Andres Taukar

EJKÜ juhatuse liige

17.11.2011

1

EJKÜ asutati 28.09.1995

Ühingusse kuulub 50 liiget

Soojusettevõtted– 21

- soojuse tootmine, kaugküte ja soojuse müük

Elektriettevõtted– 10

- elektrienergia tootmine, jaotamine ja müük

Soojuse ja elektri koostootjad– 5

Assotseerunud liikmed– 14

- ettevõtted, mis toodavad, müüvad või paigaldavad seadmeid; inseneri-

ja koolitusettevõtted

2

Kuidas maksimeerida metsal ja puidul põhineva majanduse lisandväärtust?

Kuidas aidata kaasa Metsanduse arengukava 2020 realiseerumisele erinevate sektorite poolt?

22/11/2011 3

◦ Puit on olnud aastasadu põhiline energiaallikas. Kodumajapidamistes kasutatakse kütteks tänapäevalgi hinnanguliselt 1-1,2 miljonit tm puitu aastas.

◦ Puidu kasutamine soojusenergia tootmiseks kasvas järsult seoses fossiilsete kütuste hinnatõusuga taasiseseisvumise järgsel ajal. Õli ja gaasiküttel katlamajad viidi üle puiduküttele.Täna kasutatakse kaugküttekatlamajades ca´800 000 tm hakkepuitu aastas

◦ Suurem tarbimise kasv leidis aset ka seoses uute koostootmisjaamade rajamisega Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2009-2010 ühtekokku 800 000 tm/a

◦ 2009.a. alustati energiapuidu kasutamist ka Narva Elektrijaamades aastases mahus ca´300 000 tm/a. Maht võib kasvada kuni 600 000 tm-ni

◦ Võimalik järgmine hakkepuidu tarbimise kasv võib tekkida seoses Narva uute plokkide valmimisega. Kummagi maksimaalne aastane tarbimine 1,3 miljonit tm

1 mtm= ca´ 2 TWh 4

miljonit tm

1-1,2

0,8

0,8

0,3

2 x 1,3 ??

Mets ja energia

Aastate 2000-2010 statistilised kütusehinnad ja prognoos kuni 2030 aastani.

Elering „Varustuskindluse aruanne 2011“

1 GJ=0,277 MWh ; 6 €/GWh=21,7 €/MWh

5

22/11/2011 6

Turba ja hakkepuidu hinnaprognoos aastast 2000 Allikas: autoriteetne rahvusvaheline konsultatsioonifirma

Hakkepuidu

hinnaprognoos

aastaks 2011

6,5 €/MWh

Seni langil põletatud või vaalutatud raiejäätmed on osutunud kaubaks

Kasvanud hõimaldab majandada metsi, kus saepalgi ja paberipuu osakaal on väike

Paberipuidu turu madalseisu korral on võimalik müüa küttepuiduks

Metsaomaniku tulud kasvavad

7

Tarbijate kulud kasvavad Kodukulud

Tootmiskulud

Vajalik on mõistlik kompromiss metsa omanike ja puidu tarbijate vahel.

8

Kuidas mõjutab energeetika metsa ja energia tarbijaid?

9

53,7 EUR/MWh, kui see on toodetud taastuvast

energiaallikast (va biomass) või biomassist tõhusa

koostootmise reziimil;

32 EUR/MWh, kui see on toodetud tõhusa

koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse

tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist;

või tõhusa koostootmise tootmisseadmega, mille elektriline

võimsus ei ületa 10 MW;

14-16 €/MW põlevkivil töötava tootmisseadme installeeritud netovõimsuse kasutatavuse eest tunnis, kui tootmisseade on tööd alustanud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2016. aasta 1. jaanuarini.

Taastuvenergia toetused

Energeetilise puidu tarbimine:

2009.a. 22 PJ 6 TWh 3 mtm

2020.a. 30 PJ 8,3 TWh 4,15 mtm

10

EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020

Summaarne energia lõpptarbimine 2010.a. 37,3 TWh

Puidu primaarenergia kütteks

(ilma elektritootmiseta) 2010.a. 7,1 TWh 19%

Taastuvelektri tootmine 2010.a. 0,634 TWh 1,7%

(tegelik 0,862 TWh 2,3%)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia summaarses lõpptarbimises 2010.a. 21,3 %

Eesmärk 2020.a. Direktiivist (2009/28/EÜ) 25%

11

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

... aga, kodumajapidamiste tarbimist ja taastuvenergia osakaalu on

ca 2 TWh (1 mtm ) võrra üle hinnatud ja tegelik taastuvenergia

osakaal 2010.a on ainult ca´16 %

Uute põlevkiviplokkide finantseerimise erinevate variantide mõju hakkepuidu nõudlusele?

Riigi abi ettevõttele?

Taasuvenergia toetuste kaudu?

Tasuta heitmekvootide kaudu?

12

Metsandust ja taastuvenergeetikat tuleks vaadelda koos töötleva tööstusega ühetse tervikuna.

Metsandus ja energeetika vastasmõjude hindamiseks tuleb korrastada riiklik statistika ja viia vastavusse metsanduses ja energeetikas kasutatavad andmebaasid.

Tuleks hinnata hakkepuidu nõudlusest tuleneva hinnatõusu mõju kodukuludele ja puitu toormena kasutavate töötleva tööstuse majandustulemustele.

Lahendada uute põlevkiviplokkide finantseerimine sellisel moel, et mitte tekitada tormi hakketurul ja vähendada puidul põhineva majanduse lisand väärtust.

Puitu, kui piiratud energiaressurssi tuleb kasutada efektiivselt. Energiatootmisel tuleks eelistada koostootmist.

Ei ole otstarbekas tekitada hakkepuidu nõudlust, mis ületab kodumaise pakkumise

13

Tänan!

Foto: Tallinna Elektrijaam

epha@epha.ee, www.epha.ee

14

Tänan tähelepanu eest!