Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
„Mitteformaalsed tegevused õpilasegruppide
kaasamiseks“
Erasmus+, KA2
Projekti number: 2016-1-RO01-KA201-024566
01.09.2016- 31.08.2018
2
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3
Koolituse eesmärgid .......................................................................................................................... 4
Moodulite eesmärgid ......................................................................................................................... 5
Meetodid ............................................................................................................................................... 6
Jäämurdjad ...................................................................................................................................... 6
1. moodul: Teoreetiline raamistik ................................................................................................... 7
2. moodul: Sihtrühmad ................................................................................................................... 10
3. moodul: Meetod .......................................................................................................................... 12
4. moodul: Kuidas? ......................................................................................................................... 14
Üldine hindamine .............................................................................................................................. 15
Ajakava ................................................................................................................................................ 16
Sisukord .............................................................................................................................................. 17
1. moodul: Teoreetiline raamistik ............................................................................................. 17
Definitsioonid (märksõnad) ja definitsioonid (akadeemiline) ....................................... 17
Mitteformaalse tegevuse eelised ja hüved ........................................................................ 19
Mitmekülgsus gruppides ja sotsiaalne kaasatus ............................................................. 20
Õpetaja, perekonna ja kogukonna roll ................................................................................ 25
2. moodul: Sihtrühmad ............................................................................................................... 27
Erinevate tüüpide omadused, vajadused ja strateegiad ................................................ 27
3. moodul: Meetod ........................................................................................................................ 41
Tuckmani teooria ...................................................................................................................... 41
Aktiivsete osalusmeetodite omadused ja definitsioonid ............................................... 45
Mitteformaalsete tegevuste tüüpide lühikirjeldus ........................................................... 47
4. moodul: Kuidas? ...................................................................................................................... 49
Töölehe valdkondade kirjeldamine ...................................................................................... 49
Viited .................................................................................................................................................... 51
LISAD ................................................................................................................................................... 53
Lisa „2. Moodul - 1. tööleht“ ...................................................................................................... 54
Lisa „4.moodul - 1. tööleht“ ....................................................................................................... 57
Lisa „Hindamine - küsimustik“ ................................................................................................. 58
3
Sissejuhatus
„Non4mal All“ projekti eesmärk on suurendada hariduslike erivajadustega õpilaste
aktiivset osalust koolis ja ühiskonnaelus läbi mitteformaalsete meetodite, toetada õpetajaid
mitteformaalsete õppemeetodite ja strateegiatega, et nad saaksid välja töötada kaasavaid
mänge, mis hõlmaks kõiki sotsiaalses grupis olevaid õpilasi, ning toetada hariduslike
erivajadustega õpilaste kaasamist üldkoolides.
Käesoleva projekti raames soovitakse luua koolituskava, mis õpetaks õpetajaid
kasutama mitmekülgsele õpilasgrupile mõeldud mitteformaalseid tegevusi ja kaasavaid
mänge. Selline koolitus on mõeldud vähemalt 25 õpetajale igast partnerriigist. Lisaks on
koolituse eesmärk julgustada mitteformaalsete tegevuste ja kaasavate mängude kasutamist
õppekava- ja õppekavavälistes tegevustes, et näidata mitteformaalseid tegevusi ja kaasavaid
mänge kui üht võimalust toetada kaasavat keskkonda koolis.
Käesolev dokument sisaldab ülevaadet kavast, mida hakatakse kasutama kõikide
riikide õpetajate koolitusprotsessis, eesmärgiga saavutada eelpool nimetatud eesmärgid.
4
Koolituse eesmärgid
Üldine Konkreetne
Organiseerida
mitteformaalseid
tegevusi oma
klassides.
• Defineerida mõisted: formaalne, mitteformaalne, informaalne.
• Teha kindlaks mitteformaalsete tegevuste võimalused.
• Teha kindlaks õpetaja, perekonna ja kogukonna rollid.
• Mitteformaalsete tegevuste näited.
• Kavandada mitteformaalseid tegevusi.
- Määratleda tegevuse eesmärgid ja tüübid.
- Teha kindlaks inim-, materjali- ja rahalised ressursid.
- Teha kindlaks sobiv kontekst (koht, aeg jne.).
- Strateegiad
- Kuidas hinnata?
• Viia läbi mitteformaalseid tegevusi.
- Strateegiad
• Hinnata mitteformaalseid tegevusi.
Rakendada
kohandatud
meetodeid erinevate
õpilastegruppide
seas.
• Teha kindlaks eri tüüpi erivajaduste ja multikultuuriliste aspektid.
• Mõista eri tüüpi erivajadustega ja multikultuursete inimestega töötamise
põhistrateegiaid.
• Teada mitmeid aktiivseid osalusmeetodeid.
• Luua kohandatud tegevusi.
Nautida
segarühmadega
töötamist.
• Iga grupp on mitmekülgne grupp.
• Teada sotsiaalse kaasatuse üldist kontseptsiooni.
• Saavutada põhiarusaam grupidünaamikast.
• Töötada välja oma „töövahendite kogum“.
• Anda tagasisidet.
5
Moodulite eesmärgid Moodul Konkreetsed eesmärgid Tegevuseesmärgid
I moodul:
Teoreetiline
raamistik
- Defineerida mõisted: Formaalne,
mitteformaalne, informaalne
- Kirjeldada erinevaid mõisteid: formaalne,
mitteformaalne, informaalne
- Teha kindlaks mitteformaalsete tegevuste
võimalused.
- Tunda ära mitteformaalsete tegevuste kasulikkus.
- Teada sotsiaalse kaasatuse üldist
kontseptsiooni.
- Analüüsida sotsiaalse kaasatuse üldist kontseptsiooni.
- Iga grupp on mitmekülgne grupp. - Teha kindlaks grupisisene mitmekülgsus.
- Teha kindlaks õpetaja, perekonna ja
kogukonna rollid.
- Teha kindlaks õpetaja, perekonna ja kogukonna rollid.
- Analüüsida õpetaja, perekonna ja kogukonna rolli.
2. moodul:
Sihtrühmad
- Teha kindlaks eri liiki erivajaduste ja
multikultuuriliste aspektid (füüsiline puue,
vaimne puue, emotsionaalsed ja käitumuslikud
probleemid, ATH, autism, multikultuursed ja
sotsiaalselt tõrjutud pärit lapsed, põgenikud).
- Kirjeldada eri liiki erivajaduste ja multikultuurilisi aspekte.
- Mõista eri liiki erivajaduste ja multikultuursete
inimestega töötamise põhistrateegiaid.
- Näidata eri liiki erivajaduste ja multikultuursete
inimestega töötamise põhistrateegiaid.
3. moodul:
Meetod
- Saavutada põhiarusaam grupidünaamikast - Märgata ja eristada grupi käitumismustrieid.
- Teada mitmeid aktiivseid osalusmeetodeid. - Tunda ära aktiivsed osalusmeetodid.
- Mitteformaalsete tegevuste näited - Tuua mitteformaalsete tegevuste näiteid.
4. moodul:
Kuidas?
- Kavandada mitteformaalseid tegevusi.
(Määratleda tegevuse eesmärgid ja tüübid;
Teha kindlaks inim-, materjali- ja rahalised
ressursid; Teha kindlaks sobiv kontekst;
Strateegiad; kuidas hinnata? Luua kohandatud
tegevused.)
- Luua mitteformaalsete tegevuste kava.
- Viia läbi mitteformaalsed tegevused
(strateegiad)
- Praktiseerida erinevat tüüpi mitteformaalseid tegevusi.
- Hinnata mitteformaalseid tegevusi. - Hinnata mitteformaalseid tegevusi.
- Vaadata läbi mitteformaalsete tegevuste tulemused.
Ühised
eesmärgid
- Luua oma „töövahendite kogum“. - Panna kokku eelistatud meetodite ja tehnikate kogum
individuaalseks kasutuseks.
- Anda tagasisidet. - Väärtustada eneseanalüüsi kui viisi saada paremaks
professionaaliks.
6
Lõpphindamine
Meetodid
Jäämurdjad
• Sissejuhatus: koolitaja palub osalejatel öelda oma nimi ja amet
• Osalejate motivatsioon: koolitaja palub lõngakera käes hoides, tutvustada osalejatel
oma motivatsiooni - kera visatakse juhuslikus järjekorras ringis seisvatele osalejatele,
moodustades lõpuks ämblikuvõrgu.
• Koolituse eesmärgid: koolitajate sisend peab olema selge.
• Osalejate ootused: koolitaja palub osalejatel kirjutada oma ootused märkmepaberile;
seejärel tutvustavad osalejad neid väikestes gruppides (maksimaalselt 5 inimest ühes
grupis) ja viimaks suures grupis (kõik osalejad).
7
1. moodul: Teoreetiline raamistik
Sisu Tegevuseesmärgid Meetodid
- Mõistete määratlemine:
Formaalne, mitteformaalne,
informaalne
- Kirjeldada erinevaid mõisteid:
formaalne, mitteformaalne, informaalne 1.
Looge diskussioon antud teemal;
Koguge asjakohast infot;
Grupitöö
- Mitteformaalsete
tegevuste võimaluste
kindlaks tegemine
- Tunda ära mitteformaalsete tegevuste
kasulikkus
- Sotsiaalse kaasatuse
üldkontseptsiooni teadmine
- Analüüsida sotsiaalse kaasatuse
üldist kontseptsiooni
2.
Simulatsioon ja tagasiside - Iga grupp on mitmekülgne
grupp
- Teha kindlaks mitmekülgsus kõikides
gruppides
- Õpetaja, perekonna ja
kogukonna rollide kindlaks
tegemine
- Teha kindlaks õpetaja, perekonna ja
kogukonna rollid
- Analüüsida õpetaja, perekonna ja
kogukonna rolle
3.
Ajurünnak
Tehke kokkuvõtteid
Hindamine
Kirjeldus
1. Looge diskussioon antud teemal; Koguge asjakohast infot; Grupitöö
1.1. Koolitaja küsib osalejatelt: „Millised sõnad tulevad teile pähe, kui mõtlete
formaalsest, informaalsest ja mitteformaalsest?“, pärast mida tegelevad osalejad hetke
ajurünnakuga - pähetulevad sõnad kirjutatakse üles kogu grupile näha (nt. Tahvlil, suurel
paberirullil või arvuti projektoril).
1.1.1. Arutelu suures rühmas
1.1.2. Kokkuvõte - eelnevale arutelule tuginedes peavad osalejad mõtlema
definitsiooni kõigile kolmele mõistele ja seejärel võrdlevad neid omavahel.
1.2. Koolitaja jagab osalejad 4 gruppi: kaks gruppi arutavad mitteformaalse tegevuse
tugevuste ja puuduste kohta ning kaks gruppi formaalse tugevate ja nõrkade aspektide kohta
1.2.1. Arutelu ja kokkuvõtete tegemine suures grupis
2. Simulatsioon ja tagasiside
2.1. Sammude mäng
2.1.1. Jagage osalejad 5 gruppi (multikultuursed, füüsilise puudega, vaimse
puudega, autistlikud ja tavaõpilased) ja kõik osalejad moodustavad rivi
8
Grupi laused:
- Füüsiline puue - Olen poiss, 13 aastat vana; Mul pole käsi, kuid ma saan kirjutada
oma suuga; Ma vajan abi, kui pean riideid vahetama; Mul on hea huumorimeel ja mulle
meeldivad filmid.
- Multikultuurne - Ma olen tüdruk, 14 aastat vana; Ma olen pärit Azerbaidžaanist, kuid
ma elan siin (muutub sõltuvalt riigist); Ma ei räägi ega loe kohalikus keeles; Ma vajan abi
igapäevases suhtlemises ja ka koolis; Mulle meeldib siin õppida ja elada.
- Vaimne puue - Ma olen vaimse häirega poiss, 15-aastane; Koolis valmistab mulle
muret matemaatika, lugemine ja kirjutamine; Ma vajan abi kodutöödes; mulle meeldib
jalgpall.
Autistlik - Ma olen autistlik poiss, 14 aastat vana; rahvahulgad hirmutavad mind; mul
on raskusi teiste inimeste jutust arusaamisega; Ma ei söö kunagi segamini pandud toitu;
Mulle meeldib joonistamine.
- Tavalaps - Ma olen tüdruk, 13 aastat vana; Ma elan oma ema ja vennaga, keda ma
väga armastan; minu vanemad armastavad mind väga; Mul on koolis toredad sõbrad ja
mulle meeldib hip hoppi tantsida.
Koolitajate laused:
- Ma ei saa minna poodi ja osta kõike, mida mu vanemad mult paluvad.
- Ma arvan, et leian kiirelt sõpru.
- Minu jaoks pole probleem jääda üksinda koju.
- Ma saan valida endale elukutse.
- Ma saan koolis vahetundide ajal iseseisvalt wc-sse minna.
- Ma saan kõiki aineid kergelt õppida.
- Ma saan tegelda kõikide vabaajategevustega, millega ma soovin.
