AHJA VALLA 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta … · 2016. 12. 29. · AHJA VALLA . 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne . Nimetus Ahja Vallavalitsus

AHJA VALLA

2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

Nimetus Ahja Vallavalitsus

Aadress Illimari 6, Ahja vald Põlvamaa 63710

Telefon 799 3970

E-posti aadress [email protected]

Interneti kodulehekülje aadress www.ahja.ee

Majandusaasta algus 01.01.2015

Majandusaasta lõpp 31.12.2015

Audiitor Aasta Audit OÜ

Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla,Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemislepingu

Lisa 5

AHJA VALLAVALITSUS 2015.aasta majandusaasta aruanne

Vallavanem Peeter Sibul 2

Sisukord

1 Tegevusaruanne 3

2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 10

2.1 Konsolideeritud bilanss 10

2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 11

2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 12

2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 13

2.5 Eelarve täitmise aruanne 14

2.6 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud

arvestuspõhimõtted

17

Lisa 2 Raha 21

Lisa 3 Maksud, lõivud 22

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed 23

Lisa 5 Varud 23

Lisa 6 Osalus tütarettevõttes 24

Lisa 7 Finantsinvesteeringud 24

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 25

Lisa 9 Materiaalne põhivara 26

Lisa 10 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 27

Lisa 11 Laenukohustused 28

Lisa 12 Tulud teenuste müügist 28

Lisa 13 Saadud toetused 29

Lisa 14 Muud tegevustulud 30

Lisa 15 Antud toetused 30

Lisa 16 Tööjõukulud 31

Lisa 17 Tegevuskulud 32

Lisa 18 Seotud osapooled 33

Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded 34

Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 37

3 Allkiri majandusaasta aruandele 38



TEGEVUSARUANNE

Konsolideerimisgrupi struktuur

Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad

järgmised üksused:

Konsolideeriv üksus Ahja Vallavalitsus

Allüksuse nimetus Töötajate keskmine arv

majandusaastal

(taandatud täistööajale)

Töötasude

kogusumma

majandusaastal

(eurodes)

Vallavolikogu 9 7 810

Vallavalitsus 6 71 922

Fr Tuglase nim Ahja Kool 21,07 218 270

Hooldekodu 7,36 56 528

Lasteaed Illikuku 7,25 54 263

Kultuurimaja 2 13 435

Raamatukogu 1,5 12 160

Spordihoone 1,1 8 232

Noortekeskus 1 7370

Kokku majandus(kalmistu; bussijaam; jäätmed) 0,75 4 559

Konsolideeritud üksus(vt lisa 6)

Üksuse nimetus Ahja valla

osaluse määr

(%)

Töötajate keskmine arv

majandusaastal

(taandatud täistööajale)

Töötasude

kogusumma

majandusaastal

(eurodes)

OÜ Ahja Soojus 100 1,38 4 940

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos

valitseva mõju all oleva üksusega(Ahja Soojus OÜ).

Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest

Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (eurodes)

2015 2014 2013 2012 2011

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 2 820 668 2 870 772 2 912 730 2 856 174 2 247 384

Kohustused aasta lõpus 157 131 177 322 216 115 130 071 189 518

Netovara aasta lõpus 2 663 537 2 693 450 2 696 615 2 726 103 2 057 866

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 1 099 189 1 111 468 980 352 1 099 247 1 014 849

Tegevuskulud -1 119 472 -1 081 901 -1 017 752 -1 032 369 -978 694

Tegevustulem -20 283 29 567 -37 400 66 878 36 156

Muud näitajad

Saadud sihtfinantseerimine

põhivara soetuseks 1 775 114 511 33 982 107 468 49 094

Likviidsus* 0,84 0,29 0,68 0,70 0,74



Lühiajaline maksevõime** 1,73 1,30 1,17 1,25 1,28

Kohustuste osakaal varadest 0,06 0,06 0,07 0,05 0,08

Piirmäärade näitajad

Laenukohustuste osakaal

varadest 0,04 0,04 0,06 0,03 0,06

Põhitegevuse tulem *** 86 733 36 896 56 731 57 075

Netovõlakoormus**** 57 548 106 006 108 548 23 216

*Likviidsus – likviidsed varad/lühiajalised kohustused

**Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused

***Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on

kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega, põhitegevuse tulemi

väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null.

****Netovõlakoormus – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel

arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32

lõikele 4 rahandusministri määrusega. Netovõlakoormuse arvestamisel summas 57 548 eurot on

arvesse võetud ka sihtfinanatseerimisteks saadud ettemaksed(vt lisa 10) 16 479 euro ulatuses.

Põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse väärtuse väljatoomisel on avaldatud nelja viimase aasta

andmed, kohustus avaldada eelpoolnimetatud andmed algas 2012. aastast alates, seega eelnevad

võrdlusandmed puuduvad.

Ülevaade Eesti majanduskeskkonnast

Eesti majanduskasv pidurdus 2015. aastal ja oli viimase kuue aasta aeglaseim, jäädes alla riigi

pikaajalisele kasvuvõimekusele. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt nõrk majandusolukord

mitmes naaberriigis ja kesised ekspordivõimalused; samal ajal on ettevõtete müük siseturul tänu

majapidamiste sissetulekute ja ostujõu suurenemisele kiiresti kasvanud.. Sissetulekute kasvu on

kannustanud miinimumpalga tõus, palgakokkulepped hariduses ja tervishoius ning majanduses

laiemalt ka tööealise elanikkonna ja vaba tööjõu ressursi vähenemine.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 1,1 protsenti.

2015. aastal oli SKP jooksevhindades 20,5 miljardit eurot. Majandust mõjutasid enim veonduse ja

laonduse lisandväärtuse vähenemine ning SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev

tööstus.

Tarbijahinnaindeks langes 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5 protsenti. Suurim

mõjutaja oli mootorikütuse 13,9% odavnemine, mõju avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri

4,3% ja soojusenergia 3,9% odavnemine ning alkohoolsete jookide 6,1% kallinemine. Eelmise

aasta keskmisega võrreldes kallinesid toidukaupadest enim kuivatatud puuvili ja pähklid (24%)

ning kohv (13%) ja odavnesid suhkur (18%) ning või (13%).

Töötuse määr(töötute osatähtsus tööjõus) oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr(tööga hõivatute

osatähtsus 15-74 aastases rahvastikus) 65,2% ja tööjõus osalemise määr(tööjõu osatähtsus 15-74

aastases rahvastikus) 69,4%. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine

kõrgem kui 2014. aastal. 2015. aasta paremate tööturunäitajate võimalike põhjustena võrreldes

eelneva aastaga võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele, 2014. aasta majanduskasvu

ning planeeritava töövõimereformi.

Keskmine brutokuupalk 2015. aastal oli 1065 eurot, 2014. aastal 1005 eurot.

Eelpool nimetatud andmete kajastamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja

Eesti Panga veebilehtedel avaldatud teavet.



Üldine ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest näitajatest

Rahvastik ja tööhõive

Ahja valla omavalitsuslik staatus kinnitati 19. detsembril 1991.aastal ja Ahja vald astus

omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Valla põhitegevusalaks on lahendada ja korraldada

kohaliku elu küsimusi, mis volikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega on pandud täitmiseks

vallavalitsusele.

