AJAKAVA

I päev – teisipäev 5. märts

12.00 Kogunemine, vahepealsete uudiste

jagamine

13.00 Lõunasöök

14.00 Meie ajalehed

Kuidas luua oma algatusest head näidet?

Kuidas noori kaasata?

Kuidas oma ettevõtmise mõju

laiendada?

18.00 Õhtusöök

19.00 Aruteluring ”Julge küsida”

II päev – kolmapäev 6.märts

09.30 Päeva algus

Millest head koostööd ära tunda?

Kuidas partnereid kaasata?

Ruutude mäng

Lõpumõtted

13.00 Lõunasöök, lahkumine

VÕRGU VIIMANE VÄLJAASTE NELJAS KOHTUMINE PIKAAJALISES ARENGUPROGRAMMIS

KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE "INNUSTAVAD TEOD KOOLIRASKUSTES NOORTE TOETAMISEKS"

PEATOIMETAJA VEERG Hea meel on saata teele kirjalik kokkuvõte märtsis

toimunud koolituskohtumisest Rakveres. Loodetavasti

aitab see meelde tuletada koolitusel toimunud

arutelusid ja on abiks tegevuste ellu viimisel.

Nõnda nagu looduses, on aprill-mai suurte muutuste

aeg, nii ka arenguprogrammis tehakse just nendel kuudel

hulk innustavaid tegusid (kooliraskustes) noorte

toetamiseks.

5. juunil kohtume Tallinnas programmi lõpuseminariks,

et vaadata tagasi toimunud tegevustele, elluviidud

algatustele ning üheskoos õppida enda ja teiste

kogemustest.

Mida teile soovida? Et teil ikka hästi läheks!

KEVAD, 2013 NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3

Sa ei pea nägema tervet treppi. Lihtsalt tee esimene samm.

SISUKORD

• Ajakava, peatoimetaja veerg

• Isiklik tagasiside rühmadele

• Enesemääratlemise teooria

• Kasulikud lingid

• Arutelu ”Kuidas noori kaasata?”

• Projekti rada ja suunavad küsimused hea näite kujundamiseks

• Koostöö – kerge või keeruline?!

• Mõtisklus ruutude mängu tulemusena

Haapsalu

positiivne suund! Lähtekoha muutus (kaunistamine mitte

koristamine; meeldivas võtmes töökasvatus)

oluline, et ei sildistaks kooliraskustega noori, ometi tekkis

küsimus: mis noortest edasi saab, kes laagris osalenud?

huviharidust poisslastele, suhtlusringi muutmine

rõõm hakkamasaamisest ja et kuulub kuhugi

oluline teha perega ka tööd

idee ettevõtluseks (ehk tahavad linnaelanikud noori

tellida); laiema võrgustiku kaasamine

kaasamise küsimus: kuidas noored ise sooviksid algatusega

liituda, kuidas tegevus huvitav tunduks, koolitus kui

töölaagri osa

kuidas põhimõtteid edasi levitada?

noorte kogemuse mõtestamine, analüüs oluline - laagri

õpikogemuse /arengu ülekandmine kooli konteksti

Saue

mõelda läbi, kuidas kutsuda noori laagrisse

usaldusisiku roll ja tegevused läbi mõelda, kirjeldada

millist toetust ja/või koolitust vajab tugiisik?

õpetajate suhtumine ja roll laagris osalenud noorte

toetamises, nendega koostöö kavandamine

kaardistada pikem protsess – mis juhtub noorega, kes kord

laagris osalenud; mis tema võimalused on edaspidi, kes ja

kuidas toetab koolis hakkamasaamist

enda töö ümbermõtestamine

Meie maakera ei vaja suurt hulka edukaid ja rikkaid inimesi. Maailm vajab rahu loojaid, tervendajaid, restauraatoreid, juttude vestjaid ja lihtsalt armastavaid inimesi. Ta vajab inimesi, kelle kõrval on hea elada. Ja nendel omadustel on väga vähe ühist sellise ”edukusega”, nagu seda mõistetatakse meie ühiskonnas.

Dalai-laama

ISIKLIK TAGASISIDE GRUPPIDE ALGATUSTELE

KUULUTUS

• Ära anda juba leiutatud jalgratas.

