BENU Apteegi kliendiajakiri, Ilu ja tervis, kevad 2016

ilu tervisja Kevad 2016

Liina Randpere ärgitab diivanilt tõusma

Dr Margus Viigimaa:südame tervis on suuresti meie enda teha

Toitu targalt! Mugavast kontorirotist ideaalkaalus pereisaks

www.benu.ee

KliendikaartHind 1.00 €

Ilmub 4 korda aastas

BENU kliendikaardiga on ajakiri tasuta

BEN

U A

PTE

EGI A

JAK

IRI

2

Lk 8–13

Lk 18–21

Lk 32–36

Lk 42–44

Lk 46–48

SisukordLiina Randpere: tervisesport on nagu keeleõpe

Lk 8–13Õpi oma nahka tundma ja väldid paljusid nahaprobleeme

Lk 14–15Leia kingitus apteegist: kingiideed!

Lk 16–17Apteeker Astrid ja tema kümned tuhanded tiivulised hoolealused

Lk 18–21Tülikas külaline, kellega ei pea leppima

Lk 22–24Ka lihtne haav vajab kiireks paranemiseks õiget hooldust

Lk 26–27Südame tervisele mõtle juba noorena

Lk 28–31Õietolmuallergiaga on võimalik harjuda

Lk 32–36Hambad ja igemed ootavad hella kohtlemist

Lk 38–41Mugavast kontorirotist ideaalkaalus pereisaks

Lk 42–44Jalgrattatrenni tuleb teha targalt

Lk 46–48Südamesõbralikud hommikusöögid

Lk 50–52Koeraga reisimine nõuab põhjalikku eeltööd

Lk 54–56Lastenurk

Lk 583

4

Suuõõnesprei 30ml ja losengid N16: sisaldavad toimeainete kombinatsiooni: bensüdamiinvesinikkloriid/tsetüülpüridiinkloriidTähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.Müügiloa hoidja: KRKA d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501, Sloveenia. Täiendav teave on saadaval müügiloa hoidja Eesti esindusest:

Krka d.d., Novo Mesto, Eesti � liaal, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti. Tel: +3726671658

TÄIELIK

RAVI

Sinu häälon sinu tugevus

Uus 3 toimega kurguravim, täielikuks raviks kurguhaiguste vastu.• Valuvaigistav toime• Põletikuvastane toime • Antiseptiline toimePõletikuvastane, valuvaigistav ja antiseptiline ravi täiskasvanutel ja üle 6 aasta vanustel lastel neelu, suuõõne ja igemete ärrituse, igeme- ja neelupõletiku ning larüngiidi korral.

www.krka.ee

bensüdamiinvesinikhüdrokloriid/tsetüülpüridiinkloriid

Toimetus: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeE-post: [email protected] toimetaja: Kristina TraksAjakirja kujundaja: Marju PottisepTrükk: AS KroonpressAjakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik Tamro Eesti OÜ nõusolek.

S eekordne kaanekangelane Liina Randpere on kindlasti tuttav paljudele raadiokuu-lajatele, televaatajatele ja

küllap ka spordisõpradele. Liina on mitmekülgne spordiharrastaja, kes on juba kümmekond aastat nakata-nud inimesi spordipisikuga töötades treenerina. Tervise sporti võrdleb Liina võõrkeele õppimisega – selge ju, et kohe esimeses tunnis ei suuda võõras keeles filosofeerida, vaid alustada tu-leb ikka A-st ja B-st. Sama on treenin-gutega – tark ei torma, vaid alustab rahulikult.

Sama meelt on ka jalgrattatree-ner Kert Martma, kes jagab nõksusid, kuidas jalgrattatrenniga endale mitte liiga teha. Jah, te lugesite õigesti – isegi nii lihtsat asja nagu jalgrattaga

väntamine on võimalik valesti teha. Kerdi peamine nõuanne jalgratta-huvilisele on see, et ära mitte proo-vigi proffidega samas tempos püsida. Ja kindlasti ei ole vaja esimesel tree-ninguaastal maratone sõitma hakata.

Kõigest sellest ei maksa välja lu-geda nagu oleks sport kahjulik ja oht-lik. Vastupidi, liikumine peab kuuluma igasse päeva – inimene on loodud lii-kuma, mitte aga päevad läbi istuma ja arvutisse vaatama. Just liikumine aitab ennetada paljusid haigusi, eriti kehtib see südame- ja veresoonkonna haiguste kohta. Tunnustatud südame-arst Margus Viigimaa toonitab, et sü-damehaiguste ennetus peab algama juba noorena ning 30–50-aastaselt on viimane aeg vaadata üle oma elu-stiil, sh liikumisharjumused. „Oluline

Sportlikku kevadet!

ei ole mitte niivõrd intensiivne tree-ning kuivõrd eakohane ja regulaarne liikumine,“ õpetab ta. Häid soovitusi, kuidas südant hoida, saad ka süda-meraportist, mille võid lasta endale koostada BENU Pärnu Papiniidu Apteegis.

Muidugi loeb ka see, mida sa suhu pistad. Inspiratsiooni pakub meie see-kordse kaalulangetaja Mario Õisi edulugu ning kindlasti tasub proovida ka Mari-Liis Iloveri imeliselt kergeid ja maitsvaid hommikusööke!

Mõnusat lugemist ja rohkem hetki liikudes!

Kaidi KeltBENU Apteek Eesti OÜjaemüügidirektor

Meie seekordne ajakiri sai läbinisti sportlik ning kui sa veel ei ole saanud liikumisega sinasõbraks, siis leiad siit palju mõtteainet, miks just nüüd panna jalga tossud ning minna teha väljas üks mõnus jooksu-, kõnni- või rattatiir.

5

Uudised

Südame terviseriski raport BENU Pärnu Papiniidu Apteegist

Pärnu Papiniidu Apteegis (Papiniidu 8/10, Kauba-majakas) saab esmaspäevast neljapäevani kell 9.00–18.00 lasta koostada endale südame terviseriski raportit. Raporti tegemise käigus mõõdame sinu tervisenäitajaid ning koostame tule-muste põhjal personaalse raporti, mis näitab südame tervise riski ja tervislikku üldseisundit. Anname ka soovitusi edasiseks südamesõbralikuks elustiiliks. Ootame kõiki, kel vanust 35–50 aastat, et kaardistada südame tervist. Eel-duseks on see, et inimene ei põe ägedaid või kroonilisi südamehaiguseid. Mõõtmise hind 8 eurot. BENU kliendikaardiga 5 eurot!Kliendiks saab registreerida apteegis või aadressil www.benu.ee.Registreeri end konsultatsioonile telefonil: 473 1060.

BENU omatoodete sari on täienenud

BENU OOMEGA-3 KRILLIÕLI KAPSLID 500MG N30Üks BENU oomega-3 krilliõli kapsel sisaldab 500mg puhast antarktika krilliõli.Päevane annus on 2 kapslit. Kapsel on kergesti neelatav. Puudub kala lõhn ja järelmaitse.Krilliõlis on kiiresti ja efektiivselt imenduvad rasvhapped, neid on kehal kerge ära tunda ja kasutada. Toetab südame tegevust.

BENU MAGNEESIUMI-KAALIUMI PAKIKESED N20Apelsini-greipfruudi maitsegaPäevane annus on kaks pakikest. Kasutada:- füüsilise koormuse korral;- aitab vähendada väsimust ja stressi;- aitab kaasa normaalsele lihaste tööle;- toetab südame tegevust.Pakikese sisu puistata otse keelele ja lasta suus aeglaselt sulada.

BENU FOOLHAPPE TABLETID 400µG N60Vajalik toidulisand rasedatele loote normaal-seks arenguks.Päevane annus 1 tablett päevas.

Nahadiagnostika aitab oma nahka tundma õppidaBENU Apteekidest saad nüüd enam nõu kosmeetikatoodete valimisel ning spetsiaalse nahadiagnostika abil määrame, millist hooldust vajaks just sinu nahk. Paljud inimesed on hädas kehva na-haga ning segadust tekitab ka naha-hooldustoodete lai valik. Nahadiag-nostika käigus mõõdetakse naha niiskuse taset, rasusust, elastsust ja melaniinisisaldust. Diagnostika tu-lemuste põhjal anname soovitusi, et milliseid näohooldustooteid valida ja kuidas oma naha eest hoolitseda. Apteekide nimekirja, kus toimuvad nõustamised ning nõustamise kella-aegu vaata meie koduleheküljelt www.benu.ee. Nahadiagnostika ja nõustamine on tasuta.

©iS

tock

.co

m/m

ahes

h14

©iS

tock

.co

m/

cho

ja

6

BENU apteekrid on eksperdid haavahooldusesHaava kiire ja armita paranemise eel-duseks on korrektne haavahooldus koos põhjusliku ravi ja kaasaaegsete toodetega. Kuidas erinevaid haavu hooldada, küsi meie apteekrilt! Nimekirja värskelt koolituse läbinud haavahoolduse ekspertidest BENU Apteekides leiate www.benu.ee.

7

Persoon

Liina Randpere: tervisesport on nagu keeleõpe

Tekst: Heli leHtsaar-Karma Fotod: Julia-maria linnaKaleV lilleOrG / sCanPiX

8

Raadio- ja telesaadete juht ning treener Liina Randpere (32) võrdleb tervisesporti võõrkeele õppimisega: esimeses tunnis õpid mõned lihtsamad sõnad, järgmistel kordadel juba rohkem ning edaspidi oskad juba lauseid moodus-tada ja rääkidagi. „Tervisespordiga on samamoodi: pead vaikselt ree peale saama,“ kinnitab Liina kõnekäänu „tark ei torma“ paikapidavust ka tervisespordis.

K uigi Liina on avalikkusele tuntud peamiselt telesaa-dete juhi ja raadiohäälena, on ta meediatöö kõrvalt

treenerina tegutsenud kümmekond aastat. Või peaks hoopis ütlema, et raadio- ja teletööga on ta tegele-nud spordielu kõrvalt, sest loetelu treeningutest, mida Liina andnud, on pikk: Body Pump, Body Balance, Fatburn, EasyMove, kerelihaste tree-ningud, Stripdance. Lisaks liugleb Liina lohesurfi harrastades linnuna veel ning on seda oskust teistelegi õpetanud.

Seega on selge, et Liina teab, mida räägib, kui ütleb, et tervisesporti te-hes kipuvad inimesed mõnikord ka üle pingutama. „Mulle meeldib Body Pumpis (jõu- ja vastu-pidavustreening, kus harjutusi tehakse regu-leeritava ras-kusega kangi-dega – toim) üsna suurte r a s k u s t e g a treenida. Es-m a ko r d s e l t minu trenni tulnud inimesed, eriti mehed, tahavad oma kangile tingimata topeltras-kused panna. Eks nad vaatavad, et treener on väike blond naine, nii et kui tema jõuab, siis mina jõuan kind-lasti rohkem,“ muigab Liina ja lisab, et hoolimata oma kleenukesest väli-musest on ta tegelikult päris tugev.

Kuid nagu juba alguses öeldud: tark ei torma. Liina soovitab tervises-pordiga tegelema hakates nädalast nädalasse koormust vaikselt tõsta ja leiab, et 3–4 korda nädalas tund aega trenni teha on igati okei, kuid selle koormuseni ei tohiks esimesel

nädalal jõuda. „Organism peab tree-ninguga harjuma. Kui liiga aktiivselt alustad, kurnad organismi ära ja tu-lemus on soovitule vastupidine: vä-sid, tekib energiapuudus, siis hakkad sööma ja võtad juurde. Ning kuna trenn soovitud tulemust ei anna, lõ-petad kahe nädala pärast sportimise ära,“ kirjeldab Liina.

Kaks lihtsat nippi treeningu jõukohasuse hindamiseks

Neile, kel pulsikella ja muid kaas-aegseid tehnikavidinaid käepärast ei ole, soovitab Liina kahte lihtsat indi-kaatorit, kuidas aru saada, kas tree-ninguga pingutatakse üle või mitte. „Tervisesporti peab tegema nii, et sa-

mal ajal suudad normaalselt rääkida. Seda nii siis, kui

jooksed/sörgid, teed kepikõndi või oled Body Pumpi tren-

nis. Lõpuks on küll selg higist märg, aga sa ei hingelda ega lõõtsuta,“ ju-hendab Liina

ära tundma südame-vere-

soonkonnale hästi mõjuva vastupidavus treeningu

jõukohasust. Kui juba nõuannete andmiseks

läks, mainib Liina ka seda, et treenin-gut valides ei tohiks lasta end kõla-vatest ja paljulubavatest nimedest pimestada lasta. „Fatburning ehk rahva keeli rasvapõletustreening ei tä-henda tingimata seda, et hakkad kohe rasva põletama ja kiiresti kaalust alla võtma. Pigem on see nimi klientide meelitamiseks, sest peaaegu kõik nai-sed tahavad ju alla võtta. Või kui mingi treeningu nimi on lihastreening, siis ei hakka seal kohe muskel kasvama,“

Harjuta end spordiga aegamisi, sest kohe suurte koormustega

alustades võid endale liiga teha.

9

Persoon

räägib Liina ja lisab muiates, et küllap ostetaks ka saiakest, mil nimeks ras-vapõletussaiake tunduvalt rohkem kui tavalist saiakest.

Aktiivne liikumine olnud alati elustiili osa

Liina ise on sporti teinud nii kaua, kui end mäletab. Tõsi, ta eelistab sõ-nale „sportimine“ hoopis sõnapaari „aktiivne liikumine“. Miks? „Kui mõt-led, et hakkad sporti tegema, võib see tunduda pealesunnitud ja eba-meeldiva kohustusena. Näiteks kui lä-hen lohega surfama, siis ma ei ütle, et lähen sporti tegema või trenni. Ütlen, et lähen surfama ning see tähendabki aktiivset liikumist, millega käib kaa-sas hea meeleolu,“ põhjendab Liina oma arvamust.

Aktiivse liikumise pisik on Liinal pärit lapsepõlvekodust, kus tema sõ-nul ei harrastanud keegi eluviisi stii-lis „töölt või koolist koju ja seejärel

diivanile teleka ette“. „Ema tegeles mul kaua rahvatantsuga, perega käi-sime basseinis ujumas, koolis olid erinevad trennid. Nii et liikumine on olnud kogu aeg kas rohkem või vähem teadlikult minu elu osa,“ kir-jeldab Liina ja täiendab, et lisaks va-

nemate eeskujule oli aktiivse elustiili kujunemisel suur roll ka asjaolul, et 1980ndate aastate lastel polnud mobiiltelefoni ega tahvelarvutit, kus tundide kaupa aega surnuks lüüa.

Liina tegutseb treenerina Arctic Sport Clubis ja Meritoni spordiklubis (pildil). Tulihingelise spordisõbrana ei jätnud ta treeneritööd ka lapseootel olles.

„Elasime Lääne-Virumaal väikeses külas. Lapsed mängisid päevad läbi õues, alles õhtul tuldi tuppa,“ mee-nutab Liina külalaste ja venna ning õega ringijooksmisi ja puude otsas ro-nimisi. Kui Liina teise klassi läks, kolis pere Rakverre ning trennide mitme-kesisus, millest Liina aastate jooksul osa võttis, on muljetavaldav. „Olen proovinud väga erinevaid asju: ala-tes maadlusest ja pingpongist ning lõpetades ujumise, rahvatantsu, ae-roobika ja kikkpoksiga. See on mul loomuses, et tüdinen asjadest ära ja siis pean midagi uut tegema,“ nendib Liina.

Tüdimusel ei lase tekkida ka naljakad juhtumid, mida trenni te-hes ikka aeg-ajalt ette on tulnud. Liina naerab ja meenutab, et on kaks korda elus jooksulindilt maha kukkunud. „Täpselt nagu filmis, et kukud – nii pikk kui lai – saali põ-randale. Tobenaljakas oli ka see, kui

Liikumispisiku sai Liina kaasa lapsena kodust, sest sporti tehti kogu perega.

10

Mis vägi aitaks diivanilt üles?Kuigi tervislikud eluviisid on Eestis aasta-tega aina populaarsemaks muutunud, on siiski küllalt inimesi, kes pärast töö- või koolipäeva koju jõudes diivanile vajuvad ja terve õhtu telekat vaatavad. Kas Liina suu-dab neid mõista?

„Mõistan selles mõttes, et mida laisem sa oled, seda lai-semaks muutud. Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Ja see ei ole sõnakõlks, vaid nii ongi. Ma arvan, et saan poole oma energiast sellest, et teen trenni ja annan trenne. Füüsiline aktiivsus annab nii palju energiat juurde ja tasa-kaalustab vaimset väsimust,“ usub Liina.Ta lisab üsna resoluutselt, et saab küll aru, et diivanil lösutajal on raske oma mugavustsoonist välja tulla, aga ta ei kiida seda kuidagi heaks. „Korraks tuleb end lahti kangutada, kasvõi jalutada pool tundi õues – tunned end kohe paremini ja erksamalt,“ rõhutab Liina. Eriti põlema läheb ta siis, kui jutuks tulevad lapsed. „See on puhas va-nemate laiskus, et lapsed iPadis ja telefonis istuvad – nii on! Mugav on küll lapsele anda tahvel kätte, sest siis ta ei tüüta sind. Kuid lapsevanemad peavad tahvlile ning telefonile keelu peale panema ning õpetama last liikumist nautima,“ tulistab Liina emotsionaalselt ja lisab, et kurb on vaadata lapsi, kes vanemate poolt ära rikutud.Neile, kes pole suutnud end siiski diivanilt üles saada ja liikuma hakata, jagab Liina kolm soovitust.

1. Leia endale sõber või tuttav treening-partneriks. Lepi temaga kokku konkreetsed nädala-päevad ja kellaajad, millal hakkate koos trenni tegema – jooksma, kepikõndi tegema, aeroobikas käima vms. Kui tead, et teine inimene loodab sinu peale, ei ole nii lihtne alt ära hüpata. Mida tüütuma (heas mõttes!) ja kohuse-tundlikuma treeningpartneri endale leiad, seda parem. Ka elukaaslase/abikaasaga on hea koos sporti teha.

Kui sõprade hulgast sellist inimest ei leia, võib ringi vaa-data erinevates kaalulangetajate foorumites. Seal on palju küsimusi stiilis „elan Nõmmel ja otsin kedagi, kes hakkaks 2–3 korda nädalas minuga kepikõndi tegema“.

2. Vali selline spordiala, mis sulle meeldib. Kui teed trenni vastu tahtmist, leiad põhjuseid, miks loo-buda. Näiteks kui sulle joosta ei meeldi, siis ära jookse. Võibolla sobib sulle hoopis kepikõnd, jalgrattasõit või ujumine.

