Avalikuarvamuseuuring LGBT teemadel(2017) · 2017. 5. 23. · KOKKUPUUDE (Slaidid 16 ja 17) Endale teadaolevalt on homoseksuaalsete inimestega kokku puutunud 26% üle 14aastastest

Avaliku arvamuse uuringLGBT teemadel (2017)

2

UURINGU TEEMAD

I LGBT1 Kokkupuude LGBT teemaga (küsimus 17)

1.1 Kokkupuude kampaaniatega, mis õhutavad sallimatusele homoseksuaalide suhtes (küsimus 9)

2 Homoseksuaalsus2.1 Teadlikkus ja tähendus (küsimused 1 ja 2)

2.2 Kokkupuude (küsimused 10 ja 11)

2.3 Suhtumine homoseksuaalsusesse

• Homoseksuaalsuse vastuvõetavus (küsimus 3)

• Homoseksuaalsuse arvatav vastuvõetavus Eesti ühiskonnas (küsimus 5)

• Homoseksuaalsuse vastuvõetamatuse põhjused (küsimus 4)

• Homoseksuaalsuse vastuvõetavuse piirid (küsimus 6)

• Suhtumise muutus homoseksuaalsusesse (küsimused 7)

• Positiivse muutuse põhjustajad (küsimus 8)

• Homoseksuaalsuse põhjused (küsimus 12)

• Homoseksuaalsete õigused (küsimus 13)

• Erakonna/kandidaadi homoseksuaalsete õiguste pooldamise mõju poliitilisele valikule (küsimus 14)

3 Transsoolisus

3.1 Uskumine (küsimus 15)

3.2 Vastuvõetavus (küsimus 16)

3

UURINGU TEEMAD

II MITMEKESISUSE KOKKULEPE1 On kuulnud mitmekesisuse kokkuleppest(küsimus 1)

2 Võrdne kohtlemine – teavitamise ja tähelepanu pööramise vajalikkus (küsimused 2 ja 3)

3 Ettevõtte/organisatsiooni väärtus, kui see peab oluliseks mitmekesisust ja võrdset kohtlemist (küsimus 4)

III EESTI INIMÕIGUSTE KESKUS1 On kuulnud Eesti Inimõiguste Keskusest (küsimus 1)

2 Märksõnad (küsimus 2)

4

UURINGU METOODIKA

METOODIKA

v Üldkogum: üle 15-aastane Eesti elanikkond, 2012. aastal 15-74aastane elanikkond

v Meetod: Omnibuss, igakuine silmast-silma arvuti teel juhitav küsitlus

v Valimi koostamine: kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit, hiljem tulemused kaaluti üldkogumile vastavaks maakonna, asulatüübi, rahvuse, soo ja vanuse järgi. Esmalt valiti välja 100 valimipunkti, igas 10 intervjuud lähte-aadressi meetodil. Vastaja valikul rakendati noorema mehe reeglit (eelistatakse noorimat kodus olevat meest, puudumisel noorimat naist).

v Planeeritud valim: 1000

v Valimiviga: 1000 vastaja puhul ±3,1%, väiksemat gruppide vaatlemisel või viga olla suurem

v Küsitluse pikkus: ca 10 minutit

VASTUTAJAD

v Tellijapoolne kontaktisik Egert Rünne

v Uuringu projektijuht ja aruande koostamine Liis Grünberg, Hella Kaldaru

v Valim, ankeedi programmeerimine ja andmetöötlus Reijo Pohl

v Küsitlustöö koordineerimine Kristel Merusk

Läiviimise aasta Küsitlusperiood Vastajate arv Üldkogum

2012 31.05 - 13.06 1005 1 029 761

2014 27.05 - 15.06 1010 1 113 355

2017 28.03 - 10.04 1005 1 102 953

I

LGBT

I LGBT1 KOKKUPUUDE

6

KOKKUPUUDE (Slaid 7)

Esmalt vaatleme, kuidas vastajad on viimase kahe aasta jooksul LGBT ehk lesbide, geide, bi- ning transsooliste teemaga kokku puutunud. Tulemused on esitatud ajalise võrdlusena kahanevas järjestuses.

Valdavalt jõuab informatsioon antud teemal inimesteni traditsioonilise meedia (ajakirjanduse, TV ja raadio) vahendusel – 59%. Juba pea poole vähem saadakse informatsiooni interneti teel. Muud teabekanalid jäävad marginaalseteks.Elanikkonnast üle 1/5 ei huvita antud teema ja ei ole sellega kokku puutunud.

Võrreldes kahe aasta taguste tulemustega on antud teemaga kokku puutumisel veidi vähenenud traditsioonilise meedia osakaal (-5%) ning ilmneb kerge tendents interneti ning sõprade-tuttavate mõju suurenemisele (+3%).

LGBT temaatika kohta on keskmisest enam kõigist teabekanalitest teavet saanud ja isiklikku kokkupuudet omanud 20-29 ja 30-39aastased, kõrghariduse, kõrgema sotsiaalse staatuse ja sissetulekuga inimesed, tallinlased. Lisaks on LGBT temaatika kohta keskmisest enam teavet saanud:

• Traditsioonilise meedia kaudu – eestikeelne elanikkond (66%), Kesk- ja Lõuna-Eesti (vastavalt 70% ja 68%) elanikud;

• Interneti kaudu – 15-19aastased (69%), (üli-)õpilased (77%), kuid ka 20-29 ja 30-39-aastased (vastavalt 57% ja 42%);

• Sotsiaalkampaaniatest – eestikeelne elanikkond (18%) ja 20-29 ja 30-39aastased (26% ja 24%);

• Sõpradelt, tuttavatelt, sugulastelt – noored, eriti 20-29-aastased (29%).

Teemaga ei ole kokku puutunud sagedamini eakam elanikkond (üle 60aastased 31-33%), pensionärid (33%), Ida-Virumaa ja venekeelne elanikkond (vastavalt 43% ja 32%). Võrreldes muu vastajaskonnaga on Ida-Virumaal sotsiaalkampaaniate ja traditsioonilise meedia kaudu antud temaatikaga keskmisest tunduvalt vähem kokkupuuteid.

