Asjaigus

AsjaigusLoeng 26.09.09

Vlaigustel on relatiivne iseloom (ainult poolte vahel kehtivad); asjaigustel absoluutne iseloom (asjaiguslikud igused kehtivad kigi suhtes) Asjaiguse rikkumine viib relatiivse igussuhte tekkimisele (omanik saab vargalt tagasi nuda auto)

Asjaiguse printsiibid (4):

(1) Mratletuse phimte a igussuhted saavad toimida konkreetsete asjade suhtes. Praktikas: peavad olema piisavalt mratletud (kik asjad mingis toas saab pantida)

(2) Numerus clausus phimte on ainult kindel arv asjaigusi (omandiigus, piiratud asjaigused). Asjaigused on ainult need, mida seadusandja on otsesnu ette ninud. Seaduses on ette nhtud asjaigused ja nende tpne sisu. Pooled ei saa teistmoodi kokku leppida (v.a. kui seadusandja otsesnu seda ette neb). See on oluline, kuna asjaigused kehtivad kigi suhtes (abs iseloom). Lepinguvabaduse komponentidest eksisteerib a puhul ainult lepingu slmimise vabadus (vormivabadust ja sisuvabadust peaaegu pole). (3) Abstraktsiooniprintsiip ja lahutamisphimte tuleb eristada kohustustehingut ja titmistehingut. Abstraktsiooniprintsiip on oluline tsiviilkibe kindluse tagamise seisukohalt. Ksutustehingu kehtivus ei sltu kohustustehingu kehtivusest (TsS 6 lg 4). (4) Publitsiteediprintsiip asjaiguslikud igussuhted peavad olema avalikud, muidu ei saa neid ju jrgida. AS 90 vallasasja puhul valdaja omandi eeldus (kui ei ole testatud vastupidist). Kinnisasja puhul kinnistusraamat tagab publitsiteeti. Kaasus abstraktsiooniprintsiip: maal makse kigepealt soomlasele (maksab raha ra, aga maalile lubab hiljem jrgi tulla), siis prantslane pakub hinna le, maal antakse talle. Kas soomlane vib nuda prantslaselt maali vlja? Kes nuab mida kellelt mis alusel? S nuab asja (maali) vljaandmist P-lt AS 80 lg 1 alusel. Eeldused: Kas S on omanik?

Kas S omandas asja AS 92 lg 1 alusel?

Vrandajal peab olema ksutusigus OK

Asjaigusleping (ja nad on kokku leppinud, et omand lheb le omandajale). Asjaiguslepingu sisu on see, et asja omand lheb helt teisele le (titmistehing). Mgilepingu alusel tekib asja leandmise kohustus (vlaiguslik leping, kohustustehing, kausaaltehing) OK Kas omandaja S sai maali valduse? AS 32, 33, 36 lg 1. EI => S ei ole asja omanik

Seega ei saa S nuda asja vljaandmist AS 80 lg 1 alusel, kuna ta pole omanik.

Prast vastuse saamist kontrollin, kas see lahendus on iglane?

Meie tlgime pakuti JM slogani konkursilAsi

Asi on kehaline ese

VS 208 lg 3 (mgileping) asja mgi kohta kivaid stteid kohaldatakse vastavalt ka gaasi, vee, elektri, soojuse jne mgi kohta, kui see pole olemusega vastuolus. Vallasasjad, kinnisasjad Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa. Tsiviilkibes saab osaleda kinnisasi, mis on kantud kinnistusraamatusse. Aga ka muu riigimaa osas saab riik oma omandiigusi teostada, kuigi see pole kinnistusraamatus. Asja osa, oluline osa (TsS 53 jj). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis, neid ei saa koormata eri asjaigustega (v.a kui seaduses on ette nhtud teisiti). psivalt hendatud mrav ei ole, kui raske fsiliselt vi tehnoloogiliselt on lahti teha, vaid mduv versus psiv otstarve, kas on olemuslik osa. AS 107 lg 3 - Kui vallasasi hendatakse maatkiga sel viisil, et ta muutub maatki oluliseks osaks, laieneb maatki omand maatkiga hendatud asjale (nt varastad poest vundamendiplokid ja paned nad mrdiga juba paika krundil).

Asja osa

Praldis (autovti)

TsS 63 kulutused

TsS 66 vara - Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate iguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti VS kontekstis ettevtte leminek

Valdus

Omand on igus. Valdus on faktiline olukord. Valdus on tegelik vim asja le. AS 32 jj. Valdaja ja omanik ei pruugi kokku langeda

Otsene valdaja, kaudne valdaja 33, 37. Omanik -> rnik -> Allrnik. Vib olla ka mitu kaudset valdajat

33 lg 3 - Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku vimu asja le teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises vi ettevttes. Ta on hoopis valduse teenija. Aga kui bussijuht kaaperdab bussi ra, siis ta on valdaja (mrav on tahe ta tahab nd vallata seda endale, mitte vastavalt TAKi korraldusele) Valduse omandamiseks on mravad:

tahe on suunatud asja le faktilise vimu saamiseks

vimalus faktilist vimu teostada.

Valdajale on antud ka teatud igused, valdus on ka teatud igustega kaitstud. Valduse ravtmine

AS 45 lg 1 - Valduse ravtmisel on valdajal igus nuda valduse taastamist isikult, kes on nudja suhtes omavoliline valdaja. Pole oluline, kust sa asja said (phimtteliselt vib varas nuda teiselt vargalt asja vlja) AS 41 valduse kaitse omaabi korras. Vastavalt 41 lg 2 peab olemas olema ajaline seos valduse ravtmise ja juga tagasivtmise korral. Kinnisasja valduse omavoliline ravtmine AS 41 lg 3: ajalise seoses nuet seaduse tekstis pole.

Kui aga ei ole omavoliline valduse vtmine, siis ei vi juga ise tagasi vtta valdust. 40 lg 2: on selgitatud omavoli.

40 lg 4: Omavolilise valduse tagajrgede eest vastutab ka selle valduse prija, samuti muu igusjrglane, kui viimane valduse omandamisel eelkija valduse omavolilisusest teadis. kui varas annab asja teisele ptile edasi, siis vib ka sellelt teiselt ptilt vlja nuda. AS 45 lg 2: omanik vib asja varga kest ra vtta kauem. Valduse rikkumine 40 lg 3: valdaja takistamine tegeliku vimu teostamisel. (nit auto pargid sissesidu tee peale ette) Selle vastu 44 (valduse rikkumisest tulenev nue) Kaasvaldus mitu inimest valdavad hiselt, 50. Iga kaasvaldaja vib ka ksi valdust kaitsta vastavalt seadusele. Kinnistusraamat

Kinnistusraamatus peetakse arvestust kinnisasjade, nende omanike ja piiratud asjaiguste kohta. Sinna on kantud kik tsiiviilkibes osalevad kinnisasjad. Seda peetakse reaalfooliumi ja personaalfooliumi alusel (pring kinnisasja ja isiku kaupa)

Kinnistusraamatusse kantud andmed on iged, neile vib tugineda. Kui kinnistusraamatusse on kantud mingi omanik ja ostad tema kest kinnisasja, siis alati saad sina selle omanikuks (isegi kui mja ei olnud tegelikult omanik). Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nhtud andmed. Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusraamatu pidamine on osa kohtumenetlusest (kandemenetlus). Reguleerib kinnistusraamatu seadus. Millal ja mille baasil mingit infot kinnistusraamatus muudetakse, see on tpselt seaduses stestatud.

KR-sse kantakse andmeid kinnistamisavalduse alusel. Selle vib esitada omanik vi isik, kelle kasuks mingit piiratud asjaigust kr-i kantakse (aga siis tuleb lisada omaniku nusolek). Kinnistamisavaldused testab notar. KR-i kantud andmed on alati iged, sest omand muutub kandega kinnistusraamatus. AS 64: Kinnisomandi leandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaigusega (...) on nutav igustatud isiku ja teise poole notariaalselt testatud kokkulepe (asjaigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, (...).

Avaldused vaadatakse lbi kinnistusosakonnas laekumise jrjekorras.

Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud mja tegelikult materiaaliguslikus mttes ei ole omanik (nit vltsingu tttu vi muul phjusel), siis ikkagi loetakse, et ostja omandas asja. AS 56 heauskne omandamine. Tagab kibekindlust. Iga kinnisasja kohta peetav kinnistusraamat sisaldab: kinnistuspevik - registreeritakse kik kinnistamisavaldused, mis on mingi kinnisasja kohta esitatud, kinnistusregister tiitelleht + 4 jagu. kinnistustoimik - kik avaldused ja dokumendid, mis on esitatud kinnisasja kohta Kinnisasja piire mratakse tnapeval maa-ameti katastri jrgi. ks kinnisasi vib koosneda hest vi mitmest katastriksusest.Loeng 21.11.2009

Kinnistusraamatusse kantakse jrgmised asjad: omanik, piiratud asjaigused, mrked AS par 63:

Eelmrge kantakse kinnistusraamatu 3. jakku, saab tagada mingisuguse kinnistusraamatu kande tegemise, muutmise vi kustutamise nuet. AS 63 lg 3: Asjaiguse ksutamine prast eelmrke kandmist kinnistusraamatusse on thine osas, milles see eelmrkega tagatud nuet kahjustab vi piirab. See ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse.

>>>Nit. O1 ja mja slmivad mgilepingu, mille jrgi ostuhind tasutakse 2 aasta jooksul osaliste maksetega ning omanikuks jb M. Siis vivad M ja O1 lasta kanda sisse eelmrke kinnisasja omandiiguse lekandmise tagamiseks. Kui M mb selle vahepeal kellelegi teisele, siis O1 saab siiski panna oma nude maksma lbi selle, et ksutus oli thine (eelmrke tttu). Tegelikult on omanikuks M, kuigi kinnistusraamatu jrgi on omanikuks O2. Seega materiaaliguslik olukord (M on omanik) erineb formaaliguslikust olukorrast (O2 on omanik). O vib nude AS par 63 lg 5 alusel kande kustutamist. O peaks esitama hagi nii M kui O2 vastu. Siis kohus kontrollib, kas O1 on titnud kik mgilepingust tulenevad eeldused omandiiguse lekandmiseks nudeiguse maksmapanekuks (kas O1 on raha ra maksnud). Veel kohus teeb otsuse, kus kohustab O2 kande kustutamiseks tahteavaldust andma ja M-i asjaiguslepingut slmima ja ksutama. >>>Nit 2. Kui samas situatsioonis M vtab laenu ja kinnistule seatakse hpoteek. Siis VS 218 lg 5: sellest tuleneb kohustus +217 lg 2 p 4. Mgilepingu objekt (kinnisasi) peab olema koormatiste vaba, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega hpoteegiga koormamise ksutus on thine. >>>Nit 3. Kui O2 mb omakorda edasi O3-le. Siis O1 saab nuda AS par 63 lg 5 alusel O3-lt nusolekut O3 omanikuks saamise kande kustutamist. Riigikohtu lahend: kinnistusraamatu kande kustutamise korral taastub sellele kandele eelnev iguslik olukord. Seega saab omanikuks O2. Ja ka tema vastu saab O1 esitada hagi. Eelmrge vidakse seada ka lepingu taganemisest tuleneva kinnisasja omandiiguse lekandmise nude tagamiseks (mja kasuks seatakse, juhuks kui ostja ei maksa ostuhinda ra ja mja taganeb lepingust, mille jrel tagastatakse kik lepingu alusel saadu ehk siis kinnisasi ka). Samuti nit kinnisvaraarendaja mb ette maja ra, aga on hea, kui on ks omanik lubade ajamiseks jmt. Siis seatakse ostjate kasuks eelmrked.

Nit. pningu vljaehitamine (md kinnisvaraarendajatele ra, kes ehitavad seal lukskorterid vlja ja renoveerivad kogu maja). Nit kui maja on 30 korterist, siis peaks iga korteriomanik slmima arendajaga lepingud (kuna pning on kaasomandis). Parem oleks eraldada pning korteriomandite koosseisust eraldi korteriomandiks. Kik korteriomanikud slmivadki pningu mgilepingud ra. Asjaiguslikku ksutust ei saa veel teha, kuna ei tea veel tpselt, mitu m2 pinda sinna les tuleb (selleks peab arendaja enne tegema arhitektiga plaanid, ehitusload jne). Kui kik on asjaigusliku ksutuse jaoks valmis, siis ks korteriomanik on vahetunud ja uus ei ole nus ksutama (temalt ei saa ka kinnisvaraarendaja seda nuda, kuna mgileping slmiti vana korteriomanikuga). Aga appi tttab eelmrge. Kui korteriomanikud on koormanud oma korteriomanikud eelmrkega kinnisvaraarendaja kasuks, siis kui uus korteriomanik ei nustu ksutusega, vib kinnisvaarendaja hoopis nuda omanikuks saamise kande kustutamist (ja siis on kasulikum anda pningu ksutus). Eelmrget saab kasutada ka hagi tagamise instrumendina. Eelmrget saab kraamatusse kanda ainult selle isiku nusolekul, kelle kinnistut puudutab vi hagi tagamise mruse alusel.

Vastuvide. vastuvide vale kinnistusraamatu kande kohta. AS par 63 lg 4: Vastuvide kantakse kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel vi nusolekul, kelle omandit vi piiratud asjaigust see puudutab.

Nide: omanikult on P vltsimisega jne ennast kinnistusraamatusse omanikuna sisse kandnud. AS par 65 lg 1 alusel omanik peaks nudma kande kustutamist. Selleks, et vlistada, et P mks asja edasi heausksele omandajale, saab O taotleda hagi tagamise korras kinnisasja ebaige kande kustutamise tagamiseks vastuvite kinnistusraamatusse kandmist. Peale vastuvite kinnistusraamatusse kandmist ei ole vimalik heauskselt omandada. Juhul kui P materiaaliguslikult par 64 alusel ei saanud omanikuks, siis tal pole ksutusigust ja siis H ei saa tehinguliselt selle kinnisasja omanikuks. Vastuvide ei takista hegi kande tegemist ja ei muuda automaatselt htegi kannet thiseks. Aga see vlistab heauskse omandamise. Nii eelmrget kui ka vastuvidet saab seada ka hagi tagamise korras. Keelumrge: AS par 63 lg 1 p 3. Keelumrge keelab vastavalt mrke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas tielikult vi osaliselt. Saab kanda kas seaduse alusel vi hagi tagamise mruse alusel. Omanik enda nudel ei saa seada. Keelumrge on kige halvem iguskaitsevahend. Keelatud peaks olema ka keelumrke thistamise kanne. Seega ei saa keegi aru, mis see tegelikult thendab. Vanasti seda kasutati palju hagi tagamiseks. Keelumrge ei saa aga takistada niteks hpoteegi vi muu piiratud asjaiguse realiseerimist, mis on ajaliselt keelumrkest varem sisse kantud. Nd aga tuli Riigikohtu mrus, et kohus peab otsustama, kas taotletav hagi tagamise abinu on kohane. Peaks kasutama muid abinusid (eelmrge, vastuvide jne). ldiselt keelumrget enam kasutada ei tohiks. Kohus peab hagi tagamisel tutvuma kinnisasja praeguse seisuga kinnistusraamatus. Kui seal juba on mingi keelumrge, siis ei saa hagi tagada. TSS par 88 lg 1. Kohtutitur vib ka keelumrget panna ja see on hea keelumrge.

Pankrotiseaduse alusel tehtav keelumrge: see pole pris keelumrge, vaid pankroti nhtavaks tegemine.

Mrkused AS par 63 lg 1 p 4. AS 79 lg 2: kaasomanike vahelised asjad.

VS par 324: kinnisasja rnik vib nuda rilepingu kohta mrkuse tegemist.

Kannete jrjekoht 3. ja 4. jaos on hpoteegid, muud piiratud asjaigused ja mrked. Nende puhul on jrjekohad olulised. Teatud piiratud asjaigusi saab kanda ainult 1. jrjekohale (hoonestusigus).

