vime, et puidust ehitataks üha enam ka avalikke hooneid. Just avalik sektor võiks olla võimaluste looja, teenäitaja ja teadlik tellija, eelistades puitu teistele materjalidele,” sõnas Välja. „Innovaatiline puidukasutus avalikes hoonetes aitab Eestil jõuda puitehituses maailma tipptasemele, säästa keskkonda ja toetada Eesti majandust tervikuna.”

Võidutööd näitusel

EMPL on aasta puitehitist valinud juba 11 aastat. Seniste konkursside paremiku tutvustamiseks pandi kokku rändnäitus, millega sai aasta jooksul tutvuda erinevates Eesti kaubandus-keskustes ja avalikes hoonetes. See on virtuaalselt üleval lehel puuinfo.ee ja jätkab ringkäiku mööda Eestimaad ka 2014. aastal.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liit (EMPL) on aastaid propageerinud puidu kui taastuva kodumaise loodusvara laiemat kasutust ehituses. 2013. aastal korraldati KIKi toel sel puhul puitarhitektuuri konkurss, rändnäitus ja konverents.

Foto: ???

Foto: EMPL

2013. aasta parima puitehitise puhul on ühte vormi suudetud valada ringikujuline põhiplaan ja viilkatus, mis moodustavad intrigeeriva komplekti.


ENERGEETIKA

Tehtud töid

• 19katlamajaüleviiminetaastuvkütusele,milletulemusenavähenebnendepõhjustatav välisõhu saaste ca 80% ja CO2 heitkogus ligi 9100 tonni aastas

• 61kmsoojustorustikurekonstrueerimineja6koostootmisjaamaning3katla-maja valmimine, misläbi loodi eeldus ligi 95 000 tonni CO2 kokkuhoiuks aastas

• Muugasadamavälisõhuseiresüsteemilaiendamine• välisõhuseirejaamapaigaldamineSillamäele• neljamüraseireseadmeost• kalibreerimislaboriostseadmetekalibreerimiseksEestiõhumõõtejaamades• 12uuringutja2inventuuri• kampaaniatuumamaterjalisisaldavateseadmetejamuudepotentsiaalselt

ohtlike radioaktiivsete jäätmete kogumiseks• kampaaniakeskkonnasäästlikeliikumisvahenditepropageerimiseksVõrus

Mida KIK toetab?

• välisõhukvaliteediparandamine• kliimamuutustetagajärgedeleevendamine• transpordisaastevähendamine• kiirgusohutusetagamine• keskkonnafüüsikalistestsaasteallikatest

tingitud reostuse vähendamine• taastuvenergiaallikatekasutuselevõtt• energeetikanegatiivsekeskkonnamõju

vähendamine • välisõhukeemilisesaasteallikategaseon-

duvate tervise- ja keskkonnaohtude ning riskide väljaselgitamine

Väljamaksed energeetika ja atmosfääriõhu kaitse projektidele

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesEnergeetika (al 2011) 29 2 238 817Välisõhk (al 2011) 57 4 911 536Kaasrahastamine (al 2011) 3 30 853ERF taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks 3 1 526 025RIS taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamiseks (Austria I, Austria II)

37 9 087 151

RIS tuult energiaallikana kasutava elektritootja investeeringute toetus (Austria III) 1 3 214 277RIS linnade tänavavalgustuse energiatarbimise efektiivsuse tõhustamise eesmärgil linnade välisvalgustuse rekonstrueerimise programm 5 88 206KOKKU 135 21 096 864

2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi atmosfääriõhu kaitse programmist 39 uut projekti kogusummas 4 miljonit eurot. Toetatud projektidest 15 tegelesid energeetikaga ja 24 välisõhuga.

Ühtekuuluvusfondi säästva transpordi arendamise meetmest toetas KIK 18,9 miljoni euroga Tallinna Linnatranspordi ASi trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimist.Taastuvenergiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu toetab KIK ka rohelisest investeerimis skeemist. 2013. aastal rahastati 13 katlamaja rekonstrueerimist kogusummas 4 miljonit eurot.


Pühajärve spaa ja puhkekeskus läks KIKi toel üle keskkonnasõbralikule küttesüsteemile – hoonet köetakse hakkpuidu ning halu-puiduga ning vett aitab soojendada päike.

Projekti kogumaksumuseks kujunes ligi 1,8 miljonit eurot, millest KIKi toetus oli 371 000 eurot.

Puhkekeskus asub Otepää linna tsentraalkatlamajast kaugel ning seepärast ei olnud võimalik liituda kaugküttega või kasutada kütmiseks maagaasi. Viis aastat kestnud ettevalmistustöö tule-musena rajati puhkekodu kinnistule biokütusel töötav katla - maja koos päikeseküttesüsteemiga. Vana katlamaja lammutati.

400 m² päikesepaneele

AS Pühajärve Puhkekodu juhatuse esimehe Jaak Raudsepa sõnul on uude katlamajja paigaldatud kaks katelt, suitsu-gaaside pesur, päikeseenergia akumulatsioonipaagid ja soojus vahetid ning küttematerjali hoidlad. „Automaatkatel, mille võimsus on 1,5 MW ja mida köetakse hakkpuiduga, varustab kõiki hooneid soojaenergiaga kogu kütteperioodi jooksul. Teist ja väiksemat, haluküttel töötavat 1 MW võimsusega katelt kasutatakse suvel sooja vee tootmiseks

ning väga külmal talvel lisa katlana,” selgitas Raudsepp.

Katlamaja katusele paigutatud 400 m² päikesepaneele kütavad suviti soojaks enamiku puhkekeskuse veest ning katavad energiavajadusest viiendiku. Päikeseküttesüsteem võimaldab säästa hinnanguliselt 547 tonni hakkpuitu aastas ja selle põletamisega kaasnevat kolde-tuhka ligi 182 tonni aastas.Uue katlamaja ehitas Vilcon Ehitus OÜ. Investeeringu tasuvus-ajaks on arvestatud 12 aastat.

Pühajärve puhkekeskust kütab päike ja puit

Investeeringu tasuvusajaks on arvestatud 12 aastat.

Foto: Pühajärve Puhkekodu

Päikesepaneelidega katlamaja tutvustatakse kohalike koolide õppeprogrammis kui head näidet keskkonnasäästust.


Viru-Nigulas pandi tuulikud tööle

Energeetika valdkonna investeeringud on pikaajalised ning vajavad hoolikat planeerimist. Ainult nii on võimalik saada soovitud tulemus parimal viisil. Tõhus tootmine ning energia-sääst peavad käima käsikäes. Ka tulevikus jätkuvad investeeringud soojustorustike rekonst-rueerimiseks ning fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks.

Tuuleenergiat peab kõige keskkonnasõbralikumaks elektritootmise viisiks 95% Eesti elanikest, selgus 2012. aastal läbi viidud keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust.

Siim Umbleja, energeetika juhtivkoordinaator

Lääne-Virumaal Kunda linna piiril tegevust alustanud Ojaküla tuulepark varustab olene-valt tuuleoludest elektriga kuni 5000 maja-pidamist aastas.

Ojaküla tuulepargi ehitust finantseeris KIK rohelisest investee-rimisskeemist 5 miljoni euroga, Nelja Energia grupi omaosalus oli 4 miljonit eurot. Lisaks tuulikute ostule rajati ka nende juurde viivad teed, loodi elektriühendused ja liitumispunktid.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni sõnul oli Eestis 2013. aasta lõpu seisuga töös 130 elektrituulikut koguvõimsusega 279,90 MW. Ojaküla tuulepargis on kolm 2,3 MW võimsusega elektrituulikut koguvõimsusega 6,9 MW. Kõik Eesti tuulikud tootsid 2013. aastal kokku 515 GWh energiat, Ojaküla tuule-park sellest 11 GWh, millega hoiti kokku 12 000 tonni CO2 õhkupaiskamine.