I LGBT1 KOKKUPUUDE

7

59

32

17

16

9

9

1

2

22

64

29

14

17

7

6

1

18

6

69

31

13

13

6

6

00

16

3

0 20 40 60 80 100

Muu meedia (ajakirjandus, TV jmt)

Internet

Sõbrad, tuttavad, sugulased

Sotsiaalkampaaniad

Isiklik kokkupuude mujal

Isiklik kokkupuude tööl või koolis

Muu

Ei oska öelda

Pole kokku puutunud, ei huvita

Kokkupuude LGBT teemaga, ajaline võrdlus, n=kõik, %

2017/04, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

I LGBT1 KOKKUPUUDE

8

KOKKUPUUDE KAMPAANIATEGA, MIS ÕHUTAVAD SALLIAMTUSELE HOMOSEKSUAALIDE SUHTES (Slaid 9)

Küsimusele „Kas Te olete viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud kampaaniatega, mis õhutavad sallimatusele homoseksuaalide suhtes?“ vastas jaatavalt 19% üle 14aastasest Eesti elanikkonnast, 75% eitavalt ja 6% ei osanud vastata. Sisuliselt ei ole üldtulemus muutunud võrreldes 2014. aastaga.

Eestikeelsest elanikkonnast on homoseksuaalide suhtes sallimatusele õhutavate kampaaniatega kokku puutunud 23% ja muukeelsetest 12%. Kõige sagedamini on kampaaniatega kokku puutunud 15-19aastased noored (40%).

I LGBTKOKKUPUUDE SALLIMATUSELE ÕHUTAVAE KAMPAANIATEGA

9

1918

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2017/04, n=10052014/06, n=1010

Kokkupuude kampaaniatega, mis õhutavad sallimatusele homoseksuaalide suhtes, ajaline võrdlus, n=kõik, %

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUS

10

TEADLIKKUS (Slaid 11)

Väljendit homoseksuaalne inimene on kuulnud 96% Eesti üle 14aastasest elanikkonnast. 3% ei ole seda väljendit kuulnud ja 1% ei osanud vastata.

Märkimisväärset muutust väljendist teadlike osas ei ole alates 2012. aastast toimunud.

Terminist teadlikke on kõige enam 30-39aastaste (99%), kõrgharidusega inimeste (98%), ettevõtjate, juhtide, spetsialistide, ametnike (99%) seas; piirkonniti Tallinnas (99%); keskmisest pisut vähem alg-ja põhiharidusega (90%) inimeste seas. Kõikumised taustrühmade lõikes on väikesed.

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSTEADLIKKUS

11

969495

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2017/04, n=10052014/06, n=10102012/06, n=1005

Kuulnud väljendit "homoseksuaalne inimene", ajaline võrdlus, n=kõik, %


12

TÄHENDUS (Slaid 14)

Neilt, kes pidasid end väljendiga „homoseksuaalne inimene“ kursis olevaks, paluti kirjeldada, mida see väljend nende jaoks tähendab. Vastused anti vabas vormis ja hiljem sarnase sisuga vastused koondati ühtse nimetuse alla. Võis anda mitu vastust. Vastuse andis 81% väljendit teadvatest vastajatest nimetades valdavalt vaid ühe põhjuse. Tulemused on esitatud kahanevas järjestuses slaidil 14.

Kõige sagedamini peeti homoseksuaalseks inimeseks oma- või samasooliste suhet (47%). Sellele lisanduvad lähedased mõisted, nagu teistsugune suhe (6%) ja samasooliste kooselu (4%).

7% pidas homoseksuaalsust hälbeks (väärareng, kõrvalekalle), haiguseks või psühholoogiliseks probleemiks. 7% vastajaist andis selgituseks halvustava vastuse (sagedamini nimetati ebanormaalne, ebameeldiv, vastik).

Vastajatest 4% seostasid väljendit vaid meestevahelise suhtega, geidega. 3% jaoks on tegu tavaliste inimestega, 2% vastaja jaoks oli antud teema tabu, millest ei taha rääkida ega mõelda. 2% nimetas midagi muud (teistsugune, eneserahuldaja, vähemus, aga ka: väga intelligentne; vaba valik, ent ärgu eputagu oma eripäraga).


13

TÄHENDUS (Slaid 14)

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga, ei ilmnenud olulisi erinevusi vastustes homoseksuaalsuse tähenduse kohta. Endiselt vastas ca pool vastajaskonnast (47%), et see on samasooliste suhe. Muude vastuste proportsioonid erinevad varasematest tulemustest samuti üpris vähe: pisut on endisest vähem arvamust, et tegemist on hälve või haigusega, ning rohkem, et tavaliste inimestega, ent muutused on nii väikesed, et ei ületa lubatud statistilist viga.

Kui võrrelda vastuseid peamise suhtluskeele alusel, siis muukeelne elanikkond pidas väljendi „homoseksuaalne inimene“ all eestlastest märkimisväärselt sagedamini silmas teistsugust, mittetraditsioonilist suhet (13% vs 3%), haigust, hälvet (12% vs 6%), suhtumine oli halvustav (11% vs 5%).

Endiselt väljendasid halvustavat suhtumist sagedamini ka üle 74aastased (19%) ja/või pensionärid (15%). Haiguse või hälbena käsitleti homoseksuaalsust keskmisest sagedamini samuti vanemate inimeste, eriti 50-59aastaste seas (15%).

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSTÄHENDUS

14

47

7

7

6

4

3

2

2

4

1

1

19

52

11

8

6

5

1

3

1

5

1

1

8

56

4

8

10

2

1

2

7

2

2

7

0 20 40 60 80 100

Samasooliste suhe

Hälve, haigus, probleem

Halvustav suhtumine

Tesitsugune suhe

Samasooliste kooselu

Tavalised, normaalsed inimesed

Tabu teema, ei kommenteeri

Muu vastus

Meeste vaheline suhe (geid)

Pederast, pede

Muu vale vastus

Vastamata

Väljendi "homoseksuaalne inimene" tähendus, ajaline võrdlus, n=väljandist teadlikud, %

2017/04, n=971

2014/06, n=960

2012/06, n=959


15

KOKKUPUUDE (Slaidid 16 ja 17)

Endale teadaolevalt on homoseksuaalsete inimestega kokku puutunud 26% üle 14aastastest elanikest. Võrreldes 2014. aastaga on see tulemus kasvanud – tollal 20%.

