AINEVALDKOND „Kunstiained“ · 2014. 8. 12. · Pildi, muusika ja teksti sidumine, terviku loomine. Projektiõpe. 1.4.2. Läbivad teemad Kunstiainetes on võimalik kaasata kõiki

AINEVALDKOND „Kunstiained“

Pühajärve Põhikool

Sisukord

1.1. Kunstipädevus

1.2. Ainevaldkonna kuuluvus

1.3. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas

1.4. Lõiming

1.4.1. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

1.4.2. Läbivad teemad

1.4.3. Kooli loodusõpetusliku suuna rakendamine

1.4.4. Lõiming arvutiõpetusega

2.1. Kunsti ainekavad klassiti 2.1.1. Kunsti ainekava 1.klass

2.1.2. Kunsti ainekava 2.klass








3.1. Muusikaõpetuse ainekavas taotletavad õpitulemused, õppesisu ja õppetegevus

3.2. Õppeprotsessi kirjeldus koondtabelina kooliastmeti

3.3.1. Muusika ainekava 1. klass


3.3.3 .Muusika ainekava 3. klass







1.1. Kunstipädevus

Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa

kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse mõistmist. Kunstipädevus

hõlmab oskust väljendada enda ideid mitmekesiste kunstiliste vahenditega ning väärtustada

loomingulisi saavutusi visuaalsetes kunstides ja muusikas. Kunstipädevusse kuulub

eneseväljendusoskus, isikupära teadvustamine, oskus uurida varasema kultuuripärandi

varasalvi ning valmisolek leida uusi lahendusi muutuvates oludes.

1.2. Ainevaldkonna kuuluvus

Kunstiainete valdkonda kuuluvad kunst ja muusika, mis on kohustuslikud kõigis

põhikooliastmeis.

Kunsti ja muusikat õpitakse 1.–9. klassini.

https://docs.google.com/document/d/1DnEQ2sH5O7f8p4fWwMYdfM0vwLp_7ZlKswasCobvohQ/edit?hl=en





Kunstiainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti.

I kooliaste

Kunst – 4,5 nädalatundi

II kooliaste

Kunst – 3 nädalatundi

III kooliaste

Kunst – 3 nädalatundi

Muusikaõpetuse nädalatundide jaotumine kooliastmeti.

I kooliaste

Muusikaõpetus – 6 nädalatundi

II kooliaste

Muusikaõpetus- 5 nädalatundi

III kooliaste

Muusikaõpetus- 3 nädalatundi

1.3. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas

Kunstide valdkond võimaldab kõiki üldpädevusi loomulikult lõimida igapäevasesse

õppetöösse nii teooria kui ka praktika kaudu

Väärtuspädevus. Kunstid rõhutavad kultuuriteadmisi ja ühisel kultuuripärandil põhinevat

kultuuriruumi identiteedi osana. Kõigis tegevustes väärtustatakse individuaalset ning

kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste

kaudu toetatakse eetiliste ja esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline

tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama kunste eneseväljenduse vahendina,

hindama erinevaid ideid, seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust.

Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.

Sotsiaalne pädevus. Kunstiainete uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, arutlused ja

esitlused, ühismusitseerimine ja ühistes kunstiprojektides osalemine kujundavad

koostöövalmidust ja üksteise toetamise väärtustamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab

kujundada kultuurilistühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjutatakse oma seisukohtade

kaitsmist ning teiste arvamustest lugupidamist. Kunstiained teadvustavad inimese kui

kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui

ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.

Enesemääratluspädevus. Loovülesannetes saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad

õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Kultuuriliste

ja sotsiaalsete teemade käsitlemine (vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ja

muusikapalade ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja

kultuurilist identiteeti. Sihiks on integreerida noori nüüdisühiskonda ja toetada oma

identiteedi väljendamist loomingus.

Õpipädevus. Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja

töövormide rakendamise kaudu, mis võimaldab õpilastel teadvustada ning kasutada oma

õpistiili.

Nii individuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info

hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes situatsioonides.

Kunstides saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute sobivust kontrollida,

uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad

järjest suurendada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana.

Suhtluspädevus. Kunstiainetes on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest, jms

rääkimine, ulatudes lihtsast argikeelsest kirjeldusest ainespetsiifilise keelekasutuseni. Oma

tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad

väljendusoskuse kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunstides referatiivsete

ja uurimistööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning juhib kasutama

mitmesuguseid info esitamise viise (teksti, joonist, skeemi, tabelit, graafikut). Kunstiainetes

tutvutakse kunsti ja muusika kui kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma neile

eriomast mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.

Matemaatikapädevuse arengut toetavad kunstides rakendatavad ülesanded, kus tuleb

sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi;

samuti analüüsida kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrrelda ja

liigitada erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutada sümboleid.

Ettevõtlikkuspädevus. kujunemist toetavad kunstides individuaal- ja rühmatöö,

uurimuslikud ja probleemipõhised ülesanded ning õpitava sidumine nüüdisaegse igapäevaelu

nähtustega. Kunstide valdkonnas on iseloomulik uuenduslike ja loovate lahenduste

väärtustamine. Praktiline loovtegevus annab võimaluse katsetada ideede väljendamise ja

esitlemise erinevaid võimalusi, leidlikult valides sobivaid meetodeid ning rõhutades oma

tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima, võtma vastutust tööde lõpuni viimise ja

tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.

1.4. Lõiming

1.4.1. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Kunstiainete ja teiste ainevaldkondade seostamiseks on palju võimalusi.

Väärtushoiakute kujundamine ja maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine.

Paljudes ainetes tutvutakse erinevate kultuuridega ning toetatakse kultuurilise ja sotsiaalse

identiteedi kujunemist (kunstid, eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, ajalugu ja

ühiskonnaõpetus, geograafia, käsitöö ja tehnoloogia, kehaline kasvatus). Kunstide kaudu saab

eriti hästi teadvustada kultuuridevahelist dialoogi ja loovust nüüdisühiskonna innovatsiooni

allikana.

Kattuvate või lähedaste mõistete kasutamine (kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil,

variatsioon, improvisatsioon, liikumine, dünaamika jm): kunstid, keeled ja kirjandus,

tehnoloogia, kehaline kasvatus

Lõiming geograafiaga

Geomeetrilised kujundid. Andmete illustreerimine graafikuga. Uurimuslik ja loov koostöö.

Teoste esitlemine, valikute põhjendamine. Kujutamine, väljendamine, kujundamine vaatluse

ja mälu järgi. Kavandamine. Kadreerimine, pildiplaanid, detailid. Puude, mägede, pilvede jne

kujutamine mitmel erineval moel. Õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide

mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi.

Maailmarahvaste muusikapärandi tundmaõppimine piirkonniti oma kindlate stiilide,

kultuuride ja muusikatraditsioonidega. Maailma eripiirkondade muusikaajalugu.

Lõiming füüsikaga

Neli põhitehet. Geomeetrilised kujundid. Vektorid. Graafikud. Esemete suurussuhted, ühikud.

Eseme tähtsamad tunnused. Liikumise kujutamine. Deformeerimine.Keha mahulisus.

Heliallikad, heli tekitamise viisid, helilained, korrapärane ja ebakorrapärane võnkumine,

võnkesagedus. Heli omadused, herz, detsibell, infrahelid, ultrahelid. Akustika ja kaja.

Elektroonilised instrumendid. Metronoom, kammertoon.

Lõiming inimeseõpetusega

Jooniste lugemine, statistiline töötlus. Suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning

erinevate kultuuride kommete ja pärimustega. Sõnumite ja emotsioonide edastamine, oma

tööde võrdlus kunstiajaloo-näidetega. Inimese kujutamine, lihtsad proportsioonireeglid.

Muusika kui keeleparjääre ületav suhtlemisvahend,eneseväljendusvahend, emotsioonide

allikas. Inimese kuulmisorgani ehitus, kuulmisprotsess, kuulmismälu, kuuldekujutluse teke.

Lõiming keemiaga. Värvide omadused. Keemilised ühendid. Vesi. Paber. Reaktsioonid.

Lõiming ühiskonnaõpetusega.

Üldistuste ja järelduste tegemine, otsuste langetamine ja prognoosimine. Vaadeldakse inimese

suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega;

Kunst kui ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengu peegeldaja. Eesti ja maailm. Rahvakunst,

rahvamuusika. Laulupidude traditsioon. Kultuuriline identiteet.

Lõiming majandusõppega

Kaasaegse kunsti suunad ja teemad. Kunstiga seotud elukutsed. Muuseumide, näituste,

muusika- ja kunstisündmuste külastamine ja arutelud, kunsti- ja muusikaterminoloogia

kasutamine. Erinevate kultuuride tuntumate teoste näited, kunstiteoste säilitamine.

Kunstivahendite väärtus.

Lõiming bioloogiaga

Loodusainetest lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist

eripära, õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide,

valguse ja värvide omadusi;

Mõõtmine, mõõtühikud (nende lühendid) ja nende teisendamine, sümbolid, organismide elu ja

talitlus, funktsioonid. Elu läbi sajandite, areng.

Loodusteemalise repertuaari valik, loodushäälte tundmine ja tunnetamine, loodushelide

kasutamine lauludes ja instrumentaalpalades. Muusika kuulamine, kus lisaks inimese poolt

kasutatud instrumentidele kuuleme ka loodus- linnu- ja loomahääli.

Muusika- ja kunstiõpetuse omavaheline lõiming.

Rrütmiharjutused, intervallid. Kordumine. Omalooming. Muusika pildiline väljendus.

Esinemine, väljendusoskus.

Lõiming matemaatikaga

Matemaatikast lähtudes arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist

(matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid);

Rütm ja kordumine (hulk). Geomeetrilised kujundid. Lihtsustamine. Sirged ja kõverad,

suurem/väiksem, perspektiiv. Ühe eseme erinevate osade suhe.

Noodi- ja pausipikkused, helivältused, erinevad rütmifiguurid, taktimõõt, sünkoop, triool,

intervallid.

Lõiming käsitöö ja tehnoloogiaga: arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist

(loomise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad). Ideede teostamisel on vajalikud tehnilised

oskused ning teadmised.

Lõiming eesti keelega. Väljendusoskus, mõisted. Lugemisoskus. Meedia ja kommunikatsioon.

Pildi, muusika ja teksti sidumine, terviku loomine. Projektiõpe.

1.4.2. Läbivad teemad

Kunstiainetes on võimalik kaasata kõiki läbivaid teemasid, kuigi mõnega on seotus tugevam.

Teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet” on kunstiainetele

eriomased.

Õppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku ja maailma kultuuripärandiga, teadvustatakse

kultuuri rolli igapäevaelus, kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist nii erinevatesse

kultuuritraditsioonidesse kui ka kaasaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning

isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist. Õpilasi suunatakse osalema

ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel (näitused, muuseumid, kontserdid ja

etendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine laulupidudel, muusikaüritustel ja

õpilastööde näitustel. Koolis korraldatakse 2korda aastas suur kunstinäitus, mis annab

ülevaate poolaasta jooksul tehtust ning annab võrdlusmomendi teistega. Vähemtähtis pole ka

uute ideede sünd läbi teiste õpilate omaloomingu.Samuti saavad õpilased tunnustust ja

enesehinnangule kaalu juurde.

Laulurepertuaari valikul on oluline osa kodu- ja isamaalistel lauludel, rahvaviisidel ja

pillimängul. Traditsioonilistel kooliüritustel on tagatud muusikalised etteasted erinevatelt

koosseisudelt. Kord aastas toimub avalik kontsert Otepää valla üritusel .

Teemaga „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” seondub kunstides oma võimete ja

huvide teadvustamine, nii ainespetsiifiliste kui ka üldisemate mõtlemis- ja

tegutsemisstrateegiate, sh õpioskuste omandamine. Tutvutakse kunstide mitmekülgsete

väljunditega igapäevaelus ning kunstidega seotud elukutsetega.

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” on seotud kunstidele omaste praktiliste

loovtegevustega, mille vältel kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja

katsetatakse uusi võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja

töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.

Koolis on võimalus kasutada keraamikaahju, teostada klaasisulatustöid. Muusikatundides ja

kooliüritustel on kasutusel Orffi instrumentaarium ja orkestri kellamäng. Aulas kasutada

tiibklaver.

Eelnevaga haakub samuti läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” lõimimine

kunstide õppesse. Kunstides julgustatakse kujundama ja väljendama oma seisukohti

ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist.

Kunstiainetes teadvustatakse kunstitegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mõju, neist

võivad alguse saada elu jooksul püsivad harrastused. See lõimub nii elukestva õppe põhimõtte

teadvustamise kui ka läbiva teemaga „Tervis ja ohutus”. Kunstides kasutatakse paljusid

materjale, töövahendeid ja instrumente, mille juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse

printsiipe. Jälgitakse enda tervise ja ohutuse nõudeid tööprotsessis, suurt tähelepanu

pööratakse erinevatele keskkondadele ja nende teadlikule kasutamisele. Kunstide eriline

panus teemade „Keskkonna ja jätkusuutlik areng” ning „Teabekeskkond” käsitlemisel on

valdkondliku vaatenurga lisamine. See hõlmab mitmekülgseid oskusi nagu info leidmine

muusika ja kunsti kohta, helilise ja visuaalse kommunikatsiooni väljendusvahendid,

keskkonna visuaalne ja heliline kujundamine. Koolis toimub mitemeid õpilasüritusi, milllele

on võimalus luua kujundus, nii pildiline kui heliline.

1.4.3. Kooli loodusõpetusliku suuna rakendamine

Muusikaõpetuse tundides on eelistatud loodustemaatiline repertuaar. On olemas CD plaadid,

kus peale muusikainstrumentide on lugudes kasutatud ka linnu, looma ja loodushääli.

Rütmipillid, mida saab valmistada looduslikest materjalidest.

Kunstiõpetuse tundides maalime ja joonistame väljas, õpime vaatama natuurist. Võrdleme

ennast ja loodust, läbi fotokaamera püüame leida puutepunkte. Iseloomustame ennast

loodusest leitud kompositsiooni taustal (fotoprojekt). Leiame loodusest midagi ja teeme

sellest MIDAGI, millele anname oma fantaasiast lähtuvalt ka nime. Vaatame aknast välja ja

õpime värve, võrdleme puhtaid värve loodusest leitud värvidega. Segame oma värvipottidest

sarnase loodusvärvi.

1.4.4. Lõiming arvutiõpetusega

Arvutis töödeldud pildid, tekstid lihtsamate programmidega. Oma pildi sisseskänneerimise

teel selle töötlemine arvutis. Fotode töötlemine, nendest kompositsiooni loomine. Teema:

„Reklaam“ ja selle selgitamine.

.Referaatide ja uurimistööde materjalide otsingul kasutame arvuti abi.

2.1. Kunsti ainekavad klassiti

1.KLASS

1. Kunstiõpetuse eesmärgid.

Kunstiõpetuse taotluseks on, et õpilane:

- õpib kunstiloomingu (joonistamise, maalimise, voolimise jm) ja kujundamistehnikate ning

modelleerimise abil ennast väljendama;

- omandab loovtegevuse kogemusi ja arendab loovust;

- õpib tundma ja kasutama mitmesuguseid kujutamis- ja kujundamistehnikaid;

- arendab oma vaatlusoskust, käteosavust, fantaasiat, ilumeelt, mälu, täpsust ja tähelepanu,

materjali-, värvi- ja vormitaju, silmamõõtu ja püsivust ning koostööoskust;

- arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist;

- õpib kujutama erinevaid tasapinnalisi figuure ja esemeid;

- õpib tundma ja kasutama mitmesuguseod töövahendeid ja materjale ning oskab töömaterjale

ja aega otstarbekalt kasutada;

- mõistab ja oskab kasutada elementaarseid heletumeduse ja värvuste rütmi ilminguid;

Tundide jaotus:

Kujutamis- ja vormiõpetus 25 tundi

Kompositsiooni- ja värviõpetus 19 tundi

Materjalide ja tehnikate õpetus 18 tundi

ja disain

Vestlused kunstist 8 tundi

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad ning põhimõisted..

2.2. Põhilised õppeülesanded (teadmised ja oskused) ja tööülesannete näited.

Kujutamisõpetus.

Figuurid.

Inimese voolimine ühest savitükist lähtudes. Tema kujutamine tasapinnalistes

kujutamistehnikates pinnaliselt, eest- ja tagantvaates, külgvaates ja mitmesugustes

liikumisasendites, pea kujutamine eestvaates. Lihtsamate kodu- ja metsloomade voolimine

nende iseloomulike tunnuste esiletoomisega. Tutvumine voolimise ettevalmistustöödega.

Voolimismaterjali kasutamisvõimalused, pinnatöötlemine ja töövahenditega tutvumine.

Koduloomade ja -lindude kujutamine tasapinnalistes tehnikates pinnaliselt ja peamiselt

külgvaates. Joonistamine ja maalimine pintsli ja kattevärvidega pliiatsite ja kriitidega.

Iseloomulike kehaosade kujutamine ja nende omavaheliste seoste jälgimine. Lihtsa liikumise

edasiandmine. Maalimine spontaanselt, edastades meeleolu (sündmused, aastaajad jm).

Taime ja elusa looduse vormid.

Okas- ja lehtpuude võrade iseloomulike struktuuride ning siluettide kujutamine. Lillede,

lehtede ja puuviljade struktuuri, silueti ja kontuuri kujutamine. Kivide ja kaljude kujutamine

maastikus.

Tehisvormid.

Ehitiste kujutamine eest- ja külgvaates. Mitmesuguste sõidukite ja agregaatide kujutamine

neile iseloomulikes vaadetes.

Põhilised õppeülesanded:

tutvumine savi kui voolimismaterjaliga, töökoha ettevalmistamine ja korrastamine, savi

säilitamine;

inimeste, loomade ja esemete voolimine savist või mingisugusest muust savi omadustega

voolimismaterjalist; kujud peaksd olema vaadeldavad vähemalt kahest suunast.;

figuuride kujutamine paberist väljarebitud siluetina iseloomulike kehaosade kaupa (keha, pea,

jalad jne); kehaosade kleepimine paberile, liimi kasutamine;

pinnalise silueti maalimine kattevärvidega; tutvumine guasi või tempera omadustega;

kujutamine kontuurjoonisena (punkti ja joone kujundamine);

voolimispulga ja -noa, lapikpintsli, vilt- ja grafiitpliiatsi ning kriitide kasutamine;

kunstiteoste vaatlemine;

kaasõpilaste tööde analüüsimine.

Tööülesannete näiteid:

Kassi voolimine savist; tema silueti kujutamine liikumisasendis rebituna makulatuurist ja

kleebituna värvilisele taustale üksikute kehaosade kaupa). Kassi silueti maalimine

mitmesugustes liikumisasendites (ühe värviga). Kassi silueti muutmine tiigriks või lõviks

(väliste tunnuste lisamisega). Palmi silueti maalimine, kasutades vähemalt ühest otsast

ahenevaid pintslitõmbeid.

Märkus: kujutamisõpetuse ülesanded tuleb võimalikult siduda kompositsiooni ülesannetega.

Kompositsiooni- ja värviõpetus.

Temaatilised tööd.

Elamuse väljendamine. Vaatevälja piiratud osa kujutamine tasapinnaliselt. Inimesed

tehiskeskkonnas ja looduses. Loomad, loodus ja inimene. Laste, noorte ja vanade inimeste

kujutamine. Hea ja halb inimene. Ilus ja inetu tegu. Tähtpäevade ja pühade kujutamine,

meeleolu edastamine. Aastaaegadest tingitud erinevuste rõhutamine looduse kujutamisel.

Figuuride kujutamine ja kujundamine muinasjutukeskkonnas.

Dekoratiivkujunduslikud tööd.

Tarbeeseme vormi kujundamine ja otstarbekohasuse nägemine (on kõige enam seotud

materjalide ja tehnikateõpetusega, värvuste- ja konstruktsiooniõpetuse ülesannetega).

Lihtsate struktuurikombinatoorika harjutuste tegemine. Dekoratiivsed rütmiharjutused

(ribana, piiratud ja piiramata pinnal). Rütmi mõistmine rahvuslikus geomeetrilises

ornamendis.

Värvusteõpetus.

Valgusspektri tundmine, põhiliste värvitoonide eristamine ja nimetamine. Kuus

põhivärvustooni (kollane, punane, oranz, violett, sinine ja roheline) eristamine ja kasutamine.

Soojade ja külmade värvuste eristamine. Punase ja sinise, punase ja kollase ning kollase ja

sinise värvi omavaheline segamine. Kõikide toonide helestamine valgega. Küllasvärvidega

maalimine pinnaliselt. Musta ja valge värvi kasutamine. Meelolu väljendamine abstraktsete

värvilaikudena.

Heletumedusõpetus.

Lihtsate struktuurikombinatoorikaülesannete kujundamine erineva heletumedusega

(pintslitrükk, templitrükk). Papitrüki kompositsiooni kujundamine (pärast eelnevat tutvumist

papitrüki faktuuri saamise omadustega).


võimalikult väljendusliku liikumise edasiandmine voolimistöös;

kompositsiooni koostisosade valimine tasapinnalistes töödes, peaelementide esiletoomine;

elementaarsete heletumeduse ja värvuste rütmi ilmingute mõistmine ja kasutamine värvide

segamisel;

värvide ja pintslite käsitsemine;

kunstiteoste vaatlemine;



"Esimene saanisõit", "Koos lõvide ja tiigritega ürgmetsas" (guass või tempera). "Põll, sall,

pearätik" (rütmiharjutused pintslijälgede ja tõmmetega). "Lilleõied" (kollaaz värvilistest

paberitest värvilisel taustal, rebitud erineva suurusega lilleõie mõtiividest piiramata pinnal).

"Dekoratiivpaber (kartuli- ja templitrükk kollektiivse tööna). "Muinasjutujärv pealtvaates"

(mingi kujund maalitakse pintslijoonena küllasvärvidega ja seda joont koratakse seespool

kujundit, iga järgnevat tõmmet enam valge värviga helestades). "Läheme kevadpeole"

(papitrükk).

Materjalide ja tehnikate õpetus ning disain.

Tekstuur ja faktuur. (Antud teemat võib käsitleda tööõpetuse tunnis)

Tekstuuri ja faktuuri mõiste omandamine (näidete varal). Lihtsate faktuuride valmistamine

paberil, papil, õhukesel tinaplaadil (plekktuubi sisekülg). Faktuuri saamine kliistri- ja

akvatusitehnikas.

Tekstiilitööd. (Antud teemat võib käsitleda tööõpetuse tunnis).

Erinevate reiidefaktuuride eristamine ja võrdlemine. Mitmesuguste tekstiilimaterjalide

võrdlemine ja nendevahelise sobivuse leidmine. Lihtsad ülesanded tekstiilimaterjalide

sobivusest. Puuvillase niidi ja riide saamisloo tundmaõppimine.

