Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Tallinna Ülikool
Psühholoogia Instituut
Marili Markus
HOLLAND JA SAKSAMAA
Referaat
Tallinna 2014
Marili Markus
SISUKORD
SISSEJUHATUS...............................................................................................................4
1. HOLLAND................................................................................................................5
1.1 Ajalugu................................................................................................................5
1.2 Poliitika...............................................................................................................6
1.3 Haldusjaotus........................................................................................................7
1.4 Rahvastik............................................................................................................7
1.4.1 Suurimad linnad...........................................................................................8
1.5 Kultuur................................................................................................................8
2 SAKSAMAA.............................................................................................................9
2.1 Asend..................................................................................................................9
2.2 Riik......................................................................................................................9
2.2.1 Nimi.............................................................................................................9
2.2.2 Haldusjaotus..............................................................................................10
2.3 Rahvastik..........................................................................................................10
2.3.1 Linnad........................................................................................................11
2.4 Majandus...........................................................................................................11
2.4.1 Eksport.......................................................................................................12
2.4.2 Import........................................................................................................13
2.4.3 Energiamajandus.......................................................................................13
2.4.4 Tööstus......................................................................................................14
2.5 Loodus..............................................................................................................14
2.5.1 Kliima........................................................................................................14
2.6 Veestik..............................................................................................................14
2.6.1 Maastik......................................................................................................15
Marili Markus
2.6.2 Maakasutus................................................................................................15
2.6.3 Loomad......................................................................................................15
2.6.4 Taimestik...................................................................................................16
2.6.5 Veekogud...................................................................................................16
Jõed......................................................................................................................16
Järved...................................................................................................................17
2.6.6 Religioon ja maailmavaated......................................................................17
2.6.7 Rahvastik numbrites ja paiknemine...........................................................17
2.7 Kultuur..............................................................................................................18
KOKKUVÕTE................................................................................................................19
KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................20
SISSEJUHATUS
Selle töö eesmärk on harjutada referaadi vormistamist.
4
Marili Markus
1.HOLLAND
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas (vt Joonis
1). Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km)
ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Nimi Nederland ('madal
maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel
29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla. Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi
provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest. Hollandi pealinn
on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on
suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid
sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven. Holland
moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk
Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade
Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast.
Joonis 1. Hollandi asukoht1
1.1 Ajalugu
Ajal, mil Karl V oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, olid Madalmaad tema
võimu all ja jagunesid 17 provintsiks. 1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes
Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakse Hollandi
iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade
põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses
Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks.
1 Pilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Holland
Marili Markus
22.juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi
iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaabid
16. juulil 1581 Antverpenis. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud
truudusevanne ja Hollandi Vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaiks. Iseseisvussõda
venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed
Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas
Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Üldiselt sai
Hispaania teisteski sõdades lüüa: Portugal kuulutas end 1640 iseseisvaks ja Inglismaa
purustas 1588 Võitmatu armaada. 1648 sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks
tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi
Kolmekümneaastase sõja.17. sajandil tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda
nimetatakse Hollandi kuldajaks. Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid
Indoneesia, Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillid, ABC-saared ja
New York. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas.
17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile. Juba sajandi keskel oli
Hollandil 16 tuhat kaubalaeva. Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja
muutis selle 1806 oma vasallriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte.
Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest,
liitis Napoleon 1810 Hollandi Prantsusmaaga.1815 kuulutas Viini kongress Hollandi
iseseisvaks kuningriigiks. Esimeseks kuningaks sai Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi
monarhid on tema järeltulijad. Alates 30. aprillist 2013 on Hollandi kuningas Willem-
Alexander.
1.2 Poliitika
Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga
seadusandlik võim koostöös riiginõukoguga ja valitsus vastutab generalstaatide
(parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside
komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab kuningale õiguse juhtida riigi
välissuhteid ning sõlmida välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid
nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi
lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi
ennetähtaegselt laiali saata. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan
riiginõukogu, mille liikmed määrab ametisse kuningas, kes ise seda organit ka juhatab.
Marili Markus
Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik eelnõud läbi, olgu need siis esitatud kuninga
või parlamendi poolt, samuti kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid. Hollandi
parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda, Eerste
Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas (Teine Koda, Tweede Kamer) on 150 liiget.
Ülemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda
valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant.