Ahja vald asub Põlva maakonna põhjapoolses osas. Lähimad keskused on Tartu linn – 35 km,

maakonnakeskus Põlva linn – 25 km ning Räpina linn 30 km. Tartu ja Tartumaa mõju Ahja vallale

on lisaks geograafilisele lähedusele suur ka seetõttu, et ajaloolise jaotuse kohaselt kuulus Ahja vald

Tartumaa Võnnu kihelkonna koosseisu.

Valla territooriumil on üks alevik ja kaheksa küla. Valla pindala on 72,23 km2 , elanike arv

31.12.2015.a. seisuga oli 1011 /31.12.2014.a. seisuga oli 1023 elanikku. Elanike arvult ning

suuruselt on Ahja vald Põlva maakonna üks väiksemaid omavalitsusi.

Ahja valla elanike demograafiline struktuur aastatel 2013-2015

Seisuga 31. detsember 2015 2014 2013

Lapsed vanuses 0-6 51 52 61

Kooliealised vanuses 7-18 109 113 114

Tööealised elanikud 19-64 620 627 649

Vanemad kui 65 231 231 217

Kokku valla elanikkond 1011 1023 1041

Sünnid, surmad aastatel 2013-2015

Sünnid Surmad

2015 6 20

2014 4 9

2013 5 19

Registreeritud töötute arv kuude lõikes 2013-2015

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

2015 27 28 26 17 11 10 8 12 20 23 26 31

2014 35 34 36 28 26 25 23 23 28 29 28 31

2013 35 38 37 34 28 29 32 32 36 30 29 35

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli maksumaksjate keskmine arv 2015. aastal 398 isikut ning

keskmine maksustatav tulu TSD-deklaratsioonide alusel 830 eurot kalendrikuus/2014. aastal 379

isikut ning 777 eurot. Suurimad tööandjad: Ahja vallavalitsus koos allasutustega, Luha AV OÜ,

Atria Eesti AS, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Volari Betoonitööd OÜ ning Põlva Tarbijate Ühistu.

Keskhariduse omandamisel ning töökoha otsingul väljaspool valda on kindlalt Ahja valla elanike

eelistuseks-tõmbekeskuseks Tartu linn, tööle ja elama asutakse ka välismaale.

Valitsemine

Ahja Vallavolikogu on 9-liikmeline. Vallavolikogu esimees on Uuno Siitoja. Volikogus on

moodustatud järgmised alatised komisjonid: 3-liikmeline revisjonikomisjon ja 5-liikmeline

arengukomisjon.

Detsembrikuu volikogu istungil otsustati nõustuda Võnnu Vallavolikogu ning Kõlleste

Vallavolikogu otsustega „Konsultatsioonide alustamine valdade võimalikuks ühinemise kohta“.



Ahja Vallavalitsus on 4-liikmeline. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem Peeter Sibul,

sotsiaalnõunik Juta Otsa; pearaamatupidaja Eha Kamenik ja Fr Tuglase nim Ahja Kooli direktor

Katrin Jõgeva. Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu

seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid.

Vallavalitsus juhib valla ja valla allasutuste tegevust.

Korraldatakse kooli, lasteaia, kultuurimaja, raamatukogu, muuseumi, spordirajatiste, hooldekodu ja

tervishoiuasutuse ülalpidamist, sotsiaalabi ja –teenuste osutamist, vanurite hoolekannet,

noorsootööd, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate

korrashoidu.

Valla teabelehte antakse välja neli korda aastas, see on vallaelanikele tasuta. Lehe kõik numbrid on

olemas valla raamatukogus ning avaldatud valla kodulehel.

Haridus

Ahja Koolis õppivate laste arv klasside lõikes aastatel 2013-2015

1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kokku

2015 12 7 7 6 5 5 3 12 8 65

2014 7 7 6 5 5 4 12 8 10 64

2013 7 5 5 5 4 12 7 11 11 67

Õppeaastal 2015/2016 on IV ja V klass ning VI ja VII klass liitklassid.

Õppeaastast 2012/2013 muutus kool põhikooliks. Materiaal-tehniline baas on hea: õppijate

vajadustele vastav õppekeskkond, kaasaegne spordihoone, pidevalt uuendatavad multimeedia- ja

infotehnoloogiavahendid(sülearvuti, arvutikomplektid, digiekraanid), maitsev tasuta toit oma

koolisööklast. Tegevust jätkasid tugiõppe süsteemid: väikeklass-3 õpilast, pikapäevarühm-20

õpilast, õpiabi rühm-12 õpilast ning logopeed-16 õpilast. 2015. aasta sügisel alustas tööd

psühholoog, kelle peamisteks tööülesanneteks on õpilaste, õpetajate ja vanemate abistamine,

toetamine ning probleemide ennetamine. Koolis tegutseb 12 huviringi, õpilasomavalitsus, kooli

ajalehe Koolipress toimetus, koostöös noortekeskusega toimusid perekesksed üritused. Kohtumisi

rahastas Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm, mille eesmärgiks on võrgustikutöö

tugevdamine kooli, noortekeskuse ja lastevanemate vahel.

Vabariiklikel ja maakondlikel aineolümpiaadidel ning konkurssidel osaleti neljateistkümnel korral,

toimus Friedebert Tuglasele pühendatud maakondlik omaloomingukonkurss ning osaleti KEAT

õppepäevadel. Tähelepanu pöörati suhtlemisele ja üksteise abistamisele - Märka head!

Õpilasliinid hoitakse käigus riikliku dotatsiooni ja vallaeelarve vahenditega, bussiliine teenindab

AS Go Bus.

Koolimajas avati 01. septembril 2012 üks koolieelikute rühm lastele vanuses 6-7 aastat ning

lasteaiahoones jätkab liitrühm lastele vanuses 2-5 aastat. Õppe- ning hoiutingimused väga head,

toimuvad logopeedi tunnid ning ühisüritused koos vanematega. Maakondlikest üritustest korraldati

Ahjal Põlva maakonna lasteaedade luulepäev.

Kultuur, sport ja vaba aeg

Raamatukokku soetati uusi raamatuid 5614 eest.

Raamatukogu juhataja koordineerib alates 2014. aastast ka muuseumi ruumide tööd. Muuseumis

on sisustatud korralik õppeklass, kus on võimalik läbi viia koolitusi, seminare, töötubasid ja

muuseumitunde õpilastele ning teistele huvilistele.

Lisaks traditsioonilistele üritustele peeti raamatukogu õuealal lehehakkamiskuu laata ja viinakuu

sügislaata koos raamatukogu 90. aastapäeva tähistamisega.

Kultuurimaja alluvuses tegutsevad kaks tantsurühma, lauluansambel, rõduteater. Kultuurimaja

keldrikorrusel on avatud noortekeskus. Noortekeskuse tegevust on rahastatud lisaks vallaeelarvele

ka mitmetest projektidest( SA Archimedes Noorteagentuur, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste



Ühendus). Noortele on pakutud võimalust ellu viia omaalgatuslikke projekte, mis on kogukonna

poolt väga hästi vastu võetud, näiteks Ahja Saunaralli, aastalõpuball.

Noorsootöö valdkonna tublisid tegijaid tunnustatakse igal aastal vabariigi aastapäeva aktusel.