Graafiline punkt ja joon.

Paberipinna kujundamine lähtuvalt punkti ja joone lihtsamatest väljendusvõimalustest

(viltpliiats, tintenpen ja pastapliiats): ühesuguse jämedusega pidevjooned, kombineeritud

pinnatäide.

Graafilised paljundustehnikad.

Kliseede valmistamine paberi- ja papitrüki töödele. Tõmmiste valmistamine kliseedest

lusikaga.


kasutatavate materjalide omadustega tutvumine (looduslik ja tehismaterjal,

metallijäätmed, konstruktorikarbi detailid, paber ja papp, tekstiil);

kujutamis- ja kujundamistehnikate tundmine ning kasutamine seoses kujutamis-,

kompositsiooni- ja konstrueerimisõpetuse ülesannetega (kattevärvide kasutamine, paberi

liimimine; pintsli-, taimetrükk);

tekstuuride eristamine ja võrdlemine; uute faktuuride saamine (papitrükk; kliistritehnika;

punkt ja joon; tusijoone sulatamine niiskel pinnal; akvatuss);


Tööülesannete näited:

"Vanad katused", "Dekoratiivsed rütmid lilleõitest" (õhukese tinaplaadi kujundamine).

"Loomaaias" (akvatuss). “Muinasjutuliblikas” (kliistritehnikavärvidega ja paberi keskjoonel

kokkumurdmisega). “Loomaaias” (akvatuss). “Buratino” (kollaaz tekstiilitükkidest).

"Muinasjutulinn" (punkti ja joone kujundamine viltpliiatsiga).

Meisterdamine looduslikust materjalist. (Antud teemat võib käsitleda tööõpetuse tunnis).

Sobivate materjalide tundmaõppimine ja valimine loodusest, nende tööks ettevalmistamine,

kasutamine ja säilitamine. Materjalide kinnitamiseks sobivatekinnitusvõtete leidmine.

Peenemast traadist spiraalvedrude valmistamine. Konstruktorikarbi detailide kinnitusvõtete

tundmine, kruvikeeraja käsitsemine. Mudelite ja mänguasjade valmistamine kirjelduse järgi ja

piltkujutise põhjal.

Vormimine paberist ja papist. (Antud teemat võib käsitleda tööõpetuse tunnis).

Looma- ja inimfiguuride valmistamine silindriliselt ja kooniliselt kokkuliimitud valgest

paberist alusele. Värvilistest paberitest maski valmistamine karbikaane siseküljele koos

ruumiliste elementide kasutamisega (paberist ripsmed, habe, juuksed, lõvilakk). Lainepapist

mänguasjade valmistamine (maja). Tööriistade ja kinnitusvahendite oskuslik käsitsemine

(käärid, sukanõel, traaditükid, liim). Paberi voltimine faktuuri saamiseks.

Tekstiili modelleerimine. (Antud teemat võib käsitleda tööõpetuse tunnis).

Nukkude, loomade jm. mänguasjade valmistamiseks sobivate tekstiilijäätmete valimine

(riidelapid, sukasääred, lõngaotsad). Tekstiilifaktuuride ja värvuste eristamine, võrdlemine ja

sobitamine. Mänguasjade kavandamine ja valmistamine. Lihtsamate pistete tundmine ja

riidetükkide kokkutraageldamine. Nööbi õmblemine riidele. Riideserva tugevdamine

ühekordse palistusega. Õmblus- ja sukanõela käsitsemine. Modelleeritavate lelude täitmine

sobiva täitematerjaliga (vatt, tekstiilijäätmed, vahtkumm).

Kirjakunst.

Kirja õppimist alustatakse samasuunaliste lühemate ja pikemate joonte vedamisest, kumerate

ja nurgeliste joonte kujutamisest - ka suunda vahetades. Kirja kuju, suurus ja kalle. Plokk-

kirja õppimisel otsitakse näilist sarnasust hääldamise ja tähekuju vahel. Suurtähtede

joonistamine, maalimine, paberist rebimine ja lõikamine, oma nime kujundamine. Tutvumine

kaunite kirjanäidistega ja valitakse sobiv kiri õnnitlus- ja kutsekaartidele.

Foto. ja filmikunst.

Fotoalbumid kui päevikud pere elust. Erinevate fotode vaatlemine (arvatakse, mida fotograaf

on tahtnud oma pildiga vaatajale oelda). Kuidas tekib liikuv pilt - film. Pildi liikumise

selgitamine praktilise näitega: joonistada kokkuvolditud paberi pealmisele poolele lind või

loom ühes liikumisasendis, alumisele teises; ülemine paberipool keerata rulli ümber pliiatsi;

kui nüüd sirgestada ülemine pilt, kusjuures see tõmbub kohe rõngasse tagasi, tekibki näiline

liikumine pildil (paberilehtede arvu võib ka suurendada). Vestlused filmidest eesmärgiga

kujundada eetilisi tõekspidamisi.


lihtsamate konstruktsioonide leidmine ja tundmaõppimine;

konstruktsioonielementide omavaheline sidumine;

otstarbekohaste töövõtete kasutamine, tööriistade õige ja ohutu käsitsemine (käärid, nuga,

naaskel, lõiketangid, kruvikeeraja);

töömaterjalide otstarbekas kasutamine;

tutvumine kirjakunsti ning foto- ja filmikunstiga;



"Minu nimi" (oma nime kujundamine). "Liikuv pilt" (volditud paberi erinevatele lehtedele

erinevates liikumisasendites looma kujutamine). “Makett taluõuest” (looduslikud materjalid,

rühmatöö). “Tuletõrjeauto” (karbid, niidirullid, tikud, väikesed rohupudelid). “Nukk” või

“Robot” (plastmassist pudel, traat, metallilaastud).

Konstruktoridetailidest masin või sõiduk. “Lõvi”, “Siga”, “Orav” (valge silindriliselt

kokkuliimitud paber. “Muinasjutulõvi nägu”, “Klouni pea” (värviline paber karbikaane

siseküljel). “Nukk” (sukasäär risti kinnitatud pulkadel, riidetükid, nööbid).

Kunstivestlused.

Valminud tööde ühine vaatlemine. Klassikaaslaste töödes hea ja huvitava leidmine. Kujutava

ja kujundava kunsti põhiliikide vaatlemine ja eristamine. Raamatuillustratsioonide vaatlemine

ja omapoolse suhtumise väljendamine.

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Kunsti- ja tööõpetuse vestlusteemad on sageli seotud eesti keele tunni lugemispaladega.

Illustratsioonide, fotode, jooniste ja pildimaterjali vaatlemisega tegeldakse mitmetes tundides

( emakeel, loodusõpetus, kodulugu, muusika, matemaatika). Kunsti- ja tööõpetuses

kasutatavate materjalide, nende omaduste ning saamislooga on võimalik tutvuda emakeele

tekstide ja vestluste või loodusõpetuse ja kodulooteemade abil. Tähtsal kohal kunst- ja

tööõpetuses on õpilaste suuline eneseväljendamisoskus, mis on seotud kõige enam eesti keele

õpetusega. Silmamõõdu ja vormitaju arendamine on seotud tasapinnaliste ja ruumiliste

kujundite tundmaõppimisega ja arvutamisega matemaatikas.

Õpetaja koostab erineva tasemega tööülesandeid arvestades õpilaste arengutaset, kalduvusi ja

huve. Voolimistööd ja maalimine on omased õpilastüübile, kellel on ülekaalus tundmused ja

aistingud; struktuurikombinatoorika ja konstrueerimisülesanded aga sobivad väljendustüübile,

kellel intuitsioon ja mõtlemine on tasakaalus: õpilane, kellel nii intuitsioon, mõtlemine kui ka

tundmused on tasakaalus, võib lahendada hästi dekoratiivseid ülesandeid jne. Eraldi tuleb

toetada väljapaistva andega lapsi.

2.3. 1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.

Keskkond ja säästev areng

Töömaterjalide korjamisel pööratakse tähelepanu loodushoiule ja materjalide kasutamisel

peetakse silmas nende kokkuhoidlikkust. Temaatilised joonistused on seotud

loodusteemadega ja inimeste tegevusega.

Tööalane karjäär

Temaatilised joonistused ja vestlused, mis on seotud elukutsetega.

Turvalisus

Temaatilised joonistused ja vestlused, mis on seotul liiklusohutusega.

3. Õpitulemus.

Õpilased peavad teadma:

- kuidas valmistada lihtsamaid mahulisi figuure ja mänguasju voolimis- ja jääkmaterjalidest

ning tundma vastavaid kinnitamisvõtteid;

- savi või mõne teise voolimismaterjali tööks ettevalmistamise võtteid ning savi

kasutamisvõimalusi;

- kasutatavate tööriistade ja abivahendite nimetusi ja otstarvet;

- mitmesuguseid materjale ning nende kasutamisvõimalusi;

- ohutuid töövõtteid.

Õpilased peavad oskama:

- korrastada oma töölauda ja selle ümbrust;

- valida tööks sobivaid materjale;

- otstarbekalt asetada töölauale töövahendeid ja -materjale;

- töödelda savi või mõnda teist voolimismaterjali ning sellest mitmesuguseid vorme välja

voolida, põhifiguuridele väikeseid detaile lisada jne;

- kasutada õigeid võtteid paberi rebimisel, lõikamisel, voltimisel ja kleepimisel;

- planeerida paberipinda ning sellel orienteeruda;

- käsitseda erinevaid töövahendeid (käärid, pintsel, liim, rasvakriidid, niit ja nõel, heegelnõel

jt) ja töövõtteid;

- koostada lihtsa konstruktsiooniga eseme või agregaadi mudel;

- joonistada või maalida vormilt lihtsaid esemeid ja elusolendeid;

- kaunistada mustriga erikujulisi tasapinnalisi vorme.

2. KLASS



- õpib kunstiloomingu ja kujundamistehnikate ning modelleerimise abil ennast väljendama;


- õpib tundma ja kasutama mitmesuguseid kujutamistehnikaid;

- arendab vaatlusoskust, fantaasiat, ilumeelt, täpsust ja tähelepanu, materjali-, värvi- ja

vormitaju, silmamõõtu ja püsivust ning koostööoskust;



- õpib tundma ja kasutama mitmesuguseid töövahendeid ja materjale;

- omandab oskuse töömaterjale ja aega otstarbekalt kasutama;

- omandav värvusõpetuse põhitõed.

Tundide jaotus:

Kujutamisõpetus 24 tundi

Kompositsiooniõpetus 18 tundi

Materjalide ja tehnikate

õpetus ning disain 20 tundi

Vestlused 8 tundi

2. Õppeaine sisu.

2.1. Teemad ja alateemad ning põhimõisted.


Kujutamisõpetus.

Figuurid.

Inimese voolimine liikumisasendites. Tema kujutamine tasapinnalistes tehnikatespinnaliselt ja

mitmesuguses tegevuses külg-, eest- ja tagantvaates. Pea kujutamine külgvaates. Kodu- ja

metsloomade voolimine liikumisasendites. Lindude voolimine. Kodu-, mets- ja veeloomade,

lindude ning putukate pinnaline kujutamine maalituna ja mingis meelistehnikas.

Taime ja eluta looduse vormid.

Viljapuude võrade struktuuri, silueti ja kontuuri kujutamine ningiseloomustamine (kevadel ja

sügisel). Mitmesugusete taimevormide sisejoonistuste jälgimine ja kujutamine (lehed, marjad,

õied). Vee ja mere kujutamine.

Tehisvormid.

Ehitiste kujutamine eest- ja külgvaates koos nende otstarbe arvestamisega (hooned, sillad

jms). Mitmesuguste tehisvormide jälgimine ja kujutamine koos sisejoonistusega.

Põhlised õppeülesanded:

tutvumine erinevate voolimismaterjalidega, voolimismaterjali ettevalmistamine, töökoha

ettevalmistamine ja korrastamine;

figuuride ja esemete voolimine (vaadeldavad igast küljest);

kujutatava objekti silueti paberist väljarebimine või lõikamine tema üksikosade kaupa;

maalimine pinnalise siluetina;

kontuurjooniste valmistamine koos sisepinna kujundamisega;

senisest enama tähelepanu pööramine kujutatava objekti iseloomustamisele;

mitmesuguste tundmaõpitud tehnikate kasutamine kujutamisel.


Inimese ja hobuse voolimine savist, nende silueti kujutamine liikumisasendis, rebituna

värvilisest paberist ja kleebitunaneutraalsele taustale üksikute kehaosade kaupa. Nende

siluettide visandlik maalimine (ühe värviga) mitmesugustes liikumisasendites. Hobuse

siluetimuutmine (väliste tunnuste lisamisega) sebraks ja (kaela pikendamisega) kaelkirjakuks.

Riietuse maalimine inimestele ja näo iseloomustamine. Visandid agragaatidest ja ehitistest.

Kompositsiooniõpetus.


Kompositsiooni valmistamine voolingutest vastavalt teemale. Pinnalis-dekoratiivsete

lahenduste leidmine põhielementide rõhutamisega paigutuses (suurus, värvus). Figuuride ja

esemete kujutamine üksteist osaliselt katvatena (tasapinnalises tehnikas). Tähelepanu

pööramine ühesuguste objektide suuruse näilisele vähenemisele sõltuvalt kaugusest

(tasapinnalises tehnikas). Elamuste ja tunnete väljendamine.


Lihtsate teljeefsete motiivide rütmiline kordamine piiratud ja piiramata pinna kaunistusena

(motiivud valmistatakse mitmesugustest materjalidest, võib kasutada ka olemasolevaid

elemente - nööpe, korke jms). Templite valmistamine (kustutuskumm, linoleumitükk,

pudelikork jm) ja nendega trükkimisel riba-, piiratud japiiramata pinna kaunistuse

kujundamine (ühe või kahe värvi kasutamine).Piiratud pinna kaunistuse kavandamine ja

kujundamine (paberi või õhukese tinapleki reljeefne voolimine). Rebitud kollaazitööde

kujundamine värvilisest paberist: ebasümmeetriline peamotiiv ja selle sisekujundus

(kontrastvärvuste kooskõlade leidmine).

Värvusõpetus.

Põhivärvide segamisel kolme erineva värvustooni saamine: kollasest (oranzikaskollane,

kollane, rohekaskollane), punasest (lillakaspunane, punane, oranzikaspunane) ja sinisest

(violetjassinine, sinine, rohekassinine). Kõikide värvustoonide helestamine valge ja

tumestamine musta värviga. Heletumeduse kontrasti tähelepanemine

kompositsioonielementide üksteisest eraldamisel. Kontrastvärvuste kooskõlade kasutamine.

Pinnaliselt ja dekoratiivselt maalimine intensiivsete värvidega.

Heletumedusõpetus.

Materjalitrüki kompositsiooni kujundamine (pärast eelnevat tutvumist mitmesugustest

materjalidest faktuuri saamise võimalustega). Kompositsiooni peaelementide esiletoomine

heletumeduse ja faktuuri erinevuse kontrasti põhjal.


kompositsiooni kokkuseadmine voolingutest (rühmatööna või kollektiivselt);

tasapinnaliste kompositsioonide tegemine kos neile eelnevate värvuse-, vormi- või

joonesüsteemi visanditega;

kompositsiooni kokkuseadmine ruumislise kujundusõpetuse alal (konstrueerimisõpetus, aia-

ja kodukujundus).

Tööõlesannete näited:

“Liikuv hobune”, “Liikuv inimene” (voolimistöö) - nendest kompositsioonide koostamine.

“Troll” (keraamiline savi). “Hobused tsirkuses”, “Muinasjutt kalamehest” (guass, tempera).

“Peokava” korgitrükk. “Õnnitluskaart” (valge paberi reljeefne voolimine). “Muinasjutukala”

(kollaaz, värvilistest paberitest rebitud). “Ilutulestik” (küllasvärvide järkjärguline helestamine

ja tumestamine). Minu ema/isa amet” (papitrükk omapoolse faktuuri täiendamisega klisee

pinnal).

Materjalide ja tehnikate õpetus ning disain.

Tekstuur ja faktuur.

Mitmesuguste looduslike materjalide tekstuuride valimine ja kokkusobitamine (samblikud,

puulehed, puukoor jm). Faktuuri valimine, eristamine ja sobitamine. Faktuuri valmistamine

paberil, kartongil, õhukesel tinaplekil (plekktuubi sisekülg). Tekstuuri ja faktuuri erinevuste

nägemine. Faktuuri saamine paberbatiku tehnikas.

Tekstiilitööd.

Tekstiilifaktuuride valimine, eristamine ja kokkusobitamine (riie, heegeldustööd). Lihtsamate

tikkimisvõtete tundmaõppimine. Kasutatavate tekstiilmaterjalide omadused ja saamislugu

(lambavill,tehisvill).

Graafiline punkt ja joon.

Piiratud paberipinna kujundamine, arvestades punkti ja joone väljendusvõimalusi (viltpliiats,

pastapliiats). Ühesuguse jämedusega pidevjooned ja “takistused” voolavate joonte teel.

Dekoratiivse pinnatäite kujundamine joontest, punktidest ja sõõridest.


Paberi ja kartongi valimine papitrüki klisee valmistamiseks (koos omapoolse faktuuri

täiendamisega). Tekstiili ja nööri kasutamine materjalitrüki klisee valmistamiseks.

Naturaaltrüki klisee valmistamiseks sobivate lehe- ja samblikutekstuuride valimine.

Nimetatud materjalidest kliseede valmistamine ja neist tõmmiste tegemine.


kasutatavate materjalide omaduste ja saamisloo tundmaõppimine;

mitmesuguste kujutamise ja kujundamise tehnikate süvendav tundmaõppimine seoses

ülesannetega kujutamis-, kompositsiooni- ja konstrueerimisõpetuse alalt (naturaaltrükk,

materjalitrükk monotüüpia guasiga, paberbatik).


“Dekoratiivne plaat” (kollaaz samblikest, puukoorest ja lehtedest). “Lähen tantsupeole”

(paberbatik). “Merepõhja loodus” (kujundamine punkti ja joone abil viltpliiatsiga).

“Tuukrid” (akvarell, tušijoone sulatamine niiskel pinnal).

Kirjakunst.

Mitmesugused kirjakujundamisülesaded. Kirja suuruse, srifti valimine ja paigutamine paberil.

Kirjutamine erinevate kirjutusvahenditega. Õnnitluskaardi ja kutse kirjutamine.

Foto ja filmikunst.

Fotode vaatlemine (portreefoto, sündmuste jäädvustamine ja fotoseeria). Erinevad filmiliigid.

Filmi sünd. Tuntumad lastefilmid.

Kunstivestlused.

Valminud tööde ühine vaatlemine. Klassikaaslaste töödes hea ja huvitava leidmine. Kujutava

ja kujundava kunsti põhiliikide vaatlemine ja eristamine. Raamatuillustratsioonide, fotode ja

jooniste vaatlemine ja omapoolse suhtumise väljendamine. Lühivestlus Roman Haavamäest ja

tema loodud skulptuuridest Haapsalu linnas.

2.3. Integratsioonivaldkonad teiste ainetega.

Kunsti- ja tööõpetuse vestlusteemad on sageli seotud eesti keele tunni lugemispaladega.





tööõpetuses on õpilaste suuline eneseväljendamisoskus, mis on seotud kõige enam eesti keele

õpetusega. Silmamõõdu ja vormitaju arendamine on seotud tasapinnaliste ja ruumiliste

kujundite tundmaõppimisega ja arvutamisega matemaatikas.







2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine.







Turvalisus

Temaatilised joonistused ja vestlused, mis on seotud liiklusohutusega.

3. Õpitulemus.

Õpilased peavad tundma:

- kujutamistehnikaid;

- töövahendeid, materjale ja nende kasutamisvõimalusi;;

- värvusõpetuse põhitõdesid;

Õpilased peavad oskama:

- ennast väljendada kunstiloomingu ja kujundamistehnikate ning modelleerimise abil;

- kasutada töövahendeid, materjale;

- kujutada tasapinnalisi figuure;

- kasutada õpitud kujutamistehnikaid;

- kasutada aega ja materjale otstarbekalt;

- teha koostööd kaasõpilastega.

3. KLASS



- õpib kunstiloomingu ja kujundamistehnikate ning modelleerimise abil ennast väljendama;


- õpib tundma ja kasutama mitmesuguseid kujutamistehnikaid;

- arendab vaatlusoskust, fantaasiat, ilumeelt, täpsust ja tähelepanu, materjali-, värvi- ja

vormitaju, silmamõõtu ja püsivust ning koostööoskust;



- õpib tundma ja kasutama mitmesuguseid töövahendeid ja materjale;

- omandab oskuse töömaterjale ja aega otstarbekalt kasutama;

- omandav värvusõpetuse põhitõed.

Tundide jaotus:



Materjalide ja tehnikate

õpetus ning disain 20 tundi

Vestlused 8 tundi

2. Õppeaine sisu.


2.2. Põhilised õppeülesanded ja tööülesannete näited.

Kujutamisõpetus.

Figuurid.

Inimeste, loomade või lindude voolimine mingis tegevusasendis, kujundatava kompositsiooni

koostisosana (rühmatöö). Inimeste, loomade, lindude ja putukate kujutamine

pinnaliselt,erinevates tehnikates ja igasugustes vaadetes (tegevusasendites temaatilise

kompositsiooni jaoks ja lihtsustatuna dekoratiivsete tööde jaoks).

Taime- ja elusa looduse vormid.

Tuntumate kodu- ja lõunamaiste puuliikide eristamine, kujutamine ja iseloomustamine.

Dekoratiivsete taimevormide vaatlemine ja nendekujutamine graafiliselt, lihtsustades ja

iseloomustades (raudrohi, osjad, võililled). Mägede ja orgude kujutamine.

Tehisvormid.

Mingi tarbeeseme või mänguasja voolimine ja kujundamine (triikraud, tolmuimeja jt).

Mitmesuguste ehitiste ja agregaatide tasapinnaline kujutamine koos sisejoonistega.

Mööbliesemete iseloomulike joonte väljatoomine tasapinnalistes ruumikujunduse ülesannetes.


tutvumine mitmesuguste saviliikidega ja nende kasutamisega;

figuuride ja esemete voolimine savist, vaadeldavatena igast küljest (kaks figuuri koos, figuur

ja tarbeese);

figuuride kujutamine pinnaliselt, paberist väljarebitud või -lõigatud siluetina neile

iseloomulike kehaosade kaupa, figuurile mitmesuguseid tegevusi väljendavate

liikumisasendite leidmine;

maalimine tasapinnalise siluetina (kattevärvid, akvarell), erilise tähelepanu pööramine

väljenduslikkusele (värvuskooskõla, pintslitõmme);

kontuurjooniste valmistamine, pöörates tähelepanu pinnakujundusele ja väljenduslikkusele);

voolimispulga, lapik- ja akvarellipintsli, musta grafiitpliiatsi, pastelli, vilt- ja pastapliiatsi,

söepulga kasutamine.