Viru-Nigula vallas asuvate Enercon E82 tüüpi tuulegeneraatorite masti pikkus on 98 m ja rootori läbimõõt 82 m. Ühe tuuliku elueaks arvesta-takse 20 aastat.

Kohaliku kogukonna toetuseks

Igas kohalikus omavalitsuses, kus Nelja Energia tuulepargid tegutsevad, on ettevõte asutanud mittetulundusühingud, mille eesmärgiks on edendada kohaliku kogukonna elu ja leevendada tuulegeneraatorite tegevuse mõju sealsetele inimestele. Tuulepargid annetavad MTÜdele 0,32 eurot iga toodetud elektrienergia MWh kohta.

2013. aastal kogunes selliselt 105 000 eurot, millest MTÜ Viru-Nigula Valla Toetusgrupp sai 15 000 eurot. Raha eest toetas MTÜ kultuuriüritusi – vallapäevi, pilliroofestivali, mui-nasjutuõhtuid, külade jalgpalliturniiri. Turgutati ka huviringe ja külaseltse, maksti stipendiumit ning abistati tuulepargi läheduses asuvaid majapidamisi akende vahetamisel ning kaevu rajamisel.

Ühe tuuliku elueaks arvesta-takse 20 aastat.

Foto: Nelja Energia


Kuni hakkpuidu hind madal püsib, on kuressaarlaste toasoe üks Eesti odavamaid. „Praegu on hakkpuidu pakkumine jät-kuvalt suurem kui tarbimine ja lähiajal ei paista ka, et olukord muutuks,” sõnas Kuressaare Soojuse juhatuse liige Jaan Mehik, kinnitades, et jaamas kasutatav hakkpuit on saaremaine.

Koostootmisjaama elektriline võimsus on 2,4 MW ja kaugkütte soojusvõimsus 9,6 MW.

Moodne tehnoloogia

Esmakordselt Eestis hakkas Kuressaare Soojus kasutama soo-juse ja elektri koostootmisel soojuskandjana katlas termaalõli

Saaremaine kütus tagab soodsama toasooja

ja turbiinis silikoonõli. Kui traditsiooniline veeauru baasil elektritootmine on rohkem kui 100 aastast vana, siis silikoonõli auru baasil tehnoloogia veidi üle kümne aastat. Silikoonõli puhul kasutatakse madalamaid aurutemperatuure ja rõhku-sid, protsess on automatiseeritum ja kasutajale lihtsam.

12 miljonit eurot maksma läinud koostootmisjaama rajamist toetas KIK 3,2 miljoniga euroga, raha saadi CO2

kvoodimüügist.

AS Kuressaare Soojus varustab kliente soojus- ja elektriener-giaga Kuressaare linnas ja Saare maakonnas. Ettevõttel on lisaks koostootmisjaamale veel kaks katlamaja.

Karikakra lapsed kasvavad keskkonda säästes

Lasteaia ehitus ja õueala rekonstrueerimine läks maksma ligi 2,6 miljonit eurot ja selle valmimist toetasid Jõgeva linna kõr-val ka EAS Euroopa struktuurifondidest ja KIK Eesti keskkonna-tasudest saadava rahaga.

Karikakra lasteaia uus hoone paistab silma madala ener-giatarbimisega. Sooja vee tootmiseks kasutatakse hoones päikeseküttesüsteemi, kaugkütte ja päikesekütte ühenda-misega vähenevad küttekulud ning linna keskkatlamaja CO2 heitkogus. „Leidlik ja keskkonnasäästlik küttelahendus loob lasteaias õppekeskkonna, mis aitab lastel varakult teadvustada keskkonnahoiutähtsust,“kommenteerisKIKikeskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu.

Soe ja kodune

Lasteaia direktori Mare Suviste sõnul on uus maja muutunud kiiresti koduseks. „Maja on mõnusalt soe, lastele meeldib värviküllus ja aknast avanev avar vaade õue, samuti laiad aknalauad, mille alla on hea mänguasjakaste paigutada,” kirjeldas ta.

Karikakra lasteaed mahutab kuus rühma, saali, loovusklassi, köögi ja abiruumid. Ligi 1700 m2 suuruse hoone projekteeris OÜ Arhitektuuribüroo Järve&Tuulik ja ehitas AS YIT Ehitus.

Kuressaares tööle hakanud uus koostootmis jaam tõstab hakkpuidu osatähtsuse Kuressaare Soojuse soojatootmises seniselt 80%-lt 95%-ni, ühtlasi tehakse hakkpuidust ka elektrienergiat.

Septembris avati Jõgeval lasteaia Karikakar uus, valgusküllane ja puidulõhnaline hoone.


KALANDUS

Tehtud töid

• Eestimeistrivõistlusedsportlikuskalapüügis• lauamäng„Kalale”• 1ujuvkai,2ujuvsilla,4paadisillapaigaldus• 10teadusuuringut• Umbusijõele8forellikoelmurajamineja5koprapaisu

eemaldamine• 891000klaasangerjaasustaminejärvedesse• vanadenakkevõrkudeeemaldaminePeipsijaLämmijärvest

Mida KIK toetab?

• kalandusuuringud• veeelustikuökoloogiliseseisundiparandamine• kalandusalasedarendusprojektid• kalavarudekaitsejajärelevalve

Väljamaksed kalanduse projektidele

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesKalanduse arendusprojektid 20 156 051Kalanduse teadusuuringud 14 788 740Kalavarude kaitse ja järelevalve 13 388 222Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamine 7 244 599KOKKU 54 1 577 611

2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi kalanduse programmist 39 uut projekti kogusummas 1,9 miljonit eurot.

KIK aitab kaasa püügivõimaluse tagamisele nii kutselistele kui ka harrastus - kalastajatele, eesmärgiks on tasakaalu saavutamine kalavarude kaitse ja kasutamise vahel.


Österby sadamas elu käib

Österby on Noarootsi poolsaare lõunaosas asuv küla, 37 km Haapsalust ja 2 km valla keskusest Pürksist. Österby on pürk-silaste peamine ujumiskoht ning sealne sadam on mõeldud nii kalameestele kui ka meresõitjatele. „Õige kalapüügihooaeg on alles algamas, aga särjepüük kai ääres käib täie hooga,” kirjeldas Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo pilti kevadisest sadamast. „Sügavamate aluste ja jahtide jaoks on veel vaja mereteed süvendada, aga väiksemaid aluseid saame juba praegu vastu võtta.”

Aerulaevaga Haapsallu

Piirkonda on aina rohkem avastamas ka lohesurfarid ja näiteks tänavusuvine valla jaanipäev korraldatakse just Österby sada-mas. Veel sel aastal loodab Noarootsi vald koostöös Haapsalu linnavalitsusega käivitada aerulaevaühenduse Haapsalu ja Österby vahel. Jätkub ka sadamaala korrastamine. Plaanis on

leida suvitusperioodiks sadamasse uusi teenusepakkujaid ja ehitada sadamahoone, et sadamas elu veel rohkem käima läheks.

Noarootsi poolsaare harrastuskaluritel on nüüd Österby sadamasse rohkem asja, sest suvel paigutati sinna ujuvkai ja ujumissild. Tööd läksid maksma 27 587 eurot, millest KIKi osalus oli 14 379 eurot.

Foto: Aivo Hirmo

Österby sadamasse on oodatud nii kalurid kui ka meresõitjad, kevadine särjepüük käis aprillikuus täie hooga.