Noortekeskuse ruumides kino näitamise võimalus-lepinguline partner MTÜ Kinobuss.

Mõisapargis on laulu- ja tantsulava vabaõhuürituste korraldamiseks ning järverannas

rannavõrkpalli väljak.

Sportimistingimused on vallas head. Vallaelanike kasutada on spordihoone ning tänavakorvpalli

väljak.

Majandus

Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 2015. aasta lõpu seisuga Ahja vallas registreeritud: 75

osaühingut, 38 füüsilisest isikust ettevõtjat, 8 mittetulundusühingut, 7 korteriühistut, 2

usaldusühingut, tootmisühistu ja teenindusühistu.

Ahja vald on AS „Põlva Vesi“ aktsionär.(vt lisa 7)

Ahja vallas on vallateid ning -tänavaid kokku 47,5 km ning kergliiklustee pikkusega 420 meetrit.

Teede ja tänavate olukord rahuldav. Riik eraldab omavalitsustele teedehoiu toetuseks

kokkuleppelise protsendi planeeritavast kütuseaktsiisi laekumisest, 2014. aastal eraldati 30 804

eurot, teedesse investeeriti 42 305 eurot, 2015. aastas kajastatakse rahaeraldis toetusfondi osana,

summaks oli 33 011 euro, teedesse investeeriti 25 848 eurot koos käibemaksuga.

Ahja mõisa pargi rekonstrueerimise töödega alustatakse uuel aastal. Rekonstrueerimise käigus

korrastatakse ning renoveeritakse pargi territooriumile jäävad teed ning taastatakse mõisahoone

esisel haljasalal olnud ringtee. Samuti raiutakse tööde käigus ca 8 hektari suuruselt pargialalt maha

vanad ning kuivanud puud, mille asemele istutatakse uued. Tööde aluseks on 2012. aastal

koostatud mõisapargi renoveerimisprojekt. Projekti läbiviimist rahastavad SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ühtekuuluvusfond ja Ahja vald. Projekti kogumaksumus on

481 021.93 eurot.

Ehitustegevust iseloomustab väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade arv

Ehitusluba Kasutusluba

2015 13 10

2014 23 15

2013 11 6

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Ahja vallal on olemas viie korteriga sotsiaalelamu.

Vallaeelarvest maksti vastavalt kinnitatud korrale järgnevaid toetusi: sünnitoetus, laste jõulupaki-

toetus, jõulupakitoetus 3- ja enamalapselistele peredele, majanduslikult raskes olukorras oleva pere

toetus, laste prillide soetamise toetus, koolilõputoetus, Ahja Kooli eduka õpilase ja teenistuja

toetus, esmakordselt I klassi õppima asuva lapse toetus, küttepuutoetus või küttebriketi toetus,

mittetöötavate pensionäride prillide soetamise toetus, tehniliste abivahendite soetamise toetus,

matusetoetus.

Viisteist aastat on tegutsenud käsitööring Kullaketrajad.

Toimetulekutoetuse saajaid oli aastas keskmiselt 10 inimest(peret). Hooldust vajas 49 puudega

inimest.

Hooldekodu pakub ööpäevaringset hoolitsust 15 hoolealusele. 2015. aastal oli kohamaksumuseks

550 eurot.

Kindlustamata isikute ravikulud kaetakse vallaeelarvest vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale.

Perearsti ruumide kommunaalkulud kaetakse vallaeelarvest, alates oktoobrist 2008 teenindab Ahja

valda perearst Dr. Diana Kirss OÜ ning septembrist 2015 hambaarst Aleksandr Dovbõsh

Hambaravi OÜ.



Suuremad koostööpartnerid ja ettevõtmised:

- osalemine Põlvamaa Omavalitsuste Liidus (valdade ühistegevus)

- osalemine Põlvamaa Partnerluskogu tegevuses(ettevõtluse arendamine, projektid)

- sõprussidemed Saksamaa Itzstedt´i vallaga

- osalemine hajaasustuse programmis

Olulisemad uurimis- ja arendustööd:

- valla soojamajanduse arengukava koostamine

- ühtekuuluvusfondi Emajõe-Võhandu Põlvamaa projektis osalemine

- valla vabade maade munitsipaalomandisse taotlemine

Aruandeaastal jooksul toimunud investeeringud:

- vallateede remontimine

- kabelihoone katuse renoveerimine

- raamatukoguhoone uste vahetamine

Lähitulevikus planeeritavad investeeringud:

- mõisapargi heakorrastamise alustamine(rahastusotsused olemas)

- mõisahäärberi taastamine

- mõisapargi laululavaesise tantsuplatsi remontimine

- kabelihoone renoveerimistööde jätkamine

- koolimaja osaliste renoveerimistööde alustamine

- kergliiklustee rajamise jätkamine(Kärsa poole)

Ülevaade arengukava tegevuskava arengueesmärkide saavutamise kohta 2015. aastal

Tegevus Eeldatav

maksumus

valla eelarvest

Tegelik

maksumus

valla eelarvest

Täiendav info

Mõisahäärberi rekonstrueerimine 65 000 0 Meetme „Koolivõrgu

korrastamine“ avanemise

ootel

Koolihoone vundamendi soojustamine

ja hüdroisolatsiooni paigaldamine

ning sadevete ärajuhtimine

88 000 0 Meetme „Koolivõrgu

korrastamine“ avanemise

ootel

Staadioni rekonstrueerimine 1 000 0 Koostööprogrammide

avanemise ootel (Vene-

Eesti)

Noortekeskuse ruumide remont ja

sisustuse kaasajastamine

500 997 Inventari ja infotehno-

loogiavahendite kaas-

ajastamine

Haridus-, kultuuri-, spordi- ja seltsi-

tegevuse vahendite kaasajastamine

500 3 386 Inventari ja infotehno-

loogiavahendite kaas-

ajastamine

Ahja koolihoone ümberehitamine

hoolekande- ja tervisekeskuseks

30 000 0 Seotud mõishäärberi

rahastamisotsusega

Hajaasustuse programmis osalemine 5 000 5 000 Teostatud koostöös

EAS-i kaasrahastamisega

ja on jätkuv



Mõisapargi heakorrastamine 5000 378 Valmis kivimüüri

renoveerimise projekt,

täismahus käivitub 2016.

aastal

Vallateede remont 1 000 25 848 Teostatud ning jätkatakse

järgnevatel aastatel

Tänavavalgustuse rekonstrueerimine

ning jalgratta- ja jalgtee valgustuse

rajamine

1 000 0 Koostööprogrammide


Eesti)

Turismialastes koostööprojektides

osalemine

500 0 Koostööprogrammide


Eesti)

Kergliiklustee rajamine 16 000 0 Valminud on Maantee-

ameti poolt koostatud

projekt.

Koostööprogrammide


Eesti)

Ülevaade valitseva mõju all oleva äriühingu kohta (vt lisa 6)

Ahja Vallavalitsuse 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne kajastab osaühingu Ahja

Soojus finantsseisundit ning majandustulemusi. Ahja Vallavalitsus omab 100%-list osalust

äriühingus Ahja Soojus. Tütarettevõtte põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja müük.

