Upload
others
View
7
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Ainekavad gümnaasiumiastmele.
Aine nimetus: AJALUGU
1. Õppeaine kirjeldus.
Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida
minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna,
kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Üldajaloo õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades.
Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh üldajaloo kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast
lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse,
võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust.
Üldajaloo kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja
võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.
Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, Internet, erinevad inimesed ning paigad.
2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid.
Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena,
eurooplasena ja maailmakodanikuna;
2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;
3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab
oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;
4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi
säilitajana ning edasikandjana;
5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;
6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust
ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;
8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning
kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.
3. Hindamine.
Üldajaloo õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu.
Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise adekvaatsust ja põhjendatust.
Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud üldajaloo kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi,
isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb üldajaloo olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid; oskab leida ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi,
põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma seisukohti ja oskab anda hinnangut; oskab end asetada minevikus
elanud inimese olukorda.
Kaardiülesandega kontrollitakse kaardilt informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust. Allika analüüsiga hinnatakse tekstist olulise leidmise ja katkendi(te)
põhjal küsimustele vastamise oskust, allikatekstide võrdlemise, kommenteerimise, hindamise (sh allika usaldusväärsuse), ja tõlgendamise oskust. Pildi või
foto analüüsiga hinnatakse äratundmise, seostamise, iseloomustamise ja tõlgendamise oskust. Arutluse kirjutamisel võetakse arvesse arutluse vastavust
teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist hinnangute kaudu.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
lisa
AJALOOAINELISE ARUTLUSE HIDAMISJUHEND
Näidis hindamisjuhend (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele:
0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte).
7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad:
1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale.
1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element
6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned; 4p-6p alateemad on avatud tasakaalustatult;
arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed; probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused.
4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia:
0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased; 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused; 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid; 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks; 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus.
4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused:
0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased; 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon.
2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil:
0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne.
Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga.
TESTI VORMIS AJALOOAINELISE TÖÖ HINDAMISJUHEND
hindega „5“- 90-100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust,
hindega «4» 75–90 (välja arvatud) %,
hindega «3» 50–75 (välja arvatud) %,
hindega «2» 20–50 (välja arvatud) %,
hindega «1» 0–20 (välja arvatud) %.
KURSUSEHINNE kujuneb välja vähemalt ühest kursuse jooksul saadud arvestuslikust hindest
4. Alljärgnev tabel:
Kursuse nimi: ÜLDAJALUGU, tundide arv 35
Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Õppevahendid
ANTIIKAEG (11 tundi)
Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond,
eluolu. Sparta ja Ateena
Hellenite igapäevaelu: hellenite kasvatus, haridus ja
igapäevaelu.
Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon.
Homerose eeposed.
Ajalookirjutuse algus.
Kõnekunst. Teater.
Filosoofia: Sokrates, Platon,
ÕPILANE …
Teab, kes oli Perikles ning
iseloomustab tema tegevust;
teab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: polis,
aristokraatia, türannia,
demokraatia, kodanik;
Teab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: hellen,
barbar;
Teab, kes olid Homeros,
Herodotos, Sokrates, Platon,
Aristoteles ning
iseloomustab nende
tegevust;
ÕPILANE …
Tunneb ja võrdleb
demokraatliku ja
aristokraatliku linnriigi
toimimise põhimõtteid;
näitab kaardil Kreeka
linnriike;
töötab ajastut
iseloomustavate allikatega
ning hindab neid kriitiliselt;
Näitab kaardil Kreeka
linnriike;
töötab ajastut
iseloomustavate allikatega
ning hindab neid kriitiliselt;
Iseloomustab religiooni ja
mütoloogia osa antiikaja
inimese maailmapildis;
Töö ühiskonna arengut
käsitlevate allikatega ja info
analüüsimine, töö Kreeka
linnriikide kaardiga;
võrdleva tabeli koostamine
Sparta ja Ateena kohta;
Info otsimine allikatest
hellenite kasvatuse ja
igapäevaelu kohta, saadud
info analüüs; kava
koostamine, arutelu eri
kultuuride
kokkupuutekohtade üle;
paaris- ja rühmatöö
Töö kirjanduslike allikatega,
info otsimine allikatest ja
analüüs, võrdleva tabeli
koostamine
antiikfilosoofilistest
Õpik, ajalookaardid
Õpik, ajalookaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
Õpik, kirjanduslikud allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed, õppekäik
antiigimuuseumisse.
Aristoteles.
Olümpiamängud.
Makedoonia tõus ja
hellenism: Aleksander Suur.
Rooma riigi teke.
Rooma vabariik ja selle
korraldus.
Rooma tõus suurriigiks: armee. Caesar. Keisrivõimu
kehtestamine: Augustus.
Lääne-Rooma ja Ida-Rooma
Rooma ühiskond ja eluolu:
perekond, kasvatus ja
haridus. Rooma õigus.
Rooma kui antiikaja
suurlinn. Ehituskunst.
Religioon: ristiusu teke ja
levik ning tõus riigiusuks.
Antiik-tsivilisatsioonide
saavutused ja tähtsus
maailma ajaloos.
Teab, kes oli Aleksander
Suur ning iseloomustab tema
tegevust;
Teab, kes olid Romulus,
Caesar, Augustus,
Constantinus Suur ning
iseloomustab nende
tegevust;
teab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: senat,
konsul, vabariik, keisririik,
patriits, plebei;
Teab ja kasutab kontekstis
järgmist mõistet: Rooma
õigus;
Teab, kes olid Jeesus ja
Paulus ning iseloomustab
nende tegevust;
teab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: Piibel,
Vana Testament, Uus
Testament.
töötab ajastut
iseloomustavate allikatega
ning hindab neid kriitiliselt;
Näitab kaardil hellenistliku
kultuuri levikuala;
töötab ajastut
iseloomustavate allikatega
ning hindab neid kriitiliselt;
Tunneb ja võrdleb Rooma
vabariigi ja keisririigi
toimimise põhimõtteid;
töötab ajastut
iseloomustavate allikatega
ning hindab neid kriitiliselt;
Töötab ajastut
iseloomustavate allikatega
ning hindab neid kriitiliselt;
Iseloomustab kristluse
tekkelugu ja kujunemist
riigiusuks;
töötab ajastut
iseloomustavate allikatega
ning hindab neid kriitiliselt;
Mõistab riigi, kultuuri ja
ühiskonna olemuslikku seost
antiikaja näidete põhjal;
selgitab antiik-
seisukohtadest, arutlus,
paaris- ja
rühmatöö;
Töö hellenismi
iseloomustavate allikatega,
allikaanalüüs,
töö kaardiga hellenismi
levikust, arutlus;
Töö Rooma riiklust
käsitlevate allikatega, saadud
info analüüs,
kaart Rooma laienemisest,
võrdleva tabeli koostamine
Rooma vabariigi ja
keisririigi arengu kohta;
Töö allikatega Rooma
õigusest ja arhitektuurist,
info otsimine allikatest ja
analüüs, arutlus Rooma
ühiskonna arengu üle;
Töö ristiusu levikut
käsitlevate eri liiki
tekstidega,,
kristluse leviku kaart, info
otsimine allikatest ja
analüüs, arutelu;
Õpik, töölehed, ajastut
iseloomustavad allikad
(kunstiline film),
ajalookaardid.
Õpik, ajalookaart,
ajalooallikad
Õpik, töölehed,
ajalooallikad, internet
Õpik, töölehed, ajalookaart,
erinevad tekstiliigid-
ajalooallikad.
Internet- PP esitlus,
esitluslehed, kirjatarbed,
õpik, töölehed, ajalooallikad
KESKAEG (11 tundi)
Rahvasterändamine ja
Lääne-Rooma riigi langus.
Frangi riik: Karl Suur.
Lääne-Euroopa riikide teke.
Ühiskond ja eluolu: läänikord. Feodaalide ja
talurahva eluolu.
Rüütlikultuur.
Linnaühiskond: kaubandus,
käsitöö, valitsemine.
Teab, mis ja millal oli suur
rahvasterändamine, Kes on
germaanlased: frangid,
goodid, vandaalid jt. Teab
suure rahvasterände tagajärgi
Rooma impeeriumile. Oskab
nimetada tähtsamaid
germaanlaste riike
Hispaanias, Gallias, Itaalias.
Teab, kes oli Karl Suur ning
iseloomustab tema tegevust;
Seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: läänikord,
naturaalmajandus, raad,
tsunft, gild, Hansa Liit;
tsivilisatsioonide tähtsust
maailma ajaloos Vana-
Kreeka ja Vana-Rooma
näidete põhjal ning tunneb
tänapäeval ära
antiigipärandi;
iseloomustab näidete abil
antiikkultuuri saavutusi, toob
esile seosed antiikkultuuri ja
Euroopa kultuuri kujunemise
vahel.
Iseloomustab varakeskaja
ühiskonda ja eluolu ning
analüüsib kriitiliselt keskaja
erinevaid allikaid
Iseloomustab kujuneva
keskaja ühiskonna korraldust
ja eluolu ning analüüsib
kriitiliselt keskaja erinevaid
allikaid;
Iseloomustab kõrgkeskaja
ühiskonda ja eluolu ning
analüüsib kriitiliselt keskaja
erinevaid allikaid;
teab linnade tekkimise
põhjusi ja iseloomustab,
kuidas funktsioneeris
linnaühiskond; teab
Paaris- ja rühmatöö, arutlus
antiiktsivilisatsiooni
tähtsusest maailma ajaloos,
seoste loomine kaasajaga.
Töö allikatega,
Töö kaardiga Euroopast
rahvasterändamise ajal, info
otsimine allikatest, saadud
info analüüs, paaris- ja
rühmatöö;
Töö germaani rahvaid
käsitlevate allikatega,
analüüs,
Töö kaardiga, arutelu
üksikisiku rollist ajaloos;
Töö keskaja ühiskonda
puudutavate allikatega: info
otsimine ja analüüs,
põhimõistete seletuste
koostamine, arutelu keskaja
Õpik, ajalookaart,
ajalooallikad, töölehed
Õpik, ajalookaardid,
töölehed
Õpik, Töölehed,
ajalooallikad
Õpik, töölehed, ajalookaart,
ajalooallikad
Islami teke ja levik: Muhamed. Koraan
Ilmalik võim ja vaimulik
autoriteet: keisrivõim ja
paavstlus. Religiooni
dominantsus. Vaimulikud
ordud. Ketserlus.
Ristisõjad.
Ülikoolid ja skolastika.
Keskaja tähtsus ja
saavutused ajaloos.
Seletab ja kasutab kontekstis
järgmist mõistet: koraan;
teab, kes oli Muhamed ning
iseloomustab tema tegevust;
Seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: kirik,
klooster, vaimulikud ordud,
ketserlus, inkvisitsioon; teab,
kes oli Innocentius III ning
iseloomustab tema tegevust;
Seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: ristisõjad,
skolastika;
teab, kes oli Aquino Thomas
ning iseloomustab tema
tegevust.
sarnasusi ja erinevusi
keskaegse Eesti ja Euroopa
vahel;
Iseloomustab islami teket ja
levikut ning väärtustab
islami kultuuripärandit
Iseloomustab kiriku osa
keskaja ühiskonnas ja
kultuuris ning inimeste
mõttemaailma kujundajana;
iseloomustab keskaja
ühiskonda ja eluolu kiriku
vaatepunktist ning analüüsib
kriitiliselt keskaja erinevaid
allikaid; iseloomustab
keskaegse Euroopa ilmaliku
elu nähtuste levikut Eestisse;
Teab ristisõdade põhjusi ja
tulemusi ning mõju
kultuurile ja väärtus-
hinnangutele;
iseloomustab keskaegsete
ülikoolide tegevust;
Mõistab riigi, kultuuri ja
ühiskonna olemuslikku seost
keskaja kontekstis;
selgitab keskaja tähtsust
maailma ajaloos Euroopa
keskaja näidete põhjal ning
tunneb tänapäeval ära
keskaja pärandi;
ühiskonna üle, seose
loomine kaasajaga;
Töö islami levikut ja arengut
puudutavate allikatega, kaart
islami levikust, arutelu
islami rollist maailmas,
seose loomine kaasajaga;
Töö ristiusu arengut
käsitlevate allikatega: info
otsimine ja analüüs, arutlus,
paaris- ja rühmatöö;
Töö keskaegseid ülikoole
käsitlevate allikatega: info
otsimine ja analüüs,
kaardiga, võrdleva tabeli
koostamine ristisõdade
kohta, arutelu ristisõdade
mõjust Euroopale;
Paaris- ja rühmatöö, arutlus
keskaja tähtsuse üle,
seose loomine kaasajaga.