Oma perekonnas on homoseksuaalne inimene vaid 2%-l, sõpruskonnas 14%-l ja endiste või praeguste töökaaslaste seas 18%-l Eesti elanikest. Nii sõprade kui töökaaslaste seas teatakse homoseksuaalseid inimesi olevat endisest sagedamini – mõlema puhul 5-6% enam.

Valdavalt on need homoseksuaalsed inimesed, keda vastajad teavad, avalikult homoseksuaalsed – eriti kehtib see sõprade kohta.

Homoseksuaalidega on keskmisest enam kokku puutunud eestikeelsed elanikud (31%), alla 50aastased, tallinlased, kõrgemasse sissetulekugruppi kuulujad (üle 651 euro kuus pereliikme kohta), kõrgharidusega inimesed, ettevõtjad, juhid tipp- ja keskastmespetsialistid, ametnikud, teenindajad. Keskmisest märksa vähem teatakse homoseksuaalsete kaaslaste olemasolust Ida-Virumaal (11%) ja/või venekeelses elanikkonnas (14%).

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSKOKKUPUUDE

16

12

7

8

11

7

9

2

1

1

4

5

3

2

2

2

1

0

1

1

1

0

1

0

0

0

0

18

12

12

14

9

11

2

1

1

0 5 10 15 20

TÖÖKAASLANE

2017, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

SÕBER

2017, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

PEREKONNAS KEEGI

2017, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

Kokkupuude homoseksuaalsete inimestega, ajaline võrdlus, n=kõik, %

Avalikult

Arvate

Ei oska öelda

KOKKU

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSKOKKUPUUDE HOMOSEKSUAALSETE INIMESTEGA, n=1005, %

17

26

31

14

22

29

26

37

41

37

15

16

6

19

24

35

0 20 40 60 80 100

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Vene

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

74+ a

HARIDUS

Alg- või põhi-

Kutse-, kesk-, keskeri-

Kõrg-

34

31

11

25

23

21

34

20

26

21

24

17

30

16

16

20

40

0 20 40 60 80 100

PIIRKOND

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

ASULATÜÜP

Pealinn

Suur linn

Maakonnakeskus

Muu linn, alev

Alevik, küla

€ KUUS PERELIIKME KOHTA

kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-500 €

501-650 €

651+ €


18

VASTUVÕETAVUS (Slaidid 20 ja 21)

Vastajatelt uuriti, kui vastuvõetavaks nad homoseksuaalsust peavad. Selgus, et 41% vastajaist peavad homoseksuaalsust vastuvõetavaks, sh täiesti vastuvõetav on see 14%-le. Homoseksuaalsust vastuvõetamatuks pidajaid on rohkem – 52%, sh täiesti vastuvõetamatu on see 33%-le.

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on suhtumine homoseksuaalsusesse paranenud – 2014. aastal pidas seda rohkem või vähem vastuvõetavaks 34%. Täiesti vastuvõetamatu oli see 36%-leelanikkonnast, taunitav kokku 59%-le.

Homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam eestlaste, kõrgharidusega ja kõrgema sotsiaalse staatuse ning sissetulekuga inimeste, linnainimeste seas; keskmisest vastuvõetamatum aga venekeelse elanikkonna ja Ida-Virumaa elanike seas.

Suhtumine on selges seoses vastajate vanusega – kõige positiivsem on hoiak 15-19aastaste, kõige negatiivsem üle 75aastaste hulgas. Vanusegrupis 40-49 hakkab negatiivsete vastuste osakaal ületama positiivseid.


19

ARVATAV VASTUVÕETAVUS EESTI ÜHISKONNAS (Slaidid 20 ja 22)

Lisaks vastaja isiklikule suhtumisele uuriti ka, milline tundub neile olevat ühiskonna suhtumine homoseksuaalsusesse.

Üldiselt arvatakse, et homoseksuaalsust peab vastuvõetamatuks 69%, sh täiesti vastuvõetamatuks 22% ühiskonnast. 21% vastajaist arvab seevastu, et homoseksuaalsust peetakse ühiskonnas vastuvõetavaks, sh täiesti vastuvõetavaks 3% arvates.

Võrreldes kahe aasta taguste tulemustega ei ole arvatavas ühiskonna suhtumises homoseksuaalsusesse märgatavaid muutusi toimunud.

Võrreldes vastajate suhtumist aga arvatava üldise suhtumisega, selgub, et ühiskonna suhtumist homoseksuaalsusesse peetakse tervikuna vähem sallivamaks kui see tegelikult on (vastuvõetamatuks pidajaid kokku vastavalt 52% (isiklikult) vs 69%(ühiskonnas)), samas ei peeta ühiskonna suhtumist nii kategooriliseks kui see tegelikult on (täiesti vastuvõetamatuks pidajaid vastavalt 33% vs 22%). Sama kinnitab ka homoseksuaalsust vastuvõetavaks pidajate võrdlus –tegelikult on vastuvõetavaks pidajaid palju enam, kui arvatakse ühiskonnas olevat (vastuvõetavaks pidajaid kokku vastavalt 41% vs 21%). Sama tendents ilmnes ka 2014. aasta uuringus.

Seda, et homoseksuaalsust peetakse ühiskonnas vastuvõetavaks, arvavad teistest sagedamini 30-39aastased, Põhja-Eesti ja väikelinnade elanikud; seda, et homoseksuaalsust üldsuses taunitakse, arvavad kõige sagedamini Ida-Virumaa elanikud.