“Kalamees kastiga” (savi); “Robinson rannal” (kollaaz). “Merel” (punkt ja joon). “Ehitusel”

(guass).



Voolimis ja kujundamistöödest kompositsiooni kokkuseadmine antud teemale (kollektiivselt

või rühmatööna). Aja ja tegevuskoha iseloomustamine maalitöödes värvidega. Valitud süzee-

elementide kujutamine rühmitatult kogu pildi pinnal või selle raamistikust osaliselt

väljuvatena. Paralleelse kahesuunalise liikumise edasiandmine figuuri tegevuse kujutamise

kaudu ja värvustega.


Tasapinnalise ja ruumisümmeetria küsimusega tutvumine (kokkumurtav kliistritöö, voolitud

triikraua poolitamine mööda sümmeetriatelge). Kollaazitööde valmistamine värvilistest

paberitest ja makulatuurist: ebasümmeetriline peamotiiv, selle sisekujundus ja kõrvalmotiivid.

Värvuskooskõlade leidmine. Piiramata pinna kujundamine graafiliselt taimemotiividest

(osjad, raudrohi). Tutvumine eesti rahvusornamendi mõningate käisekirjadega. Sabloonide

kasutamine liikumisillusiooni edasiandmiseks pritsimistehnikas.

Värvusõpetus.

Maalimine piratud arvu värvidega (üks küllasvärv, must, valge ja nende segamisel saadavad

varjundid).Lihtsa küllasvärvuste kompositsiooni kordamine, segades kõik värvid mingit tooni

värviga. Lihtsa maalitöö värvusanalüüsi koostamine. Toonilähedaste värvuskooskõlade

leidmine.

Heletumedusõpetus.

Kompositsiooni koostamine mitmekesiste võimalusse kasutamine papitrükis: käärilõike

põhimõttel valmistatava klisee kompositsioon, möödatrükkimine kahe värviga, värvilise

tõmmisepaberi kasutamine. Materjalide ja papi segatrükk. Kompositsiooni pea- ja

kõrvalelementide üksteisest eraldamine jakokkusobitamine faktuurierinevuste ning

heletumeduse kontrasti põhjal.


kompositsiooni kokkuseadmine voolimis- ja kujundustöödest, selle koostisosadest võimalikult

erinevate lahenduste saamine ja nende sobitamine üldkujundusse;

tasapinnalistes töödes tähelepanu pööramine vormirütmi ja värvuskooskõla leidmisele,

maalimine piiratud arvu värvidega;

erilise tähelepanu pööramine vormi- ja värvuste küsimusele ruumilise kujundamise

ülesannetes (konstrueerimine, aia- ja kodukujundus).


“Nils Holgerson hanega” (savi); “Karneval muinasjutulinnas” (rühmatöö, mille elemendid

voolitakse keraamilisest savist ja võimaluse korral kuivatatakse muhvelahjus); “Sportlased

olümpiamängudel” (kahesuunalise liikumise kasutamine pildi pinnal punkti ja joone

ülesandes); “Unistuste liblikas ja lilled” (kollaaz värvilisest paberist; suur peamotiiv ja rühmiti

paigutatud kõrvalmotiivid); “Ujuvad kalad” (pritsimistehnikas sabloonide liigutamisega);

“Tallinna vanalinn”(kollase, musta ja valge guasi kasutamine omavahel segatult ja segamata).

Värvusanalüüsi koostamine mõnest varem valmistatud õpilastööst.

Materjalide ja rehnikate õpetusning disain.

Tekstuur ja faktuur.

Looduslike materjalide tekstuuride põhjendav valimine ja kokkusobitamine. Lihtsa faktuuri

valmistamine puidule. faktuuri kohrutamine õhukesest plekist. Mitmesuguste kaunistuste

valmistamine tekstiilile sidumisbatika tehnikas. Faktuuride ja tekstuuride valimine ja

valmistamine paljundusgfaafika kliseede jaoks. Faktuuri- ja tekstuurierinevuste jälgimine,

eristamine ning nägemine.

Tekstiilitööd.

Mitmesuguste tekstiilimaterjalide tekstuuri ja värvuste eristamine, valimine ning

kokkusobitaminekonkreetsetes riietuskombinatsioonides (harjutused tasapinnalistel

nukukujutistel, nukkude ja täiskasvanud inimeste riietuse vaatlemine). Uute tekstiilifaktuuride

saamine (heegeldamine). Kasutatavamate tikkimisvõtetega tutvumine.

Graafoline punkt ja joon.

Piiramatu pinna kujundamine. Piiratud pinna kujundamine mingis kompositsiooniülesandes,

kasutades punkti ja joone väljendusvõimalusi ning dekoratiivseid omadusi (viltpliiats, peenike

ümarpintsel). Ühtlase ja muutuva jämedusega pidevjoone kasutamine. Mitmesuguste

dekoratiivsete pinnatäidete leidmine viltpliiatsi ja pintsliga. Joone omaduste tundmaõppimine

ja kasutamine vahakriipe- ja diatüüpiatehnikas.


Sobivate materjalide valimine ja kasutamine papilõike- ja materjalide segatrüki klisee

valmistamiseks. Varem kasutatud materjalide täiendamine uutega (karusnahk, linnusuled).

Tõmmiste rikastamine uute võtetega (möödatrükkimine kahe värviga, värvilise tõmmispaberi

kasutamine). Tõmmiste tegemine lusikaga või rulliga.


esmakordselt kasutatavate materjalide omaduste ja saamisloo tundmaõppimine: siid ja

tehiskiud, männijuured ja plastmassist kokteilikõrred, tikud jne;

varem tuntud kujutamise ja kujundamise tehnikate täiendamine ja kasutamine, uued tehnikad:

papilõige- ja materjalitrükk, punumine, heegeldamine, pritsimistehnika, vahakriibe,

puidufaktuuri valmistamine, metalli kohrutamine, sidumisbatika, ja diatüüpia.


“Dekoratiivne puitplaat ribaornamendiga” (puidufaktuur); “Sõnajalaõis” (õhukesest plekist

dekoratiivne seinaplaat kohrutustehnikas, piiratud pinna kaunistustega); “Rätik”

(sidumisbatik); “Riietusesemed ja nukk” (kartongist väljalõigatud nuku siluett ja vahetatavad

tekstiilist riideesemed); “Nukulinik” (heegeldamine); “Vesikiil” (joone ja punkti dekoratiivse

pinnatäitega). “Võililled, osjad, raudrohud” (vahakriibe); “Õnnitluskaart” (papi- ja materjali

segatrükk).

Sepitsemistööd looduslikust matrjalist ja konstrueerimine puitelementidest. (Antud teemat

võib käsitleda tööõpetuse tunnis.)

Sobivate materjalide valimine loodusest etnograafilise iseloomuga maketi jaoks. Selle

üksikosade valmistamine (pilliroost ja õlest majad, sillad, puukoorest paat). Puidujäätmete

valimine ja ettevalmistamine tööks. Torni- ja sillakonstruktsioonide valmistamine.

Mänguasjade valmistamine (paat, mootorsaan, lennuk või auto). Töövahendite ja

sidematerjalide otstarbekohane kasutamine: vestmisnuga, väike käsisaag, naaskelpuur,

traaditükid, liim).

Konstrueerimine tehismaterjalidest, metallijäätmetest ja konstruktorikarbi detailidest. (Antud

teemat võib käsitleda tööõpetuse tunnis.)

Mänguasjade valmistamiseks sobivate tehismaterjalide ja metallijäätmete valimine:

plastmassist pakendkarbid ja pudelid, õhemast plekist konservipurgid, plekiribad,

traat,kasutatud vedrud, mutrid, poldid. Nendest mänguasjade konstrueerimine: kraana,

mootorlaev või auto). Ülekandemehhanismide ja ajamite koostamine. Mudelite koostamine

konstruktorikarbi detailidest piltkujutise põhjal ja kirjelduse järgi: tuulik, kraana.

Vormimine paberist ja papist.

Geomeetriliste kehade pinnalaotuste tegemine, kaunistamine ja kokkupanek. Vormimine

paberist ja papist: linnamaketi üksikosade valmistamine papist ja kartongist ning nendest

linnamaketi koostamine ja kujundamine (rühmatööna, kollektiivselt).

Tekstiili modelleerimine. (Antud teemat võib käsitleda tööõpetuse tunnis.)

Heegeldatud nukkude või nukurõivaste valmistamine. Heegelnõela käsitsemine: kett ja

kinnissilmused. Mitmesuguste tekstiilijäätmete kasutamine suveniiride valmistamisel:

dekoratiivsed loomakesed. Ühekordse õmbluse ja riietusesemete korrastamiseks vajalike

tööettevõtete tundmine: kulunud koha tugevdamine eelpistega, riputi kinnitamine jm.

Põhilised tööülesanded:

lihtsate konstruktsioonide tundmaõppimine ja koostamine; nende otstarbe ja funktsioonide

põhjendamine; konstruktsioonielementide oskuslik ja otstarbekas sidumine;

mõningate mehhanismide ja konstruktsioonide seletamine ning võrdlemine, lähtudes nende

arenguloost;

geomeetriliste kujundite pinnalaotuste tegemine ja nende kujundamine;

töövahendite õige käsitsemine:

detailidest kompositsiooni kujundamine.


“Vanaaegsel saarel” (etnograafiline makett looduslikest materjalidest rühmatööna); “Torn” või

“Sild” (tikukonstruktsioonid); “Auto” ,”Lennuk” või “Mootorsaan” (jääkmaterjalidest);

“Sõiduk ja sõitja” (jäätmematerjalist); “Linnamakett” (paberist ja kartongist); Naksitrall”

(tekstiilijäätmetest); “Nukk” (heegeldustöö plastmasspudelil).

Vestlused.

Vaatlemine ja oma suhtumise väljendamine maali, graafikasse ja skulptuuri. Arhitektuuri

olemuse analüüsimine. Olulisemate rahva- ja tarbekunstialade tundmine. Enda ja kaasõpilaste

mänguasjade ning mudelite konstruktsioonide võrdlemine tõelise objektiga. Mõne

mehhanismi ja konstruktsiooni arengulugu. Enda ja kaaslase loominguliste tööde võrdlemine

ja analüüsimine.

3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Kunsti- ja tööõpetuse vestlusteemad on sageli seotud emakeeletunni lugemispaladega.





tööõpetuses on õpilaste suuline eneseväljendamisoskus, mis on seotud kõige enam

emakeeleõpetusega. Silmamõõdu ja vormitaju arendamine on seotud tasapinnaliste ja

ruumiliste kujundite tundmaõppimisega ja arvutamisega matemaatikas.














Turvalisus

Temaatilised joonistused ja vestlused, mis on seotul liiklusohutusega ja ohtudega olmes.

3. Õpitulemused õppeaasta lõpuks:

3. klassi lõpetaja:

- oskab ohutult kasutada töömaterjale ja -vahendeid;

- teab ja oskab kasutada mitmesuguseid kujutamis- ja kujundamistehnikaid;

- teab ja tunneb piiratud ulatuses kunstikeelt, oskab kunstiteosei lihtsas vormis kirjeldada ja

oma eelistusi põhjendada;

- teab ja oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja jäätmematerjalidest;

- oskab kujutada liikumisasendites figuure tasapinnaliselt;

- peab silmas pildi kompositsioonireegleid;

- oskab luua ja kasutada lihtsamaid faktuure;

- oskab teha kollaaži ja voltida paberit;

- oskab valmistada ja kasutada varju- ja nukuteatri elemente,

- väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi;

- märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.

4. KLASS


Kunstõpetuse taotluseks on, et õpilane:

- arendab oma vaatlusoskust ja kompimismeelt;

- arendab kujundilidt ja ruumilist mõtlemist;

- õpib tundma ja kasutama kunstikeelt;

- oskab käsitseda erinevaid töömaterjale ja -vahendeid;

- teab ja oskab eristada sooje ja külmi toone, nende kontraste;

- osakb edastada meeleolu kujutava tegevuse abil;

- oskab hinnata oma ja teiste töid;

- oskab kujundada lihtsamaid tarbevorme.

Tundide jaotus:




Vestlusi kunstist viiakse läbi kunsti- ja kompositsiooniõpetuse tundides 8-10 minuti minuti

vältel.

2. Õppesisu.


2.2. Põhilised õppeülesanded (teadmised ja oskused).

Kujutamisõpetus.

Figuurid.

Lihtsas liikumisasendisinimese kujutamine vahetu vaatluse järgi. Proportsioonide

analüüsimine (ilma liigse teooriata).

Mitmesugustes liikumisasendites figuuride kujutamine (temaatilise kompositsiooni jaoks)

eelneva vaatluse (otsene tegevus, diapositiivid, fotod filmikatkend) ja mälu järgi.Figuuri

liikumisasendi leidmine voolimisel või paberist välja rebitud või lõigatud silueti üksikosade

kokkuseadmisega või silueti maalimisega või kontuuri joonistamisega (sõltuvalt õpilaste

ettevalmistatusest). Miinimumteadmiste omandamine skeleti ehitusest.

Inimeste, loomade ja lindude skitseerimine.

Lindude maalimine kasutades kontrastset tausta.

Taime- ja eluta looduse vormid.

Sagedamini esinevate puude võradele iseloomulike tunnuste kujutamine (ka oksade

kasvamine ruumisügavusse).

Õhkperspektiivi vaatlemine ja dekoratiivse kolmeplaanilise maastiku kujutamine mälu järgi

(gussmaal).

Mitmesuguste taimede (päevalill, mais, dekoratiivkapsas), nende üksikosade ja viljade

skitseerimine ka ristlõikes.

Plaanilis-dekoratiivse vaikelu maalimine (suuremad aed- ja puuviljad; oksad lehtede, õite ja

pungadega).

Tehisvormid.

Silindrikujuliste esemete (vaasid, nõud, ämbrid) skitseerimine erinevais asendeis. Näilise kuju

sõltumine silmapiirist.

Ruudu- ja rööpkülikukujuliste pindade perspektivne kujutamine vaatluse järgi (tänav, sirge

maantee, väljakud) temaatilise kompositsiooni raames.

Ruumisügavusse suunduvate ühekõrguste või ühelaiuste vormide näilise vähenemise

(koondumise) vaatlemine ja kujutamine mälu järgi (puuderida, hoonete esiseinad,

elektripostid).

Mitmesuguste esemete, masinate ja seadmete kujutamine temaatilise kompositsiooni raames.

Pinnalis-dekoratiivse vaikelu maalimine (2-3 lihtsa vormiga dekoratiivsest taustastselgelt

eralduvat eset, mis on paigutatud silmapiiri kõrgusele).

Praktilised õppeülesanded:

kujutlemine eelneva vaatluse ja mälu järgi;

kujutamine vahetu vaatluse järgi;

pinnaliselt kujutamine, lähtudes kontuurist (seoses punkti- ja jooneõpetusega), siluetist

(seoses värvuste- ja heletumeduseõpetusega);

skitseerimisoskuse arendamine (ka savist modelleerides);

grafiitpliiatsiga joonistamise tehnika õpetamine;

algteadmiste omandamine esemete näiliste muutuste (perspektiivi) kujutamiseks;

lihtsamate valgus-varjunähtuste kujutamine joonega modelleerides;

õhkperspektiivi vaaatlemine ja kujutamine;

proportsioonide mõiste süvendamine;

üldteadmiste omandamine inimese ja skeleti ehitusest;

joonistamine grafiitpliiatsi, viltpliiatsi, pastapliiatsi, pintsli, õlipastelli, ketas- ja kirjutussule

ning tusiga;

maalimine kattevärvidega (guass, tempera) pinnaliselt; akvarellidega tugevakontuursele

joonistusele märjalt-märga (sulatades).


Temaatiline kompositsioon.

Inimeste, looduse ja tehisvormide vaheliste suhete analüüsimine ning kujutmine. Laste

tegevuste kujutamine ja liikumises olevate inimeste kujutamine.

Figuuride kujutamine erinevas ruumi sügavuses, rühmitatult ja osaliselt üksteist katvatena.

Inimeste ja loomade kujutamine erinevates paikades (mägedes, metsas, merel, kõrbes).

Erinevate inimeste võrdlemine ja kujutamine (karakterkujud näidenditest); nende meeleolu

edastamine.

Reaalsuses nähtud vormide ja värvuste ümberkujundamine, muutmine. Fantastiliste esemete

ja olendite kujutamine.

Dekoratiivne kompositsioon.

Eesti rahvakunstis kasutatud dekoorimotiivide analüüsiv vaatlemine. Pea- ja kõrvalmotiivide

eristamine. Sümmeetriliste motiivide kujundamine, rütmiline kordamine 2-4 värvusega

(ornamendi kujundamine rahvuslike kindakirjade põhjal ruutvõrgul).

Plakatkirja elementide õppimine. Püst-, rõht-, kald ja kumerjoonte rütmiline reastamine

(ketassule ja musta tusi või viltpliiatsiga). Joonte liitmine tähtedeks. Tähekujudest (ka

peegelpildis) ribaornamentide kujundamine (rütmitunnetuse arendamiseks).

Paberaplikatsioonide kasutamine ornamendi kujundamisel. Motiivide liitmine ja rühmitamine

piiramata pinnal (ornamendi kujundamine dekoratiivkangale).

Struktuurikombinatoorika.

Struktuurikombinatoorika ülesannete kujundamine paberist, papist rühmatööna Sisselõikega

elementide (ruut, ring, poolring, kolmnurk) valmistamine paksemast paberist või papist ja

nenede liitmine, sidumine korrastatud kogumiks, dekoratiivseks kompositsiooniks.

Mitmesuguste kujundite moodustamine looduslikest materjalidest (pilliroog, õled), nende

kinnitamine liimiga, niidiga, peene traadiga ja neist ehistööde kujundamine. Rippuvate

ehistähtede või kõrsehiste kujundamine.

Ruumiliste objektide voolimine savist.

Optiliste illusioonide kujundamine paberpõimtehnikas: a) pinna kujundamine kahe kontrastse

toonpaberiga, mida kasutatakse võrdselt ja b) samade toonpaberite põimimine erinevates

proportsioonides.

Värvusteõpetus. Värvusõpetus on põhiliselt seotud kõigi värvidega teostatavate

kujutamisõpetuse, temaatilise ja dekoratiivse kompositsiooni tööülesannetega. Osa

tööülesandeid on iseseisvad kompositsioonid.

Meeleolu (helge, ülev, rõõmus, pidulik või masendav, sünge, kurb) väljendamine vastavalt

kompositsiooni teemale domineerivalt soojade või külmade, heledate või tumedete, kergete

või raskete värvustega.

Värvuste heletumeduse ja vastastikuse mõju lihtsamaid nähtusi.

Värvuste toontooniliste kooskõlade leidmine. Maalimine kahe kromaatilise värviga (mitte

täiendpaarid): sinine + punane või sinine + roheline või punane + kollane, neid omavahel

erinevates proportsioonides segades ja vajaduse korral kas musta või valget värvi lisades,

sõltuvalt värvuste heletumedusest (punane+ kollane ja must; sinine + punane ja valge).

Eenduvate ja taanduvate värvuste kasutamine õhkperspektiivi kujutamisel.

Heletumedusõpetus. Heletumedusõpetus on põhiliselt seotud kujutamisõpetuse, temaatilise ja

dekoratiivse kompositsiooni ülesannetega.

Heletumeduse edasiandmine grafiitpliiatsiga modelleerides. Üksikute lihtsa vormiga

(silindriliste) esemete joonistamine, kasutades erineva tugevusega pliiatseid.

Heletumeduse kontrasti abil väljendumine (erineva suurusega tumedad ja heledad pinnad).

Geomeetriline ornament (piiramata pinnal) paberaplikatsiooni-, templitrüki-, sulejoonistuse-

või viltpliiatsitehnikas; figuraalne kompositsioon linoollõike- või papitehnikas või

siluettlõigetes.

Kompositsiooni peaelementide esiletoomine heletumeduse abil, kasutades nii must-valget kui

ka mitmesuguseid faktuure vahetoonides (papitrükk, linoollõige).

Punkti- ja jooneõpetus. Punkti- ja jooneõpetus on põhiliselt seotud kujutamisõpetuse,

temaatilise ja dekoratiivse kompositsiooni tööülesannetega. Osa ülesandeid on iseseisvad

kompositsioonid.

Pidevate ühejämeduste sirgjoonte tunnetusliku mõju tundmaõppimine (horisontaalsed -

vaikus, rahu, paigalolek; vertikaaalsed - tärkamine, kasvamine, tunglemine; kaldjooned - kiire

laskumine, ka tõusmine, liikumine). Saadud teadmiste kasutamine ühe temaatilise

kompositsiooni juures.

Temaatilise kompositsiooni pea- ja kõrvalelementide üksteisest eraldamine mitmesuguste

erinevate joonte ja punktidega ning nende liitmise teel kujundatud faktuuriga (viltpliiatse või

ketassule ja tusiga).

Mitmesuguste looduslike materjalide kujutamine graafilise punkti-joone liitmise teel

kujundatud faktuuridega (karusnahad, puude oksad, kõrkjad, liivane rand, kalasoomused).

Punkti-joone harjutused valgel, mustal, hallil ja värvilistel alustel (viltpliiatsi, ketassule

ja musta tusi või valge guasiga, vahakriipetehnikas).


pinnalis-dekoratiivsete figuraalsete kompositsioonide loomine, kasutades olulise rõhutamiseks

vastandlikke vorme (suur-väike, tüse-kõhn), värvusi (hele-tume, soe-külm), heletumedust

(must-valge);

süzee-elementide kujutamine rühmitatult ja üksteist osaliselt katvatena;

mõtete, tunnete ja elamuste väljendamine;

meeleolu väljendamine värvuste, heletumeduse ja punkti-joone abil;

pinnaliste ja ruumiliste dekoratiivsete kompositsioonide kujundamine (ka rühmatööna);

eesti rahvakunstile tugineva taimornamendi loomine;

plakatkirja põhielementide tutvustamine;

kompositsioonide loomine koloreeritud sulejoonistus- ja vahakriipetehnikas, akvatusi-,

diatüüpia-, paberaplikatsiooni-, papitrükitehnikas ja osaliselt kujutamisõpetuses kasutatud

tehnikates;

kujutamisõpetuses omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine.

Vestlused kunstist.

Ühe originaalse skulptuuri- ja maalikunsti teoste vaatlemine ning analüüsimine. Koopia

mõiste selgitamine skulpturis ja maalis. Reproduktsioon. Professionaalne ja isetegevuslik

kunst.

Skulptuuri jagunemine ümarplastikaks ja reljeefiks (kindlate paikade ja parkidega seotud),

monumentaalskulptuuriks ja vabaplastikaks. Põhilised skulptuuritehnikad (voolimine,

raiumine, valamine) ja materjalid (savi, kips, kivi, puit, metall, plastmass). Materjal kui

oluline väljendusvahend.