Õpik, töölehed,
ajalooallikad, kunstiline film
Õpik, töölehed,
ajalookaardid, ajalooallikad
Internet-PP, esitluslehed,
kirjatarbed, õpik,
ajalooallikad
Õpik, geograafiline kaart,
Ajalooallikad
UUSAEG (12 TUNDI)
Uue maailmapildi
kujunemine: renessanss ja
humanism, maadeavastuste
mõjud ja tagajärjed,
reformatsioon ja
vastureformatsioon.
Absolutism ja
parlamentarism: poliitiline
kaart uusaja alguses.
Absolutism Prantsusmaal,
parlamentarismi kujunemine
ja kindlustumine Inglismaal.
Ameerika Ühendriikide
iseseisvumine.
Prantsuse revolutsiooni ja
Napoleoni sõdade mõju
Euroopale: valgustus.
Prantsuse revolutsioon ja
Napoleoni sõjad, nende mõju
Euroopale. Viini kongress.
Rahvusluse tõus ja
rahvusriikide teke.
Seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid:
renessanss, humanism,
reformatsioon; teab, kes olid
Leonardo da Vinci,
Christoph Kolumbus, Fernão
de Magalhães, Martin Luther
ning iseloomustab nende
tegevust;
Seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid:
absolutism, parlamentarism;
teab, kes olid Louis XIV,
George Washington ning
iseloomustab nende
tegevust;
Seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: valgustus,
revolutsioon, reform;
teab, kes olid Voltaire,
Napoleon ning iseloomustab
nende tegevust;
iseloomustab näidete abil
keskaja kultuurisaavutusi,
toob esile seosed keskaja ja
Euroopa kultuuri kujunemise
vahel.
Iseloomustab uut
maailmapilti ning selgitab
renessanssi, maadeavastuste
ja reformatsiooni osa selle
kujunemisel; analüüsib
kriitiliselt erinevaid allikaid;
Näitab ja analüüsib uusaja
algul toimunud muutusi
Euroopa poliitilisel kaardil;
analüüsib riikidevahelist
koostööd ja konfliktide
lahendamise viise; analüüsib
kriitiliselt erinevaid allikaid;
Teab, mis mõju avaldasid
Prantsuse revolutsioon ja
Napoleoni reformid
Euroopale;
näitab ja analüüsib uusajal
toimunud muutusi Euroopa
poliitilisel kaardil; analüüsib
riikidevahelist koostööd ja
konfliktide lahendamise
viise; analüüsib kriitiliselt
Töö renessanss, humanismi
ja reformatsiooni käsitlevate
allikatega: info otsimine ja
analüüs,
kaart maadeavastustest,
arutlus uue maailmapildi
kujunemise üle,
seose loomine kaasajaga;
Töö absolutismi ja
parlamentarismi käsitlevate
allikatega: info otsimine ja
analüüs,
uusaja alguse Euroopa kaart,
paaris- ja rühmatöö
Töö valgustust ja rahvuslust
käsitlevate allikatega,
Napoleoni järgne Euroopa
kaardil, info otsimine
allikatest, arutelu
revolutsiooni osast
ühiskonna arengus,
Õpik, töölehed, ajalookaart,
ajalooallikad
Õpik, töölehed,
ajalookaardid, ajalooallikad
Õpik, töölehed, ajalooatlas,
erinevat tekstiliiki
ajalooallikad.
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre,
industriaalühiskonna
iseloomulikud tunnused,
masstootmine ja monopolid.
Maailmamajandus, teaduse
ja tehnoloogia areng uusajal.
Uusaja tähtsus ja
saavutused ajaloos.
KOKKUVÕTE
Seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid:
kapitalism, kolonialism,
monopol, urbaniseerumine,
sotsialism;
teab, kes olid Karl Marx ja
Otto von Bismarck ning
iseloomustab nende tegevust.
erinevaid allikaid; teab
rahvusliku liikumise etappe
Euroopas ja Eestis;
Iseloomustab industriaal-
ühiskonda ning analüüsib
selle mõju inimeste
igapäevaelule;
tunneb teaduse ja tehnika
arengu põhijooni ning
tähtsamaid saavutusi uusajal,
kirjeldab tehnoloogiliste
muutuste mõju inimeste
eluviisile; võrdleb
suurriikide mõju maailma
majandusele ja poliitikale;
analüüsib kriitiliselt
erinevaid allikaid;
Mõistab riigi, kultuuri ja
ühiskonna olemusliku seose
ning väärtushinnangute
muutumist uusajal;
selgitab uusaja tähtsust
maailma ajaloos Euroopa ja
USA näidete põhjal ning
tunneb tänapäeval ära uusaja
pärandi;
iseloomustab näidete abil
uusaja kultuurisaavutusi,
toob esile seosed uusaja
kultuuri ja Euroopa kultuuri
kujunemise vahel.
paaris- ja rühmatöö, seose
loomine kaasajaga;
Töö industriaalühiskonna
kujunemist käsitlevate
allikatega,
kaart tööstuspöörde levikust,
info otsimine allikatest,
arutelu teaduse ja tehnika
arengu mõjust igapäevaelule,
paaris- ja rühmatöö, seose
loomine kaasajaga;
Paaris- ja rühmatöö, arutlus
uusaja mõjudest kaasajale,
seose loomine kaasajaga.
Õpik, internet-PP,
esitluslehed
VÕIMALIKUD ÕPPEVAHENDID ÜLDAJALOO KURSUSE ÕPETAMISEKS/ ÕPPIMISEKS:
Seinakaart või atlas.
Teabekirjandus ja teemakirjandus.
Ilukirjandus (nt M. Waltari jt autorid).
Illustratiivne materjal.
Buehl, Doug. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. 2002.
Raudsepp, A., Pajur, A., Tannberg, T., Hallik, T. Ajalugu koolitunnis. Sõjad ja konfliktid. Tartu, Raudpats 2008.
Baltimaade ajalugu. Avita. 1998.
Baltimaade ajaloo lugemik. Avita. 2001.
Iisrael ja Palestiina. Individuaal- ja rühmatöid ajalootunniks. Koostanud Andra Kalda. 2004.
Le Goff, J. Keskaja Euroopa kultuur. 2000.
Maailma usundid. 2006.
Waines, D. Sissejuhatus islamisse. 2003.
Piibel.
Koraan.
Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani. 2005.
Teeple, J. B. Maailma ajalugu. 2004.
Vanaaja lugemik. Koostanud Kattri Türk Ezzoubi. 2003.
Sari „Ajalugu. Sotsiaalteadused”.
Sari „Inimene läbi aegade”. Vana-Kreeka inimene. 2001.
Vana-Rooma inimene. 2004.
Bütsantsi inimene. 2002.
Keskaja inimene. 2002.
Barokiajastu inimene. 2000.
Valgustusaja inimene. 2006.
Romantismiaja inimene. 2003.
http://www.err.ee (ERR arhiiv, Vikerraadio ja R2 saated).
http://dea.nlib.ee/ (Eesti digitaliseeritud ajalehed, eeskätt XIX sajand).
http://www.ut.ee/et/oppimine/koolidele (avalikud videoloengud 2006 ja 2005).
Interaktiivsed õppematerjalid
http://www.history.ee
Muuseumid (nt Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum, maakonnamuuseumid,
kohalikud koduloomuuseumid, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti
Maanteemuuseum jne).
Ainekavad gümnaasiumiastmele.
Aine nimetus: AJALUGU
VALIKKURSUS AJALOOS „Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat”
5. Õppeaine kirjeldus
Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida
minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna,
kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Ajalooõpetusel on kronoloogiline, poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Erinevaid teemasid õppides võib rõhk olla kõigil
võrdselt või mõnel nimetatutest.
Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus.
Antud valikkursus koosneb üheksast teemast. Kursust võib õpetada ülevaatena kõigist teemadest või käsitleda valikuliselt vähemalt nelja teemat sügavamalt.
6. Õppe- ja kasvatuseesmärgid, lähtuvalt üldpädevustest.
Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena,
eurooplasena ja maailmakodanikuna;
2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;
3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab
oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;
4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi
säilitajana ning edasikandjana;
5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;
6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust
ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;
8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning
kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.
7. Hindamine.
Valikkursuse „Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat“ õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades
silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu. Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise adekvaatsust ja
põhjendatust.
Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud kursuse raames õpitud muistsete tsivilisatsioonide arengu kronoloogilised piirid, teab ja oskab
iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb maailma ajaloo olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid;
oskab leida ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma
seisukohti ja oskab anda hinnangut; oskab end asetada minevikus elanud inimese olukorda.
Kaardiülesandega kontrollitakse kaardilt informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust. Allika analüüsiga hinnatakse tekstist olulise leidmise ja katkendi(te)
põhjal küsimustele vastamise oskust, allikatekstide võrdlemise, kommenteerimise, hindamise (sh allika usaldusväärsuse), ja tõlgendamise oskust. Pildi või
foto analüüsiga hinnatakse äratundmise, seostamise, iseloomustamise ja tõlgendamise oskust. Arutluse kirjutamisel võetakse arvesse arutluse vastavust
teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist hinnangute kaudu.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
8. Alljärgnev tabel:
Kursuse nimi: VALIKKURSUS AJALOOS „Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat” ,tundide arv 35
Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Õppevahendid
1. ESIAEG JA
TSIVILISATSIOONIDE
TEKE (4 tundi)
Looduslikud olud.
Inimese kujunemine ja
esiajalooline ühiskond.
Viljelusmajanduse algus ja
tsivilisatsiooni sünd.
ÕPILANE TEAB:
Esiaja arengujärgud.
Inimese põlvnemine.
Inimene ja loodus.
Mõtlemise ja kõne
tekkimine. Kunsti
alged. Inimkonna arengu
ebaühtlus. Kütid, kalastajad
ja korilased. Maaharijad ja
karjakasvatajad.
Metallide kasutuselevõtt.
Varajaste tsivilisatsioonide
peamised tunnused.
ÕPILANE:
1) iseloomustab esiaja
arengujärke ja saavutusi
ning analüüsib seoseid ja
järjepidevust
arengus;
2) teab antropogeneesi
põhijärke ja analüüsib
erinevaid käsitlusi inimese
kujunemisest;
3) analüüsib
tsivilisatsioonide
kujunemise põhjusi ja
Info otsimine ajalooallikate
kohta, mõistekaardi
koostamine loetu põhjal. Töö
illustratiivse allikmaterjaliga.
Töö esiajaloo arengut
iseloomustava kaardiga,
geograafilise maailmakaardiga.
Õpilane tutvub inimkonna
tekkeloo kronoloogilise
ülevaatega, koostab ülevaatliku
loovteksti esiaja ja
tsivilisatsioonide tekke kohta.
Õpik, ajalookaardid,
ajalooatlas,
geograafiline
maailmakart,
ajalooallikad.
2. EGIPTUS (4 tundi)
Geograafilised ja looduslikud
olud.
Riik ja ühiskond.
Religioon ja kultuur.
3. MESOPOTAAMIA JA
EES-AASIA (7-8 tundi)
Looduslikud olud.
Riigi tekkimine. Ühiskond
ja eluolu. Religiooni
põhijooned. Surnutekultus.
Kirjandus. Teadus.
Egiptus tänapäeval.
Sumeri linnriigid: ühiskond
ja eluolu. Semiidid. Vana-
Babüloonia. Hammurabi
koodeks.
arengut, iseloomustab
näidete kaudu
tsivilisatsioonide peamisi
tunnuseid;
4) teab esiaja allikaid ning
teeb allikate alusel
järeldusi esiaja arengu
kohta;
5) näitab kaardil varajaste
tsivilisatsioonide asualasid.
1) analüüsib Egiptuse
riiklust, ühiskonda ja
igapäevaelu, loob seoseid
mineviku ja tänapäeva
vahel;
2) iseloomustab näidete
kaudu Egiptuse
kultuuripärandit ning
religiooni, teaduse ja kirja
arengut;
3) teab Egiptuse ajaloo
allikaid ning teeb allikate
alusel järeldusi Egiptuse
ajaloo kohta.