Soojusenergiat müüakse Ahja valla korteriühistutele, valla allasutustele ja füüsilisele ning

juriidilisele isikule. Ettevõte toodab soojusenergiat ühes kaugkütte piirkonnas ja viies

lokaalkatlamajas. Kaugkütte piirkonna hinna kinnitab konkurentsiamet. Soojusenergia tootmiseks

kasutatakse eranditult maagaasi. Soojusettevõtte majandustulemused on rahuldavad, ebastabiilsust

tingib gaasi hinna kõikumine, gaasikatelde amortiseerumine ja soojatarbijate vähesus.

Osaühingus töötab üks juhatuse liige ja raamatupidaja 0,4 ametikohaga.

Eelnevatel perioodidel tekkinud kahjumi vähendamiseks on rakendatud järgmisi abinõusid:

suveperioodil on töötajad ühel kuul palgata puhkusel ning küttevõrgu kateldelt on arvestatud

amortisatsiooni esimeses ja viimases kvartalis. 2016. aastal rakendatakse samu

kokkuhoiumeetmeid.

OÜ Ahja Soojus tähtsamad finantsnäitajad (eurodes)

2015 2014

Varad aasta lõpus 15 893 19 388

Omakapital aasta lõpus 9 968 9 334

Tegevustulud 49 855 52 296

Tegevuskulud -49 221 -55 446

Tulem 634 -3 150



KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss (eurodes)

Lisa 31.12.2015 31.12.2014

VARAD

Käibevara

Raha 2 58 958 22 697

Maksu-, lõivu ja trahvinõuded 3 48 301 43 636

Muud nõuded ja ettemaksed 4 14 632 33 089

Varud 5 437 749

Käibevara kokku 122 328 100 171

Põhivara

Finantsinvesteeringud 7 659 555 668 488

Kinnisvarainvesteeringud 8 1 846 1 846

Materiaalne põhivara 9 2 036 939 2 100 267

Põhivara kokku 2 698 340 2 770 601

VARAD KOKKU 2 820 668 2 870 772

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 10 13 412 24 736

Võlad töötajatele 10 3 004 1 875

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 10 40 689 37 198

Laenukohustused 11 13 486 13 487

Lühiajalised kohustused kokku 70 591 77 296

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised laenukohustused 11 86 540 100 026

Pikaajalised kohustused kokku 86 540 100 026

KOHUSTUSED KOKKU 157 131 177 322

NETOVARA

Vallavalitsuse netovara

Kassareserv 639 639

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 694 118 2 696 133

Aruandeaasta tulem -31 220 -3 322

NETOVARA KOKKU 2 663 537 2 693 450

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 820 668 2 870 772



Konsolideeritud tulemiaruanne (eurodes)

Lisa 2015 2014

Tegevustulud

Maksutulud 3 491 664 448 309

Kaupade ja teenuste müük 12 134 557 134 536

Saadud toetused 13 472 314 523 744

Muud tegevustulud 3;14 654 4 879

Tegevustulud kokku 1 099 189 1 111 468

Tegevuskulud

Antud toetused 15 -84 534 -61 858

Tööjõukulud 16 -630 325 -591 147

Majandamiskulud 17 -260 649 -267 386

Muud tegevuskulud 17 -41 539 -57 957

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9 -102 425 -103 553

Tegevuskulud kokku -1 119 472 -1 081 901

Aruandeperioodi tegevustulem -20 283 29 567

Finantstulud ja -kulud

Intressikulu 11 -2 010 -2 522

Kahjum finantsinvesteeringutest 7 -8 933 -30 371

Intressitulu 2 6 4

Finantstulud ja -kulud kokku -10 937 -32 889

Aruandeperioodi tulem -31 220 -3 322



Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes)

Lisa 2015 2014

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -20 283 29 567

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9 102 425 103 553

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 17 6 366 22 133

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13 -1 775 -114 511

Kasum/kahjum põhivara müügist 14 0 -4 236

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 390

Korrigeeritud tegevustulem 86 733 36 896

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 14 104 -27 324

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -6 705 11 275

Kokku rahavood põhitegevusest 94 132 20 847

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara eest 9 -42 381 -136 548

Laekunud põhivara müügist 14 0 8 308

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13 0 112 811

Laekunud intressid 2 6 4

Kokku rahavood investeerimistegevusest -42 375 -15 425

Rahavood finantseerimistegevusest

Tagasi makstud laenud 11 -13 486 -50 068

Tasutud intressid 11 -2 010 -2 522

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -15 496 -52 590

Puhas rahavoog 36 261 -47 168

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 22 697 69 865

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 58 958 22 697

Raha ja raha ekvivalentide muutus 36 261 -47 168



Konsolideeritud netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kohaliku omavalitsuse netovara Kokku

Kassareserv Akumuleeritud

tulem

Saldo 31.12.2013 639 2 695 976 2 696 615

Ümberhindlus 157 157


Saldo 31.12.2014 639 2 692 811 2 693 450

Ümberhindlus 1 307 1 307


Saldo 31.12.2015 639 2 662 898 2 663 537



Eelarve täitmise aruanne (eurodes)

ESIALGNE LÕPLIK EELARVE

PÕHITEGEVUSE TULUD EELARVE EELARVE TÄITMINE

Maksutulud

Füüsilise isiku tulumaks 465 000 465 000 461 026

Maamaks 25 000 25 000 25 983

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Riigilõivud 2 000 2 000 1 906

Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 23 200 23 200 20 925

Laekumised kultuuriasutuste majandustegevusest 1 500 1 500 520

Laekumised spordiasutuse majandustegevusest 6 000 6 000 8 774

Laekumised sotsiaalasutuse majandustegevusest 88 000 88 000 79 750

Laekumised elamuasutuse majandustegevusest 500 500 126

Laekumised keskkonnaasutuse majandustegevusest 0 240 260

Laekumised üldavalitsemise majandustegevusest 2 500 2 500 2 420

Üüri- ja renditulud 1 000 1 000 1 048

Laekumised õiguste müügist 409 409 409

Saadavad toetused tegevuskuludeks

Tasandusfond(lg 1) 199 132 199 132 199 132

Toetusfond(lg 2) 241 508 241 508 241 508

Haridus- ja Teadusministeerium 1 000 1 000 819

Kultuuriministeerium 202 202

Maaeluministeerium 1 500 1 500 848

Rahandusministeerium 1 885 1 885 1 870

Siseministeerium 380 280

Sotsiaalministeerium 500 500 262

Maavalitsused 3 618 3 618

Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õig. jur.-telt is.-telt 6 600 6 780

Toetused muudelt residentidelt 2 425 3 620 4 200

Toetused mitteresidentidelt 1 000 1 000

Muud tegevustulud

Laekumine vee erikasutusest 500 500 636

Saastetasud 500 500 8

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 1 064 059 1 077 294 1 064 310

PÕHITEGEVUSE KULUD

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -47 104 -48 594 -46 168

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -18 310 -23 310 -21 644

Mittesihtotstarbelised toetused -8 850 -8 850 -8 847

Personalikulud -630 623 -634 128 -621 167

Majanduskulud -328 997 -331 457 -289 519

Muud kulud -4 065 -4 065 -55

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU -1 037 949 -1 050 404 -987 400