Maali jagunemine monumentaalmaaliks (lae- ja seinamaalid) ja tahvelmaaliks.

Tutvuminepõhiliste maalitehnikatega (pastell, akvarell, õli, tempera, vitraaz, mosaiik, fresko).

nende iseloomulikud jooned ja üldtuntud viljelejad.

Fraafiku müiste ja liigid. Joonistus (süsi, pliiats jt joonistustehnikad) ja paljundustehnika.

Vabagfaafika, raamatugfaafika (raamatuillustratsioon) ja plakatikunst.

Rahvakunsti mõiste ja rahvakunsti peareeglid. Rahvarõivad ja muu tekstiil; ehteid ja muid

metallesemeid; näiteid puitehistöödest.

Varemomandatud teadmiste süvendamine ja täiendamine tarbekunsti liikidest: keraamika,

nahkehistöö, klaasehistöö, metallehistöö, puitehistöö; tekstiilikunsti tundmaõppimine.

Algteadmiste omandamine eesti kunstist. J.Köleri ("Ketraja", portreed), A.Weizenbergi

"Linda" monument Tallinnas), A.Adamsoni ("Koit ja Hämarik", "Russalka"), J.Koorti ("Eesti

taat"),A.Laikmaa ("Vana talu Läänemaal"), N.Triigi ("Kunstnik Laikmaa portree"), K.Mägi

("Valgjärv"), K.Raua ("Linnuse rajamine"), E.Viiralti ("Lapsed", "Kunstnik K.Raua portree";

"Põrgu"), A.Starkopfi ("Kivilill") teoste vaatlemine ja analüüsimine seoses kunstiliikide ja -

zanride tundmaõppimisega. Analüüsida ja meelde jäta ühe skulptori, ühe maalija ja ühe

graafiku üks või kaks tööd.


teadmiste süvendamine ja täiendamine kujutava kunsti liikidest ja zanridest;

skulptuuriliikide ja skulptuuritehnikate tundmaõppimine;

maaliliikide ja maalitehnikate tundmaõppimine; graafikaliikide tundmaõppimine;

rahvakunsti põhiliste liikide tundmaõppimine;

tarbekunstiliikide tundmaõppimine;

mõistete originaal, koopia, reproduktsioon tundmaõppimine;

ühe eesti skulptori, maalija ja graafiku 1-2 teose (koos kunstniku nimega) meeldejätmine.

3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

Eesti keelega on kunstiõpetus seotud sõnavara ja kõnekeele rikastamise kaudu.

Matemaatikaga on seotud kunstiõpetuses kasutatavate mõistete omandamine ning

tasapinnaliste ja ruumiliste geomeetriliste kujundite kasutamine paberitööde ja voolimistööde

tegamisel. Loodusõpetusega on seotud loodusnähtuste ja looduses toimuvate muutuste

vaatlemine ja kujutamine.

Joonistamine on eeskätt individuaalne töö. Rühmatööna võib valmisteda suuremahulisi töid,

kus iga lapse leiab rakenduse. Tööülesannete koostamisel arvestab õpetaja õpilaste võimeid

ning võib tööülesandeid anda diferentseeritult.








Turvalisus

Temaatilised joonistused ja vestlused, mis on seotul liiklusohutusega ja olmeohtudega.

3. Õpitulemus.

Õpilased peavad:

- oskama valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks eneseväljenduseks;

- oskama käsitseda õppekavas lotletud töömaterjale ja -vahendeid;

- tundma abstraktsele vormi- ja värviõpetusele omaseid väljendusvõimalusi;

- tundma keraamilise voolimise ja kujundamise võtteid;

- oskama käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid;

- oskama valida, ettevalmistada ja kasutada looduslikke materjale rahvakunstialstes ja

kujundamistöödes;

omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väljendusvahenditest.

5. KLASS


Kunstõpetuse taotluseks on, et õpilane:


- arendab kujundilidt ja ruumilist mõtlemist;


- oskab käsitseda erinevaid töömaterjale ja -vahendeid;

teab ja oskab eristada sooje ja külmi toone, nende kontraste;

oskab edastada meeleolu kujutava tegevuse abil;

oskab hinnata oma ja teiste töid;

oskab kujundada lihtsamaid tarbevorme.

Tundide jaotus:


Kompositsiooniõpetus,

tehnikate õpetus, disain 30 tundi


Vestlusi kunstist viiakse läbi kunsti- ja kompositsiooniõpetuse tundides 8-10 minuti minuti

vältel.

2. Õppeaine sisu.



Kujutamisõpetus.

Figuurid.

Lihtsas liikumisasendis inimeste kujutamine eelneva analüüsi ja vahetu vaatluse järgi.

Täiskasvanu ja lapse proportsioonide ning nende erinevuste tundmaõppimine (otsese vaatluse,

tabelite ja tahvlijoonistuste vahendusel).

Keerulisemates liikumisasendites (vastavalt temaatilisele kompositsioonile) figuuride

kujutamiine vahetu vaatluse järgi. Figuuride skitseerimine otse- ja külgvaates (arvestades 5-10

minutit figuurile).

Otsevaates ja külgvaates pea proportsioonide ja nende erinevuste tundmaõppimine (otsese

vaatluse, tabelite ja tahvlijooniste vahendusel). Visandite joonistamine klassikaaslaste peadest

(osaliselt vaatluse, osaliselt mälu järgi, vältimaks kujutamist poolprofiilis).

Loomade kujutamine. Proportsioonide analüüsimine. Tüüpiliste liikumisasendite

fikseerimine. Miinimumteadmiste andmine mõne looma või linnu skeletist. Liikumisasendite

leidmine skeemskeleti abil (temaatilise kompositsiooni jaoks).

Taime- ja eluta looduse vormid.

Looduses esinevate näiliste muutuste (õhk- ja joonperspektiivi põhiliste seaduspärasuste)

analüüsimine ja kujutamine. Näiteks ruumisügavusse suunduvate puuderidade, peenarde,

vagude kujutamine.

Mitmesuguste looduse väikevormide (seened, käbid, oksad, viljad) skitseerimine. Saadud

materjali lihtsustamine, üldistamine, liigendamine (stiliseerimine) ja dekoratiivse vormi

kujundamine.

Lillede maalimine (akvarell).

Modelleerivalt joonistatud või maalitud aedviljad (juur-ja puuviljad). Tonaalsete vahekordade

jälgimine nii värvus kui ka must-valge lahenduses.

Tehisvormid.

Põhiliste perspektiivimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine (vaatluse, lihtsalt

sõnastatud selgituste, näitvahendite abil): vaatepunkt, silmapiir, tuumapunkt, koondpunktid;

vaatepunkti valimine kujutise ilmekuse huvides.

Pöördkehade perspektiivinähtuste kujutamine (otsese vaatluse, mudelite, tabelite,

tahvlijoonistuste vahendusel). Silindrikujuliste esemete joonistamine silmapiiril, üleval- ja

allpool silmapiiri.

Tahuliste kehade perspektiivimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine: püst- ja rõhtsirgete

näiline muutumine, koondumine tuumpunkti, koondpunktidesse. Näilise pildi muutumine

sõltuvalt konna, inimese ja linnu vaatepunktist.

Tänava ja hoonete kujutamine tuumpunktiga.

Pöörd- ja tahulistest kehadest (ka nende liitvormidest) koosneva vaikelu (2-3 eset)

joonistamine, arvestades esemete tonaalseid vahekordi. Kujutamine modelleerivalt valguse ja

varjude abil. Valguse, poolvarju, varju, langeva varju, läike ja refleksi kujutamine olenevalt:

1) eseme materjalidest (matt, läikiv); 2) vormist (ümar, tahuline); 3) valguskiirte suunast; 4)

valgusallika kaugusest kujutatavate esemete suhtes. Kompositsioonilise terviku saavutamine

ja peamise (kompositsioonilise keskendi) rõhutamine (esiletoomine) heletumeduse kontrasti

abil.

Põhilised õppeülesanded (oskused ja teadmised):

mitmesuguste vormide kujutamine eelmeva analüüsi ja vahetu vaatluse järgi;

vormide ruumilisuse kujutamine (modelleerimine savi, grafiitpliiatsi, sõe, guasi, akvrelli ja

muu vahendiga);

näilise kuju määramine skitseerides, kasutades sise- ja välisorientiire;

teadmiste omandamine esemete näiliste muutuste (perspektiivi) põhilistest seaduspärasustest

teoreetiliste selgituste ja peamiselt harjutusülesannete abil;

teadmiste omandamine valguse ja varjude tekkimise seaduspärasustest, nende analüüsiv

vaatlemine ja kujutamine;

erineva heletumedusega esemete kujutamine, tonaalsusastmete kujutamine (grafiitpliiatsi või

sõega joonistades või ühevärviliselt maalides);

teadmiste omandamine inimfiguuri proportsioonidest ja selle kujutamine lihtsustatud skeemi

alusel;

teadmiste omandamine inimese pea proportsioonidest ja selle kujutamine otse- ja külgvaates;

lokaalvärvuste (osaliste) muutuste tundmaõppimine (päevavalgusega siseruumis);

joonistamine grafiitpliiatsi, viltpliiatsi, söe, pastapliiatsi, kirjutussule ja tussiga;

maalimine kattevärvidega (guass, tempera) pinnaliselt ja modelleerivalt, akvarellidega

märjalt-märga (sulatades) ja kuivanult kohati õhukese värvikihiga täiendades.

Kompositsiooniõpetus, tehnikate õpetus ja disain.

Temaatiline kompositsioon.

Inimese ja looduse, inimese ja tehisvormide vaheliste suhete ning seoste kujutamine.

Inimrühmade kujutamine. Pea- ja kõrvalrühmade (tegelaste) paigutamine pildipinnale,

seostamine loodus- ja tehisvormidega, tegevusaja fikseerimine.

Tegelaste kujutamine (käsitletud kirjanduspalade illustreerimine) koloreeritud sulejoonistuse-

või diatüüpiatehnikas. Karakteri avaminenäoilme, kehahoiaku, liikumisasendi, tegevuse, ka

kõrvaldetailide ja tegevuskoha kaudu. Iseloomuliku, olulise ja tüüpilise rõhutamine,

esiletoomone. Oma suhtumise väljendamine kujutatavasse.

Sõbralike šaržide joonistamine klassikaaslastest. Karikatuuride joonistamine koolielust

(viltpliiatsi, pastapliiatsi, tuši ja sulega või pehme grafiitpliiatsiga).

Fantastilise sisuga kirjanduspala illustreerimine eesmärgiga ümber kujundada, muuta nähtud

vorme ja luua uusi (figuure, looduslikke ja tehisvorme).

Dekoratiivne kompositsioon.

Piiratud pindade (ring, kolmnurk, ruut, rööpkülikud, mitmesugused hulknurgad) kujundamine

ornamendiga, mis onpaigutatud äärisena ja tsentraalselt.

Kavandi kujundaminedekoratiivsele esemele (seinaplaat, dekoratiivne taldrik, linik).

Plokk- ehk grotsekkirja suurtähtede õppimine (ketassule ja tušiga või pillatsiga).

Töövahendite käsitsemise harjutamine.Üheste elementidega täherühmade harjutamine (I, L, T,

F, E, H; V, A, N, M, K, W, Z, Y, X; P, R, B, J, U, D, C, G, O, S). Sõnade moodustamine.

Kirjapildi kujundamine (kirjaoptika).

Kujundusliku ülesande seostamine tekstiga (stendi, laualehe, klassi ajalehe kujundamine).

Plokk- ehk groteskkirja väiketähtede õppimine. Ühiste elementidega põhikõrguse ning üla- ja

alapikendiga täherühmade harjutamine. Suurtähtede sidumine väiketähtedega. Omandatud

teadmiste ja oskuste kinnistamineerinevate tekstide kirjutamisega (ka koduste ülesannetega).

Tähtpäevaks mõeldud õnnitluskaardi kujundamine (sünnipäevaks, sõbrapäevaks, jõuludeks,

emadepäevaks), tutvumine vastavate sümbolitega. Kujunduselementide paigutamine

sümmeetriliselt ja asümmeetriliselt (paberi või õhukese tinapleki reljeefne voolimine).

Kujundite sidumine šriftiga, kirjakunstiga.

Struktuurikombinatoorika.

Struktuurikombinatoorika ülesande teostamine eelnevaltettevalmistatud ühesugustest

detailidest (savist voolitud, kooritud või koorimata puuokstest või peenikestest puitliistudest

või vahtplastist lõigatud). Nende seostamine rütmiliselt seostatud kogumiks, ruumiliseks

kompositsiooniks. Näiteks mitmesuguste fantastiliste (kuid staatiliste) tehisvormide

valmistamine. Valmistöödest kollektiivse kompositsiooni kujundamine.

Geomeetriliste kujundite väljalõikamine valgest paberist. Reljeefsuse andmine sümmeetrilise

kokkumurdmisega ja voltimisega. Saadudreljeefsete detailidekompositsiooniks

kokkuseadmine.

Optiliste illusioonide (liikumismulje) loomine (op-kunst) paberistlõigatudühesuuruste ja

ühekujuliste elementide jämedate katkendlike joontega seostamise teel. Liikumismuljeks

vajaliku proportsioonileidmise aluse ja elementide vahel. Näiteks katkendlikud jooned

onpaigutatud ringidesse, millede vahel on vajaliku tihedusega rombid või kolmnurgad või

ristkülikud – tekib spiraalse liikumise mulje.

Osa pinnalisi stuktuurikombinatoorika ülesandeid on antud punkti- ja jooneõpetuse raames.

Värvusõpetus.

Teadmiste täiendamine värvustooni külmadest ja soojadest varjunditest, nende kasutamine

meeleolu väljendamiseks. Lihtsa geomeetrilise pinnajaotusega kompositsiooni moduleerimine

(guaššvärvidega):

algvariant vabalt valitud värvidega,

variant – sama kompositsiooni kõigile värvustele on lisatud võrdses koguses üht külma

(sinine või roheline) värvi,

variant – sama kompositsiooni kõigile värvustele on lisatudvõrdses koguses üht sooja värvi

(punane või kollane).

Uute teadmiste omandamine küllastatud värvuste tuhmistamisest (hallistamisest) värvuste

kolmnurga abil (must–valge–küllusvärvus).

Tutvumine mõistetega: valkjad, hallikad ja mustjad, küllastatud, tuhmjad ja tuhmid värvused.

Saadud teadmiste kinnistamine lihtsa harjutusülesande abil:1–2 küllasvärvuse tuhmistamine

(hallistamine), erinevate tuhmusastmete leidmine, segades halle (arvestamata musta ja valöge

segamiseltäpset vahekorda hallis) ja küllasvärvust mitmes erinevas vahekorras.

Meeleolu väljendamine küllastatud ja tuhmide värvustega temaatilistes

kompositsioonides.Toonilähedaste värvuste kooskõlade leidmine ja nende kirgastamine

täiendvärvusega: 1) värvusringi täiendpaaridest on valitud üks värvus ja selle vastas oleva

värvusekõrvalt kaka värvust, 2) värvusringist on valitud kolm kõrvuti asetsevat värvust ja üks

nende vastas olev täiendvärvus.

Harjutusülesandeks jääb toonilähedaste värvuste kooskõlade leidmine.

Ühe dekoratiivse kompositsiooni lahendamine toonilähedaste värvuste kooskõlaga.

Heletumedusõpetus.

Heletumeduse edasiandmisoskuse süvendamine grafiitpliiatsiga joonistades. Modelleerimine

püst-, põik-, kald-, kaarjate, väikese nurga all ristuvate või vormi järgivate joontega. Pinna

tumeduse sõltumine joonte tihedusest ja tugevusest. Mitmesuguste materjalide kujutamine

sakiliste, kumerate või seotud joontega. Tonaalsuse mõiste selgitamine.

Heletumeduse kontrasti ja vahetoonide abil väljendumine (erineva suurusega tumdad ja

heledad pinnad peaelementide rõhutamiseks, mitmesugustes erineva tumedusega hallides

toonides taanduvate või vähemoluliste objektide ja detailide kujutamine). Näiteks figuraalne

kompositsioon linoollõiketehnikas või valge guašiga toonpaberile maalitud akvatušitehnikas.

Erinevate heletumeduse vahekordade saavutamine erinevatel taustadel. Näiteks

taimetrükk(naturaaltrükk): mustaga (guašš, tušš), kaetud taim trükituna valgele, hallile,

värvilisele paberile või samataim valgega kaetult trükitud tumedale taustale.

Punkti- ja jooneõpetus.

Mitmesuguste faktuuride kujundamine rütmiliselt korduvate erineva jämeduse ja tihedusega

pidevate sirgete ning murtud joonte abil. Faktuuritud pindade sidumine erineva suuruse ja

kujuga vabade pindadega. Rütmitunnetuse arendamine harjutusülesannetega.

Pinne kujundamine pidevate ühejämeduste vabalt looklevate joontega (jooned eemalduvad ja

lähenevad, kuid ei ristu). Looklevate joonte seostamine erineva suuruse ja kujuga punktidega

(seest täidetud ja täitmata sõõrid).

Harjutusülesannetega omandatud oskuste rakendamine nii kujutamisõpetuses, temaatilises ja

dekoratiivses kompositsioonis kui kastruktuurikombinatoorika ülesannetes. Näiteks

mitmesuguste looduslike väikevormide (seente, käbide, okste, taimede, putukate, fossiilide

jne.) kujutamine. Õnnitluskaardi kujundamine punktidest ja joontest kombineeritud faktuuriga

(ka õhukese tinapleki reljeefne voolimine).

Põhilised õppeülesanded (teadmised ja oskused):

kujutamisõpetuses omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine (kinnistamine): tegelaste

(proportsionaalsus, karakteri edasiandmine figuuri kaudu), tegevuse (liikumisasendid),

tegevuskoha (siseruum, maastik), tegevusaja (öine, suvine) kujutamisel);

pinnalisel alusel (paberil, kartongil) nii pinnaliste kui ka tinglikult ruumiliste temaatiliste

kompositsioonide loomine;

mõtete, tunnete ja elamuste väljendamine punkti, joone ja faktuuri, heletumeduse ja värvuse

abil;

grotesk- ehk plokk-kirja õppimine ja seostamine kujunduslike töödega, algteadmiste ja

oskuste andmine kirjakunstist;

pinnaliste ja ruumiliste dekoratiivsete kompositsioonide kujundamine (mitmesugused

kombinatoorikaülesanded);

loodusvormide stiliseerimine (lihtsustamine, üldistamine, liigendamine);

piiratud pinna (ruudu, ringi) kujundamise võimaluste tundmaõppimine;

kompositsioonide loomine varemõpitud tehnikate mitmesugustes variantides ja uutes

tehnikates (paberbatik, monotüüpia akvarelliga, koloreeritud diatüüpia).

Vestlused kunstist.

Kunsti ülesanne ja väljendusvahendid (vorm, värvus, heletumedus, joon ja punkt, faktuurid,

materjalid).

Kunst ja kunstniku mõtete, tunnete ja elamuste väljendus. Nende mõtete ja tunnete

väljendamine kompositsiooni ja selle üksikelementide – vormi, värvuste, joonte, pindade,

rütmi jne. kaudu. Idee, teema ja süžee kunstiteoses.

Keskkonna kunstilise kujundamise (disaini) mõiste avamine. Tehniline ja kunstiline

konstrueerimine ning selle tähtsus nüüdisajal.

Stiili mõiste. Arhitektuur ja stiil.

Keskaegne arhitektuur Eestis. Linnakindlustus ja gootika Tallinnas.

Haapsalu loss ja lossikirik. Haapsalu linna kirikud (arhitektuuristiil).

Haapsaluga seotud kunstnikud ja nende looming.

Kunstiliigid.

Kunstiperioodid.

Põhilised õppeülesanded (teadmised ja oskused):

kunsti väljendusvahendite tundmaõppimine;

keskkonna kunstilise kujundamise (disaini) mõiste täiendav tundmaõppimine;

arhitektuuri- ja stiilimõistete tundmaõppimine;

kunsti liikudest, žanridest ja tehnikatest varem omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine

ning täiendamine;

algteadmiste omandamine kunstiliikidest ja perioodidest.


Eesti keelega on kunstiõpetus seotud sõnavara ja kõnekeele rikastamise kaudu. Ajalooga on

seos kunstiliikide ja perioodide käsitlemisel. Matemaatikaga on seotud kunstiõpetuses

kasutatavate mõistete omandamine ning tasapinnaliste ja ruumiliste geomeetriliste kujundite

kasutamine paberitööde ja voolimistööde tegamisel. Loodusõpetusega on seotud

loodusnähtuste ja looduses toimuvate muutuste vaatlemine ja kujutamine.

Joonistamine on eeskätt individuaalne töö. Rühmatööna võib valmisteda suuremahulisi töid,

kus iga lapse leiab rakenduse. Tööülesannete koostamisel arvestab õpetaja õpilaste võimeid

ning võib tööülesandeid anda diferentseeritult.








Turvalisus

Temaatilised joonistused ja vestlused, mis on seotul liiklusohutusega ja olmeohtudega.

3. Õpitulemus.

Õpilased peavad:

- oskama valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks eneseväljenduseks;

- tundma visuaalse kunst mõisteid ja oskama neid kõnes kasutada;

- oskama käsitseda õppekavas loetletud töömaterjale ja -vahendeid;

- tundma abstraktsele vormi- ja värviõpetusele omaseid väljendusvõimalusi;

- tundma dekoratiivse kujundamise võimalusi;

- oskama käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid;

- oskama valida, ettevalmistada ja kasutada looduslikke materjale rahvakunstialstes ja

kujundamistöödes;

- omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väljendusvahenditest.

6. KLASS


Kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:



- arendab kujndilist mõtlemist ja kujutlusvõimet;

- arendab kujundilist mõtlemist ja kujutlusvõimet;

- omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust ja fantaasiat;

- õpib kasutama kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendeid;

- omandab teadmisi kunstiliikidest ja stiilidest;

- õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset.

2. Õppeaine sisu.

Kujutamis- ja vormiõpetus /inimese kujutamine õigetes proportsioonides .

Looduse ja tehislooduse suhete kujutamine /

Värvusõpetus /põhivärvid, sekundaarvärvid, vastandvärvid, toonid ja nende liigid, kromaatsed

ja akromaatsed värvid /

Kompositsiooniõpetus / pildi pinna rütm ja tasakaal, dünaamiline ja staatiline

pilt/

Perspektiiviõpetus / lineaarperspektiiv, pöördkehade kujutamine ruumiliselt,

Värvusperspektiiv /Ohuperspektiiv /

2.1. Teemad ja alateemad.

Figuurid - liikumisasendis inimese kujutamine, proportsioonide analüüs.

Inimeste, loomade ja lindude skitseerimine.