VEEMAJANDUS2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist 100 uut projekti kogusummas 13,8 miljonit eurot. Keskkonna-programmi mere keskkonna programmist otsustati toetada 10 uut projekti summas 318 000 eurot.

Ühtekuuluvusfondi veemajanduse infrastruktuuri arendamise meetmest tegi KIK rahastusotsuse 14 projektile kogusummas 40,4 miljonit eurot. Voolu-veekogude seisundi parandamiseks said toetust 21 projekti kogusummas 5,1 miljonit eurot. 1,4 miljonit otsus tati eraldada Põltsamaa, Vasalemma, Valgejõe ja Nõmme jõe seisundi parandamise II etapi tegevusteks.

Tehtud töid

• 82800m3 sette eemaldamine järvedest• joogijareoveetorustikerekonstrueerimine,ettagada

Eesti elanikele puhas joogivesi; mahukamad tööd lõppesid Maardus, Kehras ja Sindis

• kümnetereoveepumplateehitaminevõirenoveerimine• sadadereostusobjektidekontrollimine• tuhandetetonnidereostunudpinnaselikvideerimine• koolitusedreoveepuhastiteoperaatoritele• 12veejaveemajandusegaseotuduuringut• veebipõhinekaardirakendusnaftareostuseriskiohjamiseks• kalapääsuderajamineKundasse,Kaugusse,Mäeveskisse,

Kamarisse ja Pokasse • Vaidvakalatrepijakudemisaladerajamine

Mida KIK toetab?

• veekogudejapõhjaveeheaseisundisaavutamine ja säilitamine

• veekogudeheakvaliteediklassitagamine• elanikevarustaminenõuetekohasejoogiveega• reoveesüsteemidevastavusseviiminekehtivatenõuetega

ja reovee-kogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine

• jääkreostusobjektidestpõhjustatudkeskkonnariskide ja negatiivse mõju vähendamine

• Läänemeremerekeskkonnaheaseisundisaavutamine ja säilitamine

• merekeskkonnaseisundihindamisejaseirekvaliteedi tõstmisega seotud uuringud ja arendustööd

• suurõnnetusteefektiivnereostustõrje


2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesVeekogude tervendamine 16 1 763 381Joogiveevarustus 69 5 121 308Jääkreostus 13 883 418Mitteehituslikud tööd 23 860 715Reoveekäitlus 93 13 410 521Merekeskkond (al 2011) 9 449 136Veemajanduse maakondlik programm (rahastatud kuni 2012) 43 367 843Merekeskkond, kaasrahastamine 3 66 653Veemajandus, kaasrahastamine 2 12 892ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine 66 131 287 134ÜF vooluveekogude seisundi parandamine (avatud taotlemine, investeeringute kava) 23 4 198 797

ÜF tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks 1 1 053 263

ÜF jääkreostuse kõrvaldamine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel 2 2 724 706KOKKU 363 162 199 767

Väljamaksed Veemajanduse projektideLE


Suurelt ette võttes on kasu mitmekordne

Saku alevik võttis vee- ja küttesüsteemide korrastamise nii põhjalikult ette, et ühte kaevikusse sai korraga panna lausa neli toru – joogivee, kanalisatsiooni, sademe vee ja kütte jaoks.

Ligi kolm aastat kestnud ning 16,2 miljonit eurot maksma läinud projektil, mille käigus paranes joogivee- ja kanalisatsioonivarustus ning toasooja kättesaadavus, oli vallaelanikele veel mitu lisaboonust. „Hulk korralikult renoveeritud ja tolmu-vabasid teid, vähem lompe ning väärikas kiviparketiga mõisaümbrus, mille ehitust vald täiendavalt rahastas,” loetles Saku vallavanem Kuno Rooba. „Lisaks on piirkonnas nüüd kaks suusamäge, mis tekkisid ehituse käigus välja kaevatud materjalist.”

Saku vald sai KIKist toetust kahest allikast. Veemajandusse investeeritud 14,6 miljonist tuli 11,4 miljonit Ühtekuuluvus-fondist, kaugküttetööd läksid maksma 1,6 miljonit ja sellest 610 000 eurot kattis KIK rohelisest investeerimisskeemist. Töid juhtis AS Saku Maja, kelle juhatuse liikme Marko Matsalu sõnul on Saku alevik nüüd kindlasti palju parem paik elamiseks.

Kõik Saku reoveekogumisalal olevad kinnistud said liitu-mispunktid veevärgiga, mis tagab neile puhta joogivee ja nõuetele vastava reovee ärajuhtimise.

Veemajanduses on oluline teema elanike kindlustamine nõuetekohase joogiveega ja reovee puhastamine. Piirkonniti on probleeme veeteenuse kättesaadavusega, samuti ei ole täidetud kehtivaid kvaliteedinõudeid. Amortiseerunud reoveesüsteemidest satub reovesi pinna- ja põhjavette. Suur probleem oli vee kvaliteediga Narvas, nüüd on see lahenemas.

Investeeringud, mis kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtjad kvaliteedinõuete täitmiseks tegema peavad, on suured ja see paistab välja ka KIKi poolt makstud toetustest. Viie aasta jooksul on Ühtekuuluvusfondi mahukaimast meetmest ehk veemajanduse infrastruktuuri arendamise meetmest Eestis välja makstud toetust 360 miljonit eurot, sellest ainuüksi 2013. aastal 131 miljonit eurot.

Uuel EL toetusperioodil küll veemajanduse summad vähenevad, aga Ühtekuuluvusfondist on veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks eraldatud vahendeid siiski korralikult – 144 miljonit eurot.

Tiiu Noormaaveemajanduse juhtivkoordinaator

Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tulemusel ühendati kaks eraldiseisvat võrgupiirkonda ning uuendati enamik nõukogudeaegsetest kaugküttetorustikest, et vähendada soojakadu. Hinnanguliselt paisatakse nüüd Sakus õhku 451 tonni vähem CO2 aastas.

Tööde käigus ehitati ja rekonstrueeriti 44,7 km ühisveevärgi, 41 km kanalisatsiooni, 17,8 km sademevee ning 13,1 km kaugküttetorustikke. Lisaks ehitati 17 uut pumplat, rekonst-rueeriti kaks peapumplat ning kolm joogiveetöötlusjaama.

Aut

or: A

ndre

i Prin

tsev


64% rahast ehk 531 867 eurot tuli KIKi veemajanduse ja loodus-kaitse programmist, ülejäänu Võru linnakassast.

Allee avati pidulikult 2013. aasta septembris ja selle õnnistas sisse EELK Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere. Võru tollase linnapea Jüri Kaveri sõnul väärib Võru keiserlik päritolu hoidmistningesitlemist.“Usun,etlinnaasutanudKatariinaIIvõikspraegumeieülepärisuhkeolla,“laususta.

Katariina allee põhjalik ümbersünd

Võru linna roheline süda, looduskaitse all olev Katariina allee sai nii põhjaliku turgu-tuse, et tuksub linlaste ja külaliste rõõmuks veel kaua.

Katariina allee ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga. Kuna varem puudus alleel sadeveetorustik, oli olukord vihma ajal Võru esindusalleel nukker – osa alleest ja sellega piirnev tänavaala oli üle ujutatud, selle tagajärjel hakkasid omakorda kuivama allee puud.

Kahe aasta jooksul ette võetud põhjalikud uuendustööd hõl-masid kõnni- ja sõidutee renoveerimist, sademeveesüsteemi rajamist, joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist, uue tänavavalgustuse paigaldamist ja haljastuse taastamist. Sademeveetorustikke ehitati välja allee Jüri ja Kreutzwaldi tänavate vahelisel alal kogupikkuses 357 meetrit.