Kontakt: teie grupi mentor

Tartu

teadlik koostöö kooliga – milles seisneb ja väljendub?

milles teadlikkus seisneb, kuidas seda mõõdetakse?

analüüsiratas kõlab kenasti, hea näide tegevuse mõju

mõõtmiseks

tundub mõistlik idee kogu klass haarata tegevusse,

mitte vaid ”probleemsed” – käsitleda klassi kui tervikut

hea idee ka õpetajatele pakkuda võimalust kogu

aktsioon läbi teha

mida teete väljalangejatega?

programmi tegevuste osas läbi mõelda, mida pakute,

millised pädevused toetavad noore hakkamasaamist,

”vähendavad” kooliraskust?

mis saab osalenud noortest edasi? Jätkutegevused, kes

ja kuidas toetab noort koolikeskkonnas? Koostöö

õpetajatega.

Valga

hea mõõdetav eesmärk (igale lapsele huviharidus),

kuigi võiks täpsustada vanuserühma

materjali/voldiku väljatöötamisse kaasata noori

materjali lisada ka huvitegevuse mõju, kasulikkuse

kirjeldused erinevatele kasutajagruppidele (vanemale,

õpetajale, noorele)

kaaluda regulaarsete küsimustike sisseseadmist

huvihariduse teemadel

edasiste tegevuste osas mõelda, kuidas toetada

huviringide juhendajaid ja tõsta nende pädevusi

sihtgrupi kaasamisel

kuidas hoida 5.-6. klassi õpilasi huvitegevuse juures

SOOVITUSI

ENESEMÄÄRATLEMINE Enesemääratlemisteooria (Deci & Ryan) väidab, et inimese parimaks arenguks, motivatsiooniks ja toimimiseks on kolm olulist vajadust: seotus, kompetensus ja iseseisvus (enesemääratlemine). Enesemääratlemine, vahel sõnastatud ka autonoomia või iseseisvusena, on inimese vajadus tunda end tegevuse käivitaja ja suunajana. Igapäevastes situatsioonides avaldub see sageli valikuvõimaluse andmisena. Kompetents või pädevus on vajadus kontrollida tulemust ja kogeda situatsioonist üleolekut, mis vastab nende võimetele. Motiveerivam on anda inimestele jõukohaseid ülesandeid – mis pole ei liiga kerged ega liiga ülejõukäivad. Seotus tähendab vajadust olla rahulolevates suhetes teiste inimestega. Teised inimesed meie ümber on olulised motivatsiooniallikad.

Selgituseks võib vaadata Elina Kivinuki pikemat

kirjutist spordipsühholoogia veebipäevikus

http://spordipsyhholoogia.wordpress.com/2013/0

2/04/mis-sind-kaima-tombab/

KASULIKUD VIHJED, KA SPORDIPSÜHHOLOOGIAST

KASULIKUD LINGID

• Millised on kaasamisalased tõkked tänapäeva

ühiskonnas? Inspiratsiooniks kõne TED-konverentsilt

osalemisest (ka eestikeelsed subtiitrid):

http://www.ted.com/talks/dave_meslin_the_antidote_to

_apathy.html

• Millist nõu annab programm Euroopa Noored

projektide mõju suurendamiseks (nähtavuse

tõstmiseks, tulemuste levitamiseks):

http://euroopa.noored.ee/node/2695

• Julgematele (teisitimõtlejatele?) kirjutab Veigo Kell

kirjutab oma veebipäevikus mõõtmise müüdist

(ilmunud toimetatud kujul ajakirjas Director

oktoobris 2008):

http://sellinemaailm.wordpress.com/2007/07/27/mootm

ise-muut/

KEVAD, 2013 NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3

Juhi esimene ülesanne on määratleda reaalsus. Tema viimane ülesanne on tänada. Vahepeal on aga juht lihtsalt teenija.

Max DePree

Pädevus

Seotus Iseseisvus,

enesemääratlemine

KAKS KASULIKKU MÕISTET MÕÕTMISEST

Tulemus on meie poolt mõõdetavalt ära tehtud tegevus või loodud väärtus. Näiteks: koolitatute arv, asutatud internetifoorum, toimunud üritus. Tulemuse saavutamine ei tähenda, et midagi meie tegevuse tõttu tegelikult ka paremaks muutus, et me midagi mõjutasime. Mõju on meie tegevuste ja tulemuste tõttu tekkinud positiivne või negatiivne muutus. See võib toimuda inimestes (nt 30% intervjueeritavatest kinnitas oma enesekindluse kasvu), olukordades (kaitsealale annetatakse aastas 25% rohkem). Mõju võib olla ka negatiivne, näiteks kui ebakvaliteetne nõustamine lööb riskiperede elurütmi endisest rohkemgi sassi. Allikas: Vabaühenduste liidu EMSL suvekooli 2009

”Üheshindamine” materjalid, www.ngo.ee/suvekool

Kolm küsimust “Heast suurepäraseks” (Jim Collins)

• Mis paneb mul silma särama, inspireerib?