Kui eestikeelse elanikkonna jaoks on kõige valdavam seisukoht, et homoseksuaalsus on Eesti ühiskonnas pigem vastuvõetamatu (50%), siis venekeelse elanikkonna seas on keskmisest märgatavalt enam neid, kes arvavad, et see on täiesti vastuvõetamatu (28%). Võrreldes 2014. aastaga on arvamused mahenenud, siis vastavalt 57% ja 34%.

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSVASTUVÕETAVUS

20

14

9

10

3

2

2

27

25

28

18

18

21

7

7

5

11

8

9

19

23

23

47

51

49

33

36

34

22

20

19

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

ENDA JAOKS

2017/04, n=1000

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

ARVATAVALT EESTI ÜHISKONNAS

2017/04, n=1000

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

Homoseksuaalsuse vastuvõetavus, ajaline võrdlus, n=kõik, %

Täiesti vastuvõetav Pigem vastuvõetav Ei oska öeldaPigem vastuvõetamatu Täiesti vastuvõetamatu

41

49

21

36

45

64

59

51

45

30

26

23

40

36

52

7

7

6

7

7

2

2

8

7

8

8

8

7

7

5

52

44

73

57

48

34

39

41

48

62

66

69

53

57

42

0 20 40 60 80 100

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Vene

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

74+ a

HARIDUS

Alg- või põhi-


Kõrg-

Vastuvõetavaks Ei oska öelda Vastuvõetamatuks

46

41

20

42

38

44

46

29

45

41

41

35

35

32

32

45

56

4

9

8

6

6

8

4

7

5

11

7

6

8

8

5

4

5

49

50

72

52

55

48

49

64

50

48

52

60

57

61

63

51

39

0 20 40 60 80 100

PIIRKOND

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

ASULATÜÜP

Pealinn

Suur linn

Maakonnakeskus

Muu linn, alev

Alevik, küla

€ KUUS PERELIIKME …

kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-500 €

501-650 €

651+ €


I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSVASTUVÕETAVUS ENDA JAOKS, n=1005, %

21

21

21

20

21

21

26

20

26

23

22

12

17

20

21

20

11

10

14

10

11

11

5

8

9

13

15

16

15

11

9

68

69

66

69

68

63

75

65

68

65

73

68

64

68

71

0 20 40 60 80 100

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Vene

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

74+ a

HARIDUS

Alg- või põhi-


Kõrg-


22

33

15

16

13

19

22

16

21

24

21

12

24

21

16

29

26

12

10

7

12

4

15

12

9

5

12

12

5

8

9

20

9

7

67

58

78

72

83

67

67

75

75

64

67

83

68

70

64

62

68

0 20 40 60 80 100

PIIRKOND

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

ASULATÜÜP

Pealinn

Suur linn

Maakonnakeskus

Muu linn, alev

Alevik, küla


kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-500 €

501-650 €

651+ €


I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSARVATAV VASTUVÕETAVUS EESTI ÜHISKONNAS, n=1005, %

22


23

Vastuvõetamatuse põhjused (Slaid 24)

Neilt, kes pidasid homoseksuaalsust pigem või väga vastuvõetamatuks, uuriti selle põhjuseid vabas vormis. Hiljem sarnase sisuga vastus rühmitati ja koondati ühtse nimetuse alla. Vastuse andis 79% vastajatest nimetades valdavalt 1,1 põhjust. Tulemused on kahanevas järjestuses esitatud slaidil 24.

Esikohal oli arvamus, et homoseksuaalsus on ebanormaalne ja ebameeldiv (21%). 17% vastajatest põhjendasid oma vastumeelsust sellega, et see on loomu- ja loodusevastane ehk ebatraditsiooniline.12% vastajatest leidis, et homoseksuaalsus viitab halvale kasvatusele või keskkonnale.

Muid põhjendusi - halvustavat suhtumist, teema ülepaisutatust, seda, et tegu on haiguse või haigete inimestega – toodi esile varasemast veidi harvem, kõiki alla 10%.

Järjekindlalt väheneb vastuvõetamatuse põhjendusena homoseksuaalsuse loomu- ja loodusevastasus, mis varasemates uuringutes oli esikohal.

Taustaandmete analüüsis ilmneb, et nähtuse loomu- ja loodusevastasust mainiti eriti 40-49aastaste vastajate ja maaelanike, ebameeldivust oskustööliste seas. Pool 15-19aastaste grupist ei osanud oma halvakspanu põhjendada. Ka venekeelseist elanikest, kes homoseksuaalsust vastuvõetamatuks pidasid, ei osanud keskmisest suurem osa (28%) oma suhtumist kommenteerida.


24

21

17

12

8

7

6

6

5

2

21

20

24

9

9

10

10

6

4

2

17

22

28

14

7

10

8

8

5

2

11

0 20 40 60 80 100

Ebanormaalne, -meeldiv

Loomu- ja loodusevastane, ebatraditsiooniline

Keskkonnast ja kasvatusest tulenevad põhjused (tabu, võõras)

Haigus

Halvustav suhtumine

Üle paisutatud teema, liigne tähelepanu

Puudub jätkusuutlikkus

Religioosed põhjused

Neutraalne suhtumine

Vastamata

Homoseksuaalsuse vastuvõetamatuse põhjused, ajaline võrdlus, n=homoseksuaalsus vastuvõetamatu, %

2017/04, n=520

2014/06, n=646

2012/06, n=625


25

VASTUVÕETAVUSE PIIRID (Slaidid 27 ja 28)

Järgnevalt vaatleme, kuidas suhtutaks homoseksuaalsusesse siis, kui see puudutaks igapäevaelu ehk millised on homoseksuaalsuse vastuvõetavuse piirid. Vastajatele esitati 10 väidet ja paluti vastata, kas need kehtivad nende puhul või mitte. Tulemused on esitatud nõustuva vastuse põhjal kahanevas järjestuses.