Kigepealt lheb jrjekohtade mramine kuupevade jrgi (kes ees, see mees). Kande muutmise kanne saab uue kuupeva, aga jb vana kande jrjekohaga; esialgne kanne kustutatakse. he ja sama jrjekohaga vib olla ka mitu piiratud asjaigust/mrget, kui seadus seda ei vlista. Seda juhul, kui nende taotlus esitatakse heaegselt vi kui asjaosalised on selle nii ise mranud.Omand

AS par 68: Omand on isiku tielik iguslik vim asja le. Omanikul on igus asja vallata, kasutada ja ksutada ning nuda kigilt teistelt isikutelt nende iguste rikkumise vltimist ja rikkumise tagajrgede krvaldamist. Omand tekib ainult seaduses stestatud juhtudel. Omaniku muutus saab toimuda ainult mingil seaduses stestatud iguslikul alusel.

Omaniku nude aluseks on par 80, 89.

PS par 32 omandiiguse kaitse.

Omandiigusega kaasnevad ka kohustused. On kehtestatud palju omandi piiranguid. Tuleb eristada eraiguslikke ja avalikiguslikke kitsendusi. Eraiguslikud kitsendused: seaduse alusel vi tehingulised (nit servituudid).

Omaniku nudenormid. Par 80: vindikatsiooninue: (1) Omanikul on nudeigus igahe vastu, kes igusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nue on suunatud omandiiguse tunnustamisele ja asja vljanudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Nude eeldused: 1) nude esitab omanik (hageja tendab), 2) nue suunatud valdaja vastu (hageja tendamiskoormis), 3) isik peab asja valdama ilma igusliku aluseta (kostja vastuvide).

Nide. rileping omaniku ja rniku vahel. Omanik esitab par 80 lg 1 alusel nude asja tagasi saamiseks. rnik tleb, et ei anna, kuna valdan asja rilepingu alusel. Kui rnik slmib lepingu allrnikuga. Omanik esitab A-le nude asja vljaandmiseks. Par 83 lg 1: Valdaja vib asja vljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes igus asja vallata. Par 83 lg 2 Otsene valdaja vib asja vljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud iguse asja vallata, on omaniku suhtes igus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse leandmiseks igustatud, vib omanik nuda otseselt valdajalt asja vljaandmist kaudsele valdajale vi viimase keeldumise korral valduse levtmisest asja vljaandmist endale. Par 90: valdaja omandi eeldus. Vltida sellele viitamist. See nitab tendamiskoormuse jaotust. Seda tuleb mngu, kui midagi muud teada ei ole olude kohta.

Omaniku nudenorm Par 89: Omanikul on igus nuda omandiiguse igasuguse rikkumise krvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, vib omanik nuda rikkumisest hoidumist. Nue on vlistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Eeldused (hageja tendab): 1) nude esitab omanik; 2) tema asja suhtes pannakse toime omandiiguse rikkumine, 3) isikul, kelle vastu nue on esitatud, on kohane seos iguse rikkumisega.

Omandiiguse rikkumine: iga asja suhtes tekkiv negatiivne mju vi tagajrg. Kas omanikuga sarnane mistlik isik leiaks, et see on rikkumine

AS par 44 ja 45: valdaja kaitse, nudeigus.

80 ja 89 saab maksma panna kui nude esindaja on omanik. Mitteomanik saab panna maksma nudeid 44 ja 45 alusel (eeldusel et ta oli valdaja).

Kusjuures nende nudenormide puhul ei eristata vallas- ja kinnisasju.

Omandi erisused sltuvalt sellest, kas ks vi mitu omanikku:

Ainuomand

hine omand (samaaegselt mitu omanikku) hisomand - hisomand on kahele vi enamale isikule heaegselt kindlaksmramata osades hises asjas kuuluv omand. Saab tekkida ainult seaduses stestatud alusel (abielu, seltsing, primine mitme prija korral on prandvara jagamiseni kigi prijate hisomandis). Abikaasade puhul vib kinnistusraamat olla vale, sest enamuses on kantud omanikuna sinna ainult ks abikaasa. Rahvastikuregistris ei ole kiki abielusid. On variante, kuidas ma heausksele ostjale maha hisomandis olev kinnisasi. Kas heauskne ostja saab nuda petetud abikaasalt kinnisasja vlja AS 80 alusel? Kas H sai omanikuks? Ksutas M ksi kui igustamata isik. Seega tehinguliselt H seda ei omandanud. H vis selle aga omandada heauskse omandamise stete alusel. Seega asi taandub sellele, et kas H teadis vi pidi teadma seda, et M on abielus. hisomandile kohaldatakse kaasomandi stteid, kui seaduses ei ole stestatud teisiti.

Kaasomand - par 71 -79. Kaasomand on kahele vi enamale isikule heaegselt mttelistes osades hises asjas kuuluv omand. Mtteliste osade suurused nidatakse hariliku murruna. Kaasomanik vib iseseisvalt talle kuuluvat osa ksutada.

par 71 lg 2: vilja jagamine. Kuigi sina oled lemisel korrusel kasutuskorra jrgi, peaksid oma osa renditulu ikkagi jagama. Kaasomaniku igused teiste kaasomanike vastu

Kaasomanikel on hise asja suhtes kolmandate isikute ees kik omaniku igused

72 lg 5 alusel on kaasomanikel omavahel vlasuhe

Kaasomanike tlide korral nutakse kohtult reeglina kasutuskorra kindlaksmramist vi kaasomandi lpetamist.

Kaasomanike kokkulepe: kui kik on nus. Kaasomanike enamuse otsus mttelise osa suurus mrab. Kike ei saa enamuse otsusega otsustada. Olulisemad asjad peaks olema kokkuleppega. Par 74: kaasomandi ksutamine tervikuna kokkuleppel

Par 73: mttelise osa ksutamine. Kaasomanike ostueesigus. Sellel on asjaiguslik mju (eelmrke toime) vastavalt 257 lg 3. Kulutuste kandmine: par 75. Proportsionaalsed kulud: kehtivad kaasomanike vahelises sisesuhtes. Kolmandate isikute ees: Lahendeid ei ole, aga tenoliselt on kaasomanikud solidaarvlgnikud (vib nuda kskik kellelt, terve summa). Par 72 lg 4: asja silitamiseks vajalike kulutuste hvitamine. Par 76, 77: kaasomandi lpetamine. ldiselt saab kaasomanik nuda kaasomandi lpetamist igal ajal. Siis kohus peab lahendama: 1) kas kaasomand tuleb lpetada? Peaaegu alati jah. 2) Mis asjast saab? Par 77: kokkulepe vi kohtus hageja nudel: Kas jagada reaalosades vi anda le hele kaasomanikule + teistele raha nue vi ma asi ja raha jagada. Kohus ei saa otsustada teisiti hageja nudest (vib ainult jtta rahuldamata hagi). Kostja pakutud alternatiivvariandist saab kohus lhtuda ainult siis, kui kostja esitab vastuhagi. Kaasomandit saab jagada ka kinnisasja korteriomanditeks jagamise teel. ldiselt peaks olema mingi erihuvi, kui ei eelistata avalikku enampakkumist vi vhemalt kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Jagatakse pooleks, sltumata sellest, kui palju on keegi parendanud kaasomandit. Kui asi on reaalosadeks jagatav, siis vib tekkiv asi jda ka kaasomandisse (3-st omanikust 2 saavad hsti lbi, hest tahavad lahti saada). Kasutuskorra kokkulepe: par 79 lg 1 kehtib eriigusjrglaste kohta ainult. Kasutuskorrad jm kokkulepped kehtivad ka eriigusjrglaste osas. Kinnisasja kasutuskokkulepped kehtivad ainult siis, kui need on kantud kinnistusraamatusse (mrkus). Kui ei ole kinnistusraamatusse kantud, ei ole kasutuskorrale vorminuet (vib olla ka suuline vi konkludentselt slmitud alati on nii olnud). Aga prijale lhevad le kik kohustused (ldigusjrgluse korral) primisseadusest. Korteriomand Korteriomandiseadus. Korteriomand on omand ehitise reaalosa le, millega on hendatud mtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.