Kiriklik õnnistus

Katariina allee rekonstrueerimine läks maksma 828 018 eurot, projekteerijaks oli Artes Terrae OÜ ja ehitajaks Aigren OÜ.

Foto: Reet Utsu

Katariina allee terviklik uuendamine toimus erinevate projektide toel. Võru linnavalitsuse töötajate omavahelist koostööd Katariina allee põhjalikul ümbersünnil võib nimetada lausa õhinapõhiseks!

Reet UtsuKIKi esindaja Võrumaal


KESKKONNATEADLIKKUS

Mida KIK toetab?

• riiklikkeõppekavasidtoetavaaktiivõppemeetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamine

ja läbiviimine ning õuesõpe• määratletudsihtrühmalesuunatudkeskkonnateadlikkust

suurendavad teavitusüritused ja kampaaniad• rahvusvaheliseskeskkonnahariduskoostöösosalemine• keskkonnahariduseinfrastruktuuriarendamine

Väljamaksed keskkonnateadlikkuse projektidele

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesKeskkonnahariduslik aktiivõpe 191 1 377 003Keskkonnateadlikkust suurendavad teavitustegevused, uuringud ja kampaaniad 160 2 123 080Rahvusvaheline koostöö 4 57 020Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm 284 765 013Kaasrahastamine 7 54 977ERF keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 10 9 966 442ESF keskkonnahariduse arendamine 1 380 363KOKKU 657 14 723 897

2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi keskkonna - teadlikkuse programmist 356 uut projekti kogusummas ligi 3,6 miljonit eurot. Projektidest 250 pakuvad keskkonnahariduslikku aktiivõpet; teavitustegevusi, uuringuid ja kampaaniad on 103 ning rahvusvahelise koostöö projekte 3.

Läbi KIKi otsustati 2013. aastal Euroopa Sotsiaalfondist rahastada 479 337 eurogauutprogrammi“KeskkonnharidusearendamineEestiLoodusmuuseumikogude baasil”. Projekti elluviijaks on Eesti Loodusmuuseum ja partneriks Tartu Ülikool ning selle käigus digiteeritakse loodusmuuseumi kogud, sh pildipank.

Tehtud töid

• 400üleriiklikkuüritustjakampaaniatüle191000täiskasva nule, teiste seas nt Matsalu loodusfilmide festival ja säästva renoveerimise mess Ökomäss

• 1940üleriiklikkuüritustjakampaaniatüle188000noorele, teiste seas nt teaduskeskuse AHAA interaktiivne sipelgapesa

• 148maakondlikkuprojekti(koolitus,õppekäik,laager, konverents jne) üle 55 000 lapsele ja 25 000 täiskasvanule

• 6351üleriiklikkuja100maakondlikkutrükist• VapramäeVellavereVitipalujaTartuloodusmajad• PärnujaSaaremaaTeadusjaHuvikoolikeskkonnahariduskeskus• EMÜVõrtsjärveõppekeskusejaTõnissonimajarenoveerimine


Pärnumaa keskkonnahariduskeskuses saavad loodusharidust kõik maakonna lapsed, ent sinna on asja ka uuenduslike ehitus-lahenduste uudistajail.

Unikaalne murukatusega maja on ühtaegu nii avatud külastuskeskus, põnevate ringidega huvikool kui ka praktilise loodusõppe koht Pärnumaa koolidele. Valida saab üle 60 õppeprogrammi vahel, huviringe toimub keskuses kümme, teiste seas näiteks särasilmsete uurijate, merebioloogia ja loodusmatkajate oma.

Nutikad lahendused

Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja direktori asetäitja Merle Einola sõnul on maja keskkonnasäästlik. „Katusel olevad päikese-paneelid eelsoojendavad tarbevett, tualettides kasutatav kätepesuvesi täidab klosetipoti, mis võimaldab vett teist korda kasutada,” tõi ta välja vaid mõned näited. Ehituses on kasuta-tud keskkonnasõbralikke materjale, maja katab hooldusvaba kukeharja muru. „Seega toimib ka maja ise ökotehnoloogiliste ja säästvate ehituslahenduste ekspositsioonina,” lausus Einola.

Pärnu peibutav roheline oaas

Keskuse püsiväljapanek kes-kendub siiski Pärnumaa taime-dele, lindudele, loomadele ja mereelustikule.

Menukas planetaarium

Hoone esimesel korrusel paik-nevad klassiruumid, raamatukogu, kaasaegne merebioloogi labor, videoruum ja loodushelide kuulamise ruum. Teiselt

Kütkestava arhitektuuriga murukatusega maja mõjub koos endise puukooli territoo-riumil paikneva avara aiaga tõeliselt mõnusa rohelise oaasina.

Foto: Ülo Soomets

Maja toimib öko- tehnoloogiliste ja säästvate ehitus-lahenduste püsi-ekspositsioonina.


Saverna lasteaias Põlvamaal lõbustatakse ja haritakse lapsi ning nende kaudu ka lapsevanemaid just praktiliste toime-tuste kaudu. KIKilt toetust saanud projekt „Märka endast väiksemaid” viis lapsed uudistama kuklaste kuningriiki ning andis võimaluse ise taimi kasvatada.

Väiksed ja veel väiksemad

Supikaunistus oma peenralt

Iga laps sai endale oma poti ning pisikesed näpud pistsid mulda tilli, lehtsalati ja saialille seemneid. Istutamiseks vajami-nev muld oli lasteaial kompostrist omal võtta.

korruselt võib leida lemmikloomadega elavnurga, seminariala, liigirikka kasvuhoone ja talveaia. Hoone keskel on ümar pla-netaarium-ringauditoorium, kus plaanitakse tulevikus läbi viia ka 360-kraadiseid planetaariumietendusi ja näidata 360-kraa-diseid filme. Keskusesse on rajatud tähetorn ilma-, linnu- ja tähistaevavaatluseks.

Moodsa maja projekteerisid arhitektid Maarja Kask, Karli Luik jaRalfLõokearhitektuuribüroostSaltoAB.SisekujundusetegiHelen Rebane ja hoone ehitas valmis Riverside OÜ.

Abistav koostöö

Pärnu roheline oaas läks maksma 4 miljonit eurot, sellest 3,6 miljonit rahastas Euroopa Regionaalarengu Fondist KIK ja omafinantseeringu panid kokku kõik Pärnumaa Omavalit-suste Liidu liikmed. Merle Einola sõnul sujus koostöö KIKiga imehästi. „Ütlen palju kiidusõnu projektikoordinaatorite Kaidar Viikmanni ja Evelin Kurmiste kohta, kes olid väga kompetent-sed, heatahtlikud ja ülipedantsed,” tunnustab ta. „Nad aitasid meid väga-väga palju, tänu neile sai selle ülikeerulise projekti elluviimine üldse võimalikuks.”

Pärnumaa keskkonnahariduskeskus on munitsipaalhuvikooli Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja üks kolmest õppehoonest. 2013. aasta septembrist detsembrini külastas maja ligi 5000 inimest.

Projekt kulges tõusude ja mõõnadega. Oli raskeid hetki – ehitaja leidmine võttis oodatust enam aega, mistõttu kujunes ehitus-periood pingeliseks, seejärel ei soosinud pikk lumerohke talv ehitustegevust. Lõpuks siiski kõik sujus ja lõpptulemus on igati märkimisväärne.

Keskuse külastajad ei jää kindlasti vaid Pärnumaa piiresse, sinna tulevad inimesed ka kaugemalt. Usun ja loodan, et Pärnumaa keskkonnahariduskeskusel läheb edaspidi väga hästi, vaieldama-tult töötavad seal asjatundlikud ja entusiastlikud inimesed.