Taime ja eluta looduse vormid. Taimede ja eluta looduse skitseerimine, vaikelu maalimine.

Temaatiline kompositsioon - erinevate tegevuste, paikade kujutamine.

Meeleolude edastamine. fantastiliste esemete ja olendite kujutamine.

Dekoratiivne kompositsioon - sümmeetriliste motiivide kujundamine, rahvusliku ornamendi

kasutamine. Kirja elementide õppimine.

Struktuurikombinatoorika - ülesannete kujundamine paberist, papist, looduslikest

materjalidest, ruumiliste objektide voolimine.

Värvusõpetus - dekoratiivne ja temaatiline kompositsioon. Meeleolu väljendamine, värvuste

kooskõlade leidmine.

Hele-tumedusõpetus - kompositsiooni peaelementide esiletoomine heletumeduse abil.

Punkti- ja jooneõpetus -temaatilise ja dekoratiivse kompositsiooni tööülesanded.

Vestlused kunstist - teoste vaatlemine ja analüüsimine.

2.2. Põhimõisted ja ainest tulenev põhifaktoloogia.

Mõistete originaal, koopia, reproduktsioon tundmaõppimine.

2.3. Arendatavad oskused.

Õpilane:

- arendab oma vaatlusoskust;

- arendab kujundlikku mõtteviisi;

- oskab käsitleda erinevaid töövahendeid vastavalt teemale;

- oskab ruumilisust edasi anda;

- arendab loovat mõtteviisi;

- oskab hinnata ja analüüsida oma tööd.


Tööõpetus - lineaarsed pöördkehad ruumiliselt, pöördkehad perspektiivis.

Valgus varjuga, ruumilised kujundid paberitest kleebituna.

Loodusõpetus - lehtede struktuur, värvid looduses erineval ajal, linnud, loomad,

Inimesed ja nende kujutamine, kodukoha kujutamine.

Eesti keel - kirjandusteoste visuaalne peegeldumine, raamatu illustreerimine.


Loomade kujutamine -1.tund.

Figuuride kujutamine erinevates profiilides- 2.tund.

Natüürmordi kujutamine 3. 4.tund.

Erinevate meeleolude väljendamine värvuste kaudu -.5.tund.

Piiratud arvu värvidega maalimine- 6.tund,

Loodusvaade ja tehismaastik /m./7.-8. tund

Abstraktsete kujunditega kompositsioonid –9.tund

Dekoratiivsete ornamentide kujutam. ribana. 10.tund .

Karikatuurid koolielust /h. pl. / 11. tund

Vastandvärvustele rajatud dekoratiivne kompositsioon geomeetriliste kujunditega 12. tund

Minu rõõmsad ja kurvad sündmused /pos. ja neg. pool /värvuste kaudu /13. tund

Minu huvialad / EX LIBRIS / /m. –valge / 14. tund

Minu kodukoha kujutamine /v. pl. / 15. tund

Lemmikraamatu illustratsioonid / 1-2 a4 lehele / 16. tund.

Koomiksid /pastapl. -d , erinevad / 17. tund.

Visandid loomadest / v. pl. -d / A 3 f. -le / 18. tund.

Erinevate puude kujutamine erineva pinna faktuuriga /m. v-pliiatsiga / 19. tund

Ornamendi kujundamine , lahtudes rütmi sümmeetria stiili terviku nõudest.

/kasut. Rmt. ,,Ornamendi kujundamise alustest” / 20. tund

Soovimatud tagaajärjed ümbritsevas looduskeskkonnas /kollaaž A3-le/ 21. tund

Kampsuni kavandi teostus /A 3-le/ piiratud arvu värviga, lahtudes koloriidist ./

21.-22. tund

Rahvusliku vöö kaunistamine ja teki mustri kujundamine mustale foonile

/ 2 A 4-le / 22.-23. tund

Erinevate helkurite joonistamine /A 4 F. -le / 24. tund.

Aastaajad /4 ks osaks, abstraktselt ja sama üles. tegevusena/ 25.-26.tund sega-

Tehnikas/

Minu sõbra portree looduse taustal /tasapinnalise pildina/A3le/27.tund.

Ruumiline mask/28.tund.

Taimevormid ja samast stilisatsioon/A3le/ m.v.pl. ja 2 valitud värvust/29.-30.t/

Karbi meisterdamine /15*15 suurusele/

3. Õpitulemused.

6. klassi lõpetaja:

- omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väljendusvahendeist;

- tunneb ainekavas kasutatavaid visuaalse kunsti mõisteid ja oskab neid kõnes kasutada;

- oskab kasutada ainekavas loetletuid töömaterjale ja -vahendeid;

- oskab valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks eneseväljenduseks,

- tunneb abstraktsele vormi – ja värviõpetusele omaseid väljendusvõimalusi

ning lihtsamaid kompositsioonivõtteid, oskab neid kasutada kujundamisülesannete

lahendamisel ruumis ja tasapinnal;

- tunneb keraamilise voolimise ja kujundamise võtteid.

7. KLASS





- arendab kujundilist mõtlemist ja kujutlusvõimet;

- omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust ja fantaasiat;

- õpib kasutama kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendeid;

- omandab teadmisi kunstiliikidest ja stiilidest;

- õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset.

2. Õppeaine sisu.

KUJUTAMIS-JA VORMIÕPETUS/ täis-ja poolfiguuri kujutamine profiilis, eest-

vaates, miimikaga, erinevates tegevustes.Nat.mordil langeva varju tekkimine/

/karikatuurid, loodusvormide stiliseerimine, erinevad pinna faktuuriga /

VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS /ühe värvi erinevate

Toonide kasut., monokroomne maalimine, sümmeetria ja asümmeetria, pildi domi-

Nant, piiratud ja piiramata pind, pöördkehade kujut. ruumiliselt, abstraktne kompo-

Sitsioon/geomeetriline ja vabakompositsioon/perspektiivi üles.-d, ruumiillusioonid

/nt. op-kunstist/

DISAIN JA KIRJAOPETUS /kujund. sise-ja välisruumis, geomeetrilised elemendid ruumis ja

tasapinnal, tood joonlaua ja sirkliga, kirja kujund. seoses emakeele

Toodega, fantaasia ja tarbegraafiline kiri/pakendil.


Figuurid liikumisasendis - inimeste, loomade ja lindude skitseerimine.

Taime – ja eluta looduse vormide kasutamisoskus.

Vaikelu, sealjuures erinevate materjalide edasiandmine.

Temaatiline kompositsioon, dekoratiivne kompositsioon – sümmeetriliste motiivide

kujundamine.

Erinevate kirjastiilide kasutamine ja selle sidumine pildis.

Ruumiliste objektide kujutamine.

Vestlused kunstist – kunstiteoste vaatlemine ja analüüsimine.

2.2. Põhimõisted.

Stiliseerimine, mõistete koopia, originaal, reproduktsioon, abstraktne kompositsiooni

kasutamine.

2.3. .Arendatavad oskused.

Õpilane:

- arendab vaatlusoskust;

- arendab kujundlikku mõtteviisi;

- oskab käsitleda erinevaid töövahendeid vastavalt teemadele;

- ruumilise mõtlemise ja ruumitaju arendamine: kauguse, sügavuse ja ruumilisuse

edasiandmine;

- perspektiivist lähtuvate ülesannete rakendamine;

- oskab hinnata ja analüüsida oma tööd.

2.4. Integratsiooni valdkonnad teiste ainetega.

Tööõpetus - lineaarsed pöördkehade kuut. perspektiivis, ruumilised kujundid valgus-varjuga.

Loodusõpetus - lehtede struktuur, värvid looduses erineval ajal, kodukoha ümbruse

kujutamine, loomade, lindude skitseerimine.

Eesti keel - kirjandusteoste visuaalne peegeldus, kirjateksti kujundamine seoses

emakeele loovtöödega, raamatu illustratsioonide kujundused.

Matemaatika - peamiselt inimese loovus, loogiline mõtlemine, geomeetriliste kehade

kujutamine, ka joonlaua abil, perspektiivis ringi kujut.


Spordivõistlustel ./h. pl./A3le/ 1. tund

Portree koos kätega/poolfiguuri joonistamine natuurist erineva pinna faktuuriga

/A3le/ 2.-3. tund

Figuuride kujutamine erinevates tegevustes/sise-ja välisruumis/A4le/ 4. tund

Karikatuurid /erinevad p.-pl.-d/A4le/ 5. tund

Visandid loomadest/a=5min.1looma kujut.-ks, A3le/6.tund

Looduse ja tehisvormide suhe /segatehnika /A3le/7.-8. tund

Natüürmordi joonistamine koos valgus-varjuga/h.pl./A3le/ 9.-10. tund

Abstraktne kompositsioon esemetest/segatehnika /A3le/11.-12. tund

Piiratud arvu värvidega maalimine teemal, Muinasjutulinnas, /akvarell/

A3le, 12.-13. tund

Fantastilised olendid, erineva pinna faktuuriga/diagonaalse joone kasut.-ga,

/must v.-pl./A4le /14. tund

Minu huvialad /must-valge, marker või v.-pl./Ex libris/15. tund

Vaasi kavand/2tk valida õnnestunum/, kasutades Vana-Kreeka geomeetrilist

Ornamenti-meandrit/2-3värviga/ 16.-17.tund

Minu sõbra portree/graafiline too/söejoonistus/ 18 .tund

Erinevate meeleolude valjendamine värvuste kaudu /A4le/19. tund

Muinasjutuliblikas ja lilled/pea-ja kõrvalmotiiv/A3le, sümmeetrial põhinev/

/olipastellkriidid/20.-21. tund

Dekotiivsuse edastamine,disainiüles. Taldrik ja tass/klaas eestvaates ja perspektiivis /A3le,

A4le/ 22.-23. tund

Geomeetriliste kujunditega vabakompositsioon/ A4le/24. tund

Minu tuba perspektiivis/v.pl.-d/A3-le/ 25. tund

Tuules ja tormis suusatajad/akvarell/A3-le/26.-27. tund

Nime kujundamine joonistatud kirjas/2valitud värvi/A-4-le/28. tund

Ruumiillusioonid /op-kunsti põhjal/vt. Rmt. Optilise kujundamise alustest,,/

29. tund

Vökirja ja rahvusliku teki/mustal põhjal viimane/ kujndamine/guassv./

A –3le./30.tund

8. KLASS



õpib tundma ja kasutama kunstikeelt;

arendab oma vaatlusoskust ja kompimismeelt;

arendab ruumilist mõtlemist ja kujutlusvõimet;

omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust ja fantaasiat;

õpib kasutama kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendeid;

õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;

tunneb massikunsti liike.

2. Õppeaine sisu.

KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS /istuva figuuri joonist. otsevaates, poolprofiilis

/karikatuurid, inimese, loodus-ja tehisvormide stiliseerimine /esemete modelleerimine valgus-

varjuga /

VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS/abstraktne kompositsioon -

geomeetriline ja vabakompositsioon, joonperspektiiv ühe ja kahe koondpunktiga,

ruumiillusioonid.op-kunstist.

DISAIN JA KIRJAÕPETUS/märk ja sümbol, laisulekirja võtted markeriga, joonistatud ja

fantaasiakiri.

JOONESTAMISE ALGTEADMISED/kolmvaate teostamine.

Grafiti, reklaamil põhinevad ülesanded.


Figuurid liikumisasendis – inimeste, loomade ja lindude skitseerimine.

Taime ja eluta looduse vormide kasutamisoskus.



kujundamine.




Poolfiguuri ja täisfiguuri kujutamine, abstraktne kompositsioon.

2.2. Põhimõisted.

Stilisatsioon, abstraktne kompositsioon, sümmeetria, asümmeetria, meander.

2.3. Arendatavad oskused:

kompositsiooni alused, värvisegamisoskuste ja segatehnika kasutamine;

disainiülesannete kombineerimine;

kunstivestluste osa praktilise töö tundides.

2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste õppeainetega.

TÖÖÕPETUS - lineaarsete pöördkehade kujutamine perspektiivis ja sama ruumiliselt,

ruumilised kujundid koos valgus-varjuga. Käsitööesemete/nt.kampsuni jne./kavandamine.

LOODUSÕPETUS - lehtede struktuur, värvid looduses erineval aastaajal, loomade ja lindude

visandid, kodukoha umbruse kujutamine, taimevormide stilisatsioon .

MATEMAATIKA - inimese loovus, loogiline mõtlemine, geomeetriliste kehade kujutamine

Ja tood joonlaua, sirkliga, poordkehad perspektiivis .

KIRJANDUS-kirjateksti kujundamine ja selle seostamine pildis/nt. kirjanduslikud loovtööd,

raamatu illustratsioonid.

KUNSTIAJALUGU - geomeetrilise ornamendi/s.o meander kasutamine praktilises töös.

2.4.1. Õppeainet läbivate teemade käsitlemine.

Meenutusi suvest/ A3le, pastapliiats, piiratud arvu värviga/ 1.tund

Geomeetrilistest kujunditest abstraktne kompositsioon, kasutades joonlauda, sirklit, lekaale.

//v.pl.-d,A4, 2.tund/

Natüürmort kipsesemega koos valgus-varjuga /h.pl.,k.kumm/A3/3.-4.tund

Kampsuni kavandamine/ h.pl.,v.ja viltpliiatsid /A3/4.-5.tund

Visandid loomadest/a,5min.visand,h.pl.A3-/6.tund

Nime kujundamine laisulekirjas /too markeriga,h.pl.,A4/7.tund

Ruumiillusioonid op-kunstist/kasut. Optilise kujundamise alustest, must viltpl.,h.pl/8.-9.tund

Vabakompositsioon 3varvusega/guassv.-d/abstraktselt/A3,/10.-11.tund

Disainida vaas/kasut.-s geom. ornamenti ja ajaloosundmusi/A3/12.tund

Taimevormid ja selle stiliseerimine/graafiline too/A3/13.-14.tund

Erinevate taimede kompositsioon ringi paigutatuna, selle seostamine kirjatekstis/m.v.pl./

A3,/15.-16.tund

Natüürmort kipsesemega/pikemaaj.too,A2/17.-20.tund

Erinevate puude skitseerimine/graafiline töö,sangviin,susi/A3/21.tund

Koomilised pildisarjad/värv .ja viltpl.-Da3/22.tund

Kurb ja rõõmus meeleolu värvuste kaudu/akvarelltehnikasA3/23.-24.tund

Ruumilised kehad perspektiivis./h.pliiatsiga, koos varjutamisega/A3/25.-26.tund

Istuva figuuri joonistamine poolprofiilis/h.pliiatsA3/27.-28.tund

Portree kätega/pikaajal.toöö/A2/29.-31.tund

Minu huvialad/ex-libris/A4/graafiline töö/ 32.tund.

2.4.2. Pikemaajalised õppeülesanded.

1/ Portree kätega /proportsioonide õigsus, karakteersus,/ h. pliiats/ 3tundi,A2 F.

2/ Natüürmort kipsesemega /oskus edasi anda materjali omadusi, pool-ja

täisvari, refleks, läige, langeva vari ja omavari /töövahendina h. pliiats, kustu-

kumm/A2formaat/3 tundi.

3/ Seisev figuur /miimika edastamine, proportsioonid, koloriit/ 3 tundi/A3f.

akvarelltehnikas.

3. Eeldatav õpitulemus

Õpilane:

oskab valikuliselt kasutada tehnikaid.

oskab kasutada tehnikaid ja töömaterjale.

tunneb vormi-ja värviõpetuse väljendusvõimalusi.

omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ja väljendusvahenditest.

oskab kujutada ruumiliselt ja tunneb jooniste vormistamise nõudeid

9. KLASS



- õpib tundma ja kasutama kunstikeelt,

- arendab oma vaatlusoskust ja kompimismeelt,

- arendab kujundilist mõtlemist ja kujutlusvõimet,

- omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust ja fantaasiat,

- õpib kasutama kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendeid,

- omandab teadmisi kunstiliikidest ja stiilidest,

- õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset

2. Õppeaine sisu.

Kujutamis- ja vormiõpetus, värvi-, kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus, disain ja

kirjaõpetus, joonestamise algteadmised, vestlused kunstist, massikunst: foto, film, video,

reklaam, kollaaž.


Figuurid liikumisasendis – inimeste, loomade ja lindude skitseerimine.

Taime – ja eluta looduse vormide kasutamisoskus.



kujundamine.




Poolfiguuri ja täisfiguuri kujutamine, abstraktne kompositsioon.

Pikemaajaliste kompositsioonide tegemine lähtudes õnnestunud visandlikust kavandist.

Esemete modelleerimine valgus–varjuga.

Ruumi-illusioonid (nt opkunst jne).

Kirjaõpetus: märk ja sümbol. Grotesk- ja laisulekiri.

Eesti rahvakunsti seosed Põhjamaade kunstiga.

Graffitikunst.

Reklaam.

2.2. Põhimõisted.

Kadreerimine, abstraktne ja geomeetriline kompositsioon, meander, kitš.


TÖÖÕPETUS - lineaarsete pöördkehade kujutamine perspektiivis ja ruumiliselt,

ruumilised kujundid valgus-varjuga, keraamiliste esemete joonist.

LOODUSOPETUS - lehtede struktuuri kombinatoorika, värvused looduses erineval ajal,

loomade ja lindude skitseerimine, ümbritsev keskkond, taimevormide stilisatsioon.

MATEMAATIKA - loovus, loogika, geomeetriliste kehade kujutamine, tööd joonlaua ja

sirkliga.

KIRJANDUS - kirjandusallikaist teatud tekstiosa väljatoomine ja selle seostamine pildiga,

raamatu kaane kujundus, illustratsioonid.

KUNSTIAJALUGU - nt. kubismi kui stiilile omaselt natüürmordi joonistamine, maalimine,

disainiülesande puhul kasutada Vana-Kreeka geom. ribaornamenti.


Meenutusi suvest/erineva pinna faktuuriga/p.pliiats, värv.pl.-d/A3/1.tund

Abstraktne kompositsioon geomeetriliste kujunditega/segatehnikas/A3/2.-3.tund

Ruumilised kujundid perspektiivis/h.pliiatsiga/A3/4.tund

Dekoratiivsuse edastamine kubistliku lahendusega natuurmordil/A2/soejoonistus/5.-7.tund

Nime kujundus laisulekirjas/töö markeriga /A4/8.tund

Figuuridest visandid/h.pl./A3/9.tund

Natüürmort klaasesemega/A2/10.-11.tund/h.pl.

Loomade-lindude skitseerimine/v.pl,h.pl.,/A312.tund

Positiivne /negatiivne spodisündmus/foto-ja ajak.-st kollaaz/A3/13.-14.tund

Taimevormide, lehtede joonist, nende stilisatsioon/must viltpl.A3/15.-16.tund

Minu tuba perspektiivis/v.pliiatsid/A3/17.tund

Karikatuurid koolielust/p.pliiatsiga/A4/18.tund

Istuva figuuri joonistamine poolprofiilis/karakteri kuj./A3/19.-20.tund

Abstraktne kompositsioon, kasut.-s tekstiilijäätmeid/kollaaž/A3/21.-22.tund

Oma kodukoha umbruse kujutamine /õlipastellmaal/A3/23.tund

Fantaasialilled/erinev pinna faktuur, must v.pl/A4/24.tund

Rahvusliku voo muster, tekk mustale kujundatud/eelnev kavand/värv.ja v.pl.-d/A3/25.-26.tund

Grafitist.A4/27. tund

Koomiksid popul.filmide teemalA3/28.tund

Rokokoo taoline ornament/pildi rütm/h.pl./A4/29.tund

Raamatu kaane kujundamine/õlipastellkriidid/kasut.-s joonist. kirja/kokku murtud A3/30.tund

Kolmvaatest. eest-ja pealtvaates ruumiline kujund/A3/h.pliiats/31.tund

Pinginaabri portree/h.pliiats/A3/32.tundMeediakangelane/tasapinnalise pildi kuj./A3/33.-

34.tund.

3. Õpitulemused.

Õpilane:

- oskab valikuliselt kasutada tehnikaid;

- oskab kasutada tehnikaid ja töömaterjale;

- tunneb vormi- ja värviõpetuse väljendusvõimalusi;

- omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ja väljendusvahenditest;

- oskab kujutada ruumiliselt ja tunneb jooniste vormistamise nõudeid.

3.1. MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVAS TAOTLETAVAD

ÕPITULEMUSED, ÕPPESISU JA ÕPPETEGEVUS

SISSEJUHATUS

Õppe- ja kasvatuseesmärgid;

Õppeaine kirjeldus;

Õppetegevused kooliastmeti;

Hindamine;

Füüsiline õpikeskkond;

I kooliastme koondtabel

II kooliastme koondtabel

III kooliastme koondtabel

Kooliastmete koondtabelites on ülevaatlikult esitatud kooliastme üldised õpitulemused, alatulemused

ja õppesisu klassiti, metoodika, hindamine, lõiming teiste ainetega ning õpikeskkonna vajadus.

Õpitulemused põhinevad ainesisul. Õpitulemused ja ainesisu on esitatud tabelis õppeaineosade kaupa.

Ajaliselt tuleks õppetegevust kavandada nii, et kooliastme lõpuks oleksid õpitulemused saavutatud.

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb rõõmu muusikast ning tunnetab, teadvustab ja arendab musitseerimise kaudu oma

võimeid;

2) tunneb huvi muusika kui kunstiliigi vastu ning kujundab enda esteetilist maitset;

3) mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt muusikaliste tegevuste kaudu;

4) kasutab muusikalistes tegevustes omandatud muusikalise kirjaoskuse põhialuseid;

5) väärtustab muusikat ning muusikategevust inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana;

6) teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises ning mõistab ja austab

erinevaid rahvuskultuure;

7) teadvustab ja väärtustab muusikateoste autorsust ning suhtub kriitiliselt infotehnoloogia ja

meedia loodud keskkonnasse.

Õppeaine kirjeldus

Muusikaõpetus toetab õpilase individuaalse eripära kujunemist muusikalise eneseväljenduse kaudu.

Muusikaõpetuses avatakse ja avardatakse võimalusi muusikaga tegelda ja muusikast rõõmu tunda

ning toetatakse elukestva muusikaharrastuse teket. Eesti ja maailma muusikakultuuri tutvustamisega

kujundatakse õpilaste muusikalist maitset ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid.

Muusika õppeaine koostisosad on:

1) laulmine;

2) pillimäng;

3) muusikaline liikumine;

4) omalooming;

5) muusika kuulamine ja muusikalugu;

6) muusikaline kirjaoskus;

7) õppekäigud.

Muusikaõpetuses lähtutakse eesti koolimuusikas väljakujunenud traditsioonidest ja põhimõtetest (Riho

Päts, Heino Kaljuste), mis toetuvad Zoltán Kodály meetodi ja Carl Orffi pedagoogika adapteeritud

käsitlusele ning tänapäeva pedagoogika teadmusele ja kogemusele.