Korteriomand on hk 4 seina vahel.

Ei pruugi olla ainult eluruumid, vaid niteks ka garaazhid vi Kristiine keskus.

Korteriomandil on oluliselt suurem iguskindlus kui kaasomanil. Korteriomandi lpetamist ei saa nuda igal ajal nii nagu kaasomani puhul.

Tavaprase korrahoiu kulutused: sisaldab ka aegajalt kapitaalremonti, kuna ka seda on vaja aegajalt teha. Aga ei sisalda mingi uue parkla tegemist

Korteriomandi tekkimine: Omandireform Tavaline tsiviilkive: Ainuomanik jagab kinnisasja korteriomanditeks

Kaasomandi jagamine korteriomanditeks (kokkuleppel vi kohtu poolt)

Kinnisasja korteriomanditeks jagamise eeldus on ehitusluba (ei pea olema valmis ehitatud) luba ehitada selline maja, mis on korteriomanditeks jagatav. Korteriomandi mtteline osa ei pea olema tpselt proportsioonis reaalosa pindalaga, vaid lihtsalt vastavuses. Korteriomandit saab lpetada kigi omanike kokkuleppel

Korteriomandi valitsemine. Igasuguste vee- ktte jne lepingute lepingupool on kik korteriomanikud. Aga vivad nimetada valitseja. Kui on tehtud korterihistu, kib valitsemine korterihistu stete jrgi.

Par 11: korteriomanik on kohustatud hoidma reaalosa korras jne. Korteriomanik vastutab sst sltumata uputuste jne eest, vabaneb vramatu ju korral.Loeng 12.12.2009

Omaniku ja valdaja vahelised suhted80 ja 89, 84, 85

Par 88 kulutuste hvitamine valdajale. Vt TsS 63: vajalikud, kasulikud ja toreduslikud kulutused. Par 88 olukord saab kne alla tulla vaid olukorras, kus omanikul on igus valdaja kest asi vlja nuda. Valdaja vib nuda kulutuste hvitamist ka siis, kui omanikul on phimtteliselt igus asi vlja nuda, aga ta seda ei pane maksma. (1) Valdaja vib nuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hvitamist, vlja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hvitamist vib valdaja nuda vastavalt vlaigusseaduse -le 1042.

(2) Valdajal on igus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja kljest ra vtta tingimusel, et ta taastab vljaantava asja endise seisundi. Selline igus on vlistatud, kui parenduste ravtmine ei ole parendusi rikkumata vimalik vi kui valdajale hvitatakse vrtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks prast asjast eraldamist.

Kaasus O-lt varastab varas V auto, mb selle edasi heausksele H-le. H vahetab autol vlja bensiinivooliku, paneb katuseluugi, kuna auto on roostes, vrvib auto roosaks, paigaldab nahkistmed ja suured klarid, valuveljed. Kas O saab H kest auto vlja nuda. Kas O vib kulutuste hvitamist nuda? Kas O vib keelduda kulutuste hvitamiseni auto vlja andmisest? H nuab O-lt kulutuste hvitamist AS par 88 lg 1 lause 1 alusel. O nuab H-lt auto tagastamist AS par 80 lg 1 alusel. Eelduste kontroll: 1.1 kas O on omanik? 1.1.1 kas H omandas auto AS par 92 lg 1 alusel? Asjaigusleping, valduse leminek, vrandaja ksutusigus. -> ei omandanud. 1.1.2 Kas H omandas auto AS 95 lg 1 alusel? -> Ei. -> O on omanik. 1.2 Kas H on valdaja? Jah 1.3 Kas H valdab asja igusliku aluseta? VS vastastikuse kohustuse titmise stted VS par 110. Auto tagastamine ja kulude hvitamine on vastastikuses seoses. ldiselt peaks H nd andma O-le auto tagasi, aga vib seni oodata, kuni O hvitab kulutused. Aga kas H-l on ikka omapoolse kohustuse vlausaldaja poolsest titmisest sltuvaks tegemise igus vastavalt VS 110 lg 1. Selleks: kas H-l on AS par 88 lg 1 lausest 1 tulenev nue? Eeldus: 1) AS par 80 lg 1 olukord. 2) Kas H on valdaja ja kas tema tegi need kulutused? 3) Kas kulutused olid vajalikud? 4) ega H ei ole autot saanud omavoliliselt (nuet vlistavate asjaolude puudumine). -> kuigi H-l vib olla igus auto vlja andmisest keelduda, ei vi ta seda autot seni kasutada! VS 110 annab ainult kinnipidamisiguse, mitte kasutusiguse. lejnud (mittevajalike) kulutuste hvitamist vib vlja nuda VS par 1042 alusel ulatuses, mille mral O on rikastunud. See ei pruugi olla vrdne H kulutustega.Vallasomandi tekkimine

AS par 92 jj.

Vallasomandi tekkimine:1. Tehinguline

2. Seaduse alusel

3. Heauskne omandamine

Par 92 lg 1 (tehinguline): Vallasomand tekib vallasasja leandmisega, kui vrandaja annab asja valduse le omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand lheb le omandajale. Seega tehingulisel omandamisel on 3 eeldust:

Asjaigusleping kehtib, v.a TsS alused (heade kommete vastasus jne). Ei muutu kehtetuks puhtalt selleprast, et pole ksutusigust. Kuna: Eristatakse ksutust (asja suhtes igusliku staatuse muutmine, nit omand lheb le) ja ksutustehingut. Ksutustehing on ksutuse ks eeldus. Ksutusigus vrandajal peab olema ksutusigus. Reeglina on omanikul, aga mitte alati (TsS par 88). Vib olla ka muul isikul, kui omanik, nit pandipidajal. Valdus reegel par 92 lg 1 (otsese valduse leandmine) + lisaks par 92 lg 2. Veel par 93 (kui asi on kolmanda isiku valduses, vib vrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse leandmise asendada vljanudeiguse loovutamisega omandajale) niteks rilepingu ese. Veel par 94 (kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, vib omandi leandmisel asja valduse leandmise asendada vrandaja ja omandaja vahel slmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse) siin tuleb vaadata, kas poolte tahe oli suunatud sellele, et luua siia veel mingi igussuhe (nit ri, rendileping). Par 33 lg 2, par 37 lisaks vaadata. Veel par 92 merelaev. Lisateema: Omandireservatsioon (vallasomandi osas) VS par 233. Kui M ja O lepivad kokku, et O saab asja omanikuks alles siis, kui ta maksab ra kogu mgihinna nagu ette nhtud (tingimuslik asjaigusleping edasilkkava tingimusega). O omanikuks saamine on siis O mjusfris. Asjaiguslik ooteigus. M ei saa enam takistada tingimuse saabumist. Aga pakub teatud kindlust ka M-le, kuna jb omanikuks. VS par 233 lg 2: Omandireservatsiooni puhul aegumine iseenesest ei vlista asja vlja nudmist.

Heauskne omandamine: Kaasus: Omanikult varastab Varas jalgratta ja mb Heausksele. O tahab saada H-lt jalgratast tagasi. Kas H omandas jalgrattas AS par 92 lg 1 alusel? Asjaigusleping (+), valduse leminek par 36 lg 1 alusel (+), V-l ksutusigus (-). Jrelikult H ei omandanud jalgratast tehingulise omandamise stete alusel. Kas H omandas jalgrattas AS par 95 lg 1 alusel (heauskne omandamine)? Heauskne omandamine tuleb kne alla, kui on tehingulise omandamise kigus ksutusiguse puudulikkus. Heauskse omandamise eeldused (peab olema tehingulise omandamise olukord, alati):

kehtiv asjaigusleping

otsese valduse leminek

omandaja peab olema heauskne (TsS 139 kohaselt eeldatakse heausksust, pahausksust peab teine pool tendama)

heauskset omandamist vlistavate asjaolude puudumine (nit AS par 95 lg 3), nit vargus. Vt ka lg 3 lause 3. -> jrelikult H ei omandanud ratast.

ldiselt on heauskne omandamine vimalik, kui omaniku kest on midagi vabatahtlikult vlja linud. ARK-l on mootorsidukite puhul heausksuse nitamise funktsioon muuhulgas (Pidi teadma).