„30 päeva! Ma olen siis juba nii vana!” imestas väike Sipsiku lasteaia laps, kuuldes, et just niikaua võtab aega mulda pandud seemne kasvamine taimeks.

Evelin Kurmiste,projektikoordinaator


Lasteaia direktori Inge Tamme sõnul püsis laste huvi taimede kasvatamise vastu pikalt. „Kõige suurem ootamine oli muidugi see, et millal ometi taimed kasvama hakkavad. Hiljem mõõtsime ja vaatlesime taimekesi ning tilli viisime ka kööki supikaunistuseks.”

Sipelgate vastukülaskäik

Vägeva elamuse andis pisikestele looduseuurijatele käik Kiidjärve kuklaste kuningriiki. „Laste jaoks oli see lihtsalt super,” meenutab Inge Tamm. „Kõik need vabas looduses olevad sipelgate rajad ja sipelgapusle kokkupanek ja... Lastel läksid isegi sääsed meelest.” Hiljem on rühmas tehtud sipelgapesa paberma-kett ja sipelgaid joonistatud, ning kui kord kevadel majja mõnedsipelgadtungisid,olilastelselge,et“nüüdonnemad metsast meile külla tulnud”.

Lillis asub loodusõppestaapLilli looduskeskuse eestvedamisel korralda-takse Viljandimaa 1.−9. klasside õpilastele ja lasteaialastele juba mitmendat aastat tasuta õppeprogramme.

Igale klassile on oma programm, näiteks kolmanda klassi oma kannab nime „Sammalhabemed” ja toimub Heimtali õpperajal, esimesele klassile mõeldud „Elu metsas” aga Lilli loodusmajas. Programme pakutakse koostöös erinevate Viljandimaa kesk-konnaharidusasutustega, MTÜ Lilli Looduskeskus on projekti eestvedajaks.

Õppetegevust rahastab KIK, partneriteks on Keskkonnaamet, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja RMK. 2013. aasta sügisest käivitus sarnane projekt ka Valgamaa koolidele.

Sipsiku lasteaia lapsed said igaüks endale oma taimed kasvama panna, et siis üheskoos nendega suuremaks kasvada.

Foto: Inge TammLaste jaoks oli see lihtsalt super!

Sookolli kool

KIK toetab ka teisi Lilli looduskeskuse algatusi. Näiteks käib loodusmajas regulaarselt koos keskkonnaring „Sookolli kool”, korraldatakse õppereise täiskasvanutele, talvist Metsamuhkli-maad ja suviseid looduslaagreid. Aastas pakub Lilli looduskes-kus tegevust umbes 5000 inimesele, 2013. aastal toetas KIK seda 94 375 euroga.

Programmi “Elu metsas” käigus avanes Kalmetu põhikooli esimese klassi lastel võimalus metsatarkuste kuulamise kõrval ka lammastele leiba anda.

Keskkonnaprojektidest saavad osa kõik Sipsiku lasteaia lapsed – koolieelikute kõrval ka 2-3aastased juntsud, kokku 54 last. Nii et endast väiksemaid märgatakse seal igal sammul. KIK toetas projekti 593 euroga.

Foto: Anneli Valgre


KESKKONNAKORRALDUS

Tehtud töid

• 3aspiratsiooniseadmepaigaldamine• 1ventilatsioonisüsteemipaigaldamine• 5uuringuläbiviimine

Mida KIK toetab?

• saasteennetuslike,tehnilistejaoskusteabemeetmete väljatöötamine ja juurutamine

• parimavõimalikutehnikajapuhtamatootmisealaste uuringute ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine

• hädaolukorraksvalmistumine,hädaolukorralahenda mise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamine ja koostöövõimekuse suurendamine

Väljamaksed keskkonnakorralduse projektidele

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesTehnika (kuni 2010) 1 62 617Välisõhukaitse (kuni 2010) 2 86 135Maapõu (kuni 2010) 3 39 056Väljamaksed keskkonnakorralduse projektidele (al 2011) 18 514 340Keskkonnakorraldus, kaasrahastamine 11 259 081KOKKU 35 961 229

2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi keskkonna-korralduse programmist 20 uut projekti kogusummas 1,4 miljonit eurot.


Puutööd tehes leviv mõnus lõhn tervisele nii hea polegi. Eriti, kui seda lendleb õhus suures koguses, nagu näiteks tööõpetuse tunnis juhtuda võib.

Puidu töötlemisel erinevate saagide, höövel- ja lihvmasinate, treipinkide ja elektriliste käsitööriistadega tekib ikka palju pee-nikest puidutolmu. Selle äraimemiseks kasutati Kiili gümnaa-siumis seni väikeseid, kodukasutajatele mõeldud laastuimu-reid, mis lasevad aga silmale nähtamatu peene tolmu ruumi tagasi. Sealt ladestub see omakorda seintele, mööblile ja inventarile, hullem on aga mõju õpetajate ja õpilaste tervisele.

Põhjustab allergiat

Enamik sissehingatavast tolmust jääb pidama ülemistesse hingamisteedesse ehk ninna, kõrri ja hingetorusse ning võib neid ärritada ja allergiat tekitada. 10–15% peenemaid kübe-meid pääsevad aga edasi kopsudesse, kus võivad tekitada kroonilist põletikku.

Kiili kooli puutöö tundidest võtab igal aastal osa umbes 150 poissi ja kevadel toimuva „tunnivahetuse” käigus ka sama

palju tüdrukuid. On olnud juhtumeid, kus õpilane ei saa ärri-tava tolmu tõttu tunnis osaleda.

Nii paigaldatigi Kiili gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassi 2013. aasta suvel võimas puidutolmu imusüsteem. 20 803 eurot maksma läinud seadme ostu toetas KIK 18 723 euroga. Analoogseid seadmeid on KIKi toel ostetud või oste-tamas ka teistesse koolidesse ja puidutöökodadesse.

Tolmuvabam puutöö

Foto: Aimur Liiva

Kiili gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassi paigutatud võimas puidutolmu imusüsteem ei lase puidutolmul tervist kahjustada.


KESKKONNA- JÄRELEVALVE JA -SEIRE

Tehtud töid

• ostetudon: - öövaatlusseadmeid - gaasidetektoreid ja gaasianalüsaatoreid - kaugusmõõtjaga binokleid - maastureid• keskkonnaseireandmehõivejakasutajatevajaduste

kaardistamine programmi KESE (keskkonnaseire ja andmehõive arendamine) raames

Mida KIK toetab?

• vajalikevahenditejatehnikasoetaminekeskkonna järelevalve tõhusamaks korraldamiseks

• vajaliketöövahenditearendaminejaväljatöötamineriiklikuseire seireandmestiku haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks

Väljamaksed keskkonnajärelevalve ja -seire ning hädaolukordadeks valmisoleku projektidele

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesERF keskkonnajärelevalve arendamine 5 1 546 377ERF keskkonnaseire arendamine 1 22 199ERF keskkonnaseire ja andmehõive arendamine 1 198 099ERF keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine 1 248 302KOKKU 8 2 014 978

Keskkonnajärelvalve arendamise meetme alt eraldas KIK 2013. aastal Keskkonna inspektsioonile 0,5 miljonit eurot eriotstarbeliste maasturite ja sõidu autode ostuks.

Investeeringuid Eesti keskkonnajärelevalvesse ja -seiresse rahastab KIK Euroopa Regionaalarengu Fondist.