Enamus vastajaist peab tavalist olmelist suhtlust (müügimees, arst) homoseksuaalsete inimestega vastuvõetavaks, ka valimistel ei segaks see asjaolu suuremat osa vastajaist. Lähemat suhtlust, nt homoseksuaalse inimese, eriti gei kohalolu seltskonnas siiski pigem häiriks vastajaskonda. Eriti vastuvõetamatu on elanikele homoseksuaalsuse osalus nende laste elus (selleteemalised TV-saated või filmid, õpetaja orientatsioon, mängimine sõprade kodus, kus on homoseksuaalsed vanemad), kus vastaste osakaal ületab märkimisväärselt nõustujate oma. Ka kuulumine kogudusse, mis suhtub homoseksuaalsusesse positiivselt, ei tule enamuse vastajate puhul kõne alla.

Suhtumine omaenese lapsesse, kui selgub, et see on lesbi või gei, ei muutuks halvemaks 56%-l vastajatest, muutuks aga 19%-l. See on aga aspekt, mille puhul suur osa (24%) vastajatest ei osanud seisukohta võtta.

Võrreldes 2014. aasta uuringuga on suhtumine mitmesse aspekti märkimisväärselt paranenud: endisest rohkem on neid, kes ei tunneks end ebamugavalt, kui seltskonnas on lesbi (+9%) või gei (+6%); kes lubaksid oma lastel mängida sõprade kodus, kus vanemateks on homoseksuaalid (+11%).

Aasta-aastalt suureneb nende osakaal, kelle puhul oma lapse osutumine homoseksuaaliks ei rikuks temasse suhtumist (2012. aastal 40%, nüüd 56%).Vaid laste TV saadete-filmide vaatamise ja homoseksuaalsusesse positiivselt suhtuvas koguduses osalemise puhul on enamuse hoiak muutumatult negatiivne.


26

VASTUVÕETAVUSE PIIRID (Slaidid 27 ja 28)

Kõikide väidete puhul olid tolerantsemad samad vastajate grupid, kes peavad homoseksuaalsust vastuvõetavaks ja taunivamad need, kes peavad homoseksuaalsust vastuvõetamatuks.

Nagu varasemates uuringutes, nii ka nüüd erinevad eesti- ja venekeelsete vastajate seisukohas silmatorkavalt. Kui enamus eestlastest ei paneks pahaks, kui arst, valimiskandidaat, lapse õpetaja või sõprade vanemad oleksid homoseksuaalid, siis venekeelses vastajaskonnas on enamus selle vastu.

Eriti vastumeelne oleks muulastele homoseksuaalsusega seotud: filmi vaatamine laste puhul (79% vastu), sõprade kodus mängimine (74%), lapse õpetaja (72%), kogudusse kuulumine (73%). Ka oma homoseksuaalsesse lapsesse suhtumises on eestlaste hulgas tolerantsi rohkem (suhtumine ei halveneks eestlastest 63%-l, mitte-eestlastest 40%-l, samas oli viimaste hulgas märksa rohkem neid, kes vastust anda ei osanud (33%).

Oma lapse osas oli leebemat suhtumist enam naiste ja kõrgharidusega vastajate seas. Ka muudes aspektides on kõige rohkem tolerantsi kõrgharidusega ja nooremate vastajate seas. Murdepunkt tekib 50-59aastaste vastajate puhul.


27

68

56

60

48

42

41

41

43

33

26

11

24

11

12

15

15

14

10

13

20

21

19

30

40

42

44

45

47

54

53

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ostaksin müügimehelt, kelle kohta tean, et ta on gei või lesbi

Minu suhtumine oma lapsesse EI muutuks halvemaks, kui ta oleks gei või lesbi

Külastaksin arsti, kelle kohta tean, et ta on gei või lesbi

Hääletaksin kandidaadi poolt, olenemata sellest, kas ta on gei või lesbi

Ma tunneksin end ebamugavalt seltskonnas, kus on lesbi

Ma tunneksin end ebamugavalt seltskonnas, kus on gei

Lubaksin oma lapsel mängida sõbra kodus, kellel on homoseksuaalsed vanemad

Mind EI häiriks, kui teaksin, et lapse õpetaja on avalikult gei või lesbi

Lubaksin oma lapsel vaadata TV-saadet/filmi, kus räägitakse homoseksuaalsetest suhetest

Kuuluksin kogudeusse, mis suhtub homoseksuaalsusesse positiivselt ja/või kus neid on

Homoseksuaalsuse vastuvõetavuse piirid,n=kõik, %

Nõustub Ei oska öelda Ei nõustu


28

68

56

60

48

42

41

41

43

33

26

64

49

55

42

33

35

30

39

32

27

66

40

54

44

37

38

33

38

38

0 20 40 60 80 100

Ostaksin müügimehelt, kelle kohta tean, et ta on gei või lesbi

Minu suhtumine oma lapsesse EI muutuks halvemaks, kui ta oleks gei või lesbi

Külastaksin arsti, kelle kohta tean, et ta on gei või lesbi

Hääletaksin kandidaadi poolt, olenemata sellest, kas ta on gei või lesbi

Ma tunneksin end ebamugavalt seltskonnas, kus on lesbi

Ma tunneksin end ebamugavalt seltskonnas, kus on gei

Lubaksin oma lapsel mängida sõbra kodus, kellel on homoseksuaalsed vanemad

Mind EI häiriks, kui teaksin, et lapse õpetaja on avalikult gei või lesbi

Lubaksin oma lapsel vaadata TV-saadet/filmi, kus räägitakse homoseksuaalsetest suhetest

Kuuluksin kogudusse, mis suhtub homoseksuaalsusesse positiivselt ja/või kus neid on

Homoseksuaalsuse vastuvõetavuse piirid - väitega nõustujate osakaal, ajaline võrdlus, n=kõik, %

2017/04, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005


29

SUHTUMISE MUUTUS (Slaid 30)

Viimase kahe aasta jooksul pole homoseksuaalsusesse suhtumises 75% elanike jaoks muutust toimunud, 9% täheldab aga suhtumise muutust paremuse ja 11% halvemuse poole; vastata ei osanud 5%.

Võrreldes 2014. aasta uuringuga on toimunud kerge nihe suhtumise paranemise poole (+4%).