Muusika on aine, mille õpetuse osad on üksteisega mitmetähenduslikus ja tihedas seoses, seetõttu on

neid keeruline eraldada. Õppeaine koostisosad kattuvad muusikaliste tegevustega. Musitseerimise all

mõistetakse igasugust muusikalist eneseväljendust, nagu laulmist, pillimängu, liikumist ja

omaloomingut. Muusika kuulamisega arendatakse kuulamisoskust, tähelepanu, analüüsivõimet ja

võrdlusoskust. Muusikaloos tutvustatakse erinevaid karaktereid, väljendusvahendeid, stiile,

heliloojaid ja interpreete. Muusikalise kirjaoskuse all mõistetakse õppekavas sisalduva noodikirja

lugemise oskust musitseerides. Õpilaste silmaringi ja muusikalise maitse kujundamiseks on vajalikud

õppekäigud (sh virtuaalsed) kontserdipaikadesse, teatritesse ning muuseumidesse. Õpilaste

üldkultuurilised teadmised põhinevad teadlikkusel kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist

ning nende rollist maailmas. See hõlmab teadmisi peamistest kultuurisaavutustest (sh popkultuurist).

Oluline on kontserdielu korraldamine oma koolis, et õpilastel tekiks muusika kuulamise harjumus ning

ürituste korraldamise kogemus.

Muusika kaudu kujundatakse harmoonilist isiksust, puudutades nii keha, tundeid kui ka intellekti.

Muusikaõpetusel on tasakaalustav ja toetav roll õpilase emotsionaalses arengus ning teiste õppeainete

omandamises.

Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos

musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Rühmas ja üksi õppides arendatakse

suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust, paindlikkust ja

emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni.

Kuna õpilaste võimed on erinevad, tuleb õppeprotsessis seda arvestada individuaalse lähenemise ja

diferentseeritud töö kaudu. Individuaalne lähenemine on vajalik ka seetõttu, et õpilasel tekiks

õpitulemusena positiivne minapilt ja usk iseendasse.

Seda võimaldavad eri raskusastmega ülesanded kõigis muusikalistes tegevustes: laulmisel,

pillimängus, muusikalises liikumises, omaloomingus. Kindlasti peab julgustama nii andekaid kui ka

muusikaliselt vähemvõimekaid.

Ühislaulmise ja koorilauluga arendatakse sotsiaalseid oskusi ning kujundatakse isamaa-armastust.

Muusika ainekava koostades on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

1) teadvustada ja tähtsustada ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli;

2) rõhutada musitseerimise osatähtsust;

3) julgustada ja toetada loomingulist eneseväljendust;

4) teadvustada ja süvendada õpilase isiklikku suhet muusikaga;

5) rõhutada muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute

kujundamisel, tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel;

6) lähtuda õppes õppija vajadustest ning tähtsustada integreeritud tegevusi.

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja

rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, arvestades sealjuures õpilaste individuaalsust;

5) rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel

põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: õppekäigud kontsertidele, teatritesse, muuseumidesse,

stuudiotesse, muusikakoolidesse, looduskeskkonda, näitustele, raamatukogudesse jne;

7) kasutatakse mitmekesist ja tänapäevast õppemetoodikat

I kooliastme õppetegevused on:

1) ühehäälne laulmine ja osalemine koolikooris;

2) meloodia laulmine käemärkide, astmetrepi ja noodipildi ning relatiivsete helikõrguste (astmete)

järgi;

3) mänguoskuse omandamine keha-, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil või 6-keelsel

väikekandlel;

4) kuulatud muusikapalade iseloomustamine muusika oskussõnavara kasutades;

5) muusikapala meeleolu väljendamine liikumise kaudu;

6) esinemisjulguse ja -oskuse arendamine;

7) muusika väljendusvahendite katsetamine erinevaid karaktereid kujutades;

8) õppekäigud, kontserdil, teatris ja muuseumis käimine jne.

I kooliastmes on kesksel kohal laulmine ja pillimäng. Lauldakse nii ühehäälselt a cappella kui ka

saatega. Selles vanuseastmes rajatakse alus muusikatraditsioonide säilitamisele ja edasikandmisele,

mille üks väljund on kõigi õpilaste osalemine koolikooride tegevuses, et saada esmane

koorilaulukogemus. Pillimängus omandatakse erinevate rütmi- (sh kehapilli) ja plaatpillide ning 6-

keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtted. Pillimängu rakendatakse valdavalt laulude

kaasmänguna. Olulisel kohal on muusikaline liikumine: rahvatantsud ja laulumängud ning

muusikapala karakteri väljendamine liikumise kaudu. Muusikalist mõtlemist ja loovust arendatakse

kaasmängude, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide, teksti loomise, st omaloomingu kaudu.

Muusika kuulamisega õpitakse tundma muusika karaktereid ja meeleolu ning iseloomustama

kuulatud muusikapalu. Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o

muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Õpilaste esinemisoskust

arendatakse nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad

pillikoosseisud jm). Et saavutada õpilaste mitmekülgset kuulamiskogemust, kujundada

kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, võimaldatakse õpilastel käia kontsertidel ja teatrietendustel

nii koolis kui ka väljaspool kooli. Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tundma üksteise

võimeid, oskusi ning eripära.

II kooliastme õppetegevused on:

1) ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel;

2) kahe- või kolmehäälne laulmine koolikooris;

3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine laulude õppimisel;

4) pillimänguoskuste arendamine ja rakendamine erinevates pillikoosseisudes;

5) kuulatud muusikapalade iseloomustamine, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja

oskussõnavarale;

6) eri rahvaste tantsude karakteri väljendamine liikumises;

7) muusika väljendusvahendite kasutamine erinevates muusikalistes tegevustes;

8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;

9) teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud,

muusikakoolid jne).

II kooliastme õpilasele omast teadmishimu ning aktiivsust rakendatakse kõigis muusikalistes

tegevustes. Selles eas tähtsustub töö õpilaste individuaalsete muusikaliste võimete arendamisel ning

rakendamisel erinevates muusikalistes tegevustes. Olulised tegevused on selleski kooliastmes

laulmine ja pillimäng. Klassitunnis lauldakse a cappella ja saatega ühe- ja kahehäälselt.

Süvendatakse pillimänguoskusi erinevates pillikoosseisudes ning omandatakse 6-keelse väikekandle

või plokkflöödi lihtsamad mänguvõtted. Liikumistegevuse põhirõhk on eesti rahvatantsudel ning

teiste rahvaste muusika karakteri väljendamisel liikumise kaudu. Muusikalist mõtlemist ja loovust

arendatakse muusikalise omaloomingu kaudu. Muusikat kuulates arendatakse muusikalist

analüüsivõimet ja võrdlusoskust. Tähtsustub muusika oskussõnade kasutamine muusikapalasid

analüüsides ning oma arvamuse põhjendamine vestlustes. Kõigis muusikalistes tegevustes

rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust, mida omandatakse muusikaliste

tegevuste kaudu. Õpilaste eneseväljendusoskust arendatakse nii muusikatunnis kui ka klassi- ja

koolivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm). Et saada kuulamiskogemust,

kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse kontsertidel ja muusikaetendustel ning

osaletakse erinevatel õppekäikudel. Enese ja kaaslaste hindamise kaudu õpitakse tundma üksteise

võimeid, oskusi ning eripära.

III kooliastme õppetegevused on:

1) ühe- ja kahehäälsuse rakendamine lauldes;

2) kahe- või kolmehäälne laulmine koolikooris;

3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine, lauldes noodist lihtsamaid meloodiaid;

4) pillimänguoskuse rakendamine üksi ja koos musitseerides;

5) isiklike, põhjendatud seisukohtade avaldamine muusika kuulamisel, tuginedes muusika

väljendusvahenditele ja oskussõnavarale;

6) muusika meeleolu, stiili ja vormi väljendamine liikumise kaudu lähtuvalt kujutlusvõimest;

7) loominguliste ideede teostamiseks sobivate muusika väljendusvahendite leidmine ja

kasutamine;

8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine;

9) teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud,

muusikakoolid, muusikakõrgkoolid jne).

III kooliastmes on tähelepanu keskmes iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine ning

õpilaste muusikaliste võimete edasiarendamine ja rakendamine muusikalistes tegevustes, kasutades

erinevaid õppevorme ning -meetodeid. Klassitunnis lauldakse nii ühe- kui ka mitmehäälselt,

koolikooris kahe- või kolmehäälselt. Süvendatakse pillimänguoskusi ning avardatakse

musitseerimisvõimalusi erinevates pillikoosseisudes. Kuna selles vanuseastmes on suur huvi pop- ja

rokkmuusika vastu, tuleks leida koolis ansamblimängu harrastamise võimalusi. Laulmine ja pillimäng

pakuvad muusikalise omaloomingu ning loominguliste ideede elluviimise võimalusi nii üksi kui ka

rühmatööna. Muusikat kuulates tähtsustub kuuldud muusika põhjal oma arvamuse kujundamine ning

selle argumenteeritud põhjendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult, toetudes muusika oskussõnavarale.

Kõigis muusikalistes tegevustes rakendatakse õpitud teadmisi ja oskusi, s.o muusikalist kirjaoskust,

mida omandatakse muusikaliste tegevuste kaudu. Nii muusikatunnis kui ka klassi- ja koolivälises

tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm) toetatakse õpilaste isikupärast esinemisoskust.

Et omandada kuulamiskogemust, kujundada kontserdikultuuri ning avardada silmaringi, käiakse

kontsertidel ja muusikaetendustel ning osaletakse erinevatel õppekäikudel. Enese ja kaaslaste

hindamise kaudu õpitakse tundma ja austama üksteise võimeid, oskusi ning eripära.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate

õigusaktide käsitlusest.

Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta,

on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele

tulemustele ja enesearendusele.

Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas

taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente: laulmist, pillimängu,

muusikalist liikumist, omaloomingut, muusika kuulamist ja muusikalugu, muusikalist kirjaoskust ning

ka õpilase aktiivsust, tunnist osavõttu, hinnangut enese ja kaasõpilaste osalemisele ning saavutustele

õppes. Õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli

esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel, et

tunnustada õpilase panust ja ettevõtlikkust.

Õpitulemusi hinnatakse suuliste sõnaliste ning numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise

vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja

millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

I kooliastmes hinnatakse peamiselt muusikalisi tegevusi: laulmist, pillimängu ja loovtegevusi. II ja III

kooliastmes on suurem kaal muusikaliste teadmiste ning oskuste kasutamisel muusikalistes tegevustes.

Füüsiline õpikeskkond

Muusikatunnid toimuvad spetsiaalselt sisustatud klassiruumis – muusikaklassis, kus on

internetiühendusega arvuti + helikaart. Muusikaklassi sobib inventar, mis võimaldab luua erinevaid

töörühmi ja liikumiseks vajalikke pindu. Tunde võib pidada ka aulas või mõnes muus liikumist

võimaldavas ruumis.

Muusikaklassis peavad muusikainstrumendid olema paigutatud nii, et neid oleks käepärane kasutada,

ning pillidel peavad olema kindlad hoidmise kohad.

Instrumentaarium: naturaalklaver, klaveritool, süntesaator, 6-keelsed väikekandled või plokkflöödid.

Orffi instrumentaarium:

1) plaatpillid: sopran-, altkellamäng; sopran-, altksülofon; sopran-, altmetallofon; kromaatiline

kõlaplaatide komplekt, pehmed ja kõvad nuiad;

2) rütmipillid: võrutrummid, bongod, tamburiin, marakaad, kõlapulgad, trianglid, agogo,

kõlakarp/kõlatoru, kastanjetid, guiro, kuljused.

Muud vahendid:

1) muusikakeskus

2) noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, rändnoot, astmetabel, klaviatuuritabel;

3) fonoteek (CDd, DVDd, VHSid).

3.2. OPPEPROTSESSI KIRJELDUS

I kooliaste

2 tundi nädalas (a 70 tundi, kokku – 210 tundi)

Kooliastme õpitulemused

Õpitulemused ja õppesisu

Metoodika Hindamine Lõiming Õpikeskkonna vajadus

* Osaleb meeleldi

muusikalistes tegevustes;

* lähtub muusikat esitades

selle sisust ja meeleolust.

Laulmine,

pillimäng,

liikumine,

omalooming,

muusika kuulamine.

Kõigi õpilaste

võimalikult suur

kaasamine

muusikalistesse

tegevustesse

Vormid:

individuaalne,

paaris- ja

rühmatöö, loovtöö,

Eesmärgiks on õpilaste

muusikalise arengu

toetamine ja loovuse

arendamine

muusikaliste tegevuste

kaudu.

Eesti keel,

matemaatika,

loodusõpetus,

inimeseõpetus,

tööõpetus

kunst,

kehaline kasvatus

Liikumist võimaldav ruum,

Orffi instrumentaarium,

plokkflöödid või 6-keelsed

väikekandled,

omavalmistatud pillid,

astmetrepp, käemärkide

tabel, rütmikaardid,

rütmimängud, rändnoot,

noodijoonestikuga tahvel,

eesti rahvapillide pildid,

heliloojate portreed,

muusikakeskus HIFI, DVD-

mängija, CD-d, DVD-d,

vestlus ja arutelu. internetiühendusega arvuti.

Laulmine

* Laulab loomuliku häälega

üksinda ja koos teistega

klassis ning ühe- ja/või

kahehäälses koolikooris,

mõistab laulupeo tähendust;

* laulab eesti rahvalaule (sh

regilaule) ning peast oma

kooliastme ühislaule

1.,2.,3., klass

* Laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba

toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning

emotsionaalselt üksi ja rühmas;

* mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning

meeleolu;

* laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule,

kaanoneid ning teiste rahvaste laule;

* laulab eesti rahvalaule ja regilaule seoses

kalendritähtpäevadega;

* laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu

ning tempoga laule õpetaja valikul;

* laulab peast kooliastme ühislaule:

Eesti hümn (F. Pacius),

„Mu koduke" (A. Kiiss),

„Tiliseb, tiliseb aisakell" (L. Wirkhaus);

lastelaulud:

„Lapsed, tuppa",

„Teele, teele, kurekesed",

„Kevadel" (Juba linnukesed ….),

„Kevadpidu" (Elagu kõik ....).

* Õpilaste vokaalsete

võimete arvestamine

ja arendamine

individuaalsel ja

rühmas laulmisel

(solistid, ansamblid,

koor);

* laulude õppimine:

-kuulmise järgi,

-käemärkide abil,

-rütmistatud

astmenoodi järgi,

- noodi järgi.

* vestlus laulu sisust,

heliloojast, teksti

autorist.

* kaanonite

rakendamine

mitmehäälse laulmise

ettevalmistamiseks.

Hindamisel

arvestatakse:

* loomulikku

kehahoidu, selget

diktsiooni,

väljendusrikkust;

* individuaalset ja/või

rühmas laulmist

lähtudes õpilase

loomulikest võimetest

ja nende arengust;

* aktiivset osavõttu

ühislaulmisest;

*õpilase aktiivset

osalemist koolikooris,

silmapaistvat esinemist

kooliüritustel ning kooli

esindamist konkurssidel

ja võistlustel

arvestatakse

õppetegevuse osana

koondhindamisel.

Eesti keel

Õigekiri, silbitamine, teksti

tähenduse mõistmine,

hääldamine, diktsioon,

laulutekstide autorid.

Matemaatika

Arvud, helipikkused,

helikõrgused, taktimõõt, laulu

vorm, võrdlus, liitmine-

lahutamine, loendamine,

loogika, mälu.

Inimeseõpetus

Kodu, kodumaa- ja

rahvakalendriteemad; aeg

(tempo) liiklus.

Kehaline kasvatus

Laulu- ja ringmängud, õige

kehahoid ja keha tunnetamine

laulmisel, hingamine.

Naturaalklaver

+klaveritool, süntesaator,


rändnoot, astmetrepp,

käemärkide tabel.

* Laulab meloodiat

käemärkide, astmetrepi ja

noodipildi järgi ning kasutab

relatiivseid helikõrgusi

(astmeid);

* kasutab muusikalisi

teadmisi kõigis muusikalistes

tegevustes (laulmisel).

* Õpib tundma astmeid SO, MI, RA, LE,

JO, RAı, SOı, JO¹, NA, DI ja tajuma

astmemudeleid (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA

jne.) kuulmise, käemärkide, rütmistatud

astmenoodi järgi.

* Relatiivne meetod –

laulmine astmetrepi,

käemärkide,

rändnoodi,

rütmistatud astmete

ja noodi järgi;

*mudellaulude

laulmine;

* kajamängud,

rütmilis-meloodilised

küsimus-vastus

motiivid.

Hindamisel

arvestatakse:

* ülesandes püstitatud

eesmärkide täitmist;

Kunst/loodusõpetus

Loodusandide (kastanite,

tõrude, kivide vms) värvimine

vastavalt astmete värvile,

kasutamine astme- ja

rütmitöös).

Matemaatika

Helipikkused, helikõrgused,

taktimõõt, laulu osad.

Tööõpetus (3.kl)

Paberist noodijoonestiku

lõikamine ja papile vms

kleepimine, selle kasutamine

töös astmetega.

Pillimäng

* Rakendab pillimängu

kaasmängudes;



tegevustes (pillimängus).

1.,2.,3. klass

* Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates

kaasmängudes ja/või ostinato’des;

* väljendab pillimängus muusika sisu ja

meeleolu.

3.klass

* on omandanud 6-keelse väikekandle või

plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab

neid musitseerimisel;

* seoses pillimänguga õpitakse tundma

viiulivõtit, tähtnimesid ja nende asukohta

noodijoonestikul.

* Orffi pedagoogika

– kaasmängud,

ostinatod, meloodilis-

rütmilised

improvisatsioonid;

* rütmimängud –

rütmirondo,

rütmikett, rütmilis-

meloodilised

küsimus-vastus

motiivid;

* tähtnimede

kasutamine

plaatpillide ja

plokkflöödi/6-keelse

väikekandle

mänguvõtete

omandamisel.

Hindamisel

arvestatakse:


rühmas musitseerimist

lähtudes lapse

loomulikest võimetest

ja nende arengust;

*kandle või

plokkflöödi

mänguvõtete

omandamist.

*õpilase aktiivset

osalemist

instrumentaalansamblis

või orkestris,




ja võistlustel

arvestatakse

õppetegevuse osana

koondhindamisel.

Matemaatika

Noodi-, helikõrgused,

taktimõõt.

Tööõpetus (3.kl)

Lihtsate rütmipillide

valmistamine.

Kehaline kasvatus

Kehapillisaated,

koordinatsioon, hingamine,

õiged mänguvõtted.


plokkflöödid või 6-

keelsed väikekandled,


rütmikaardid,

rütmimängud.

Hindamisel

Muusikaline liikumine

* Kasutab muusikalisi


tegevustes (liikumises);

1.,2.,3. klass

* Tunnetab ning väljendab muusika sisu,

meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

* tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

* Orffi pedagoogika;

rütmi, meloodia,

dünaamika ja tempo

tajumine ja

väljendamine

liikumise kaudu;

* individuaalne,

paaris- ja rühmatöö.

arvestatakse:

* sisu, meeleolu ja

ülesehituse tunnetamist

ja väljendamist lähtudes

lapse loomulikest

võimetest ja nende

arengust.

Kehaline kasvatus

Muusikapala meeleolu ja sisu

kujutamine liikumise kaudu,

kehapillisaated, eesti laulu- ja

ringmängud.

Matemaatika

Muusikapala ülesehitus.

Liikumiseks sobiv ruum;

muusikakeskus HIFI,

DVD-mängija, CD-d,

DVD-d.

Omalooming

*Väärtustab enese ja teiste

loomingut;



tegevustes (omaloomingus).

1.,2.,3. klass

* Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi-

ja plaatpillidel;

* kasutab lihtsates kaasmängudes

astmemudeleid;

* loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse,

laulusõnu jne;

* kasutab loovliikumist muusika meeleolu

väljendamiseks.

* Orffi pedagoogika

–omaloomingulised

kaasmängud, tekstid,

muusikaline

liikumine; rütmilis-

meloodilised

improvisatsioonid;

* lihtsate rütmipillide

valmistamine;

* kirjalik töö –

töövihik.

Hindamisel

arvestatakse:



* muusikaliste

teadmiste ja

väljendusvahendite

kasutamist.

Eesti keel

Õigekiri, liisusalmide,

regivärsside loomine.

Kehaline kasvatus

Muusikale liikumise

kujundamine vastavalt laulu

karakterile, kehapillisaated,

koordinatsioon.

Matemaatika

Taktimõõt, muusika osad.


naturaalklaver,

plokkflöödid/6-keelsed

väikekandled,


astmetrepp, rütmikaardid

rändnoot, noodijoonestikuga

tahvel.

Tööõpetus (3.kl)

Lihtsate rütmipillide

valmistamine.

Muusika kuulamine ja

muusikalugu

* Kirjeldab suunavate

küsimuste järgi ning

omandatud muusika

oskussõnadega kuulatavat

muusikat;



tegevustes (muusika

kuulamisel);

* väärtustab enese ja teiste

loomingut.

1., 2., 3. klass

* On tutvunud karakterpalu kuulates muusika

väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo,

tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);

* kirjeldab ning iseloomustab kuulatava

muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades

õpitud oskussõnavara;

* väljendab muusika meeleolu ja karaktereid

kunstiliste vahenditega;

* seostab muusikapala selle autoritega.

1. klass

* eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

2. klass

* on tutvunud kuuldeliselt ja visuaalselt eesti

rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel,

* Vestlus, arutelu,

individuaalne, paaris-

ja rühmatöö;

* Orffi pedagoogika

– visuaalne kunst,

dramatiseering,

liikumine jne;


töövihik.

Hindamisel

arvestatakse:

* arutlus- ja

väljendusoskust

muusika oskussõnavara

kasutades;

* laulu ja pillimuusika

eristamist;

* eesti rahvapillide

tundmist (kuuldeliselt

ja visuaalselt);

* marsi, valsi ja polka,

2- ja 3-osalise

taktimõõdu eristamist.

Eesti keel

Õigekiri, sõnavara,

väljendusoskus, arutlus.

Kunst

Muusika meeleolu

visualiseerimine.

Matemaatika

Võrdlemine, osad muusikas,

erinevad taktimõõdud,

loogika.

Inimeseõpetus (2., 3. kl)

Muusikakeskus , DVD-

mängija, CD-d, DVD-d,

VHS-id, internetiühendusega

arvuti, heliloojate portreed,

eesti rahvapillide pildid.

lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);

3. klass

* eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat.

Aeg (tempo)

kodu- ja kodumaa.

Tööõpetus (3.kl)

Omavalmistatud

rütmipillide kasutamine

taktimõõdu eristamisel.

Muusikaline kirjaoskus ja

oskussõnad

* Kasutab muusikalisi


tegevustes (muusikalises

kirjaoskuses).