Keskkonnaameti kiirgusosakond sai moodsa mobiillabori, mis suurendab oluliselt Eesti võimekust hädaolukordades reageerida ning keskkonnajärelevalvet ja -seiret teha.

VäikekaubikMercedesBenzSprinterbaasilehitatudliikuv laboratoorium ehk mobiillabor on varustatud vajalike vahen-ditega keskkonna radioaktiivsuse taseme ja keskkonna-objektide radionukliidkoostise määramiseks. Kiirgustaset saab mõõta sõidu pealt ja saadud proove analüüsida otse sündmus kohal. Kiirus ja operatiivne reageerimine on aga kiirgusega seotud olukordades ülioluline.

Mobiillabor võimaldab otse sündmuskohal analüüsida keskkonnaproove õhust, veest, pinnasest ja mujalt, mõõta saab nii üldist saastumise taset kui ka identifitseerida üksikuid radionukliide. Kogutud andmete alusel antakse hinnanguid kiirgusohu suuruse, olemuse, ulatuse ja kestvuse kohta.

Sõidukile on paigaldatud kolm erisuunalist detektorit, mille abil on võimalik kindlaks teha, kust suunast kiirgus lähtub. Seega on võimalik mobiillaborit kasutada kaotatud, varas-tatud või pahatahtlikult paigaldatud suure aktiivsusega kiirgusallikate otsimiseks ja tuvastamiseks. Mobiillabor

võimaldab kontrollida ka kiirgustegevusluba omavate ette-võtete kiirgusohutusnõuete täitmist.

Ööpäevaringne valmisolek

Keskkonnaamet on mobiillaborit juba mitmel korral kasuta-nud – näiteks on sellega piiripunktis määratud looduslikku kiirgusfooni ületava kauba radionukliidset koostist ning toetatud kiirgustaseme mõõtmiste läbiviimisel Päästeametit. Olukordadeks, kus on vaja mobiillaboriga kiiresti välja sõita, on Keskkonnaametis olemas ööpäevaringne valvemeeskond.

Eestis tegelevad kiirgusohutusega Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet. Keskkonnainspektsioon teeb kiirgusohutuse järelevalvet, Keskkonnaamet korraldab riiklikku kiirgusseiret, väljastab kiirgustegevuslube, tagab kiirgusohust varajase hoiatamise, osaleb kiirgushädaolukorra lahendamisel ning osaleb vajadusel koostöös Keskkonnainspektsiooniga kiirgus-ohutuse järelevalves.

Mobiillabor maksis 491 300 eurot ja selle soetamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnajärelevalve aren-damise meetmest.

Mobiillabor suurendab kiirgusohutust

Foto: Keskkonnaamet

Väikekaubik Mercedes Benz Sprinter baasil ehitatud liikuv laboratoorium koos spetsialistidega sõidab vajadusel välja ööpäevaringselt.


MAAPÕU

Tehtud töid

• kaevandamistegevuseaerokontrollid150karjääris• kontrollmõõdistamised6karjääris• kaevandamisegarikutudjamahajäetudehitusmaavarade

revisjonid Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal• ajakiri„Eestipõlevloodusvaradjajäätmed”• mäejageoloogiakonverentsid

Mida KIK toetab?

• maapõueressurssidesäästlikkasutamine• maastikekorrastamine• maapõuealaseteabekorrastamineninglevitamine

Väljamaksed maapõue projektidele

2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi maapõue programmist 14 uut projekti kogusummas 854 000 eurot.

Enamasti on tegu uuringute, konverentside, aerokontrollide ja seisundi hindamistega.

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesMaapõueteave (al 2011) 21 896 257KOKKU 21 896 257


Geoloogid süvenesid aja olemusse

Juba mitmendat aastat paneb KIK õla alla geoloogide sügiskoolile, mis sel korral võttis erinevate nurkade alt vaatluse alla aja.

„Kas täna on täna ja eile oli eile?”, „Vesi läbi aegade ehk miks me kogu aeg kakleme?”, „Kartul ajas ja aeg kartulis” – need on vaid mõned kolme päeva jooksul oktoobris Jõgevamaal Voo-rel kõlanud ettekannete pealkirjadest. Sügiskoolis räägitust ilmus ka kogumik „Aeg”, millega kõik huvilised saavad tutvuda geoloogiasygiskool.blogspot.com.

Kindel kohtumispaik

Geoloogide sügiskool on kujunenud oluliseks eestikeelseks geoloogiateemaliseks arutelukohaks, 2014. aastal toimub see juba kümnendat korda. See aitab kaasa interdistsiplinaarsele ja põlvkondadevahelisele suhtlusele geoteaduste vallas, soodustades üliõpilaste kontakte teiste valdkondade ja orga-nisatsioonidega. Valminud kogumikud avardavad arusaamist

Foto: TTÜ Mäeinstituut, Veiko Karu

Geoloogide sügiskoolis osalejad kiidavad erinevate valdkondade ettekannete kõrval ka ühiselt ette võetavat matka, filmi- ja diskussiooniõhtuid.

aktuaalsetest geoloogilistest teemadest ja geoloogiaga seon-duvatest keskkonnaprobleemidest ning jõuavad huvitatud pedagoogide, üliõpilaste, kodanike ja ametnikeni.

Sügiskooli korraldamine ja kogumiku väljaandmine läks maksma 14 395 eurot, KIK kattis sellest 13 755 eurot.


jäätmekäitlus2013. aastal otsustas KIK rahastada keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse programmist 90 uut projekti kogusummas 1,8 miljonit eurot. Valdavalt oli tegu ohtlike jäätmete käitlemise ja maastikupilti kahjustavate vanade ehitiste lammutamisega.

Ühtekuuluvusfondist rahastas KIK 12 jäätmete kogumise, sortimise ja taas-kasutamise projekti kogu summas 7,2 miljonit eurot. 4,7 miljoni euroga toe-tati Kohtla-Järve põlevkivitööstuse keskkonnanõuetele mittevastava prügila põlengu likvideerimist.

Mida KIK toetab?

• ohtlikejäätmetekogumissüsteemiarendamine• jäätmeteliigitikogumisejataaskasutusearendamine• jäätmetestpõhjustatudkeskkonnasaastamisevältimine

ja vähendamine• vanadepõllumajandus,tööstusvõimilitaarehitiste

lammutamine• nõuetelemittevastavateprügilatesulgemine

2013 Projektide arv Väljamaksed eurodesOhtlike jäätmete käitlemine 23 267 006Tavajäätmete käitlemine 10 981 256Jäätmekäitluse maakondlik programm (rahastatud kuni 2012) 30 193 924Maastikupilti kahjustava ehitise lammutamine 7 187 012ÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine 16 4 050 591ÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine 7 2 947 849ÜF põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja korrastamine 2 7 193 723ÜF põlevkivienergeetika jäätmehoidlate sulgemine ja tuhaärastussüsteemi uuendamine 1 1 350 636KOKKU 96 17 171 996

VÄLJAMAKSED JÄÄTMEKÄITLUSE PROJEKTIDELE

Tehtud töid

• ohtlikejäätmetekogumisringidüleEesti• uuedjäätmejaamadVormsil,Kohtlavallas,Noarootsis,

Väike-Maarjas, Viisus Järvamaal ja Põlvas; olemasolevate jäätme-jaamade laiendus ja arendus Kundas ja Järvamaal, Peetris

• vanadelagunenudhoonetelammutamineüleEesti– maastikupilti ei reosta enam 13 kasutut hoonet

• 7tavajäätmeprügilakorrastamine• Raadiendiselennuväljapuhastaminejäätmetest


Pandipakendite töötlemine muutus efektiivsemaks

Eesti pandipakendite kogumist korraldav Eesti Pandipakend sai moodsa käitluskeskuse ja 2014. aasta suvel valmib ka eraldi tagas-tuskoht neile, kes soovivad korraga ära tuua suurema koguse taarat. KIK toetab projekte veidi enam kui poole miljoni euroga.