Suhtumine on viimase kahe aasta jooksul paranenud sagedamini Lääne-Eesti elanike seas (13%); halvenenud aga muulaste seas (15%).

Suhtumine homoseksuaalsusesse on paranenud viimase kahe aasta jooksul keskmisest enam neil, kelle lähikonnas on homoseksuaalseid inimesi (19%) või kes üldiselt peabki homoseksuaalsust vastuvõetavaks (18%). Muudest taustrühmadest paistavad suhtumise paranemisega silma 15-19aastased noored (27%).

Vastajaskonna lõhenemine on tekkinud Põhja-Eestis (v.a Tallinn), kus keskmisest rohkem on nii neid, kelle suhtumine on paranenud (16%) kui ka neid, kellel halvenenud (18%).

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSSUHTUMISE MUUTUS

30

9

5

12

75

79

77

11

10

6

5

5

5

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

2017/04, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

Suhtumise muutus homoseksuaalsusesse viimase kahe aasta jooksul, ajaline võrdlus, n=kõik, %

Paremaks Pole muutunud Halvemaks Ei oska öelda


31

Positiivse suhtumise muutuse põhjustajad (Slaid 32)

Neilt, kelle suhtumine geidesse ja lesbidesse on viimase kahe aasta jooksul muutunud paremaks, uuriti, kust saadud teave on nende suhtumist muutnud. Võis anda mitu vastust. Vastused on näha kahanevas järjestuses ajalise võrdlusena.

Eelkõige saadakse homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitavat teavet sõpradelt, tuttavatelt, sugulastelt (50%) ja traditsioonilise meedia vahendusel (49%), isiklike kokkupuudetega tööl või koolis (22%) ja/või mujal (35%) ning internetist (31%).

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on kõigi mainitud kanalite osatähtsus märkimisväärselt kasvanud, v.a sotsiaalkampaaniad, mida mainis tänavu 14%, aastal 2014 16%,

Võrreldes antud vastuseid nendega, kust üleüldse LGBT temaatika kohta teavet on saadud (Slaid 7), siis selgub, et positiivses suunas on suhtumist mõjutanud eriti isiklikud kokkupuuted, sh sõbrad-tuttavad.

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSSUHTUMISE MUUTUS

32

50

49

35

31

22

14

2

18

30

10

21

8

16

3

17

26

26

50

12

29

13

13

3

22

0 20 40 60 80 100

Sõbrad, tuttavad, sugulased

Muu meedia (ajakirjandus, TV jmt)

Isiklik kokkupuude mujal

Internet

Isiklik kokkupuude tööl või koolis

Sotsiaalkampaaniad

Muu

Pole kokku puutunud, ei huvita

Vastamata

Homoseksuaalsusesse parema suhtumise muutuse põhjustajad viimase kahe aasta jooksul,

ajaline võrdlus, n=suhtumine homoseksuaalsusesse on muutunud paremaks, %

2017/04, n=89

2014/06, n=103

2012/06, n=170


33

PÕHJUSED (Slaid 34)

Uuriti, mis on vastaja arvates homoseksuaalsuse põhjus. Kolm tõenäolisemat vastusevarianti olid ette antud, kuid vastaja võis anda ka omalt poolt muu vastuse. Tulemused on kahanevas järjestuses esitatud ajalise võrdlusena.

Üsna võrdväärselt peetakse homoseksuaalsuse põhjuseks nii sünnipära kui ka inimese vaba valikut (49% vs 44%). 35% jaoks on homoseksuaalsus aga keskkonna ja kasvatuse tulemus. Muu vastuse andis vaid 2% vastajaist: korduvalt nimetati, et tegu on moega või haigusliku nähtusega.

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on eriti süvenenud arvamus, et homoseksuaalsus on tingitud kasvatusest ja keskkonnast (+8%).

Vaadeldes vastuseid suhtumise järgi homoseksuaalsusesse, siis need, kelle jaoks see on vastuvõetav, peavad homoseksuaalsust sagedamini sünnipäraseks (64%); need, kelle jaoks see on vastuvõetamatuaga sagedamini keskkonna ja kasvatuse tulemiks (45%).

Sünnipäraseks peeti homoseksuaalsust sagedamini ka eestikeelses elanikkonnas (54%), kõrgharidusega inimeste (60%), Põhja-Eesti maakondade elanike (68%), lasteta paaride seas (58%); keskkonna ja kasvatuse tulemiks sagedamini muukeelse elanikkonna (48%), Ida-Virumaa elanike (51%), üksikute inimeste (41%) seas. Inimese oma valikuks peeti seda keskmisest rohkem noorte (15-29a) ja/või kutseharidusega vastajate hulgas (48%), Ida-Virumaal (62%), alevikes-külades (54%).

Taustrühmas, kellel keegi omastest või kolleegidest on homoseksuaalsed, peeti seda keskmisest märksa sagedamini sünnipäraseks (61%) või vabaks valikuks (50%).

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSPÕHJUSED

34

49

44

35

2

9

44

39

27

6

10

43

40

28

8

9

0 20 40 60 80 100

Sünnipärane (inimene ise ei otsusta)

Inimese vaba valik/otsus

Keskkonna ja kasvatuse tulemus

Muu

Ei oska öelda

Homoseksuaalsuse põhjused, ajaline võrdlus, n=kõik, %

2017/04, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005


35

ÕIGUSED (Slaidid 36 ja 37)

Vastajatele esitati kaheksa erinevat väidet, mis käsitlesid erinevaid võimalikke homoseksuaalide õigusi. Paluti hinnata nendega nõustumist või mitte-nõustumist. Tulemused on nõustumise järgi (täiesti ja pigem kokku) reastatud kahanevas järjestuse slaidil 37, ajalise võrdlusena nõustujate osakaalu järgi.

Nagu ka 2014. aastal, on nõustujaid rohkem kui mitte-nõustujaid väidete puhul, et geid ja lesbid peaksid olema seadusega kaitstud diskrimineerimise eest lisaks töövaldkonnale ka hariduses, tervishoius ja kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas (58% vs 31%) ning, et abielude lubamine samast soost elukaaslaste vahel vähendaks naise ja mehe vahelise abielu väärtust (51% vs 38%).

