Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Aruanne
Endla tn 15 kanalisatsiooni rajamise arheoloogilisest jälgimisest
Asulakoht, I aastatuhane II pool – 16. sajand
Kultuurimälestiste riiklikus registris nr 2593
Arheoloog Toomas Tamla
Tallinnas, 16. augustil 2015
Sissejuhatus Muinsuskaitseameti palvel tegin arheoloogilist jälgimist kanalisatsioonitrassi rajamisega
seotud kaevetöödel (tööde teoastaja OÜ Levinson) Tallinnas Endla tn 15 krundil 14. augustil
2015. Ala jääb arheoloogiamälestise (asulakoht, I aastatuhane II pool – 16. sajand; registri nr
2593) loodeservale. Umbes 75 m lõuna pool, Endla tn 19 paikneb kaitsealune lohukivi (nr
2603), teine lohukivi (nr 2602) jääb u 100 m ida poole (Toom-Kuninga 20a).
Ajalugu Millal Endla tn rajati, pole täpselt teada. Rootsi-aegsetel Tõnismäe plaanidel kulgeb
Tõnismäelt kagusse suunduv tee pigem Toom-Kuninga tänava sihis. 1864. aasta J. Schmidti
kaardil on tänav küll olemas, kuid terve kvartal praeguse Endla, Toom-Kuninga ja Lõkke
tänavate vahel on täielikult hoonestamata. Alles 1875.–1878. aastatel jaotati Endla, Toom-
Kuninga ja Lõkke tänavate vaheline kvartal 11 väiksemaks kinnistuks, mis seejärel ka
hoonestati. Oma praeguse nime sai Endla tn 17. jaanuaril 1923. Varem nimetati seda
Wittenhofi (ka Wittimõisa või Väike-Wittenhoffi) teeks Endla ja Mustamäe tee nurgal
asunud Wittenhofi suvemõisa järgi, mille omanikuks oli Tallinna pürgermeister Jürgen Witte
(1684–1755).
Tööde kirjeldus Tegemist on Tõnismäe kõrgendiku lõunapoolse nõlvaga, kus maapinna reljeef tõuseb laugjalt
kirde suunas Tõnismäe poole. Maapinna absoluutkõrgus kaevataval alal on u 19,5 m, kuid
seoses hoone rekonstrueerimistöödega on sealt 10–15 cm jagu pinnast eemaldatud.
Trassi kaevand paiknes hoone ja Endla tn vahele jääval haljasalal ja kulges krundi
edelanurgst alates u 20 m pikkuse, 1 m laiuse ja kuni 1,8 m sügavuse kraavina SWW–NOO
sihilisena kuni hoone esiseinani (foto 1). Järelevalve eesmärgiks oli saada ettekujutus pinnase
stratigraafiast antud alal. Selleks puhastati mõnes kohas trassi loodepoolset profiili. Kuna
Endla tänava äärne ala hävines pea täielikult 1944. aastal Nõukogude pommirünnakus ning
hoonestati uuesti 1950. aastatel, siis võis eeldada, et pinnase ülemised kihid on seal tugevasti
segatud, mida kinnitas ka trassi profiili vaatlus.
Maapinnast alates oli trassi alal 70–80 cm paksune ehitusprügist koosnev täitepinnas, mis on
ilmselt tekkinud pommitamisel purustatud hoonerusude eemaldamise ja tasaseks planeerimise
käigus. Selle all on kuni 20 cm paksune tugevasti põlenud vöönd, mis sisaldab tuhka, tules
murenenud paekive ja telliseid ning siin-seal söestunud puidujäänuseid (fotod 2 ja 3). Pole
kahtlust, et tegemist on pommitamisaegse põlengukihiga. Põlengukihi all algas hallikas
segatud pinnas, mille paksus varieerus 30–40 cm-ni. Peale siin-seal esinevate väikeste
söetükikeste ei õnnestunud selles tuvastada mingeid inimese elutegevuse jälgi (keraamikat,
luujäänuseid). Nimetatud kihi all järgnes 15–20 cm pakune, kohati katkendlik
diktüoneemakilda kiht, mida võiks pidada looduslikuks, kui selle all poleks tuvastatud uut
30–40 cm paksust halli huumuse- ja liivasegust pinnast, mis oma iseloomult sarnanes ülal
kirjeldatud hallikale pinnasekihile. Ka selles ei õnnestunud inimtegevuse jälgi tuvastada.
Edasi järgnes looduslik liiv, mis algas absoluutkõrgusel 0,15–0,20 m (foto 3).
Kokkuvõte Võib nentida, et tegemist on asulakoha äärealaga, mis on aegade jooksul ehitustöödega
tugevasti segi pööratud. Mõistatuslikuks jääb diktüoneemakilda kihi all oleva hallika
huumuse- ja liivaseguse kihi päritolu. Võimaliku oletusena võiks välja pakkuda, et see
kujutab endast algset looduslikku pinnast ning selle peal olev diktüoneemakilt pole algset
päritolu, vaid toodud sinna Tõnismäe lõunapoolse nõlva laugjamaks kujundamise käigus,
seoses siinsete elamukruntide ja tänavate (sh ka Edla tänava) planeerimisega 19. sajandi teisel
poolel. Kuid see on esialgu siiski vaid pelk oletus.
Üldiselt tundub nimetatud asulakoha ääreala vahetult Endla tn kagupoolsel küljel olevat
arheoloogia seisukohalt suhteliselt väheperspektiivikas. Samas tuleb silmas pidada, et antud
ala vahetus läheduses paiknevad 2 lohukivi, millest ühe (nr 2602) juures on tuvastatud ka
kesk- või varauusaegse asulakihi jälgi (vt asulakoha nr 2593 kirjeldust ja seal osundatud
arheoloogiliste uuringute tulemusi kultuurimälestiste registris).
Foto 1. Endla 15 trassi vaade edelast.
Foto 2. Endla 15 loodeprofiil
Foto 3. Endla 15 loodeprofiil