3. Liitu spordiklubiga. Kui inimene tunneb, et on treeningu eest maksnud, siis motiveerib see teda trennis käima. Muidugi saab ka spordiklubis käimata suurepära-selt trenni teha, aga tihti ei suuda inimene end üksi mo-tiveerida. Kui spordiklubis siiski käia ei taha või pole see rahaliselt võimalik, siis tasub vaadata üle punkt 1!

11

Kupongipakkumisedmärtsis

-25%-25%

-30%-30%

-25%-25%

-25%-25%

-30%-30%

MAGNEESIUM-TSITRAAT TABLETID N30 Tõhusa imendumisega magneesium-tsitraat tabletid.MAGNEESIUM PLUSS TABLETID N30 Kogu Sinu päevane magneesiumivajadus.

EUCERIN Q10 ACTIVE päevakreem 50mlEUCERIN Q10 ACTIVE silmaümbruskreem 15ml

Eucerin Q10 ACTIVE – eriti tundliku naha kortsudevastane hooldus.

STAVI-FLEXIN KAPSLID N30 Liigeste kaitseks.

INTIMINA LASELLE TUPEKUUL 28GINTIMINA LASELLE TUPEKUUL 38G

Pakkumine kehtib 1.03 - 31.03.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.





MÄRTS

MÄRTS

MÄRTS

MÄRTS

MÄRTS

YOMI RAUD VIINAMARJAMAITSELISED NÄRIMISTABLETID N60

Persoon

Kolm mõtet Liina Randperelt z Tervislik elustiil tähendab mõistlikus koguses lii-

kumist ja tervislikku ning mitmekülgset toitumist. Süüa ja liikuda tuleb oma organismi jaoks õigesti, et keha oleks rõõmus ja rahul.

z Eesmärk on mõõdukas toonuses keha. Kui 10 kg on ideaalsest kaalust üle, pole veel midagi hullu lahti, kui inimene tunneb end hästi ja tema tervisenäita-jad on korras.

z Kaalu kaotada on võimalik ainult õige toitumisega.

12

kord tantsutrenni andes ütles üks klient, et mul kukkus midagi maha. Vaatasin – selgus, et eelmisest tren-nist oli mul sokk püksisäärde kinni jäänud ja järgmise trenni ajal vajus sokk järjest allapoole ja lõpuks kuk-kus keset põrandat maha,“ mugistab Liina naerda.

Ülikooli vabaainest sai elukutseTreener sai Liinast üsna juhusli-

kult. Pärast Rakveres keskkooli lõpe-tamist maandus Liina pealinnas, kus hakkas Tallinna Pedagoogikaülikoo-lis (praegu Tallinna Ülikool – toim.) õppima telerežiid. Kuna ülikoolis oli võimalik vabaaineid võtta kõigist teaduskondadest, langes Liina valik loomulikult toonasele kehakultuuri-teaduskonnale, kus sai vabaainena käia aeroobikas. Kuna aga pärast ülikooli jäid rühmatreeningud ikkagi hinge, siis proovis Liina spordiklubis uut trenni – Body Pumpi. „Kui üks-kord pärast trenni treener küsis, kas lähete nädalavahetusel koolitusele ka, olin väga üllatunud ja uurisin, mis koolitusega tegemist on. Selgus, et

Liina maitsev ja krõmps kodune müsli

Liina Randpere on veendunud koduse toidu pooldaja, kes poest val-mistoitu ja poolfabrikaate ei osta. Ka müslit teeb ta ise, sest selle saab valmistada just enda maitse järgi ning vältida liigset suhkrut, mida poemüslid sageli sisaldavad. Pähklite ja seemnetega müsli on väärt ja tervislik hommikusöök, mis annab palju energiat.

z Pruunista pannil pruun suhkur ja kaerahelbed ning sega, kuni kaerahelbed on mõnusalt krõbedad ja pruunid.

z Lisa linaseemneid, nisukliisid, kanepiseemneid, kookoshelbeid, tükeldatud India pähkleid, mandlilaaste, kuivatatud banaanilaas-tude tükke.

z Võib ka lisada kuivatatud puuvilju. z Sega kõik ained omavahel kokku ja naudi!

treenerite koolitus. Ma olin kogu aeg arvanud, et treeneriks saab õppida ainult kehakultuuriteaduskonnas,“ muigab Liina tagantjärele. Treenerite koolitusele ta loomulikult läks ning on edaspidigi end täiendanud eri-nevatel Eesti Olümpiakomitee ja ka teiste organisatsioonide korraldatud koolitustel.

Kui juba ametivalik jutuks tuli, mainib Liina, et ei unistanud kunagi

treeneri ametist, kuigi mõtles, et äge oleks treener olla, sest saab trenni teha ja selle eest palka ka. Unistus-tega on tal üldse omalaadi suhe. „Mul pole unistusi, on vaid asjad, mida ta-han ära teha. Näiteks kui vaatan pilti mõnest toredast reisisihist, siis ma ei mõtle, et unistan sinna minemisest, vaid mõtlen, et seal tuleb ükskord ära käia. Nii et kui tahan midagi, siis teen ära,“ nendib Liina lihtsalt.

13

Õpi oma nahka

tundma ja väldid paljusid

naha-probleeme!

Tekst: BENU Fotod: BENU

P aljud inimesed on hädas kehva nahaga. Nahk võib olla liiga tundlik, punetada, olla liiga kuiv või rasune, vist-

rikuline. Tõsi on see, et naha seisu-kord annab aimu organismi üldisest olukorrast, kuna nahk peegeldab ini-mese kehalist ja vaimset seisundit. Nahaprobleeme tekitavad saaste-ained, kemikaalid, liigne stress, vä-hene magamine, ebatervislik menüü ja paljud haigused. Samas aga saaks paljusid nahahädasid vältida just os-kusliku nahahooldusega. Selleks on aga vaja oma nahka hästi tundma õppida.

BENU kosmeetikakonsultant Kristi Mehine selgitab, et uudne naha-

Küllap on meist igaühega juhtunud, et ostad poest meeldivana tunduva kree mi ja avastad kodus, et see absoluutselt sinu nahale ei sobi. Näonaha diagnos-tika, mida saab teha mit-metes BENU Apteekides, välistab edaspidi sellised mööda panekud ning aitab nahahoolduses jõuda uuele tasemele.

diagnostika annab infot naha üldise seisukorra kohta ning spetsiaalsete seadmete abil on võimalik kiiresti tu-vastada inimese nahatüüp. Ja mitte ainult – protseduuril selgitatakse välja ka sobiv päikesekaitsefaktor ja täpne aeg, kui kaua suudab nahk end ise ilma kreemita kaitsta liigse päikesekiirguse eest. Samuti selgita-takse välja naha bioloogiline vanus, mille teadmine annab aimu, kas lisaks igapäevasele nahahooldusele oleks vaja kasutada ka vananemisvastaseid vahendeid.

„Nahk on meie keha suurim or-gan, mille eest tuleb põhjalikult hoolt kanda. Vale nahahooldus võib tekitada tõsisemaid tagajärgi kui

14

Ilu

Millistes BENU Apteekides tehakse nahadiagnostikat?

z Mustika keskus, Tammsaare tee 116, Tallinn z Postimaja, Narva mnt 1, Tallinn z Narva mnt 7, Tallinn z Kaubahalli Rimi, Aia 7, Tallinn z Sikupilli Apteek, Tartu mnt 87, Tallinn z Viimsi Market, Randvere tee 9, Viimsi z Jüri Konsum, Aruküla tee 29, Jüri z Kose Grossi keskus, Kodu 2, Kose z Pärnu Papiniidu Apteek, Papiniidu 8/10, Pärnu

Vaata lisainfot siit: www.benu.ee

BENU püsikliendile on nahadiagnostika

tasuta!

puudulik hooldus, mistõttu on tähtis valida endale kohe sobilikud tooted,“ ütleb Mehine. „Usun, et igaüks meist soovib kaunis välja näha ning terve ja hoolitsetud välimus tekitab alati hea enesetunde. Tegelikult on naha hooldamine lihtne, kui sul on paar-kolm sobivat toodet igapäevaseks ka-sutamiseks. Paraku on inimestel üsna tihti vale arusaam oma nahatüübist, mistõttu koormatakse nahka hoo-piski valede koostisosadega.“

Nahadiagnostikasse on oodatud kõik, kes soovivad oma naha seisu-korra kohta rohkem teada saada. Juba varases puberteedieas, kui nahk kipub olema rasusem, tuleks leida õi-ged hooldustooted hilisemate prob-leemide vältimiseks. Teatud hetkel vajab nahk aga rohkem vitamiine ja turgutust ning selleks on vastavalt vanusele ja nahatüübile täpsed too-ted. Kindlasti on oodatud ka kõik mehed, sest apteegis leidub ka neile

sobivaid tooteid igapäevaseks naha-hoolduseks. Seega ei ole antud diag-nostika mõeldud ainult naistele ning tulla võiksid huvilised nii terve kui probleemse naha korral.

Kiire protseduurNahadiagnostikasse peaks tu-

lema puhta nahaga ehk ilma jumes-tuskreemi ja puudrita. Päevakreemi pealekandmisest peab olema möö-dunud vähemalt 2 tundi, silmad ja huuled võivad olla värvitud.

Diagnostikaprotseduur ise on üsna lihtne ja kestab vaid loetud se-kundid: naha vastu pannakse ükshaa-val kolm erinevat otsikut, mis mõõda-vad nahas niiskuse, rasu ja melaniini taset. Niiskust mõõdetakse põsesar-nalt, hoides seadet paar sekundit vastu nahka. Naha rasu mõõtmist tehakse otsmikult spetsiaalse vati-padjakesega ning melaniinitaseme

saab kätte küünarliigese siseküljelt vaid paari sekundiga. See koht on valitud mõõtmiseks sellepärast, et seal on nahk kõige heledam ja vähem päikest saanud. Lisaks mõõdetakse eraldi aparaadiga naha bioloogilist vanust ehk elastsust.

Saadud tulemuste põhjal jagab konsultant nõuandeid, kuidas oma naha eest paremini hoolt kanda. Klient saab apteegist kaasa paberil raporti „Näonaha hooldus“, kus

on kirjas diagnostika tulemus ning konk-

reetsed soovitused toodeteks. „Kuna raportis on kirjas detailsed mõõtmis-

tulemused, annab see võimaluse mõne aja pärast tulemusi võr-

relda, et näha, kuidas uued tooted on mõjunud. Diagnostikat on soovita-tav teha igal aastaajal, kuna ajapikku nahk muu-tub,“ ütleb Mehine.

Raporti põhjal antakse soovitused päeva- ja öökreemideks, näonaha puhastustoodeteks, päi-kesekaitsevahenditeks, erihooldustoodeteks, silma- ja huulehooldus-toodeteks ning vanane-misvastaseks hooldu-seks. „Kuigi põhiline info soovituste tegemiseks tuleneb diagnostikast, võtame arvesse ka iga ini-mese naha eripära nagu nt atoopiline derma-tiit, tundlik või punetav nahk. Meie soovitused

on seega hästi personaalsed,“ sõnab Mehine. „Oma apteekidesse oleme välja valinud kõige usaldusväärse-mad kosmeetikasarjad nagu Avène, Bioderma, Eucerin, Vichy, Lierac jne. Parima tulemuse saavutamiseks soovitame kasutada sama sarja näo-hooldustooteid, sest nendes on sar-nased baastoimeained ja tulemus on parem.“

BENU kosmeetikakonsultant Kristi Mehine

15

Leia kallile inimesele kingitus apteegist! Tekst: BENU

Fotod: BENU

Beta-CarOten tabletid Kiirendavad päevitunud jume teket ning aitavad päevitusel kauem pü-sida. Beetakaroteen kaitseb nahka UV-kiirguse eest ning vähendab seeläbi kortsude teket ja pidurdab vananemisprotsesse.

Lierac´i uudistoode magnificence Crème rouge ehk tulipunane kreem otse Pariisist!

Magnificence crème rouge on naha tekstuuri taastav kreem, mis sobib vananevale nahale.Toode:

z vähendab kortse; z pinguldab ja taastab; z silendab nahka; z parandab koheselt naha tooni –

punased pigmendid parandavad naha tooni;

z koostises 3,5% D-glyox kompleks;

z 5% hüaluroonhappe lahus.Kreemist tunned mõnusat puiduste nootidega passioni ja frangipani õite aroomi. Kreem sobib kõikidele nahatüüpidele.Tootja: Lierac Laboratoires, Prantsusmaa

Bio-Oil – abiline paljude nahaprobleemide puhul! Bio-Oil nahahooldusõli aitab arme muutuda vähem märgatavaks ning üht-lustab nahatooni. Bio-Oil on suurepärane abiline kuiva naha niisutajana ning sobib silendama ka juba vananevat nahka. Seda kõike tänu tootes sisalduvatele looduslikele õlidele ja vitamiinidele.

z saialilleõli uuendab rakke, toimib kergemate nahainfektsioonide ja põle-tike leevendajana;

z lavendliõli on looduslik antiseptik, rahustab ja leevendab nahaärritusi; z rosmariiniõli turgutab ja hooldab nahka; z kummeliõli toimib põletikuvastaselt

Õlis sisalduv A-vitamiin soo-dustab nahas kollageeni teket ning toetab naha uuenemist. Antioksüdandina toimiv E-vita-miin kaitseb nahka enneaegse vananemise eest ja suurendab epidermise niiskusesisaldust. Uudne ja unikaalne koostisosa on PurCellin Oil™, mis muu-dab toote tekstuuri meeldivalt kergeks ja kiiresti imenduvaks ning aitab peamistel koostis-osadel efektiivselt toimida.

Lierac tooted on saadaval BENU Apteekides:

z Tallinnas Postimaja, Sikupilli, Torupilli ja Mustika apteegis

z Viimsi Marketi apteegis

z Narva Kesklinna apteegis

z Pärnu Papiniidu apteegis

16

Ilu

avène Hydrance Optimale Hydrating niisutav tootesari Avène niisutavad tooted on mõeldud kuiva ja tundliku naha hoolduseks. Sarja tooted sisaldavad rohkelt nahka intensiivselt niisutavat ja rahustavat Avène termaalvett ning toodetel on pikaajaline sügavniisutav toime. Nahk muutub meeldivalt siledaks ja niisutatuks. Kaovad ka kuivusest tekkinud kortsukesed. Sarja kuulu-vad niisutavad kreemid, UV-faktoriga päevakreemid ja seerum.

Avène on müügil järgmistes BENU Apteekides:

z Tallinnas Sikupilli, Mustika Keskuse ja Postimaja apteegis

z Viimsi Marketi apteegis z Rapla apteegis z Pärnu Papiniidu apteegis z Tartu Sepa Keskuse apteegis z Narva Kesklinna ja Tiimani

apteegis

17

Apteeker Astrid ja tema kümned tuhanded tiivulised hoolealused

Tekst: KRISTINA TRAKS Fotod: Kristina traKs, istOCK.COm

18

Persoon

BENU Sõbra Apteegi pro-viisor Astrid Oolberg tut-vus aastaid tagasi ühe eaka ja väga sõbraliku mesini-kuga. Juhuslikult alanud tutvusest sai alguse Astridi suur hobi – mesilaste pi-damine. Muide, enne seda kohtumist kartis Astrid mesilasi väga ning meestki suuremat ei hoolinud.

K aheksa aastat tagasi oli Ast-rid külakorda tööl ühes tei-ses apteegis, kuhu sealsete apteekrite tuttav mesinik

just parasjagu mett tõi. Astridile too-kord mett ei jätkunud, kuid meetooja uuris välja Astridi kontaktid ning tuli meepurgiga talle lausa koju. „Varsti helistas ta jälle, et teil on kindlasti mesi otsas – äkki soovite veel. Eks

ma ikka soovisin ja kui ta meega tuli, kutsusin ta tuppa ning hak-kasime teetassi taga juttu ajama,“ räägib Astrid. Õige varsti mõistis ta, et juba eakas, nii 70-aastane mesinik, otsib endale järeltulijat ja arvas, et ehk saab Astridi tollal 13-aastasest pojast mesinikuna asja. „Aga minu poega me-silased kohe üldse ei huvitanud. Härra ise oli sümpaatne ja sõbralik ning ma ei tihanud talle öelda ka, et meist me-sinikena asja ei saa.“

Edasi arenes lugu nii, et härra mesinik pakkus Astridile välja idee ehitada koos garaažis valmis üks mesilas taru. „Ju ta ikka tundis, et mi-nust võib mesinikuna midagi saada. Samas – ta oli üksik mees – ehk tahtis lihtsalt tutvust teha ja otsis ettekää-net suhtlemiseks,“ muigab Astrid. Igal juhul hakati pühapäeviti koos taru kallal kopsima ning kevadeks oli valminud juba viis taru. Astrid sai kingituseks esimese mesilassülemi

ning tarud sä-titi üles tema

vanemate-koju Ema-jõe Suur-

soo lähedal. Terve suve õpe-

tas vanahärra Astridile mesindamise nippe ning koos käidi ära ka mesinike koolitusel. Vaikselt hakkas Astridini jõudma info, kui kel-lelgi oli tarusid või peresid üle ning mesila kippus kasvama suuremaks. „Tuli välja nii, et täiesti juhuslikult ja võõra inimese kaudu jõudsin mesin-duseni. Meie peres polnud keegi va-rem mesilasi pidanud ja mul ei olnud isegi ühtegi tuttavat, kes mesilastega oleks kokku puutunud. Õigupoolest polnud mul tollal talviti kodus ko-hustuslikku meepurkigi,“ meenutab Astrid.

Hinnaline mesilasmürkKoolitusprogrammi raames pidi

iga osaleja põhjalikumalt ette val-mistama mõne mesindusega seo-tud teema ning Astrid valis teemaks

Mesilasmürgist loodetakse abi

Sclerosis Multiplexi ravis.

19

Persoon

meditsiinis kasutatavad mesilassaa-dused. Kuigi Eestis ei ole mesilas-mürki teaduslikult eriti uuritud ning pigem uuritakse mee kvaliteeti, sel-gub, et mujal maailmas on tehtud küllaltki palju teaduslikke uuringuid ning avastatud nii mõndagi põnevat.

2013. aastal käis Astrid ülemaa-ilmsel mesinduskonverentsil Kiievis ja kuulas seal apiteraapialoenguid. „Me-silasmürgist loodetakse näiteks palju abi Sclerosis Multiplexi ravis ning mu-jal maailma seda juba ka kasutatakse. On uuritud ka mesilasmürgi mõju ast-maatikutele. Astmaatikud hingavad oma piipudega sisse hormoone, mida tegelikult toodavad meie neerupea-lised. Mesilasmürk aga stimuleerib neerupealiseid sedasama hormooni tootma ning läbi selle võib astma lee-veneda,“ selgitab Astrid. Ta meenu-tab, kuis rääkis sedasama juttu ühes oma loengus ning loengu lõpul tõusis saalist püsti üks mesinik, kes kinnitas räägitut – temal kadunud astmahood pärast seda, kui ta tuli linnast maale elama ja hakkas mesilasi pidama ehk alatihti nõelata saama.

Astrid usub, et mesi on kui nooruse eliksiir, sest mees leidu-vad ensüümid aitavad korras hoida seede-trakti. „Mett e i m a k s a k s väga karta ka diabeetikutel, sest mesi koosneb l i h t s u h k r u t e s t ning tema omandamiseks ei lähe or-ganismi sisemisi ressursse palju vaja," ütleb ta. Mõistagi sööb Astrid ise mett iga päev ja mitte ainult – ta määrib seda ka nahale ning hoolitseb selle eest, et ei lahkuks mesilaste juurest kunagi ilma nõelata saamata. Kuidas nii? „Mõnikord õnnestub mul mesilas käia nii, et ma ei saagi nõelata. Lasen ennast siis teadlikult nõelata – võtan mõne mesilase kinni ja panen kehale. Ma usun, et see hoiab noore ja vitaal-sena. Mesilasmürk stimuleerib kolla-geeni teket nahas, kuid see on parim alternatiiv Botoxile,“ selgitab ta.

Muidugi on jutt nõelata saamise kasulikkusest mõeldud vaid neile, kel pole allergiat mee ja mesilaste vastu, sest allergia korral tuleb olla väga

ettevaatlik – on teada küllalt juhtu-meid, kus meeallergiaga inimene on ühe nõelamise kätte surnud.

Mesilased on targemad kui meieAstrid räägib, et mesilastega toi-

metamine on tal aidanud maailmast paremini aru saada ning õigupoolest on selgunud, et mesilased on palju targemaid kui meie, inimesed. Näi-teks ilmaennustamises. „Meie va-jame, et keegi meile ütleks, milline ilm tuleb, aga nemad lihtsalt teavad

seda ning käituvad vasta-valt oma teadmisele.

Nad teavad ette, milline talv tu-

leb, kui palju on vaja toitu va-ruda, kuidas taru kinni p i g i t a d a .

Kui meie hak-kame siin nende elu oma aru järgi

sättima, võime palju ära rikkuda,“ ütleb Astrid. „Arvatakse ka, et me-silane on väga usin. Nii tundub, aga tegelikult teeb ta päeva jooksul ak-tiivselt tööd ehk lendab ringi vaid 3–4 tundi, ülejäänud aja on ta tarus. Ta oskab intensiivselt tööaega ära kasutada ja ka hästi puhata. Ta võ-tab päevast maksimumi, kuid teisalt ei raiska end ka mõttetu rähklemise peale. Nemad juba oskavad aega planeerida!“

Mesilased tunnevad ära ka oma perenaise ja selle, kui neid karde-takse. „Mõnikord, kui mul on mesi-laste juures keegi kaasas, saavad nad kohe aru, et nüüd tuli perenaine ja karu,“ ütleb Astrid. „Aga see on mui-dugi tõsi, et mesilas peab toimetama

rahulikult, sest närvitsemist ja rabis-tamist nad ei salli.“

Mesindushooaeg algab kevadel esimese soojema ja tuuletu ilmaga. Lumi võib veel paiguti maas olla, kuid mesilased lendavad puhastuslendu tegema. „Sel päeval on targem mitte pesu välja kuivama panna, sest nad pu-hastavad ennast terve talve jääkidest,“ märgib Astrid. Aprillis tuleb tarud ära puhastada ning raame vähemaks võtta, et pesaruum oleks mesilaste kogusele vastav ja seega soojem. Ning siis algabki korjeaeg. Alguses kulub kõik kogutav nektar oma pere heaks, sest sissetoodavast kraamist sõltub, palju emamesilane muneb ning kui plahvatuslikult pere kasvama hakkab.

Tööd aprillist augustini Aprillist augustini tegutseb Astrid

korra nädalas oma mesilas, kus nüüd on juba 13 taru. Tööd sõltuvad väga palju ilmast, sest mesinikul võib küll olla plaan teha ühte või teist asja, kuid lõplik otsustaja on ikkagi loodus. „See talv oli alguses pehme ja ega ma ei tea, kui palju mesilasi kevadeks üldse alles on. Nad ju peaksid talvel magama, kuid sooja talvega arvavad nad, et kevad hakkab tulema ja on koguaeg stardi-valmis, energia aga kulub. Eks ma käin kuulamas, mis tarus toimub,“ räägib Astrid jõulude paiku. Kuidas mesilased talve üle elasid, näeb kevadel, sest tal-vel külmaga taru avada ei tohi.

Astrid ei ole tegelenud mee müü-giga, vaid suuresti on see läinud oma tarbeks ja sõpradele kingiks. „Minule on mesilastega tegelemine puhtalt hobi, aga eks näis, mis sest hobist edasi saab – ma ei pea plaani kasva-tada mesilat suuremaks, aga ei välista seda ka,“ lisab ta.

Mees leiduvad ensüümid aitavad seedimist korras

hoida.

©iS

tock

.co

m/

Max

imG

ost

ev

202020

Kupongipakkumisedaprillis

Huvitavaid fakte meest

z Sadu aastaid oli mesi inimestele ainuke magus toiduaine.

z Mesi sisaldab paljusid mikro- ja makroele-mente nagu rauda, kaaliumi, mangaani, niklit, koobaltit, räni, kroomi, kulda, fosforit, väävlit jne ning inimorganismile vajalikke aminohap-peid ja vitamiine.

z Mesi on bakteritsiidse toimega, mis tähendab mikroobidele ebasoodsat keskkonda.

z Mesi toimib rahustina närvisüsteemile ja seede traktile, koormamata seejuures neeru-sid, nagu teeb seda suhkur.

z Mesi aitab tasakaalustada ainevahetust ja koos meega seedib organism paremini ras-kesti omastatavaid toitaineid.

z Suure kaaliumisisalduse tõttu soovitatakse mett veresoonkonna haiguste puhul.

z Mesi sobib suurepäraselt organismi energia-varude taastamiseks pärast suurt füüsilist koormust.

z Mesi kosutab verd, eeskätt rauavaegus-aneemia korral.

z Meemassaaž parandab naha ja nahaaluste kudede verevarustust.

©iS

tock

.co

m/

lesk

as

-25%-25%

-50%-50%

-50%-50%

-25%-25%

OSTES LIERAC LIFTISSIME KREEMI, SAAD KINGITUSEKS KAASA KOTIKESE MINITOODETEGA

ORAL-B PROFESSIONAL CARE 500 ELEKTRILINE HAMBAHARI

SCHOLL KONNASILMA- PLIIATS 2IN1 Tõhus konnasilmade eemaldamise vahend.

Lierac tooted on saadaval BENU Apteekides: Postimaja, Sikupilli, Torupilli, Mustika, Viimsi Market, Narva Kesklinna, Pärnu Papiniidu.

MARSIMEHE LACTOBACILLUS PUUVILJA-MAITSELINE PULBER N7 Probiootikum.





Pakkumine kehtib kuni 01.04.-30.04.2016 või kuni kingitusi jätkub.

APRILL

APRILL

APRILL

APRILL

APRILL

D3 VITAMIIN KANEPIÕLI BAASIL 50ML

D3 VITAMIIN OLIIVÕLI BAASIL 50ML

Tervis

Tülikas külaline, kellega ei pea leppima

Ida-Tallinna Keskhaiglas patsiente vastu võttev ämmaemand Leili Pärnpuu kinni-tab, et naistearsti või ämmaemanda poole pöördumise põhjustest üks sagedasemaid on tupepõletik ehk rahvakeeli tupeseen.

Tekst: KADRI PENjAMFotod: Benu, istOCK.COm

©iS

tock

.co

m/

kons

tant

yno

v

22

Kandidaasi ehk rahvakeeli tupeseene (-põletiku) äge-nemisel pöördub naine reeglina naistearsti või

ämmaemanda poole erinevate kae-bustega: voolus valkjate tükkidena, ebamugavus, kipitus, sügelus, valulik vahekord, valulik urineerimine, lõhed limaskestadel, isegi haavandid ja turse. Enamasti ei ole naistearstil keeruline juba nendesamade kae-buste põhjal kandidaasi diagnoosi panna. Vajadusel võetakse veel tupe seinalt proov, mis diagnoosi kinnitab.

Põhjuseid on mitmeidMis aga põhjustab tupeseene äge-

nemist? Siinkohal ütleb ämmaemand, et põhjuseid võib olla mitmeid ning neist kõige peamist välja tuua ei ole lihtne. Palju sõltub elustiilist, hü-gieenist, vanusest, aga eelkõige ül-disest organismi immuunsusest ehk vastupanuvõimest.

„Kindlasti tasub rõhutada, et tu-peseen ei ole ei sugu- ega güneko-loogiline haigus. Tegemist on pigem kaasaja probleemiga, kus oma rolli mängivad elustiil, erinevate ravimite – ka antibeebipillide – tarvitamine, stress, pesuvahendid, pesukaits-mete kasutamine, sünteetiline pesu, stringid, ülikitsad riided, kõrgenenud veresuhkur, kehvveresus, ala- või üle-kaal, toitumine või muud põhjused,“ selgitab Pärnpuu, lisades, et naisi huvitab tihti, miks tupeseen mingitel perioodidel ägeneb.

Pärnpuu sõnul on tegelikult ka iga terve naise tupes üksikud seene teki-tajad olemas, kuid need ei põhjusta haigust. Terve naise tupe pH on 4,0–4,5. Haiguste ja vanusega see muu-tub, põhjustades seeläbi tihtipeale kaebusi ja ebamugavust. Tupeseene ägenemise põhjusteks võib olla nii vähene hügieen, kuid ka liigne pese-mine leeliseliste vahenditega. Samuti esineb seda kaebust tihti, kui tarvi-tatakse liialt tihti antibiootikume,

kui kasutatakse antibeebipille pike-mat aega või kui vanuse tõustes vä-heneb loomulik naissuguhormooni östro geeni tase organismis. Ka võib seenpõletik ägeneda viirusinfekt-

sioonide ja antibiootikumide ravi järgselt. „Lisaks võib põhjuseks olla veel olukord, kus organism ei suuda glükogeenist toota küllalda-selt piimhapet tupe normaalse pH tagamiseks. Välistada ei saa ka allergilisi põhjuseid – eba-sobiv pesu, pesuvahen-did, lateksallergia

preservatiividest või muud eluga kaasnevat.“

Kuidas seene ägenemist ära hoida?

Ämmaemanda sõnul on neil nais-tel, kel tupeseene ägenemist aeg-ajalt esineb, juba omad teadmised, kuidas olukorda leevendada. Siin-kohal tasub meeles pidada, et nor-maalne on pesta lahkliha ja väliseid

suguelundeid 1–2 korda ööpäevas ja iga päev vahetada aluspesu.

„Kindlasti ei ole tupeseen vaid vähese hügieeni põhjustatud prob-

leem. Halba võib teha ka liigne hü-gieen – pesemine üle 3 korra ööpäe-vas, kasutades selleks liiga leeliselisi vahendeid. Samuti tuleb arvestada võimalikke riske sagedaste parterite vahetamisega – alati on arukas kasu-tada kondoomi. Ka ravimeid tasub tarvitada vaid arstlikul näidustusel.

Tupeseen ei ole klassikaline suguhaigus, vaid

elustiiliprobleem, mida saab vältida!

23

Tervis

Vanuse kasvades on eriti oluline õige intiimpesuvahendi ja vajadusel östrogeensalvide kasutamine. Alati tasub eelistada naturaalset puuvilla-pesu, valida sobivad pesukaitsmed ja sidemed. Preservatiive peaks ostma apteegist. Allergiakahtluse korral tasub kasutada lubrikandina apteegi väheallergilisi, lõhnavabasid libes-teid. Lisaks muidugi toituda tervisli-kult, tegeleda kehakultuuriga, tagada õige töö- ja puhkerežiim, nautida elu ja olla rõõmsameelne. Naistearsti või ämmaemandat tasub külastada vähe-malt kord aastas, kaebuste korral aga pöörduda võimalikult kiiresti abi saa-miseks vastuvõtule, sest tupeseen ei ole kindlasti naiseks olemise parata-matus, millega peaks leppima.

Millist abi saab seene puhul apteegist?BENU Viru Platsi Apteegi proviisor-juhataja Sille Krüger

Apteekide käsimüügis on saadaval erinevad ennetavad pesuemulsioonid või -geelid, -vahud – intiimpesuvahendid, et hoida tupe pH-tase normaalsena (4,0–4,5).Vaevuste tekkimisel saab leevendust apteegi käsimüügis müüdavatest tupe-küünaldest, mis sisaldavad piimhappebaktereid. Lisaks on müügil klotrima-sooli sisaldav kreem, teepuuõliga põletikuvastane geel, tupekuulikesed ja palju muud, mis taastavad normaalse tupe mikrofloora ja on antiseptiliste omadustega preparaadid. Preparaate tasub reeglina kasutada 7–10 päeva. Apteeker aitab leida käsi-müügiravimite seast just sobivaima, kuid ägedamate vaevuste puhul tasub kindlasti pöörduda naistearsti või ämmaemanda vastuvõtule.

Veel fakte tülikast seenest

z Tupeseene tekitaja Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel.

z Kolm naist neljast puutub kasvõi kord elu jooksul kokku tupeseenega.

z Seen võib kehas pesitseda ka nii, et min-geid sümptomeid pole ning naistearst avastab selle juhuslikult.

z Kuigi seent ei loeta suguhaiguseks, võib tupeseene saada ka uue partneriga sek-simisel. Kasuta kondoomi!

z Ära kasuta pikalt järjest beebipille (üle 5 või koguni üle 10 aasta), sest nii lood soodsad tingimused seene arenguks.

z Rasedusaegne tupeseen on sage näh-tus ja selle põhjuseks on asjaolu, et raseduse ajal on naise immuunsüsteem nõrgenenud ja seennakkusele vastuvõt-likum. Seen raseduse ajal ei kahjusta loote tervist.

z Tihtipeale piisab seene kontrolli all hoid-misel menüü korrigeerimisest – mitte liialdada magusa söömisega.

z Seen võib piinata ka meest, tekitades peenise ja eesnaha kihelemist ja sügele-vat löövet.

24

2525

Tervis

Ka lihtne haav vajab kiireks paranemiseks õiget hooldustIsegi nii lihtne haav nagu kriimustus või marrastus vajab õiget hooldust, et paraneda kiiresti ja armita. Mitmeid haavahooldusvõtteid, mida kasutasid veel meie emad, peetakse tänapäeval iganenuks ning pigem mittesoovitavaks.

Tekst: BENUFotod: istOCK.COm

H aav on igasugune nahka või limaskesta läbiv vigastus ning vanuse järgi liigita-takse neid kas akuutseteks

haavadeks (kriimustused, marrastu-sed, lõike- või põletushaavad) ja kroo-nilisteks haavanditeks, mis on tingitud verevarustushäiretest, diabeedist, lamatistest või infektsioonist. Sage-damini tuleb ette just esimest tüüpi haavu ja kuigi mõni marrastus võib

tunduda tühine, on neidki vaja korra-likult hooldada.

Puhasta haav ja peata verejooksKõigepealt tuleb igasugune haav

puhastada ning peatada verejooks. BENU Papiniidu Apteegi proviisor He-lene Ruusmaa soovitab kodustes tin-gimustes kasutada puhast voolavat kraanivett temperatuuril 37 kraadi või ka jahedamana. Jahe vesi aitab peatada väiksema verejooksu. Hea on ka 0,9% NaCl lahus või spetsiaalsed haavaloputuslahused (nt Prontosan). Suurem verejooks peatatakse puhta sideme või haavatampooniga haava peale surudes.

Kergemate põletushaavade lopu-tamiseks on samuti hea kasutada jahe-dat kraanivett, mida lastakse haavale voolata 10–20 minuti jooksul, et koed saaksid maha jahtuda. Väga hästi so-bib ka apteegis müüdav BurnJel geel.

Väiksemate haavade ja marras-tuste puhul piisab korralikust haava loputamisest, suuremad ja sügava-mad haavad tuleks aga desinfitsee-rida antiseptikumiga. Tänapäeval kasutatakse PVP-joodi, polüheksa-niidi, oktenidiini ja ioonilist hõbedat

Igale haavale sobiv ravivahend

Hüdrokolloidplaast-rid (Granuflex, Urgomed, Compeed)reageerivad haavaeritisega ning loovad haavas niiske keskkonna, mis soodustab haava kiiret paranemist. Sobivad:

z villidele; z põletustele; z marrastustele; z lõikehaavadele; z kriimustustele.

Spreiplaastrid ja haavaliimidjätavad haavale õhukese kilekihi, millega haav on kaitstud väliste ärritajate eest. Soodustavad haava kiiret paranemist. Ei sobi põletikulistele, sügavatele, mädastele, veritsevatele haavadele ega kasutamiseks limaskestadel või silmaümbruses.

Sobivad: z pindmistele haavadele; z väiksematele lõikehaavadele; z nahalõhedele.

©iS

tock

.co

m/

ivan

asta

r

26

Silikooniga haavaside - õrn ja

valu

tu!

Ainu

lt pu

has haav paraneb!

ProfessionaalnehaavahooldusProntosan® haavaspreiHaavapuhastusvahend

• värvitu ja lõhnatu lahus – ei kipita, ei määri• hoiab ära haavas põletiku tekke• toetab haava kiiret paranemist• aitab vältida armi teket• mugavas spreipudelis• sobib täiskasvanutele, lastele ja lemmikloomadele

Efektiivne spordi- ning olmetraumade, näiteks marrastuste, lõike- ja rebimishaavade, hammustus- ja küünistushaavade, samuti põletuste korral.

Askina® DresSilAskina® DresSil Border Silikoonkattega imav haavaside

• kinnitub haavale õrnalt, ei kleepu• tänu silikoonkihile kaitseb paranevat haava ja eemaldub valutult• aitab vältida armi teket• on pika kasutusajaga (üks side kuni 7 päevaks)• sobib hästi lastele - sidemevahetus on valutu• võib pesta ja käia duši all

Puhastatud haava või villi kaitseks asetage haavale imav ja kaitsev haavaside

Tähelepanu! Tegemist on meditsiinitoodetega. Müügil apteekides. Nõuandeid haavade ja põletuste esmaabiks ja hoolduseks leiate www.haav24.ee Maaletooja: B. Braun Medical OÜ

Haavade

kaasaegne

esmaabi!


valu

tu!

Ainu

lt pu

has haav paraneb!








Haavade

kaasaegne

esmaabi!


valu

tu!

Ainu

lt pu

has haav paraneb!








Haavade

kaasaegne

esmaabi!

sisaldavaid antiseptikume. Kasutada alkoholi mittesisaldavaid vahen-deid, sest need ei kuivata ega kah-justa haava ning seda ümbritsevaid kudesid.

Ruusmaa ütleb, et vanasti kasutu-sel olnud vesinikperoksiidi, briljant-rohelist ja kaaliumpermanganaati tä-napäeva haavaravis antiseptikumina enam ei kasutata.

Anna õhku, kuid kaitse mustuse eest

Haav vajab paranemiseks õhku, kuid ta tuleks katta plaastri või si-

risk, kuid samas pikeneb haava kokku kasvamise aeg ja tõenäoliselt tekib ka arm.“

Niiskus aitab kiirele paranemisele kaasa

Et haav hästi para-neks, vajab ta mõõdu-kas koguses niiskust. Niiske keskkonna ta-gamiseks võib kasu-tada haavageeli (nt Granugel, Prontosan

geel, Askina geel), mis takistab plaastri/sideme

haava külge kleepumist ning tagab haavas normaalse niiskusetaseme.

Arstile tuleb haava näidata siis, kui tegemist on saastunud

haavaga, haav on sügav, tekkinud looma hammustuse tagajärjel või muutunud põletikuliseks ehk haav ja seda ümbritsev nahk punetab ning tundub palavikuline. Infekt-siooniohu korral võib arst määrata ka antibiootikumid.

demega. Kaasaegsed haavasidumis-vahendid on reeglina õhku läbi-laskvad. „Kui haav ei ole seotud või plaastriga kaetud, peab olema taga-tud, et mustus ei pääseks haava,“ üt-leb Ruusmaa. „Õhu käes kuivab haav ära ja sellega väheneb küll põletiku

BENU apteeker oskab nõu anda

igasuguste haavade (sh krooniliste haavan-

dite nagu verevarustus-häirest, diabeedist,

infektsioonist tingitud haavandid, lamatis-

haavandid jt) ravimi-sel. Küsi julgesti nõu ja leiame koos sobiva

ravivahendi!

©iS

tock

.co

m/

Cat

alin

205

27


valu

tu!

Ainu

lt pu

has haav paraneb!








Haavade

kaasaegne

esmaabi!


valu

tu!

Ainu

lt pu

has haav paraneb!








Haavade

kaasaegne

esmaabi!


valu

tu!

Ainu

lt pu

has haav paraneb!








Haavade

kaasaegne

esmaabi!

Südame tervisele mõtle juba noorena!Vanusega südamehaiguste risk kasvab. Kuid seda, millises vanuses ja kui palju kasvab, saab suuresti ise suunata, ütleb südamearst professor Margus Viigimaa. Ta ärgitab tõsiselt oma tervisekäitumisele mõtlema hiljemalt keskeas.

Tekst: aGne narusK (eKsPress meedia)Fotod: Benu, sCanPiX

Tervis

M iks on nii, et vanusega tõuseb südamehaiguste risk isegi siis, kui eluviisid on igati tervislikud ja pä-

rilikku soodumust pole? „Et sellele küsimusele vastata,

peab teadma, mida kujutab endast peamine südame- ja veresoonkonna-haiguste põhjustaja – ateroskleroos,“ ütleb dr Viigimaa.

Lühidalt on lugu järgmine. Kui inimese veres on ülemäära halba ehk LDL-kolesterooli, põhjustab see kolesterooli ladestumise veresoonte seintele. Lademetest kujunevad naas-tud ning sellist seisundit nimetatak-segi ateroskleroosiks ehk rahvakeeli veresoonte lupjumiseks. Kui naastud suurenevad, ummistavad need osa-liselt veresoone valendiku. Inimene hakkab rinnus valu tundma, sest veresoone ahenemise tõttu ei jõua piisavalt hapnikurikast verd südame-lihase rakkudeni. Tekib isheemia ehk hapnikunälg ja areneb välja südame isheemiatõbi.

Kui nüüd naast veelgi suureneb, võib see lõhkeda. Naastu rebenedes vabanevad ained, mis põhjustavad trombi, see omakorda sulgeb ve-resoone valendiku kas osaliselt või täielikult. Kui tromb on tekkinud sü-damelihase arterites, on tagajärjeks

infarkt. Ajus põhjustab selline vere-soonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi.

Niisiis on nn veresoonte lupju-mine kõige kurja juur. Päris ära ko-lesterooli ladestumist me vaevalt et hoida saame, sest piltlikult võib seda nimetada elamise tulemuseks. Kuid me saame seda õigeid valikuid tehes oluliselt vähendada.

Tervisele tähtsad verstapostid„Ateroskleroos on paratamatu

kasvav protsess. Samas saab seda ennetada ja edasi lükata, kui õigel ajal tegutsema hakata,“ ütleb dr Viigimaa. „Alustada võiks sellest, et igas vanuses peab teadma oma pea-misi tervisenäitajaid – veresuhkru ja kolesterooli taset, vererõhku. Need annavad meile palju infot.“

Dr Viigimaa ütleb, et südame ter-visega tegelemine algab tegelikult juba lapsepõlvest. „Kui laps sünnib perre, kus on alla 50-aastaselt mõni pereliige infarkti või insulti surnud, tuleb vaadata, kas ja kuidas saame selle lapse südametervist mõjutada,“ toob ta näite. Ilmselgelt tuleb tema südant tihedamini kontrollida.

20ndates eluaastates inimese süda on noor ja tugev. Siis tuleb teha sporti ja pahedega piiri pidada. Seda

siis, kui noorel inimesel pole kaasa-sündinud südameriket ja pärilikku ris-kifaktorit, vererõhk ning kehakaal on normis. Vastasel juhul tuleb hakata tegutsema ja koos arstiga mõelda, kuidas edasi minna, et süda võimali-kult kaua vastu peaks.

28

Tekst: aGne narusK (eKsPress meedia)Fotod: Benu, sCanPiX

Südameraport annab juhised järgmiseks kümneks aastaksBENU Pärnu Papiniidu Apteegis saab lasta koostada endale südame terviseriski raporti, mis annab hea ülevaate südame tervislikust seisundist. Kuid mitte ainult: mahukas, ligi viieleheküljeline raport annab ka n-ö kümne aasta tegevusplaani ehk soovitused ja nõuanded, kuidas oma südame huvides edasi elada.

Kas ja kuidas tuleb muuta elustiili ja toitumist, kuidas valida sobivamat viisi oma kehalise aktiivsuse tõstmiseks, kas südamehaiguste risk on madal, mõõdukas või kõrge – kõike seda saab iga südameraportit koostama tulnu es-malt kuulda temaga tegelevalt apteekrilt ja hiljem kodus kaasa antud raportist ise uurida.BENU Papiniidu Apteegi apteeker Margot Lehari ütleb, et seni on südameraportit koostama tulnud rohkem vanemad inimesed, kel enamasti on juba südamega muresid. „Kuid väga tahaks, et tuleksid ka inimesed neljakümnendates, kel on keskealiste lähisugulaste seas esinenud näiteks insulti, infarkti või diabeeti, ja nooremad, kel on stressi-rohke töö või ülekaal. Raport annab ju nõuanded tervise-käitumiseks lähimaks kümneks aastaks, mis südamehai-guste ennetamise seisukohalt on eriti oluline noorematele ja keskeas inimestele,“ ütleb Margot Lehari. Kuidas südame terviseriski raportit koostatakse? Esmalt arvutatakse välja kehamassiindeks, apteekrile on abiks spetsiaalne arvutiprogramm. Mõõdetakse puusa- ja tal-jeümbermõõtu, mõõtmiste suhe annab infot rasvumise kohta; veel mõõdetakse vererõhku, veresuhkrut, koleste-rooli ja triglütseriidide taset organismis. Proviisor küsib füüsilise aktiivsuse ja elustiili kohta – kas klient liigub regulaarselt? Kas ta on suitsetaja? Kas suguvõsas esineb südamehaigusi? Lisatakse kliendi vanus ja koostatakse raport.Apteekri sõnul on oma tervisenäitajaid mõõtma oodatud eelkõige need, kes tervisekäitumise abil veel saavad oma südame tervist hoida ja haigestumise riske vähendada. Ägedate või krooniliste südamehaigustega tuleks aga pöörduda otse arsti poole.

29

Tervis

Kipub olema nii, et 30nda ja 50nda eluaasta vahel areneb välja hüpertoo-nia- ehk kõrgvererõhutõbi, tavaliselt tõuseb selles vanuses ka kolesteroo-litase. On viimane aeg üle vaadata oma eluviisid ja tervisekäi-tumine, teha vajalikud mõõtmised (ko-lesterool, vere-suhkur, vererõhk, vööümbermõõt) ja nende tule-musi spetsialis-tiga arutada.

Ei suitsule!„Tuleb loobuda

suitsetamisest!“ on dr Viigi-maa resoluutne. Suitsetamist hindab ta südame- ja veresoonkonna haiguste kõige suuremaks ja ohtlikumaks ris-kifaktoriks, seades selle ülekaalustki ettepoole. Miks nii?

„Isegi kui jätta suitsetamine maha keskeas, pikeneb eluiga vähemalt viie aasta võrra. Südameinfarkti risk vä-heneb suitsetamisest loobunul viie-seitsme aastaga samale tasemele nagu mittesuitsetajal. Suitsetamine on riskitegur, mille saame päevapealt täiesti välja lülitada,“ rõhutab dr Vii-gimaa. „Erinevalt kolesterooli, vere-rõhu ja kehakaalu normi saamisest, mis võtab kauem aega.“

See aga ei tähenda, et ülekaal sü-damele ohtlik pole. Juba 20 ülekiloga

saab diagnoosida metaboolse sünd-roomi ehk kõhuõõnesisese rasvumise. See on mitme südame- ja veresoon-konnahaiguse peamine riskifaktor, sel-gitab südamearst. Suurenenud vöö-

ümbermõõt suurendab südamehaiguste tek-

keriski isegi siis, kui jätta kõrvale vanus ja muud

riskifaktorid. Niisiis tahab

süda kehalist koormust – lii-kumist, jõu- ja

eakohast trenni. See ei pea olema

mitte niivõrd intensiivne kui re-gulaarne. Soovitatav on teha nädalas trenni kaks korda tund aega, aga seda asendab edukalt ka igapäevane pool tundi kiiret kõndi – see on miinimum, mida oma südame heaks teha.

„Ja käige trepist,“ soovitab dr Viigimaa. Kolm-neli korrust on paras maa, mida regulaarselt läbida, et ve-rerõhk ja kehakaal hakkaks tasapisi langema. „Esimese kümne üleliigse kilo kaotamine parandab tervisenäi-tajaid kõige rohkem,“ teab dr Viigi-maa oma patsientide põhjal.

Muidugi ei tohi alahinnata ka stressi, pikaajaline kõrge stressitase on tervisele kõige ohtlikum. Siingi on abi korrapärasest liikumisest ja elu-stiili muutmisest.

Tervislikud näitajad• LDL-kolesterool e

halb kolesteroolNormaalne näitaja meestel ja naistel:< 3.0 mmol/l sõltumata vanusest ja soost

• Triglütseriidide normväärtus

Normaalne – < 1,7 mmol/lMõõdukalt kõrgenenud – 1,7–2,2 mmol/lOluliselt kõrgenenud – > 2,2 mmol/l

• VeresuhkurTervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l, kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l.

• VererõhkNormaalne – <130 / <85Piiripealne – 130–139 / 85–89Kõrge – >140 / >90

• Kehamassiindeks Normaalkaalu korral – 19–24,9 Ülekaal – 25–29,9 Rasvumine – üle 30

• VööümbermõõtNormaalne vööümbermõõt naistel kuni 88 cm, meestel 90 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõdu suhe meestel ületab 1 ja naistel 0,8, siis loetakse seda rasvumiseks.

Kardioloog Margus Viigimaa

Foto

: Sca

noix

/ P

RIIT

SIM

SON

Del

fi/E

esti

Aja

lehe

d

Loobu suitsetamisest,

sest suitsetamine on südamehaiguste suurim riskifaktor!

30

Vaid 1 tablett päevas

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.EE150116-434

SÜDAMEASPIRIIN AITAB ENNETADA INFARKTI

Küsi oma perearstilt või apteekrilt, kas ka sinu süda vajab Hjertemagnyli

Kasutatakse esmase müokardiinfarkti riski vähendamiseks südame-veresoonkonna riskitegurite korral tromboosi ennetamiseks

Tervis

32

Õietolmu-allergiaga on võimalik harjuda elamaMeie hulgas on palju neid, kellele kevad toob kaasa meele-härmi ja vaevusi – raske on rõõmustada looduse tärkamise üle, kui vesine nohu segab hingamist ja sügelevad silmad kõige kauni imetlemist.

Tekst: KADRI PENjAMFoto: Benu, istOCK.COm

P ille Tamme on allergiad kim-butanud juba lapsepõlvest peale. Lisaks kõrrelistele ja õietolmule vallandab Pil-

lel allergiapuhangu ka kokkupuude koerte ja kassidega. Seepärast teab Pille, et ilma ravimiteta oleks tema elu väga raske.

„Olen väga tundlik. Võin öelda, et minu allergia vallandumiseks piisab juba sellestki õietolmust, mis jõuab siia kusagilt lõunast, kui seal on puud tolm-lemist alustanud,“ räägib noor naine.

40 aevastust järjestTema allergia väljendub selles, et

kõigepealt tekib intensiivne nohu. Pillel pole mingi probleem 40 korda järjest aevastada. Ja teha ei saa selle vastu midagi. Nohule lisaks hakkavad seejärel sügelema silmad. Kui Pille

ravimeid ei võtaks, järg-neksid veel astmaatilised köhahood, mis ei lase öö-siti magada. „Köhahoog tekib ka näiteks füüsilise pingutuse ja kõva naer-mise peale,“ kirjeldab Pille oma vaevusi.

Ta tänab taevast, et seda kõike saab tänapäe-val ravimitega ennetada. „Minu kogemus on näidanud, et kõige tõhusam on alustada ravi enne taimede õitsemist ehk hiljemalt märtsi algul,“ ütleb ta. Siis hakkab Pille ninna pihustama üht oma igapäevast retseptiravimit – ilma selleta ei oleks Pille elu sugugi nii lihtne kui praegu.

Aasta ebameeldivaim aeg on aga aprilli lõpp ehk just siis, kui

ilmad lähevad ilusaks ja soojaks. Nüüd peab ta iga päev sööma lisaks veel tablette ja kasutama silmatilku.

„Mõnel kevadel on allergia tu-gevam ja ravimitest hoolimata

Kui kevadel või suvel tekib nohu, millega ei kaasne viirusinfektsiooni

tunnuseid (nt valus kurk) ning sümptomid näivad olevat seoses

toas või õues olemisega, võib kahtlustada

õietolmuallergiat.

33

tekib öine köha, mis häirib und,“ üt-leb ta. „Selle vastu olen abi saanud inhalaatorist."

Suvigi möödub ravimeid tarvitades

Kuigi kevadine tugev allergiape-riood kestab paar nädalat, tarvitab Pille ravimeid suve läbi, sest ka suvine taimede õitsemine tekitab tal allergi-list nohu. „Kui plaanis on minna külla, kus peetakse kassi või koera, võtan enne alati tableti sisse,“ kirjeldab ta allergiku igapäevaelu.

Pille ütleb, et tänu tõhusatele ra-vimitele on allergiku elu tänapäeval märgatavalt paranenud. Lapsepõlves pidi ta lihtsalt allergiahooaja välja kannatama ja toas kinniste akende taga istuma.

Lisaks peab Pille jälgima oma söö-gilauda, sest õietolmuga kaasneva ristallergia tõttu ei saa ta süüa pal-jusid toite. Näiteks väldib ta värsket porgandit, hernest, paljusid õuna- ja pirnisorte, kiivit, pähkleid ning seda sõltumata aastaajast. Lisaks peab ta

34

Tervis

piiri pidama ka tervislikuks peetavate puuviljadega, sest nendega liialda-mine kutsub esile aevastushoo.

„Toiduallergia vastu ei aita ka tabletid,“ ütleb ta ja lisab, et ei vaa-tagi enam poes endale sobimatute puuviljade poole.

Õietolmuallergikute elu läheb raskeks veebruari lõpust

Perearst Ulvi Usgam räägib, et pollinoos ehk ülitundlikkus õie-tolmu suhtes kimbutab pärast sooja talve allergikuid juba ala-tes veebruari lõpust. Edasi läheb nii, et lepp, sarapuu ja kask tekitavad pollinoo-sile iseloomulikke tunnu-seid veebruarist maini, aprillis hakkavad allergi-kuid kiusama ka pappel ja paju. Suvekuudel mõjutab õietolmule ülitundlikke aasaheinte ja kõrreliste õitsemine ning allergiaa-asta lõpetab septembrikuine umbrohtude õitsemine.

Millal aga kahtlustada, et tege-mist on pollinoosiga? „Silmade süge-lemine, pisaratevool, punetus, nina sügelemine. Samuti aevastamine, ninakinnisus, pidev vesine sekreet ninast,“ loetleb perearst põhiviiteid õietolmuallergiale.

Ühtlasi võib tema sõnul tunda kurgukipitust ja ette tulla tugevaid köhahooge ning lisaks võib pollinoo-sihaigetel esineda allergia ka toidu-ainete suhtes.

Kel sellised sümptomid on, peaksid kindlasti konsul-

teerima allergoloogiga. Siis saab testide abil kind-

laks määrata, mille vastu ollakse ülitundlik. Vas-

tasel juhul ei osata end allergiatekitaja eest kaitsta.

Ehk, nagu kinni-tab Pille: allergiaga

koos on võimalik elada küll, aga ainult

sellest teadlik olles ja sellega leppides.

Ca 150 000 eestimaalast kannatab õietolmuallergia käes.

Suurbritannias aga vaevab õietolmuallergia juba

kolmandikku elanikkonnast.

©iS

tock

.co

m/

nevo

dka

35

Nõuandeid õietolmuallergikule

z Kuivade ilmade ajal viibi õues ainult hommikuti ja õhtuti.

z Ohutum on olla mere ääres, kasulik on palju ujuda. z Põletikuliste silmade kaitseks kanna päikeseprille. z Loputa nina meresoola- või füsioloogilise lahusega. z Autoga sõites ära ava aknaid. z Ära too tuppa urbi ega lõikelilli, ka toataimed ei

ole soovitatavad. z Korterit tuuluta ühe akna kaudu, mille ette

riputa märg lina või spetsiaalne kaitsefilter. z Pühi iga päev kodus märja lapiga tolmu. z Ära kuivata kunagi pesu õues. z Enne magamaminekut loputa juuksed õietolmust

puhtaks. z Toidu valmistamisel arvesta ristuva allergia

võimalusega. z Muretse koju õhupuhastusseade. z Jälgi aerobioloogiajaama andmeid õietolmu

sisalduse kohta õhus, et teaksid, kuidas käituda.

Allikas: Allergialiit

Mida võtta apteegist allergia leevenduseks?

Apteegist saab allergiasümptomite leevendamiseks eri-nevaid ravimeid. Kompleksselt leevendavad kõiki sümp-tomeid mitmesugused allergiatabletid, mida on saada-val erinevate toimeainetega, näiteks tsetirisiin (Zytrec), loratadiin (Claritine, Loratin), desloratadiin (Yosqiero), ebastiin (Kestine).

Silmade sügeluse leevenduseks on pakkuda allergia-vastaseid silmatilkasid (Allergodil). Allergilise nohu puhul aga erinevaid ninapihusteid (Allermed, Flixonase, Aller-godil), nahalööbe puhul sobivad kreemid (Allergostop, Hydrocortison).

Allergiat ennetada ei saa. Väga hea viis allergiat vältida on mitte kokku puutuda allergeeniga, kuid õietolmu allergia puhul on see kahjuks võimatu. Nohu puhul võiks sümptomite leevendamiseks kasutada ka

meresoolalahust, millega nina loputades saab mingil määral ka allergeene ninast välja loputada, samas ai-tab meresoolalahus niisutada nina limaskesta ja seega ei jää nina kinni.

Õietolmuallergia näol on tegemist immuunsüsteemi ülepingutatud reaktsiooniga õietolmule. Kergemateks sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, sügelevad silmad, nahalööve. Raskemal juhul võib esineda tõsise-maid hingamishäireid. Sümptomid võivad olla üksikud, kuid sageli võib esineda ka mitu sümptomit korraga.

Käsimüügis olevad tooteid on juba eespool loetle-tud. Retseptiga saab nii allergiatablette, silmatilkasid kui ka ninna pihustatavaid preparaate. Ninapihustite puhul on enamasti tegemist hormoone sisaldavate preparaatidega.

BENU Tõrva Apteegi apteeker Virge Sokk

©iS

tock

.co

m/

msk

.nin

a

©iS

tock

.co

m/

Wav

ebre

akm

edia

36

Tervis

3737

Kas teadsid, et meie tervise vastupidavus ning kehakaal sõltuvad igapäevasest ööunest? Kaalutõus kimbutab sa-geli inimesi, kes magavad vähe või kellel on uinumisega probleeme. Hormooniga melatoniin saab uinumist mõju-tada. Kui seda jääb organismis vajaka, on uni pinnapealne ja kasvab söögiisu. Kui aga uinumist või muud meie jaoks olulist takistab valu, tuleb sellele leida kiire leevendus, sest valu ei tohi kannatada.

Liia Saava, proviisor

JUHTIVALT KUIVA SILMA TOODETE BRÄNDILT

VÕIMALDAB SILMA PINNA TAASTUMIST

KOOS

TÕHUSTATUD KAITSE & MÄRGUMISEGA1

Silma Pinna Kaitseks

TootesariTootesari

© 2015 Novartis 1/15 SYS14106TADi-ET

Reference: Ketelson H, Rangarajan R, Kraybill B. Effects of a dual polymer arti� cial tear solution on prolonged protection, recovery, and lubricity in an in vitro human corneal epithelial cell model. The Association for Research in Vision and Ophthalmology Annual Meeting; 2014; E-Abstract #3695/A0209.

12

233

HP-Guar + HA kooslus haakub kahjustatud kornea

epiteelile sidudes endaga vett stimuleerimaks paremat silmade

niisutust ja libestust kui HA.1

UUED topelt- polümeeriga

SYSTANE® Hydration

Libestavad Silmatilgad

on kahjustatud silma pinna

rakke taastav “plaaster”

koos kauakestva kaitse ja

tõhusama märgumisega kui

hüaluroonhape üksi toimides.1

SYSTANE® Hydration Libestavaid Silmatilgad, et toetada silma pinna tervist.

CE märgistus: SYSTANE® Hydration Libestavad Silmatilgad on ravivahend kuivast silmast tingitud ärritus- ja kipitustunde ajutiseks leevendamiseks.

Apteeker soovitab

Sleepgüide toob hea uneMelatoniin on kehaomane hormoon, mis soodustab uinumist ja leevendab ajavahest tingitud uinumishäireid. Spreid tuleb pihustada keele alla ning mõju algab 30 minuti pärast.

Forsium kapslidIbuprofeen toimeainega ravim, mis aitab nõrga ja mõõduka valu, näi-teks peavalu, auraga või aurata ägeda migreenivalu, hambavalu ja menstruatsioonivalu korral. Lisaks sobib ravim ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonist põhjustatud pa-laviku ja valu sümptomaatiliseks

raviks. Ravim manustatakse pehme želatiinkapslina, mis võimaldab tänu kiirele toimeaine vabanemisele valu efektiivsemalt leevendada.Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepane-likult pakendi infolehte. Kaebuste pü-simise korral või kõrvaltoimete tekki-misel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tervis

Hambad ja igemed ootavad hella kohtlemist

Tekst: HELO TALVA Fotod: Benu, istOCK.COm

38

Igemed hakkavad taanduma üldiselt vanemas eas, kuid seda probleemi võib näha mõnikord ka noorukitel ja lastel. Tihti oleme probleemide tekkes ise süüdi, kui harjame hambaid liiga jõuliselt.

„M ul on mitmel hambal kael veidi paljastu-nud. Algul olin ka ehmunud, et äkki on tegu parodontoosiga. Katsun hambaid leebemalt harjata, kuna minu arst ütles,

et inimesed ise nühivad hambaid pestes oma hambakaelad paljaks,” ütleb 45-aastane Karina. Ta tunnistab, et vahetas tugeva hambaharja välja pehmema vastu ning on muutnud ka harjamistehnikat – hoidub igemete liigsest harjamisest. „Meie suguvõsas on paljudel vanemas eas igemed taandu-nud ja hambad on seetõttu hellaks muutunud,” lisab ta.

Nii nagu keha vananeb, pole ka meie suuõõs kaitstud vananemisprotsessi eest. Aja jooksul igemed taanduvad, paljastades eriti tundliku hammaste juurte osa.

„Igemete taandumisel ehk retsessioonil on mitu põhjust ning tegemist võib olla mitme probleemi kombinatsioo-niga,” ütleb Maxilla hambakliiniku hambaarst Olga Sjomina. Põhjuseks võib olla vale hambumus või üksikud vales suu-nas (viltu) kasvavad hambad, mis soodustavad probleemi teket. Mälumisrõhk langeb hammastele valesti ja see trau-meerib nii hammast kui ka seda ümbritsevaid kudesid, lisaks on selliseid hambaid raskem puhastada. Sjomina sõnul võib igeme taandumine olla parodontoloogiliste probleemide ja suuõõne mittepiisava hügieeni tagajärg. Samas liiga ag-ressiivne hammaste puhastamine ning kõva hambaharja kasutamine kahjustab nii iget kui ka hammast. „Geneetika mängib samuti oma rolli ning mõnel inimesel on igemete taandumine seotud pärilikkusega,” märgib hambaarst.

Igemete taandumine vanust ei küsiDr Sjomina möönab, et üldiselt on vananedes sellisele

igemete taandumisele, mis jätab hambakaela paljaks, roh-kem ohtu, kuid seda probleemi võib näha mõnikord ka noo-rukitel ja lastel. Keele- või huuleneedi kandmine paraku ei ole igemete ja hammaste jaoks sugugi hea, kuna kokku-puutumisel hamba ja igemega võib see traumat tekitada. Naistel võib igemete taandumine olla tingitud hormonaal-setest muutustest (rasedus, menopaus). Suitsetajatel on mõnikord rohkem probleeme hambakatu eemaldamisega, mis võib samuti soodustada igemete taandumist.

„Üks riskifaktor igemete taandumiseks on suukuivus. See võib tekkida mõningate ravimite tarvitamise tagajärjel ning seda probleemi esineb rohkem vanematel inimestel,” selgitab dr Sjomina.

Ravita võib hambast ilma jäädaHammaste tundlikkus, paistes ja veritsevad igemed,

kaaries ning halb hingeõhk annavad märku, et on vaja minna hambaarsti visiidile.

39

Kupongipakkumisedmais

-25%-25%

-25%-25%

-30%-30%

-25%-25%

-25%-25%

CURAPROX ULTRA SOFT 5460 HAMBAHARI

SLEEPGÜIDE MELTATONIINI-SPREI 30ML Pihustada keele alla. Sisaldab 150 pihustust, jätkub 5 kuuks.

BABE PEDIATRIC LASTE VEEPASTA MÄHKMELÖÖBE-VASTANE 100ML

Pakkumine kehtib 1.05- 31.05.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.





MAI

MAI

MAI

MAI

MAI

BETA-CAROTEN STRONG TABLETID N30 Toidulisand. Soodustab päevitumist ja annab nahale kestva jume.

BIO-OIL 125ML Spetsiaalne armide ja venitusarmide nähtavust vähendav ning nahatooni ühtlustav nahahooldustoode.

Tervis

Hambahari vali pigem väiksem ja kindlasti pehmeHambaravi Kliinik32 suuhügienist Eveli Hark jagab nõuandeid, kuidas valida hambaharja ning puhastada hambaid õigesti.

z Hari olgu pigem väike. Hambahari ei tohi olla liiga suur, sest sellega ei pääse tagumiste hammasteni ja need jäävad sootuks pesemata. Kui pestakse hamba-harjaga, mille pea on liiga suur ja harjased tuge-vad, vigastatakse nii hambaemaili kui ka igemeid. Selle tulemuseks on igemete veritsus ja tundlikud hambad. Kõige olulisem, et hambahari oleks väikse peaga, muud nn lisad ei oma tähtsust.

z Vali pehme hari. Hambaharja ostes jälgi, et karbil oleks kirjas Soft ehk pehme. Teise tugevusega ham-baharjad jäägu poelettidele või vähemalt ei tasuks neid kasutada hammaste pesemiseks. Et tugevama harjaga saab hambad puhtamaks, on müüt ja tegelikult teeb pehme hari oma töö ära mitu korda efektiivsemalt.

z Elektriline hambahari või hoopis nutihari? Pare-male suuhügieenile aitab kaasa kindlasti elektrilise hambaharja kasutamine. See on küll kallim, kuid hambapesul tõhusam. Viimasel ajal on letile tulnud erinevaid elektrilisi hambaharju, mis mõtlevad ini-mese eest ise. Näiteks lakkab hari töötamast siis, kui liiga tugevalt hammastele suruda või annab helisig-naaliga märku, millal on aeg järgmise hambasektori juurde liikuda. Ka lapsi motiveerivad elektrilised hambaharjad rohkem hambaid pesema. Elektrilise hambaharjaga pestakse korraga ainult ühte ham-mast, tavalise harjaga vähemalt kahte.

z Hambaid pestakse kaks korda päevas. Kõige täht-sam on õhtune pesu, et öösel ei saaks bakterid ham-mastele laastavat kahju teha. Hommikuse pesu pu-hul peaks arvestama aga sellega, kui palju aega jääb hommikusöögi ja hammaste pesu vahele. Hambaid ei tohi pesta vahetult pärast söömist, sellega tuleks oodata vähemalt pool tundi. Kui hambaid pesta kohe pärast söömist, kahjustame hambaemaili ja tulemu-seks on tundlikud hambad ning hambakaelad.

Hambaid ja igemeid kahjustab hammaste

liiga jõuline harjamine.

„Igeme taandumine nõrgendab hammast ja hambad muutuvad tundlikumaks. Lisaks sellele võib hambakae-lale tekkida karioosne kahjustus ehk hambaauk,” selgitab Sjomina. Kui taanduvad igemed jätta tähelepanuta ja neid ei ravita, võib tulemuseks olla kahjustunud hambaluustik ning seda toetav kude, mis omakorda võib viia hammaste väljalangemiseni. Hambaarst rõhutab, et suuõõnes esine-vate probleemidega tuleb tegeleda õigeaegselt, mitte lasta olukorral hulluks minna.

Mida teha, kui igemed on juba taanduma hakanud? „Sõltuvalt probleemist kaetakse hambaid ka kaitsva la-kiga või parandatakse täidistega. Igemejoont on võimalik igemeplastika abil ka kirurgiliselt ülespoole viia. Sellega tegelevad enamasti parodontoloogid,” selgitab Sjomina.

Ta rõhutab, et regulaarne ja korralik suuõõne hügieen on väga tähtis. Pärast hammaste puhastamist ei tohi jääda hambakattu, kuid on vaja meeles pidada, et hambaid ja igemeid ei tohi ka liiga kõvasti hõõruda. Hambaniidi ja hambavaheharjakeste kasutamine aitab väga hästi ham-bakattu eemaldada.

©iS

tock

.co

m/

Wav

ebre

akm

edia

40

z Hambaniiti või hambavaheharja kasuta enne ham-bapesu. Kui kasutad niiti pärast hammaste pesemist, siis tood kõik mustuse juba puhtale hambapinnale tagasi. Enne pesu hambavahede puhastamine annab aga pastale võimaluse ka sinna pääseda.

z Suuvee osas pea nõu spetsialistiga. Suuvee kasu-tamine on vajalik siis, kui suus on tehtud kirurgilisi protseduure, sest siis on hammaste harjamine valulik või hoopiski vastunäidustatud. Suuvee ka-sutamise vajaduse osas tuleb nõu küsida spetsialis-tilt. Tihti sisaldavad suuveed alkoholi või erinevaid eeterlikke õlisid, mis kuivatavad suulimaskesta, võivad tekitada maitseaistingute häireid ja määrida hambaid.

z Ära liialda nätsuga. Nätsu närimine on kindlasti pärast sööki õigustatud tegevus, kuid samas peab arvestama ka sellega, et kõik, mis liigub, see ka kulub. Nätsu närimine peatab suus toimuva happe-rünnaku, kui kasutad ksülitooliga nätsu. Eesti turul on sellistest nätsudest hetkel saadaval ainult Jenkki. Ülejäänud nätsud, mis sisaldavad suhkrut, annavad ehk värskendava tunde suhu, aga ei neutraliseeri happerünnakut.

z Kord aastas võta ette hammaste sügavpuhastus. Kodus paraku oma hambaid päris puhtaks harjata ei

saa ja seepärast on soovituslik kord aastas käia suu-hügienisti juures sügavpuhastuses. Selle protseduuri käigus eemaldatakse soodapesuga hammastelt katt ja pigment, mis on tekkinud teest, kohvist, punasest veinist ja tubakast. Seejärel puhastatakse igemed hambakivist ning protseduur lõppeb poleeriva pastapuhastusega. Visiidi lõpus annab suuhügienist juhised koduseks edukaks suuhügieeniks ja soovitab sobivaid suuhügieenivahendid.

©iS

tock

.co

m/

Sto

ckP

hoto

sArt

41

Tervis

Mario Õis (32) oli tavaline mugav ja ülekoor-matud kontoritöötaja, kes armastas energia-jooki ning päeva praade. Aastaga muutis ta oma elustiili põhjalikult ning kaotas seoses sellega 20 kilo.

Mugavast kontorirotist ideaalkaalus pereisaksTekst: TEELE TEDER Fotod: ERAKOGU, Julia-maria linna

42

Mugavast kontorirotist ideaalkaalus pereisaks

M ario oli kümme aastat töötanud logistikafir-mas. Puhkust polnud Mario eriti võtnud ning

saavutanud kõrgema positsiooni ja stressitaseme. „Logistikavaldkond on päris pingeline. Ootamatusi võib pidevalt juhtuda ja juhtubki,“ räägib ta. Tempo surus pidevalt takka. Tihti tuli selleks, et pea hästi lõikaks, juua Coca-Colat või energiajooki.

Aastad läksid ja kilod muudkui kogunesid. 2014. aasta suveks oli Mario saavutanud oma rekordkaalu – 87 kg. See number ei tundu 180 cm pikkuse mehe kohta ehk küll liiga palju, kuid Mario ütleb tagantjärele, et ülekilod koosnesid peamiselt rasvast ning vaatepilt oli päris kole: „Olen oma olemuselt üsna laisk kontoritöötaja ja sellepärast mõt-lesin igasuguseid süsteeme välja, kuidas oma elu järjest mugavamaks muuta.“

Saatuslik kommentaarMario ütleb, et ta poleks oma elus

ilmselt mõnda aega veel midagi ette võtnud, kui firma suvepäevadel poleks toimunud midagi saatuslikku. Mario töötas suures firmas, mille suvepäeva-dele tuli üle 100 inimese. „„Mario, sina või? Ma ei tundnud sind ära!“ hüüatas üks Tallinna kolleeg, kui mind üle pika aja suvepäevadel saunas nägi,“ mee-nutab Mario. „Mõtlesin selle lause peale päris pikalt. Ma ei saanud aru, miks ta mind siis ära ei tundnud.“

Hiljem, kui Mario kodus olles eel-nevate aastate suvepäevade pilte

lauri Pakkas, myFitnessi ujumistreener, Mario parim sõber

Oma rekordkaalu ajal nägi ta ikka omajagu töntsakas välja. Näost kahvatu, väheenergiline ja stressist läbi imbunud. Visuaalselt ei olnud ta

Mariol on nüüd kindlasti senisest

enam energiat! mitte midagi sellist, millisena mina ja ta lähedased olime harjunud teda nä-gema. Kõhna ja sitke tüüp oli muutu-nud pehmeks ja päris nõrgaks. Peale kaalulangust on kõik asjad muutu-nud. Mario näeb hea välja, energiat paistab samuti olevat ja ta on jälle kahe jalaga maa peal. Mario ei tekita endale enam ööpäevaringselt töö-mõtteid mõeldes liigset stressi ning on oluliselt rõõmsam ja positiivsem, täpselt nagu enne kaalutõusu.

vaatama hakkas, jõudis lõpuks karm reaalsus kohale – põhjuseks oli aas-tatega märkamatult kogunenud ülekaal.

Tal oli aga vedanud. Parim sõber, ujumistreener Lauri, kes oli samuti mehele pidevalt ülekilode osas vih-jeid teinud, tõttas appi. Alguses käidi ratastega sõitmas, ikka hilissü-giseni välja. „Lauril oli parem vorm ja parem ratas. Vahepeal me isegi va-hetasime rattaid, kuid päris raske oli tal kannul püsida,“ sõnab Mario. Kui ilmad sügise poole jahenesid, kolis Mario treeningutega jõusaali. „Lauri tegi mulle hea kava. Ütles, et kõige-pealt peame rasvast lahti saama ja siis hakkame lihast kasvatama.“

Mario kava nägi välja nii: alustu-seks tegi ta 15 minutit ergomeetril,

seejärel treenis kõhu- ja seljalihaseid ning suundus siis stepperi peale. „Mul oli tehtud plaan, et käin jõusaalis kaks korda nädalas ja pühapäeviti ujumas,“ ütleb Mario. Kuna aga nädalavahetu-sed olid nii tihedalt sisustatud, siis ei jõudnud ta ujulasse kordagi. See piinas ja tekitas stressi, sest mees oli endale lubanud, et läheb ujuma.

Paari kuu pärast jäi ka jõusaal ära. Nimelt on seal kella 18–19 ajal „tipp-tund“ ja masinate taga järjekorras oo-data tundus Mariole tüütu, samuti ei meeldinud talle treenida, kui keegi tema järel ootas.

Plaan BSelleks ajaks oli möödunud vähem

kui pool aastat ja enesetunne oli Mariol küll paremaks läinud, kuid märgatavat

Mario elas enne kaalu käsile võtmist tavalise hõivatud kontoriinimese elu, mis koosnes suures osas istumisest ja paljuski valedest toiduvalikutest.

43

Tervis

kaalulangust polnud veel näha. Kadu-nud olid vaid mõned kilod. Kuna aga allaandmine pole Mariole omane, ot-sustas ta muuta toitumist ja tõestada, et alla saab võtta ka ilma trennita.

Tavaliselt olid Mario lõunad kiired. Ta läks töö juures asuvasse kohvikusse ja tellis sealt päevaprae, kus enamus toitu oli fritüüritud. „Tagantjärgi on naljakas mõelda, miks ma koguaeg sõin seda kartulit, kastet ja salatit. Oleksin võinud ju samahästi võtta li-hatüki ja rohkem salatit. Juba sellest oleksin palju võitnud,“ ütleb ta. Mario hakkas lõuna ajal hoopis poes käima ja võttiski sealt tavaliselt kas tüki liha või kana ning salatit. „Mulle tundus see grilli peal tehtud kana tervislikum kui mu varasem toit.“

ei Coca-Colale ja energiajoogileTa jättis välja igapäevaseks muu-

tunud Coca-Cola ja energiajoogi. „See oli väga raske muutus, sest ma olin nendega nii harjunud.“ Mario asen-das karastusjoogid veega. „Ma ei ole kunagi veesõber olnud, aga meil töö juures oli veeautomaat. Hakkasin sealt mullivett tarbima,“ ütleb ta.

Mario ütleb, et ta pole hommiku-inimene ja sellepärast oli tal minuti-täpsusega teada, et tal läheb täpselt seitse minutit, jõudmaks voodist autosse. Hommikusöök sinna aega ei mahtunud. Ta sundis end autos banaani ampsama, kuigi isu üldse ei olnud.

Täna on ta seda meelt, et kahest toidukorrast päevas on vähe. „Pigem süüa väiksemaid koguseid ja tiheda-malt,“ ütleb ta. Selliste toidureeg-litega jõudis Mario poole aastaga ideaalkaalu ning kaotas oma kehalt 20 üleliigset kilo.

Täna, kaks aastat hiljem, peab Ma-rio endiselt samadest reeglitest kinni. Mõnikord ehk nii korra kuus, lubas ja lubab ta endiselt endale ka burgeri. „See ei tee veel midagi. Kui aga jäängi neid tarbima, siis hakkan vaikselt pak-suks minema,“ teab ta nüüd. Mario usub, et kui inimene hakkab endale midagi keelama, siis varem või hiljem annab ta kiusatusele järele. „Palju lihtsam on aeg-ajalt endale patuseid toite lubada.“

Kuigi ta igapäevaselt alkoholi ei tarbi, on tal ka väga hea nipp õllejoo-miseks. „Ma joon 0,3 liitriseid õllesid

Hoidu ekstreemsest dieeditamisest! teele teder, City tervisekliiniku toitumisnõustaja

Kaalulangetuse puhul tulebki panna põhirõhk just toitumisele. Trenn tuleb kasuks, kuid normaalkaalu on võimalik ka ilma selleta jõuda. Toitumise puhul soovitan valida sellise toitumisstiili, mis ei välistaks ühtegi makro-toitainet ehk menüüs oleksid süsivesikud, valgud ja ka rasvad. Kiirete tu-lemuste saavutamiseks tehakse aga palju vigu.

z Paleo. Paleo toitumisstiili puhul hakkavad kilod kiiresti kukkuma, kuid liigse loomse valgu tarbimine on tervisele kahjulik.

z Veganlus. See on väga hea ja tervislik toitumisviis, kuid ainult siis, kui seda tehakse teadlikult. Siin ei piisa lihtsalt liha menüüst välja jätmises, väga oluline on teada, millega see asendada tuleb.

z Nälgimine. Nälgimine on alati kõige halvem mõte. See võib viia erine-vate toitumishäirete ning tervisehädadeni.

z Imedieedid. Ka need võivad ideaalkaaluni viia, kuid samal hetkel kui dieet saab läbi ja inimene naaseb oma igapäevase toitumise juurde, hakkavad ka kilod tagasi tulema.

varasemate pooleliitriste asemel. Aga mu aju ütleb ikka, et täna jõin kolm pudelit,“ muigab ta. Ega õlu praegu eriti Mario ellu ei mahugi, sest oma elu on ta sättinud paarikuuse tütre-kese Martina Emily järgi, kellega ta praegu isapuhkust peab.

Võti peitub korrapärases elustiilis

Et korrapärast toitumist ei saa jätta juhuse hooleks, teab Mario nüüd kind-lalt. „Uni ja söök on kõige olulisemad ja nende puhul lihtsalt ei saa spon-taanne olla! Kuigi uni käib praegu uue ilmakodaniku rütmis, siis toitumise puhul kehtivad mul täpselt samad

põhimõtted, mis allavõtmise perioo-dilgi,“ ütleb ta. „Trenni teen ka kind-lasti, kasvõi teen matil reklaamipausi ajal kätekõverdusi.“ Tööle naastes ka-vatseb mees teha kindla reegli – tema tööpäevad hakkavad kell 10, sest ta tahab hommikuid alustada trenniga.

Mida soovitab Mario teistele ini-mestele, kes tahaksid oma elustiili muuta? „Kui tahad hakata trenni te-gema, siis alusta vaikselt. Pane esi-mesel päeval tossud valmis, järgmisel päeval proovi neid jalga ja kolmandal tee juba mõned jooksusammud,“ soo-vitab ta. Ta usub, et mida rahulikumalt selliseid muudatusi teha, seda lihtsa-malt need tulevad ja püsima jäävad.

Mario nädalavahetuse menüü enne kaalulangetust.

44

4545

Tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus on kehakaalu langetamise alus. Kuid ter-ves maailmas tuntakse ka erilisi tooteid ehk superaineid, mis aitavad veelgi efek-tiivsemalt kaalust alla võtta. Üks nendest on glükomannaan.Glükomannaan ja rohelised kohvioad on dieedi Co� ee Diet aluseks, et te ei peaks oma igapäevaelus midagi muutma. Lisa-kilodest vabanemiseks pole teil tingimata vaja sporti teha või põhjalikult oma toitu-misharjumusi muuta. Co� ee Diet on või-malus vabaneda lihtsalt ja kiiresti liigsetest kilodest.

Miks kehakaal suureneb?Kiirtoit, istuv töö, mugav diivan televiisori ees, erinevad maitsvad suupisted, füüsilise aktiivsuse puudumine – kõik see põhjus-tab kehakaalu tõusu, sest me omastame nii rohkem kaloreid, kui meie organism vajab. Ja veel see pidev stress...Stress ja kehakaalStress on meie igapäevane saatja. Stress

mõjutab enesetunnet, seetõttu toodab or-ganism ohtralt nälga tekitavat hormooni. Soovides saada naudingut ja lõõgastuda, samuti kompenseerida emotsionaalset ebamugavust ning vabaneda rahutusest ja stressist, sööme tagajärgedele mõtlemata liiga palju ning näksime ka suupisteid söö-giaegade vahel.

Väljapääs on olemasTeaduse uusimate saavutuste põhjal on Skandinaavia � rma New Nordic loonud roheliste kohviubade ekstraktist ja glüko-mannaani superkiudainest tabletid Co� ee Diet, mis aitavad saleneda, sest tablettide koostises sisalduval glükomannaanil on kehakaalu vähendav toime.

Mis teeb Coffee Dieti nii tõhusaks?On tõestatud, et Co� ee Dieti koostises olev glükomannaan, mida saadakse Ri-vière’i titaanjuure (ladina keeles Amorp-hophallus konjac K. Koch) mugulatest, aitab kaalu langetada. Positiivne tulemus saavutatakse, kui peetakse vähendatud

energiasisaldusega dieeti ja manustatakse kolm korda päevas kokku 3 g glükoman-naani (enne iga söögikorda 1 g), millele juuakse peale 1–2 klaasitäit vett. Rohelised kohvioad sisaldavad bioloogiliselt aktiiv-set klorogeenhapet, mis ubade röstimisel kaduma läheb. Vitamiin B12 aga toetab normaalset energiavahetust. Samuti on väga tähtsad mitmekesine tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis.Coffee Dieti tablettide müügikohadCo� ee Dieti tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehe www.newnordic.ee kaudu. Teie küsimustele vastame telefonil 684 3838. Toidulisand

„SEE ON ARVATAVASTI PARIM KAALU-LANGETAMISE VIIS, MIDA OLETE EALES KATSETANUD!“Eestis on ligikaudu 60% meestest ja 40% naistest ülekaalulised. Roheliste kohviubade ekstrakti sisaldav Coffee Diet™ on uus vahend, mida saab kasutada liigsete kilode vastu võitlemiseks.

Rohelised kohvioad ja glükomannaan panid teadlased kuulutama:

COFFEE DIETI ERILISUS• Roheliste kohviubade

ekstrakt• Glükomannaani

tõestatud kaalu langetav efekt

• Kergem dieeti pidada

• Vähem kaloreid

NEW NORDICUinternetipood

Tervis

Jalgrattatrenni tuleb teha targalt

Tekst: TEELE TEDERFotod: istOCK.COm Ja eraKOGu

©iS

tock

.co

m/

gp

oin

tstu

dio

46

Rattasõit tundub olevat üks lihtsamaid ja kättesaada-vamaid treeninguid, kuid tegelikkuses võib jalgrattur teadmatusest endale kasu asemel hoopis kahju teha. Olu-korda selgitab CFC Rattaklubi vanemtreener ja Tallinna Ülikooli teadur dr Kert Martma.

Selgub, et vale sõidutehnika või ebakorrektne sõiduasend pole probleem, kui olla vaid püha-päevasõitja – võtad korra näda-

las ratta välja ja sõidad sellega näiteks poodi ja tagasi. Hoopis teised on lood aga siis, kui 30 kilomeetri asemel läbib rattur aastas tuhandeid kilomeetreid ja sellest osa ka juba võistlustel.

Kõige tüüpilisemaks veaks võib viimaste aastate jooksul pidada suure entusiasmiga alustavaid harrastus-sportlasi. „Treenin 15–18-aastaseid noor sportlasi, kes oma sõidutehnika, kiiruste ja pikkade distantside nimel on aastaid tööd teinud – nad treeni-vad kindlate plaanide ja süsteemide järgi. On väga palju harrastussport-lasi, kes soovivad treenida või isegi juba treenivad pea sama suurte koor-mustega kui profisportla-sed," lausub ta.

Sageli soo-vitakse kohe spordiga te-gelemise al-guses minna pikemaks ajaks soojale maale rattalaagrisse, kus proovitakse endast tugevamate tem-pos püsida ja nende koormusi taluda. Jah, esimesed kaks nädalat võib enesetunne isegi hea olla, kuid väsimus koguneb organismi järk-järgult kuni lõpuks on ületreeningu nähud kohal – keha ei suuda sellist koormust liht-salt taluda. „Nii mõnelegi jääb taoline laager hooaja viimaseks rattaspordi ürituseks. Alustada tuleks siiski väga rahuliku koormusega, et organism saaks uue olukorraga kohaneda.“

Parim aeg trenniks on hommikProfisportlast eristab harrastajast

ka see, et nende jaoks on rattasõit töö ehk neil on rohkem aega sellega tegeleda. „Kui tavainimene teeb päe-val tööd – enamasti istuvat – siis ta ei saa lubada endale õhtul tugevat ning

pikka treeningut, sest tööpäevast tek-kinud väsimus on juba oma osa nõud-nud. Liigne treening peale tööd võib olla koormav ja kurnata organismi ehk treeningefekt jääb olemata.“ Kõige parem aeg treeninguteks on Kerdi sõ-nul hommikul, kui inimene on värske ja puhanud. Treeningefektiivsus on seda parem, mida rohkem on inimene eelnevast tööst (ka vaimsest) ja tege-vusest taastunud ning suudab ennast treeningule häälestada.

Tihti seavad harrastussportlased endale liiga suuri eesmärke, mis aga ei tähenda, et eesmärke üldse püstitada ei võiks. „Endale eesmärk võtta on hea. Kui see puudub, siis on palju raskem motiveeritult trenni teha. Eesmärgid peavad aga olema reaalsed ning saa-vutatavad,“ rõhutab Kert ning soo-

vitab näiteks esimes(t)el aastal(tel) proovida ka

võistlustel poolma-ratoni. Täismara-ton ehk võistluste

pikk distants võiks jääda siiski järgmise/üle-järgmise aasta

eesmärgiks.

Olulised süvalihasedÜhed olulisemad lihased ratta-

sõidul pole mitte hästi arenenud reielihased, vaid hoopis tugevad süva lihased ehk need väiksed sees-mised lihased, mis toestavad meie skeletti. Neid treenitakse oma keha raskusega, staatiliselt ja järjepidevalt. „Ükski profi sportlane ei saa ilma nen-deta läbi.“ Nõrgad süvalihased on ka põhjuseks, miks näiteks kontoritööta-jatel hakkab jalgrattaga sõites alaselg valutama. „Siinkohal ei saa väita, et jalgrattasõit põhjustab seljavalusid. See on sageli lihtsalt nõrkade lihaste süü.“

Mitmetest allikatest on kuulda, et põlveprobleemidega inimestel soo-vitatakse alustada jalgrattatreenin-guga. Kert ei soovita seda siiski suure

Väldi ületreenimist ja algajana ära proovi püsida

proffide tempos!

47

Tervis

koormusega tegema hakata, sest ka siis võivad suure tõenäosusega järg-neda veelgi suuremad vigastused. Samas rahulik jalgrattasõit õige sõi-duasendiga on põlvedele suhteliselt leebe tegevus.

Rattaseadistus millimeetri pealt paika

Rattatrenniga alustades lase ra-tas täpselt enda järgi seadistada. Seda saab lasta teha spetsiaalsetes rattapoodides. Kert ütleb, et kuna ta läbib aastas sadulas pea 20 000 kilomeetrit, peab tema puhul olema ratas seadistatud millimeetri täpsu-sega. Kõige tavalisem ja tõenäolisem rattaseadistuse viga harrastussport-lase puhul on see, et sadul on liiga madalal või kõrgel, juhtraud ehk lenks on vales asendis ja kaugusel. Kõik need valed seadistused võivad suurema kilometraaži puhul tekitada vigastusi ja/või liigseid lihaspingeid.

Olenemata aastasest kilometraa-žist soovitab Kert soetada kindlasti ka rattakingad. „Selleks, et jalgrat-taga sõita, tuleb pedaale ringi ajada. Kui kingi pole, surutakse pedaale alla reielihastega. Kingaga aga saab panna tööle ka need lihased, mis tõm-bavad pedaali tagant ülesse. Lisaks surumisele saab ka tõmmata ja nii saab sujuvamalt sõita.“

Tihemini kui korra nädalas sõit-jale soovitab Kert kindlasti ka spet-siaalseid rattariideid, sest nendega on lihtsalt parem trenni teha. Loo-mulikult peaks varustuse hulka kuu-luma ka kiiver.

Rattasõidu suurim müütPaljud arstid ei soovita meestel

rattasõiduga liialdada, kuna ees-näärme piirkonnas tekkivat pinge. Kerdi sõnul pole see aga teaduslikult üheselt tõestatud ning enamik prob-leemidest tulenevad siiski valest sõi-duasendist, varustusest ja jalgratta seadistustest. Rattaga sõites võivad erinevaid vigastusi, näiteks hõõrdu-misi, põhjustada rattariiete puudu-mine, riiete halb kvaliteet või nende vale kasutus. „Näiteks pannakse rat-tariiete alla veel aluspüksid, mida ei ole vaja õigete sõidupükste puhul teha,“ ütleb ta.

Lisaks oma võimete hindami-sele, õigeks sätitud rattale ja ratta-

varustusele peaks tähelepanu pöö-rama ka vedeliku tarbimisele. „Vesi peaks kindlasti trenni ajal kaasas olema, parimal juhul võiks see olla spordijook, sest me ei kaota trenni ajal mitte ainult vett vaid ka mineraal-

Rattatreeneri nõuanded harrastajale

z Harrastajana ära mitte proovigi profisportlastega samas mahus või tempos treenida.

z Võistelda ja ennast proovile panna on tore, aga alusta siingi lühematest distantsidest.

z Pööra tähelepanu süvalihaste treeningule. z Kui ostad endale ratta, siis lase juba poes see oma keha järgi

seadistada. Valesti timmitud rattaga sõitmine võib pikkade vahe maade läbimisel olla üks põhjustest, miks tekivad lihas-pinged ja vigastused.

z Spetsiaalsed rattakingad ja eririietus võiks samuti kuuluda sinu varustusse, eriti kui sõidad palju. Kiiver on kindlasti kohustuslik.

z Siserattal sõitmine võib olla mõnikord heaks vahelduseks või soojenduseks enne jõusaalitreeningut, kuid päris rattatrenn käib ikkagi õues.

z Kindlasti tarbi trenni ajal vett. z Kõige parem trenniaeg on siis, kui su vaim on virge ja oled hästi

puhanud.

aineid ja süsivesikuid. Peale trenni võiks tarbida mineraalvett, et kor-vata elektrolüütide kadu organismis ja taastada organismi vedelikuvarud.“

Siserattatrenn sobib ajutiseks asenduseks

Veel on oluline teada, et jõusaali- ja spinningutrennides olevad masi-nad on päris jalgrattaga võrreldes erinevad. Spinningutrenni puhul on Kerdi sõnul suur oht liiga kõrge pul-

siga üle treenida. Üheks suureks miinuseks sel-

liste paigal seisvate rattalaadsete seadeldiste puhul on see, et neid

kasutades puudub ratta loomulik tunnetus.

Sisetrenne soovitab Kert võtta kui füüsilise koormuse tekitajaid mitte kui päris rattatrenni. Jõusaalis soo-jenduseks rattatrenažööril trenni tehes säti lihtsalt sadul oma kasvule parajaks.

Kert ütleb, et need, kes tahavad saavutada suuremat vastupidavust ning arendada kestvust, on teinud rattaspordi näol õige valiku. Ka kaalu langetajale on rattasõit õige valik. Rääkimata sellest, et rattaga ringi sõites näed kohti, mida muidu ei märkagi. „Olen trennide käigus ära avastanud pea terve Eestimaa kau-nid paigad! See on väga hea, mõnus ja vaheldusrikas spordiala,“ ütleb üle kümne aasta rattatreeninguid nauti-nud Kert.

Vesi peaks kindlasti trennis

kaasas olema.

©iS

tock

.co

m/

pet

erka

i

48

49

Magneesiumtsitraat 1300 mgTõhusa imendumisega magneesiumtsitraat tabletid30 tabletti

Magneesium plussKogu Sinu päevane magneesiumi vajadus

30 tabletti

Magneesium plussKogu Sinu päevane magneesiumi vajadus

tabletti

Magneesiumtsitraat Tõhusa imendumisega magneesiumtsitraat tabletid30 tabletti

Toimed: Parandab organite verevarus-

tust, eriti oluline südameli-hase, aju, neerude, närvisüs-teemi puhul

Tugevdab luustikku ja ham-baid

Vähendab stressi ja parandab mälu

Lõõgastab lihaseid ja rahus-tab närve

www.tervisepyramiid.eeMagneesiumtsitraat 1300mg ja Magneesium pluss tabletid on müügil apteekides üle Eesti!

Tervis

Südame-sõbralikud hommikusöögidTekst ja retseptid: mari-liis ilOVerFotod: mari-liis ilOVer

50

Südame-sõbralikud hommikusöögid

Omlett lõhe ja rohelise sibulaga ühele

Muna, lõhe ja roheline sibul on suurepäraselt kokkukõ-lav trio. Suitsulõhe asemel võid kasutada ka üle jäänud ahjulõhe või -forelli tükikesi. Soola pole tarvis omletile lisada, sest kala sisaldab seda niigi.

z 2 muna z 2 sl piima z 2 sl hakitud rohelist sibulat z 1 sl oliiviõli z 50 g külmsuitsulõhet z hapukoort (soovi korral) z musta pipart

Klopi kausis muna koos piimaga lahti. Sega hulka hakitud roheline sibul. Kuumuta pannil õli. Vala munasegu pannile ja lase hüübida. Tõsta ühele poolele omletile lõheviilud. Tõsta teine pool katteks peale. Libista omlett taldrikule. Soovi korral lisa peale supilusikatäis hapukoort. Maitsesta musta pipraga.

Avokaado ja kodujuustuga hommikuleib ühele

Toekas ja tervislik hommikueine, mis valmib mõne minuti jooksul.

z 1 viil täisterarukkileiba

z pool avokaadot z 2 sl kodujuustu z 2–3 kirsstomatit z 1–2 sl idusid z soola, pipart

Kui soovid, rösti esmalt leivaviil. Viiluta avo-kaado. Tõsta leivale avo-kaadoviilud, kodujuust ja poolitatud kirsstomatid. Kõige peale puista idu-sid. Maitsesta soola ja pipraga.

©iS

tock

.co

m/

Pre

echa

TH

51

Tervis

Birchermüsli kahele

Kõigi müslide eelkäija, mille Šveitsi toitumisteadlane ja arst Maximilian Bircher-Benner leiutas juba enam kui 100 aastat tagasi, pakkudes seda tervisttoova toitumiskava osana oma Zürichis asuvas sanatooriumis. Leotatud kaera-helbed riivitud õuna ja jogurtiga pakatavad tervislikkusest ja annavad energiat.

z 1 dl jämedaid kaerahelbeid z 1 dl õunamahla või vett z 1 õun, riivitult z 1 dl maitsestamata jogurtit z 1 sl vedelat mett või agaavisiirupit

z lisaks soovikoha-seid seemneid, pähkleid, mand-leid (terveid ha-kitult või mandli-laaste), kuivatatud marju, puuvilju, värskeid marju

(talvel külmutatult) või banaane

Tõsta kaerahelbed kaussi, vala õunamahl või vesi peale. Kata kauss ja tõsta ööseks külmkappi. Hommikul puhasta ja riivi õun ning sega paisunud kaerahelveste hulka koos jogurti, mee ja just nende seemnete, pähklite, kuivatatud marjade ja puuviljadega, mis sul parasjagu olemas on. Lisa ka mõned värsked marjad, kui soovid.

Valmib vaid mõne minutiga!

52

53

BENU magneesiumi-kaaliumi pakidMagneesiumipuudus võib väljenduda närvilisuses, nõrkuses, vererõhu tõu-sus ja lihaskrampides. Selle mineraal-aine puudus alandab omakorda ka organismi kaaliumivarusid, mis on vajalikud südame-veresoonkonna tervisele. Apelsini-greipfruudi maitse-lised pulbripakid aitavad vähendada väsimust, soodustavad normaalset lihaste tööd ja toetavad südame tegevust.

BENU Oomega-3 krilliõli kapslid

Krilliõlis on kiiresti ja efektiivselt imenduvad rasvhapped, mida kehal on lihtne kasutada südame töö tugev-damiseks. Antarktika krilliõli kapslid sobivad ka neile, kes pelgavad kala lõhna või maitset. Soovitatav päe-vane annus on 2 kapslit.

Glucozinol kapslid Eestis väljatöötatud toidulisand, mis aitab tänu kroomisisaldusele hoida normaalset veresuhkru taset ja ko-liinisisaldusele toetada normaalset rasvainevahetust ning maksa talit-lust. Sisaldab ka vitamiine B1, B6 ja B12, mis soodustavad ainevahetust ja tugevdavad närvisüsteemi.

Biorepair® Plus Kui hammaste tundlikkus teeb mu-ret, aitab Biorepair® Plus tootesari, mis sisaldab koostiselt ja struktuurilt hammastele sarnaseid mikroosakesi. Need pääsevad ka kõige väiksema-tesse pragudesse ja kinnituvad ham-baemaili struktuuri külge, sellega hambaemaili pinda taastades, kül-made ja kuumade jookide tarbimi-sega kaasnevat valu ja tundlikkust leevendades. Tootesari ei sisalda fluoriidi, parabeene, titaandioksiidi ega sünteetilisi vahustajaid (SLS). Li-saboonusena neutraliseerivad sarja tooted halba hingeõhku tekitavaid väävliühendeid. Valikus on hamba-pastad Biorepair® Plus Total Pro-tection igapäevaseks kasutamiseks, Biorepair® Plus for Sensitive Teeth hammaste loomuliku kaitse säili-tamiseks, fluoriidivaba Biorepair® Junior lastele ning Biorepair® Plus Mouthwash suuvesi, mis on alkoholi- ja kloorheksidiinivaba.

elfimest tabletidEsomeprasooli toimetainet sisal-dav ravim aitab vähendada refluks-haiguse vaevuseid, näiteks kõrvetisi ja maohappe tagasivoolu. Elfimest tabletid vähendavad happe tootmist maos ning kõrvetiste sümptomid hak-kavad leevenema juba pärast ravimi esmakordset võtmist, kuigi ravim ei ole mõeldud kiireks leevenduseks. Seisundi paranemiseks tuleb võtta tablette 2–3 järjestikusel päeval. Tegu on esimese käsimüügis oleva esomeprasooli ra-vimiga, mis on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks täiskasvanutele. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepane-likult pakendi infolehte. Kaebuste pü-simise korral või kõrvaltoimete tekki-misel pidage nõu arsti või apteekriga.

Kevadel teeme kodus suurpuhastuse ning autole täishool-duse, aga sama kriitiliselt ja tervikuna peame vaatama ka oma tervist. Kas oleme stressis ja väsinud? Kas ainevahetus on aeglane? Kas vererõhk on liiga kõrge? Tihti on põhjuseks ühe mineraali või vitamiini puudus, mis hakkab doomino-efektina meie keha erinevaid funktsioone mõjutama. Liigu piisavalt, jälgi, mida suhu pistad ning võta vajadusel juurde mineraalaineid ja vitamiine.

Liia Saava, proviisor

Apteeker tutvustab

UUS!

UUS!

Lemmikloom

Koeraga reisimine nõuab suurt eeltööd

Tekst: LIIS KONOVALOVFotod: istOCK.COm, meeli KüttimTavaliselt öeldakse, et tähtis pole mitte sihtpunkt, vaid

teekond selleni. Koerte seisukohast on asi vastupidine – teekond tuleb kuidagi ära kannatada, et jõuda lõ-busa ja stressivaba sihtkohani.

K oerakasvataja Piret Kannike, kes on oma koertega – kahe gordoni setteri ja Pürenee lambakoeraga – käinud pea

igas Euroopa riigis, ütleb naljaga poo-leks, et ainuke hea sihtkoht koeraga reisimiseks on Alutaguse mets.

Sõidust stressirohkem on reisi planeerimine. Koeraga reisides peab kaasas olema veterinaarpass, kuhu on kantud kõik vaktsineerimised ja para-siiditõrjed. Kindlasti peab loom olema

vaktsineeritud marutaudi vastu ja saa-nud parasiiditõrje. Igaks juhuks tasub enne reisi üle kontrollida sihtkoha kohta käiv info. Hea oleks ka kaasa võtta tõend, mis tunnistab, et just sina oled selle konkreetse looma omanik.

Palju eeltööd nõuab piletite bro-neerimine. Ühtseid juhiseid ja nõu-andeid ei ole kusagil kirjas ja mõnikord ei oska küsimustele vastata ka ametni-kud. Nii tuleb iga lennu- või laevafirma käest kõigepealt küsida, millised on

nende tingimused loomaga reisimisel. Paha ei teeks ka teiste loomaomani-kega nõu pidamine, kas tingimused ka päriselt sellised on ja kas nemad usal-daksid oma looma selle firma hoolde. Samuti tuleb esitada järelepärimised majutusasutustesse.

Autoga kõige mugavamTranspordivahenditest soovitab

Piret esimesena autot. „Autoga sõites on loom pidevalt sinuga koos ja saad

©iS

tock

.co

m/

hum

oni

a

54

Koeraga reisimine nõuab suurt eeltööd

teha just nii palju pause, kui soovid,“ ütleb ta. Koer peab sõidukis olema fikseeritud kas turvavööga või vii-bima puuris. Küsimus on puhtalt ohu-tuses – kui loom äkkpidurduse korral autost välja lendab, siis suure tõenäosusega teeb ta seda koos omanikuga.

A u t o s õ i d u miinuseks on pikk teeloleku- ja kohapeal kuluv kohanemisaeg. Kaugele näitusele või võistlusele sõites tasub aega varuda. „Võistluste puhul on ideaalne jõuda nädal varem kohale,“ soovitab Piret.

Autosõidul on koerad tavaliselt rahulikud. „Vähe on koeri, kes füsio-loogiliselt autosõitu ei talu,“ ütleb Piret. Tavaliselt on nendeks noored koerad, kes sellest probleemist aja-pikku välja kasvavad.

Autoga mugavuselt samale pulgale paigutab Piret rongi. Rongis on ruumi ja tavaliselt ollakse koerte vastu sõb-ralikud. Kahjuks on aga Eesti rongi-ühendus Euroopaga kesine, Moskvas näitustel on siiski võimalik käia.

Laevasõidul tuleks loomal silm peal hoida

Üle mere pääseb lennuki või lae-vaga. Laeval on võimalik koer jätta autosse ja sel juhul pole talle vaja piletit osta. Ohtlik võib olla hetk, mil kõikide autode mootorid korraga käi-vitatakse. Piret teab juhtumeid, kus autosse jäänud koer on saanud heit-gaasimürgistuse. Ta ise on proovinud koera endaga laevale kaasa võtta, aga üsna ruttu on tal palutud loom siiski tagasi autosse viia.

Teiseks variandiks on jätta oma lemmik spetsiaalsetesse koerapuu-riruumidesse, kuid seda Piret ei soo-vita. „Seal on nii tugev müra, et ma lähen seal isegi ärevaks,“ ütleb ta.

Lennukis sõltub palju lennufirmast

Lennukisalongi saab võtta looma, kes koos puuriga kaalub alla 8 kilo. Tingimuseks on see, et puur peab kogu reisi vältel olema istme all ja koera sealt välja võtta ei tohi. Pi-ret meenutab korda, kui tõi USA-st

Eestisse kaheksanädalast kutsikat. Loomulikult vajab nii väike loom lä-hedust ja ei pea kümme tundi kestvat sõitu puuris vastu. Kui Piret koera sülle võttis, tehti talle kohe märkus ja paluti

loom tagasi panna. Reeg-lina pannakse koeraga

reisija istuma akna alla ja tahapoole,

kus ta kedagi se-gada ei tohiks.

Suuremad koerad peavad reisima lennuki

pagasiruumis. Väidetavalt on seal

temperatuur pluss viie kraadi juures, mis ei ole kuigi mugav. Lisaks on ruum mootorite juures ja müratase kõrge, seetõttu soovitavad ka veteri-naarid koertele enne lennureisi rahustit anda. „Need koerad, kes palju reisivad, harjuvad lõpuks ära,“ teab Piret.

Mure pagasiruumis reisiva koera pärast pole asjatu, sest sealt on kätte saadud nii märgi kui ka katkise puu-riga koeri, samas maksab koera pilet pea sama palju kui inimese enda pilet. Väga palju sõltub konkreetse lennu-firma suhtumisest loomadesse.

Ettevaatlik peab olema ümberistu-mistega lendude puhul. Piret räägib, kuidas ta kord avastas, et kõik teised pakid laoti küll lennukile, aga tema koera mitte. Looma saatuse pääs-tis ainult Pireti tähelepanu ja kiire

tegutsemine. „Lennufirma palus, et ma läheksin lennuki peale ja nad saadavad looma järgi... Kui nad ta üles leiavad. See on ju absurdne!“ hüüatab ta. Õnneks lõppes lugu siiski õnnelikult ja järgmi-sele lennule läks Piret oma lemmikuga koos. Õudne tunne aga ei lähe meelest ja Piret teab juhtumeid, kus koerad on hoopis valesse riiki lennutatud.

Lemmiklooma kadumisega seo-tud kulude, haiguste või vigastus-tega kaasnevate kulude katmiseks on mõistlik sõlmida kindlustus.

Üldine suhtumine läheb paremaks

Lausa imetabaseks peab Piret seda, et Baltikumi piirest välja saa-des muutub suhtumine loomadesse kardinaalselt. Näitena toob ta selle, et üheski riigis peale Eesti ei nõuta koertelt suukorvi kandmist. Tema ko-gemus näitab, et mida rohkem lõuna poole minna, seda soojemalt inime-sed loomadesse suhtuvad.

Üldiselt on suhtumine reisiva-tesse loomadesse siiski paranemas. Üha rohkem leitakse võimalusi nende transportimiseks ja majutamiseks. Selge on aga see, et niisama lõbu pärast koeraga reisima minna ei maksa, sest kuigi loomaga reisimine on muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga lihtsamaks, nõuab see ikkagi väga suurt eeltööd ja asjade läbimõtlemist.

Koerad, kes palju reisivad, harjuvad

lõpuks sellega täiesti ära.

Laevareisil üldjuhul koera salongi ja tekile kaasa võtta ei lubata, lemmikloom peab reisi mööda saatma autos.

©iS

tock

.co

m/

mau

ino

w1

55

Lemmikloom

Koerad peavad autopuuri oma koduks

Ära unusta puugitõrjet!

Koerakasvataja Monika Rusingu autos on puu-rid koerte turvaliseks vedamiseks ja ta ei ku-juta ettegi, et suurte saksa koertega oleks võimalik teisiti reisida.

„Mulle on väga olu-line, et koerad oleksid autosõidu ajal kinni, sest äkkpidurduse ajal on autos lahtiselt viibiv koer ohtlik – autos vii-bivad inimesed võivad saada viga, koerast endast rääkimata. Sa-muti ei meeldi mulle, kui auto on must ja koe-rakarvu täis. Kui nad on oma puuris kinni, siis on ka karvad ainult seal,“ räägib Monika.

Monika sõidab oma kahe koeraga palju ringi ning kaugeim autosõit koos koer-tega oli reis Taani. „Ei maksa arvata, et koerad võtaksid puuri kui vangistuspaika. Vastupidi – nad peavad autopuuri oma turva-paigaks ja lausa ootavad, et saaksid

PetCity kliiniku ja Eesti Veterinaaria Kliinikumi OÜ loomaarst Maarja Roo-sileht rõhutab, et puugitõrjet peaks kindlasti tegema maist novembrini, aga kuna paljud preparaadid on lisaks ka kirpude ja siseparasiitide vastase toimega ning aitavad eemal hoida kärbseid ja sääski, siis on soovitav manustada ravimit iga kuu.

Roosilehe sõnul ei anna ükski va-hend puukide vastu 100-protsendilist kaitset. Ravimit kasutades tulevad puugid küll nahale, kuid surevad 24–48 tunni jooksul ning selle aja jook-sul ei jõua toimuda koera nakatumine puugihaigusesse.

Koertele mõeldud vahenditest po-pulaarseimad on turjale kantavad täpi-lahused, eriti Advantix, mis on näidus-tatud üle 8 nädala vanustele koertele.

Toime kestab üldiselt 30 päeva. Kassidele on see ravim äärmiselt mür-gine ja võib olla surmav. Koertel kõrvaltoimeid ei esine, kuid looma peaks siiski mõned tunnid jälgima. Vajadusel saab täpila-huse ära pesta vee ja seebiga.

Retseptiravimina on saadaval li-saks puukidele ka kirpude ja soole-parasiitide vastase toimega NexGard närimistabletid. Teine suukaudu ma-nustatav retseptiravim on Bravecto.

Saadaval on ka nahaspreid, mille pealekandmine on aeganõudev, kuid mis sobivad ka kutsikatele alates tei-sest elupäevast.

Puugitõrjevahendina saab kasutada ka ravimkaelarihma-

sid. Kindlasti peab vaatama konkreetse preparaadi pa-

kendilt, kui kaua kestab rihma toime puukide vastu. Olenevalt too-test on see 3–7 kuud.

Puugikaelarihmaga lemmik ei tohi käia ujumas, kuna ra-vimid on toimelt veeorganismidele ohtlikud. Ravimkaelarihma kasuta-des tuleb veenduda, et kaelarihm oleks otseses kontaktis nahaga. Ole valmis, et su lemmik võib kae-larihma ka ära kaotada. Oluline on, et ükski teine lemmik puugirihma ei lakuks ega näriks. Kindlasti ei tohiks anda koerte ravimeid kassidele ja vastupidi.

sinna minna ning asuksime teele,“ räägib ta. „Pikematel sõitudel ongi autopuurid koertele koduks, kus nad on mõnikord elanud ka päevi järjest.“

Puuri võib osta või valmistada ise. Valmis koerapuur võib sõltuvalt suurusest ja materjalist maksta kuni 600 eurot, ise ehitades saab hakkama mõnevõrra odavamalt.

Monika koerad peavad autopuuri oma liikuvaks koduks ning tunnevad end selles alati väga turvaliselt.

©iStock.com/ Pete_Flyer

56

Täielik kaitse sinu lemmikule!

fiproniil

Kaitseb just õigel kohal

Harmooniline sõprus

Kirpude ja puukidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Kirbuallergiast põhjustatud dermatiidi ennetamine ja osa ravistrateegiast kassidel ja koertel.

Täidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Müügiloa hoidja: KRKA, d.d. Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia.Täiendavat informatsiooni saab müügiloa hoidja Eesti esindusest: Krka, d.d. Novo mesto Eesti � liaal: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti. Tel: +372 6671658Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

prasikvanteelpüranteelembonaat febanteel

tabletid koertele175 mg+525mg+504mg

N12

prasikvanteelpüranteelembonaat febanteel tabletid koertele

150mg+50mg+144mgN100, N2 Järgmiste ümarusside ja paelusside segainfektsioonide

raviks täiskasvanud koertel ja kutsikatel: Solkmed: Toxocara canis, Toxascaris leonina (vanemad noorvormid ja täiskasvanud) Kõõrpead: Uncinaria stenocephala, Ancylostoma caninum (täiskasvanud)Paelussid: Taenia spp., Dipylidium caninum.

FYPRYST® Kropla ochrony na właściwym miejscu DEHINEL® PLUS W trosce o przyjaciela …

Slove

nia, 5

/201

1, 20

11-1

3908

B, IF/

KS.

FYPRYST 67 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 134 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 268 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 402 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 50 mg roztwór do nakrapiania dla kotów. Skład 1 pipetka 0,67 ml zawiera 67 mg fipronilu, 1 pipetka 1,34 ml zawiera 134 mg fipronilu, 1 pipetka 2,68 ml zawiera 268 mg fipronilu, 1 pipetka 4,02 ml zawiera 402 mg fipronilu, 1 pipetka 0,50 ml zawiera 50 mg fipronilu. Wskazania Leczenie i przeciwdziałanie infestacji pcheł (Ctenocephalides spp.) i kleszczy (Rhipicephalus spp., Dermacentor spp., Ixodes spp.) u psów. Leczenie i kontrola alergicznego pchlego zapalenia skóry (APZS) u psów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji wszołów (Trichodectes canis) u psów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji pcheł (Ctenocephalides felis) i kleszczy (Rhipicephalus spp., Dermacentor spp., Ixodes spp.) u kotów. Leczenie i kontrola alergicznego pchlego zapalenia skóry (APZS) u kotów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji wszołów (Felicola subrostratus) u kotów. Przeciwwskazania Ze względu na brak dostępnych danych produktu nie należy stosować u szczeniąt w wieku poniżej 8 tygodni lub ważących mniej niż 2 kg. Produkty dla psów są przeznaczone do stosowania u psów i nie należy go stosować u kotów ze względu na ryzyko przedawkowania. Ze względu na brak dostępnych danych produktu dla kotów nie należy stosować u kociąt w wieku poniżej 8 tygodni lub ważących mniej niż 1 kg. Nie stosować produktu u zwierząt chorych (cierpiących na choroby układowe, gorączkę) lub u zwierząt w okresie rekonwales-cencji. Nie stosować produktu u królików ze względu na ryzyko wystąpienia działań niepożądanych, a nawet zgonu. Pozwolenie na dopuszczenie do obrotu w Polsce nr FYPRYST 67 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1972/10, FYPRYST 134 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1973/10, FYPRYST 268 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1974/10, FYPRYST 402 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1975/10, FYPRYST 50 mg roztwór do nakrapiania dla kotów - 1971/10. Podmiot odpowiedzialny KRKA, d. d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Słowenia.

Przed użyciem zapoznaj się z treścią ulotki dołączonej do opakowania.

DEHINEL® PLUS Tabletki do podawania doustnego dla psów. Skład 1 tabletka zawiera: febantel 150 mg, pyrantelu embonian 144 mg, prazikwantel 50 mg. Wskazania Preparat przeznaczony jest do profilaktyki i leczenia inwazji nicieni żołądkowo-jelitowych oraz tasiemców u psów. Jest skuteczny przeciwko: nicienie żołądkowo-jelitowe Toxocara canis − formy dojrzałe i stadia larwalne, Toxascaris leonina − formy dojrzałe i stadia larwalne, Uncinaria stenocephala − formy dojrzałe i stadia larwalne, Ancylostoma caninum − formy dojrzałe i stadia larwalne, Trichuris vulpis − formy dojrzałe; tasiemce Echinococcus granulosus, Echinococcus multilocularis, Dipylidium caninum, Taenia spp., Multiceps multiceps, Mesocestoides spp. Przeciwwskazania Nie podawać sukom ciężarnym w pierwszych dwu trymestrach ciąży. Działania niepożądane Nie są znane. Interakcje Nie podawać preparatu jednocześnie z innymi lekami o działaniu cholinergicznym (np. lewamizol) oraz lekami wpływającymi na acetylocholinoesterazę (np. lekami fosforoorganicznymi). Nie podawać z preparatami zawierającymi piperazynę ze względu na jej antagonistyczne działanie w stosunku do pyrantelu. Dawkowanie i droga podania Preparat należy podawać jednorazowo w dawce 1 tabletka na 10 kg m.c. (co odpowiada: febantel 15,0 mg na kg m.c., pyrantelu embonian 14,4 mg na kg m.c., prazikwantel 5,0 mg na kg m.c.) to jest: szczenięta i małe psy: o masie ciała do 5 kg − 0,5 tabletki, o masie ciała od 5 kg do 10 kg − 1 tabletka; średnie psy: o masie ciała od 10 kg do 15 kg − 1,5 tabletki, o masie ciała od 15 kg do 20 kg − 2 tabletki, o masie ciała od 20 kg do 30 kg − 3 tabletki; duże psy: o masie ciała od 30 kg do 40 kg − 4 tabletki, o masie ciała od 40 kg do 50 kg − 5 tabletek, o masie ciała od 50 kg do 60 kg − 6 tabletek. Tabletkę należy umieścić głęboko w jamie ustnej na języku lub podać ukrytą w kawałku karmy (mięsa, wędliny lub sera). Preparat należy podać natychmiast po zdiagnozowaniu inwazji. W przypadkach silnej inwazji dawkę można powtórzyć po dwu tygodniach. W celach profilaktycznych zaleca się regularne podawanie preparatu 3- lub 4-krotnie w ciągu roku. Preparat podaje się szczeniętom w wieku powyżej 3 tygodni po laboratoryjnym potwierdzeniu inwazji mieszanej. W przypadku glistnicy u szczeniąt preparat należy podać dwukrotnie w wieku 6 i 12 tygodni. Warunki przechowywania i transportu Przechowywać w temperaturze do 25oC. Specjalne środki ostrożności Przechowywać w miejscu niedostępnym i niewidocznym dla dzieci. STOSOWAĆ WYŁĄCZNIE U ZWIERZĄT. WYDAWANY NA PODSTAWIE RECEPTY. Opakowania Blistry aluminiowe zawierające 2 tabletki, pakowane w pudełka kartonowe po 10 i 100 tabletek. Podmiot odpowiedzialny KRKA, tovarna zdravil, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Słowenia. Pozwolenie na dopuszczenie do obrotu w Polsce nr 1642/06.

Materiał reklamowy przekazywany jest wyłącznie z Charakterystyką Produktu Leczniczego Weterynaryjnego, która stanowi integralną część niniejszej reklamy.

KRKA-POLSKA Sp. z o.o., ul. Równoległa 5, 02-235 Warszawa, Tel. (022) 573 75 00, Fax (022) 573 75 64, E-mail: [email protected]

Kompletna ochrona KRKAInformacja adresowana jest wyłącznie do lekarzy weterynarii.

fipronil

febantel, pyrantelu embonian, prazikwantel


Slove

nia, 5

/201

1, 20

11-1

3908

B, IF/

KS.







fipronil


57

Täielik kaitse sinu lemmikule!

fiproniil

Kaitseb just õigel kohal

Harmooniline sõprus

Kirpude ja puukidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Kirbuallergiast põhjustatud dermatiidi ennetamine ja osa ravistrateegiast kassidel ja koertel.

Täidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Müügiloa hoidja: KRKA, d.d. Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia.Täiendavat informatsiooni saab müügiloa hoidja Eesti esindusest: Krka, d.d. Novo mesto Eesti � liaal: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti. Tel: +372 6671658Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

prasikvanteelpüranteelembonaat febanteel

tabletid koertele175 mg+525mg+504mg

N12

prasikvanteelpüranteelembonaat febanteel tabletid koertele

150mg+50mg+144mgN100, N2 Järgmiste ümarusside ja paelusside segainfektsioonide

raviks täiskasvanud koertel ja kutsikatel: Solkmed: Toxocara canis, Toxascaris leonina (vanemad noorvormid ja täiskasvanud) Kõõrpead: Uncinaria stenocephala, Ancylostoma caninum (täiskasvanud)Paelussid: Taenia spp., Dipylidium caninum.


Slove

nia, 5

/201

1, 20

11-1

3908

B, IF/

KS.







fipronil



Slove

nia, 5

/201

1, 20

11-1

3908

B, IF/

KS.







fipronil


©iS

tock

.co

m/k

bei

s

58

Lastele

PANE RATTAGA SÕITES ALATI KIIVER

PÄHE, SEST KUI jUHTUD KUKKUMA, KAITSEB

SEE SIND TÕSISTE VIGASTUSTE EEST!

KUI SUL VEEL KIIVRIT POLE, SIIS

MINE KOOS EMA VÕI ISAGA RATTAPOODI

jA VALI ENDALE KÕIGE ÄGEDAM RATTAKIIVER!

SA PEAD OLEMA NÄHTAV TEISTELE LIIKLEjATELE

NING SELLEKS ON RATTAL HELKURID. KÕIGE PAREM

AGA, KUI SÄTIKSID RATTASÕIDUD IKKA

VALGELE AjALE.

59

Ülimalt puhtad, säilitusainete- jasünteetiliste toiduvärvidevabadYomi vitamiinikarukesed toovadtervist ja rõõmu igasse peresse.

www.yomi.ee

Yomi Multivitamiin Pluss on suurepärane toidulisand lastele ja täiskasvanutele,kes on hästi vastuvõtlikud viirus- ja nakkushaigustelening vajavad tõhusat lisatuge.

Yomi Punane päevakübar + Taruvaik on eriti vajalik sagedasti põdevatele, pidevat füüsilistja vaimset koormust taluvatele lastele ja täiskasvanuteleorganismi üldise vastupanuvõime tugevdamiseks jahaigusjärgseks jõuvarude taastamiseks.

Yomi Raud aitab Sind kindlasti kevad- ja sügisperioodil, kui tunnederilist väsimust ja nõrkust ning vajad tuge stressigatoimetulekuks. Yomi Rauda on soovitatav tarbida kuioled kimpus väljalangevate juuste, lõhenevate küüntening väsinud ja jumetu nahaga.

Vitamiinid midalapsed armastavad!

BENU APTEEGID

Vichy Eucerin Bioderma Avene Lierac La Roche PosayApteekides müüdavad kosmeetikasarjad 60+

Apteekides tasuta jagatav ajakiri

Veterinaartoodete saadavusHaavahooldusekspert

BENU APTEEGID TALLINNASAia 7 Kaubahalli Rimi Tartu mnt 87 Sikupilli Keskus Õismäe tee 105a Õismäe tee 1b Nurmenuku Keskus

Õismäe tee 107 Järveotsa ApteekEhitajate tee 137 Õismäe Polikliinik

Sadama 6/8 Sadamarket J. Sütiste tee 17Vesivärava 37 Torupilli Selver Madala 3 Mustamäe tee 45Narva mnt 21 Comarket Gonsiori 3 Narva mnt 7 Põhja pst. 17 Põhja Rimi Supermarket

Kari 3 Grossi Toidukaubad Lastekodu 11a Keskturg Pärnu mnt 326 Nõmme Pärnu mnt 76Sõle 63 Kopli PolikliinikPaasiku 2a Grossi Toiduaubad Tulika 31/ Endla 45a Narva mnt 1 Postimaja Vilde tee 101 Szolnok Tammsaare tee 116 Mustika keskus

Pärnu mnt 15 Kawe Plaza

BENU APTEEGID HARJUMAALAruküla tee 29 Jüri Aruküla tee 25 JüriRandvere tee 9 Viimsi Rimi Nelgi tee 1 Viimsi VallamajaKaluri tee 5 Haabneeme Kase 10 AegviiduKodu 2 Kose Grossi keskuseKreutzwaldi 7 Kehra Jaama 11 Keila Rae 38 Paldiski Konsum Rae 14b/14c Paldiski Maxima Vaela tee 4 Kiili Maxima Keemikute 25 Maardu turgPapli 2 Loksa Piiri 12a ArukülaVeskitammi 4 Laagri Saha tee 11 LooTallinna mnt 19 RaasikuPärnu mnt. 556a Laagri RIMI

BENU APTEEGID TARTUS JA TARTUMAALSõbra 56 Selver Sõbra 58 Prisma Ujula 2 Konsum Turu 14 Zeppelini Keskus Vahi 62 Vahi Selver Soola 7 Grossi Võru 77 Aardla Selver Elva tee 1 Puhja Rannu Noormaa küla Lossi 3 AlatskiviLähte Tartu valdOja 17 KallasteKesk 4 UlilaKoosa küla Vara valdSepa 21 Sepa Keskus

BENU APTEEGID PÄRNUS JA PÄRNUMAALPapiniidu 8/10 Kaubamajaka Keskus

Suur-Jõe 57 Suurejõe Selver Linaküla KihnuPikk 11 PärnuSuur-Sepa 14 PärnuRiia mnt 17/19 PärnuKarja 4 PärnuKoonga vald KoongaKesk 7 TootsiPärnu mnt 3 ToriPärnu mnt 65 Kilingi-Nõmme

BENU APTEEK LÄÄNEMAALJaama 1 Risti

Posti 26 Haapsalu Rannarootsi tee 1, Ridala valdRannarootsi keskus

BENU APTEEGID PAIDES JA JÄRVAMAALPärnu mnt 63 Maxima, Paide Vee tn 3 PaideKase 1 Järva-JaaniLasteaia 4 AraveteTallinna mnt 4 Türi

BENU APTEEGID NARVAS JA IDA-VIRUMAALKreenholmi pst 39F Narva Vestervalli 15 NarvaMõisa 5 Narva Pavlovi 12A SillamäeTškalovi 3 SillamäeViru pst. 22/1B SillamäeKeskpuiestee 35 KiviõliSoo 3 KiviõliPuškini 13 Narva Vestervalli 15 Narva PolikliinikKerese 3 Kerese Selver, Narva Tiimani 20 Maxima, Narva Kangelaste prospekt 5-62 Narva Kreenholmi 50 NarvaViru 1 Püssi Rakvere mnt 71 Megamarket, Narva

Kalevi 32a Kohtla-Järve Keskallee 6 Kohtla-JärveJärveküla tee 68 Selver, Kohtla-Järve

Järveküla tee 62b Kohtla - JärvePõhja-Allee 4 Säästumarket, Kohtla-Järve

Rakvere mnt 29 Maxima, Jõhvi

BENU APTEEGID RAPLAS JA RAPLAMAALHariduse 3 Rapla Lasteaia 12 Tervisekeskus, RaplaKasvandu tee 12 Kaiu, RaplamaaTööstuse 5 KohilaVana-Asula 2 Järvakandi Viljandi mnt 8-2 KäruPärnu mnt 12-14 Lelle

BENU APTEEGID RAKVERES JA LÄÄNE-VIRUMAALLaada 27 Rakvere Kroonikeskus Tuleviku 1 Rakvere Polikliinik Pargi 26 KundaKasemäe 12 KundaRakvere mnt 3 Haljala VallamajaSalutaguse tee 6 LaekvereSõpruse 1A VinniPikk 33 Maxima Tapa Jaama 1 Grossi Toidukaubad Tapa

Mere 63a Võsu

BENU APTEEGID VÕRUS, VALGAS JA VALGAMAALJüri 85 RIMI Võru Kooli 2 Maxima, Võru Vabaduse 10b Võru Põllu 2 Antsla Sänna mnt 4 RõugeRiia 18 RIMI, Valga Valga 3 Kevade Keskus, Tõrva Lipuväljak 28 Konsum, Otepää

BENU APTEEGID VILJANDIS JA VILJANDIMAALJakobsoni 2 Mulgi Market, Viljandi

Vaksali tn 11A Kantremaa Apteek

Viljandi mnt 6 Kolga-JaaniOru tn 1 Abja- Paluoja

BENU APTEEGID SAAREMAALKihelkonna mnt 3 Kuressaare Säästumarket

Turu 2 Kuressaare Mustjala 3 KuressaareLossi 1 Kuressaare Aia 25 Kuressaare Liiva Muhu vald

BENU APTEEK HIIUMAALLinnumäe küla Hiiumaa Selver

BENU APTEEGID JÕGEVAMAALKesk 4 Selver, Jõgeva Lossi 9 Põltsamaa Kesk 6-9 Torma Pala küla Pala valdTartu mnt. 3 Mustvee

BENU APTEEGID PÕLVAMAALTartu mnt 21 AhjaMäe tn 2A Põlva Võru mnt 1 Räpina Räpina mnt 2 VerioraPikk 30 Värska

www.benu.ee

Documents

BENU Apteegi kliendiajakiri, Ilu ja tervis, kevad 2016