Omandireservatsioon ja heauskne omandamine. Omandireservatsiooniga omandanud O mb teleka edasi jrgmisel peval H-le (kuigi raha veel M-le maksmata). Seejuures on heauskne omandamine vimalik. Nide. Tootja hulgiladu jaekauplus tarbija. Omandireservatsioon aitab eelkige pankroti- ja titemenetluse kigus. Tootja vib hulgilaost telekad ra viia, kui on mgilepingust taganenud. Seaduse alusle omandiiguse leminek. Hivamine par 96 lg 1- nn prgiparagrahv. Peremehetute asjade puhul vimalik. Omaniku tahe peab olema asjast loobumisele. Omandaja heausksus ei loe. Leid par 100 Peitvara 103jj, erilise vrtusega peitvara 105

mberttamine 106: sltuvalt kumb on vrtuslikum kas t vi materjal. hendamine, segamine 107. par 107 lg 3: asja hendamine maatkiga. Igamine 110 jj. Kui oled 5 aasta jooksul vallanud asja nagu omanik, siis saadki vallasasja omanikuks. Looduvilja omandamine 115

ldigusjrglus (primine, rihingute hinemine)

Titemenetluse kigus

hisomandi tekkimine

Ja veel

Asjaigus

Loeng 21.02.2010

Kinnisasja tehinguline omandamine (AS 119 jj)

119 lg 1 reguleerib vlaigusliku tehingu (kausaaltehingu) vorminuet (k.a. eelleping, kinnisvarabrooga slmitud kohustus ma kinnisasi broo leitud ostjale, samuti kinke- ja liisingulepingud)

Tehing, millega kohustutakse omandama vi vrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt testatud

Riigikohus: Hvitamisele saab kuuluda negatiivne kahju (nit lepingu ettevalmistamisega seotud kulu) - (slmiti lihtkirjalik eelleping, mja keeldus tehingust, ostja nudis kahju hvitamist)

119 lg 2: vorminuet jrgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu titmiseks on slmitud asjaigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.

Kui M ja O lepivad kokku mgihinnas 1m, aga ametlikult nitavad mgilepingus ainult 100k, et vhendada notaritasusid ja riigilive. 900k maksavad sulas. Hiljem O ei taha maksta. 100k tehing on TsS niliku tehingu stete alusel thine, sest tegelikult tahtsid nad teha 1m hinnaga tehingut. Varjatud tehing kehtib. M saab nuda tiendava ostuhinna tasumist VS alusel. Siin tulebki appi AS 119 lg 2, sest mgileping muutub kehtivaks, kui on slmitud asjaigusleping ja tehtud kanne kinnistusraamatusse. Kuigi tulevad tendamisprobleemid.

Kui on osa lepingutingimusi (nit mbli, naabrite jne kohta), mida pole notariaalsesse mgilepingusse pandud, siis need muutuvad kehtivaks.

Aga VS -ga 31, siis saab ammendavaks muuta notariaalse lepingu.

120 lg 1: Kinnisomandi leandmiseks vajalik asjaigusleping peab olema notariaalselt testatud. Asjaigusleping vib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. 120 lg 2: tingimuslik vi thtpevaga asjaigusleping kinnisasja lekandmiseks on thine. Aga tingimuslikud vivad olla hpoteegilepingud jm asjaiguslepingud, mis pole kinnisasja lekandmiseks. Ka kinnistamisavaldus (mitte kski) ei tohi olla tingimuslik.

Kinnisasja igamist vaadata ise.

Kinnisomandi ulatus 127 jj

Kinnisasja vertikaalne ulatus: 127 lg 1: Kinnisomand ulatub maapinnale ning huruumile lalpool ja maapuele allpool seda pinda sellise krguse vi sgavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

Kinnisasja horisontaalne ulatus: 128, 129 piir ja piirimrgid. Tnapeval eelkige mratakse piiri Maakatastri digitaalsete kaardistuste jne jrgi (samuti reguleerib maakatastri seadus). Katastritunnus on kinnistusraamatus I jaos ja siis selle jrgi Maakatastrist saab vaadata piirid. Kinnistusraamatu I jao andmed (sihtotstarve, pindala, katastritunnus, asukoht) ei oma thendust kinnisasja heauskse omandamise kontekstis; seega kui katastritunnus, pindala vmt peaks olema kinnistusraamatus vale, siis heauskselt ikkagi omandad selle, mis said.

Meri ei saa kuuluda kinnisasja omanikule (kui meri ujutab le sinu maatki, siis sina jd ilma lihtsalt).

Naabrusigused

Kahjulikud mjutused: AS 143 lg 1: pead taluma teatud kahjulikke mjutusi, v.a. kui need kahjustavad oluliselt sinu kinnisasja kasutamist vi on vastuolus keskkonnanuetega. Nudenorm sellisel juhul AS 89 rikkumise lpetamiseks (Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral), koosmjus -ga 143 lg 1.

T peab sigalat keset heinamaad (mis haiseb). Sinna ehitatakse mber elumajad. Kas E saab nuda T-lt seapidamise lpetamist 89 alusel.

Kas esineb E omandiiguse rikkumine jah, niteks kui E rnikud haisu prast ra kolivad.

Kas tegevus tuleneb T-st (on T tegevuse tagajrg) - Jah.

Ega E ei pea rikkumist taluma? Talumiskohustus, mis viks tuleneda -st 143 lg 1. Kas kahjustamine on oluline? tuleb muuhulgas arvestada seda, kas need mjutused on paikkonnale iseloomulikud (Tallinna kesklinn vs maakoht). Kuna sigala asub elamukvartalis, siis talumiskohustust ei ole. Samuti ei esine AS 143 lg 2 tulenevat piirangut

Seega E saab nuda T-lt kll seapidamise lpetamist.

Aga kui on lihtsalt kole vaatepilt (niteks rauakola), siis ei saa nuda lpetamist, sest ta ei levi teisele kinnisasjale.

142 vral maatkil viibimine

148 ehitis le naaberkinnisasja piiri.

Kaasus: notari juurde ilmub naiskodanik, kes soovib anda meeskodanik TT-le kinnisasja mmise volikirja. Kuu aega peale seda slmib TT naiskodaniku nimel kinnisasja mgilepingu ja asjaiguslepingu kinnisasja mmiseks MK-le. Poolteist kuud hiljem teeb kinnistusamet kandeotsuse, mille alusel kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna MK. Kolm ndalat hiljem slmib MK kinnisasja mgi- ja asjaiguslepingu kinnisasja vrandamiseks. Ostjaks on O P, keda esindab volikirja alusel TK, mille oli vlja andnud O P juhatuse liige T. Kuu aega hiljem tehakse ka vastav kande muudatus kinnistusraamatus. Viis ndalat hiljem tuleb ilmsiks, et naiskodanik, kes TT-d kinnisasja ksutama volitas, ei olnudki see inimene, kelleks ta end nimetas ning et ta tegutses vltsitud passi alusel. Kinnisasja tegelik omanik tahab nd kinnisasja tagasi saada. Milline on iguslik olukord ja kas see tal nnestub?

1. Kas proua T saab nuda kinnistusraamatu kande kustutamise eelduseks oleva nusoleku andmist AS 65 lg 1 alusel, kigepealt O-lt P:

1.1. kas T-l on mingi AS 65 lg 1 kaitstud igus ehk kas T on kinnisasja omanik?