- Ma arvan, et kõik võtavad mind omaks.
- Ma tunnen end oma kehas mugavalt.
- Ma olin/olen armunud oma koolikaaslasse ja ma usun, et see on vastastikune.
- Mu vanemad usuvad, et ma olen edukas.
- Mul on aktiivne roll oma koolis.
2.1.2. Koolitusel osalejad peavad jääma ühele kohale, näitama millisesse
gruppi nad kuuluvad ja osalema väikses selle teemalises arutelus, pärast mida peavad nad
tegema kokkuvõtte oma mõtetest suures grupis.
9
3. Ajurünnak; Tehke kokkuvõtteid
3.1. Koolitaja esitab seitse erinevat situatsiooni (nt õpetaja tahab oma õpilased viia
ekskursioonile ja klassis on ratastoolis õpilane - õpetaja pole kindel, kas ta saab bussi tulla).
3.2. Koolitaja jagab osalejad kolme rühma - õpetaja, perekond ja kogukond.
3.2.1. Osalejaid julgustatakse leidma lahendusi erinevatele probleemidele iga
rühma vaatenurgast lähtuvalt, valgustades kõikide gruppide rolli.
3.2.2. Iga rühm kirjutab üles teemad teistega jagamiseks.
3.3. Arutelu suures rühmas
Hindamine
Osalejatel palutakse välja tuua põhjused, miks nad planeeriksid mitteformaalseid tegevusi.
Seda tehakse kirjalikult, lõpetades lause:
Põhjused, miks ma tahan planeerida mitteformaalseid tegevusi, on..
10
Kirjeldus
4. Grupitöö (õppe alus/galerii)
4.1. Jagage osalejad 5 rühma, vastavalt eri tüüpi erivajadustele ja multikultuursetele
inimrühmadele - multikultuursed ja sotsiaalselt tõrjutud (nt põgenikud), füüsiline puue, vaimne
puue, autism ja ATH.
4.2. Igale grupile antakse konkreetsed materjalid neile antud rühma omaduste kohta
(kõik partnerid peavad leidma materjali oma emakeeles - artiklid, raamatud, veebilehed jne -
ja andma need koolitusel osalejatele).
4.2.1. Osalejad täidavad lihtsa tabeli.
(Vaadake lisa „2. Moodul - 1. tööleht)
4.3. Moodustage uued segarühmad eelmiste rühmade liikmetega, nad õpivad
üksteiselt ja täidavad teise tööleht.
(Vaadake lisa „2. moodul - 2. tööleht)
4.4. Arutelu suures rühmas
2. moodul: Sihtrühmad Sisu Tegevuseesmärgid Meetodid
- Eri liiki erivajaduste ja multikultuuriliste
aspektide (füüsiline puue, vaimne puue,
emotsionaalsed ja käitumisprobleemid, ATH,
autism, multikultuursed ja sotsiaalselt
tõrjutud lapsed, põgenikud).
- Kirjeldada eri liiki erivajaduste ja
multikultuuriliste aspekte 4.
Grupitöö (õppe alus/galerii)
- Eri liiki erivajaduste ja multikultuursete
inimestega töötamise põhistrateegiate mõistmine
- Näidata eri liiki erivajaduste ja
multikultuursete inimestega
töötamise põhistrateegiaid
5.
Simulatsioon
Juhendage, et midagi kaduma ei
läheks.
Hindamine
11
5. Simulatsioon; Juhendage, et midagi kaduma ei läheks
5.1. Osalejad jagatakse uutesse rühmadesse eelmise jaotuse põhjal.
5.1.1. Neid julgustatakse välja mõtlema situatsiooni, mis esindaks tüüpilist halba
olukorda.
5.1.2. Iga rühm esitab oma välja mõeldud situatsiooni.
5.1.3. Teised grupid arutavad nähtut ja ütlevad, kuidas nad oleksid muutnud
süžeed, - vähemalt üks soovitus grupi kohta - et parandada halba situatsiooni
(„asendusnäitlejate“ meetod), tuginedes oma töölehel kirjutatule.
(Vaadake lisa „2. moodul - 2. tööleht)
Hindamine
Osalejatel palutakse teha oma mõttekaart järgmiselt:
1. Joonistage paberile omaenda käsi.
2. Kirjutage keskele „Kaasamine“.
3. Igale sõrmele antakse üks võtmeküsimus, millele nad võivad vastata, kasutades
lühikesi lauseid või märksõnu. Küsimused on järgmised:
a. „Miks on kaasamine oluline?“
b. „Kuidas saan aidata kaasa erivajadustega laste kaasamisele oma
klassis?“
c. „Milliseid strateegiaid hakkan praktikas kasutama?“
d. „Kes on minu tugivõrgustik?“
e. „Millised on minu peamise kaasatava sihtrühma omadused?“
12
3. moodul: Meetod Sisu Tegevuseesmärgid Meetodid
- Põhiarusaam
grupidünaamikast
- Märgata ja eristada
grupi käitumismustreid.
6.
Teoreetiline sisend
Juhtumiuuringud
- Mitmete aktiivsete
kasuatajakesksete
meetodite teadmine
- Tunda ära aktiivseid
osalusmeetodeid
7.
Analüüsige varasemalt kasutatud meetodeid
Tehke nimekiri aktiivsete osalusmeetodite omadustest
Jagage näiteid
- Mitteformaalsete
tegevuste näited
- Tooge näiteid
mitteformaalsetest
tegevustest
8.
Multimeedia andmed
Iga grupp annab teistele harjutuse
Hindamine
Kirjeldus
6. Teoreetiline sisend; juhtumiuuringud
6.1. Koolitaja peab andma teoreetilise sisendi (Tuckmani teooria)
6.2. Kõiki osalejaid julgustatakse mõtlema olukorra üle enda klassis.
6.3. Osalejatel palutakse minna ühte ruumi kontrollpunkti viiest (kõik esindavad ühte
etappi Tuckmani teoorias) ja moodustavad iseeneselikud grupid.
6.3.1. Osalejatel palutakse ükshaaval selgitada, miks nad arvavad, et nende
klass on selles konkreetses etapis.
MÄRKUS: kui ühes või enamas kontrollpunktis pole kedagi, siis tuleb koolitajal rääkida
hüpoteetilisest olukorrast.
6.4. Arutelu suures rühmas
7. Analüüsige eelnevalt kasutatud meetodeid; Koostage nimekiri aktiivsete
osalusmeetodite omaduste kohta; Jagage näiteid
7.1. Mõelge kõikidele meetoditele koolituse algusest alates ja meenutage, mis oli
meeldiv ja efektiivne (nt. Ajurünnak, gruppidesse jagamine jne).
7.2. Koolitaja kirjutab tähtsad sõnad tahvlile üles ja koostab nimekirja aktiivsete
osalusmeetodite omaduste kohta.
7.3. Koolitaja aitab osalejatel anda tagasisidet siiani kasutatu kohta ja palub kirjeldada
meetodeid, mida spontaanselt ei nimetatud.
13
8. Multimeedia info; Iga grupp annab teistele harjutuse
8.1. Kõik partnerid saadavad üksteisega jagamiseks videosid/pilte/postreid
konkreetsete olukordade kohta ja nende kirjeldusi (inglise keeles).
8.2. Jagage inimesed 6 gruppi ja igaüks valib ühe järgmistest kategooriatest: Kunstid
(muusika, tants, näitlemine, maalimine, kirjandus, fotograafia, kino, keraamika), sport kõigile,
haridus läbi looduse, sotsiaalsete oskuste dünaamika (kodaniku roll), igapäevaelu tegevused
ja e-õppe keskkond.
8.2.1. Iga grupp anna teistele harjutuse
8.2.2. Valitud kategooria põhjal kavandage tegevus ja viige see läbi
Hindamine
Koolitaja palub, et osalejad mõtlesid 5 kõige olulisemat küsimust selle mooduli kohta ja
kirjutaksid need üles.
14
Kirjeldus
9. Rühmatöö (mõelge välja sammud); Koguge infot; Koostage kava.
9.1. Osalejad jagatakse taas uutesse gruppidesse vastavalt eelmisele jaotusele (6
gruppi).
9.1.1. Koolitaja küsib: „Millise kava te tegite?“
9.2. Arutage ja koostage parandatud kava vastavalt eelnevalt tehtule.
9.3. Korrastage tööleht ja põhjendage selle valdkonnad.
(Vaadake lisa „4. moodul - Struktuuri tööleht“)
9.4. Tooge näide
(Vaadake lisa „4.moodul - näidiskava“)
9.5. Need samad 6 gruppi koostavad uue kava.
10. Rakendage kava
10.1. Koostage kava - kodus
10.2. Rakendage kava klassiruumis
4. moodul: Kuidas?
Sisu Tegevuseesmärgid Meetodid
- Mitteformaalsete tegevuste kavandamine
(tegevuse eesmärkide ja tüüpide
määratlemine; inim-, materjali- ja rahaliste
ressursside kindlakstegemine; sobiva
konteksti kindlakstegemine; strateegiad:
kuidas hinnata? Kohandatud tegevuste
loomine.)
- Looge mitteformaalsete
tegevuste kava 9.
Grupitöö (mõelge sammud välja)
Koguge informatsiooni
Koostage kava
- Mitteformaalsete tegevuste elluviimine
(strateegiad)
- Praktiseerige erinevat tüüpi
mitteformaalseid tegevusi
10.
Rakendage kava
- Mitteformaalsete tegevuste hindamine - Hinnake mitteformaalseid
tegevusi
- Vaadake üle mitteformaalsete
tegevuste tulemused.
11.
Struktueeritud tagasiside
Arutelu saavutatud edu üle.
Tehke kindlaks kava „vead“
Hindamine
15
11. Struktureeritud tagasiside; Arutelu saavutatud edu üle; Tehke kindlaks kava „vead“
11.1. Vestlus paarides:
- Kuidas läks? Mida te õppisite sellest kogemusest?
- Kas te saavutasite oma eesmärgid? Kirjeldage tegevusi, mis kõige enam
aitasid kaasa eesmärkide saavutamisele.
- Kas te pidite midagi muutma protsessi ajal? Mida te muutsite?
- Mida te muudaksite järgmisel korral?
11.2. Võttes arvesse osalejate mõeldut (4 küsimust), arutage viimaseid mõtteid suures
grupis - akvaariumi meetod.
Viimane tegevus:
- Osalejad jagatakse 4 gruppi ja igale grupile antakse suur paberileht.
- Kõikidele gruppidele antakse sama ülesanne - „Mõelge koolitusele ja väljendage seda
joonistuste jne kaudu.“
- Kõikide lehed pannakse kokku, et luua pilt, mis väljendab osalejate tundeid koolituse osas.
Hindamine
Koolitaja palub osalejatel:
Kirjutage näide, kuidas saate hinnata oma tegevust.
Üldine hindamine
Koolitusel osalejad peavad...
1.Looma kava
2.Ellu viima
3. Kirjalik tagasiside
Nõuded: Osalemine vähemalt 75% koolitusest ja hindamisülesannete täitmine
Koolituse lõppedes täidavad osalejad koolituse hindamisküsimustiku (Lisa
„Hindamine - küsimustik“)
16
Ajakava
Teoreetiline Praktiline
1. moodul 6h 2h
2. moodul 4h 4h
3. moodul 5h 3h
4. moodul 5h 7h
Hindamine 4h
Kokku 40h
Tegevuste kestus
- Jäämurdmine - 10 min
- Paus - 15 min.
- 1. (1.) moodul - 85 min.
- Järeldused - 40 min.
4h
- Sissejuhatus - 30 min.
- 1. (2.) moodul - 80 min.
- Paus - 15 min.
- 1. (3.) moodul - 80 min.
- Kokkuvõte - 35 min.
4h
- Sissejuhatus + mäng - 40 min.
- 2. (4.1) moodul – 60 min.
- Paus - 15 min.
- 2. (4.2) moodul – 85 min.
- Kokkuvõte - 40 min.
4h
- Sissejuhatus - 20 min.
- 2. (5.) moodul - 140 min.
- Paus - 15 min.
- Järeldused - 65 min.
4h
- Sissejuhatus + mäng - 40 min.
- 3. (6.) moodul - 110 min.
- Paus - 15 min.
- 3. (7.) moodul - 50 min.
- Kokkuvõte - 25 min.
4h
- Sissejuhatus - 20 min.
- 3. (8.1) moodul – 20 min.
- Paus - 15 min.
- 3. (8.2) moodul – 145 min.
- Kokkuvõte - 40 min.
4h
- Sissejuhatus - 20 min.
- 4. (9.) moodul - 110 min.
- Paus - 15 min.
- 4. (9.) moodul - 120 min.
- Kokkuvõte - 35 min.
5h
Planeerige ja kavandage (10) (1-3
nädalat) 3h
- Sissejuhatus + mäng - 40 min.
- 4. (11.) moodul - 60 min.
- Paus - 15 min.
- 4. (11.) moodul - 60 min.
- Kokkuvõte - 65 min.