* Mõistab allolevate helivältuste,

rütmifiguuride ja pauside tähendust ning

kasutab neid muusikalistes tegevustes:

1., 2. klass

* noodivältused, paus, rütmifiguurid:

3. klass:

* rütmifiguurid ja paus:

* Individuaalne,

paaris- ja rühmatöö;


töövihik.

Hindamisel

arvestatakse:

* muusikalise

kirjaoskuse ja

oskussõnade

mõistmist ja

rakendamist

laulmisel,

pillimängus, muusika

kuulamisel,

muusikalises

liikumises,

omaloomingus.

Eesti keel Õigekiri, sõnavara,

väljendusoskus.

Matemaatika Joon, noodivältused,

taktimõõt, laulu osad, fermaat,

sümbolid.

Tööõpetus (3.kl)

Rütmikaardid.

Inimeseõpetus

Meetrum, vaikselt, valjult,

Naturaalklaver,

internetiühendusega arvuti,

noodistusprogramm,

astmetrepp, rändnoot,


rütmikaardid, rütmimängud.

* tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates

kõrguspositsioonides:

1. klass:

* astmetel SO, MI, RA, (JO) põhinevad mudelid

2. klass:

* astmetel SO, MI, RA, LE, JO, RAı, SOı

põhinevad mudelid;

* mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda

noodist lauldes;

3. klass:

* astmetel SO, MI, RA, LE, JO, RAı, SOı, JO¹,

NA, DI põhinevad mudelid;

* JO- ja RA- astmerida (duur ja moll) seoses

lauludega

* mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja

kasutab neid praktikas:

a) meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon,

kordamismärk, kahekordne

taktijoon, noodijoonestik, noodipea,

tempo.

Kehaline kasvatus

Rahvatantsud.

Kunst

Kõlavärv.

noodivars, astmerida, astmetrepp,

punkt noodivältuse pikendajana;

b) koorijuht, koor, ansambel, solist,

eeslaulja, rahvalaul, rahvapill,

rahvatants, dirigent, orkester,

helilooja, sõnade autor;

c) muusikapala, salm, refrään, kaanon,

marss, polka, valss, ostinato,

kaasmäng, eelmäng, vahemäng;

d) rütm, meloodia, tempo, kõlavärv,

vaikselt, valjult, piano, forte,

fermaat;

e) laulurepertuaariga tutvustatakse

märke latern, segno, volt.

Õppekäigud

* Huvitub muusikast nii

koolis kui ka väljaspool kooli

1., 2., 3. klass

* Kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning

avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul

looval viisil;

* kasutab arvamust väljendades muusikalist

oskussõnavara.

* Vestlus, arutelu,


ja rühmatöö;

* muud loovad

väljundid – visuaalne

kunst,

dramatiseering,

liikumine;


töövihik.

Hindamisel

arvestatakse:

* originaalsust;

* väljendusoskust;

* muusika oskussõnade

kasutamist.

Eesti keel Sõnavara, k.a. muusikaline,

väljendusoskus, arutlus.

Kunst Muusikelamuse kujutamine

visuaalselt.

Kehaline kasvatus Muusika kujutamine liikumise

Kontserdid,

muusikalavastused,

muuseumid, õuesõpe.

kaudu.

Tööõpetus Lihtsa rütmipilli valmistamine.

Matemaatika Loogika.

Loodusõpetus

Loodushääled, keskkonna

hääled.

II kooliaste

4.klass- 2 tundi nädalas (70 tundi)

5.klass-2 tundi nädalas (70 tundi)

6.klass- 1 tund nädalas (35 tundi)


Õpitulemused ja õppesisu

Metoodika Hindamine Lõiming Õpikeskkonna vajadus

* Osaleb meeleldi

muusikalistes tegevustes;

huvitub oma kooli ja

kodukoha kultuurielust ning

osaleb selles;

* oskab kuulata iseennast ja

teisi koos musitseerides,

mõistab oma panust ning

toetab ja tunnustab kaaslasi

Laulmine,

pillimäng,

liikumine,

omalooming,

muusika kuulamine.

Kõigi õpilaste

võimalikult suur

kaasamine

muusikalistesse

tegevustesse

arvestades nende

muusikalisi

võimeid ja arengut.

Vormid:


ja rühmatöö; loovtöö;

vestlus ja arutelu.

Eesmärgiks on õpilaste

muusikalise arengu

toetamine ja loovuse

arendamine muusikaliste

tegevuste kaudu.

Eesti keel,

kirjandus (5., 6.kl), matemaatika,

loodusõpetus,

ühiskonnaõpetus,

tehnoloogiaõpetus,

kunst,

kehaline kasvatus,

võõrkeeled,

ajalugu

Liikumist võimaldav ruum, Orffi

instrumentaarium,

naturaalklaver + tool,

süntesaator, plokkflöödid või 6-



astmetrepp, käemärkide tabel,

rütmikaardid, rütmimängud,


tahvel, rahvapillide pildid,


muusikakeskus , DVD-mängija,

CD-d, DVD-d,


noodistusprogramm.

(arvutiõpetus vastavalt

kooli õppekavale)

Laulmine

* Laulab ühe- või

kahehäälselt klassis oma

hääle omapära arvestades;

* laulab koolikooris õpetaja

valikul ja/või erinevates

vokaal-

instrumentaalkoosseisudes

tunnis ning tunnivälises

tegevuses; mõistab laulupeo

traditsiooni ja tähendust;

* oskab laulda eesti

rahvalaulu (sh regilaulu)

ning peast oma kooliastme

ühislaule.

4., 5., 6. klass

* Laulab oma hääle omapära arvestades

loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni

ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt;

on teadlik häälehoiu vajadusest;

* laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja

kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule a

cappella ja saatega;

* rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab

muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas

lauldes;


Eesti hümn (Fr. Pacius),

"Kui Kungla rahvas" (K. A. Hermann),

"Mu isamaa armas" (saksa rhvl),

"Eesti lipp" (E. Võrk),

"Püha öö" (F. Gruber),

"Kas tunned maad" (J. Berad),

"Meil aiaäärne tänavas" (eesti rhl);

* Õpilaste

muusikaliste võimete

arvestamine ja

arendamine

individuaalsel ja

rühmas laulmisel

(ansamblid, koor);

* laulude õppimine:

noodi järgi

astmenimedega,

kuulmise ja noodi

järgi astmenimedega,

kuulmise järgi;

* vestlus (laulu

sisu, helilooja,

teksti autor,

muusika

väljendusvahendid)

.

Hindamisel arvestatakse:

* loomulikku kehahoidu,

selget diktsiooni,

väljendusrikkust;


rühmas laulmist lähtudes

õpilase loomulikest

võimetest ja nende

arengust;


ühislaulmisest;

* helikõrguste tabamist

lähtudes õpilase

võimetest.

*õpilase aktiivset




esindamist konkurssidel ja

võistlustel arvestatakse

õppetegevuse osana

koondhindamisel.

Eesti keel,

Teksti tähenduse

mõistmine – arutelu ja

analüüs, diktsioon,

ilmekus.

Kirjandus

Laulutekstide autorid.

Matemaatika

Laulu vorm, taktimõõt,

murrud, mälu,

seostamisoskus.

Ühiskonnaõpetus

Kodu, kodumaa;

rahvakalendri tähtpäevad;

aeg (tempo) liiklus.

Naturaalklaver +tool,

süntesaator, akustiline kitarr,


rändnoot, astmetrepp;

käemärkide tabel .

Kehaline kasvatus

Õige kehahoid ja

hingamine.

* Kasutab laule õppides


(astmeid);

* kasutab üksinda ning koos

musitseerides muusikalisi

oskusi ja teadmisi

(laulmisel).

4., 5., 6. klass

* Laulab meloodiat relatiivseid helikõrgusi

kasutades käemärkide, rütmistatud astmenoodi

järgi ja noodijoonestikul erinevates

kõrguspositsioonides (SO, MI, RA, JO, RAı,

SOı, JO¹, LE, NA, DI);

* duur- ja moll helilaad ning duur- ja moll

kolmkõla seoses lauludega;

5., 6. klass

* seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid)

absoluutsete helikõrgustega g–G2.

* Relatiivne meetod –

laulmine astmetrepi,

käemärkide,

rändnoodi,

rütmistatud astmete ja

noodi järgi,

mudellaulud;

* kajamäng, rütmilis-

meloodilised

küsimus-vastus

motiivid.



eesmärkide täitmist.

Eesti keel

Silbitamine teksti

rütmistamisel.

Matemaatika

Helipikkused ja

-kõrgused, taktimõõt,

murrud, helikõrguste

vahelised kaugused.

Kunst/loodusõpetus

Looduslike materjalide

(puupulgad, kivid jms)

kasutamine astmetrepiks

Tehnoloogiaõpetus

Omavalmistatud

muusikateemaliste

mängude kasutamine

rütmialases töös ja

laulmisel relatiivsete

astmetega.

Pillimäng

* Kasutab üksinda ning

koos musitseerides

muusikalisi oskusi ja

teadmisi (pillimängus)

4. ,5. ,6. klass

* Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille


* rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle

või plokkflöödi mänguvõtteid;

* seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;

5. klass

* seostab helistikke ja toonika kolmkõlasid C-

duur, a-moll pillimänguga;

6. klass

* seostab helistikke G-duur, e-moll ning F-duur

ja d-moll pillimänguga.

* Orffi pedagoogika –

kaasmängud,

ostinatod, meloodilis-

rütmilised

improvisatsioonid;

* rütmimängud –

rütmirondo,

rütmikett, rütmilis-

meloodilised

küsimus-vastus

motiivid;

* absoluutse süsteemi

kasutamine

pillimängus;

* süvendatult pilli

õppinud õpilaste

rakendamine

musitseerimisel.




*õpilase aktiivset

osalemist


või orkestris,



esindamist konkurssidel ja

võistlustel arvestatakse

õppetegevuse osana

koondhindamisel.

Matemaatika


taktimõõt, seostamisoskus

(astme- ja tähtnimed,

helistikud ja kolmkõlad).

Tehnoloogiaõpetus

Lihtsate pillide

valmistamine.

Kehaline kasvatus

Kehapillisaated,

hingamine,

koordinatsioon, õiged

mänguvõtted.

Orffi instrumentaarium;

trummikomplekt,

plokkflöödid või 6-keelsed

väikekandled,


rütmikaardid, rütmimängud.



koos musitseerides


teadmisi (liikumises).

4., 5. , 6. klass

* Tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat,

rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi;

5. klass

* tantsib eesti laulu- ja ringmänge;

* väljendab liikumise kaudu eri maade

rahvamuusikale (sh rahvatantsudele)

iseloomulikke karaktereid: (valikuliselt) Soome,

Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra;

6. klass

* väljendab liikumise kaudu eri maade

rahvamuusikale (sh rahvatantsudele)

iseloomulikke karaktereid: (valikuliselt)

Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari, Saksa

* Orffi pedagoogika,

* individuaalne,

paaris- ja rühmatöö.




* sisu, meeleolu,

ülesehituse ja erinevate

maade muusika

karakterite tunnetamist ja

väljendamist lähtudes


võimetest ja nende

arengust.

Kehaline kasvatus

Muusikapala ja eri maade

rahvamuusikale

iseloomuliku karakteri

kujutamine liikumise

kaudu, kehapillisaated,

eesti laulu- ja

ringmängud.

Matemaatika

Muusikapala vorm.

Liikumiseks sobiv ruum;

muusikakeskus ,

DVD-mängija, CD-d, DVD-d.

Omalooming

* Julgeb esitada ideid ja

4. ,5. ,6. klass

* Loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone,


omaloomingulised

kaasmängud, tekstid,

muusikaline




Eesti keel

Õigekiri, regivärsside ja

lihtsamate laulusõnade


naturaalklaver, süntesaator,

trummikomplekt,


rakendab võimetekohaselt

oma loovust nii sõnalises

kui ka erinevates

muusikalistes

eneseväljendustes, sh

infotehnoloogia võimalusi

kasutades;

* kasutab üksinda ning koos

musitseerides muusikalisi

oskusi ja teadmisi

(omaloomingus).

kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja

plaatpillidel;

* kasutab improvisatsioonides astmemudeleid;

* loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu

jne;

* kasutab muusika karakteri ja meeleolu

väljendamiseks loovliikumist.

liikumine; rütmilis-

meloodilised

improvisatsioonid;

* lihtsamate pillide

valmistamine;


töövihik.

* muusikaliste teadmiste

ja väljendusvahendite

kasutamist lähtudes


võimetest ja nende

arengust.

loomine, väljendusoskus.

Kehaline kasvatus

Muusikale liikumise

loomine vastavalt laulu

karakterile,

kehapillisaated,


mänguvõtted.

Matemaatika

Taktimõõt, murrud,

muusikapala vorm.

Tööõpetus

Lihtsate pillide ja

muusikateemaliste

mängude valmistamine.

Kunst Rütmikaartide

valmistamine.

väikekandled, omavalmistatud

pillid, astmetrepp, rütmikaardid


tahvel.


muusikalugu

* Kirjeldab ning põhjendab

suunavate küsimuste ja

omandatud muusika

oskussõnade abil kuulatavat

muusikat; mõistab autorsuse

tähendust

* Eristab kuuldeliselt

vokaal- ja

instrumentaalmuusikat

4., 5. , 6. klass

* Kuulab ja eristab muusikapalades muusika

väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot,

dünaamikat, tämbrit ja vormi; (kahe- ja

kolmeosaline lihtvorm);

* iseloomustab kuulatavat muusikapala ning

põhjendab oma arvamust, kasutades muusika

oskussõnavara;

* teadvustab muusikateoste autorikaitse

vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate

õiguste ja kohustustega.

4.klass

*kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat:

hääleliike (sopran, metsosopran, alt, tenor,

bariton, bass), kooriliike (laste-, poiste-, mees-,

nais-, segakoor); koore ja dirigente kodukohas;

tuntumaid Eesti koore; teab Eesti laulupidude

traditsiooni

5. klass

* kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat:

pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja

Vestlus, arutelu,

individuaalne ja

rühmatöö:

helilooja, teksti

autor, oskussõnad,

muusika

väljendusvahendid,

vorm, hääleliigid,

instrumentaal- ja

vokaalmuusika,

pilliliigid, eesti

rahvamuusika,

autorlus.


* arutlus- ja

väljendusoskust muusika

oskussõnavara kasutades;

* 2- ja 3-osalise lihtvormi

eristamist;

* hääleliikide eristamist

kuuldeliselt;

* vokaal- ja

instrumentaalmuusika

eristamist;

* pilliliikide eristamist

kõla ja välimuse järgi;

* oskust leida

iseloomulikke jooni Eesti

rahvamuusikas;

* oskust võrrelda

erinevate rahvaste

muusikat.

Eesti keel

Sõnavara, õigekiri, sh

muusikaline, väljendus-ja

põhjendusoskus (kirjalik

ja suuline).

Kirjandus Autorlus.

Kunst

Muusika meeleolu

visualiseerimine.

Matemaatika

Võrdlemine, eristamine,

muusikapala vorm,

erinevad taktimõõdud,

loogika.

Ühiskonnaõpetus

Aeg (tempo),

kodu- ja kodumaa,

Muusikakeskus , DVD-mängija,

CD-d, DVD-d, VHS-id,



muusikainstrumentide ja

rahvapillide pildid.

* Leiab iseloomulikke jooni

eesti ja teiste maade

rahvamuusikas


koos musitseerides


teadmisi (muusika

kuulamisel)

sümfooniaorkestrit

5., 6. klass

* tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat:

rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti

rahvamuusika suursündmusi;

* on tutvunud (valikuliselt) Soome, Vene, Läti,

Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola,

Austria, Ungari või Saksa

muusikatraditsioonidega ja suhtub neisse

lugupidavalt;

riigid, rahvad.

Tehnoloogiaõpetus

Omavalmistatud

muusikalooliste mängude

kasutamine.

Ajalugu

Eesti ja erinevate maade

kultuurilugu.

Võõrkeeled

võõrkeelsete laulutekstide

mõistmine, sõnaraamatu

kasutamine.

Arvutiõpetus

Muusikanäidete leidmine

ja kasutamine internetis.


oskussõnavara

* Mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pauside

tähendust ning kasutab neid muusikalistes

* Individuaalne,

paaris- ja rühmatöö;


* muusikalise

Eesti keel õigekiri, sh muusikaline,

Naturaalklaver,


noodistusprogramm, astmetrepp,


koos musitseerides


teadmisi (muusikalises

kirjaoskuses).

tegevustes:

4., 5. klass

* noodivältused, rütmifiguurid ja pausid:

6. klass

* rütmifiguurid:

* laulab noodist astmetel SO, MI, RA, JO,

RAı, SOı, JO¹, LE, NA, DI, käemärkide,

rütmistatud astmenoodi järgi ja noodijoonestikul

erinevates kõrguspositsioonides;

4. klass

* 2/4,3/4 ja 4/4 taktimõõtude tähenduse

mõistmine ja arvestamine musitseerimisel;

2-osaline lihtvorm,

5. klass

* helilaadi ja helistiku eristamine ja kasutamine,


töövihik.

kirjaoskuse rakendamist

laulmisel, pillimängus,

muusikalises

liikumises,

omaloomingus;

* I ja II kooliastme

oskussõnade

rakendamist muusika

kuulamisel.

väljendusoskus.

Matemaatika Noodivältused, taktimõõt,

vorm, sümbolid,

murdarvud, paralleelsed

helistikud, võrdlemine ja

eristamine.

Inimeseõpetus

Meetrum, vaikselt,

valjult, tempo.

Kehaline kasvatus

Rahvatants.

Kunst

Kõlavärv.

Võõrkeel

Itaaliakeelsete

muusikaalaste terminite

tähenduse mõistmine


tahvel, rütmikaardid,

rütmimängud,

helistikud C - a;

6. klass

* Helistikud G – e, F – d;

* kaheksandik taktimõõdu tutvustamine

laulurepertuaarist tulenevalt;

* mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning


a) eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-

helilaad, moll-helilaad, absoluutsed

helikõrgused (tähtnimed), helistik,

toonika ehk põhiheli,

helistikumärgid, juhuslikud märgid,

diees ( ), bemoll ( ), bekarr (

); paralleelhelistikud

b) vokaalmuusika, soololaul,

koorilaul, instrumentaalmuusika,

interpreet, improvisatsioon;

c) tämber, hääleliigid (sopran,

metsosopran, alt, tenor, bariton,

bass), pilliliigid (keelpillid,

puhkpillid, löökpillid, klahvpillid,

rahvapillid);

d) tempo, andante, moderato, allegro,

largo, ritenuto, accelerando,

seoses lauludega.

Arvutiõpetus

Muusikaterminitele

seletuste leidmine

internetis

dünaamika, piano, forte,

mezzopiano, mezzoforte,

pianissimo, fortissimo, crescendo,

diminuendo;

e) + kordavalt I kooliastme

muusikaline kirjaoskus ja

oskussõnavara .

Õppekäigud

* Huvitub oma kooli ja

kodukoha kultuurielust

ning osaleb selles

* Arutleb ja avaldab oma arvamust

muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või

muul looval viisil;

* kasutab arvamust väljendades muusikalist

oskussõnavara.

* Vestlus, arutelu,


ja rühmatöö;

* muud loovad

väljundid – visuaalne

kunst,

dramatiseering,

liikumine;


töövihik.


* oma arvamuse

põhjendamist;

* originaalsust;

* väljendusoskust;


kasutamist;

* tööpanust.

Eesti keel Õigekiri, sõnavara, sh

muusikaline,

väljendusoskus.

Kunst Muusikelamuse

kujutamine visuaalselt.

Kehaline kasvatus Muusikaelamuse

kujutamine liikumises ja

dramatiseeringus.

Matemaatika

Loogika, arutlusoskus.

Arvutiõpetus

Teabe otsimine ja

leidmine ürituste,

institutsioonide kohta.

Kontserdid, muusikalavastused,

muuseumid, muusikakoolid,

raamatukogud, virtuaalsed

õppekäigud, õuesõpe.

III kooliaste

1 tund nädalas ( a 35 tundi, kokku – 105 tundi)


Õpitulemused ja õppesisu Metoodika Hindamine

Lõiming Õpikeskkonna

vajadus

* Osaleb meeleldi

muusikalistes tegevustes ning

kohalikus kultuurielus;

aktsepteerib muusika

erinevaid avaldusvorme;

* oskab kuulata iseennast ja

kaaslasi ning hindab enda ja

teiste panust koos

musitseerides; suhtub

kohustetundlikult endale

võetud ülesannetesse;

* kasutab infotehnoloogia

vahendeid muusikalistes

tegvustes;

* valdab ülevaadet muusikaga

seotud elukutsest ja

Laulmine,

pillimäng,

liikumine,

omalooming,

muusika kuulamine.

* Kõikide õpilaste võimalikult

suur kaasamine muusikalistesse

tegevustesse arvestades nende

muusikalisi võimeid ja arengut.

* Vormid – individuaalne, paaris-

ja rühmatöö; loovtöö; vestlus ja

arutelu.

* Eesmärgiks on

õpilaste muusikalise

arengu toetamine ja

loovuse arendamine

muusikaliste tegevuste

kaudu.

Eesti keel,

kirjandus,

matemaatika,

loodusõpetus (7. kl),

ühiskonnaõpetus (9.kl),

inimeseõpetus (7.kl),

bioloogia,

geograafia,

füüsika (8.-9.kl),

tehnoloogiaõpetus,

kunst,

kehaline kasvatus,

Liikumist võimaldav

ruum, Orffi

instrumentaarium,

naturaalklaver + tool,

süntesaator,




astmetrepp,

käemärkide tabel,

rütmikaardid,

rütmimängud,

rändnoot,

noodijoonestikuga

tahvel,

muusikainstrumentide

ja rahvapillide pildid,


muusikakeskus ,

DVD-mängija, CD-d,

võimalustest muusikat õppida.

võõrkeeled ,

ajalugu,

arvutiõpetus,

käsitöö (rahvaste

kultuuripärand, teiste

rahvaste etnograafia

inspiratsiooni allikana).

DVD-d,

internetiühendusega

arvuti.

Laulmine

* Laulab ühe- või

mitmehäälselt rühmas

olenevalt oma hääle

omapärast;

* laulab koolikooris õpetaja

soovitusel ja/või musitseerib

erinevates vokaal-

instrumentaalkoosseisudes;

mõistab ja väärtustab laulupeo

sotsiaal-poliitilist olemust

ning muusikahariduslikku

tähendust;

* oskab laulda eesti

rahvalaulu (sh regilaulu) ning

peast oma kooliastme

ühislaule

* rakendab üksi ja rühmas

musitseerides teadmisi

muusikast ning väljendab

erinevates muusikalistes

tegevustes oma loomingulisi

7., 8., 9. klass

* Laulab oma hääle omapära

arvestades loomuliku kehahoiu,

hingamise, selge diktsiooni, puhta

intonatsiooniga ja väljendusrikkalt

ning arvestab esitatava muusikapala

stiili; järgib häälehoidu

häälemurdeperioodil;

* laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe-

ning paiguti kolmehäälseid laule ja

kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste

laule;

* osaleb laulurepertuaari valimisel ja

põhjendab oma seisukohti;


„Eesti hümn“ (F. Pacius),

"Jää vabaks, Eesti meri" (V.