1) analüüsib riiklust,
ühiskonda ja igapäevaelu
Mesopotaamias ja Ees-
Aasias ning loob
seoseid mineviku ja
tänapäeva vahel;
Otsib allikatest infot
maaviljeluse ja karjakasvatuse
alguse kohta, näitab kaardil
varajaste tsivilisatsioonide
asualasi.
KOKKUVÕTE teemast
Otsib allikatest infot Egiptuse
geograafilise asukoha ja
klimaatiliste olude kohta,
täidab koondtabelit või
lünkharjutust. Tutvub Egiptuse
arengu kronoloogilise
ülevaatega, teeb sellest
kokkuvõtte.
Uurib allikatest Egiptuse riigi
ja ühiskonna kohta, valmistab
ette esitluse vastavalt oma
rollikaardile (vaarao, ametnik,
sõdur, kirjutaja jne), täidab
kokkuvõtva tabeli.
Uurib allikatest Egiptuse
kultuuripärandi ja religiooni
kohta, kujundab plakati.
KOKKUVÕTE teemast
Uurib allikatest Mesopotaamia
asukoha ja geograafiliste olude
kohta, koostab Mesopotaamia
Õpik, ajalooallikad,
esitluslehed,
geograafiline ja
ajalooatlas.
Õpik, ajalooallikad,
esitluslehed,
geograafiline ja
ajalooatlas.
Riiklus ja ühiskond.
Religioon ja kultuur.
Hetiidid ja Pärsia impeerium.
Foiniikia ja Iisrael.
Monoteismi sünd.
Asend ja looduslikud olud.
4. KREETA-MÜKEENE
(4 tundi)
Babüloonia ühiskond ja
eluolu. Assüüria. Uus-
Babüloonia. Babüloni
ehitised. Religiooni
põhijooned. Kangelaseepika
ja Gilgameš. Teadus.
Indoeurooplased, küsimus
nende päritolust. Hetiidi
impeerium. Pärsia
impeerium.
Foiniikia ja Iisrael:
Foiniikia linnriigid,
kaubandus ja meresõit.
Kultuurikontaktid. Iisrael:
ülevaade
iisraeli rahva ajaloost.
Monoteismi kujunemine ja
Vana Testament.
Mesopotaamia ja Ees-Aasia
alad tänapäeval.
Arheoloogilised
kaevamised: Knossos,
Mükeene, Trooja. Kiri, selle
dešifreerimise tulemused.
2) iseloomustab näidete
kaudu Mesopotaamia ja
Ees-Aasia kultuuripärandit
ning religiooni,
kirja, kirjanduse ja teaduse
arengut;
3) tunneb iisraeli rahva
ajaloo põhisündmusi ja
monoteistliku religiooni
kujunemist;
4) teab olulisemaid
kirjalikke allikaid ning teeb
allikate alusel järeldusi
Mesopotaamia ja Ees-
Aasia ajaloo kohta.
1) tunneb Kreeta-Mükeene
perioodi kui varaseimat
ajajärku Kreeka ajaloos;
arengu kokkuvõtte
kronoloogilise ülevaate alusel.
Uurib allikatest, millised olid
Mesopotaamia suurriigid ning
kuidas neid valitseti.
Arutleb, diskuteerib
Hammurapi seaduste üle.
Otsib allikatest infot
varasemate kirjaviiside kohta,
teeb kokkuvõtva tabeli
Mesopotaamia jumalate kohta.
Loeb, analüüsib, kirjutab
kokkuvõtte Mesopotaamia
kirjanduse kohta.
KOKKUVÕTE teema kohta
Uurib,kasutades ajalooallikaid
ja geograafilist kaarti, kus ja
millised varased kultuurid
asusid Ees-Aasias, millised
olid klimaatilised olud.
Täidab allikate alusel
võrdlustabeli Hetiidi ja Pärsia
riigi kohta.
Töö ajalookaardiga Foiniika ja
tema kolooniate kohta, määrab
endiste Mesopotaamia ja Ees-
Aasia riikide tänapäevase
asukoha, nimetab riigid, mis
asuvad neil aladel tänapäeval.
Töötab ajalooallikatega.
KOKKUVÕTE
Tutvub allikate abil Kreeka
geograafiliste ja klimaatiliste
oludega, annab ülevaate
Õpik, ajalooallikad,
ajaloo- ja geograafiline
atlas.
Esitluslehed.
Geograafilised olud ja nende mõju
Kreeka tsivilisatsioonile.
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja
kangelaseepika.
5. INDIA (4 tundi)
Geograafiline asend ja looduslikud
olud.
Riiklus ja ühiskond.
Religioon ja kultuur.
6. HIINA (4 tundi)
Kreeta ja Mükeene
ühiskond. Naiste positsioon
Kreetal. Kreeta-Mükeene
mõju hilisemale Kreeka
tsivilisatsiooni
Induse kultuur. Aarjalaste
sisseränd. Riikluse ja
ühiskonna areng. Kastid.
Veedad. Brahmanism.
Budism. Hinduism.
Sanskrit. Kirjandus. Teadus.
Kunst. Islami levik Indias.
India tänapäeval.
Vana-Hiina tsivilisatsiooni
kujunemine. Keisririigi
2) iseloomustab Kreeta-
Mükeene ühiskonda ja
selle mõju hilisemale
Kreeka tsivilisatsioonile;
3) teab Kreeta-Mükeene
ajaloo allikaid ning teeb
allikate alusel järeldusi
Kreeka ajaloo kohta.
1) tunneb India ajaloo
tähtsamaid arengujärke
Induse tsivilisatsioonist
Euroopa
kolonisatsiooni alguseni
ning loob seoseid mineviku
ja tänapäeva vahel;
2) analüüsib India
ühiskonda, eluolu,
religioone ja
kultuuripärandit;
3) teab India ajaloo allikaid
ning teeb allikate alusel
järeldusi India ajaloo
kohta.
1) tunneb Hiina ajaloo
peamisi arengujärke
Kreeka ajalooperioodidest.
Kujundab ja esitleb oma
arvamuse Kreeka mõjudest
Euroopa hilisemale arengule.
Uurib, mille poolest erinevad-
sarnanevad Kreeta ja Mükeene
kultuurid. Koostab PP või
paberkandjal esitluse.
Analüüsib Kreeka
kangelaseepikat, arutleb,
kuivõrd kajastavad müüdid
tegelikku elu.
Uurib, millised on India
geograafiline asukoht ja
klimaatilised olud. Leiab
seoseid India geograafia ja
esimeste tsivilisatsioonide
tekkimise vahel. Kirjutab
Mina-vormis loovtöö,
kasutades õpitut. Teeb selgeks,
kes on aarjalased ja aarjalaste
sissetungi tagajärjed. Kirjutab
arutleva kirjandi kastikorra
mõjust India ühiskonna
arengule.
Töötab ajalooallikatega,
koostab esitluse India
religioonidest. Tutvub India
kangelaseepostega. Võrdleb
muistset ja tänapäeva Indiat,
leiab muistse India mõjutusi.
KOKKUVÕTE
Õpik, ajalooallikad,
esitluslehed, PP
arvutis,
dokumentaalfilm India
tänapäeval,
geograafiline ja
poliitiline kaart.
Õpik, ajalooallikad,
esitluslehed, PP
arvutis,
dokumentaalfilm Hiina
Geograafiline asend ja looduslikud
olud.
Riiklus ja ühiskond.
Religioon ja filosoofia.
7. AMEERIKA
PÕLISKULTUURID
(4 tundi)
Kesk-Ameerika geograafilised ja
looduslikud olud.
Olmeegid, maiad, asteegid.
Andide tsivilisatsioon.
teke. Riigi ja ühiskonna
korraldus.
Ametnikkond. Religioon ja
filosoofia: konfutsianism,
taoism. Hieroglüüfkiri.
Kirjandus. Teadus.
Leiutised. Kunst. Hiina
tänapäeval.
1) tunneb Kesk-Ameerika ja
Andide tsivilisatsioonide
peamisi arengujärke nende
tsivilisatsioonide tekkest
kuni eurooplaste
koloniaalvallutuseni, loob
seoseid mineviku ja
tänapäeva vahel;
2) iseloomustab ja võrdleb
Kesk-Ameerika ning
Andide tsivilisatsioonide
ühiskonda, eluolu,
religiooni ja
kultuuripärandit;
3) teab Ameerika
põlisrahvaste (maiade,
inkade, asteekide) ajaloo
allikaid ning teeb allikate
alusel järeldusi Ameerika
varasemate
tsivilisatsioonide kohta.
tsivilisatsiooni tekkest kuni
keisririigi lõpuni ning
loob seoseid mineviku ja
tänapäeva vahel;
2) iseloomustab Hiina
ühiskonda, eluolu,
religiooni ja
kultuuripärandit;
3) teab Hiina ajaloo
allikaid ning teeb allikate
alusel järeldusi Hiina
ajaloo kohta.
Kesk-Ameerika
tsivilisatsioon: maiad,
asteegid. Andide
tsivilisatsioon: inkad. Riigi
ja ühiskonna
korraldus. Religioon.
Tähtsamad
kultuurisaavutused.
Ameerika tsivilisatsioonide
häving.
Tutvub Hiina geograafilise
asendi ja looduslike oludega.
Koostab Hiina riikluse arengu
kohta ajajoone, kronoloogilise
ülevaate. Töötab
ajalooallikatega, täiendab
teadmisi Hiina keisririigi
kohta. Arutleb Hiina leiutiste
ja nende rolli kohta maailma
ajaloos.
Tutvub Hiina religiooni ja
filosoofiaga.
Kirjutab arutluse Konfutsiuse
ja/või taoistliku filosoofia
teemadel. KOKKUVÕTE
Tutvub Ameerika geograafilise
asendi ja looduslike oludega.
Uurib, millised on Ameerika
vanemad tsivilisatsioonid,
täidab selle kohta koondtabeli.
Töötab ajalooallikatega,
täiendab teadmisi asteekide ja
maiade tsivilisatsiooni kohta.
Uurib erinevatest
ajalooallikatest inkade
tsivilisatsiooni kohta, leiab
sarnasusi ja erinevusi maiade
ning asteekide kultuuriga.
KOKKUVÕTE
tänapäeval, kunstiline
film Hiina ajaloost,
geograafiline ja
poliitiline kaart.
Õpik, eri liiki
ajalooallikad,
geograafiline kaart.
8. ARAABIA MAAD (5 tundi)
Geograafilised ja
looduslikud olud.
Varane ühiskond.
Muhamed ja kalifaat.
Islam, usk ja kultuur.
Moslemiriigid XI-XVI
sajandil.
Islamimaad tänapäeval.
9. AAFRIKA
TSIVILISATSIOONID
(3tundi)
Geograafilised ja
klimaatilised olud.
Etioopia ja Lääne-Aafrika
kultuurid.
Sise-Aafrika uurimine.
Koloniaalaafrika.
Aafrika tänapäeval.
Islami teke ja levik.
Muhamed. Koraan.
Religiooni osa
igapäevaelus. Abielu ja
perekond. Sunna.
Islami uskumused ja tavad.
Sunniidid, šiiidid.
Araabia vallutused, Araabia
kalifaat ja selle lagunemine.
Eri rahvaste kultuuri
ühtesulamine. Arhitektuur.
Kirjandus. Teadus. Araabia
kultuuri mõjud Aasia
ja Euroopa kultuurile.
Araabia maad tänapäeval.
Etioopia riik ja kultuur.
Lääne-Aafrika kultuurid:
Ghana ja Mali, kontaktid
Vahemere maadega;
Joruba kultuur. Zimbabwe
kultuur. Aafrika langemine
Euroopa riikide võimu alla.
Kolonisatsiooni
tagajärjed Aafrikale.
Aafrika tänapäeval.
1) tunneb islami teket ja
levikut Aasias ja Vahemere
maades ning iseloomustab
islami mõju
ühiskonnale;
2) analüüsib araabia
kultuuripärandit, toob
näiteid araabia kultuuri
mõju kohta Euroopale,
loob seoseid mineviku ja
tänapäeva vahel;
3) teab araabia allikaid
ning teeb allikate alusel
järeldusi araabia maade
ajaloo kohta.
1) tunneb tähtsamaid
Aafrika kultuure ning loob
seoseid mineviku ja
tänapäeva vahel;
2) iseloomustab Aafrika
põlisrahvaste kultuuride
erijooni;
3) teab Aafrika ajaloo
allikaid ning teeb allikate
Töö illustratiivse materjaliga,
geograafilise kaardiga.
Õpilane uurib erinevatest
ajalooallikatest, milline on
kõrbeelanike elulaad; oskab
näha ja selgitada seoseid
geograafiliste- klimaatiliste
olude ja elulaadi vahel.
Otsib erinevatest allikatest
infot islami tekkimise,
sümbolite, tavade ja leviku
kohta. Kirjutab arutleva
kirjandi islami mõju ja leviku
kohta.
Koostab kronoloogilise
ülevaate ja araablaste
vallutuste ja islami leviku
kohta, moslemiriikide arengute
kohta.
Koostab esitluse islami
kultuuripärandi kohta.
KOKKUVÕTE
Tutvub varasemate Aafrika
kultuuridega. Koostab ülevaate
Aafrika avastamise arengust,
täidab koondtabeli Aafrika
tähtsamate kultuuride kohta.
Töötab erinevate
ajalooallikatega ning selgitab
välja Aafrika koloniseerimise
peamised põhjused, ajajärgud
ja tagajärjed.
Õpik, erinevad
ajalooallikad,
geograafiline ja
poliitiline kaart,
dokumentaalfilm.
Õpik, erinevad
ajalooallikad,
dokumentaalfilm,
ajalooatlas,
geograafiline ja
poliitiline kaart.
alusel järeldusi Aafrika
ajaloo kohta.
Kirjutab arutleva kirjandi
Aafrika koloniseerimise
mõjudest tänapäeva Aafrika
riikidele.
VÕIMALIKUD ÕPPEVAHENDID ÜLDAJALOO KURSUSE ÕPETAMISEKS/ ÕPPIMISEKS:
Seinakaart või atlas.
Teabekirjandus ja teemakirjandus.
INIMENE, ÜHISKOND, KULTUUR (I, II, III OSA)
Ilukirjandus
Maailma usundid. 2006.
Waines, D. Sissejuhatus islamisse. 2003.
Piibel.
Koraan.
Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani. 2005.
Teeple, J. B. Maailma ajalugu. 2004.
ERR arhiiv
Ainekavad gümnaasiumiastmele.
Aine nimetus: AJALUGU
EESTI AJALUGU (kuni 16.–17. sajandi vahetuseni ) I
1. Õppeaine kirjeldus.
Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida
minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna,
kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Eesti ajaloo õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Eesti ajaloo
kursuse käigus omandab õpilane oskusi temaatiliseks käsitluseks vajalike ajaliselt (ja kultuuriliselt) kaugemate valdkondade vaheliste seoste loomiseks ning
nägemiseks.
Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh Eesti ajaloo kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast
lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse,
võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust.
Eesti ajaloo kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja
võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.
Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, Internet, erinevad inimesed ning paigad.
2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid.
Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena,
eurooplasena ja maailmakodanikuna;
2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;
3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab
oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;
4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi
säilitajana ning edasikandjana;
5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;
6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust
ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;
8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning
kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.
3. Hindamine.
Eesti ajaloo õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu.
Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise adekvaatsust ja põhjendatust.
Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud Eesti ajaloo kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi,
isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb üldajaloo olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid; oskab leida ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi,
põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma seisukohti ja oskab anda hinnangut; oskab end asetada minevikus
elanud inimese olukorda.
Kaardiülesandega kontrollitakse kaardilt informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust. Allika analüüsiga hinnatakse tekstist olulise leidmise ja katkendi(te)
põhjal küsimustele vastamise oskust, allikatekstide võrdlemise, kommenteerimise, hindamise (sh allika usaldusväärsuse), ja tõlgendamise oskust. Pildi või
foto analüüsiga hinnatakse äratundmise, seostamise, iseloomustamise ja tõlgendamise oskust. Arutluse kirjutamisel võetakse arvesse arutluse vastavust
teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist hinnangute kaudu.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
4. Alljärgnev tabel:
Kursuse nimi EESTI AJALUGU (kuni 16.–17. sajandi vahetuseni ) I, tundide arv 35
Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Õppevahendid
ESIAEG (7 tundi) ÕPILANE teab … ÕPILANE …
I Tähtsamad
arheoloogilised kultuurid
Esiaja allikad ja nende
uurimine
Kiviaja kultuurid Eestis:
Kunda kultuur,
kammkeraamika kultuur,
nöörkeraamika ehk
venekirveste kultuur –
elanike peamised tegevus-
alad ja kultuuri
iseloomustavad muistised.
Metalliaeg:
Pronksiaeg. Asva kultuur.
Rauaaeg. Põlispõllundus,
kalmed, linnused.
II Eesti esiaja lõpul
Suhted naabritega:
idaslaavlased, balti
hõimud,viikingid.
Esiaeg,
esiaja allikad
esiaja periodiseerimine
Kunda kultuur
kammkeraamika
nöörkeraamika e.
venekirveste kultuur
muistis
Asva kultuur
kalmed
kultusekivid
alepõllundus
põlispõllundus
linnused
Slaavlased idaslaavlased
balti hõimud
viikingid
teab ja iseloomustab Eesti
esiaja perioode inimeste
tegevusalade ja eluolu
muutuste alusel.
Seletab ja kasutab mõisteid:
arheoloogiline kultuur,
muistis.
Seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid: kalme, linnus
Iseloomustab esiaja eestlaste
suhteid naaberrahvastega
Töö õppetekstiga,
suuline arutlus,seoste
loomine üldajalooga.
Koostab ajajoone muinasaja
perioodidest.
Töö õppetekstiga,
arheoloogiliste kultuuride
iseloomustamine, inimeste
tegevusalade ja eluolu
võrdlemine
erinevatel esiaja perioodidel.
Arutelu filmi ,, Kaali
saladused”
põhjal .
Filmi ,,Raua sulatamine”
vaatamine ja analüüs.
Õpitakse tundma metalliaja
inimeste tegevusalasid ja
eluolu,
hinna-
takse metalli kasutamise
olulisust ühiskonna arengus.
Õpilane kirjutab loovtöö.
Töö õppetekstiga.
Kaardi analüüs :
eestlaste naabrid,
kaubateede kujunemine.
Õpik, töölehed, ajalooallikad
Õpik, töölehed, vaatefilm
„Kaali saladused“
Õpik, töölehed,
ajalookaardid, ajalooatlas,
vaatefilm „Raua sulatamine“
Õpik, töölehed,
ajalookaardid
Rahvusvaheliste kaubateede
kujunemine ja Eesti.
Eesti ühiskond esiaja lõpul:
Sotsiaalne kihistumine.
Maakonnad ja kihelkonnad.
Linnused.
Külad ja elamud.
Muinasusund ja ristiusu
levik Eestis.
Muinasusundi seos
loodusega.
Vanimad teated ristiusu
levikust Eestis.
KESKAEG (20 tundi)
Muistne vabadusvõitlus:
Balti ristisõdade põhjused.
Muistse vabadusvõitluse
käik. Eestlaste lüüasaamise
põhjused ja tagajärjed.
Henriku Liivimaa kroonika
ajalooallikana.
Maakond
kihelkond
muinaslinnus
külad, külade tüübid
varanduslik ebavõrdsus
vanemad
malev
Muinasusk
animism
targad
esimesed misjonärid
Balti ristisõda
Mõõgavendade
ordu
Lembitu
Kaupo
Ümera lahing
Madisepäeva lahing
Danebrog
kroonik Henrik
Iseloomustab Eesti
halduskorraldust ja
majanduslikku arengut esiaja
lõpul, seletab ja kasutab
kontekstis mõisteid:
maakond, kihelkond, malev,
muinaslinnus.
Seletab ja kasutab mõistet:
animism, kirjeldab eestlaste
seoseid ristiusuga.
Analüüsib Balti ristisõdade
põhjusi, käiku ja tulemusi
erinevate osapoolte
vaatenurgast.
Teab, kes olid Lembitu,
Kaupo, piiskop Albert,
kroonik Henrik ja
iseloomustab nende
tegevust.
Töö allikatega
mõistetega,
atlasega,seinakaardiga,
õpitakse tegema järeldusi
eluolu kohta Eestis enne
Balti ristisõdu.
Töö õppetekstiga.
Diskussioon :
oma seisukoha kujundamine
ja põhjendamine.
Töö õppeteksti ja
ajalooallikatega : Henriku
Liivimaa kroonika .
Informatsiooni
leidmine teabeallikatest,
teabe analüüs,
põhjus – tagajärg seoste
leidmine.
Tabeli koostamine.
Õpik, ajalooallikad,
halduskaart
Õpik, töölehed
Õpik, töölehed, ajalooallikad
Vana-Liivimaa riigid.
Riiklik korraldus ja
poliitiline kaart.
Seisused.
Maapäev.
Vana-Liivimaa riikide
omavahelised
suhted ja suhted naabritega.
Jüriöö ülestõus, selle
põhjused ja tagajärjed.
Keskaja ühiskond Eestis:
Läänikorraldus.
Mõisate rajamine.
Sunnismaisuse ja teoorjuse
kujunemine.
Keskaegsed linnad. Linnade
valitsemine. Käsitöö,
kaubandus, Hansa Liit.
Gildid ja tsunftid.Eluolu
linnas.
Kirik ja kultuur.
Vaimulikud ordud ja
kloostrid.
Arhitektuur.
Liivimaa
Vana-Liivimaa
maahärrad
Vana-Liivimaa Maapäeva
seisus-
lik koosseis
Liivi ordu
ordumeister
Läänikorraldus
vasallkond
mõis
adramaa
talurahva
õiguslik seisund
talurahva kihistumine
sunnismaisus
teotöö
teoorjus
raad
tsunft gild
Hansa Liit
Katoliku kirik
missa
paavst , piiskop
preester
kloostrid
tsistertslased
dominiiklased
ja frantsisklased
augustiinlased
Tunneb muutusi Vana-
Liivimaa riiklikus
korralduses ja poliitilisel
kaardil, iseloomustab Vana-
Liivimaa suhteid
naaberriikidega,
analüüsib Jüriöö ülestõusu
tähtsust ja tähendust
ajaloolise narratiivina,seletab
ja kasutab kontekstis
mõisteid: Vana-Liivimaa,
Liivi ordu.
Iseloomustab Eesti keskaja
ühiskonda: läänikord,
talurahva õiguslik seisund ja
majanduslik olukord, käsitöö
ja kaubandus, eluolu
linnades; loob seoseid Eesti
ja Euroopa ajaloo vahel
keskajal, seletab ja kasutab
kontekstis mõisteid:adramaa
vasallkond, mõis,
sunnismaisus, teoorjus
Iseloomustab Eesti keskaja
kultuuri põhijooni ja mõistab
ristiusu mõju Eesti kultuurile
, vaimuelule,
väärtushinnangute
muutumisele; mõistab
kultuurilist järjepidevust,
analüü-
Töö õppetekstiga,
kaardi ja atlasega,
arutelu,
ülevaatetabeli
koostamine,
põhjus-tagajärg seoste
loomine
Töö õppetekstiga,
mõistetega,
seoste loomine Euroopa
ajalooga,
rühmatöö,
seminar
Võimalusel õppekäik .
Isesisev töö õppetekstiga;
Töö pildimaterjaliga,
selle kommenteerimine,
analüüs, võrdlemine,
seoste loomine
Euroopa kultuuriga
Võimalusel õppekäik
Õpik, ajalooatlas,
ajalooallikad (ilukirjanduslik
tekst), töölehed
Õpik, töölehed, ajalooallikad
Õpik, töölehed, ajalooallikad
ÜLEMINEK KESKAJAST
UUSAEGA (8 tundi)
Reformatsioon Eestis.
Haridusolud.
Eestikeelse trükisõna algus.
Liivi sõda.
Vana-Liivimaa asend
Läänemere regioonis.
Liivi sõja eellugu, käik ja
tulemused.
Reformatsioon
usupuhastus
Martin Luther,
Hermann Marsow,
Melchior Hoff-
mann
pildirüüste,
Wanradti ja Koelli
katekismus
Diplomaatiline eellugu
Wolter von Plettenberg
,,Tartu maks”
Ivan IV
sõjast osavõjad riigid
hertsog Magnus,
Pontus De la Gardie,
Jam Zapolski
vaherahu,
Pljussa vaherahu
sib kriitiliselt keskaja
kroonikaid ja teisi
teabetekste
Õpilane
iseloomustab reformatsiooni
mõju ja tähtsust eesti
kultuuriloos, analüüsib
muutusi mentaliteedis ja
vaimuelus.