Peaaegu võrdselt on nõustujaid ja mitte-nõustujaid väite puhul, et samast soost elukaaslastel peaks olema võimalus oma kooselu ametlikult registreerida kooseluseaduse alusel (nõus 45%, ei ole nõus 46%). Abiellumise küsimuses aga on mitte-nõustujaid märksa enam (nõus 39%, ei ole nõus 52%).

Ülejäänud väidete puhul, eriti mis puudutab lapsendamist, on mitte-nõustujaid märksa enam kui nõustujaid, kuid suhtumine on võrreldes eelmise uuringuga pisut leebunud.

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on toimunud mitmeid muutusi. Kõige enam on kasvanud nõustujate hulk väite puhul, et samast soost elukaaslastel peaks olema õigus abielluda (+9%). Ka kooselu registreerimise osas on nõustujaid endisest rohkem (+5%). Väidete osas, mille puhul nõustujaid on mitte-nõustujatest rohkem, on nõusolek siiski veidi vähenenud (diskrimineerimise eest seadusega kaitsmine, naise ja mehe vahelise abielu väärtuse vähenemine).

Muukeelne elanikkond on oma suhtumises palju resoluutsem kui eestlased. Kui eestlastest nõustub samasooliste kooselu registreerimisega 56%, siis venekeelsetest 21%. Suur vahe on ka suhtumises samasooliste abiellu (47% vs 20%). Tunduvalt negatiivsem on venekeelses keskkonnas hoiak lapsendamisküsimuste suhtes, kuigi ka eestlaste seas on siin selge vastasseis – eriti üksiku gei või lesbi lapsendamissoovi asjus.

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSÕIGUSED

36

30

32

22

15

14

15

11

8

28

19

23

24

25

21

16

15

12

10

9

9

14

14

8

10

12

16

15

18

22

12

16

18

19

22

31

34

24

37

50

49

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Geid ja lesbid peaksid olema seadusega kaitstud diskrimineerimise eest lisaks töövaldkonnale ka

hariduses, tervishoius, kaupade/teenuste …

Abielude lubamine samast soost elukaaslaste vahel vähendaks naise ja mehe vahelise abielu väärtust

Samast soost elukaaslastel peaks olema võimalus oma kooselu ametlikult registreerida kooseluseaduse alusel

Samast soost elukaaslastel peaks olema õigus teineteisega abielluda

Geide ja lesbide suhtes avalik vaenu õhutamine peaks olema kriminaalkorras karistatav

Kui samast soost elukaaslaste ühel partneril on laps, siis tema samast soost partneril võiks olla õigus seda last

lapsendadaSamast soost elukaaslased, kes on abielus või oma suhte ametlikult registreerinud, peaksid saama koos

lapsendada

Üksik, suhtes mitteolev gei või lesbi peaks saama lapsendada

Homoseksuaalsete õigused,n=kõik, %

Nõustun täiesti Pigem nõustun Ei oska öelda Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu


37

58

52

45

39

39

37

27

23

64

56

40

30

44

33

23

25

57

46

34

35

26

26

0 20 40 60 80 100

Geid ja lesbid peaksid olema seadusega kaitstud diskrimineerimise eest lisaks töövaldkonnale ka hariduses,

tervishoius, kaupade/teenuste kättesaadavuse osas

Abielude lubamine samast soost elukaaslaste vahel vähendaks naise ja mehe vahelise abielu väärtust

Samast soost elukaaslastel peaks olema võimalus oma kooselu ametlikult registreerida kooseluseaduse alusel

Samast soost elukaaslastel peaks olema õigus teineteisega abielluda

Geide ja lesbide suhtes avalik vaenu õhutamine peaks olema kriminaalkorras karistatav

Kui samast soost elukaaslaste ühel partneril on laps, siis tema samast soost partneril võiks olla õigus seda last

lapsendada

Samast soost elukaaslased, kes on abielus või oma suhte ametlikult registreerinud, peaksid saama koos lapsendada

Üksik, suhtes mitteolev gei või lesbi peaks saama lapsendada

Homoseksuaalsete õigused - väitega nõustujate osakaal, ajaline võrdlus, n=kõik, %

2017/04, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005


38

ÕIGUSED - kooseluseadus (Slaid 39)

Vastajatele esitati sel aastal lisaks ka kolm erinevat väidet kooseluseaduse kohta. Paluti hinnata nendega nõustumist või mitte-nõustumist. Tulemused on nõustumise järgi (täiesti ja pigem kokku) reastatud kahanevas järjestuses nõustujate osakaalu järgi.

Kõige enam oldi nõus väitega, et kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis (nõus 39%, ei ole nõus 38%).

Kõigi kolme väite osas ei osanud üsna suur osa vastajatest seisukohta võtta (23-32%) ning nõustujate-mitte-nõustujate osakaalud olid üpris ühesuurused, vaid kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise vajaduse osas oli mitte-nõustujate hulk nõustujate omast suurem (nõus 35%, ei ole nõus 39%).

Ka mainitud väidete puhul oli eestlaste hulgas suhtumine tunduvalt positiivsem kui venekeelses elanikkonnas. Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist riigikogus pooldas eestlastest 42%, mitte-eestlastest 18%. Arvamusega, et kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis, nõustus venekeelsest elanikkonnast 21%, ei nõustunud aga 52%.

I LGBT2 HOMOSEKSUAALSUSÕIGUSED - kooseluseadus

39

16

17

9

23

18

25

23

25

32

13

13

15

25

26

19

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis

Riigikogu peaks kooseluseaduse seaduspäraseks rakendamiseks võtma vastu ka rakendusaktid

Kooseluseaduse vastuvõtmine on aidanud geidel ja lesbidel oma elu paremini korraldada/pakkunud

stabiilsust ja kaitset

Homoseksuaalsete õigused - kooseluseadus,n=kõik, %

Nõustun täiesti Pigem nõustun Ei oska öelda Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu


40

Erakonna/kandidaadi homoseksuaalsete õiguste pooldamise mõju poliitilisele valikule (Slaid 41)

Vaatleme, kuidas mõjutaks poliitilist valikut see, kui mõni erakond/kandidaat, keda vastaja muidu toetaks, oleks tugev geide ja lesbide võrdsete õiguste, sh samasooliste abielu või partnerlusseaduse pooldaja.