Oksvort),

"Oma laulu ei leia ma üles" (V.

Ojakäär),

“Laul Põhjamaast” (Ü. Vinter),

"Eestlane olen ja eestlaseks

jään" (A. Mattiisen),

"Saaremaa valss" (R. Valgre),

"Kalevite kants" (P. Veebel),

"Mu isamaa on minu arm" (G.

Ernesaks),

* Õpilaste muusikaliste võimete

arvestamine ja arendamine

individuaalsel ja rühmas laulmisel

(ansamblid, koorid);

* laulude õppimine: noodi järgi

astmenimedega, kuulmise ja noodi

järgi astmenimedega, kuulmise

järgi;

* vestlus (laulu sisu, helilooja,

teksti autor,

väljendusvahendid).

Hindamisel

arvestatakse:

* loomulikku

kehahoidu, selget

diktsiooni,

väljendusrikkust;


rühmas laulmist

lähtudes õpilase

loomulikest võimetest ja

nende arengust;


ühislaulmisest;

* helikõrguste tabamist

lähtudes õpilase

võimetest;

* õpilase aktiivset





ja võistlustel

arvestatakse

õppetegevuse osana

koondhindamisel.

Eesti keel,

Teksti tähenduse

mõistmine – arutelu ja

analüüs, diktsioon,

väljendusrikkus.

Kirjandus

Laulutekstide autorid.

Matemaatika

Laulu vorm, taktimõõt,

murrud, mälu, seostamis- ja

põhjendusoskus (loogika),

paralleelsed helistikud.

Ühiskonnaõpetus

Liiklus-, kodu-, kodumaa- ja

rahvakalendriteemad; aeg

(tempo).

Kehaline kasvatus

Naturaalklaver + tool,

süntesaator, akustilised

kitarrid,

trummikomplekt,

noodijoonestikug

a tahvel,

rändnoot,

astmetrepp;

käemärkide tabel,

rütmikaardid.

ideid (laulmisel).

"Me pole enam väikesed" (A.

Oit).

Loomulik kehahoid ja

hingamine.

Bioloogia

Hingamine, häälehoid (k.a

häälemurde perioodil),

kuulmine ja kõrv, pärilikkus.

Loodusõpetus (7. kl)

Liikumine/dünaamika.

Inimeseõpetus (7.kl)

Õige, vale, normid-reeglid,

Füüsika (8.-9.kl)

Heli ja selle omadused

liikumine/jõud, võnkumine,

müra.

* Kasutab noodist lauldes


(astmeid).

7., 8., 9. klass

* Laulab meloodiat relatiivseid

helikõrgusi kasutades käemärkide,

rütmistatud astmenoodi järgi ja

noodijoonestikul erinevates

kõrguspositsioonides (SO, MI, RA, JO,

RAı, SOı, JO¹, LE, NA, DI);

* Relatiivne meetod – laulmine

astmetrepi, käemärkide, rändnoodi,

rütmistatud astmete ja noodi järgi,

mudellaulud;

* kajamäng, rütmilis-meloodilised

küsimus-vastus motiivid.

Hindamisel

arvestatakse:


eesmärkide täitmist.

Eesti keel

Silbitamine teksti

rütmistamisel.

* absoluutsete helikõrguste

seostamine relatiivsete helikõrgustega

(g-G²);

* duur- ja moll helilaad ning duur- ja

moll kolmkõla seoses lauludega;

Matemaatika

Helipikkused ja -kõrgused,

taktimõõt, murrud, helide

vahelised suhted.

Tööõpetus

Omavalmistatud

muusikateemaliste mängude

kasutamine rütmi- ja

astmetöös.

Pillimäng

* Rakendab üksi ja rühmas





ideid (pillimängus).

7., 8., 9. klass

* Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille,

plokkflööti või 6-keelset väikekannelt


* rakendab musitseerides akustilise

kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid

ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest

(tähtnimedest) pillimängus;

* helistike C-duur, a-moll; G-duur, e-

moll ning F-duur ja d-moll seostamine

pillimänguga; D-h repertuaarist lähtuvalt.


kaasmängud, ostinatod, meloodilis-

rütmilised improvisatsioonid;

* rütmimängud – rütmirondo,

rütmikett, rütmilis-meloodilised

küsimus-vastus motiivid;

* absoluutse süsteemi kasutamine

pillimängus;

* süvendatult pilli õppinud õpilaste

rakendamine musitseerimisel.

Hindamisel

arvestatakse:

* teadmiste ja

muusikaliste

väljendusvahendite

rakendamist

pillimängus;


rühmas musitseerimist

lähtudes õpilase

loomulikest võimetest ja

nende arengust;

*õpilase aktiivset

osalemist


või orkestris,

Matemaatika


taktimõõt, seostamisoskus

(astme- ja tähtnimed,

helistikud ja kolmkõlad),

paralleelsed helistikud.

Tehnoloogiaõpetus

Lihtsate pillide

valmistamine.

Kehaline kasvatus

Kehapillisaated,

Orffi

instrumentaarium;

akustilised kitarrid,

trummikomplekt,


keelsed

väikekandled,

omavalmistatud

pillid, rütmikaardid,

rütmimängud.




ja võistlustel

arvestatakse

õppetegevuse osana

koondhindamisel.


mänguvõtted.

Loodusõpetus (7. kl)

Loodusnähtused- ja hääled,

liikumine/dünaamika, jõud.

Füüsika (8.-9.kl)

Heli ja selle omadused,


müra, elekter seotult

elektrofonidega,

ohutustehnika,.







ideid (liikumises).

7., 8., 9. klass

* Tunnetab ja rakendab liikudes muusika

väljendusvahendeid;

* väljendab liikumise kaudu erinevate

maade rahvamuusikale iseloomulikke

karaktereid: (valikuliselt) Prantsuse,

Itaalia, Hispaania, Põhja- ja Ladina-

Ameerika, Aafrika, Idamaad.

* Orffi pedagoogika;

* individuaalne, paaris- ja

rühmatöö.

Hindamisel

arvestatakse:



* sisu, meeleolu,

ülesehituse ja erinevate

maade muusika

karakterite tunnetamist

ja väljendamist lähtudes


Kehaline kasvatus

Eri maade rahvamuusikale

iseloomuliku karakteri ja

muusika väljendusvahendite

kujutamine liikumise kaudu,

kehapillisaated,

Matemaatika

Liikumiseks sobiv

ruum;

muusikakeskus ,

DVD-mängija, CD-d,

DVD-d.

võimetest ja nende

arengust.

Muusikapala vorm.

Omalooming






ideid (omaloomingus).

7., 8., 9. klass

* Loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja

plaatpillidel;

* loob kindlas vormis rütmilis-

meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid

keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

* kasutab lihtsaid meloodiaid luues

relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

* loob tekste: regivärsse, laulusõnu jne;

* väljendab muusika karakterit ja

meeleolu ning enda loomingulisi ideid

liikumise kaudu;

*loominguliste ideede rakendamine

arvutil olemasolevaid

muusikaprogramme kasutades.


omaloomingulised kaasmängud,

tekstid, muusikaline liikumine;

rütmilis-meloodilised

improvisatsioonid;

* rondo- ja variatsioonivorm;

* lihtsamate pillide valmistamine;

* kirjalik töö – töövihik;

Hindamisel

arvestatakse:



* muusikaliste

teadmiste ja

väljendusvahendite

kasutamist lähtudes


võimetest ja nende

arengust.

Ühiskonnaõpetus (9.kl)

Inimõigused/autorikaitse,

ettevõtlus ja konkurents,

moraal, eetika.

Eesti keel

Tekstide loomine.

Kehaline kasvatus

Loominguliste ideede

väljendamine liikumises,


mänguvõtted.

Matemaatika

Muusikapala vorm,

taktimõõdud/murdarvud.

Orffi

instrumentaarium,

naturaalklaver,

süntesaator, akustilised

kitarrid,

trummikomplekt,


väikekandled,


astmetrepp,

rütmikaardid,

rändnoot,

noodijoonestikuga

tahvel.

Tööõpetus

Lihtsate pillide

valmistamine.


muusikalugu

* Väljendab oma arvamust

kuuldud muusikast ning

põhjendab ja analüüsib seda

muusika oskussõnavara

kasutades suuliselt ja

kirjalikult;

* väärtustab heatasemelist

muusikat elavas ja salvestatud

ettekandes;

*teab autoriõigusi ja sellega

kaasnevaid õigusi ja

kohustusi;

* rakendab üksi ja rühmas





7., 8., 9. klass

* Kuulab ja eristab muusikapalades

muusika väljendusvahendeid (meloodiat,

rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning

muusikateose ülesehitust (2-ja 3-osalist

lihtvormi, variatsiooni- ja rondovormi);

* arutleb muusika üle ja analüüsib seda

oskussõnavara kasutades;

* arvestab teiste arvamust ning

põhjendab oma arvamust nii suuliselt

kui ka kirjalikult;

*eesti tuntud interpreetide, dirigentide,

ansamblite, orkestrite ja muusika

suursündmuste tundmine;

7., 8., 9. klass

* eristab kõla ja kuju järgi:

keelpillid: poogenpillid viiul, vioola e

altviiul, tšello, kontrabass, näppepillid

harf, kitarr;

puhkpillid: puupuhkpillid flööt, klarnet,

saksofon, oboe, fagott; vaskpuhkpillid:

* Individuaalne, paaris- ja

rühmatöö;

* vestlus, arutelu, analüüs;

* orffi pedagoogika – visuaalne

kunst, dramatiseering, liikumine

jne.;

* kirjalik töö – töövihik, essee,

analüüs, uurimus, retsensioon,

referaat, plakat jne;

* infotehnoloogia – power-point

presentatsioon jne.

Hindamisel

arvestatakse:

* arutlus-, väljendus- ja

analüüsioskust ning

oma arvamuse

põhjendamist muusika

oskussõnavara

kasutades (essee,

suuline ettekanne);

* 2- ja 3-osalise

lihtvormi, variatsiooni-

ja rondovormi

eristamist;

* hääleliikide eristamist

kuuldeliselt;

* vokaal- ja

instrumentaalmuusika

eristamist;

* pillirühmade ja pillide

eristamist kõla ja

välimuse järgi,

* sümfoonia-, puhkpilli-

, keelpilli- ja

rahvapilliorkestri

eristamist kõla ja

välimuse järgi;

* oskust leida

Eesti keel

Sõnavara, sh muusikaline,

suuline ja kirjalik

väljendusoskus (essee,

uurimus, referaat), õigekiri,

väitlemine oma seisukohtade

põhjendamiseks.

Kirjandus

Teose autor, teksti analüüs.

Kunst

Muusika meeleolu

visualiseerimine, plakatid,

tämber.

Matemaatika

Võrdlemine, eristamine,

muusikapala vorm,

murdarvud - erinevad

taktimõõdud, loogika –

põhjendus, analüüs.

Muusikakeskus HIFI,

DVD-mängija, CD-d,

DVD-d, VHS-id,


arvuti, heliloojate

portreed, rahvapillide

pildid,


ja orkestrite pildid.

ideid;

* leiab iseloomulikke jooni

teiste maade rahvamuusikas

trompet, metsasarv, tromboon, tuuba;

löökpillid: kindla helikõrgusega timpan,

ksülofon; ebamäärase helikõrgusega

(rütmipillid) suur trumm, väike trumm,

taldrikud jt;

klahvpillid: klaver, klavessiin, orel,

akordion;

elektrofonid: süntesaator, elektriklaver;

*eristab kõla järgi pillikoosseise:

orkestrid: (sümfoonia, puhkpilli-,

keelpilli-, rahvapilliorkester);

ansamblid: (keelpillikvartett, pop- ja

džässansambel);

* eristab pop-, rokk-, džäss-, filmi- ja

lavamuusikat (ooperi, opereti, muusikali

ja balleti).

7., 8., 9. klass

* on tutvunud Eesti ning Prantsuse,

Itaalia, Hispaania, Põhja- ja Ladina-

Ameerika, Aafrika või Idamaade

muusikapärandiga ning suhtub sellesse

lugupidavalt;

* tunneb eesti pärimusmuusika

tänapäevaseid tõlgendusi.

iseloomulikke jooni

ning võrrelda eesti ja

valitud rahvaste

muusikat.

Ajalugu

Eesti ja erinevate maade

kultuurilugu.

Ühiskonnaõpetus (9.kl)

Rahvused, riigid ja nende

tavad,

inimõigused/autorikaitse,

ettevõtlus ja konkurents,

moraal, eetika,

elukutsevalik.

Füüsika (8.-9.kl)

Heli ja selle omadused,


müra, elekter seotult

elektrofonidega.

Bioloogia

Kuulmine/kõrv ja tervishoid,

pärilikkus.

Geograafia

Riigid, pealinnad, rahvastik,

rassid.

ning toob eesti

rahvamuusikaga võrreldes

esile erinevad ja sarnased

tunnused.

Arvutiõpetus

Muusikanäidete leidmine ja

kasutamine internetis,

esitlused.


oskussõnavara






ideid;

* Mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja

pausi tähendust ning kasutab neid

muusikalistes tegevustes:

7. klass


8.klass


7., 8., 9. klass

* mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja

laulurepertuaarist tulenevalt kaheksandik


rühmatöö;

* kirjalik töö – töövihik jne.

Hindamisel

arvestatakse:

* muusikalise

kirjaoskuse

rakendamist

laulmisel,

pillimängus,

muusikalises

liikumises,

omaloomingus;

* I, II ja III kooliastme

oskussõnade

rakendamist muusika

kuulamisel.

Eesti keel Õigekiri, sh muusikaline.

Matemaatika

Noodivältused, taktimõõt,

vorm, sümbolid, murrud,

paralleelsed helistikud,

eristamine.

Tööõpetus

Rütmi- ja meloodiakaardid.

Kehaline kasvatus

Rahvatants, ladina ja

standardtants.

Kunst

Naturaalklaver,


arvuti,

noodistusprogramm,

astmetrepp, rändnoot,

noodijoonestikuga

tahvel, rütmikaardid,

rütmimängud,

taktimõõdu tähendust ning arvestab neid

musitseerides;

* mõistab helistike C–a, G–e, F–d

(repertuaarist tulenevalt D–h) tähendust

ning lähtub nendest musitseerides;

* kasutab laulude õppimisel relatiivseid

helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid

absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed);

8., 9. klass

* teab bassivõtme tähendust ning

rakendab seda musitseerides repertuaarist

tulenevalt;

7., 8., 9. klass

* + kordavalt I ja II kooliastme

muusikaline kirjaoskus ja sõnavara;

* mõistab oskussõnade tähendust ja


a) elektrofonid,

sümfooniaorkester,

kammerorkester,

keelpilliorkester,

džässorkester, partituur,


Kõlavärv.

Võõrkeel

Itaaliakeelsete muusikaliste

terminite tähenduse

mõistmine.

Arvutiõpetus

Muusikaterminitele seletuste

leidmine internetis,

nimetused;

b) ooper, operett, ballett,

muusikal, sümfoonia,

instrumentaalkontsert,

spirituaal, gospel;

c) rondo, variatsioon,

d) pop- ja rokkmuusika,

džässmuusika, süvamuusika.

Õppekäigud

* Huvitub muusikaalasest

tegevusest ja väärtustab seda

ning osaleb kohalikus

kultuurielus

* Arutleb, analüüsib ja põhjendab oma

arvamust muusikaelamuste kohta

suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

* kasutab arvamust väljendades teadmisi

ja muusikalist oskussõnavara.


rühmatöö;

* vestlus, arutelu, analüüs või

muud loovad väljundid – visuaalne

kunst, dramatiseering, liikumine;

* kirjalik töö – töövihik, essee,

analüüs, uurimus, retsensioon,

referaat, plakat jne.

Hindamisel

arvestatakse:

* oma arvamuse

põhjendamist;

* originaalsust;

* väljendusoskust;


kasutamist;

* tööpanust.

Eesti keel

Õigekiri, sõnavara, sh

muusikaline.

Kunst Visuaalse muusikelamuse

kujutamine, plakat jne.

Kehaline kasvatus Muusikaelamuse kujutamine

liikumise kaudu ja

dramatiseeringus.

Matemaatika Loogika, arutlus-, analüüsi-

ja põhjendusoskus.

Kontserdid,

muusikalavastused,

muusikakoolid,

raamatukogud,

virtuaalsed

õppekäigud, õuesõpe.

Arvutiõpetus

Teabe otsimine ja leidmine

ürituste, institutsioonide

kohta.

Muusika ainekavad klassiti

3.3.1 Muusika ainekava 1. klass







1 tund nädalas, kokku 35 tundi

Helide maailm 2 tundi

Taotletavad õpitulemused

Õpilane: eristab muusikalisi helisid mürast

eristab heli omadusi ja teab sobivaid mõõtühikuid

oskab defineerida ultra- ja infraheli, teab, kes neid helisid kuulevad

on teadlik müra mõjust inimese tervisele

on teadlik ruumi mõjust heli omadustele

Õpisisu: heli kõrgus, tämber, kestus, tugevus

ultraheli, infraheli, herz, detsibell

absoluutne ja relatiivne kuulmine, kaja

Muusikateooria 3 tundi Taotletavad õpitulemused

Õpilane: saab aru helivältuste süsteemist, oskab nimetada pauside ja nootide pikkusi

teab, mida näitab taktimõõdu ülemine ja alumine number

oskab grupeerida enamlevinud rütme

leiab nooditekstist sünkoobid ja trioolid

eristab duur ja moll helilaadi, on tutvunud helilaadide valemitega

oskab määrata helistikku kuni ühe võtmemärgiga helistikes

kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmed) ja oskab neid seostada absoluutsete

helikõrguste süsteemiga (tähtnimed)

on tutvunud intervallidega

teab lihtsamaid tempo ja dünaamikatermineid

tunneb lihtsamaid muusikavorme

Õpisisu: terve-, pool- ,veerand-, kaheksandik-, ja kuueteistkümnendiknoot ja – paus

punkt noodi ja pausi järel

sünkoop ja triool

alteratsioonimärgid muusikas (diees, bemoll, bekaar)

helilaad ja helistik

intervall, tempo ja dünaamikaterminid

kahe- ja kolmeosaline lihtvorm, rondo ja variatsioon

Sümfooniaorkestri pillid 6 tundi


Õpilane: eristab sümfooniaorkestri pille rahvapillidest, oskab mõlemaid liigitada

tunneb kõlavärvi järgi ära keel-, puhk-, ja löökpillid

teeb vahet ja oskab nimetada häälestatavaid ja mittehäälestatavaid löökpille

teeb vahet ja oskab nimetada poogenpille ja näppekeelpille

teeb vahet ja oskab nimetada puu- ja vaskpille

mängib lihtsaid palu Orffipillidel ja rütmipillidel

Õpisisu: Poogenpillid- viiul, vioola, tšello, kontrabass

Näppekeelpillid- harf, kitarr

Määratlemata helikõrgusega löökpillid- suur trumm, taldrikud, väike trumm,

triangel, kastanjetid, tamburiin

kindla helikõrgusega löökpillid- timpanid, ksülofon, kellamäng, torukellad,

vibrafon, gong

puupuhkpillid- flööt, oboe,klarnet, fagott, saksofon

vaskpuhkpillid- metsasarv, trompet, tromboon, tuuba

aukhuulik, lesthuulik, kausshuulik, ventiilisüsteem, sordiin

Traditsioonid ja maailmarahvaste muusika 8 tundi


Õpilane: on tutvunud araabia, juudi, austraalia, hiina, india, jaapani ja indoneeesia rahva-

muusikaga, -kultuuriga, helilaadidega, laulub lihtsamaid rahvalaule

tunneb, oskab nimetada ja eristab kuuldeliselt nende maade rahvapille

Õpisisu: Araabia- islam, ud, nai, makaam, koraani retsiteerimine, rabab

Juudid- klezmer muusika, toora, halil, šofar, sefardi laulud

Austraalia- digeridoo, korroborirituaalid, tšuringa, bumerang

Hiina- er-hu, sheng, Pekingi ooper, Kong-Fu-Zi, pentatoonika

Jaapan- gagaku, koto, geiša, kabukiteater, no-teater, bunraku

India- tala, raaga, veeda, sitar, tablad, pungi, vina, hinduism

Indoneesia- gamelanmuusika, gamelanorkester, varjuteater Jaava saarel

Pillimäng 6 tundi


Õpilane: Kasutab keha-, rütmi-, ja plaatpille, väikekannelt või plokkflööti kaasmängudes ja

ostinaatodes. Mängib erinevaid Orffi pille. Musitseerib üksi ja rühmas. Väljendab

ernevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid.

Õpisisu: lihtsamad muusikanäited maailmarahvaste muusikast

kaasmängud ja ostinaatod viisipilli taustaks või lauludele

omaloomingulised improvisatsioonid pentatoonilises helilaadis

Laulmine 10 tundi


Õpilane: Laulab oma hääle omapära arvestades, loomuliku kehahoiu-ja hingamisega.

Võimalikult puhta intonatsiooniga ja väljendusrikkalt. Jälgib muusikapala stiili ja

Häälehoidu. Häälemurde perioodil laulab ea -ja teemakohaseid laule, rahvalaule.

Õpisisu: R. Siegel- H. Karmo „Et oleks rahu“ ; juudi rahvalaul „ Havah nagilah“

Juudi rahvalaul „ Hevenu shalom alechem“; P. Pajusaar „ Jõulu ootel“

F. Pacius „ Eesti hümn“; V.Oksvort „Jää vabaks Eesti meri“

V. Ojakäär „ Oma laulu ei leia ma üles“; Ü. Vinter „ Laul Põhjamaast“

R. Valgre „ Saaremaa valss“ ; J . Leiber „Kikilips“; A. Valkonen „ Lootus“

eesti rahvalaul „ Ma läksin metsa kõndima; R. Valgre „Mul meeles veel“

türgi rahvalaul „ Onu Ali“; P. Pajusaar „Tasuta“; jaapani koolilaste laul „Tsuki“

A. Röömel „ See on ema“; G. Moroder- T. Whitlock „Hand in Hand“


3.3.9. Muusika ainekava 9.klass

Documents

AINEVALDKOND „Kunstiained“ · 2014. 8. 12. · Pildi, muusika ja teksti sidumine, terviku loomine. Projektiõpe. 1.4.2. Läbivad teemad Kunstiainetes on võimalik kaasata kõiki