Iseloomustab rahvusvahelisi
suhteid Läänemere
piirkonnas 16.sajandil,
võrdleb suurriikide mõju
Läänemere piirkonnas, teab
muutusi riiklikus korralduses
ja poliitilisel kaardil sõdade
ajal, teab, kes olid Wolter
von Plettenberg, Ivan IV.
Töö
õppetekstiga, ajalooalase
sõnavaraga, analüüs,
võrdlus, olulise leidmine ja
väärtustamine,
arutelu
Töö ajalooallikatega:
Johannes Renneri
kroonika.
Informatsiooni leidmine,
analüüs, hinnangu andmine,
põhjus-tagajärg
seoste loomine.
Töö õppetekstiga,
ajalookaardiga,
Õpik, töölehed, ajalooallikad
Õpik, töölehed,
ajalooallikad, ajalookaardid
Eesti kolme kuningriigi
valduses.
Riiklik korraldus ja
poliitiline kaart.
Vastureformatsioon.
Kultuuri areng
Balthasar Russowi kroonika
ajalooallikana.
Reformatsiooni ja
vastureformatsiooni
mõju vaimuelule.
Eesti ala jagatuna kolme
kuningriigi vahel,
vojevoodkonnad
staarostkonnad
Katoliikluse taastamine
Lõuna-Eestis,
vastureformat-
sioon.
Liivi sõja tulemused.
Altmargi, Brömsebro, Oliwa
rahu.
Altmargi rahu
Brömbsebro rahu
Balthasar
Russow
Piibli tõlkimise algus- Hans
Susi.
Hermen Rode,
Bernt Notke
,,Surmatants”
Michel Sittow
Teab, kuidas toimus Rootsi
võimu järkjärguline
kehtestamine kogu Eesti
alal;
iseloomustab muutusi
riiklikus korras ja poliitilisel
kaardil.
Teab, kes oli Balthasar
Russow ja iseloomustab
tema tegevust.
Oskab nimetada
kunstialaseid näiteid
reformatsiooni ja
vastureformatsiooni ajast ja
arutleda reformatsiooni
mõjust Eesti vaimuelu
edasisele kujunemisele.
oma arvamuse kujundamine
ja
põhjendamine,
seoste loomine Euroopa
ajalooga,
analüüs, kriitilise mõtlemise
kujundamine
Töö ajalooallikatega:
rühmatöö :
Balthasar Russowi kroonika.
Probleemide püstitamine,
lahenduste otsimine
Õpik, töölehed, ajalooatlas,
ajalookaardid
Õpik, ajalooallikad, internet-
PP, esitluslehed
VÕIMALIKUD ÕPPEVAHENDID ÜLDAJALOO KURSUSE ÕPETAMISEKS/ ÕPPIMISEKS:
- õppetekstid
- pildimaterjal
- teabekirjandus
- seinakaart, atlas
- õppekäigud - ja ekskursioonid
- film ,, Kaali saladused “
- film ,, Raua sulatamine”
- Buehl, Doug. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus. Tallinn, 2002
- Internet
- http://www.history.ee
- http://www.history.ee/Berta
- http://www.hot.ee/arheoloogmust/
A l l i k a d
- Henriku Liivimaa kroonika, tõlk. Richard Kleis, toim. Enn Tarvel, Tallinn 1982.
- Liivimaa vanem riimkroonika, tõlk. Urmas Eelmäe, toim. Enn Tarvel, Tallinn 2003.
- Bartholomäus Hoeneke: Liivimaa noorem riimkroonika, toim. Sulev Vahtre, Tallinn 1960.
- Johann Renner: Liivimaa ajalugu 1556–1561, tõlk. Ivar Leimus, Tallinn 1995.
- Balthasar Russow: Liivimaa kroonika, tõlk. Dagmar ja Hermann Stock, Tallinn 1993.
- Christian Kelch: Liivimaa kroonika, tõlk. Ivar Leimus, Tartu 2004.
- Christian Kelch: Liivimaa kroonika järg, tõlk. Ivar Leimus, Tartu 2009
Ainekavad gümnaasiumiastmele.
Aine nimetus: AJALUGU
EESTI AJALUGU (17.sajand- 19.sajandi lõpp) II
5. Õppeaine kirjeldus.
Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida
minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna,
kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Eesti ajaloo õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Eesti ajaloo
kursuse käigus omandab õpilane oskusi temaatiliseks käsitluseks vajalike ajaliselt (ja kultuuriliselt) kaugemate valdkondade vaheliste seoste loomiseks ning
nägemiseks.
Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh Eesti ajaloo kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast
lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse,
võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust.
Eesti ajaloo kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja
võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.
Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, Internet, erinevad inimesed ning paigad.
6. Õppe- ja kasvatuseesmärgid.
Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena,
eurooplasena ja maailmakodanikuna;
2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;
3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab
oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;
4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi
säilitajana ning edasikandjana;
5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;
6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust
ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;
8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning
kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.
7. Hindamine.
Eesti ajaloo õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu.
Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise adekvaatsust ja põhjendatust.
Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud Eesti ajaloo kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi,
isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb üldajaloo olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid; oskab leida ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi,
põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma seisukohti ja oskab anda hinnangut; oskab end asetada minevikus
elanud inimese olukorda.
Kaardiülesandega kontrollitakse kaardilt informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust. Allika analüüsiga hinnatakse tekstist olulise leidmise ja katkendi(te)
põhjal küsimustele vastamise oskust, allikatekstide võrdlemise, kommenteerimise, hindamise (sh allika usaldusväärsuse), ja tõlgendamise oskust. Pildi või
foto analüüsiga hinnatakse äratundmise, seostamise, iseloomustamise ja tõlgendamise oskust. Arutluse kirjutamisel võetakse arvesse arutluse vastavust
teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist hinnangute kaudu.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
8. Alljärgnev tabel:
Kursuse nimi EESTI AJALUGU (17.sajand- 19.sajandi lõpp) II, tundide arv 35
Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Õppevahendid
ROOTSI AEG (10
tundi)
Rootsi suurriigi ajastu
Rootsi keskvõim ja
baltisaksa
aadel
Majanduslik areng
Vaimuelu ja kultuur
ÕPILANE teab …
Rootsi suurriigi kujunemine
Eestimaa ja Liivimaa
kubermang, võimukorraldus.
Kohtukorraldus.
Rüütelkonnad
Asustus Rootsi ajal
Talurahva õiguslik seisund ja
majanduslik olukord.
Reduktsioon ja selle
tulemused.
Karl XI. Manufaktuuride
teke. Kaubandus.
Suur näljahäda
ÕPILANE …
Teab, millal ja mis asjaolud
võimaldasid Rootsil
kujuneda suurriigiks; oskab
nimetada asjaolusid, mille
poolest erines Rootsi
suurriigi ühiskonna
korraldus Lääne-Euroopa
ühiskonnast.
Iseloomustab Rootsi
poliitikat Eesti- ja Liivimaal
ning annab sellele allikate ja
teabetekstide põhjal
hinnangu, hindab allikate
usaldusväärsust;
seletab ja kasutab kontekstis
mõistet rüütelkond;
Iseloomustab talurahva
õigusliku ja majandusliku
olukorra muutumist Rootsi
ajal;
seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid:
reduktsioon, vakuraamat;
teab, kes oli Karl XI ja
iseloomustab tema tegevust
Otsib erinevatest
ajalooallikatest infot Rootsi
suurriigi kujunemise kohta.
Täidab etteantud küsimuste
järgi võrdlustabeli või Venni-
diagrammi.
Töö kaardiga Eesti ajaloo
atlas või Ajaloo atlas
Venn-diagramm
Töö allikmaterjalidega
Üldine analüüs
Töö allikatega Meie kaugem
minevik. Suur näljahäda -
töölehed
Arutluse kirjutamine
Võimalusel õppekäik (ERM)
Ajalooatlas. Õpik.
Õpik, töölehed,
ajalookaardid
Õpik, ajalooatlas,
ajalookaardid
Õpik, töölehed, ajalooallikad
Eesti XVIII sajandil (10 tundi)
Venemaa euroopastumine
XVIII sajandil.
Põhjasõda
Rahvastikuprotsessid
Eestis XVI–XVIII sajandil
Luterlus riigiusuna.
Esimesed gümnaasiumid.
Ülikooli asutamine Tartus,
Academia Gustaviana.
Gustav II Adolf, J. Skytte.
Rahvaharidus. B. G.
Forselius. Eestikeelse
kirjasõna levik,
piiblikonverentsid, Vastne
Testament
Peeter I.
Katariina II, valgustatud
absolutism.
Põhjasõja põhjused, käik ja
tulemused.
Karl XII, Peeter I.
Sõdade, haiguste,
olmetingimuste ja
Mõistab luterluse mõju ja
Rootsi aja tähtsust eesti
kultuuri ja hariduse arengus,
ajaloos ning tänapäeval;
seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid:
piiblikonverentsid, Vastne
Testament, Academia
Gustaviana;
teab, kes olid B. G.
Forselius, Gustav II Adolf, J.
Skytte ning iseloomustab
nende tegevust;
Teab, kes oli Peeter I,
Katariina II; oskab seletada
üksikisiku ja tema tegevuse
mõju ajaloo edasises kulus.
Selgitab Põhjasõja põhjusi,
tulemusi ja mõju;
teab, kes oli Karl XII; tema
seoseid Eestiga.
Analüüsib allikate ja
teabetekstide alusel
talurahva majandusliku
Rühmatöö – allikmaterjalid
ja teabetekstid TÜ ajalugu,
Eesti ajaloo allikad
Kirjutab lühireferaadi
Võimalusel õppekäik-TÜ
Ajaloomuuseumi külastus
Töö ajalookaardiga,
ajalooallikatega. Õpilane
teeb kas paberkandjal või PP
esitluse 18.saj. Vene
suurvalitsejate kohta, kirjutab
analüüsiva essee.
Tutvub õppetekstiga ja lisa-
ajalooallikaga, koostab
Põhjasõja ajatelje, kirjutab
loovtöö, kasutades õpitut,
Karl XII viibimisest laiusel.
Erinevad ajalooallikad,
ajalooatlas, õpik,
esitluslehed, töölehed.
Õpik, ajalooaalikas, tööleht.
Balti erikord
Vaimuelu 18. sajandil
III teema. Eesti XIX
sajandil ja XX sajandi
algul (18 tundi)
Moderniseeruv Euroopa
näljahädade mõju
rahvastikule.
Talurahva õiguslik seisund ja
majanduslik olukord,
mõisamajandus.
Vene keskvõim ja baltisaksa
seisuslik omavalitsus.
Balti erikord.
Asehalduskord.
Baltisaksa kultuur ja
talurahvakultuur.
Rahvaharidus. Pietism ja
valgustus, vennastekogud.
A. Thor Helle ja A. W.
Hupel.
Industriaalühiskonna
kujunemine. Linnastumine.
Raudteede areng. Rahvuslik
olukorra ning õigusliku
seisundi muutumist;
analüüsib
rahvastikuprotsesse
mõjutanud tingimusi.
Iseloomustab Balti erikorda
ning selle mõju Eesti
arengule;
seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: balti
erikord, restitutsioon,
asehalduskord.
Analüüsib Euroopa
valgustusideede mõju eesti
vaimuelule;
seletab ja kasutab kontekstis
mõistet vennastekogud;
teab, kes olid A. Thor Helle
ja A. W. Hupel, ning
iseloomustab nende
tegevust.
Teab, mis on
industriaalühiskond, millised
on industrialiseerumise
eeldused ja näited Eestis,
Rühmatöö (sõdade, haiguste,
olmetingimuste, näljahäda
mõju rahvastikule) Kirjutab
kokkuvõtva lühiarutluse
rühmatöö tulemusena.
Juhitud lugemise alusel
täidab võrdlustabeli talu- ja
mõisaelamise kohta.
Õpilane loeb õppeteksti,
koostab mõistekaardi balti
erikorra kohta, kirjutab
loovtöö elust Eestis
kindralkuberneride ajal.
Uurib ja esitleb vabal valikul
impeeriumi teenistuses
olevat tuntud baltisakslast.
Töö õppetekstiga,
ajalooallikaga. Rühmatöö.