Pandipakendite käitluskeskus avati Lasnamäel 2013. aasta mais. See on efektiivsem ja loodussõbralikum kui senine kes-kus Maardus. Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul on uue keskuse läbilaskevõime 30% suurem ja väljastatavate pakendikuubikute mass endiste mõõtmete juures pea kaks korda suurem kui varem. „See tähendab, et ühte kuubikusse pressitakse rohkem pakendeid, väheneb transpordivajadus ning seeläbi ka keskkonnareostus,” selgitas Raal.

Töö anti masinatele

Suurenevate pakendikoguste juures on tähtis ka tegevuse automatiseeritus. „Kui Eesti Pandipakend kaheksa aastat tagasi alustas, sorteeriti pudeleid ja purke suures osas käsitsi,” meenutas Rauno Raal. „Alles nüüdsest on see ülesanne antud automaatsorterile.”

Eesti Pandipakendi uus büroo- ja tootmishoone koos sead-metega läks maksma üle 4 miljoni euro, KIK toetas seadmete – konveierliinide, presside ja automaatsorteri ostu.

Avatakse taaramaja

Teise mahuka ettevõtmisena rajab Eesti Pandipakend Tallin-nas Laagri Maksimarketi juurde nn suurt taaramaja. See on mõeldud korraga suuri pandipakendi koguseid tagastavatele inimestele ning muudab protsessi kiiremaks ja mugavamaks. KIK toetab hoone rajamist, loendamisseadme ja presskontei-nerite ostu.

Eesti Pandipakend on tootjate ja maaletoojate ning kaup-meeste poolt loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korral-dada tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taas-kasutamist. 2013. aastal kogus ja suunas ettevõte taaskasutusse enam kui 240 miljonit pandi-pakendit. Aastaga kasvas tagastus 6%, ent umbes sama palju suurenes ka pakendite müük.

2013. aastal koguti ja suunati taas-kasutusse enam kui 240 miljonit pandipakendit.


Foto: Kristjan Teedema / Scanpix

Tartust kaovad Vene sõjaväe tondilossid

Nõukogude sõjaväelendurite staabid asusid Tartus Ülejõe ja Raadi linnaosas. Juba ammu seisid majad – teiste seas ka nt sõjaväelaste kino, söökla, spordihall, varjendid – kasutult ja lagunesid, ala kordategemiseks puudus linnal aga raha.

Suur lammutustöö

Lammutamine hakkas lõpuks pihta 2013. aastal, KIK eraldas esimese 15 hoone lam-mutamiseks 77 431 eurot. Puiestee ja Kasarmu tänaval ümber lükatud majade jäät-med käideldi ning ala heakorrastati, tulevikus on plaanis sinna rajada waldorfkeskus.

Seejärel võeti sihikule järgmised 17 hoonet Raadil. Tööd hakkasid peale 2013. aasta lõpus, KIK toetab lammutamist 74 737 euroga. Hea uudis on see, et mõlemad lammutused läksid maksma umbes poole vähem kui Tartu algselt prognoosis. Siiski on minevikuvarjud visad kaduma ja üks analoogses mahus lammutus ootab tartlasi veel ees.

Vene väed lahkusid Eestist 1994. aastal, nüüd on Tartu linna-pildist kadumas ka neist maha jäänud hiiglaslikud angaarid, kasarmud ja abihooned.

Indrek Põder, KIKi esindaja Tartumaal

KIK toetab maastikupilti kahjusta-vate ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitiste lammutamist alates 2012. aastast. Rahastatakse ka lammutamisest tekkinud jäätmete käitlemist, sh taaskasutust ja ring-lussevõttu ning maa-ala koristamist. Toetamine jätkub ka 2014. aastal. Tartu projekt eristub selle poolest, et tegemist on sedavõrd ulatusliku lammutustööga. Projektiga luuakse eeldused seni kasutusest väljas olnud piirkonna integreerimiseks linnaruumi, liiatigi asub korrasta-tud maa-ala rajatava Eesti Rahva Muuseumi hoone läheduses.

Puiestee ja Kasarmu tänava vahelisel alal lammutati teiste seas ka endine sõjaväelaste spordisaal-kaarhall.


Suurematesse asulatesse on kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks rajatud keskkonna- ja jäät-mejaamad, valla hajaasustusega piirkondadesse korraldatakse kogumisringe. „Kui see teenus oleks 100% valla rahastada, jääks tühjendusi kindlasti harvemaks,” arvab jäätmehooldus-keskuse projektijuht Evelyn Jasson.

Värvid, lakid, lahustid

Kohalike omavalitsuste jaoks on koostöö MTÜga meeldiv ja mugav, sest nemad peavad vaid kohalikke elanikke teavitama, millal ja kus ohtlikke jäätmeid ära saab anda. Kui paljude teiste jäätmeliikide puhul kehtib tootjavastutus – näiteks autorehve vahetades võib vanad rehvid südamerahuga töökotta jätta –, siis ohtlike jäätmete puhul on oluline, et inimesel oleks olemas koht, kuhu need tasuta ja turvaliselt ära tuua.

Eesti inimesed toovad kodudest ohtlike jäätmetena kõige rohkem vanu värve, lakke ja lahusteid. Aga ka muud, sest näiteks 2013. aastal oli Paide, Türi, Põltsamaa ja Suure-Jaani

Vanade värvide kõrval tuuakse ohtlike jäätmetena ära ka aegunud tehnikat, ohtlikke pakendeid, taimekaitsevahendeid jms.

Foto: Evelyn Jasson

jäätmejaamades kogutu seas ka 519 kg ravimeid, 187 kg hap-peid ja 454 kg ohtlikke aineid sisaldavaid pesuaineid.

Teadlikkus tõusnud

Kesk-Eestis koguti 2013. aastal kokku 62 tonni ohtlikke jäätmeid. „Algu-ses toodi kogumisringidel ohtlike jäätmete pähe meile ka jalgrattaid, vanu kelke ja plastmassist mängu-asju, aga nüüd on üldine teadlikkus siiski tõusnud,” kinnitab Kesk-Eesti jäätmeringide põhjal Evelyn Jasson.

Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskusesse kuulub 28 omavalitsust. 2013. aastal toetas KIK keskkonnajaamade rajamist ja korrasta-mist, ohtlike jäätmete kogumist ning käitlemist piirkonnas 60 000 euroga.

Ohtlikud jäätmed ohutult kokku

Alguses toodi oht-like jäätmete pähe ka jalgrattaid, vanu kelke ja plastmas-sist mänguasju.

Läbi erinevate projektide on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldus-keskuse kompetents üha kasvanud ning seetõttu on suhtlus nendega väga meeldiv. Lisaks ohtlike jäätmete kogumis-ringidele on nad andud märkimisväärse panuse kohalike jäätmejaamade rajamisse erinevatesse piirkondadesse.

Andres TšumakovKIKi esindaja Järvamaal

Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus kogub piirkonna ohtlikud jäätmed juba mitmendat aastat kokku KIKi rahastuse toel.