4h
Hindamine 4h
Kokku 40h
Märkus: Sulgudes toodud numbrid vastavad
ülaltoodud tegevuse numbrile (meetod).
17
Sisukord
1. moodul: Teoreetiline raamistik
Definitsioonid (märksõnad) ja definitsioonid (akadeemiline)
Definitsioonid (märksõnad)
o Formaalne - õppimise eesmärgid; kvalifikatsioon; hindamisprotsess;
institutsioonipõhine; mitte vaba tahe; õpetajad; kavatsus; süstemaatiliselt;
organiseeritum kui teised; mõõdetav.
o Informaalne - spontaanne; kogemuse kaudu; mittevalitud info; igapäevaelu kontekst
o Mitteformaalne - planeeritud; tahtlik; vabatahtlik; õppijakeskne; paindlik; inimeste
taustal pole tähtsust; õppekavaväline; erinevad kontekstid; puuduvad tunnistused;
puudub vajadus kvalifikatsiooni järele (mitte ainult õpetajad); enese hindamine (pole
kohustuslik)
Definitsioonid (Akadeemiline)
Poliitiline huvi mitteformaalse õppe all liigituvate erinevate õppija-kesksete ja
praktikapõhiste protsesside suhtes on viimasel ajal keskendunud kvaliteedistandardite ja
strateegiate tunnustamisele.
1998.aastal sätestasid Euroopa ministrid oma 5. konverentsi lõppdeklaratsioonis, et
mitteformaalne haridus on Euroopa noorsootöös prioriteetne töövaldkond.Pidades
mitteformaalset haridust kui ühiskonda integreerimise vahendiks, kutsusid ministrid
tunnustama ja väärtustama mitteformaalse hariduse kaudu omandatud oskusi ja
kvalifikatsioone.
Läbi aastate on mitteformaalset õpet ja haridust peetud korduvalt Euroopa Nõukogu
üheks prioriteediks ning 2005.aastal kinnitasid noorsootöö eest vastutavad Euroopa ministrid
veel kord, et tuleb suurendada mitteformaalse hariduse kompetentsi tunnustamist. .
Oma 2020.a arengukavas rõhutas Ministrite konverents, et mitteformaalse hariduse ja õppe
tunnustamine annab tugeva panuse inimese juurdepääsule haridusele, koolitustele ja tööelule.
Tehakse ettepanek haridussüsteemi klassifitseerimiseks, mis hõlmaks formaalset,
mitteformaalset ja informaalset haridust, nende eripärasid ja suhteid kontseptsioonide tasemel
ning praktilist kasutust. Arvestades formaalse haridusega seotud probleeme, esitatakse
siinkohal alternatiivid, kus põhirõhk pannakse formaalselt mitteformaalsetele
õppeprotsessidele, võttes arvesse viimase eeliseid. Lisaks analüüsitakse mitteformaalsete
süsteemide ja nende perspektiivide loomisega seotud aspekte, et leida lahendusi meie
praegustele haridusprobleemidele.
18
o Formaalne haridus - Formaalne haridus vastab organiseeritud hariduse mudelile, mis
on institutsioonipõhine, mitte vabal tahtel, süstemaatiliselt struktureeritud, mõõdetav ja
hallatav vastavalt ette antud seaduste ja normide kogumile, ja esindab küllaltki jäika
õppekava eesmärkidest, sisust ja metoodikast lähtuvalt.
o Mitteformaalne haridus - Nagu näha, on formaalse hariduse omadused hästi
defineeritud. Kui üks või mitu neist aspektidest puudub, siis võime kindlalt väita, et
haridusprotsessi on lisandunud mitteformaalsed omadused. Mitteformaalsel haridusel
on kohandatud strateegia, kus õpilaselt ei nõuta täielikku osalemist. Tegemist on
planeeritud, vabatahtliku, õppijakeskse ja paindliku õpimudeliga, millel puuduvad
sertifikaadid ja ametlik tunnustus. Mitteformaalse hariduse õpiprogressil on palju
paindlikum õppekava ja metoodika. Mitteformaalse hariduse tegevused ja õppetunnid
võivad toimuda väljaspool institutsioone või koole, erinevates tingimustes. Siin
arvestatakse õpilaste vajaduste ja huvidega. Haridusprotsessid, millel on paindlikud
õppekavad ja metoodikad ning mis suudavad kohanduda õpilaste vajadustele ja
huvidele ning kus aeg ei ole kindlaks määratud faktor, vaid õpilase tööst sõltuv, ei vasta
kindlasti formaalse hariduse omadustele, vaid kuuluvad nn mitteformaalse hariduse
juurde.
o Informaalne haridus - Informaalne haridus on küllalt erinev formaalsest haridusest, ja
eriti mittteformaalsest haridusest, kuigi teatud juhtudel suudab see säilitada hea seose
eelmainitutega. See ei vasta organiseeritud ja süstemaatilisele hariduse mudelile;
informaalne haridus ei hõlma ilmtingimata eesmärke ja subjekte, mis tavaliselt on
lisatud traditsioonilisesse õppekavasse. Reeglina puudub kontroll sooritatud tegevuste
üle ning informaalne haridus ei näe vajadust väljastada kraade või diplomeid; see
lihtsalt täiendab nii formaalset kui mitteformaalset haridust. Lisaks põhineb see
spontaansel, kogemuste kaudu saadavatel igapäevatingimustel.
19
Mitteformaalse tegevuse eelised ja hüved
Puudused
Formaalne Mitteformaalne Informaalne
Formaalne Väljalangemine: osalemine ei ole järjekindel Kaldub olema
prognoosimatu
Jäik Ei kaasne kraadi/diplomit Läheb vooluga kaasa
Programm Õpetajad ei pruugi olla koolitatud, kuid neil on
kogemus
Vestlustel või internetis võib
olla valeinformatsioon
Klassiruumipõhine
Haridusstandardid
Ei arvesta õpilaste standardite,
väärtuste ja hoiakutega
Eelised
Formaalne Mitteformaalne Informaalne
Tuntud hariduse vorm Informaalne Igal ajal ja kõikjal
Koolitatud õpetajad Paindlikkus korralduses ja meetodites Võib leida aset peaaegu
kõikjal
Regulaarselt Tunnustab hariduse tähtsust Kasutab erinevaid meetodeid
Kaasneb formaalselt
tunnustatud tunnistus
Koolitundide järgsed programmid Elukestev haridus
Kogukonnapõhised organisatsioonid
Võib kaasa tuua suurema enesekindluse formaalses
klassiruumis
Arendab osalejate väärtusi
Aitab määratleda osalejate rolli ühiskonnas
Toetab aktiivseks muutumist
Arendab erinevaid oskuseid
Annab täielik ülevaate kellegi reaalsetest oskustest
20
Mitmekülgsus gruppides ja sotsiaalne kaasatus
Kui lapsed elavad kriitikaga, siis õpivad nad kohustustega elama.
Kui lapsed kasvavad vaenu keskel, siis õpivad nad võitlema
Kui lapsed elaksid hirmuga, siis õpivad nad ebakindlad olema.
Kui lapsed elavad kahetsusega, siis õpivad nad ennast haletsema.
Kui lapsed elavad naeruvääristamisega, siis õpivad nad häbenema.
Kui lapsed elavad armukadedusega, siis õpivad nad kadestama.
Kui lapsed elavad häbiga, siis õpivad nad süüd tundma.
Kui lapsed elavad toetusega, siis õpivad nad enesekindlust.
Kui lapsed elavad sallivusega, siis õpivad nad kannatlikkust.
Kui lapsed elavad kiitusega, siis õpivad nad tunnustama.
Kui lapsed elavad aktsepteerimisega, siis õpivad nad armastama.
Kui lapsed elavad heakskiiduga, siis õpivad nad ennast armastama.
Kui lapsed elavad tunnustusega, siis õpivad nad, et hea on eesmärki omada.
Kui lapsed elavad jagamisega, siis õpivad nad suuremeelsust.
Kui lapsed elavad aususega, siis õpivad nad tõde.
Kui lapsed elavad õiglusega, siis õpivad nad õiglusemõistmist.
Kui lapsed elavad lahkuse ja mõistmisega, siis õpivad nad austama.
Kui lapsed elavad turvalisuses, siis õpivad nad, et nad suudavad uskuda endasse ja
inimestesse, kes neisse usuvad.
Kui lapsed elavad sõbralikkuses, siis õpivad nad, et maailm on ilus koht, kus elada.
Dorothy Law Nolte
UNESCO näeb kaasamist dünaamilise lähenemisena, mis reageerib positiivselt õpilase
mitmekesisusele ja mis ei näe kaasamist individuaalsete erinevuste, vaid võimalusena
rikastada õppimist.
Kaasava õppe kese seisneb inimeste õigusel haridusele, mis on välja toodud Inimõiguste
ülddeklaratsioonis 1948.aastal, ning mille kohaselt:
- Igaühel on õigus haridusele .... Haridus on tasuta, vähemalt alg- ja põhihariduse
tasemel.... Haridus on suunatud isiksuse täielikku arendamisse ja inimõiguste ja
põhivabaduste toetamisele. See edendab mõistmist, sallivust ja sõprust kõikide
rahvuste, etniliste ja usuliste gruppide seas ning toetab URÜ tegevusi rahu säilitamisel
(Art. 26).
21
Sama olulised on ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätted (ÜRO, 1989), mille kohaselt
on lastel õigus mitte olla diskrimineeritud.
Kaasamist nähakse protsessina, kus tegeletakse ja reageeritakse kõikide õppijate erinevatele
vajadustele läbi suureneva osaluse õppimises, kultuurides ja kogukondades, ning kus
vähendatakse tõrjutust koolist ja kooli sees. See hõlmab muutusi ja muudatusi sisus,
meetodites, struktuurides ja strateegiates, koos ühtse visiooniga, kuhu on kaasatud kõik
sobivas vanuses lapsed ja veendumus, et tavasüsteemi ülesanne on harida kõiki lapsi.
Kaasamine tegeleb sobivate vastuste andmisega väga erinevatele õpivajadustele
formaalses ja mitteformaalses õpikeskkonnas. Selle asemel, et kaasav õpe oleks marginaalne
valdkond, kuidas õppijaid saab integreerida tavaõppesse, on tegemist lähenemisega, mis
otsib, kuidas muuta haridussüsteeme ja teise õpikeskkondi erinevatele õppijatele sobivaks.
Eesmärk on aidata õpetajatel ja õpilastel tunda end mugavalt mitmekülgsuses ja näha seda
pigem väljakutse ja õpikeskkonna rikastamisena kui probleemina. Kaasamine rõhutab
puuetega (füüsiline, sotsiaalne ja/või emotsionaalne) inimestele võimaluse andmist võrdseks
osaluseks tavaõppes, kui võimalik, kuid jätab avatuks ka võimaluse teha personaalne valik
isikliku abistaja ja erivahendite osas neile, kes seda vajavad.
Kaasatus tähendab Kaasatus ei tähenda
- Mitmekülgsuse tervitamist
- eeliseid kõikidele õppijatele, mitte
ainult tõrjututele
- Lapsi koolis, kes võivad tunda end
tõrjutuna.
- võrdse juurdepääsu tagamist
haridusele või teatud ettekirjutuste
tegemist teatud laste kategooriates,
seejuures neid mitte tõrjudes.
- Ainult reforme erihariduses, vaid nii
formaalse kui mitteformaalse
haridussüsteemi reformimist.
- ainult vastamist mitmekülgsusele,
vaid ka kõikide õppijate õpikvaliteedi
parendamist.
- Erikooli, vaid pigem lisaabi õpilastele
tavakooli süsteemis.
- Ainult puuetega laste vajadustele
vastamist.
- Ühe lapse vajadustele vastamist
teise lapse arvelt
Sotsiaalse kaasamise eesmärk on toetada tõrjutud ja marginaliseeritud õpilasi, et
kasutada globaalsete võimaluste eeliseid. See tagab, et õpilastel on võimalus kaasa rääkida
22
nende elusid puudutavates otsustes ja et nad naudivad võrdset juurdepääsu haridusele,
ühiskonnaelule ja füüsilistele ruumidele.
Sotsiaalne kaasamine tähendab kõikide kogukonna inimeste õiguste ja normide
austamist; igal inimesel peab olema võimalus osaleda otsustaval määral nende
kogukonnaelus ning nautida võrdset kohtlemist nagu teised.
- Kaasamine on protsess. See tähendab, et kaasamist tuleb näha kui lõpmatut otsingut,
et leida parem viis mitmekülgsusele reageerimiseks. Tegemist on õppimisega, kuidas
elada erinevusega ja kuidas õppida sellest erinevusest. Sel viisil hakatakse erinevusi
nägema positiivsemalt, st kui motivatsiooni, mis toetab õppimist laste ja täiskasvanute
seas.
- Kaasamine tegeleb barjääride kindlaks tegemise ja eemaldamisega. Järelikult hõlmab
see erinevatest allikatest informatsiooni kogumist, seostamist ja hindamist, et
kavandada poliitika ja praktika täiendusi. Tegemist on erinevate tõendusmaterjalide
kasutamisega, et stimuleerida loovust ja probleemi lahendamist.