Uurib lisaallikatest, kuidas
kujunes tänapäevane eesti
kirjakeel. Kirjutab arutleva
lühikirjandi baltisaksa
kultuuri mõjudest eesti
rahvuslikule kultuurile.
Tutvub õppematerjalidega,
oskab teisendada teksti:
Õpik, töölehed,
ajalooallikas.
Õpik, ajalooallikad, internet.
Õpik, ajalooallikas.
Õpik.
Talurahva vabanemine
Ärkamisaeg
liikumine. Venemaa XIX
sajandil ja XX sajandi algul.
Pärisorjuse kaotamine Eestis.
Talurahva omavalitsuse
kujunemine.
Talude päriseksostmine.
Usuvahetusliikumine.
Tööstuse areng. Erinevused
Põhja- ja Lõuna-Eesti
arengus.
Eelärkamisaeg. Estofiilid. K.
E. Von Baer, F. R.
Kreutzwald.
Tartu ülikool XIX sajandil.
Eesti haritlaskonna
kujunemise algus.
Seltsiliikumine. Tähtsamad
rahvusliku liikumise
ettevõtmised ja nende
eestvedajad: J. V. Jannsen, J.
Hurt, C. R. Jakobson, L.
Koidula. Erimeelsused
eesmärkide saavutamisel.
Venestusaja mõju haridusele,
kultuurile ja rahvuslikule
liikumisele. Rahvusliku
professionaalse kultuuri
kujunemine. Uus rahvuslik
tõus, J. Tõnisson.
iseloomustab rahvusliku
liikumise eeldusi ja seoseid
Euroopaga;
Teab, kuidas muutus
talurahva õiguslik seisund ja
majanduslik olukord, ning
selgitab majandusprotsesside
ja talurahvaseaduste seoseid;
Mõistab ärkamisaja
tähendust ja tähtsust ning
selle mõju
kodanikuühiskonna
kujunemisele Eesti ajaloos;
iseloomustab rahvusliku
liikumise eeldusi ja seoseid
Euroopaga;
teab, millised olid tähtsamad
rahvusliku liikumise
ettevõtmised ning kes olid
rahvusliku liikumise
eestvedajad;
analüüsib allikate alusel
rahvusliku liikumise
ettevõtmisi ja ideid;
seletab ja kasutab kontekstis
järgmisi mõisteid: estofiil,
ärkamisaeg, rahvuslik
liikumine, venestamine,
Aleksandrikool;
- teab, kes olid K. E. von
Baer, F. R. Kreutzwald, J. V.
Jannsen, J. Hurt, C. R.
Jakobson, L. Koidula ja J.
diagrammid, tabelid ,
statistilised kokkuvõtted
tekstiks; analüüsib põhjus-
tagajärg seoseid.
Töö teabetekstidega,
arvandmetega koos
õppimisjuhendiga.
Diskussioonivõrk pärisorjuse
kaotamise küsimuses
Õpilane kirjutab arutluse
(„Vabadus kohustab…“)
Uurib õppematerjali ja
koostab ärkamisaja ajajoone,
rühmatöö.
Õpilane teeb esitluse õpitu
põhjal rahvusliku ärkamisaja
teemal. Kirjutab arutluse
antud teemal.
Õpik, ajalooallikas,
teabetekstid.
Õpik, ajalooallikad, internet.
Moderniseeruv Eesti
Kokkuvõte ja kordamine
Majanduse areng. Raudteede
ehitamine, selle mõju
majanduslikule ja
sotsiaalsele arengule.
Suurtööstuse kujunemine.
Põllumajanduse areng.
Talurahva kihistumine.
Ülevenemaaliste seaduste
laienemine Eestile.
Poliitilised rühmitused
Eestis. 1905. aasta
sündmused ja nende mõju
ühiskonnale.
Tõnisson, ning iseloomustab
nende tegevust.
Iseloomustab muutusi Eesti
ühiskonnas ja ühiskondlik-
poliitilise mõtte arengut XIX
sajandi lõpul ning loob
seoseid omariikluse
kujunemisega;
Õpilane uurib õppematerjali,
tutvub statistiliste
andmetega.
Rühmatöö, paaristöö:
poliitilised liikumised ja
ühiskonnategelased.
Võimalusel õppekäik
Põllumajandusmuuseumisse.
Sündmuste kaardistamine.
Testid, viktoriin, õppekäigud
jm.
Õpik. Töölehed.
VÕIMALIKUD ÕPPEVAHENDID ÜLDAJALOO KURSUSE ÕPETAMISEKS/ ÕPPIMISEKS:
- õppetekstid
- seinakaart, atlas
- teabekirjandus
- pildimaterjal
- Eesti ajalugu. Kronoloogia. Koost. Vahtre, S., Olion, Tallinn 1994, 2007
- Eesti rahva ajalugu 2. Taani- ja orduaeg, mõisad ja teoorjus. JK, Tallinn 1996
- Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Olion, Tallinn 1990
- Vahtre, S., Piirimäe, H. Meie kaugem minevik. Valgus, Tallinn, 1983
- Helmut Piirimäe: Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil, Tartu 2009
- Tiit Rosenberg: Eesti mõisate ajalooline ülevaade. – Eesti mõisad, Tallinn 1994, lk. 7-55.
- Seltsid ja ühiskonna muutumine: talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogumik, toim. Ea Jansen, Jaanus Arukaevu, Tartu 1995.
- Marten Seppel: Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni, Tartu 2008 (Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis, 15).
Ainekavad gümnaasiumiastmele
Aine nimetus: AJALUGU
„Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel”,
1. Õppeaine kirjeldus.
Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida
minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna,
kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt
Lähiajaloo õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades.
Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh lähiajaloo kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast
lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse,
võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust.
Lähiajaloo kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja
võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.
Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, Internet, erinevad inimesed ning paigad.
Õppe- ja kasvatuseesmärgid.
Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena,
eurooplasena ja maailmakodanikuna;
2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;
3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab
oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;
4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi
säilitajana ning edasikandjana;
5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;
6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust
ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;
8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning
kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.
2. Hindamine.
Lähiajaloo õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu.
Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise adekvaatsust ja põhjendatust.
Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud lähiajaloo kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi,
isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb üldajaloo olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid; oskab leida ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi,
põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma seisukohti ja oskab anda hinnangut; oskab end asetada minevikus
elanud inimese olukorda.
Kaardiülesandega kontrollitakse kaardilt informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust. Allika analüüsiga hinnatakse tekstist olulise leidmise ja katkendi(te)
põhjal küsimustele vastamise oskust, allikatekstide võrdlemise, kommenteerimise, hindamise (sh allika usaldusväärsuse), ja tõlgendamise oskust. Pildi või
foto analüüsiga hinnatakse äratundmise, seostamise, iseloomustamise ja tõlgendamise oskust. Arutluse kirjutamisel võetakse arvesse arutluse vastavust
teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist hinnangute kaudu.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
Kursuse nimetus: „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel”, tundide arv 35
Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õpitegevus Õppe-vahendid
1. MAAILM
ESIMESE
MAAILMASÕ
JA EEL
ÕPILANE:
Suurriikide arengujooni: poliitiliste
süsteemide erinevused, Venemaa.
Maailma majandus:
teadusrevolutsioon, monopolid,
kapitali eksport, vabaturumajandus ja
protektsionism.
ÕPILANE:
Kursuse lõpul õpilane:
1) iseloomustab suurriikide
arengujooni ja rolli muutumist
rahvusvahelistes suhetes;
2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi
blokke ning analüüsib Antanti ja
Kolmikliidu taotlusi;
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded töölehtedel
Õpik , Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad, esitlus-
lehed, kirjatarbed, töölehed.
Õpikud Lähiajalugu
gümnaasiumile I, II osa,
Aajalooatlas
Suurriikide liidud: kujunemise
põhjused ja tagajärjed.
3) tunneb maailma poliitilist kaarti
enne Esim
est maailmasõda: näitab kaardil
suurriikide
sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid
riike, koloniaalimpeeriume;
4) iseloomustab maailma
majanduse arengujooni; analüüsib
teaduse ja tehnika mõju;
5) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
imperialism,
monopol,
Antant,
Kolmikliit
gümnaasiumile,Eesti ajaloo
atlas.
2. ESIMENE
MAAILMASÕ
DA
Esimese maailmasõja põhjused.
Sõdivad pooled ja tähtsamad
sõjatandrid.
Esimese maailmasõja tagajärjed:
impeeriumide lagunemine, uute
rahvusriikide sünd Euroopas,
uus maailmakord ja Rahvasteliit.
Eesti iseseisvumine: eeldused,
iseseisvumine, Vabadussõda,
Tartu rahu.
1) analüüsib Esimese maailmasõja
põhjusi ning sõdivate poolte
taotlusi;
2) analüüsib Esimese maailmasõja
tagajärgi ja mõju maailma arengule;
3) analüüsib Eesti omariikluse
saavutamise eeldusi ja protsessi;
4) teab Eesti Vabadussõja sündmusi
ning kirjeldab sõja käiku kaardi
alusel;
5) mõistab Vabadussõja ja Tartu
rahu tähendust Eesti Vabariigi
kindlustumisel;
6) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
Veebruari-revolutsioon,
autonoomia,
Asutav Kogu,
Landeswehr
Tartu rahu;
7) teab, kes olid Nikolai II,
Vladimir Lenin,
Jaan Poska,
Johan Laidoner ja Konstantin Päts,
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded töölehtedel
Õpik, Atlas
gümnaasiumileajalookaardid,
allikad, esitluslehed,
kirjatarbed, töölehed.
ning iseloomustab nende tegevust.
3.
MAAILMASÕ
DADEVAHEL
INE AEG:
DEMOKRAAT
IA JA
DIKTATUURI
D
Euroopa-kesksus ning rahvusvahelised
suhted.
Demokraatia levik.
Demokraatia põhijooned Suurbritannia,
Prantsusmaa ja
USA näitel:
poliitiline süsteem, majandus,
ühiskonnaelu.
Majanduskriis:
põhjused,
levik ja mõju,
Roosevelti uus kurss.
Autoritarism,
totalitarism:
fašism, natsionaalsotsialism,
kommunism.
Diktatuuride iseloomulikud jooned,
eripärad ja levik: poliitiline süsteem,
majandus,
ühiskonnaelu.
Uute konfliktide kujunemine,
kriisikolded.
Eesti tee demokraatialt autoritarismile:
poliitiline süsteem, majandus,
ühiskonnaelu.
1) analüüsib ja võrdleb rahvus-
vahelisi suhteid 1920. ja 1930.
aastail ning teab muutuste
põhjusi;
2) teab ja iseloomustab
rahvusvahelisi kriise: Kaug-Ida,
Etioopia, Hispaania kodusõda;
3) iseloomustab majanduse arengut
maailmasõdadevahelisel perioodil
ning selgitab
majanduskriisi põhjusi ja mõju;
4) analüüsib ning võrdleb
demokraatlikku ja diktatuurset
ühiskonda;
5) analüüsib Eesti ühiskonna
poliitilist arengut 1920. ja 1930.
aastail, selgitab autoritarismi
kujunemise põhjusi ja mõju
ühiskonnale ning iseloomustab
vaikivat ajastut;
6) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
demokraatia,
diktatuur,
autoritarism,
totalitarism,
kommunism,
NSVL,
fašism,
natsionaalsotsialism,
Rahvasteliit,
Versailles’ süsteem,
Vaikiv ajastu,
parlamentarism,
vabadussõjalased;
7) teab, kes olid
Jossif Stalin,
Adolf Hitler,
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajalookaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
Benito Mussolini, Franklin D.
Roosevelt,
Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson,
ning iseloomustab nende tegevust.
4. TEINE
MAAILMASÕ
DA
Teine maailmasõda kui Esimese
maailmasõja jätk.
Teise maailmasõja põhjused:
Saksamaa,
Nõukogude Liidu ja Jaapani
agressiivne välispoliitika
ning demokraatlike Lääneriikide
lepituspoliitika nurjumine.
Sõdivad pooled:
Saksamaa ja tema liitlased.
Hitleri-vastane koalitsioon ja selle
kujunemine:
Atlandi harta,
Teherani, Jalta ja Potsdami
konverentside tähtsus.
Tähtsamad sõjatandrid ja lahingud:
rinded,
tähtsamaid lahingud (Pearl Harbor,
Moskva,
Midway,
Stalingrad,
Kursk,
El-Alamein,
Normandia dessant).
Teise maailmasõja tulemuste
vastuolulisus ja selle tagajärjed
maailma poliitilisele, majanduslikule
ja ideoloogilisele arengule.
Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse
kaotamine, okupatsioonid,
1) analüüsib rahvusvahelisi suhteid
Teise maailmasõja eel;
2) iseloomustab Teise maailmasõja
põhjusi ja tagajärgi;
3) iseloomustab sõjategevust kaardi
järgi;
4) teab Hitleri-vastase koalitsiooni
kujunemislugu;
5) analüüsib Teise maailmasõja
mõju Eesti ajaloole;
6) teab, kes olid Winston Churchill,
Charles de Gaulle, Dwight
Eisenhower, Georgi Žukov,
Johannes Vares ja Otto Tief, ning
iseloomustab nende tegevust;
7) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
Anšluss,
Müncheni konverents,
MRP,
baaside leping,
okupatsioon,
suvesõda,
Atlandi harta,
ÜRO
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded töölehtedel
Õpik, Atlas
gümnaasiumileajalookaardid,
allikad, esitluslehed,
kirjatarbed, töölehed.
sõjakaotused ja -kahjud, sõja mõju
inimeste elukäikudele.
Pagulaskond.
kursuse nimetus: „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel”, tundide arv 35
Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õpi-tegevus Õppe-vahendid
1. KÜLM
SÕDA
Külma sõja kujunemine ja selle
avaldumise vormid:
võidurelvastumine,
liidud.
Kriisid:
Korea sõda,
Suessi kriis,
Kuuba kriis,
Vietnami sõda,
Berliini kriisid.
Kahepooluseline maailm: USA ja
NSVLi vastasseis.
Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine,
kahe Saksa riigi vahelised suhted.
1) analüüsib külma sõja põhjusi ja
kujunemist ning teab
avaldumisvorme;
2) analüüsib külma sõja kriiside
tekkimise põhjusi ning osaliste
taotlusi ja tulemusi;
3) analüüsib rahvusvahelist
olukorda külma sõja ajal;
4) iseloomustab kahe Saksa riigi
arengut külma sõja ajal;
5) teab, kes olid
Harry Truman,
John F. Kennedy,
Nikita Hruštšov,
Fidel Castro,
Konrad
Adenauer ja
Willy Brandt, ning iseloomustab
nende tegevust;
6) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
külm sõda,
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded töölehtedel
Õpik, atlas gümnaasiumile,
ajaloo kaardid, allikad, esitlus-
lehed, kirjatarbed, töölehed.
kriisikolle,
NATO,
VLO,
võidurelvastumine,
raudne eesriie.
2.
DEMOKRAAT
LIK MAAILM
PÄRAST
TEIST
MAAILMASÕ
DA
USA: poliitiline süsteem, majandus,
ühiskonnaelu.
Ühise Euroopa integratsiooni otsingud.
Euroopa integratsioon.
1) analüüsib demokraatlike riikide
arengu põhijooni;
2) teab Euroopa integratsiooni
kujunemist ja põhietappe;
3) teab, kes olid
Ronald Reagan ja Robert
Schumann, ning iseloomustab
nende tegevust;
4) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
Euroopa Liit,
Euroopa Nõukogu,
OSCE
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded töölehtedel
Õpik, atlas gümnaasiumile,
ajaloo kaardid, allikad, esitlus-
lehed, kirjatarbed, töölehed.
3. NSVL JA
KOMMUNIST
LIK
SÜSTEEM
Kommunistliku süsteemi kujunemine.
Ida-blokk:
poliitiline süsteem, majandus,
ühiskonnaelu,
Moskva poliitika ja kriisid: Ungari
ülestõus,
Praha kevad,
Poola kriisid,
solidaarsus.
NSVL:
talinism,
sula,
stagnatsioon.
Eesti NSV:
ühiskond,
majanduse areng, rahvastik,
vastupanu vormid,
suhted välis-eestiga
1) analüüsib kommunistliku
süsteemi kujunemislugu ja
põhijooni;
2) iseloomustab NSVLi
ühiskonnaelu arengut;
3) analüüsib kommunistliku
süsteemi kriiside põhjusi ja
tagajärgi;
4) analüüsib Eesti ühiskonna
arengut Nõukogude okupatsiooni
ajal;
5) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
kollektiviseerimine,
industrialiseerimine,
stalinism,
sula,
stagnatsioon,
dissidentlus,
Brežnevi doktriin,
plaanimajandus,
sotsialismileer,
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded töölehtedel
Õpik, atlas gümnaasiumile,
ajaloo kaardid, allikad, esitlus-
lehed, kirjatarbed, töölehed.
liiduvabariik,
kultuurirevolutsioon;
6) teab, kes olid
Jossif Stalin,
Nikita Hruštšov,
Leonid Brežnev,
Mao Zedong,
Johannes Käbin, Aleksander
Dubček ja Lech Walesa, ning
iseloomustab nende tegevust.
4. MAAILM
SAJANDI-
VAHETUSEL
NSVLi ja kommunistliku süsteemi
lagunemine:
Berliini müüri langemine,
majanduslikud ja
poliitilised reformid NSVLis.
Kommunistliku bloki
lagunemise ja kommunistlike ideede
krahhi mõju väärtushinnangutele.
Külma sõja lõpp ja geopoliitilised
muudatused: poliitilise kaardi
muutumine.
USA rolli muutus: uus jõudude
vahekord maailmas.
Eesti iseseisvuse taastamine.
Integratsioon Euroopasse ja maailma:
laulev revolutsioon, riikluse
taastamine.
Uued pingekolded:
Balkani kriis.
1) analüüsib kommunistliku
süsteemi lagunemise põhjusi;
2) teab ja näitab muutusi maailma
poliitilisel kaardil pärast külma sõja
lõppu;
3) analüüsib jõudude vahekorra
muutusi rahvusvahelistes suhetes
ning uute pingekollete
kujunemist;
4) analüüsib Eesti iseseisvuse
taastamist ning teab riikluse
ülesehitamise käiku;
5) selgitab Eesti integreerumist
Euroopasse ja maailma;
6) teab, kes olid
Ronald Reagan,
Mihhail Gorbatšov,
Boris Jeltsin,
George Bush,
Helmut Kohl,
Vaclav Havel,
Arnold Rüütel,
Lennart Meri,
Edgar Savisaar ja
Mart Laar, ning
iseloomustab nende tegevust;
7) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
perestroika,
glasnost,
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded töölehtedel
Õpik, atlas gümnaasiumile,
ajaloo kaardid, allikad, esitlus-
lehed, kirjatarbed, töölehed.
laulev revolutsioon,
Rahvarinne,
Balti kett,
interrinne,
ERSP,
Eesti Kongress,
Põhiseaduse Assamblee.
kursuse nimetus: „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm”,tundide arv 35
Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õpitegevus Õppe-vahendid
1. ELUOLU
JA
KULTUUR
Ühiskondlikud liikumised ja
ideoloogiad:
sotsialism,
liberalism,
noorsooliikumine, neegriliikumine,
feminism,
keskkonnakaitse.
Ühiskondlike liikumiste ja ideoloogiate
avaldumine kultuuris.
Muutused eluolus: viktoriaanliku
maailma lagunemine,
naiste emantsipatsioon,
spordi populaarsuse kasv,
mood,
massikultuur,
kodumasinad.
1) teab tähtsamate ideoloogiate
põhiseisukohti ja iseloomustab nende
mõju ühiskonnale;
2) teab teaduse ja tehnika arengu
saavutusi ning iseloomustab nende
rakendumist igapäevaelus;
3) analüüsib kultuuri arengu
põhijooni ning seostab neid
ühiskonnas toimunud muutustega.
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
Teaduse ja tehnika areng: autoajastu,
raadio, televisioon,
arvuti ja internet, kosmoseajastu.
Kultuurivaldkondade arengu
iseloomulikud jooned:
vaimse murrangu ilmingud kunstis,
kirjanduses, arhitektuuris, muusikas.
Multikultuursuse kontseptsioon.
Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja
eluolule.
2. SÕJA JA
RAHU
KÜSIMUS
Suhtumine sõdadesse: patsifism,
võidurelvastumine, desarmeerimine,
tuumasõja oht.
Rahvusvahelised organisatsioonid:
Rahvasteliit,
ÜRO, NATO,
uue maailmakorra loomise katsed.
Konfliktid ja nende lahendamise püüded
Lähis-Ida näitel.
Eesti osalemine rahvusvaheliste
organisatsioonide töös.
1) analüüsib, mis asjaoludel
kujunesid ja muutusid inimeste
hoiakud ning väärtushinnangud
sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi
jooksul;
2) analüüsib rahvusvaheliste
organisatsioonide rolli
riikidevahelistes suhetes;
3) teab Lähis-Ida kriisikolde
kujunemise põhjusi, selgitab kriisi
olemust ja püüdeid seda
lahendada;
4) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
desarmeerimine,
võidurelvastumine,
patsifism
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
3.
INIMSUSEV
ASTASED
KURITEOD
Massikuritegude ideoloogilised alused ja
psühholoogilised juured.
Koonduslaagrid,
GULAG.
Küüditamised.
Natsismikuriteod:
holokaust.
1) selgitab, millised arengusuunad
ühiskonnas tegid võimalikuks
inimsusevastaste kuritegude
toimepaneku;
2) mõistab inimsusevastaste
kuritegude olemust ning nende
taunimise ja vältimise
vajalikkust;
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
Kommunismikuriteod.
Genotsiid,
etnilised puhastused.
Inimsusevastased kuriteod Eestis.
3) teab inimsusevastaste kuritegude
toimepanemise viise ja nende
tagajärgi;
4) seletab ja kasutab kontekstis
mõisteid
genotsiid, holokaust,
küüditamine, GULAG
4. MUU
MAAILM
Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle
tagajärjed.
Uute vastasseisude kujunemine,
terrorism.
Islamimaailma aktiviseerumine ja
vastuolud läänega
1) iseloomustab koloniaalsüsteemi
toimimist, selle lagunemise põhjusi
ja tagajärgi;
2) analüüsib uute vastasseisude
kujunemist maailmas pärast külma
sõja lõppu.
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
Ainekavad gümnaasiumiastmele.
Aine nimetus: AJALUGU
VALIKKURSUS „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu”,
3. Õppeaine kirjeldus.
Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida
minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna,
kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt
Üldajaloo – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse
kronoloogilist järgnevust silmas pidades.
Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh üldajaloo – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust,
analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse
kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse, võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust.
Antud kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet
asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.
Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, Internet, erinevad inimesed ning paigad.
Õppe- ja kasvatuseesmärgid.
Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena,
eurooplasena ja maailmakodanikuna;
2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;
3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab
oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;
4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi
säilitajana ning edasikandjana;
5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;
6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust
ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;
7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;
8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning
kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.
4. Hindamine.
Üldajaloo – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu,
pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu. Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise
adekvaatsust ja põhjendatust.
Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud ajalookursuse kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid
ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb antud ajalookursuse olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid; oskab leida ajaloosündmuste ja -
nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma seisukohti ja oskab anda
hinnangut; oskab end asetada minevikus elanud inimese olukorda.
Kaardiülesandega kontrollitakse kaardilt informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust. Allika analüüsiga hinnatakse tekstist olulise leidmise ja katkendi(te)
põhjal küsimustele vastamise oskust, allikatekstide võrdlemise, kommenteerimise, hindamise (sh allika usaldusväärsuse), ja tõlgendamise oskust. Pildi või
foto analüüsiga hinnatakse äratundmise, seostamise, iseloomustamise ja tõlgendamise oskust. Arutluse kirjutamisel võetakse arvesse arutluse vastavust
teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist hinnangute kaudu.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
Kursuse nimetus: VALIKKURSUS „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu”, tundide arv 35
Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õpitegevus Õppe-vahendid
1. EUROOPA
RAHVASTIK
ÕPILANE TEAB: ÕPILANE:
1) eristab Euroopa kultuuriareaale,
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
MAJANDUS JA
KOMMUNI-
KATSIOON
Rahvaarvu dünaamika ja seda
mõjutanud tegurid.
Perekond.
Ühiskonna valitsemise
põhijooned.
Riikluse vormid ja nende
muutumine.
Seisuslik
korraldus.
Modernse demokraatia
kujunemine.
Majanduse arengu põhijooned.
Lääne- ja Ida-Euroopa arengu
erijooned.