Positiivselt mõjutaks see 9%, negatiivselt 40%; mõju ei avaldaks see aga igale neljandale ja 12% ei osanud vastata.

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on pisut kasvanud vastajate osakaal, kellele homoseksuaalsete õiguste pooldamine mõne erakonna või kandidaadi poolt mõjuks valimisel positiivselt (+6%).

Poliitilisele valikule avaldaks see negatiivset mõju enam muukeelse elanikkonna (57%), 60-74-aastaste (53%), sh pensionäride (53%), Ida-Virumaa (66%) ja Põhja-Eesti elanike (51%) puhul.

Poliitilist valikut ei mõjutaks see keskmisest sagedamini eestikeelse elanikkonna (46%), 40-49-aastaste 49%), õpilaste-üliõpilaste (53%), piirkonniti Lääne- (51%) ja Kesk-Eesti (50%) elanike puhul.


41

9

3

4

39

41

36

40

43

49

12

12

11

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

2017/04, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

Erakonna/kandidaadi homoseksuaalsete õiguste pooldamise mõju poliitilisele valikule,

ajaline võrdlus, n=kõik, %

Mõjutaks positiivselt Ei mõjutaks valikut Mõjutaks negatiivselt Ei oska öelda

I LGBT3 TRANSSOOLISUS

42

USKUMINE (Slaidid 43 ja 44)

Vastajatelt küsiti, kas nad usuvad, et mehena sündinud inimene võib tunda end naisena ja vastupidi –naisena sündinud tunda end mehena. Jaatava vastuse andis 59%, eitava 22% ja vastata ei osanud 19% vastajaist.

Kolme uuringu tulemuste proportsioonid on võrdlemisi sarnased, täpsemad arvud kõikuvad. Võrreldes 2014. aasta tulemustega on uskujate osakaal pisut suurenenud (+4%).

Transsoolisusse usuvad sagedamini eestlased, naised, kõrgharidusega inimesed. Transsoolisusesse ei usu keskmisest sagedamini muukeelsed, Ida-Virumaa ja Põhja-Eesti elanikud. Vanemad inimesed, eriti vanusegrupis 75+ aastat, jätsid keskmisest sagedamini seisukoha võtmata.

VASTUVÕETAVUS (Slaidid 45 ja 46)

Transsoolisust peab vastuvõetavaks 37% (s.h 12% täiesti vastuvõetavaks) ja vastuvõetamatuks 46% (s.h 22% täiesti vastuvõetamatuks); vastata ei osanud 17%.

Kolme uuringu tulemused transsoolisuse vastuvõetavuse kohta erinevad väga vähe. Saab vaid öelda, et võrreldes 2014. aasta uuringuga on mõlemad äärmuslikud hoiakud (täiesti vastuvõetav või vastuvõetamatu) tugevnenud.

Transsoolisusse suhtumine sõltub põhiliselt vastajate vanusest ja rahvusest: alla 30aastaste seas on selges ülekaalus vastuvõetavus, üle 49aastaste seas vastuvõetamatus. Eestlastest peab nähtust vastuvõetavaks 43%, mitte-eestlastest vaid 22%.

I LGBT3 TRANSSOOLISUSUSKUMINE

43

59

55

61

19

23

23

22

22

16

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

2017/04, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

Transsoolisusesse uskumine, ajaline võrdlus, n=kõik, %

Jah Ei oska öelda Ei

I LGBT3 TRANSSOOLISUSUSKUMINE, n=1005, %

44

59

65

42

55

62

64

63

63

64

55

58

43

54

57

64

0 20 40 60 80 100

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Vene

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

74+ a

HARIDUS

Alg- või põhi-


Kõrg-

60

58

41

66

62

61

60

52

64

63

56

74

50

53

51

62

73

0 20 40 60 80 100

PIIRKOND

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

ASULATÜÜP

Pealinn

Suur linn

Maakonnakeskus

Muu linn, alev

Alevik, küla

€ KUUS PERELIIKME KOHTA

kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-500 €

501-650 €

651+ €

I LGBT3 TRANSSOOLISUSVASTUVÕETAVUS

45

12

8

7

25

28

28

17

18

15

24

27

30

22

19

20

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

2017/04, n=1005

2014/06, n=1010

2012/06, n=1005

Transsoolisuse vastuvõetavus, ajaline võrdlus, n=kõik, %

Täiesti vastuvõetav Pigem vastuvõetav Ei oska öelda Pigem vastuvõetamatu Täiesti vastuvõetamatu

I LGBT3 TRANSSOOLISUSVASTUVÕETAVUS, n=1005, %

46

37

43

22

34

39

62

47

40

43

27

27

25

40

33

43

17

16

21

17

17

5

14

15

18

19

23

20

14

18

18

46

41

57

49

44

33

39

45

39

54

50

54

46

49

40

0 20 40 60 80 100

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Vene

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

74+ a

HARIDUS

Alg- või põhi-


Kõrg-


40

41

25

38

27

38

40

30

40

37

37

43

32

25

34

45

53

22

7

15

18

17

18

22

20

9

16

13

8

14

17

23

9

12

38

52

59

44

57

43

38

50

51

48

50

49

54

57

44

46

35

0 20 40 60 80 100

PIIRKOND

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

ASULATÜÜP

Pealinn

Suur linn

Maakonnakeskus

Muu linn, alev

Alevik, küla


kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-500 €

501-650 €

651+ €


Documents

Avalikuarvamuseuuring LGBT teemadel(2017) · 2017. 5. 23. · KOKKUPUUDE (Slaidid 16 ja 17) Endale teadaolevalt on homoseksuaalsete inimestega kokku puutunud 26% üle 14aastastest