- Kaasamine tähendab kõikide õpilaste kohalolu, osalemist ja saavutusi. Siin peetakse
„kohalolu“ all silmas seda, kus lapsi haritakse ning kui usaldusväärselt ja täpselt nad
kohal käivad; „osalemine“ seostub nende kogemuse kvaliteediga, kui nad seal sees on
ja seetõtu tuleb kaasata õppijate endi arvamusi; ja „saavutus“ tähendab õppimise
tulemusi kogu õppekava ulatuses, mitte ainult testi- või eksamitulemusi.
- Kaasamine tähendab konkreetset keskendumist neile õpilasgruppidele, keda ähvardab
marginaliseerimise, tõrjutuse või raskustesse sattumise risk. See viitab moraalsele
kohustusele tagada, et neid statistiliselt suuremas „riskis“ gruppe jälgitakse hoolikalt ja
et vajadusel võetakse kasutusele meetmed, et tagada nende õpilaste kohalolu, osalus
ja tulemused haridussüsteemis.
Kvaliteetse hariduse kaasav vaatenurk tegeleb vajadusega tagada, et õpivõimalused
aitaksid kaasa üksikisikute ja gruppide efektiivsele kaasamisele tervesse ühiskonda.
Kvaliteetne haridus on seetõttu haridus, mis on kaasav, kuna selle eesmärk on kõikide õpilaste
täielik osalemine. Me oleme õppinud konstruktiivsetest ja tegevusteooriatest, et õppe kvaliteeti
saab suurendada erinevate õpilaste kaasamisega. Õpetaja suhtumine ja sallivus on vahendid,
millega ehitatakse kaasavat ja osaluskeskset ühiskonda. Kvaliteetsele õppele keskendumine
suurema kaasatuse nimel eeldab strateegiate kindlaks tegemist, et ületada ja kõrvaldada
takistused nende üksikisikute ja gruppide täielikul osalemisel, kes kogevad diskrimineerimist,
marginaliseerimist ja tõrjutust või kes on eriti haavatavad.
23
Hariduse nägemine läbi kaasamise läätse eeldab muutust lapse nägemisest
probleemina haridussüsteemi nägemiseni probleemina, mida saab lahendada kaasavate
meetoditega.
Mitmekülgsuse kontseptsioon hõlmab aktsepteerimist ja austust. See tähendab
mõistmist, et iga indiviid on unikaalne, ja tunnustab meie individuaalseid erinevusi. Need
võivad jääda rassi, etnilisuse, soo, seksuaalse orientatsiooni, sotsiaal-majandusliku staatuse,
füüsiliste võimete, usuveendumuste, poliitiliste veendumuste või teiste ideoloogiate
piiridesse. Tegemist on nende erinevuste uurimisega turvalises, positiivses ja toetavas
keskkonnas. Tegemist on üksteise mõistmise ja liikumisega lihtsast sallivusest kaugemale,
haarates ja väärtustades igas indiviidis sisalduvate rikkalike mitmekülgsuse dimensioone.
Mitmekülgsus on reaalsus, mida loovad indiviidid ja grupid väga erinevatest
demograafilistest ja filosoofilistest erinevustest lähtuvalt. On äärmiselt oluline toetada ja kaitsta
mitmekülgsust, sest üksikisikute ja gruppide väärtustamine vabastab eelarvamustest ning
võrdne ja kõiki austav keskkond on loomupärane.
Laps kui probleem
On erinev teistest lastest.
Tal on erivajadused: erivahendid, spetsiaalne keskkond,
eripedagoogid
Eri reageeri; ei saa õppida
Laps on koolist kõrvaldatud
Haridussüsteem kui probleem
Puuduvad vahendid mitmekülgsusega tegelemiseks: jäigad meetodid, range
õppekava, vanemad pole kaasatud, palju väljalangejaid, palju klassikordajaid
Puuduvad õppevahendid; ja koolitusvahendid
Ei reageeri; ei saa õpetada
Ligipääsmatud keskkonnad
tõrjuvad lapsed koolist
24
„Mitmekülgsus“ tähendab enamat kui lihtsalt erinevuse tunnustamist ja/või sallimist.
Mitmekülgsus on teadlike praktikate kogum, mis hõlmab:
• Inimlikkuse, kultuuri ja looduskeskkonna vastastikuse sõltuvuse mõistmist ja
väärtustamist
• Meist erinevate omaduste ja kogemuste vastastikuse austuse praktiseerimist.
• Mõistmist, et mitmekülgsus ei tähenda mitte ainult olemist, vaid ka teadmise
viise.
• Äratundmist, et isiklik, kultuuriline ja institutsiooniline diskrimineerimine loob ja
säilitab mõne jaoks privileege, samal ajal loob ja säilitab teiste jaoks halvemaid
olukordi.
• Liitude loomist erinevuste vahel, nii et me saame koos töötada kõikide
diskrimineerimisviiside välja juurimiseks.
Mitmekülgsus tähendab seetõttu teadmist, kuidas samastuda nende omaduste ja
tingimustega, mis erinevad meie omadest ja neist gruppidest, kuhu me kuulume, kuid samas
eksisteerivad teistes üksikisikutes ja gruppides. Need hõlmavad, kuid ei piirdu vanuse, klassi,
soo, füüsiliste võimete/omaduste, rassi, seksuaalse orientatsiooniga, samuti religioosse
kuuluvuse, soolise väljenduse, haridustausta, geograafilise asukoha, sissetuleku,
perekonnaseisu, laste arvu ja töökogemusega. Viimasena me tunnustame, et erinevuste
tüübid ei ole alati fikseeritud, vaid need võivad olla ka muutlikud, me austame individuaalseid
õigusi enesemääratluseks, ning me tunnustame, et ükski kultuur ei ole loomupäraselt teistest
kõrgemal.
25
Õpetaja, perekonna ja kogukonna roll
Õpetajad, lapsevanemad, kogukonnad, koolijuhid, õppekava koostajad,
koolitusasutused ja haridusvaldkonna ettevõtjad kuuluvad nende tegijate hulka, kes võivad olla
väärtuslikud ressursid kaasamise toetamises.
Mõned (õpetajad, lapsevanemad ja kogukonnad) on enam kui ainult väärtuslik
ressurss; nad on võtmeisikud kõikide kaasamise protsessi aspektide toetamisel. See hõlmab
valmisolekut aktsepteerida ja toetada mitmekesisust ning võtta aktiivne roll õpilaste eludes, nii
koolis kui mujal. Kaasamise jaoks sõltub optimaalne õpikeskkond suuresti õpetajate,
lapsevanemate, teiste õpilaste ja ühiskonna omavahelises suhetest. Ideaalis hõlmab
efektiivne kaasamine selle rakendamist nii koolis kui ühiskonnas laiemalt.
Muutuse protsessiga seotud inimesed võivad muutumiseks vajada mõningast survet,
kuid muutus saab olla efektiivne ainult siis, kui nad on suutelised ja neil lubatakse reageerida,
et luua endale koht muutuse protsessis.
On leitud, et õpetajate positiivne suhtumine kaasamisse sõltub suuresti nende
kogemusest märgitud õpilastega.
Õpilase arengu ja raskustega seotud diskussiooni tuleb kaasata õpilane ja tema
vanemad.
Sõltumata sellest, kui edukalt last koolis õpetatakse, peetakse perekonna ning
mõningal juhtudel ka kogukonna osalust hädavajalikuks, kui soovitakse tagada, et lapse koolis
õpitut rakendatakse kodus ja teistes reaalelu igapäevastes olukordades.
Perekonnaliikmed ja kogukonnad võivad olla oluliseks ressursiks - kui neid
teavitatakse, motiveeritakse, usaldatakse ja valmistatakse ette efektiivsel viisil.
Kui juhendatakse perekondi nende last toetavates tegevustes, siis ei tasuks kokku
hoida tegevustega. Sageli on väga marginaliseeritud õppijate perekondade kaasamine kõige
suuremaks väljakutseks.
26
Õpetajate roll Perekonna roll Kogukonna roll
Võime valida kõige efektiivsemad
õppemeetodid
Nad peavad tegema tugevat koostööd
kooliga
Juurdepääsu tagamine
Perekonnas peavad valitsema
harmoonilised suhted
Erivajadustega inimeste
teavitamine tegevusvõimalustest
Parimate vahendite või tehnikate
leidmine
Tähtis on suurem perekonna ja
kogukonna kaasamine formaalsesse
haridusse (kaasamise protsess)
Võime muuta klassiruum kaasavaks, et
õpetada lastele akadeemilisi oskusi
Perekondi tuleb teavitada sellest,
millele neil on õigus, nt majanduslikult
Individuaalsete kavade loomine
Aavatud ja keskendunud suhtumine
probleemi lahendamise osas
27
2. moodul: Sihtrühmad
Erinevate tüüpide omadused, vajadused ja strateegiad
Füüsiline puue
Üldised omadused:
Mõiste „Motoorne puue“ tähendab puuduste või kahjustuste kogumit motoorsel
tasemel, mida iseloomustab ühe või enama funktsiooni või võime osaline või täielik kaotus,
mistõttu on tekkinud liikumise ja/või rühiprobleem. See tuleneb kaasasündinud või omandatud
haiguskoldest kas ajukoore keskuses või neuoromotoorses süsteemis.
• Haridus (Kognitiivne) - raskused, mis on seotud tähelepanu, mälu, tajumise või
akstraktse mõtlemisega; enesemääratlemise, emotsionaalse kontrolli ja otsuste
tegemisega seotud raskused.
• Sotsiaalne (kommunikatsioon) - tervisega seotud probleemid võivad negatiivselt
mõjutada inimeste sotsiaalset funktsiooni; kommunikatsiooniga seotud probleemid
võivad takistada või piirata sotsialiseerimist - koos või ilma abitehnika kasutamiseta;
Grupiliikmete vaheliste positiivsete suhete säilitamisega seotud raskused.
• Personaalsed oskused (iseseisev toimetulek) - globaalsed sõltumatuse ja
mobiilsusega seotud raskused; piirangud igapäevaelu tegevustes ja vaba aja
tegevustes osalemises, täpsemalt näiteks mobiilsuse, hügieeni, toitumise, spordi või
hobidega seoses.
• Füüsiline - motoorsed, asendi- ja meelelised muutused või puuded; Spastilisus või
muud muutused lihastoonuses, düstoonia, atetoos või ataksi; ebatavalised refleksi
mustrid; muutused motoorses kontrollis; Tasakaalu, stabiilsuse, koordinatsiooni ja
rühiga seotud raskused; muud funktsionaalsed puuded (kõndimine, istumine jne).
Vajadused:
• Haridus (Kognitiivne)
o Selge ja täpne keel ülesannete andmisel
o Muudetud tempo ülesannete täitmisel
o Sensoorne stimulatsioon
o Vaimsete protsesside stimuleerimine: mõtlemise, mälu, tähelepanu,
kujutlusvõime ja loomingulisuse arendamine.
o Õppimise arendamine abitehnika kasutuse kaudu.
28
• Sotsiaalne (Kommunikatsioon)
o Empaatia arendamine
o Sotsiaalsete oskuste arendamine
o Suhtlemise arendamine
• Personaalsed võimed (iseseisev toimetulek)
o Igapäevategevuste arendamine
o Erinevate keskkondadega seotud kohanemisvõime arendamine
• Füüsiline
o Motoorsete, kehaliste ja sensoorsete oskuste arendamine
o Tugivahendite kasutamine
29
Aktiivsus-ja tähelepanuhäire
Üldised omadused:
ATH on krooniline häire, mis tähendab, et see mõjutab inimest terve tema elu. Samuti
on sümptomid väga erinevad, mis tähendab, et neid võib esineda erinevates kontekstides,
reeglina rohkem kui ühes. Nende omadustega lapsel esinevad tavaliselt järgmised sümptomid:
• Tähelepanupuudulikkus
o Keskendumisraskused
o Seoseta mõtted
o Raskused tähelepanu koondamise ja säilitamisega
o Ei paista kuulavat
o Tulemus sõltub ülesandest
o Nauditavate tegevuste puhul võib olla suurem keskendumisvõime
o Raskused ülesannete kavandamisel, organiseerimisel ja õigeaegsel
täitmisel
o Raskused uute asjade õppimisel
o Oma käitumise halb enesekontroll, see tähendab, et lapsel on raskusi
käitumise jälgimise ja muutumisega, mis sobiksid erinevatesse
olukordadesse ja keskkondadesse.