PÕHITEGEVUSE TULEM 26 110 26 890 76 910



INVESTEERIMISTEGEVUS

Põhivara müük 20 000 20 000 0

Põhivara soetus

Mõisapark -11 000 -481 520 -378

Vallateed -42 784 -42 784 -28 870

Kabelihoone -4 860 -4 860 -4 860

Spordihoone põrandapesumasin 0 -2 760 -2 629

Raamatukoguhoone uksed -3 540 -1 270 -1 266

Maade munitsipaliseerimine -1 000 -1 000 -192

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine

Keskkonnainvesteeringute Keskus 470 020 0

Rahandusministeerium 11 000 11 000 11 000

Mitteresidendid 500 500

Finantstulud 103 103 4

Finantskulud -2 000 -2 300 -2 010

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -34 081 -34 871 -28 701

EELARVE TULEM -7 971 -7 981 48 209

FINANTSEERIMISTEGEVUS

Kohustuste tasumine -13 487 -13 487 -13 487

FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU -13 487 -13 487 -13 487

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -21 468 -21 468 34 723

PÕHITEGEVUSE KULUD JA INVESTEERIMISTEGEVUS ESIALGNE LÕPLIK EELARVE

TEGEVUSALADE JÄRGI EELARVE EELARVE TÄITMINE

Vallavolikogu 13 650 13 650 10 847

Vallavalitsus 127 940 128 705 126 430

Reservfond 4 000 4 000 0

Muud üldised valitsussektori teenused(sh liikmemaksud) 13 150 11 150 9 687

Valitsussektori võla teenindamine 2 000 2 000 1 822

Vallateede ja tänavate korrashoid 60 259 60 459 38 105

Jäätmekäitlus 8 710 8 710 5 702

Haljastus 22 500 493 520 11 993

Veevarustus 16 840 21 840 20 681

Tänavavalgustus 4 500 4 500 4 354

Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 13 070 14 026 13 123

Ambulatoorsed teenused 4 715 5 215 2 394

Sporditegevus 34 073 33 943 30 446

Laste muusikakoolid 600 730 730

Noortekeskus 25 340 23 970 21 848

Raamatukogu 35 966 34 466 31 974

Kultuurimaja 38 370 38 370 35 497

Muuseum 4 800 4 800 4 367

Muinsuskaitse 750 750 750

Muu vaba aeg, religioon 350 350 350

Lasteaed 111 500 111 500 107 395



Põhikool 373 114 378 462 364 431

Gümnaasiumid 11 000 11 000 10 359

Täiskasvanute gümnaasium(osalemine) 1 200 1 730 1 673

Koolitransport 4 233 3 133 3 038

Koolitoit 15 000 15 000 11 825

Öömaja(õpilaskodu) 800 816 816

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 14 000 14 000 14 086

Hooldekodu 105 000 109 100 108 814

Muu eakate sotsiaalne kaitse(sh käsitööring eakatele) 4 402 4 402 3 471

Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 14 096 14 086 12 760

Riiklik toimetulekutoetus 14 205 14 015 14 015

Riskirühmade kaitse 1 000 1 000 759

Muu sotsiaalne kaitse(sh matusetoetused) 2 000 3 500 3 063

KULUD KOKKU 1 103 133 1 586 898 1 027 605

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koos-

seisult konsolideerimata finantsaruannetele(vt lisa 19).

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideeritud

finantsaruannetega võrreldav (vt lisa 1).



Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea

raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud

arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses,

mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid(RTJ) ning riigi

raamatupidamise üldeeskiri.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse

printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida

kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja

materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või

kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke.

Finantsinvesteeringud

Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla

20%. Nimetatud pikaajalised finantsinvesteeringud on tehtud avalikku sektorisse kuuluvatesse

äriühingutesse koostöös teiste kohalike omavalitsuse üksustega ning neid kajastatakse sarnaselt

olulise mõju all olevate osalustega.

Finantsinvesteeringuid kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses, milleks loetakse soetatud osaluste

korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui

osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate

sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud allapoole

osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid

mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.

Nõuded

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes

tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata

nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga

samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste

perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta.



Varud

Varudena on kajastatud kooli ja hooldekodu sööklates olevad toiduained. Varud võetakse arvele

soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna)

ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO

meetodit. Ebaolulised varud kantakse kuludesse nende soetamise momendil.

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende

soetusmaksumusest.

Osalus tütarettevõttes

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub

konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni.

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse

ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases

väärtuses (v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende

raamatupidamisväärtuses).

Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt

meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud,

kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.

Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes

kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised),

mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida Ahja Vallavalitsus ega

ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid

kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara

kajastamisele.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi

jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse

materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse

vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a

soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna.

Põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset

meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest

kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest,

mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele.

Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 10-50 aastat

Muud masinad ja seadmed 5 aastat

Muu põhivara(s.h. infotehnoloogia) 3-5 aastat

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.



Ümberhindlus

Aastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne

ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.a toimunud hüperinflatsiooni ja

korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on

ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2005. a, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud

ja maakatastrisse kantud maad.

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind

puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa

arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhinda pole teada. Turuhinna puudumise

korral on teistelt avaliku sektori üksuselt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele ka

üleandja bilansilises jääkmaksumuses (vt riigi raamatupidamise üldeeskiri § 18).

Finantskohustused

Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused,

milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine

leiab aset.

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii

saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist

ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.

Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Kassareserv

Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmärgiga tagada

vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida

võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see

tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada.

Tulude arvestus

Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt

vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Lõivutulu

kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud

tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu

ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse

osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise

intressimäära alusel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad

maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse



soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Arendusväljaminekuid

kajastatakse tekkimise momendil kuluna.

Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Ahja valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on

antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste,

mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud

tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise

mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste

hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid

mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise

aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud Ahja Vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt,

mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes (vt lisa

19 ) kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on

selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara

müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud

mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata

sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste

ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud

tegevuskulud).



Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Sularaha 645 727

Arvelduskontod pankades 58 313 21 970

Kokku raha 58 958 22 697

Rahalt teenitud intressitulu(vt lisa 4) 6 4



Lisa 3 Maksud, lõivud (eurodes)

A. Maksunõuded ja maksukohustused

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused(vt lisa 10)

31.12.2015 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2014

Maksud brutosummas

Üksikisiku

tulumaks 47 716 43 060 7 188 6 593

Maamaks 434 435

Käibemaks 184 259

Sotsiaalmaks 15 074 13 388

Töötuskindlustusmaksed 978 1 073

Kogumispensionimaksed 786 696

Kokku maksud 48 150 43 495 24 210 22 009

Loodusressursside kasutamise

ja saastetasud

Vee-erikasutustasu 137 141

Jäätmesaastetasu 14

Kokku 48 301 43 636 24 210 22 009

B. Maksu- ja lõivutulud

2015 2014

Maksud

Tulumaks 465 683 422 989

Maamaks 25 981 25 320

Lõivud(vt lisa 12 ) 1 906 1 826

Loodusressursside kasutamise

ja saastetasud

Vee-erikasutustasu 632 631

Jäätmesaastetasu 22 12

Kokku maksud ja

lõivud 494 224 450 778



Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Nõuded ostjate vastu

Soojusenergia(Ahja Soojus OÜ) 2 512 4 369

Lasteaiamaksud 928 1 150

Ruumide kasutus ja rent 30 30

Kommunaalteenused 153 138

Kokku nõuded ostjate vastu 3 623 5 687

Intressinõuded(vt. lisa 2) 6 4

Ettemakstud sihtfinantseerimised 9 839 27 070

Maksude ettemaksed 10 60

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 154 268

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 14 632 33 089

Lisa 5 Varud (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Toiduainete laoseis hooldekodus 350 436