Kommunikatsiooni ja
meedia areng.
Euroopa kultuuriline
lõimumine.
Vabadus ja sõltuvus Euroopa
ajaloos.
selgitab nende eripära kujunemise põhjusi ja
ajaloolisi tagamaid ning tähtsust Euroopa
ajaloo kujunemisel ja seoseid tänapäevaga;
2) analüüsib Euroopa riikide ühiskonda,
kultuuri ja vaimulaadi, arengu sarnasusi ja
erinevusi, vastastikuseid seoseid ning
ajaloolise arengu järjepidevust;
3) tunneb Ameerika Ühendriikide ajaloo
põhijooni ning selle seost Euroopa ajalooga;
4) analüüsib Euroopa ajaloo mõju Eestile ning
seostab Eesti ajalugu Euroopa ajaloo üldiste
protsessidega poliitikas, majanduses ja
kultuuris;
5) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning
teadvustab oma rolli kultuurikandjana ja
kultuuripärandi säilitajana;
6) analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste
muutuste mõju inimeste eluviisile ja
väärtushinnangutele; analüüsib riikidevahelist
koostööd ning konfliktide lahendamise viise;
7) kasutab erinevaid teabeallikaid, sh
ajalookaarte ja seisukohti, mõistab
ajaloosündmuste ja -protsesside erineva
tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või
käsitluse usaldusväärsust;
8) rekonstrueerib minevikus elanud inimeste
elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning
võttes arvesse ajastu eripära.
ÕPILANE:
1) nimetab Euroopa rahvaarvu muutumist
mõjutanud tegureid ning analüüsib seoseid
rahvaarvu muutumise ja valitseva peremudeli
vahel;
2) kirjeldab Euroopa ühiskonna valitsemise
põhijooni erinevatel ajastutel, analüüsib
riikluse
vormide muutumist, seisuslikku korraldust ja
selle tähtsust ühiskonna valitsemisel ning
modernse demokraatia kujunemist;
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
Õpikud: Inimene. Ühiskond.
Kultuur I,II,III osa
3) kirjeldab Euroopa majandusliku arengu
põhijooni eri aegadel ning võrdleb Lääne- ja
Ida-
Euroopa majanduslikku arengut;
4) iseloomustab kommunikatsiooni ja meedia
arengu põhijooni ning tähendust Euroopa
kultuurilisele lõimumisele;
5) analüüsib rahvastiku-, majandus- ja
kommunikatsiooniprotsesside mõju
üksikisikule.
2. PRANTSUS-
MAA
Frangi riik.
Keskaegne Prantsusmaa.
Saja-aastane sõda.
Reformatsioon Prantsusmaal.
Hugenottide
sõjad.
Absolutismi kujunemine
Prantsusmaal.
Louis XIV.
Barokk-kultuuri õitseng.
Prantsusmaa
revolutsiooni eelõhtul.
Revolutsiooni põhietapid
ja tagajärjed.
Revolutsioonisõjad.
Napoleoni sõjad ja
ümberkorraldused Euroopas.
Bourbonide
1) teab Frangi riiki Prantsusmaa eelkäijana,
tunneb Prantsuse riigi kujunemise olulisemaid
etappe ja ühiskonnaelu muutumist;
2) teab reformatsiooni ajal katoliku usu
püsimajäämise põhjusi;
3) teab valgustusliikumise, Prantsuse
revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähendust
Euroopa ajaloo taustal;
4) analüüsib Prantsusmaa ajaloo seoseid
Euroopa ajaloo protsessidega;
5) väärtustab Prantsusmaa kultuuripärandit,
teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning
leiab nende kohta infot;
6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
generaalstaadid,
pärtliöö,
žirondiinid
, jakobiinid;
7) teab, kes olid
Henri IV,
kardinal Richelieu,
Louis XIV,
Napoleon Bonaparte ja
Robespierre,
ning iseloomustab nende tegevust.
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
restauratsioon. Juulimonarhia.
Teine keisririik.
Pariisi Kommuun. Kolmas
vabariik.
Koloniaalpoliitika.
3. SUUR-
BRITANNIA
Inglismaa enne normannide
vallutusi.
Keskaegne Inglismaa. Rooside
sõda.
Reformatsioon
Inglismaal.
Elizabeth I.
Kuninga ja parlamendi
vastasseis Charles I ajal.
Kodusõja puhkemine,
selle konfessionaalsed jooned.
Cromwelli diktatuur.
Restauratsioon.
Isikuvabaduse ja
parlamentarismi kindlustumine
17. sajandi lõpulja 18. sajandil.
Inglismaa tõus juhtivaks
koloniaalvõimuks.
Kuninganna Victoria ajastu.
Parlamendireform.
Iiri küsimus.
„Hiilgav
isolatsioon” välispoliitikas.
1) teab normannide tähendust Inglismaa
kujunemisel;
2) teab Inglismaa reformatsiooni eripära;
3) seletab parlamentarismi ning modernse
demokraatia kujunemist;
4) selgitab Suurbritannia tõusu juhtivaks
koloniaalvõimuks;
5) analüüsib Suurbritannia ajaloo seoseid
Euroopa ajalooga;
6) väärtustab Suurbritannia kultuuripärandit,
teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning
leiab nende kohta infot;
7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
Magna Charta,
puritaanid ja independendid,
õiguste bill,
toorid ja viigid,
tööstusrevolutsioon,
tšartism;
8) teab, kes olid
Püha Patrick,
William Vallutaja,
Henry VIII,
Elizabeth I,
Cromwell ja
Victoria,
ning iseloomustab nende tegevust.
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
Briti koloniaalimpeerium.
4. SAKSAMAA
Karl Suure keisririik.
Saksa Rahva Püha Rooma riik.
Saksamaa partikularism.
Kuurvürstid.
Habsburgide valduste
kasv Karl V ajal.
Reformatsiooni mõju
Saksamaa arengule.
Kolmekümne-aastane sõda.
Brandenburgi-Preisimaa tõus.
Friedrich II valgustatud
absolutism.
Austria
Habsburgide võimu all.
Türgi ekspansiooni taga
sitõrjumine.
Keiser Joseph II
valgustuslikud reformid.
Preisimaa häving ja uuenemine
Rahvusluse tõus Saksamaal.
1848.–1849. aasta
revolutsioon.
Saksamaa ühendamine.
Saksa keisririik enne Esimest
maailmasõda.
1) teab Karl Suure keisririiki;
2) teab Saksamaa partikularismi põhjusi ja
reformatsiooni osa selles;
3) iseloomustab Preisimaa ja Austria arengu
põhijooni, sealhulgas valgustuslikke reforme
nendes riikides;
4) iseloomustab Saksamaa ühinemist ja Saksa
keisririigi arengut enne Esimest maailmasõda;
5) analüüsib Saksamaa ajaloo seoseid Euroopa
ajalooga;
6) väärtustab Saksamaa kultuuripärandit, teab
tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning leiab
nende kohta infot;
7) teab, kes olid
Karl Suur,
Karl V,
Friedrich II,
Maria Theresia,
Joseph II,
Metternich ja
Otto von Bismarck, ning iseloomustab nende
tegevust.
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
5.
SKANDINAAVIA
Skandinaavia ühiskond
varakeskajal.
1) iseloomustab Skandinaavia ajaloolise
arengu sarnasust ja eripära võrreldes muu
Euroopaga;
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
Viikingid.
Ristiusustamine ja riikide teke.
Skandinaavlaste
muistne maailmapilt.
Kalmari unioon.
Luteriusu kindlustumine
Skandinaavia maades.
Rootsi suurvõimu ajastu
Läänemere ruumis.
Skandinaavia maade arengu
põhijooni pärast Põhjasõda.
2) teab olulisemaid poliitilisi arengusuundi
Läänemere regioonis tervikuna, poliitiliste
jõudude vahekorda ja selle muutumist;
3) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
viikingid,
normannid,
varjaagid,
ruunikiri,
saaga,
Valhalla;
4) analüüsib Skandinaavia maade ajaloo
seoseid Euroopa ajalooga;
5) väärtustab Skandinaavia maade
kultuuripärandit,
teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning
leiab nende kohta infot;
6) teab, kes olid
Leif Eriksson,
Knut Suur,
Gustav I Vasa,
Gustav II Adolf,
Karl XI ja
Karl XII,
ning iseloomustab nende tegevust.
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
6. BÜTSANTS JA
VENEMAA
Bütsantsi riik ja ühiskond
pärast Lääne-Rooma
langemist.
Kreekakatoliku kiriku
kujunemine.
Bütsants ristisõdade ajastul.
Türgi ekspansiooni algus.
Konstantinoopoli langemine.
Slaavlased ja Kiievi riik.
Keskaegne Novgorod.
1) teab õigeusu kiriku kujunemist Bütsantsis
ning Bütsantsi riigi ja ühiskonna põhijooni;
2) iseloomustab Venemaa ühiskonna arengu ja
valitsemise eripära, püüdu euroopastumisele
ning vastandumist Euroopale;
3) iseloomustab õigeusu mõju Venemaa
arengule ja kultuurile ning seletab Moskva kui
„kolmanda Rooma” kontseptsiooni;
4) kirjeldab Vene ekspansionismi põhisuundi
ja tulemusi;
5) analüüsib Bütsantsi ja Venemaa ajaloo
seoseid Euroopa ajalooga;
6) väärtustab Bütsantsi ja Venemaa
kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja
ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;
7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.
Venemaa Kuldhordi
ülemvõimu all.
Moskva kui „kolmas Rooma”.
Ivan Julm ja opritšnina.
Vene ekspansionism 16.–19.
sajandil ning selle tulemused.
Segaduste aeg ja Romanovite
dünastia võimuletulek.
Õigeusu kirik vaimuelu
kujundajana. Kirikulõhe.
Peeter I Venemaa
euroopastajana.
Katariina II valgustatud
absolutism.
Aleksander I reformid. 1812.
aasta Vene-Prantsuse
sõda.
Detsembrimäss.
Läänlased ja slavofiilid.
Aleksander II ja pärisorjuse
kaotamine.
Terrorism. Narodniklus.
Moderniseerimine, rahvuslus
ja
venestamine.
patriarh,
metropoliit,
ikoon,
kirillitsa,
veetše,
družiina,
opritšnina,
vanausulised,
dekabristid,
slavofiilid,
narodnikud;
8) teab, kes olid
Justinianus,
Rjurik,
Vladimir Püha,
Jaroslav Tark,
Ivan IV Julm,
Peeter I,
Katariina II,
Aleksander I,
Aleksander II
ja Pjotr Stolõpin,
ning iseloomustab nende
tegevust.
7. AMEERIKA
ÜHEND-RIIGID
Põhja-Ameerika
koloniseerimine.
1) teab ja seletab Ameerika Ühendriikide
tekkimist ning valitsemise ajaloolisi juuri, eriti
Õppetöö klassis,
kodused ülesanded,
referaat, esitlused nt
Õpik, Atlas gümnaasiumile
ajaloo-kaardid, allikad,
Inglismaa ja Prantsusmaa
rivaliteet Põhja-Ameerikas.
Inglise kolooniate
lahkulöömine ning Ameerika
Ühendriikide iseseisvussõda.
Poliitiline süsteem.
Uute territooriumide
hõlvamine läänes.
Orjanduse küsimus. Lõuna ja
põhja eripära.
Kodusõda ja selle
tagajärjed.
Lõuna rekonstruktsioon.
Tööstuslik tõus. Reformid
majandusvabaduse tagamiseks
ja
sotsiaalsete olude
parandamiseks.
iseseisvussõja ja kodusõja tähendust ühiskonna
arengule;
2) tunneb põhja, lõuna ja lääne eripära
Ameerika ühiskonna arengus;
3) teab Ameerika Ühendriikide tähtsust
majandusvabaduse ja sotsiaalsete reformide
teostamisel 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi
algul;
4) analüüsib Ameerika Ühendriikide ajaloo
seoseid Euroopa ajalooga;
5) väärtustab Ameerika Ühendriikide
kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja
ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;
6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
iseseisvusdeklaratsioon,
farmerlus,
abolitsionism;
7) teab, kes olid
George Washington,
Thomas Jefferson ja Abraham Lincoln,
ning
iseloomustab nende tegevust.
PowerPoint,
kontrolltööd,
ülesanded
töölehtedel
esitluslehed, kirjatarbed,
töölehed.