• Hüperaktiivsus o Ei suuda paigal püsida (nt niheleb toolil, rändab ruumis ringi, toksib
pliiatsiga, väänutab jalgu ja katsub kõiki asju)
o Paistab rahutu ja kärsitu
o Võib hüpata ühe tegevuse juurest teise juurde
o Püüab sageli teha rohkem kui ühte asja korraga
• Impulsiivsus
o Enne tegutsemist on keeruline mõelda (nt klassikaaslase löömine, kui
laps on ärritunud või endast väljas)
o Raskused oma korra ootamisega, nt mängu mängimisel
30
Vajadused:
• Haridus (Kognitiivne)
o Väiksemad toimetulevad ülesanded
o Aktiivsed pausid
o Aktiivne õpe
o Õpilaste huvidele üles ehitatud materjal
o Huvitavad visuaalsed ja kuulatavad esitlused
o Personaalsed märkused
o Avatud küsimused (mitte õige-vale tüüpi küsimused)
• Sotsiaalne (kommunikatsioon)
o Personaalne tähelepanu
o Kohene julgustus ja konkreetne tagasiside
o Positiivne käitumistoetus
o Empaatia arendamine
31
Multikultuursed ja sotsiaalselt tõrjutud grupid
Üldised omadused:
Multikultuurne õpe kirjeldab juhendite süsteemi, mis püüab toetada kultuurilist paljusust
ja tunnistab rasside ja kultuuride vahelisi erinevusi. See tegeleb ühiskonna hariduslike
vajadustega, mis sisaldab enam kui ühte komplekti traditsioone, tegemist on paljude kultuuride
seguga.
Multikultuurilise hariduse eesmärk on vähendada eelarvamusi, tuvastada konflikte,
võimuvõitlusi ja viia ellu hariduspoliitikaid, mis vastavad ühiskonna ootustele ja toetavad
pluralismi.
On leitud, et multikultuuriline haridus on efektiive õpitulemuste edendamisel
immigrantidest õpilaste ja põgenike seas. Seetõttu omistatakse seda ka koolide muutmisega
seotud reformiliikumisele. Muutus siin kontekstis tähendab, et kõiki kooliga seotud aspekte
tuleb muuta, sealhulgas poliitikaid, õpetajate suhtumist, juhendmaterjale, hindamismeetodeid,
nõustamis- ja õpetamisstiile.
Multikultuurilise hariduse saab jagada ka kolme erinevasse kategooriasse:
• Sisule keskenduv Tegemist on kõige levinuma multikultuurilise
haridusprogrammi tüübiga. Nende üldine eesmärk on lisada õppekavasse
erinevate etniliste gruppide teema, et kasvatada õpilaste teadmisi nende
gruppide kohta. Sisu võib hõlmata pühade tähistamist, erinevate rassiliste ja
etniliste gruppide, põgenike kangelaste tundmist, ja naiste ning vähemuste
saavutustele keskendumist. Lisaks võib see sisaldada üksikgruppide
uuringuid, näiteks mustanahaliste, etniliste või naisuuringute programme.
• Õpilastele keskenduv: Paljud programmid lähevad õppekavade muutmisest
kaugemale ning tegelevad spetsiaalselt kindlaks määratud õpilasgruppide,
tavaliselt vähemusgruppide akadeemiliste vajadustega. Sellist liiki
lähenemisel pole vaja õppekava märkimisväärselt muuta. Selle asemel võib
fookus olla õpilaste aitamisel tavakoolidesse üleminemisel.
• Sotsiaalselt keskenduv: Need programmid püüavad vähendada eelarvamusi
ja suurendada kultuurilist ja rassilist sallivust.
32
Vajadused:
• Haridus (Kognitiivne):
o Multikultuuriline haridus võib parandada lugemis-, kirjutamis- ja matemaatilisi
oskuseid; teemapõhine sisu; ja intellektuaalse protsessi oskused nagu
probleemi lahendamine; kriitiline mõtlemine ja konfliktide lahendamine sisu ja
tehnikate kaudu, mis on palju tähendusrikkamad elude jaoks ja raamib etniliselt
erinevaid õpilasi.
o Etniliste materjalide, kogemuste ja näidete kasutamine õpetamise kontekstina,
akadeemiliste ja teemapõhiste oskuste praktiseerimine ja näitamine
suurendavad juhendavate vahendite kasutamist, rõhutab õpitavate oskuste
praktilist tähtsust ning parandab õpilaste tähtajaliste ülesannete sooritamist.
o Paljud õpetajad ja teadlased rõhutavad klassiruumiväliseid eesmärke,
sealhulgas laiemat otsingut haridusliku võrdsuse ja pädevuse suunas ning
sotsiaalse reformi personaalset toetust.
o Need „sotsiaalse muutuse“ motiivid keskenduvad nende õpilaste õpetamise
pikaajalisele mõjule, kes oma elude kaudu aitavad parendada ühiskonda,
juurides välja sellised sotsiaalsed haigused nagu rassism, seksism ja
klassiühiskond.
o Kognitiivset hindamist tuleb teha õppija kõige tugevamas keeles või esimese ja
teise keele kombinatsioonis (Flanagan, Ortiz, & Alfonso, 2007).
• Sotsiaalne (kommunikatsioon):
o Järgmine multikultuurilise õppe alakategooria osa on õpetada õpilastele
konkreetseid tehnikaid nende inimestega suhtlemiseks, kes erinevad neist
endist. - Akadeemilised ja analüütilised oskused on olulised; selle
saavutamiseks „tuleb uurida oskuste õpetamist kultuuridevahelises
kommunikatsioonis, inimestevahelises suhetes, vaatepunkti võtmises,
konteksti analüüsis, alternatiivsete vaatepunktide ja tugiraamistiku mõistmises
ning analüüsimises, kuidas kultuurilised tingimused mõjutavad väärtusi,
hoiakuid, uskumusi, eelistusi, ootusi ja käitumisi.“
o Keele- ja suhtlusoskuse hindamisel on sotsiaalsete eesmärkide jaoks vajalik
keeletase ja akadeemiline keeletase olulised nii emakeeles kui teises keeles,
mistõttu tuleks pakkuda ka vastavat abi.
o Multikultuurilise hariduse eesmärk on aidata õpilastel mõista ja hinnata
kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi ning ära tunda erinevate etniliste, rassiliste ja
sotsiaalmajanduslike gruppide saavutusi.
33
o Multikultuurilises hariduses on väga oluline pakkuda võrdset tähelepanu kõikide
ühiskonnagruppidele.
o Õpilased erinevad üksteisest infrastruktuuride, tugevuste ja nõrkuste, huvide,
vastutuse taseme, soovide, ootuste, tööharjumuste ja mõtlemisstiilide poolest.
o Inimesi mõjutavad nende elukeskkonna harjumused, traditsioonid, hoiakud ja
ootused. Seetõttu tuleks õpetamise- ja õpikeskkondade ette valmistamisel
mõelda erinevatele kultuurilistest erinevustest tingitud probleemidele.
o Õpetada õpilastele konkreetseid tehnikaid, kuidas käituda inimestega, kes on
neist erinevad.
o Oskuste õpetamine kultuurivahelises kommunikatsioonis võib seisneda
inimestevahelistes suhetes, vaatepunkti võtmises, konteksti analüüsis,
alternatiivsete vaatepunktide ja tugiraamistiku mõistmises ning analüüsimises,
kuidas kultuurilised tingimused mõjutavad väärtusi, hoiakuid, uskumusi,
eelistusi, ootusi ja käitumisi.
o Võib pakkuda nii emakeelset kui teistkeelset abi ning see on väga vajalik seda
tüüpi õppeprotsessis,
o Aidake õpilastel mõista ja hinnata kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi.
o Tunnustage erinevate etniliste, rassiliste ja sotsiaalmajanduslike gruppide
saavutusi.
o Et muuta viise, kuidas õpilasi juhendatakse, näidates võrdset tähelepanu
kõikide ühiskonnagruppide töödele.
o Õppijate perekondi tuleb teataval määral toetada.
o Neid tuleb regulaarselt informeerida ning kooli juhtkond peab pöörama neile
peredele suuremat tähelepanu, nad loevad ja neist hoolitakse.
o Need pered peavad toetama oma õpilasi kodus ning õpetajad peavad läbi viima
uuringuid.
o Põhiliselt peavad õpetajad andma nendele õpilastele positiivset tagasisidet
isegi kui nad pole ideaalsel tasemel, saab mõnikord seda rakendada.
• Isiklikud võimed (iseseisev toimetulek):
o Teine multikultuurilise õppe väärtus seisneb selles, - eriti siis, kui
dokumentidesse ja tundidesse tuuakse juurde muul moel alaesindatud grupid -
et õpilastele pakutakse suuremat võimalust näha enda külgede kohta
positiivset, mis annab õpilastele „parema enesemääratluse, positiivse
enesetaju ja uhkuse enda etnilise identiteedi üle“.
o Haridustöötajad rõhutavad, et need isikliku arengu põhimõtted toovad otseselt
kaasa paremad akadeemilised tulemused, kuna õpilased kalduvad olema
enam motiveeritud töötama ja edu saavutama. Õppestiilide teooria kohaselt on
34
õpilastel oma eelistatud viisid või stiilid õppimiseks ning õppekavad ja -juhendid,
mis vastavad õpilaste õppestiilidele, suurendavad samuti nende akadeemilisi
saavutusi (Irvine ja York, 1995).
o Isikliku arengu ja võimete kasulikkus avaldub otseselt tugevas akadeemilises
saavutuses, kuna õpilased on motiveeritud rohkem töötama a edu saavutama.
o Õpilastel on oma eelistatud viisid või stiilid õppimiseks ning õppekavad ja -
juhendid, mis vastavad õpilaste õppestiilidele parandavad samuti nende
akadeemilisi tulemusi
o Õpilased peavad jõudma sügava arusaamani vajadusest võtta
maailmakodanikena vastu meetmed, et aidata lahendada maailmas levinud
keerulisi üleilmseid probleeme.
• Füüsiline:
o Klassiruumi pedagoogika, mille aluseks on positiivne vastastikune mõju
õpetajate ja õpilaste vahel.
o Paindlikkus
o Lihtsustamine.
o Juhendamine ja ühisõpe toob kaasa seda tüüpi õppijate akadeemilised
saavutused.
o Multikultuuriline haridus ja kultuuriliselt asjakohane pedagoogika hõlmab
klassiruumi pedagoogikat, mis hindab õppimisstiile ja ühisõpet.
o Multikultuuriline haridus püüab luua võrdseid õppimise võimalusi kõikidele
õpilastele, muutes kogu koolikeskkonda.
o See püüab luua võrdsed õpivõimalused kõigile õpilastele, sealhulgas
erinevatele rassilistele, etnilistele, füüsilistele ja sotsiaalse klassi gruppidele.
o Multikultuuriliste õpitegevuste kohandamine, kus kõik liikmed saavad osaleda
koolis, võib mõjutada kooli õhkkonda positiivsel viisil.
o Põhimõtteliselt on õpetajad kõige olulisemad elemendid õppimises ja
õpetamises, kuna nemad viivad klassiruumis õppekava ellu ja teevad koostööd
õpilastega. Seetõttu peavad nad aktsepteerima õpilaste bioloogilisi,
seksuaalseid, rassilisi, religioosseid, kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi
erinevusi; võtke see arvesse õpetamiskeskkonna loomisel, vaadake erinevusi
mitte probleemi vaid rikkusena luua parem õpi- ja õpetamiskeskkond.
Autism
Üldised omadused:
35
Autismiskaala põhisümptomid:
• Puudujäägid sotsiaalses kommunikatsioonis ja sotsiaalses vastastikuses
mõjus.
• Piiratud, korduva mustriga käitumine, huvid või tegevused
Autistlikud inimesed kogevad sageli sensoorseid raskuseid nagu suurenenud või
vähenenud tundlikkus valguse, heli, värvi, haistmise, maitsmise või puudutamise osas.
Autism on „skaalahäire“, mis tähendab, et inimeste sümptomid varieeruvad alates
leebest kuni raskeni. Autistlike inimeste puhul on tegemist nendega, kel on märkimisväärsed
intellektuaalsed puuded ja vajavad suurt toetust oma igapäevaeludes, ja ka neid, kel on
keskmine kuni kõrge intelligentsuse tase ja väajavad vähem toetud.
Vajadused:
• Haridus (kognitiivne)
o Selge struktuur ülesannetes
o Selge ja täpne keel ülesannete jagamisel
o Rohkem aega ülesannetega tegelemiseks
o Rutiinid igapäevases planeerimises.
o Väike stiimul
o Visuaalsed abivahendid
• Sotsiaalne (kommunikatsiooni)
o Väike stiimul
o Oluliselt pikem aeg rutiinimuutustega harjumiseks
o Sotsiaalsete vihjete ja kontekstide seletamine
o Algoritmid, et mõista sotsiaalse konteksti jaoks sobivat käitumist
o Eakaaslastega suhete loomise toetamine
o Abi emotsioonide äratundmisel.
o Isiklik koht ja aeg
• Isiklikud võimed (isemajandamine)
o Abi nende olemasolevate võimete/teadmiste organiseerimiseks ja
struktureerimiseks
36
Lisaks tuleb meeles pidada, et parim ravi autistlike inimeste jaoks on varajased ja
spetsiifilised käitumisel põhinevad teraapiad, mille eesmärk on aidata inimesel välja arendada
oskused isiklike väljakutsetega toimetulemiseks.