Bilanss

eurodes

31.12.2013 31.12.2012

VARAD

KäibevaraRaha 65 321 597 65 873 324Nõuded ja ettemaksed 46 234 759 50 602 938Käibevara kokku 111 556 356 116 476 262

PõhivaraLaenunõuete pikaajaline osa 105 117 951 75 508 570Materiaalne põhivara 117 394 116 618Immateriaalne põhivara 147 977 169 989Põhivara kokku 105 383 322 75 795 177

VARAD KOKKU 216 939 678 192 271 439

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustusedLaenukohustused 29 517 41 567Võlad ja ettemaksed 34 948 940 33 906 562Sihtotstarbelised tasud, toetused 38 957 467 33 427 900Lühiajalised kohustused kokku 73 935 924 67 376 029Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 66 736 547 33 734 388Pikaajalised kohustused kokku 66 736 547 33 734 388

KOHUSTUSED KOKKU 140 672 471 101 110 417

NETOVARA

Sihtkapital 1 488 897 1 488 897Akumuleeritud ülejääk 89 672 125 102 034 811Aruandeperioodi tulem -14 893 815 -12 362 686Netovara kokku 76 267 207 91 161 022

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 216 939 678 192 271 439


Tulemiaruanneeurodes

2013 2012

TULUD

Annetused ja toetused 194 004 506 204 426 747Muud tulud 36 749 476 35 842 428Kokku tulud 230 753 982 240 269 175

KULUD

Jagatud annetused ja toetused -240 857 730 -249 644 845Mitmesugused tegevuskulud -1 808 825 -879 909Tööjõukulud -3 623 170 -3 012 198Põhivara kulum -193 903 -172 986Kokku kulud -246 483 628 -253 709 938

PÕHITEGEVUSE TULEM -15 729 646 -13 440 763

FINANTSTULUD JA -KULUD 835 831 1 078 077

ARUANDEAASTA TULEM -14 893 815 -12 362 686


Antud sihtfinantseerimise kulud keskkonnakaitsevaldkondadeleeurodes

2013 2012

1. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 2013

1.1. Veemajandus 1 793 797 01.2. Jäätmekäitlus 684 712 01.3. Looduskaitse 305 169 01.4. Metsandus 68 399 01.5. Maapõue 22 736 01.6. Atmosfääriõhu kaitse 475 828 01.7. Keskkonnateadlikkus 490 736 01.8. Kalandus 202 398 01.9. Keskkonnakorraldus 113 469 01.10. Merekeskkond 2 262 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2013 4 159 506 0


2.1. Veemajandus 11 526 258 2 773 3862.2. Jäätmekäitlus 269 007 33 1702.3. Looduskaitse 2 721 357 769 0032.4. Metsandus 1 367 907 74 7002.5. Maapõue 478 196 7 8602.6. Atmosfääriöhu kaitse 3 460 603 124 7162.7. Keskkonnateadlikkus 1 739 517 245 2272.8. Kalandus 677 813 222 2762.9. Maakondlik 570 638 167 8672.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 677 080 494 7272.11. Keskkonnakorraldus 262 646 29 3082.12. Merekeskkond 158 416 22 626Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2012 23 909 438 4 964 866


3.1. Veemajandus 5 071 887 12 565 7553.2. Jäätmekäitlus 273 287 655 3023.3. Looduskaitse 862 560 2 437 8953.4. Metsandus 2 734 355 1 593 3783.5. Maapõue 88 919 452 0333.6. Atmosfääriöhu kaitse 2 475 499 3 854 047


2013 2012

3.7. Keskkonnateadlikkus 1 178 086 2 749 1283.8. Kalandus 753 024 1 148 0413.9. Maakondlik 33 734 419 7093.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 33 001 649 6633.11. Keskkonnakorraldus 104 776 239 0993.12. Merekeskkond 447 955 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 14 057 082 26 764 051


4.1. Veemajandus 1 811 374 4 442 9964.2. Jäätmekäitlus 1 393 318 12 9704.3. Looduskaitse 12 028 1 238 2534.4. Metsandus 55 617 2 482 9554.5. Keskkonnakorraldus 87 508 917 0874.6. Keskkonnateadlikkus 22 084 798 5314.7. Kalandus 15 950 128 7824.8. Maakondlik 25 461 29 613Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 3 423 340 10 051 186


5.1. Veemajandus 467 305 1 038 5305.2. Jäätmekäitlus 0 30 0405.3. Metsandus 13 216 2 0705.4. Keskkonnakorraldus 0 19 6855.5. Keskkonnateadlikkus 0 32 5485.6. Kalandus 93 027 05.7. Maakondlik 0 18 477Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 573 548 1 141 349


6.1. Veemajandus 0 34 6536.2. Metsandus -2 592 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 -2 592 34 653


7.1. Jäätmekäitlus -613 781 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 -613 781 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 - 2013 45 506 541 42 956 105

8. 8.1. Annetused 1 500Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 45 506 541 42 957 605

Antud sihtfinantseerimise kulud keskkonnakaitsevaldkondadele, järg


Fond/Rahastusotsus 2013 2012

1. VÄLISABIVAHENDAMINEPÕHIVARASOETUSEKS

1.1. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt** ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 0 4 1421.2. Pärnu Jäätmemajandus ÜF 2001/EE/16/P/PE/006 0 195 3381.3. Projektid* ÜF periood 2007-2013 144 635 639 137 251 6261.4. Projektid* ERF periood 2007-2013 13 977 626 31 329 4711.5. Projektid* Roheline Investeerimisskeem 13 469 593 15 872 7541.6. Projektid* ESF periood 2007-2013 0 17 235Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks 172 082 858 184 670 565

2. VÄLISABIKAASFINANTSEERIMINEPÕHIVARASOETUSEKS

2.1. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 0 2442.2. Pärnu Jäätmemajandus ÜF 2001/EE/16/P/PE/006 0 -195 3382.3. Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteem ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 -2 597 02.4. Projektid* LIFE 94 206 6642.5. Projektid* ÜF periood 2007-2013 2 001 030 3 278 660Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks 2 092 639 3 084 230

3. VÄLISABIVAHENDAMINETEGEVUSKULUDEKS

3.1. Projektid* ÜF periood 2007-2013 15 396 853 13 885 8453.2. Projektid* ERF periood 2007-2013 4 489 841 4 143 6403.3. Projektid* ESF periood 2007-2013 401 949 186 966Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks 20 288 643 18 216 451

4. VÄLISABIKAASFINANTSEERIMINETEGEVUSKULUDEKS

4.1. Tehniline abi projektide ettevalmistamisel ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 107 223 153 5534.1.1. Tehniline abi poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise

ettevalmistamiseks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 107 223 153 553

4.2. Projektid* ERF periood 2007-2013 5 381 14 6024.3. Projektid* LIFE, INTERREG 774 445 547 838Kokku välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 887 049 715 994

Kokku antud välisabi kulud projektidele 195 351 189 206 687 240

Antud välisabi kulud projektidele eurodes

* Kajastatud koondina


SA Keskkonnainvesteeringute KeskusNarva mnt 7A, VI korrus10117 Tallinntel 627 4171fax 627 [email protected]

Tekstid ja toimetamineKatre Ratassepp

Fotode autoridesikaas: Jarek Jõeperakeskkonnaministri foto: lk 6 Renee Altrovteised portreefotod: Jarek Jõeperateemafotod: lk 5, 14, 18, 22, 23, 24, 28, 29, 30, 31, 34, 39, 41, 43, 44 Jarek Jõepera, lk 19 Toomas Kokovkin, lk 25 Pühajärve Puhkekodu, lk 35 Urmas Värnik, lk 45 Eesti Pandipakendlk 38, 40, 42 Dreamstime

KujundusPult

TrükkK-Print

Tagakaas

Documents

aastaraamat - kik.ee · Millised on Eesti suurimad keskkonnaprobleemid, mille lahendamisele KIK kaasa aitab? Meie suurim toetusvaldkond on pikalt olnud veemajandus – puhta joogivee