1.3 Haldusjaotus
Hollandil on 12 provintsi:
Drenthe (keskus Assen)
Flevoland (Lelystad)
Friisimaa provints (Leeuwarden)
Gelderland (Arnhem)
Groningeni provints (Groningen)
Limburg (Maastricht)
Lõuna-Holland (Haag)
Overijssel (Zwolle)
Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch)
Põhja-Holland (Haarlem)
Zeeland (Middelburg)
Utrechti provints (Utrecht)
1.4 Rahvastik
2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest. See teeb rahvastiku keskmiseks
tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem
kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku
tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.Enamik
Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%),
sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%),
ülejäänud rahvaid on alla 1%.Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab
70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 55–59% saksa keelt ja 19%
prantsuse keelt.
Marili Markus
1.4.1 Suurimad linnad
Koht Linn Elanike arv (2012)
1. Amsterdam 789 285
2. Rotterdam 603 425
3. Haag 501 048
4. Utrecht 316 160
5. Eindhoven 217 228
6. Tilburg 207 510
7. Almere 193 151
8. Groningen 192 985
9. Breda 176 507
10. Nijmegen 165 180
1.5 Kultuur
Hollandi kirjanike hulka kuuluvad Annie M. G. Schmidt, Joost van den Vondel,
Multatuli, Harry Mulisch, Gerard Reve. (Vikipeedia, 2014)
Marili Markus
2 SAKSAMAA
Joonis 2. Saksamaa asukoht2
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas
(vt Joonis 2). Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa,
Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri
ja Läänemeri.Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja
föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline
ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse
järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik
koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga
Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa
on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
2.1 Asend
Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja
15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km),
kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita
üle Bodensee), lõunas Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita
üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja
Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.
2 Pilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
Marili Markus
Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale
kuulub ka osa Alpidest.
2.2 Riik
2.2.1 Nimi
1949. aastast on riigi ametlik nimi Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles Saksamaa
Liitvabariik (kuni 1983. aastani Saksa Föderatiivne Vabariik).
2.2.2 Haldusjaotus
Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)):
Alam-Saksi (Niedersachsen) – Pealinn: Hannover
Baden-Württemberg – Pealinn: Stuttgart
Baieri (Bayern) – Pealinn: München
Berliin (Berlin)
Brandenburg – Pealinn: Potsdam
Bremen
Hamburg
Hessen – Pealinn: Wiesbaden
Mecklenburg-Vorpommern – Pealinn: Schwerin
Nordrhein-Westfalen – Pealinn: Düsseldorf
Rheinland-Pfalz – Pealinn: Mainz
Saarimaa (Saarland) – Pealinn: Saarbrücken
Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) – Pealinn: Magdeburg
Saksimaa (Sachsen) – Pealinn: Dresden
Schleswig-Holstein – Pealinn: Kiel
Tüüringi (Thüringen) – Pealinn: Erfurt
2.3 Rahvastik
Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu
suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal.
Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9
Marili Markus
aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need
näitajad on ühed maailma madalaimad.91% elanikkonnast moodustavad sakslased.
2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku. Ühe
ema kohta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011.
2.3.1 Linnad
Saksamaa suurimad linnad on Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart.
Suurim liitlinn on Reini – Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest.
Koht Linn Liidumaa Elanike arv
1 Berliin Berliin 3 439 100
2 Hamburg Hamburg 1 769 117
3 München Baieri 1 330 440
4 Köln Nordrhein-Westfalen 1 000 660
5 Frankfurt am Main Hessen 671 927
6 Stuttgart Baden-Württemberg 600 068
7 Düsseldorf Nordrhein-Westfalen 586 217
8 Dortmund Nordrhein-Westfalen 581 308
9 Essen Nordrhein-Westfalen 576 259
10 Bremen Bremen 547 685
11 Hannover Alam-Saksi 520 966
12 Leipzig Saksimaa 518 862
13 Dresden Saksimaa 517 052
14 Nürnberg Baieri 503 673
15 Duisburg Nordrhein-Westfalen 491 931
Marili Markus
2.4 Majandus
Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Saksamaad hinnati
samal aastal Hiina järel maailmas teiseks suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks
importijaks USA järel. Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas
välja saksa marga. Tööjõulisi on Saksamaal 43,5 miljonit ja töötus 7,5% (Saksamaa
Tööhõiveameti järgi 10,8%).