Autistlikud inimesed vajavad sageli kohandusi oma elamises, õppimises ja
töökeskkondades, et toime tulla oma isiklike raskustega.
o Visuaalsed abivahendid: Mõned õpilased õpivad efektiivsemalt visuaalsete
materjalide abil, kuna nad suudavad paremini mõista visuaalselt esitatud materjale. Selle
tõttu loovad paljud õpetajad „visuaalseid ajakavasid“ oma autistlike õpilaste jaoks. See
võimaldab õpilastel konkreetselt näha, mis toimub kogu päeva jooksul, nii et nad oskavad
selleks ette valmistuda ja teavad, mis järgmisena tuleb. Mõnedel autistlikel lastel on raskusi
minna ühelt tegevuselt teisele üle, nii et see visualiseeriv ajakava aitab vähendada stressi.
o Struktuur ja rutiin: Autismispektri häirega õpilased ei suuda reeglina toime tulla
kaootiliste ootamatute keskkondadega. Õpetajad saavad pakkuda abi, andes lapsele
ajakava ja sammud tegevusteks.
o Töö paarides: Uuringud on näidanud, et töö paarides võib kasuks kasulik
autistlike laste õpetamisel. Neil õpilastel on raskusi mitte ainult keele ja suhtlemisega, vaid
ka sotsialiseerumisega. Lihtsustades eakaaslastega suhtlemist, saavad õpetajad aidata neil
õpilastel leida sõpru, mis omakorda aitab neil toime tulla probleemidega. See võib aidata neil
olla paremini integreeritud tavakooli keskkonda.
o Täiendav tugiisik: Samuti võib abiks olla õpetajabi. See abi suudab anda
detailsemaid juhiseid, mille jaoks õpetajal ei pruugi olla aega autistliku lapse jaoks ning selline
üks-ühele juhendamine aitab lapsel olla kogu ülejäänud klassiga samal tasemel. Samas
mõned väidavad, et õpilane, kes saab individuaalset abi võib muutuda abist liiga sõltuvaks,
mis omakorda toob kaasa raskusi hilisemal iseseisvumisel.
o Ärevuse vähendamine: Autismispektri häiretega õpilastel on mõnikord kõrge
ärevustase ja stress, eriti sotsiaalses keskkonnas. Kui õpilasel esineb agressiivne või
plahvatusohtlik käitumine, siis on õpetajatel oluline ära tunda stressi ja ärevuse mõju. Õpilaste
ette valmistamine uuteks olukordadeks, näiteks läbi sotsiaalse juttu kirjutamise, võib alandada
ärevust. Sotsiaalsete ja emotsionaalsete mõistete õpetamine läbi süstemaatiliste õpimudelite
võib suurendada õpilase võimet kontrollida liigseid käitumuslikke reaktsioone.
Vaimne puue
37
Üldised omadused:
• Füüsilise ja vaimse arengu vahel puudub sünkroniseeritus.
• Erinevus kronoloogilise ja vaimse vanuse vahel suureneb progressiivselt.
• Vaimsete tegevuste mõningate aspektide alaarenemine koos samaaegse vaimsete
tegevuste mõningate aspektide kiirema arenguga.
• Kitsas tajumisväli, mis omakorda mõjutab ruumis orienteerumist
• Esinevad tajumisraskused - motoorsed struktuurid - suurus, kaal, kuju ja värv
• Esitatuse puudulikkus/moonutus
• Mõtlemise vaimne protsess on mõjutatud - kognitiivsete tegevuste jäikus, mõtlemine
on jäik ja reproduktiivne, ei valda abstraktsioone ja üldistusi.
• Võimetus korraldada tegevust/ülesannet efektiivsel moel; nad ei suuda iseseisvalt
lahendada probleeme; nad keskenduvad tegevuse mitteolulistele aspektidele.
• Raskused saada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, väike mälu tootmine,
mehhaaniline mälu.
• Loovuse ja fantaasia puudumine
• Suhtlus on mõjutatud aeglase keelearengu tõttu, mõned on mitteverbaalsed; ei suuda
organiseerida ega koordineerida tegevust ainult verbaalsel käsul; kasutavad suhtluses
stereotüüpe.
• Nad ei suuda keskenduda pikalt; nende tähelepanu kaob kiiresti
• Lapselik mõjutatavus, ei suuda kontrollida oma emotsioone
• Habras isiksus
Vajadused:
• Haridus (Kognitiivne):
o Polüsensoorne stimulatsioon (meelelis-tajumise tugi)
o Tajutavate motoorsete struktuuride (kuju, suurus, kaal, värv) loomine ja
arendamine
o Vaimsete protsesside stimuleerimine:
a. Mõtlemine (analüüs ja süntees, võrdlus ja klassifikatsioon, probleemi
lahendamine)
b. Mälu (praktilised tegevused)
c. Tähelepanu (keskendumisaja ja keskendumise stabiilsuse
suurendamine)
d. Kujutluse ja loovuse arendamine (meelelis-taju abi)
o Mudeli pakkumine ülesande täitmiseks
o Ülesande jagamine väikesteks sammudeks (kasutades visuaalset abi)
38
o Ülesande lõpptulemuse saavutamise viisi näitamine
• Sotsiaalne (kommunikatsioon):
o Sobiva käitumise hoiakute ja reeglite loomine ja arendamine
o Ühiskonnaga kohandumiseks vajalike oskuste loomine ja arendamine
o Erinevate sotsiaalsete situatsioonide (ühistranspordi kasutamine, ostlemine,
muuseumikülastus jne) jaoks vajalike iseseisvate oskuste loomine ja
arendamine
o Kommunikatsioonisüsteemi (verbaalne/mitteverbaalne) arendamine
o Kõnekeele stimuleerimine
o Sõnavara arendamine
o Lugemise ja kirjutamise õppimine/harjutamine
• Isiklikud võimed (isemajandamine)
o Isikliku hügieeni oskuste loomine ja arendamine
o Tervisliku toitumise oskuste loomine ja arendamine
o Isikliku ruumiga (kool, kodu) seotus oskuste loomine ja arendamine
o Riiete kasutamise oskuste loomine ja arendamine
o Jalatsite kasutamise oskuste loomine ja arendamine
• Füüsiline:
o Peenmotoorika oskuste loomine ja arendamine
o Kehakuvandi ja lateraalsuse loomine ja arendamine
o Okulaar-motoorse koordinatsiooni loomine ja arendamine
o Keskkonna teadaolevate elementidega töötamine
39
Sotsiaalselt tõrjutud
Üldised omadused:
Tegemist on suhtelise definitsiooniga, me saame defineerida tingimusi, samas võivad
eri riikides esineda mitmeid arusaamisi või definitsioone. Teisalt võime loetleda mõned
lihtsamad olukorrad, mis aitavad meil ära tunda:
▪ Töötud vanemad või kui vanematel puudub stabiilne töökoht.
▪ Kui laps orb või tal on üks vanem
▪ Kui vanemad on väheharitud
▪ Suur perekond, see tähendab palju lapsi perekonnas
▪ Kui vanematel on teatud häire, vaimne puue või üldine halb tervis
▪ Majanduslikud probleemid
▪ Eetiline probleem
▪ Kodutus
▪ Teismelised lapsevanemad
▪ Väärkoheldud ja hüljatud lapsed
▪ Vägivald ja vandalism
▪ Koolist väljalangejad
Vajadused:
• Haridus (Kognitiivne):
o Aktiivsed osalusmeetodid
o Kogemusel põhinevad meetodid
o Õpetaja peab olema kogenud ja haritud antud valdkonnas (meeskonnatöö
ekspertide ja vanemate vahel, kes lapsega tegelevad)
o Nad vajavad spetsialiseerunud, haritud õpetajaid, kohandatud õppekava ja
tingimused (väikesed rühmad ja abi).
• Sotsiaalne (kommunikatsioon):
o Lapsed peavad looma sotsiaalseid suhteid: keeled, kultuurilised sisendid
o Ühiskonna majanduslik toetus
o Lähimas asutuses kohalkäimine
o
40
• Personaalsed oskused (iseseisev toimetulek)
o Suhtlemisoskused
o Motivatsioon
o Stressitasemevähendamine
o Enesehindamise, eneseanalüüsi strateegiad
• Füüsiline:
o Hügieenitingimused
o Digitaalselt vastuvõetav
o Sobiv õpikeskkond
o Kaasav keskkond
41
3. moodul: Meetod
Tuckmani teooria
Tuckmani etapid grupi arengus
1965.Aastal esitles Bruce Tuckman nelja etapi mudelit grupi arengus Need etapid on
loomine, tormamine, normimine ja sooritus. Hiljem lisatakse teooriasse viies etapp, peatumine.
Tuckman väitis, et need etapid on kõik vajalikud ja vältimatud, et meeskond saaks kasvada,
väljakutsetega toime tulla, probleeme lahendada, lahendusi leida, tööd kavandada ja
tulemusteni jõuda.
Tuckmani mudel selgitab, et meeskonna küpsedes ja võimekuse suurenedes, suhted
tugevnevad ning juht peab muutma juhtimisstiili. Alguses on juhtiv stiil, sealt edasi nõustamine,
seejärel osalev ja lõpetades delegeeriv ja peaaegu et eemaldunud stiil.
Mudelit kasutatakse peaaegu kõikides valdkondades, mis nõuavad meeskonnatööd,
Nii formaalset kui mitteformaalset õpet praktiseeritakse peaaegu alati gruppides, mis ühiste
eesmärkide täitmiseks peavad töötama meeskondadena - nt. õppimise jaoks toetava
keskkonna loomine. Järelikult on teooria tuntud ka hariduses ning noorsootööspetsialistide
seas.
Grupi arengu etapid
Loomine
Selles etapis hakkab grupp ise ennast moodustama. Inimesed tunnevad end üksteise
suhtes võõrana, mõned võivad tunda ärevust ja rahutust uue grupiga töötamise suhtes, samas
on inimesed reeglina ka põnevil uues grupis töötamise suhtes Fookus on suuresti üksteise
tundma õppimisel, konflikti õhutavaid teemasid tavaliselt välditakse.
Tavaliselt sõltub grupp suuresti juhist ja ei pruugi selles etapis edasi areneda enne, kui
juht ei võta vastutust, et aidata grupil üksteisega tuttavaks saada (meeskonnatöö harjutused),
sõlmida ühiseid töökokkuleppeid ja panna paika esimesed eesmärgid koos töötamiseks.
Õpilaste grupis võiks eesmärk olla näiteks semestri lõpetamine positiivsete hinnetega, teatud
uue teema õppimine või midagi sarnast.
42
Tormamine
Selles etapis tutvuvad inimesed üksteisega ja hakkavad leidma oma kohta ja rolli
grupis. Inimesed on üha enam valmis väljendama oma arvamust ja tundeid ning tunnevad
vähem survet hoida tagasi oma mõtteid, kui see ei ühti levinud arvamusega. See võib kaasa
tuua konfliktiolukorrad. Grupi aktiivsemad liikmed võivad jätta vaiksemad märkamatuks. Selles
etapis võidakse luua väiksemaid rühmasid ja liitusid, erinevad grupid ja inimesed võivad
võidelda võimu pärast. Kuigi eesmärgi selgus suureneb, on grupi liikmetel raske teha otsuseid.
Tavaliselt on see etapp väga mittetootlik, kui rääkida tööst.
Juhi roll on selles etapis samuti märkimisväärne - kõik vajavad võimalust olla kuuldud,
mõnikord on kompromisside leidmiseks vajalik lepitamine. Ühistele eesmärkidele
keskendumine võib olla üks strateegiatest, kuidas sellest etapist edasi liikuda. Kui gruppi ei
juhita hästi, siis või grupp jääda sellesse etappi pikaks ajaks.
Normimine
Antud etapis on grupp jõudnud ühistele kokkulepetele, kuidas töötada grupis; rollid ja
vastutused on selged ja kõigi poolt aktsepteeritud. Gruppi või grupi tööd puudutavaid tähtsaid
otsuseid tehakse ühisel otsusel. Väiksemad otsused võib delegeerida grupisiseselt
üksikisikutele või väikestele gruppidele. Grupiliikmed tunnetavad oma ühtsust ja on
vabatahtlikult valmis loobuma oma ambitsioonidest grupi nimel. Grupp tähendab üheskoos
nalja tegemist, tekivad siseringi naljad ning üksteisele pannakse hüüdnimesid. Tööalaselt on
see etapp tavaliselt väga produktiivne.
Grupp ei vaja enam tugevat liidrit. Selleks et grupp liiguks edasi järgmisse etappi, võib
ja peab grupiliider (nt õpetaja) tasakesi andma üha enam vastutust grupile, et nad juhiksid endi
tegevusi ise.
Sooritus
43
Antud etapis on grupil väga tugev arusaam enda eesmärkidest ja selge ühine visioon,
kuidas neid saavutada. Grupis tunnetatakse väga suurt autonoomsust. Grupiliikmed
hoolitsevad üksteise eest ja kirjeldavad gruppi sageli perekonnana. Arusaamatused ja
arvamuste erisused lahendatakse positiivsel viisil; vajadusel algatab grupp ise muutuste
ettepanekuid ja viib need ellu grupi struktuuris või kasutatud strateegiates. Tööalaselt on antud
etapp väga efektiivne.
Grupp ei vaja juhendamist ega abi. Kui juht üritab seda teha, võib kaasneda konflikt
juhi ja väga autonoomse grupi vahel. Juht peab olema võrdselt töötav meeskonnaliige, kelle
peamine ülesanne on jälgida üldist protsessi. Kui grupp vajab juhi abi isiklikul või grupi tasemel,
siis tavaliselt võtavad nad enda kohuseks seda ise endale otsida.
Lahkuminek
Ühel hetkel lõpeb grupis töötamine - ehk seepärast, et eesmärgid on täidetud
(mõnikord püstitab grupp uued eesmärgid soorituse või peatumise etapis, et töötada üheskoos
edaspidigi) või sest grupi jaoks määratud aeg on lõppenud (nt suvevaheaeg, kooli või laagri
lõpp). Kui grupp on jõudnud soorituse etappi, siis grupi lahkuminek võib liikmetele olla küllaltki
valulik. Grupiliikmed võivad tunda ebakindlust või kogeda ärevust. Samal ajal võivad
grupiliikmed kogeda suurt rahulolu, kuna ühised eesmärgid suudeti edukalt saavutada. Töö
produktiivsus on tavaliselt madal, kuna suur hulk energiat läheb isikutevaheliste suhete ja
inimese endi tunnetega tegelemiseks.
Juht peab võtma ülesandeks valmistada gruppi ette lahkuminekuks, võib tutvustada
mõningaid lahkuminekurituaale. Liikmed vajavad tuge ja empaatiat oma emotsionaalses
etapis.
Nagu varem mainitud, siis kõikidel gruppidel on võimalik läbida kõik nimetatud etapid.
Sellele vaatamata - juhul kui iga taseme ülesandeid ei täideta, siis grupp ei liigu järgmisse
etappi. Sageli juhtub, et grupid jäävad loomise ja tormamise etappi väga pikaks ajaks kinni.
Vaja on tuge ja juhti, et liikuda edasi järgmistesse etappidesse. Väga oluline on märgata, et
juhul kui tutvustatakse uut liiget meeskonnale (kas grupiliige või juht), siis grupp liigub tavaliselt
esimesse, loomise etappi ning kogu protsess hakkab otsast peale.
44
Tunded Käitumised
Grupi ülesanded Grupijuhi roll
Loomine
- Põnevus meeskonda kuulumisest - Positiivsed ootused - Ärevus - Soov olla aktsepteeritud
- Palju küsimusi - Pigem passiivne - Tõsiste teemade vältimine
- Üksteise tundma õppimine - ühiste eesmärkide omamine - Rollide jaotamine meeskonnas
Stiil: juhtiv - Meeskonnatöö harjutused - Ühiste kokkulepete tegemine - Ühiste eesmärkide sõnastamise abistamine
Tormamine
- Ärritus - Kartus, et eesmärke ei täideta
- Vaidlemine - Üksteise kritiseerimine - grupi arvamusest erinevate mõtete väljendamine
- Selge fookuse püstitamine - Grupi piiride kompamine - Rolli selgitamine grupis
Stiil: juhendav - Vahendav - End väljendava sooviva inimese toetamine - Üksikindiviidide tugevuste rõhutamine
Normimine
-Enesekindlus enda mõtete väljendamises - Teiste aktsepteerimine - End meeskonnaliikmena tundmine
- Konstruktiivne kriitika - Mõtete jagamine - Probleemide lahendamine - Ühiste eesmärkide ees vastutuse võtmine - Siseringi naljad, hüüdnimed
- Ühiste eesmärkide täitmine Stiil: osalev - Juhi rolli vähendamine - Vastutuse panemine grupile - Grupi protsessi hindamise toetamine
Sooritus
- Rahuolu - Meeskonda kiindumus - Enesekindlus enda võimetes
- Probleemide ennetamine ja lahendamine - Rolli paindlikkus - Erinevuste väärtustamine - Edu spontaanne tähistamine
- Lisapingutus ühiste eesmärkide täitmiseks - Meeskonna arengu parendamine
Siil: delegeeriv - Üldise protsessi vaatlemine
Lahkuminek
- Ärevus - Muretsemine - Kurbus - Rahulolu meeskonna saavutuste üle - Segadus
- Vähem keskendumist või isegi rohkem tähelepanu ühistele eesmärkidele - Rõhk personaalsetel suhetel
- grupi ette valmistamine lahkuminekuks. - Ülesannete lõpule viimine
Stiil: toetav - Juhi roll suureneb taas kord - Hindamise toetamine - grupi õrn ettevalmistus lahkuminekuks
45
Aktiivsete osalusmeetodite omadused ja definitsioonid
„Pole kahtlustki, et kõik meie teadmised saavad alguse kogemusest.“ (Immanuel Kant)
Suurim erinevus formaalse ja mitteformaalse hariduse üle on meetod, mida ise
kasutad. Meetod on vahend, mis aitab meil saavutada eesmärgid. See vastab küsimusele
Kuidas?
Kõik meetodid on erinevate tegurite ristumise
tulemus, mistõttu on hariduse puhul alati tegemist
kunstiga: kunst kohaneda, täpseks olukorraks,
metoodikaraamatud annavad üldised suunised .
(Gaston Mialaret)
Kasutades aktiivseid osalusmeetodeid loodetakse, et õpilased mitte ainult ei saavuta
põhjalikumat arusaama seotud teemadest, vaid ka nende motivatsioon suureneb. Õpilaste
kaasamine nende õppimisse on väga vajalik. Samuti kasutades erinevaid õppetehnikaid,
saame aidata õpilastel saada aru maailmast erineval viisil, suurendades tõenäosust, et nad
jõuavad kontseptuaalse arusaamani. Õpetaja peab olema hea vahendaja, kes jälgib ja toetab
grupi dünaamikat. Modelleerimine on juhendav strateegia, kus õpetaja näitab uut
kontseptsiooni või lähenemist õppimisele ja õpilased õpivad vaadeldes. Ei piisa ainult
teaduslike kontseptsioonide kohta lugemisest või õpetaja selgitusest nende kohta. Uuringud
on näidanud, et modelleerimist saab kasutada distsipliinide seas ja erinevate hinnete ja
võimetega klassis. Kasutades seda tüüpi juhendamist julgustavad õpetajat õppimist.
Viimastel aastakümnetel on huvi aktiivsete osalusmeetodite vastu suurenenud.
Aktiivsed osalusmeetodid on need, mis suudavad mobiliseerida laste motivatsiooni,
fokusseerida nende tähelepanu, panna nad tegutsema tunni ajal. Nii kasutab laps oma
fantaasiat, loovust, oma arusaama, mälu jne. Need meetodid rõhutavad õppimist läbi
tegutsemise.
Aktiivsed osalusmeetodid panevad lapse uurija positsiooni, pannes ta avastama
õppimise sisu omal käel. Kasutamiseks parimad strateegiad põhinevad individuaalsel
avastamisel.
46
Traditsioonilised strateegiad Aktiivsed osalusmeetodid
Lapse roll
- Aktsepteerib passiivselt õppesisu
- Jätab meelde ja taastoodab õppesisu
- Töötab üksinda
- Analüüsib aktiivselt õppesisu
- Teeb koostööd ülesannete täitmisel
- Töötab paaris/rühmas
Õpetaja roll
- Kasutab eesmist lähenemist (loengud)
- Dikteerib oma ideid
- Ei toeta meeskonnatööd
- Ta on lugemises partner
- Aitab lastel oma mõtetest aru saada ja
edendada
- Toetab meeskonnatööd, koostööd
Õppimisviis
- Õppimine põhineb meelde jätmisel ja selle
taastootmisel
- Toetab lastevahelist võistlust ja hierarhiat
- Õppimine põhineb kompetentside ja
võimete arendamisel
- Edendab lastevahelist koostööd
Need meetodid stimuleerivad huvi teadmiste vastu, lihtsustab kontakti keskkonnaga,
mis viib edasi sotsialiseerimiseni. Nad toetavad lastevaheliste suhete rajamist, ühist
arusaama, aktsepteerimist ja austust.
Aktiivse osalusmeetodite eesmärgid:
• Toetab sotsiaalset ja hariduslikku kaasamist
• Stimuleerib õppimise motivatsiooni
• Stimuleerib enesekindlust
• Kinnistab positiivset suhtumist õppimisse
• Kinnistab tugevaid lastevahelisi suhteid
Näited: Arutelu, ajurünnak, rollimäng, foorumteater, mänguetendused, akvaariumimeetod,
intervjuu, ekskursioonid, simulatsioonid, jututahvel
47
Mitteformaalsete tegevuste tüüpide lühikirjeldus
Kunstid (muusika, tants, näitlemine, maalimine, kirjandus, fotograafia, kino,
keraamika): Kunstide kaudu õpetamine viib loovuse positiivse väljenduseni - vabadus
väljendada emotsionaalseid, instinktiivseid, impulsiivseid, nalja/mängu ja spontaanseid
mõtteid - ja seetõttu toetab see psühholoogilist, emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu.
Sport kõigile: Sport võib olla vahend tegevuse ajal, mis nii julgustab kui stimuleerib
meeldivat, vabastavat ja aktiivset tegevust kõikide kaasatud inimeste jaoks. Seetõttu
kasutatakse võrdseid võimalusi toetavas, kõikidele suunatud ja kaasavate tegevuste arenguks
mõeldud „sport kõigile“ aluskontseptsioonis strateegiaid, mille eesmärk on nii puuetega kui
puueteta inimeste sporditegevuste võimaluste mitmekesistamine.
Loodus: Õpetamine looduse kaudu võimaldab õpilastel kasutada erinevaid võimalusi
suhtlemiseks, - omavahel ja ümbritseva maailmaga - pakkudes neile võimalusi eri tüüpi
unikaalseteks isikutevahelisteks kogemusteks. Loodusega kontaktis olek toetab
iseavastamise protsessi ja võimalust end füüsiliselt väljendada rikkalikus keskkonnas. Sellised
keskkonnad on täidetud kehaasendi ja sensoorsete stiimulitega, kus õpilased võivad oma
loovust ja fantaasiat kasutades ellu viia tegevusi, mida saab kõikidega jagada.
Sotsiaalsete oskuste dünaamika (kodaniku roll): Sotsiaalsete oskuste arendamine
toetab kohanemist erinevate olukordadega ühiskonnas, hõlmates olukordi nagu
inimestevahelised suhted, sotsiaalse situatsiooni tajumine ja diskrimineerimine, probleemide
kindlaks tegemine ja mõistmine ning sobivate lahenduste leidmine ning otsuste tegemine.
Seoses kodaniku rolliga koonduvad kõige olulisemad mõisted ümber õigluse, õiguste,
vabaduse, võrdsuse, demokraatia, diskrimineerimise ja multikultuurilisuse. Isiklike ja
sotsiaalsete oskuste arendamine, enesemääratlus ja arendamine on vajalikud keskkonnas
kohaneva tasakaalus isiksuse arendamiseks.
Igapäevaelu tegevused: Oluline on toetada võimalikult suurt iseseisvust, kasutades
kohanemisi ja strateegiaid, mis inimese potentsiaalile tuginedes toetavad iseseisvumise
protsessi erinevates mõtestatud tegevustes. Igapäevaste tegevuste puhul ei ole tegemist
ainult inimese motoorsete refleksidega, vaid inimese erinevate aspektide peegeldustega, mis
toetavad paremat elukvaliteeti.
48
E-õppe keskkond E-õppe keskkond võimaldab õpivõimaluste mitmekesistamist
õppimise ja mängu vahelise virtuaalse vahenduse kaudu. Sel viisil saab luua õpilaste või
õpilasgruppide jaoks individualiseeritud tegevusi, kasutades avastamiseks aina enam
motiveerivaid keskkondi ja suhtlusvahendeid - tehnoloogilist ja virtuaalselt keskkonda.
Mõningatel juhtudel on tehnoloogiliste vahendite kasutamine vajalik - eriti siis, kui tegemist on
osalemise kvaliteediga - sõna andmine, võimalus ja aktiivne roll kõikides keskkondades neile,
kel teisiti seda poleks.
49
4. moodul: Kuidas?
Töölehe valdkondade kirjeldamine
Kategooria Kirjeldus
Nimi Määrake tegevuse nimi
Tegevuse liik (valdkonnad)
Näidake, kuhu valdkonda tegevus kuulub: Kunstid (muusika, tants, näitlemine,
maalimine, kirjandus, fotograafia, kino, keraamika), Sport kõigile, Loodus,
Sotsiaalsete oskuste dünaamika (kodaniku roll), igapäevaelu tegevused, e-
õppe keskkond või mõni muu valdkond.