1.1.1. Kas O P omandas kinnisasja tehingulise omandamise stete alusel, AS 64. (-)

1.1.1.1. Kas MK ja O P vahel oli notariaalne asjaigusleping? (+)

1.1.1.2. Kas O P kanti omanikuna kinnistusraamatusse? (+)

1.1.1.3. Kas MK-l oli ksutusigus (kas MK oli saanud omanikuks)? (-)

1.1.1.3.1. Kas MK oli saanud kinnisasja omanikuks tehingulise omandamise stete alusel AS 64? (-)

1.1.1.3.1.1. Kas MK ja BDT vahel oli asjaigusleping? (-)

1.1.1.3.1.1.1. Kas TT tegutses T nimel? (+)

1.1.1.3.1.1.2. Kas TT-l oli esindusigus niteks volituse alusel? TsS 128 lg 1, 118 lg 1 alusel esindusigust ei olnud. (-)

1.1.1.3.2. Kas oli heauskne omandamine, AS 56 (-)

1.1.1.3.2.1. Kas MK ja BDT vahel oli kehtiv asjaigusleping? (-)

1.1.2. Kas O P omandas kinnisasja heauskse omandamise stete alusel AS 56

1.1.2.1. Kas O P ja MK vahel oli kehtiv asjaigusleping? (+)

1.1.2.2. Kas O P omandas kinnisasja kinnistusraamatusse kantud isikult? (+)

1.1.2.3. Kinnistusraamatusse ei ole kantud vastuvidet? (+)

1.1.2.4. Omandaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et MK ei ole omanik. BDT peab tendama, et P ei olnud heauskne.

1.1.2.4.1. ei nhtu, et P teadis

1.1.2.4.2. kas P pidi teadma? kas ta oleks teadnud, kui ei oleks esinenud vajaliku hoole olulisel mral jrgimata jtmine. TsS 123 lg 2. Ehk isegi siis kui O P fsilisest isikust esindaja ei teadnud imelikest asjaoludest, aga juhatus teadis ja andis juhtnrid esindajale, siis P pidi teadma.

1.2. Kas kanne on ebaige (+)

1.3. Isik vabatahtlikult nusolekut ei anna.

2. Kas BDT saab nuda nusoleku andmist MK-lt (sisuliselt sama)

3. Kas BDT saab kinnisasja oma valdusesse vlja nuda.

Servituudid

AS 172: Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on igustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama vi et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

Niteks teeservituut, kinnisasja lbimiseks naaberkinnistu igakorda omaniku suhtes.

Reaalservituudist tulenevad kohustused on passiivse iseloomuga, ei saa kohustada mingiteks konkreetseteks tegudeks, v.a. need teod, mis on abistava iseloomuga.

Tekkimiseks vajalik asjaigusleping ja kanne kinnistusraamatus.

Nt ehituskeelu servituut, teeservituut, liiniservituut, mraservituut, reklaami lesriputamise servituut, konkurentsikeelu servituut.

Pooled ei saa siiski kokku leppida mida iganes, aktiivseks tegevuseks sundivaid asju. Ka passiivsetes kohustustes ei saa kokku leppida piiramatult, lubamatult palju piirata teeniva kinnisasja omaniku igusi.

176-177 servituudi lpetamise nudmine.

Saab servituudi seada ka thtajaliselt.

Teeniva kinnisasja omanik ei ole kohustatud servituuti seadma.

Servituudi seadmise nudeigus ainult AS 158 tehnovrkude ja rajatiste ehitamiseks.

Sundvalduse seadmise vimalus tehnovrkude ehitamiseks.

Juurdepsu tee: 1) vb on teed nii kaua kasutatud, et see on muutunud tavaks ja tava kui tsiviiliguse allika alusel nuda lbipsu 2) juurdeps AS 156 lg 1 alusel: Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdeps avalikult kasutatavalt teelt vi kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on igus nuda juurdepsu le vra kinnisasja. Selle alusel ei teki servituuti! Vaid seadusest tulenev talumiskohustus. Eelduseks on leldse puudub juurdeps. Juurdeps peab olema teistele kige vhem koormav. Kinnisasja omanikul ei ole igust juurdepsu nuda, kui senine hendus avalikult kasutatava teega vi kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Vib nuda tasu juurdepsuiguse eest.

Servituuditasu: seaduses pole midagi eriti eldud. Riigikohus on elnud, et vib rakendada reaalkoormitise stteid. Vi vlaiguslikus lepingus stestada. Vi tingimuslik asjaigusleping tasu maksmiseks ja servituudiks ehk servituudi kehtivus eeldab: kehtiv asjaigusleping, ksutusigus, kinnistusraamatu kanne. Kui asjaigusleping lpetab kehtivuse vib nuda kande kustutamiseks vajaliku nusoleku andmist.

Isiklikud servituudid

Kasutusvaldus ( 201) ehk umbes sama nagu rileping: Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on igustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Tnapeval vga vhe kasutusvaldust kasutatakse. Trikitatakse sellega ostueesigusliku elimineerimiseks.

Isiklik kasutusigus: teeniv kinnisasi ja igustatud isik subjektina. 227 isiklik kasutusigus elamule.

11.04.2010

Ostueesigus

Asjaiguslik ostueesigus on tavaline vlaiguslik ostueesigus, lihtsalt teatavate erisustega.

Ostueesigus: VS 244 jj.

Ostueesigus on igus, mille teostamise korral loetakse ostueesigust omava isiku ja mja vahel slmituks mgileping samadel tingimustel, milles mja ostjaga kokku leppis. Ostueesiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga slmitud mgilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.

Ostueesigus ei tekita omandiigust. Vib ksnes nuda Mi kest mgilepingu titmist.

Ostueesigus tekib tehinguga vi seadusega (eraiguslikud: kinnisasja kaasomanike oe, sundrniku oe, osaniku oe osahingu osade vrandamisel; avalik: looduskaitses, muinsuskaitses).

Ostueesiguse teostamiseks peab I esitama hepoolse tahteavalduse mjale, et soovib oe teostada.

Tahteavaldus peab olema samas vormis, milles oli mgileping (kinnisasja puhul notariaalselt testatud).

VS 250 ostueesigust teostamise thtaeg 2 ndalat peale oluliste tingimuste teadasaamist; 2 kuud kinnisasjade puhul. Selle thtaja puhul peab mjani judma avaldus.

Kui M taganeb I-ga slmitud mgilepingust (kuna ei saa seda tita), siis saab I kasutada muid iguskaitsevahendeid, nt hinnavahe hvitamist VS 135.

Asjaiguslik ostueesigus: teatud erisused. Neil on asjaiguslik toime.

Kinnisasja ostueesigusel on asjaiguslik toime, kui 257 lg 3:

Kinnisasja kaasomaniku oe.

Tehinguline oe, kui kinnistusraamatusse tehtud kanne.

Seadusest tulenev oe, kui selle kohta on kinnistusraamatusse kantud mrkus. Ostueesigus iseenesest kehtib, aga asjaiguslik toime on tal ainult siis, kui selle kohta on kantud mrkus kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatusse kantud ostueesigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust thendust nagu eelmrge omandi leandmise nude tagamiseks (eelmrge 63 lg 3 ja 5). Asjaiguse ksutamine prast eelmrke kandmist kinnistusraamatusse on thine osas, milles see eelmrkega tagatud nuet kahjustab vi piirab.

Seega on materiaaliguslik olukord erinev kinnistusraamatus nidatust. Seega saab esitada kinnistusraamatu parandamise nude 63 lg 5 alusel. Kui kanne kustutakse, taastub endine olukord, ehk omanik jlle M. Seega I peab nudma mjalt mgilepingu titmist AS 63 lg 3 ja 63 lg 5 ning 257 lg 3 koosmjus kinnistusraamatu kande kustutamist.

Aga I saab nuda omandiiguse lekandmist ainult siis, kui see on muutunud sissenutavaks. Selleks tuleb vaadata mgilepingu tingimusi (nt ostuhinna tasumise kohta).

AS 261, 261 jj. 261: Ostja vi ostja igusjrglane vib keelduda ostueesigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nusoleku andmisest ja kinnisasja leandmisest, kuni talle hvitatakse tasutud ostuhind ostja vastuvide. Muu kahju hvitamist vib ostja nuda mjalt, aga ta ei saa seda seada sltuvaks omandiiguse kande kustutamise eelduseks.

I kest viks saada nuda alusetu rikastumise (nit kulude hvitamine 1042).

Muu eseme asjaiguslik ostueesigus VS 244 lg 6:

Eseme ksutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesigus, on thine, kui ksutustehing tehakse prast ostueesiguse teostamise iguse tekkimist ning see kahjustab vi piirab ostueesiguse teostamist. Kesolevas likes stestatut ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja vi selle osa ostueesigusele. Sh kehtib osahingu osadele.