Toiduainete laoseis koolis 87 313

Varud kokku 437 749



Lisa 6 Osalused (eurodes)

Käesolevas konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmine valitseva mõju all olev

äriühing:

Nimetus, aasta Osaluse Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad

määr (%) aasta lõpus

Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Netovarad

tulud kulud

Ahja Soojus OÜ

2015 100 49 855 -49 221 634 15 893 9 968

2014 100 52 296 -55 446 -3 150 19 388 9 334

Osaluse bilansiline väärtus Ahja Vallavalitsuse bilansis(vt lisa 19)

31.12.2015 4 882

31.12.2014 4 882

Lisa 7 Finantsinvesteeringud (eurodes)

Pikaajaliste finantsinvesteeringutena on bilansis kajastatud AS Põlva Vesi aktsiad

Seisuga 31.12.2014

AS Põlva Vesi aktsiad kogusummas 668 488

Aruandeaasta tulem -8 933

Seisuga 31.12.2015

AS Põlva Vesi aktsiad kogusummas 659 555

AS Põlva Vesi viib Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel ellu projekti „Emajõe ja Võhandu jõe

valgala veemajandusprojekt“.

AS Põlva Vesi omanikeks on Põlva vald, Räpina vald ja Ahja vald. Konsolideerimisgrupile kuulus

seisuga 31.12.2015 kui ka seisuga 31.12.2014 3,5% AS Põlva Vesi aktsiatest(52 aktsiat). Osalus on

kajastatud kapitaliosaluse meetodil, kuna see kuulub avalikku sektorisse.

Finantsinvesteeringu bilansiline väärtus Ahja Vallavalitsuse bilansis(vt lisa 19)

31.12.2015 140 241

31.12.2014 140 241



Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes)

2015 2014

Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud hoonestusõiguse tasu 409 409

Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 0 0

Netotulu kinnisvarainvesteeringutelt 409 409

Bilansiline väärtus

Seisuga 31.12.2014 1 846

Seisuga 31.12.2015 1 846

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse kinnistut Tartu mnt 17, Ahja alevik, Ahja vald, Põlva

maakond, maa sihtotstarve ärimaa, katastritunnus 11701:001:0036, pindala 3616 m². Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat Aktsiaselts Mahta Kütus(registrikood 10063668) kasuks.



Lisa 9 Materiaalne põhivara (eurodes)

Maa Hooned

ja

rajatised

Masinad

ja

seadmed

Muu

põhivara

Lõpeta-

mata

tööd

Kokku

Jääk 31.12.2014

Soetusmaksumus 14 635 2 820 247 77 436 96 389 42 183 3 050 890

Akumuleeritud kulum 0 -879 937 -66 608 -4 078 0 -950 623

Jääkväärtus 14 635 1 940 310 10 828 92 311 42 183 2 100 267

Soetused ja parendused 2 679 26 645 2 537 5 614 315 37 790

Ümberhindlus 575 732 0 0 0 1 307

Kulum 0 -96 784 -4 737 -614 0 -102 135

Mahakandmine jääkv.-s 0 0 0 -290 0 -290

Kokku liikumised 3 254 -69 407 -2 200 4 710 315 -63 328

Jääk 31.12.2015

Soetusmaksumus 17 889 2 847 624 72 491 101 713 42 498 3 082 215

Akumuleeritud kulum 0 -976 721 -63 863 -4 692 0 -1 045 276

Jääkväärtus 17 889 1 870 903 8 628 97 021 42 498 2 036 939

Aruandeaastal toimunud liikumised:

Soetused ja parendused:

-maa soetamine ja platside renoveerimine 2 679

-teede investeeringud 21 540

-hoonete renoveerimine 5 105

-masinad ja seadmed 2 537

-raamatud 5 614

-lõpetamata ehitised(kivimüüri projekt) 315

Kokku soetused ja parendused 37 790

Ümberhindlus 1 307

Aasta kulum -102 135

Mahakandmine(raamatud) -290

Kokku liikumised -63 328

Bilansiväline vara: seisuga 31.12.2015 koguväärtusega 231 670 €; teed kogupikkusega 6,892 km

seisuga 31.12.2014 koguväärtusega 230 454 €; teed kogupikkusega 9,191 km

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana:

-aruandeaasta soetuste summa 37 790 eurot,

-liidetud käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 6 366 eurot(vt lisa 17),

-lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud põhivara 1 775 eurot(vt lisa 13), mille eest tasusid

toetuse andjad otse tarnijale ning mis ülaltoodud tabelis on kajastatud soetusena.

Ümberhindlusena võeti arvele varem bilansivälise varana kajastatud kabelihoone maksumusega

732 eurot seoses katuse remonttöödega ning maakatastrisse kandmata maad summas 575 eurot.



Lisa 10 Lühiajalised kohustused ja saadud ettemaksed (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Kohustused hankijatele toodete ja teenuste eest 13 412 24 736

Võlad töövõtjatele, sellest

Puhkusetasude kohustus 2 863 1 751

Muud võlad töövõtjatele 141 124

Kokku võlad töövõtjatele 3 004 1 875

Maksukohustused(vt lisa 3) 24 210 22 009

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed, sellest

Rahandusministeerium-mõisapark 11 000 0

Põlva Maavalitsus-hajaasustuse programm 5 479 15 039

Kokku sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 16 479 15 039

Muud saadud ettemaksed 0 150

Pikaajalise laenu lühiajaline osa(vt lisa 11) 13 486 13 487

Kokku kohustused ja saadud ettemaksed 70 591 77 296



Lisa 11 Laenukohustused (eurodes)

Järelejäänud tähtajaga Kokku

Jääk seisuga 31.12.2014 Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a

Üle 5

a

Pangalaen 13 487 13 487 13 487 13 487 13 487 46 078 113 513

Jääk seisuga 31.12.2015

Pangalaen 13 486 13 487 13 487 13 487 13 487 32 592 100 026

Informatsioon laenulepingute kohta

Laenu Lõpp Intressi Alus-

Jääk Intressi- kulu

andja tähtaeg määr valuuta 31.12.2015 31.12.2014 2015 2014

SEB Pank

AS 30.04.2023

6 kuu

EURIBOR+1,542 EUR 100 026 113 513 1 822 2 356

Lisa 12 Tulud teenuste müügist (eurodes)

2015 2014

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 79 750 79 720

Tulud haridusalasest tegevusest 20 704 22 421

Tulud majandustegevusest 20 513 20 734

Tulud spordiasutuse tegevusest 8 774 6 169

Üldvalitsemise tulud 1 593 2 278

Riigilõivud(vt lisa 3B) 1 906 1 826

Tulud kultuurialasest tegevusest 520 854

Hoonestusõiguse tasu(vt. lisa 8) 409 409

Tulud keskkonnaalasest tegevusest 260 0

Elamumajanduse tulud 128 125

Kokku tulud teenuste müügist 134 557 134 536



Lisa 13 Saadud toetused (eurodes)