Eesmärgid (Oskuse arendamine)
Näidake, milliste eesmärkidega tegeletakse tegevuse ajal, võttes arvesse
kolm võimalikku valdkonda:
1. Motoorsed oskused - tasakaal, koordinatsioon, tugevus, vastupidavus,
taluvus, paindlikkus, täpsus, kiirus jne.
2. Kognitiivsed oskused - tähelepanu, mälu, strateegia, taktika,
planeerimine, probleemide lahendamine jne.
3. Sotsiaalsed oskused - suhtlus, koostöö, interaktsioon, juhtimine,
meeskonnatöö jne.
Osalejad
Nende lühikirjeldus või iseloomustus, kellele tegevus on suunatud: vanus,
eeldused (nt oskus ujuda, kui tegevus sisaldab basseini minemist), osalejate
min/maks arv, muu oluline info
Vahendid (Inimesed, materjal ja rahalised vahendid)
Mõelge ja kirjeldage:
1. Vajalikud inimressursid (nt kutsekategooria, arv, muud spetsiifilised
omadused);
2. Vajalikud materjalid, samuti nende kätte saamiseks vajalik logistika
3. Tegevuse läbiviimiseks olemasolevad või vajalikud rahalised vahendid
Aeg Tooge välja täpne või umbkaudne aeg, kui kaua tegevus kestab või määrake
minimaalne-maksimaalne aeg tegevuse jaoks.
Koht Tooge välja, kus tegevus peaks aset leidma (nt spordisaal, klassiruum, köök,
õu jne).
Ettevalmistus Tooge välja, millega tuleb enne tegevust alustamist tegeleda (nt vahendite
paika panemine)
Kirjeldus Kirjeldage detailselt, millist dünaamikat tegevus sisaldab, samuti tegevuse
erinevad etapid.
Kohandused (Materjal või vahendid,
reeglid, kontekst, kommunikatsioonistrateegiad
või muud)
„Kohanemist“ mõistetakse kui tegevuse või mängu muutmist - sisaldab
õpetamist või juhendamise protsessi - võimaldades või lihtsustades nende
õpilaste osalemist, kes muidu ei saaks seda teha. Õpilaste osaluse
50
lihtsustamine eeldab isikliku ja intellektuaalse arengu jaoks sobivate
tingimuste loomist, samamoodi nagu sellega kaasneks õpivõimaluste
suurenemine ja mitmekesistumine. Sel viisil oleks vaja tegeleda mõningate
tegevusega kaasnevate erinevate ülesannete oluliste aspektidega nagu:
• Materjal või vahendid: kasutatavate materjalide asendamine või
kohandamine, võttes arvesse motoorseid mustreid või vajadust
kaasata pedagoogilisi aspekte (nt suurus, kaal, kiirus, esemete
tekstuur ja tihedus; helide või tuledega esemete kasutamine; õpilaste
spetsiifilisi huvisid esindavad esemed; tugitehnoloogia või muud);
• Reeglid: tegevuse spetsiifilise dünaamika asendamine või
kohandamine vastavalt õpilaste omadustele või vajadusele kaasata
pedagoogilisi aspekte (nt kasutada ratastooli jooksmise asemel;
soorituse erinevate tasemete kohandamine - ülesande raskuse
muutmine; mängijate arvu kohandamine; üksikmängu asendamine
paarides või meeskonnamänguga jne.)
• Kontekst: tegevuse läbiviimise koha või keskkonna asendamine või
kohandamine (nt üleliigsed välised stiimulid, ruumi suurus, takistused,
segajad jne.)
• Kommunikatsioonistrateegiad: kommunikatsioonioskuste ja
juhendamisstiilidega seotud meetodite kohandamine, võttes arvesse
õpilaste eripärasid (nt lihtsad, selged ja ühesed verbaalsed käsud;
verbaalse instruktsiooni ettenäitamine; passiivne ja abistav juhtimine
konkreetse ülesande ettenäitamisel koos füüsilise kontakti vahendiga;
suhtlemise abivahendi kasutamine - tähestik, sümbolid või muud;
sobiva ja tähendusrikka tagasiside kasutamine).
Hindamine
Kirjeldage õpilaste ja teiste tegevusse kaasatud inimeste üldist osaluse taset.
Kirjelduse võib esitada erinevates vormides ja võib sisaldada aspekte nagu
omandatud teadmiste ja konkreetse oskuste mõistmine ja näitamine. Sel viisil
on võimalik hinnata aspekte nagu huvi ja rahulolutase, tegevuse tegelik
kestus, harjutuste arv, milles õpilased osalesid või millest olid rohkem
huvitatud, soorituse tase - täidetud ja/või tajutud, vajaliku abi/toetuse
intensiivsus ülesande sooritusel (suurenemine või vähenemine), nautimise
tase, tagasiside tulemuste osas, tulemused või eesmärkide saavutamine jne.
Lisaks on soovituslik anda tagasisidet tegevusele üldiselt ja välja tuua asjad,
mida võiks parandada.
51
Viited
European Comission (2015). Youth work and non-formal learning in Europe’s education
landscape. Luxemburgo: Publications Office of the European Union
UNESCO (2015). Global Perspectives on Recognising Non-formal and Informal Learning.
Londres: Springer Open.
Chapman, A. (2017). Tuckman forming storming norming performing model.
http://www.businessballs.com/tuckmanformingstormingnormingperforming.htm
Stein, J. (s/d.) Using the Stages of Team Development. http://hrweb.mit.edu/learning-
development/learning-topics/teams/articles/stages-development
Tuckman, B. (1965). Developmental sequence in small groups. Psychological Bulletin.
Gheorghe R. (1999). Psihopedagogia dezvoltării școlarilor cu handicap. Editura didactica si
pedagogica, București.
Uni Assignment. Teachers Role In Inclusive Education Education
Essay.https://www.uniassignment.com/essay-samples/education/teachers-role-in-
inclusive-education-education-essay.php
Fish, L. Building Blocks: The First Steps of Creating a Multicultural Classroom. EdChange
Research Room, Multicultural Pavilion. Kättesaadav
www.edchange.org/multicultural/papers/buildingblocks.html, külastatud 7/1/2010
FORMAL, NON-FORMAL AND INFORMAL EDUCATION: CONCEPTS/APPLICABILITY
Claudio Zaki Dib Institute of Physics University of São Paulo, Brazil Esitletud
konverentsil “Interamerican Conference on Physics Education”, Oaxtepec, Mehhiko,
1987. Avaldatud “Cooperative Networks in Physics Education - Conference
Proceedings 173”, American Institute of Physics, New York, 1988, lk. 300-315.
http://techne-dib.com.br/downloads/6.pdf
52
Internetiallikad
http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/3073
http://www.shortly.nl/peZ
http://infed.org/mobi/what-is-non-formal-education/
https://elearningargentina.files.wordpress.com/2008/03/informal-learning.jpg
http://enhancinged.wgbh.org/started/what/formal.html
http://wqd.nl/qJErt
http://infed.org/mobi/what-is-informal-education/
http://www.techne-dib.com.br/downloads/6.pdf
https://metranet.londonmet.ac.uk/fms/MRSite/Research/cice/pubs/professional/professional-
04.pdf
http://infed.org/mobi/what-is-informal-education/
http://www.autismeurope.org/about-autism/
http://www.autism-help.org/autism-education-school-effects.htm
http://www.asha.org/public/speech/disorders/ADHD/
53
LISAD
54
Lisa „2. Moodul - 1. tööleht“
2. Moodul - 1. tööleht
Nimed:
_____________________________________________________________________
Tehke kindlaks grupi liikmed (multikultuursed ja sotsiaalselt tõrjutud, füüsiline puue, vaimne
puue, autism ja ATH):
____________________________________________________________________
Üldised omadused
Sotsiaalne
(Kommunikatsioon)
Haridus (kognitiivne)
Personaalsed võimed
(iseseisev toimetulek)
Füüsiline
55
Lisa „2. Moodul - 2. tööleht“
2. Moodul - 2. Tööleht - nimed ______________________________________________________________________________
Haridus (Kognitiivne)
Sotsiaalne
(Kommunikatsioon)
Personaalsed võimed
(iseseisev toimetulek) Füüsiline
Multikultuursed
ja sotsiaalselt
tõrjutud
Füüsiline puue
Vaimne puue
Autistlik
ATH
56
4. Moodul - Struktuuri tööleht
Nimi
Tegevuse liigid (valdkonnad)
Eesmärgid
(Oskuste
arendamine)
Motoorsed oskused
Kognitiivsed oskused
Sotsiaalsed oskused
Osalejad (vanus)
Vajalikud
vahendid
Inimesed
Materjalid
Rahastus
Aeg
Koht
Ettevalmistus
Kirjeldus
Vajalikud
kohandused
Materjal/vahendid
Reeglid
Kontekst
Kommunikatsioonistrateegiad
Hindamine
57
Lisa „4.moodul - 1. tööleht“
4. Moodul - näide Nimi Boccia päev
Tegevuse tüübid (valdkonnad) Sport kõigile
Eesmärgid (Oskuste
arendamine)
Motoorsed oskused Koordinatsiooni ja täpsuse arendamine
Ruumiline taju
Kognitiivsed oskused
Analüütiline mõtlemine Tähelepanu
Reeglite kasutamine Otsuste tegemine
Probleemide lahendamine Strateegiat
Sotsiaalsed oskused Rühmas töötamine Kommunikatsioon
Koostöö
Osalejad (vanus) 5 aasta - 8 aastat; 4-30 õpilast
Vajalikud vahendid
Inimesed Õpetaja
Materjal Boccia kuulid, kurikad, teip
Rahastus Raha puudub
Aeg 60 min.
Koht 6m x 4m vaba ala
Ettevalmistus Põranda märgistus
Kirjeldus
- Jagage õpilased gruppidesse (2-3 elementi) - Kaks gruppi, üks punaste kuulide ja teine siniste kuulidega. Õpilased peavad maha ajama 3 m kaugusel olevad kurikad. 1 punkt iga maha aetud kurika eest. Kuule veeretatakse kordamööda nii kaua kuni kõik on veeretada saanud - Kaks gruppi, üks punaste kuulide ja teine siniste kuulidega. Õpilased peavad mängima trips-traps-trulli ja võidab meeskond, kel on rohkem kuule alles. - Kaks gruppi, tutvustage algupärase mängu (boccia) reegleid.
Vajalikud kohandused
Materjal/vahendid
-Kuulatavad pallid (Piiksumine, kõlisemini või muu heli) Erineva (tekstuuri, kaalu ja/või tihedusega pallid] - Abivahendid (rambid) - Kuulatavad kurikad (mis teevad tuut, tilisevad või teevad mõnda muud heli, kui kukuvad) - Objekte, mis esindavad inimeste spetsiifilisi huvesid, saab kasutada sihtmärkidena
Reeglid
- Kui inimesel on füüsiline puue, mis piirab tema võimet visata, siis ta võib kasutada abivahendit selle tegemiseks (nt kasutada rampi palli veeretamiseks) - Kui inimesel on kuulmisega raskusi, siis olemas on vahend, mis tekitab kõva heli sihtmärgi lähedal, et aidata leida selle asukoht - Inimesed saavad osaleda oma kaaslaste/perekonna/õpetaja/teiste abiga - Piirake või suurendage mänguaega Piirake või suurendage mänguaega - Tekitage edasiminek liikumise arvuga (nt alustage ühe eesmärgi puhul kolme katsega ja hiljem üks katse järgmise eesmärgiga). - Tehke reegel, et lubatud on astuda joontele
Kontekst - Eemaldage takistused ja liigsed stiimulid - Tooge välja turvajuhendid või reeglid - Suurendage või vähendage sihtkaugust
Kommunikatsioonistrateegiad
- Juhend lihtsa, selge ja ühtsete reeglitega - Esitlus Visuaalse või motoorse kahjustuse modelleerimine- manuaalne liikumisvahend eesmärgiga õpetada inimest iseseisvalt toime tulema
Hindamine - Hinnake huvi ja rahulolu läbi grupi tagasisideme
- Tehke ettepanek parendamiseks
58
Lisa „Hindamine - küsimustik“
Küsimustik
Kuupäev _____/ ____/ ______
Iga järgmise lause puhul hinnake 1st(„Üldse ei ole rahul“) kuni 5ni („Väga rahul“) oma
rahulolu käesoleva kursusega.
Positiivsed aspektid
Ettepanekud
Täname teid!
1
Üldse ei ole rahul
2
Mitte rahul
3
Mitte rahul Mitte rahul
4
Rahul
5
Väga rahul
Organisatsio
on
1. Logistika abi
2.Kestus
3.Ajakava
4.Koolitaja
5.Vahendid
Programmilin
e sisu
6.Huvi
7.Tähtsus
8.Meetodid
9. Pedagoogiline abi
Eesmärgid 10.Teoreetiline
11. Praktiline
Globaalne