Mis on vimalused probleemide vltimiseks.

O vimalused: Niteks I vib anda ostueesigusest loobumise tahteavalduse (kas eraldi vi mgilepingusse kaasata). Ka see loobumine peab olema samas vormis tehtud, mis mgileping. Veel vib kokku leppida, et O ei maksa raha ra enne, kui on ostueesiguse teostamise thtaeg on mdunud. Aga kui mni I on selline, keda ktte ei saa, et teavitada olulisi tingimusi, siis on riski raske maandada, kuna vib vga palju aega hiljem vlja ilmuda. Peaks mgilepingus reguleerima ka seda, et kuidas O nuab M-lt hvitist.

M vimalused: viks panna O mgilepingusse kirja, et kui keegi ostueesigust teostab, siis vib O-ga slmitud mgilepingust taganeda. Vi et M ei kanna omandiigust ja valdust O-le le, enne kui ostueesiguse teostamise thtaeg on mdunud (et ei tekiks viivitust O kest tahteavalduse nudmisega niteks kohtu kaudu). M-l ei ole kasulik leppida O-ga kokku, et oe teostamise korral mittekehtivaks, kuna I ei pruugi maksta raha ra. Peaks olema M-l igus taganeda O-ga slmitud lepingust, kui I on ostusumma ra maksnud vi taganud selle.

Hoonestusigus Miste AS 241 lg 1: Kinnisasja vib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusigus on seatud, on vrandatav ja prandatav thtajaline igus omada kinnisasjal sellega psivalt hendatud ehitist. hele kinnisasjale vib seada ainult he hoonestusiguse.

Kinnisasja omanikule jb alles eelkige igus saada tasu. Hoonestusigust saab seada 99-ks aastaks.

Hoonestaja saab iguse pstitada kinnisasjale maja ja omab seda maja hoonestusiguse kehtivuse ajal.

250 : hoonestusiguse vib seada ainult esimesele jrjekohale. Vib olla ainult ks hoonestusigus.

Hoonestusigus ktkeb endas ka kohustust see maja sinna pstitada.

Hoonestusigust saab koormata kigi piiratud asjaigustega, v.a. hoonestusigus.

Hoonestusigust saab ksutada kinnisasja ksutamise kohta kivate stete alusel.

Hoonestusigus on natuke sarnane omandiigusega, aga ta on thtajaline (max 99 aastat). Aga muidu on sama hea oma kehtivuse jooksul.

Hoonestusigusel on oma registriosa kinnistusraamatus.

Hoonestusigus koormab kogu kinnisasja, aga tema teostamine vib piirduda mingi kinnisasja osaga ( 241 lg 2: Hoonestusigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Pooled peavad jrelikult h seadmisel kokku leppima, et mida ja kuhu tuleb ehitada). Omanik vib ise pstitada ka mingi maja, mis kuulub talle, kui ei ole pstitatud h alusel.

2441: Kui hoonestaja ei ole hoonestusiguse seadmisel kokkulepitud thtaja jooksul nutavat ehitist pstitanud vi kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul igus nuda hoonestajalt nusolekut hoonestusiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Vlaiguslik nue. Aga ei saa nuda hoonestusiguse kustutamist (et tagada niteks hoonestusigusele seatud hpoteegipidaja igusi).

2443: koormatise psimajmine.

Hoonestusiguse tasu 254 lg 3:

Hoonestusiguse seadmiseks kohustav leping (v leping, causa) siin vivad pooled kokku leppida hoonestusiguse tasu.

Hoonestusiguse seadmise asjaiguslik leping

253: hvitis hoonestusiguse thtaja mdumisel

Kui hvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusiguse harilik vrtus: siin on ilmselt meldud hoone harilik vrtus.

Lg 1: sotsiaalklausel

2442: hvitis hoonestusiguse omanikule langemise korral.

252: ehitise saatus (hoone ravedamine) hoonestusiguse thtaja lppemisel.

249 ja 249: hoonestusiguse vrandamine. Vimalik stestada hoonestusiguse omaniku nusoleku nue (kui see on kinnistusraamatusse kantud), et tagada vlaiguslike kokkulepete titmine. Kui omanik nusolekut ei anna, vib seda teatud juhtudel hageda.

Pandiigus

AS 276 jj.

Miste 276 lg 1: Asja vib pandiga (pandiigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on igus pandiga tagatud nude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nuet ei ole kohaselt tidetud.

Pandipidajal on igus realiseerida (ma) pandi ese, juhul kui pandiga tagatud nuet ei ole kohaselt tidetud. Aga pandiigus ise ei anna raha maksmise nuet. Pandiga vib tagada iga rahaliselt hinnatavat nuet.

Pantija ja pandiga tagatud nude vlgnik vivad olla erinevad isikud

Pant on asjaiguslik tagatis neid peetakse paremateks kui vlaiguslikke tagatisi.

Asjaiguslik: Pantija vastutab ainult pandi esemega. Aga kui ta on samas ka ise vlgnik, siis vastutab ikka kogu oma varaga. Aga igal juhul selle esemega ta ka vastutab (sltumata sellest, kas tal muud vara vi sissetulekuid on).

Vlaiguslikult vastutab kogu oma varaga (mida aga ei pruugi olemas olla ja pealegi tuleb talle titemenetluses jtta miinimumpalk jmt)

Pandigus jaguneb:

Kinnispant

Hpoteek

Kohtulik hpoteek

AS 334 lg 3 hpoteek

Vallaspant

Ksipant

Registerpant

Kommertspant

igustepant

Finantstagatis

tavaline iguste pant

Ehitise pant

Seadusest tulenev pandiigus

Ksipant: 281 lg 1: Vallasasja vib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse le pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku ksipandi seadmises. 282 lg 2: Pandi seadmise kokkulepe (ksipandi leping) tuleb slmida kirjalikult, kui panditud asja vrtus letab viitsada krooni.

Ksipant eeldab pandipidaja valdust asja le seega esmapilgul suhteliselt kasutu instrument. Saab eelkige kasutada vrtesemete puhul vi muu eseme puhul, mida isikul pole vaja kasutada hetkel. Samuti pandipidaja ei taha endale nende pandi esemete hoidmise kohustust. Siiski teatud juhtudel rakendatav: 281 lg 1 lause 2, 282 lg 12.

Eestis on olemas ka teatud seaduse alusel tekkivad pandiiguse juhud. 281 lg 2 alusel rakendub neile ksipandi stted.

282 lg 3: samale vallasasjale ei saa seada mitut ksipanti.

Samas 281 lg 3: Kui vallasasi on koormatud mitme pandiigusega, mratakse pandiiguse jrjekoht pandiiguse tekkimise ajaga. Tegelikult siin vastuolu ei ole, kuna 282 lg 3 kib tehinguliste ksipantide kohta (aga vib olla muid pandiigusi ja seaduse alusel pante).

Pantimine eeldab, et pantijal on panti seades ksutusigus. Psterngas 2821: ksipandi heauskne omandamine. See kehtib ksnes ksipandi tehingulise omandamise olukorras.

Ksipandi realiseerimine: saab panditud asja ma, kui pandiga tagatud nuet kohaselt ei tideta. Ette teatamine vhemalt 1 kuu, vib krvale kalduda, kui asi on riknemisohus vi kui ette teatada pole vimalik (viimasel juhul ei teata, aga ootad ikka 1 kuu). Pandipidaja vib selle ma siis avalikul enampakkumisel.

Mgist saadud rahast vetakse maha mgikulud ja vlgnetud summa. lejv raha antakse pantijale tagasi.

Ksipant on aktsessoorne tagatis, tema kehtivus sltub tagatava nude olemasolust. Kui pandiga tagatud nue lpeb, lpeb ka ksipandiigus ( 284).

Registerpant: AS 297 lg 1: Patenti, kaubamrki, tstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrollituse topoloogiat, mootorsidukit ja husidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega stestatud korras, vib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on igus pandiga tagatud nude rahuldamisele panditud eseme arvel.