• Millises tegevuses olen ma Eestis maailma parim?

• Kuidas seda finantseerida, et asi end ära tasuks?

Väärtused

• Veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate

tagajärgede või käitumisviisidega, konkreetsetes

olukordades püsivad ning suunavad käitumise, inimeste või

sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi.

• Mis on need põhimõtted, mille nimel oleme valmis

võitlema?

Päästev eesmärk – Hea tulla segaduse ajal tagasi!

• Mõõdetav

• Konkreetne

• Põnev

• Meie isiklik, meie oma

• Realistlik

Projekti nähtavus

Projekti nähtavaks muutmine tegevuste ajal, et toetada

projekti eesmärgini jõudmist.

• Mis on selle juures oluline? Mis on meie alaeesmärgid

projekti nähtavaks tegemisel?

• Kuidas projekti nähtavaks muuta mõistlikus mahus? (vt

kõrvalolevat fotot) Kes peab olema projektist teadlik

(sihtgrupp)? Miks ja mida ta teada peab saama (sõnum)?

Milline on parim viis sihtgrupini jõudmiseks (kanalid ja

vahendid)?

Projekti tulemuste kasutamine ja mitmekordistamine

• Mis on projekti tulemuseks – saavutatud eesmärgid,

tegevused, saavutused, tehtud vead, õpikogemused, vmt?

• Kuidas teised saavad meie tulemusi kasutada? Kuidas oma

tulemusi levitada – kellele, miks ja mida?

• Kuidas saame ise seda kogemust üle kanda uutesse

projektidesse? Õppida enda ja teiste vigadest?

KUIDAS KUJUNDADA HEAD NÄIDET?

Asju, mida on kõige lihtsam teha, on ka kõige lihtsam tegemata jätta.

Robin Sharma

AJURÜNNAK Kuidas kaasata noori, keda tahad?

Ideid, kuidas kaasata noori tegevustesse, vanus 12-13

ja veidi vanemad (võimalik siit edasi arendada!)

• Sõbra kaudu, tema kutsub, kleebib enda külge

• Leida, mis tegelikult huvitab

• Lapsevanemate kaudu

• Eelnev usaldusisik, rühmavanemaga kontakt

• Isiklik kirjalik kutse

• Meelitada tüdrukutega

• Facebook-üritus � osale liikumises

• Kuulsusega meelitada

• Teha öösel

TEEJUHIKS ...

Millest head koostööd ära tunda

• Kõik osapooled panustavad

• Aktiivne selge suhtlus ja üksteise kuulamine

• Selged eesmärgid

• On tunda osalejate huvi antud teemaga

• Ühised eesmärgid

• Hea infoliikumine, ühine visioon, entusiasm, jagatud väärtused, igaüks panustab, erinevad rollid ja ülesanded, mis on ühtselt koordineeritud ja leiavad tunnustamist

• Suudetakse ka keerulisi olukordi lahendada, üksteist innustada

• Aktiivsed osalejad

• Ladus töökorraldus, teineteise mõistmine, üksmeel, särasilmis helge meeleolu

• Sõbralikud kolleegid

• Teiste huvide ja vajadustega arvestamine ning nende aktsepteerimine

• Inimesed, kes töötavad koos, teevad seda innuga, mitte vastumeelselt

• Usaldusväärne ja sõbralik töökeskkond, kus tunned mõnusat energiat, mis meeskonnas on. Nii nagu õhu ja tuulega – tunned, et on õhku, kuidas suvine tuuleke puhub. Nii on!

• Üks hea selge ühine asi koos ajada

Meenuta head koostöökogemust – mis tegi selle võimalikuks?

• Kõikidel meeskonnaliikmetel on konkreetne ülesanne, tahe tegutseda.

• Kõik panustasid

• Ühine eesmärk

• Toredate inimeste, kellel oli sarnane visioon, olemasolu

• Soov, tahe, entusiasm üheskoos midagi toredat korda saata!

• Üksteise kuulamine ja ühine arutelu, ühine eesmärk, üksteisega arvestamine

• Varasem õnnestunud koostöökogemus

• Kõik teadsid oma ülesandeid ja tegutsesid neist lähtuvalt ja usaldasid üksteist

• Koos tegutsedes on väärtused, millest lähtutakse, samad või vähemalt ei ole kaardinaalselt erinevad.

• Kõik panustasid

• Tegijatele meeldis se, mida nad tegid ja meeskond oli väga huvitavatest inimestest koostatud

• Head ideed, mis on kasulikud mõlemale osapoolele

• Usaldussuhe

• Koostöö tuttavatega

• Soov ja tahe aidata ning jõuda ühiste eesmärkide täitumiseni Jätkub järgmisel lehel ����

KEVAD, 2013 NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3

Just meie valikud ja mitte niivõrd meie võimed näitavad, kes me tegelikult oleme.

Albus Dumbledore, ”Harry Potter”

KOOSTÖÖ – KERGE VÕI KEERULINE?!

Mulle meeldib ruutude mängu ”süütu” ilme. Esialgu tundub ülesanne lihtne ja arusaadav, samuti on ülesannet üsna lihtne täita. Osalejatel on vaja vaid istuda laua ääres ja sõnadeta kujundeid kokku panna.

Aga pikapeale asendub mänglev õhkkond segaduse ja ebakindlusega. On see normaalne, et me ülesannet ikka täidetud ei saa? Kas meil on kõik vajalikud tükid? Miks ta aru ei saa, kuidas seda ruutu kokku panna? Mida me valesti teeme? Ilmselt peab meeles pidama, et me ei pruugigi midagi valesti teha. Koostöö võibki olla keeruline ja mitmetimõistetav.

Ruutude mängus on alati teada, et ülesanne laheneb – kõigi osalejate ees peab olema võrdse suurusega ruut. Tegelikus elus me ei tea alati lõpptulemust. Kuid võime kindlad olla, et kui lepime kokku reeglites, siis neid ka

täidetakse. Või kui neid ei täideta, on meil rohkem õigust reeglite täitmist nõuda – juhul, kui nendest on eelnevalt räägitud. Võime kindlad olla, et iga meeskonna liige on andnud endast parima, mis sel hetkel võimalik, et ülesanne laheneks.

Ja me saame alati lammutada oma terviku (võtta rohkem aega uute inimeste integreerimiseks, rääkida läbi reeglid, võtta aega, et senitehtut analüüsida, loobuda senistest reeglitest) selle nimel, et saada paremat tulemust või teha paremini koostööd.

Mõtiskles Elina Kivinukk

Meenutuseks neli koostöö astet: Esimene aste – minul pole seda (kujundit) vaja, annan selle kellelegi, kellel pole seda samuti tarvis Teine aste – minul pole seda vaja, annan selle kellelegi, kes saab seda kasutada Kolmas aste – minul on seda tarvis, annan selle kellelegi, kes saab seda kujundit ka kasutada Neljas aste – olen nõus oma terviku lammutama, et terve meeskond saaks ülesande täidetud.

MÕTISKLUS RUUTUDE MÄNGUST

KOOSTÖÖ – KERGE VÕI KEERULINE?

(jätkub)

Meenuta üht mitte nii head koostöökogemust – mida õppisid, võtsid

kaasa edasiseks?

• Oluline on leida teineteist mõistvad ja ühist tööd toetavad inimesed. Kurb, kui keegi hakkab teiste seljal liugu laskma.

• Üks meeskonnaliige tahtis soleerida ja see segas kogu meeskonna tööd. Õppetund – meeskondades väldidakse seda inimest.

• Keegi toetab mingit mõtet sõnades, aga tegutseb selle mõtte elluviimise vastu.

• Juhtus nii, et tegin ära kogu meeskonna töö. Õppisin – vajalik on konkreetselt paika panna, kes mida ja mis ajaks teeb.

• Isegi kui erinevad inimesed täidavad erinevaid ülesandeid, on vajalik ühtse visiooni olemasolu ning keskne, korralik koordineerimine.

• Kurb, kui plaan tehtud, kuid ei peeta kinni kokkulepetest.

• “Ma räägin seda pärastpoole” ei tööta! Kohe alguses kaasata ideesse ja kõik ausalt ära rääkida.

• Erinevate ülesannete koordineerimata jätmine – ühise nägemuse puudumine.

• Juhtus nii, et kirjutasin projekti ja abi paludes ma jäin abist ilma, sest miskipärast ei sobinud ma

meeskonda … ja rohkem pole ma projekte kirjutanud.

• Koostöö peab olema tähtis kõigi osapoolte jaoks!

KUULUTUS

Lammutustööd soodsalt! Vajadusel teostame töid üle Eesti.

Toimetuse kontakt Elina Kivinukk kivinukk@gmail.com

Kristi Jüristo kristijuristo@gmail.com

MÕTTEAINEKS