2015 2014

A. Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks

Ettevõtluse Arendamise SA-hajaasustuse programm 14 520 4 701

Põlva Maavalitsus-puuetega laste hoolekanne 3618 2 412

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus-noortekeskus 2340 2 600

Rahandusministeerium-õppelaenude kustutamine 1685 2 167

Archimedes SA-noorteprojekt 1600 0

Kooriühing 1110 0

Mitteresident-põhikooli sööklale pliit 1000 0

Põllumajandusministeerium-koolipiim 848 856

Haridus- ja Teadusministeerium-erakoolid 819 0

Põlvamaa Omavalitsuste Liit-haridusüritus 370 120

Põlva Maavalitsus-terviseedendus 280 0

Sotsiaalministeerium-töötukassa 262 481

Kultuuriministeerium-ujumise algõpe 202 178

Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 200 0

Rahandusministeerium-aadressandmete korrastamine 185 306

Lastekaitse Liit-huvitegevus 180 0

Kultuuriministeerium-mõisa peahoonele 0 750

Põlva Maavalitsus-noortekeskus 0 559

Rahvakultuuri Arenduskeskus-tegevustoetus 0 285

Kokku saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 29 219 15 415

B. Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks

Kultuuriministeerium-raamatukogude raamatud 1 775 1 700

Keskkonnainvesteeringute Keskus-jäätmejaam 0 72 007

Keskkonnaministeerium-jäätmejaam 0 10 000

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium-vallateed 0* 30 804

Kokku saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 1 775 114 511

C.Mittesihtotstarbelised toetused

Rahandusministeerium-tasandus- ja toetusfond 440 640 393 218

Kultuurkapital-isetegevusrühmade tegevustoetused 180 400

Mitteresidendi annetused 500 200

Kokku mittesihtotstarbelised toetused 441 320 393 818

Kokku saadud toetused 472 314 523 744

*alates 2015. aastast näidatakse vallateede rahaeraldused toetusfondi osana

Rahandusministeeriumi tasandus- ja toetusfondist eraldati järgmisteks tegevusteks: hariduskulude

katmiseks 186 434 eurot (2014. aastal 184 793 eurot), kohalike teede hoiuks 33 011 eurot (2014.

aastal 30 804 eurot), sotsiaalkuludeks 22 042 eurot (2014. aastal 10 481 eurot) ning üldisesse

fondi kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevuste tasandamisest tulenevalt 199 132 eurot

(2014. aastal 197 909 eurot) ja muudeks kuludeks 21 eurot (2014. aastal 35 eurot).



Lisa 14 Muud tegevustulud (eurodes)

2015 2014

Tasu vee erikasutusest(vt. lisa 3) 632 631

Saastetasud(vt lisa 3) 22 12

Kasum põhivara müügist 0 4236

Kokku muud tegevustulud 654 4879

Lisa 15 Antud toetused (eurodes)

2015 2014

A. Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele

Toimetulekutoetus -16 743 -15 105

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele -14 317 -13 936

Muud peretoetused -5 172 -6 204

Matusetoetused -3 010 -910

Toetused eakatele -2 318 -3 011

Sünnitoetused -1 350 -960

Toitlustustoetused -1 174 -579

Lapse koolitoetused -840 -420

Toetused sotsiaalabi vajavatele isikutele -759 -993

Erijuhtudel makstud sotsiaalmaks 0 -528

Kokku sotsiaaltoetused -45 683 -42 646

B. Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Hajaasustuse programm -14 520 -4 701

Sotsiaalseks tegevuseks -614 -613

Spordi-, hariduse- ja vabaaja üritusteks -350 -686

Kokku sihtfinantseerimine -15 484 -6 000

C. Sihtfinantseerimise vahendamine

Hajaasustuse veeprogramm -14 520 -4 701

D. Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Mitterahaline sihtfinantseerimine-Maanteeamet 0 -390

E. Liikmemaksud

MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit -8 317 -7 581

Põlvamaa Partnerluskogu -530 -540

Kokku liikmemaksud -8 847 -8 121

Antud toetused kokku -84 534 -61 858



Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes)

Tegevusvaldkond 2015 2014

Töötajate arv Töötasukulud Töötajate arv Töötasukulud

Haridus 28,32 -272 533 29,01 -250 791

Sotsiaalne kaitse 7,36 -56 528 7,37 -49 360

Vallavalitsus 6,0 -71 922 6,66 -69 995

Vaba aeg, kultuur 5,6 -41 197 5,6 -37 482

Majandus 2,13 -9 499 2,35 -9 447

Volikogu -7 810 -9 180

Kokku töötajate arv

ja töötasukulud

49,41 -459 489 50,99 -426 255

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute

korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid

aruandeperioodil 10 451 eurot ja võrreldaval perioodil 13 367 eurot.

2015 2014

Töötasukulud -469 940 -439 622

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed -159 372 -150 238

Erisoodustused

Töötajate õppelaenude kustutamine -1 013 -1 287

Kokku tööjõukulud -630 325 -591 147



Lisa 17 Tegevuskulud (eurodes)

A. Majandamiskulud 2015 2014

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -60 769 -57 997

Õppevahendite ja koolituse kulud -44 997 -43 982

Tootmiskulud(Ahja Soojus OÜ) -40 016 -45 985

Toiduained ja toitlustusteenused -25 346 -27 513

Administreerimiskulud -18 467 -15 898

Vaba aja sisustamiskulud -16 061 -15 215

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -9 109 -12 430

Rajatiste majandamiskulud -9 419 -6 768

Sõidukite majandamiskulud -8 315 -8 444

Inventari majandamiskulud -8 189 -8 584

Sotsiaalteenused -5 656 -5 420

Mitmesugused majandamiskulud -4 961 -5 056

Meditsiinikulud -3 199 -3 537

Koolituskulud -2 337 -2 175

Eri- ja vormiriietus -1 332 -1 404

Lähetuskulud -958 -1 248

Koolituskulud riigieelarvelisest haridustoetusest -888 -1 752

Uurimis- ja arendustööd -500 -3 864

Teavikute ja kunstiesemete kulud -130 -114

Kokku majandamiskulud -260 649 -267 386

B. Maksu- ja lõivukulud

Käibemaksukulu -35 090 -35 822

Käibemaksukulu põhivara soetuselt -6 366 -22 133

Riigilõivud -60 0

Maksuvõlalt arvestatud intressid -23 -2

Kokku maksu- ja lõivukulud -41 539 -57 957



Lisa 18 Seotud osapooled

1. 2015. majandusaastal on Ahja Vallavalitsuses toimunud seotud osapooltega tehingud

normaalsetel turutingimustel ning vastavalt seaduses sätestatule, mis kehtivad ühtviisi nii seotud-,

kui ka mitteseotud isikutele.

Tehingud seotud osapooltega

Ahja Soojus OÜ, EST Timber&Tradning OÜ, Lauri OÜ, FIE Uuno Siitoja, FIE Ülla Narusbek,

Ahja Nooruse 2 KÜ, Ahja Tehno TÜ, Punamari OÜ.

Kellegagi neist ei ole konsolideerimisgrupp aruandeaastal teinud turuhinnast erinevaid tehinguid.

2. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused

Konsolideerimisgrupi

tegev- ja kõrgema

juhtkonna keskmine arv

(taandatuna täistööajale)

Tasude kogusumma

(eurodes)

2015 2014

Volikogu liikmed 9 -7 810 -9 180

Vallavalitsuse liikmed* 3 -40 320 -38 440

Asutuse juhid 5 -53 707 -48 247

OÜ Ahja Soojus juhatuse liige 0,92 -2 750 -3 000

Kokku -104 587 -98 867

*vallavalitsuse liikmeid on neli, neist kolm on palgalist teenistujat(vallavanem, pearaamatupidaja

ja sotsiaalnõunik)

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseta, kuid nende hulka

on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega

kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud.

Soodustusi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud lähedastele pereliikmetele pole antud.



Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

VARAD

Käibevara

Raha 56 191 21 468

Maksu-, lõivu ja trahvinõuded 48 301 43 636

Muud nõuded ja ettemaksed 12 120 28 720

Varud 437 749

Käibevara kokku 117 049 94 573

Põhivara

Osalus tütarettevõtjas 4 882 4 882

Finantsinvesteeringud 140 241 140 241

Kinnisvarainvesteeringud 1 846 1 846

Materiaalne põhivara 2 030 356 2 093 051

Põhivara kokku 2 177 325 2 240 020

VARAD KOKKU 2 294 374 2 334 593

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad hankijatele 11 910 21 728

Võlad töövõtjatele 3 004 1 875

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 40 297 36 726

Laenukohustused 13 486 13 487

Lühiajalised kohustused kokku 68 697 73 816

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised laenukohustused 86 540 100 026

Pikaajalised kohustused kokku 86 540 100 026

KOHUSTUSED KOKKU 155 237 173 842

NETOVARA

Vallavalitsuse netovara

Kassareserv 639 639

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 161 419 2 129 913

Aruandeaasta tulem -22 921 30 199

NETOVARA KOKKU 2 139 137 2 160 751

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 294 374 2 334 593



Konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes)

2015 2014

Tegevustulud

Maksutulud 491 664 448 310

Kaupade ja teenuste müük 115 094 114 911

Saadud toetused 472 314 523 744

Muud tulud 654 4 879

Tegevustulud kokku 1 079 726 1 091 844

Tegevuskulud

Antud toetused -84 534 -61 859

Tööjõukulud -623 738 -584 471

Majandamiskulud -249 387 -252 556

Muud tegevuskulud -41 539 -57 959

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -101 445 -102 282

Tegevuskulud kokku -1 100 643 -1 059 127


Finantstulud ja -kulud

Intressikulu -1 822 -2 522

Tulu hoiustelt 6 4

Muu finantskulu -188 0

Finantstulud ja -kulud kokku -2 004 -2 518

Aruandeperioodi tulem -22 921 30 199



Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes)

2015 2014

Rahavood põhitegevusest


Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 101 445 102 282

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 6 366 22 133

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -1 775 -114 511

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 390

Kasum (kahjum) põhivara müügist ja

mahakandmisest 0 -4 236

Korrigeeritud tegevustulem 85 119 38 775

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 12 247 -26 129

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -5 119 10 573

Kokku rahavood põhitegevusest 92 247 23 219

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara soetus -42 034 -136 549

Laekunud põhivara müügist 0 8 309

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 0 112 811

Laekunud intressid 6 6

Kokku rahavood investeerimistegevusest -42 028 -15 423

Rahavood finantseerimistegevusest

Tagasi makstud laenud -13 486 -50 068

Tasutud intresse ja muid finantskulusid -2 010 -2 522

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -15 496 -52 590

Puhas rahavoog 34 723 -44 794

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 21 468 66 262

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 56 191 21 468

Raha ja raha ekvivalentide muutus 34 723 -44 794



Konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kohaliku omavalitsuse netovara Kokku

Kassareserv Akumuleeritud

tulem

Saldo 31.12.2013 639 2 128 326 2 128 965


Aruandeaasta tulem 30 199 30 199

Saldo 31.12.2014 639 2 160 112 2 160 751



Saldo 31.12.2015 639 2 138 498 2 139 137

Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab teatuid muid erinevaid

arvestuspõhimõtteid ning ei ole tekkepõhiste raamatupidamise aastaaruande osadega võrreldav(vt

lisa 1).

2015. eelarveaastal reservfondist rahaeraldisi ei tehtud.

Vallavolikogu kinnitas Ahja valla 2015. aasta eelarve 25.02.2015. aasta määrusega nr 2. Suurimad

tululiigid on füüsilise isiku tulumaks 465 000 eurot(45,1 % põhitegevuse tuludest) ning eraldised

riigieelarvest-tasandusfond 407 629 eurot(39,5 % põhitegevuse tuludest). Suurim kulude osakaal

haridusele 516 847 eurot(49,8% põhitegevuse kuludest) ning sotsiaalsele kaitsele 154 703 eurot

(14,9% põhitegevuse kuludest).

I lisaeelarve kinnitati 14.10.2015 määrusega nr 5 – eelarvesse lisati tegevuskuludeks laekunud

sihtfinantseerimised ning investeerimiskuludesse mõisapargi renoveerimise rahastusotsused,

kulutusi sellele projektile eelarveaastal ei tehtud kuna hange teostatakse 2016. eelarveaastal.

II lisaeelarve kinnitati 16.12.2015 määrusega nr 7 – eelarvesse lisati sihtfinantseerimised sh

Annelore ja Eckhard Seyer´i annetus kooli köögile pliidi ostmiseks ning leiti ümbersuunamisega

vahendeid hooldekodu eelarvesse.

Eelarve täitmise tulemiks kujunes 48 209 eurot.



Majandusaasta aruande allkiri

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Ahja vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Ahja vallavalitsuse protokolliline

otsus aruande heakskiitmise kohta.

……………………………………………………………………………… (Peeter Sibul, kuupäev, allkiri)

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Ahja Vallavolikogu

Oleme auditeerinud Ahja Vallavalitsuse ja tema valitseva mõju all oleva üksuse (edaspidi „grupp“) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2015, konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud netovara muutuste aruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ning eelarve täitmise aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud lehekülgedel 10 kuni 37.

Juhtkonna kohustus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande osas

Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ning sellise sisekontrolli eest, mida juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada oma auditi põhjal arvamust selle konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime oma auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Nende standardite kohaselt on nõutav, et oleme kooskõlas eetikanõuetega ning planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindluse selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne on olulise väärkajastamiseta.

Audit hõlmab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad vandeaudiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab vandeaudiitor arvesse sisekontrolli, mis on relevantne majandusüksuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja õiglasel kajastamisel, kavandamaks antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamise eesmärgil majandusüksuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab samuti juhtkonna poolt kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie auditiarvamusele.

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi finantsseisundit seisuga 31. detsember 2015 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust, konsolideeritud rahavoogusid ja konsolideeriva üksuse eelarve täitmist kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

/digitaalselt allkirjastatud/ Virve Unt Vandeaudiitor number 599 Aasta Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 259 Kalmistu 3, Palamuse, 49226 Jõgevamaa 25. mai 2016

Documents

AHJA VALLA 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta … · 2016. 12. 29. · AHJA VALLA . 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne . Nimetus Ahja Vallavalitsus