Ei eelda otsese valduse leandmist pandipidajale.

Muid vara esemeid registerpandiga koormata ei saa. Ka 297 nimetatud esemeid saab pantida ainult juhul, kui nende register vastab paragrahvis nimetatud nuetele. Vaieldav niteks, kas mootorsidukit saab registerpandiga pantida (seaduse alusel?, avalik?).

Muidu on registerpanti ritatud muuta vimalikult laevahpoteegi sarnaseks.

igustepant: tuleb eristada siin nudeigused, kik muud igused.

Nudeiguste pantimine: Ostja tellib auto, maksab kohe ra hinna 2 m, 3 kuu prast peab saama auto ktte. Ostjal on vaja kki raha. Saab pantida PP-le nudeiguse mgilepingust (ja see ei eelda valduse leandmist, kuna nuetel pole ldiselt valdust).

Pandileping peab olema kirjalikus vormis, v.a. finantstagatise puhul.

317: Nude pantimisest peab pantija teatama panditud nude vlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti see on PP huvides.

Kuni mgiiguse tekkimiseni tuleb panditud igus tita vlgnikul hiselt pandipidajale ja pantijale ( 319 lg 1).

Peale mgiiguse tekkimist 319 lg 2 jrgi. Aga peab ksima ka pantija kest le, kas mgiigus on tekkinud. Vajadusel peavad pantija ja PP omavahel klaarima.

Kui pandipidaja saab selle auto ktte, siis see muutub ksipandiks ning realiseeerib selle ksipandi realiseerimise stete jrgi.

Kui panditakse raha maksmise nue ja see saadakse ktte. Siis PP vtab vajaliku osa endale ja lejnu tagastab.

Finantstagatis:

AS 314

Finantstagatiseks loetakse vrtpaberi vi rahalise nude koormamist pandiigusega vi tagatise andmise eesmrgil lekandmist, kui nii tagatise andjaks kui ka tagatise vtjaks on teatud isik (prof turuosaline jt)

314 lg 2: Finantstagatiseks loetakse vrtpaberi vi rahalise nude koormamist pandiigusega vi tagatise andmise eesmrgil lekandmist ka juhul, kui tagatise andjaks vi vtjaks on juriidiline isik ja tehingu teiseks pooleks on kesoleva paragrahvi 1. like punktides 14 nimetatud isik.

VS ja pankrotiiguse stted ka kohalduvad.

Finantstagatis on ka iguste pant.

Erisused tulevad peamiselt pankrotiigusest.

Seadusest tulenev pandiigus.

Niteks rileandja pandiigus

Seadusest tuleneva pandi mgiiguse realiseerimine tuleb ksipandi stete alusel.

Ehitise pant

Kommertspant: eeskujuks Soome ja Rootsi igus. Kommertspandiseadus. 1 lg 1: riregistrisse kantud ettevtja vib nude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud kesolevas seaduses stestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks le panditava vara valdust.

Kohaldatakse registerpandi stteid, kui pole stestatud teisiti.

Hlmab kogu vallasvara, ka sellisele varale, mis omandatakse prast pandi seadmist. Ei laiene 2 lg 3 vlistustele (nit raha, vrtpaberid, hpoteek, hpoteegi praldistele, neile asjadele, millele seatakse ksipant). Tegelikult ei olegi seega eriti asju, mida kommertspant hlmaks.

5 lg 1: Ettevtja vib kommertspandiga koormatud vara tavaprase majandustegevuse raames kasutada ja ksutada. 5 lg 2: Kui ettevtja vrandab kommertspandiga koormatud vara hulka kuuluva asja tavaprase majandustegevuse raames, lpeb kommertspant sellele asjale. Kui isik, kellele asi vrandati vi kelle kasuks asja koormati, oli omandi vi muu asjaiguse omandamisel ettevtja ksutusiguse suhtes heauskne, lpeb pandiigus isegi siis, kui leandmine oli vastuolus kesoleva paragrahvi likes 1 stestatuga. Kommertspandiregister on avalik, aga sellest ei saa jreldada, et igaks peaks seda kontrollima ja kommertspandist teadma.

Kommertspant ei ole vga hea tagatis PP jaoks (vara ring vike, mida saab pantida; vara le jrelevalve teostamine keeruline, laialitassimine vimalik jne).

Samuti ei ole ta hea tagatis pantija jaoks (kuna tagatis on nrk, ei saa madala intressiga laenu; tegevus allutatud vga suurtele piirangutele, kui kogu vallasvara panditud; piiratud tavaprase majandustegevusega, kige muu jaoks vaja pandipidaja luba; 11: vlausaldaja vib nuda ka mittesissenutavaks muutunud nude sisse teatud tingimustel, 11 lg 1 p 3).

Kasutatakse rohkem teisese tagatisena Hpoteek ehk kinnispant. AS 325 jj. Hpoteegiga saab koormata kinnisasja ja kinnisasja mttelist osa. Samuti on vaja v kokkulepet, ksutusigust ja kannet kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse kantakse hpoteegisumma ja kande aeg.

Aga piiratud asjaiguste jrjekoht tuleb mrata lbivalt le 3. ja 4. jao, sisse kandmise aja jrgi.

Hpoteek iseenesest ei pane omanikule raha maksmise kohustust, vaid saab seda vaid tagada.

Hpoteek ei eelda tagatava nude olemasolu. Vib tagada nii olemasolevaid kui ka tulevasi nudeid.

Kinnisasja omanik vib seada enda kasuks algse omanikuhpoteegi. Ta vib selle niteks loovutada mingile muule pangale.

Kui prast laseb omanik hpoteegi oma nimele kanda, siis on ka omanikuhpoteek (aga mitte algne). Siis 332 alusel vlaiguslik nue: Kui hpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab ks ja sama isik, vib sama vi tagapool asuva jrjekohaga hpoteegipidaja nuda sellise hpoteegi kustutamist. Aga see nue ei kehti algse omanikuhpoteegi suhtes.

Hpoteegi kandes mrgitakse alati ra hpoteegi summa.

Hpoteegi sundtitmine: saab sundtita ksnes titemenetluse seadustikus stestatud alustel ja korras (titur teeb). Tituril on vaja titedokumenti. Titedokumendiks on reeglina justunud kohtuotsus. Erandina (praktikas reeglina) ei ole vaja, kui on notariaalselt testatud kokkulepe, kus omanik on vtnud kohustuse alluda kohesele sundtitmisele (titemenetluse seadustik 2 lg 1 p 19). Inimene saab titemenetluse algatamisest teada saamisest saadik seda hageda.

Hpoteegi realiseerimine: kinnisasi makse kigepealt makstakse tituri tasud. Kui 1.jrjekohal oleva hpoteegi alusel kinnisasi makse, kustutatakse ka tagapool asuvatel jrjekohtadel olevad hpoteegipidajad (aga nad vivad osaleda titemenetluses tulemi jagamisel). Raha jagamisel vetakse arvesse ka reaalselt hpoteegiga tagatavaid nudeid, mitte ainult hpoteegisummat (kigepealt makstakse viksem, kas hpoteegisumma vi reaalselt vlgnetav summa, vetakse jrjest jrjekoha jrgi).

Millised nuded on hpoteegiga tagatud? 346 lg 1: Hpoteegiga on tagatud nue, sellele nudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja mmist sundenampakkumisel vi pankroti vljakuulutamist vlja maksmata intressid, samuti viivis ja vla sissenudmise kulutused, hpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud krvalnuded. 346 lg 2: Kokkulepe, millega mratakse, milline nue on hpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt testatud. Soovitus: vimalikult kitsalt nimetatud, mis nuded on hpoteegiga tagatud!!!

hishpoteek: 359 jj

Kohtulik hpoteek: 363 lg 1: Hagi tagamiseks vib kohus seada haginude ulatuses hpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hpoteegina. Kui hagi rahuldatakse, siis hpoteek jb nude titmist tagama. Kui hagi ei rahuldata, siis vib kinnisasja omanik nuda hpoteegi enda nimele kandmist.