2.4.1 Eksport
Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on masinad ja varuosad
sõidukid
kemikaalid
metallid
toidukaubad
tekstiilid
Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid
6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%, Šveits
4,4% (2009).
2.4.2 Import
Saksamaa põhilised impordiartiklid on
masinad
sõidukid
kemikaalid
toidukaubad
tekstiilid
metallid
Marili Markus
Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland 12,71%, Prantsusmaa 8,3%, Belgia
7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria 4,55%, Ameerika
Ühendriigid 4,25%, Šveits 4,07% (2009).
2.4.3 Energiamajandus
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi (kWh)
elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta
seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11%
tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult
kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus).
Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal
on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne)
võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured
hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia
tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam
tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka
tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves
maailmas. Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad
sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050
on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuvenergia osakaal
energiamajanduses 50% peale.
2.4.4 Tööstus
Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt
on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki.
Saksamaal esineb nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted
paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad
suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased
kogunud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma –
Volkswagen ja Daimler AG on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001
seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses
ollakse tasemel (tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa
küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse
Marili Markus
Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid
Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud
odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud
brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise
tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui
ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.
2.5 Loodus
2.5.1 Kliima
Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised
pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Talve keskmine
õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm.
2.6 Veestik
Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad
tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju
kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised.
2.6.1 Maastik
Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja
soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis
kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu
mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse
poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga
Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu
põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi
regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised
mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud,
kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest.
Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle
idanõlvadel.
Marili Markus
2.6.2 Maakasutus
Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud
veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on
karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km
ulatuses (päripäeva põhjast: Taani 68 km, Poola 456 km, Tšehhi 646 km, Austria 784
km, Šveits 334 km, Prantsusmaa 451 km, Luksemburg 138 km, Belgia 167km, Holland
577 km).
2.6.3 Loomad
Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad
üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest – mitmeid
hirveliike, vutid ja faasanis. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on
kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II
maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik
inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves
taasesineb Tšehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki
karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud
pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes.
tuhkurt, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased
roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on
mürgine.
2.6.4 Taimestik
Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on
suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt
kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste
karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et
arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse
pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja
liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa
metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas
süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest,
Marili Markus
tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore
mäestiku lähistes, mis piirneb Tšehhiga ja selle pruunsütt-põletavate tööstustega.
2.6.5 Veekogud
Jõed
Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on:
Doonau (Donau; 2852 km)
Rein (Rhein; 1320 km)
Elbe (1165 km)
Odra (Oder; 866,12 km)
Mosel (545 km)
Main (524 km)
Inn (510 km)
Weser (433 km)
Saale (413 km)
Spree (382 km)
Järved
Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²).
2.6.6 Religioon ja maailmavaated
Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa
protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille
religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist
maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid
kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika
uusreligioonide keskusteks Euroopas.
Bambergi peapiiskoppide loend
Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend
Marili Markus
2.6.7 Rahvastik numbrites ja paiknemine
Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult teine riik
Euroopas, enne Venemaad. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist
positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt
−0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70
miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see
varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu
on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on
Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel
on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on
suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine
sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne).
Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus
toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem
rahvastikutihedus vaid Madalmaades.
2.7 Kultuur
Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele
järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land
der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa).
Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann,
Wagner.
Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller,
Schweitzer.
Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys, Lucas Cranach Vanem.
Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx,
Nietzsche, Schopenhauer.
Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler,
Ohm, Planck, Röntgen.
Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse.
(Vikipeedia, 2014)
Marili Markus
KOKKUVÕTE
Õppisin Microsoft Wordi kasutama palju efektiivsemalt, kiiremini ning sain palju nippe
juurde. Palju nuppe on, millest ei olnud varem aimugi. Eriti meeldis, kuivõrd lihtsaks
muutis see loeng minu jaoks viitamise ja sissejuhatuse koostamise. Saab ilusa
dokumendi päris lihtsa vaevaga. Suur tänu!
Marili Markus
KASUTATUD KIRJANDUS
Vikipeedia. (13. 07 2014. a.). Holland. Kasutamise kuupäev: 07. 10 2014. a., allikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Holland
Vikipeedia. (29. 05 2014. a.). Saksamaa. Kasutamise kuupäev: 07. 10 2014. a., allikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa