22
Country Partnership Strategy Estratéjia Parseria ba Nasaun Abríl 2016 Timor-Leste 2016–2020 La bele fahe dokumentu ida-ne’e molok hetan aprovasaun husi Konsellu Administrasaun. Hafoin ida-ne’e hetan tiha aprovasaun, ADB sei fahe dokumentu ne’e ba públiku tuir ADB nia Polítika Komunikasaun Públika husi 2011.

Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

  • Upload
    others

  • View
    8

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

Country Partnership Strategy Estratéjia Parseria ba Nasaun

Abríl 2016

Timor-Leste 2016–2020

La bele fahe dokumentu ida-ne’e molok hetan aprovasaun husi Konsellu Administrasaun. Hafoin ida-ne’e hetan tiha aprovasaun, ADB sei fahe dokumentu ne’e ba públiku tuir ADB nia Polítika Komunikasaun Públika husi 2011.

Page 2: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

KONVERSAUN MONETÁRIA

Iha Timor-Leste adota moeda dólar amerikanu.

ABREVIASAUN SIRA

ADB – Asian Development Bank – Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu operasaun nasionál sira CPS – country partnership strategy – estratéjia parseria nasionál ESI – estimated sustainable income – rendimentu sustentavel kalkuladu GDP – gross domestic product – produtu internu brutu MOL – market-based ordinary capital

resources lending – empréstimu rekursu kapitál ordináriu

ne’ebé bazeia ba merkadu O&M – operation and maintenance – servisu no manutensaun PMU – project management unit – unidade jestaun ba projetu RCI – regional cooperation and integration – kooperasaun no integrasaun rejionál SDP – strategic development plan – planu dezenvolvimentu estratéjiku (PDE) TA – technical assistance – asisténsia téknika

NOTA

Iha relatóriu ne’e, “$” refere ba dólar amerikanu.

Vise-Prezidente S. Groff, Operasaun 2 Diretór Jerál X. Yao, Departamentu Pasífiku nian (PARD) Xefe Ekipa S. Rosenthal, Diretór Nasionál, Misaun Rai-laran Timor-Leste nian

(TLRM)

Membru sira husi ekipa

M. Abao, Analista ba Projetu, PARD

M. Caldeira, Asistente Séniorba Operasaun, TLRM N. Carandang, Espesialista ba Dezenvolvimentu Sosiál, PARD E. Davidz-Morato, Tékniku Dezenvolvimentu Sosiál (Jéneru), TLRM C. Edmonds, Ekonomista Sénior, PARD S. Lee, Espesialista Prinsipál ba Dezenvolvimentu Sosiál (Jéneru no

Dezenvolvimentu), PARD S. Muramoto, Xefe Unidade, Administrasaun Projetu nian, PARD A. Parker, Ekonomista Prinsipál ba Setór Sosiál, PARD J. Perreira, Tékniku Sénior ba Projetu, TLRM R. Phelps, Espesialista Prinsipál ba Infrastrutura, TLRM E. Rustamova, Tékniku Operasaun, Ligasaun no Koordenasaun Pasífiku

nian (PLCO) N. Sapkota, Espesialista Seguransa, PARD S. Spohn, Espesialista Setór Privadu, PLCO M. Tonizzo, Espesialista ba Investimentu, Departamentu Operasaun

Page 3: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

Setór Privadu nian M. Trainor, Espesialista Enerjia, PARD J. Williams, Espesialista Sénior ba Ambiente, PARD A. Woodruff, Espesialista ba Dezenvolvimentu Urbanu, PARD

Revizór sira N.J. Ahmad, Diretór Jerál Adjuntu, Dezenvolvimentu Sustentavel no

Mudansa Klimátika A. Di Caprio, Espesialista ba Kooperasaun Rejionál, Departamentu

Peskiza Ekonómika no Kooperasaun Rejionál (ERCD) K. Lao-Araya, Espesialista Prinsipál ba Jestaun Rezultadu,

Departamentu Polítika no Estratéjia nian (SPD) L. Poot, Tékniku Ekonomia nian, Departamentu Ekonomia no Peskiza

(ERCD) M. Senapaty, Espesialista ba Planeamentu no Polítika, SPD

S. Tanaka, Ekonomista Sénior, ERCD Bainhira prepara estratéjia parseria nasionál ruma no finansia projetu ruma, ka bainhira temi ka halo referénsia ba rai ida ka área jeográfika ida iha dokumentu ne’e, Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu la iha intensaun atu halo julgamentu ba estatutu jurídiku ka estatutu sira seluk rai ka área nian.

"Dokumentu ida ne tradus husi lian Inglés atu hetan audiénsi ne' ebé luan liu. Enkuantu Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) halo ona esforsu atu verifika akurasaun hosi tradusaun ne'e, lian-Inglés sai hanesan ADB lian servisu nian iha no Inglés nian orijinál dokumentu ida-ne'e mak no valór de'it (katak ofisiál no autorizada) testu. Kualkér sitasaun tenke refere ba iha lian Inglés orijinál dokumentu ida-ne'e."

Page 4: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

KONTEÚDU SIRA

Pájina DADUS BADAK KONA-BA NASAUN

I. TENDÉNSIA NO KESTAUN SIRA DEZENVOLVIMENTU NIAN 1

A. Antesedéndia Timor-Leste nian 1

B. Avaliasaun Ekonómiku ho Perspetiva 2

C. Realsaba ADB nia Estratéjia Préviu ida ba Nasaun 4

II. ESTRATEJIA NASAUN NIAN 5

A. Estratejia Nasionál Governu nian 5

B. ADB nia Estratejia ba Nasaun 6

III. IMPLEMENTASAUN ESTRATÉJIA NIAN 10

A. Parámetru Indikativu Rekursu sira nian 10

B. Vizaun Jerál Programa Nian 10

IV. JESTAUN REZULTADU SIRA NIAN 11

A. Monitorizasaun 11

B. Risku Sira 12

ANEKSU SIRA

1. KUADRU HO REZULTADU ESTRATÉJIA PARSERIA BA NASAUN NIAN 13

2. LISTA DOKUMENTU SIRA NE’EBÉ ASOSIADU 16

Page 5: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

DADUS BADAK KONA-BA NASAUN

ADB nia Portefóliu (empréstimu soberanu no subsíduu, to’o 31 Dezembru 2015) OCR ADF Totál Númeru totál empréstimu sira 4.00 3.00 7.00 Empréstimu líquidu no montante subvensaun nian ($ millaun, kumulativu) 135.63 123.30 258.93 Dezembolsu

Fundu totál disponível atu dada ($ millaun) 82.63 100.25 176.00 Valór ne’ebé dezembolsa ona ($ millaun, kumulativu) 25.10 75.34 100.43 Persentajen dezembolso (valór pagu/totál disponível) 30.37 75.14 57.06

… = la disponível, ( ) = negativu, [ ] = tinan ikus ho dadus disponível, ADB = Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu, ADF = Fundu Aziátikuba Dezenvolvimentu, PIB = produtu internu brutu, M2 = agregadu monetáriu alargadu. a Governu Timor-Leste nian simu taxa no direitu sira husi produsaun gás no mina-rai iha tasi (offshore). Reseita sira

husi Petróleu rejista nu’udar reseita iha konta korrente no la rejista produsaun hanesan merkadoria esportasaun. Dadus importasaun la inklui ekipamentu no makinaria ne’ebé utiliza ba produsaun mina-rai iha tasi laran (offshore).

b Inklui estimativa preliminar ruma Fonte sira: (i) Sistema Dadus Estatístiku husiBanku Aziátiku ba Dezenvolvimentu. https://sdbs.adb.org/sdbs/index.jsp (konsulta iha 10 Agostu 2014); (ii) Governu Timor-Leste, Ministériu Finansas. 2014. Timor-Leste: The Millennium Development Goals Report, 2014.Díli; (iii) Governu husi Timor-Leste, Ministériu Finansas, Diresaun Jerál Estatístika. 2010. Timor-Leste Demographic and Health Survey, 2009–10. Díli; (iv) Governu Timor-Leste, Ministériu Finansas, Diresaun Jerál Estatístika; no Fundu Populasaun Nasoins Unidas. 2011. Population and Housing Census 2010: Suco Report. Volume 4. Díli; (v) Governu Timor-Leste, Ministériu Saúde. 2015. Timor-Leste Food and Nutrition Survey

Ekonomiaa 2011 2012 2013 2014b 2015 PIB ($ millaun, atuál) 5,788.0 6,807.0 5,596.0 4,346,0 2,665.0 PIB la’os-mina rai ($ millaun, atuál) 1,138.0 1.295.0 1,319.0 1,402.3 1,467.9 PIB la’os-mina rai per kapita ($, atuál) 1,017.2 1,127.1 1,117.7 1,156.9 1,178.9 Kresimentu PIB la’os-mina rai (%, iha folin konstante) 9.5 6.4 2.8 6.0 4.1

Agrikultura (19.9) 23.5 0.5 … … Indústria 49.4 (4.0) (8.0) … … Servisu sira 10.6 8.5 1.4 … …

Investimentu internu brutu (% husi PIB la’os-mina rai) 65.7 55.4 39.1 … … Poupansa interna bruta (% husi PIB la’os-mina rai) … … … … … Ìndise folin ba konsumidór (variasaun anuál ho %) 13.2 10.9 9.5 0.7 0.6 Liquidez (M2) (variasaun anuál ho %) 9.3 26.2 22.9 19.9 … Esedente (surplus) fiskál globál (déficit) (% husi PIB la’os mina-rai)

217.6 223.9 225.6 69.2 (9.1)

Balansu komersiál (% husi PIB la’os-mina rai) (32.8) (49.3) (51.4) (53.9) (39.8) Saldu iha konta korrente (% husi PIB la’os mina-rai) 206.7 211.3 181.3 75.9 14.2 Servisu dívida ba liur (% esportasaun husi sasán no servisu)

0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

Dívida ba liur (% husi PIB) 0.0 0.0 0.5 1.6 3.1 Pobreza no Sosiál 2001 2007 2010 Populasaun ('000) 787.3 923.2 [2004] 1066.6 Kresimentu populasaun (variasaun anuál ho %) 0.5 3.2 [2004] 2.4 Taxa mortalidade inan nian (kada 100,000 oan-kosok) 660.0 [2000] … 557.0 Taxa mortalidade infantíl (0–1 tinan/kada 1000 oan-kosok) 60.0 [2003]

… 44.0

Esperansa moris bainhira hafoin moris (tinan sira) 59.0 [2004] 57.0 62.0 Alfabetizasaun adultu sira (% husi populasaun ho tinan 18 no boot liu, est.) 37.6 50.6 53.4 Matríkula totál iha eskola primária (%) 113.0 96.2 104.6 Desnutrisaun infantíl (% todan la sufisiente ho menus otas 5) 45.8 [2003] 48.6 37.7 [2013] Populasaun kraik liña pobreza (%) 36.0 49.9 41.0 [2009] Populasaun ho asesu ba bee-moos (%) 50.1 63.1 65.9 Population ho asesu ba saneamentu (%) 41.2 46.8 41.2 Ambiente 2001 2010 Emisaun dióxidu karbonu (tonelada kilu) 161.0 [2002] 183.0 Emisaun dióxidu karbonu per kapita (tonelada) 0.2 [2002] 0.2 Área florestál (millaun ektár) 8.3 Populasaun urbana (% husi populasaun totál) … 29.1

Page 6: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

2013: Final Report 2015.Díli; (vi) Timor-Leste nia Portál Transparénsiaba Orsamentu. http://www.budgettransparency.gov.tl (konsulta iha 10Agostu, 2014); (vii) Programa Dezenvolvimentu husi Nasoins Unidas. Human Development Reports. http://hdr.undp.org/en/data (konsulta iha 10 Agostu, 2014); (viii) ADB estimative sira nian.

Page 7: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

I. TENDÉNSIA NO KESTAUN SIRA DEZENVOLVIMENTU NIAN

A. Antesedéndia Timor-Leste nian

1. Timor-Leste iha oportunidade limitadu hodi uza ninia riku-soin mina-rai atu estabelese padraun dezenvolvimentu ida-ne’ebé inkluzivu no ba tempu naruk. Ho lideransa ne’ebé forte no transferénsia duni dudu ona dame ho estabilidade horikedas krize tinan 2006 nian, no mós tranzisaun ba otas foun hanesan lideransa polítika dadauk ne’e la’o hela.1 Prosesu harii Estadu nian la’o di’ak hela: instituisaun xave setór públiku nian estabelese ona, servisu sira hala’o ho di’ak tebes no tuir dalan ho ambiente negósiu nian iha hela. Maibé, Timor-Leste sei frájil nafatin. Kona fali ba gastu iha setór públiku ne’ebé sa’e ho lalais dudu nafatin dezenvolvimentu, nível gastu atuál nian la sustentavel no la bele hamenus kiak hotu kedas. Progresu ba futuru nian sei tabele hela ba setór privadu tanba setór ne’e mak bele lori dezenvolvimentu. 2. Kiak ne’e tanba ladún iha liu produtividade iha setór agrikultura no mós oportunidade ba servisu nian limitadu. Nível kiak nasionál nian sa’e husi 30% iha 2001 to’o fali 50% iha 2007 tanba konsumu uma-kain nian tuun loos no muda hela-fatin tanba krize 2006 nian. Iha tinan 2007, tinan ikus ne’ebé iha dadus kona-ba uma-kain, ema kiak ne’ebé hela iha knua sira ho 76% no ema kiak ne’ebé depende ba to’os hodi bele moris mak ho 88%.2 Hahán to’os nian menus liu no komérsiu ladún iha liu dezenvolvimentu, nune’e mós uma-kain barak liu ne’ebé kuda ai-han la fa’an. Maizumenus ema kiak um quarto mak hela iha sidade, ho ida ne’e kiak iha relasaun ho servisu ne’ebé informál ka la iha kualidade. 3. Asesu ba saúde ho servisu edukasaun nian iha ona progresu di’ak no iha tan ona progresu ba igualdade jéneru horikedas 2002. Nune’e ita haree Timor-Leste la iha posiblidade atu atinje Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu ida (Millennium Development Goals), maibé iha daudauk ona dalan atu atinje objetivu sia iha indikadór 29 nian laran.3 Iha hela progresu di’ak ona ba harii edukasaun bázika ho saúde. Taxa líkidu rejistu ba alunu eskola primária sa’e husi 65% iha 2001 to’o 92% iha 2013. Hahú husi independénsia, iha 2002, taxa mortalidade ba inan ho oan tuun ho lalais tebes, vasina nia taxa mós sa’e daudauk ona no taxa malária nian tuun ona ba 95%. 4 Igualdade jéneru mós hetan progresu. Feto 38% mak hetan kadeira iha parlamentu no 21% mak hetan pozisaun hanesan ezekutivu iha governu. Iha eskola sekundária ho edukasaun superiór, feto mak barak liu mane no diferensa entre jéneru kona-ba literasia adultu nian sei tuun. Maibé, feto sira mak sei terus nafatin ba violénsia doméstika no hetan asesu lahanesan ba bee-moos no servisu saneamentu. 4. Infraestrutura hadi’a di’ak dadauk ona maibé investimentu adisionál mós presiza atu fó apoiu ba dezenvolvimentu inkluzivu. Iha tebes ona progresu iha transformasaun no hadi’a ligasaun estrada sira iha nível nasionál, distritál no rurál. Investimentu públiku transforma tiha

1 Iha 2006, iha dezentendimentu entre Forsas Armadas iha Timor-Leste, ne’ebé hamosu krize polítika ho problema

umanitáriu. 2 Banku Mundiál. 2008. Timor-Leste: Poverty in a Young Nation. Washington, DC. Levantamentu dadus kona-ba

rendimentu no gastu uma-kain nian iha nível nasionál hala’o iha 2011 maibé kalkulasaun ofisiál ba kiak nian la iha. Levantumentu dadus nasionál kona-ba kondisaun moris remata tiha iha 2015 no dadus ne’ebé atualizadu kona-ba kiak nian bele publikaiha 2016.

3 Governu Timor-Leste nian, Ministériu Finansas. 2014. Timor-Leste: Relatóriu Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu nian. 2014. Dili.

4 Indikadór Nasaun no Portfóliu nian (bele haree ne’e iha lista dokumentu iha Aneksu 2 iha kraik).

Page 8: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

2

ona setór eletrisidade no iha fali regulamentasaun ba setór telekomunikasaun mós hamosu rezultadu pozitivu. Maibé, hadi’a asesu ba bee-moos no saneamentu la’o neneik. Komunidade sira iha knua asesu menus liu ba servisu báziku, fornesimentu bee, bee-fo’er, inklui mós jestaun la di’ak ba fo’er husi ema no sasán sira. Investimentu prudente iha aset (ativu) foun no dezenvolvimentu sistema operasaun no manutensaun (O&M) nian sei ajuda sustenta progresu foun no fó-fatin kondisaun ba dezenvolvimentu inkluzivu. 5. Maski progresu ne’ebé di’ak horikedas independénsia, redusaun ba kiak seidauk kona malu di’ak ho dezenvolvimentu no auto-sustenta ba ekonomia ne’ebé la’os-mina rai seidauk haree-hetan. Tanba gastu públiku nian sa’e to’o dala lima durante 2007-2013, produtu internu brutu (PIB) ne’ebé la’os-mina rai nian iha aumentu médiu ho 9.5%.5 Maibé, dadus disponivel sujere katak redusaun ba kiak horikedas 2007 seidauk hala’o sai buat boot ida. Governu hahú ona programa atu bele dudu kriasaun servisu no dezenvolvimentu rurál maibé iha de’it evidénsia ki’ik ba aumentu ne’ebé sustentavel iha agrikultura nia produtividade. Partisipasaun iha merkadu laborál aumenta duni ona maibé oportunidade bou hamutuk de’it iha sidade no uma-kain nia konsumu médiu kontinua iha nível okos nafatin desde hetan independénsia. Programa tranferénsia sosiál mós sai programa importante iha parte estratejia Governu nian, ho 9% gastu públiku nian iha 2014. Maibé mós, buat hirak ne’e hotu ajuda lori estabilidade maibé sira nia impaktu ba kiak kuaze la iha liu.6 Ajustamentu ba gastu públiku ajuda hodi hatán ba nesesidade urjente nian, maibé ba tempu naruk dezenvolvimentu inkluzivu no kriasaun servisu tenke iha setór privadu mak hala’o duni. B. Avaliasaun Ekonómiku ho Perspetiva

6. Timor-Leste hanesan rai ida ne’ebé depende liu ba mina-rai. Produsaun ba mina ho gás agora nian ne’e hahú iha 2004 no hetan ona predisaun katak sei hotu iha 2021. Prova tiha ona katak mina rezerva ne’ebé iha ne’e relativa ki’ik kompara ho produtór mina seluk, no kona-ba posibilidade ba dezenvolvimentu foun tan seidauk iha serteza. Setór mina nian ne’e hanesan enklave ida; taxa sira no royalties mak pratikamente sai ligasaun ho ekonomia rai laran. Haree husi orizonte tempu badak nian iha produsaun mina agora ne’e ninian la estável ba iha lukru no separasaun ba setór mina-rai nian husi ekonomia, nune’e monitorizasaun ekonómiku foka liu ba ekonomia la’os-petróleu no produtu internu brutu la’os-mina rai nian. 7. Sistema jestaun ba mina-rai nia reseita ne’e robustu no transparante. Timór mak nasaun dahuluk iha Ázia kumpri ba Inisiativa Transparénsia ba Indústria Estrativa sira no fundu riku-soin ne’ebé soberanu – Fundu Petróleu estabelese iha 2005 hodi fó-apoiu jestaun prudente ba lukru.7 Estrutura no operasaun fundu nian ne’e konsistente ho Prinsípiu Santiago nian kona-ba jestaun ne’ebé suberanu ba fundu riku-soin. 8 Fundu Petróleu Timór nian iha jestaun transparante ho relatório detalladu ne’ebé publika iha online. Banku Sentrál Timor-Leste nian

5 Análize Ekonómiku (Sumáriu) (bele haree ne’e iha lista dokumentu iha Aneksu 2 iha kraik) 6 Besik fundu hotu-hotu aloka ba pensaun veteranu sira ne’ebé halo funu ba ukun-an maibé la iha estudu viabilidade.

Se Estadu reformula fali valór pensaun nian, ne’e bele hamenus kiak, maibé ne’e hasoru susár iha desizaun polítika.

7 Inisiativa ba Transparénsia Indústria Estrativa mak sai padraun globál atu promove jestaun ida-ne’ebé transparente no responsavel ba rekursu naturál.

8 Prinsípiu Santiagu nian ne’e inklui prinsípiu no prátika 24 ne’ebé komum iha Mundu tomak no aprovadu ho dalan voluntáriu husi membro Fórum Internasionál ba Soberania Fundu Riku-soin nian.

Page 9: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

3

asume direta responsabilidade ba parte jestaun iha portfóliu investimento nian no mós hatudu jestór investimentu sira hodi jere fundu nia aset sira ne’e. Saldu fundu nian hahú investe iha obrigasaun suberanu sira nian ne’ebé ho risku ki’ik. Portfóliu investimentu nian ne’e hahú diversifika iha 2011, no iha tinan 2015 ikus 40% fundu nia saldu ne’e investe ba títulu finanseiru internasionál. Estratéjia ne’e sei bele aumenta probabilidade atu lakon fundu iha tempu badak, maibé baibain estratégia ida-ne’e mak kona di’ak liu iha tempu naruk nia laran ho risku investimento ne’ebé ki’ik. 8. Reseita tomak husi mina-rai nian tenke tama fali ba fundu mina-rai. Husi lei, governu mak entituladu hodi dada rendimentu sustentavel kalkuladu (estimated sustainable income) husi fundu tinan-tinan atu finansia ba gastu públiku. ESI (estimated sustainable income) ne’e hanesan dada osan másimu anuál ne’ebé dalaruma bele sustenta iha tempu ne’ebé la determina ho kalkulasaun ho 3% husi mina-rai nia riku-soin ne’ebé kalkula tiha. Folin mina ne’ebé aas iha tinan hirak liu-bá ne’ebé iha produsaun barak mina mak loke dalan ba rai osan lalais husi fundu mina-rai nian, ho saldu sa’e husi millaun $370 iha 2005 to’o billaun $16.2 iha tinan 2015 nia rohan (kuaze $13.000 per kapita). Maibé, produsaun tuun no perspetiva sai fraku ba folin mina horikedas 2014 haree kalkulasaun ba riku-soin mina-rai nian monu husi billaun $26.2 iha 2013 to’o billaun $18.2 iha 2015, ne’ebé koresponde ba redusaun husi ESI mak husi millaun $787 to’o $545. 9. Gastu públiku hasa’e dezenvolvimentu maibé ameasa sustentabilidade fiskál nian iha tempu naruk. Gastu públiku, hasai tiha subsídiu, sa’e husi millaun $241 iha 2007 to’o billaun $1.37 iha 2014 ($1,135 per kapita) tanba Governu aumenta maka’as investimentu iha infraestrutura no lansa programa boot ba tranferénsia sosiál. Dada sai husi fundu mina-rai finansia ho 85% ba despeza orsamentu husi 2015 no kuaze dobru ba ESI. Kontinuasaun ba gastu hirak ne’e sei ameasa ba sustentabilidade tempu naruk nian iha fundu mina-rai. Hasai ne’e tenke fila fali ba nível sustentabilidade iha médiu prazu hodi bele evita redusaun ba fundu ne’e no atinje situasaun fiskál ne’ebé todan, no ne’e sei obriga iha redusaun boot ba gastu públiku. Ho auzénsia ba estímulu fiskál, perspetiva hirak ba kresimentu nian sei depende liu ba setór privadu. 10. Setór privadu sei iha hela etapa foun nia laran. Ho esesaun ba kuantia ki’ik husi kafé, Timor-Leste pratikamente la iha merkadoria ba esportasaun ne’ebé la’os-petróleu. Atividade negósiu hetan limitasuan iha kapitál umanu, iha kualidade infraestrutura ne’ebé ladi’ak, nune’e mós iha lakuna iha kuadru báziku legál komérsiu nian. Setór públiku mak domina ekonomia, fornese besik metade ba servisu formál iha 2013 no gasta 99% ba PIB la’os-petróleu nian iha 2014.9 Aumentu ba gastu públiku nian iha 2007-2014 nia laran dudu konstrusaun no servisu sira seluk ne’ebé la’os-komérsiu, maibé progresu iha setór emerjente komérsiu nian, hanesan agrikultura, turizmu no fábrika, sei la’o neneik liu. 11. Governu identifika tiha ona agrikultura, turizmu no petro-kímiku hanesan setór primeiru iha estratéjia ba dezenvolvimentu ekonómiku no ninia diversifikasaun. Dezenvolve turizmu no produsaun petrokímiku bele sai susar tanba iha kompetisaun husi destinu turístiku seluk iha Sudeste-Aziatiku ho Pasífiku, no tanba perspetiva ne’ebé la iha serteza ba produsaun foun ba

9 Ne’e esklui gastu sira ne’ebé hetan finansiamentu subsídiu nian husiparseiru dezeenvolvimentu. Se gastu hirak

ne’e mak inklui, entaun, totál kalkulasaun nian bele sai fali 116% husi PIB la’os-mina rai nian.

Page 10: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

4

gás ho mina. Agrikultura mak fó hela oportunidade momoos ba redusaun kiak. Produsaun média husi to’os hanesan foos, kafé, batar ne’ebé menus liu iha nasaun viziñu sira ho kondisaun hanesan. Iha mós possibilidade ne’ebé seidauk esplora ba esportasaun ho valór aas iha produtu fresku, temperu, ai-hán no hahán maihusi tasi nian. 12. Uma-kain barakliu mak to’os-na’in iha konesaun fraku ho merkadu agrikultura sira, sira bele karateriza hanesan to’os-na’in ho investimentu (input) no rezultadu produsaun (output) ne’ebé ki’ik. Fatór ne’ebé besik katak kontribui ba produtividade inklui infraestrutura ne’ebé la di’ak no la iha ligasaun ba malu, disponibilidade ba estensaun servisu limitadu, menus liu iha utilizasaun kontribuisaun sira (inputs) ba agrikultura, no la iha asimilasaun ba variedade seluk. Iha kazu balun mak fatór hirak ne’e hotu liga ba kestaun ne’ebé kle’an iha fiar sosiál nian mak menus liu no iha mós risku ne’ebé aas la fó-di’ak ba malu tanba konflitu sira uluk nian. 13. Perspetiva ekonómiku iha iha tempu naruk depende liu ba susesu atu uza riku-soin mina nasaun nian hodi kompete no diversifika ekonomia (rodapé 5). Kresimentu PIB la’os-petróleu nian depende nafatin ba tendénsia gastu públiku nian. Maibé dezenvolvimentu sustentavel no inkluzivu sei presiza dezenvolvimentu ba agrikultura barak liu no setór privadu mak vibrante. Timor-Leste hakarak atu sai membru Association of Southeast Asian Nations (ASEAN), ne’ebé sei fó benefísiu direta liuhusi komérsiu ida besik, investimentu, no merkadu laborál iha ligasaun ho Sudeste-Áziatiku. Nune’e, hodi aproveita didi’ak oportunidade hirak ne’e sei presiza dook liu tan ba investimentu iha infraestrutura no edukasaun no hadi’a-an iha ambiente negósiu ho sustentavel. C. Realsaba ADB nia Estratéjia Préviu ida ba Nasaun

14. Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu ho Estratéjia Parseria ba Nasaun (CPS) 2011-1015 iha Timor-Leste apoia implementasaun ba faze primeiru Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Timor-Leste nian (SPD ka PDE) 2011-2015.10 ADB nia estratéjia haree liu-liuba infraestrutura ne’ebé mak ho prioridade iha Governu no mós area mak ADB dezenvolve daudauk ona ho vantajen boot. Estratéjia ne’e identifika setór lima mak ADB sei kontribui ba dezenvolvimentu nia rezultadu: transporte, bee, no infraestrutura urbanu hirak seluk no servisu, enerjia, banku no edukasaun. Desde 2011, ADB investe hela ona iha estrada ba transpoorte, abastesimentu bee nian iha sidade, inklui mós edukasaun tékniku no vokasionál no formasaun. Asisténsia Tékniku Komplementár (TA) apoia hela ona jestaun infraestrutura, dezenvolvimentu setór finanseiru no setór privadu, preparasaun ba integrasaun rejionál ekonómika no koperasaun rejionál iha konservasaun tasi. 15. Governu konta ho ADB nia asisténsia hodi harí kapasidade no aumenta investimentu. Timor-Leste hetan reklasifikasaun hanesan nasaun grupu B ho asesu ba rekursu kapitál ordináriu iha 2012. Mudansa ne’e loke dalan ba ADB hodi fornese finansiamentu adisionál ba hadia estrada nasionál no prepara projetu investimentu boot liu iha sidade ho servisu munisipiu nian. ADB finansia ona projetu ne’ebé ajuda fasilita kapasitasaun no apoia dalan ba rezultadu ho kualidade aas. Sira mos ajuda fornese mekanizmu ida hodi ajuda Governu uza rekursu orsamentu ho efisiente. Reseita sira Governu nian finansia ona ho 60% kustu totál investimentu

10 Governu Timor-Leste nian. 2011. Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Timor-Leste nian, 2011–2030. Dili (bele

haree dokumentu ne’e iha lista dokumentu iha Aneksu 2 iha kraik.)

Page 11: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

5

ADB nian,ho maneira ida ne’e bele fó-fatin hela ba Governu hodi aumenta empresta osan husi ADB. 16. Implementasaun CPS 2011-2015 nian ADB mak halo revizaun no ADB nia Departamentu Avaliasaun Independente.11 Revizaun hirak ne’e hotu konfirma katak ADB nia estratégia atu foka ho konsistente ba setór ne’ebé la barak mak loke dalan ba ADB atu promove efisiénsia no efikásia iha ninia apoiu hirak ne’e. Projetu finansiamentu ADB nian ne’e hamenus limitasaun institusinál nian hodi fó-apoiu ba dezenvolvimentu kapasitasaun nian ho lideransa husi Governu, maibé ADB sei bele reforsa tan ninia kontribuisaun ba hasa’e kbiit no ezerse papél ativu liu iha diálogu ba polítika. Projetu hirak ne’e bele bazeia ba dezeñu ida-ne’ebé mak bele fó garantia sustentabilidade operasionál no finanseiru iha tempu badak, maibé kona fali ba solusaun ne’ebé permanente ne’e sei presiza modelu funsionamentu foun no mekanizmu finansiamentu foun iha nível setór nian. ADB apoia hela dadauk Governu atu dezenvolve modelu operasionál sira ne’ebé mak sustentavel no hatán ba limitasaun ne’ebé sei iha ba dezenvolvimentu inkluzivu. Iha futuru, ADB bele aumenta ninia kontribuisaun ba dezenvolvimentu inkluzivu hodi diresiona investimentu ba area ne’ebé mak presiza tulun no grupu hirak ne’ebé kondisaun moris ladún di’ak.

II. ESTRATEJIA NASAUN NIAN

A. Estratejia Nasionál Governu nian

17. Governu Timor-Leste fó prioridade ba estabilidade hanesan pre-rekizitu ida ba dezenvolvimentu. Governu husi ida mai ida seluk uza hela tiha ona rekursu públiku hodi hala’o dividendu ida ba dame no jere ameasa ne’ebé imediatu iha estabilidade. Governu nia vizaun ba tempu naruk no prioridade ba dezenvolvimentu mak aprezenta iha SDP, iha ne’ebé define objetivu ba iha status rendimentu nível aas-klaran no populasaun saudável, mak hetan eduakasaun di’ak no moris ne’ebé dook husi perigu to’o 2030 (rodapé 10). PDE identifika reforma sira hodi dezenvolve rekursu umanu sira, hadia infraestrutura sira, diversifika ekonomia no mós hodi harii estrutura legál no institusionál. Dokumentu ne’e refere ba pilár tolu ADB nian kona-ba quadru ba kresimentu inklusivu no foka atu atinje kresimentu lalais no hatebes katak parte hotu nasaun nian hetan atensaun hanesan. Aprovadu ona husi Parlamentu iha 2011, PDE hetan konsensu polítiku ida-ne’ebé maka’as no forma baze ba programa ofisiál Governu ida-idak nian horikedas 2012. 18. SDP, ka PDE iha tetun, identifika infraestrutura, dezenvolvimentu rekursu umanu no formasaun ba merkadoria hanesan pilár importante ba estratejia 2016-2020. Planu no objetivu detalladu ba progresu iha edukasaun, saude, infraestrutura, seguransa, negósiu estranjeiru, no dezenvolvimentu indústria no rurál fó baze ba objetivu boot liu ida – katak iha 2020 Timor-Leste sei kompleta ona investimentu produtivu ne’ebé mak boot no mós reforma sira hodi setór privadu bele dudu kresimentu. PDE ho ADB sei hasoru malu iha estratéjia 2020 no Revizaun Klaran ba Estratéjia (Midterm Review of Strategy) 2020 iha area dezenvolvimentu

11 Revisaun Finál Estratéjia Parseria ho Nasaun nian (Country Partnership Strategy Final Review); Timor-Leste:

Auto-avaliasaun Suplementár ba Revisaun Finál Estratéjia Parseria ho Nasaun nian (Supplementary Self-Evaluation of the Country Partnership Strategy Final Review) 2011-2015; Validasaun ba Revisaun Finál Estratéjia Parseria ho Nasaun nian (Country Partnership Strategy Final Review Validation) (bele haree dokumentu ne’e iha lista dokumentu iha Aneksu 2 iha kraik).

Page 12: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

6

infraestrutura, edukasaun, no integrasaun ba koperasaun rejionál (RCI).12 Iha 2020, Timor-Leste nia objetivu mak sei iha direitu nakonu hodi sai membru ASEAN nian no sei harii sistema edukasaun superior nian ne’ebé detalladu no integradu. Kona-ba infaestrutura, PDE nia prioridade inklui (i) ramata hadi’a estrada nasionál tomak no ba distritu sira hotu ho padraun internasionál, (ii) haluan tan asesu ba bee moos no saneamentu iha knua sira no sidade laran (iii) fahe liutan eletrisidade ne’ebé mai husi rekursu renovável. 19. Governu husu tiha ona ADB atu kontinua fó-apoiu infraestrutura, edukasaun, RCI no dezenvolvimentu iha setór privadu no finanseiru. Asisténsia ba dezenvolvimentu kordena liuhusi mekanizmu kordenasaun parseiru dezenvolvimentu nian iha Timor-Leste. Ne’e lori Governu nia polítika kooperasaun no parseiru dezenvolvimentu sira nia kompromisu hodi tuir Akordu Foun kona-ba Servisu Hamutuk ho Estadu Frájil sira (New Deal for Engagement in Fagile States).13 Prioridade nasionál ne’ebé aprezenta iha PDE fahe ba grupu haat iha setór estratéjiku ne’ebé Governu mak lidera liuhusi ministériu relevante, no hetan apoiu husi parseiru dezenvolvimentu ne’ebé Governu mak hili. 14 ADB parseiru dezenvolvimentu mak importante liu iha setór estratéjiku infraestrututra nian. Matris ba kordenasaun dezenvolvimentu aprezenta iha tabela 5 iha indikadór portfóliu nasaun nian (rodapé 4). B. ADB nia Estratejia ba Nasaun

20. Objetivu estratéjiku. Estratéjia ne’e sei ajuda harii diversifikasaun no kresimentu ekonomia nian hodi hasees dezafiu iha infraestrutura no mós limitasaun oin-oin mak instituisaun sira sei hasoru no mós hodi investe iha kapitál umanu. Estratéjia ne’e fundamentál hodi habelar sistema hamenus kiak no kontinua hodi harii estadu. Estratéjia ne’e harii tanba de’it Timor-Leste iha susesu boot iha dame, estabilidade no la’o tuir Timor-Leste nia PDE no mós ADB nia Revizaun Klaran ba Estratéjia iha 2020. 21. Prioridade operasionál sira. Esratéjia ne’e haree liu ba prioridade nasionál ida ne’ebé ADB hetan vantajen klaru. ADB sei servisu ho Governu no parseiru dezenvolvimentu sira seluk hodi garante katak infraestrutura sira ne’ebé foun hetan dimensaun ne’ebé apropriadu no servisu ezerse duni ho di’ak no efisiensia, ho rekuperasaun kustu nian no O&M ne’ebé sustentavel. Nune’e apoia no haluan asesu ba servisu importante, enkuantu fó garantia hela ba sustentabilidade fiskál. Infraestrutura foun nia rezisténsia ba klima no aumenta uza rekursu enerjia renovável mak sei fó-apoiu ba dezenvolvimentu ne’ebé sustentavel. Apoiu ba edukasaun sei sai boot liu hodi hatán ba kompeténsia sira ne’ebé mak seidauk boot no haluan oportunidade ba sidadaun Timoroan sira. Diversifikasaun ekonomia sei apoia liuhusi objetivu ne’ebé klaru ba koñesimentu kona-ba ambiente negósiu ne’ebé di’ak, haluan tan asesu ba servisu finanseiru no haforsa ligasaun iha merkadu rejionál no globál.

12 ADB. 2008. Strategy 2020: The Long-Term Strategic Framework of the Asian Development Bank, 2008–2020.

Manila; ADB. 2014. Revizaun Klaran ba Estratéjia 2020: Hatene Dezafiu Sira iha Ázia no Pasífiku ne’ebé Iha Hela Transformasaun nia Laran.Manila.

13 Diálogu Internasionál kona-ba Harii Dame no Harii Estadu. 2011. Akordu Foun kona-ba Servisu Hamutuk ho Estadu Frájil sira. http://www.pbsbdialogue.org/media/filer_public/07/69/07692de0-3557-494e-918e-18df00e9ef73/the_new_deal.pdf

14 Banku Mundiál mak lidera kordenasaun apoiu parseiru dezenvolvimentu nian ba setór economia nian, Nasoins Unidas mak kordena apoiu ba governasaun no haforsa instituisaun sira, no Governu Austrália mak lidera kordenasaun apoiu ba setór sosial nian.

Page 13: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

7

22. Prinsípiu sira ne’ebé hodi bele tuir. ADB sei mantein no foka ba programa ne’ebé mak koerente no harii husi apoiu ne’ebé molok ne’ebá hala’o tiha ona. Parte ne’ebé mak esensiál liu mak koñesimentu no esperiénsia iternasionál ne’ebé ADB oferese ba Timor-Leste. Solusaun ba koñesimentu sei integra iha operasaun iha setór oin-oin nian no hetan kordenasaun liuhusi planu ida kona-ba koñesimentu nasionál ne’ebé hetan atualizasaun beibeik. Programa setór nian sei iha estrutura ida-ne’ebé bele apoia matenek kona-ba setór privadu no bele fó-apoiu ba dezenvolvimentu ekonomia ne’ebé la’os-petróleu hodi haree liu-ba limitasaun sira ne’ebé kesi hela diversifikasaun ekonómiku. Apoiu ba dezenvolvimentu kompeténsia recursu humanu sira nian sei la’o tuir malu ho programa ne’ebé Governu lidera iha tempu naruk nia laran. ADB sei buka nafatin aumenta kontribuisaun husi unidade jestaun projetu sira nian [project management units (PMUs)] ba kapasitasaun recursu humanu sira liuhusi reforsa integrasaun unidade hirak ne’e iha ministériu ida-idak. Programa setór ADB ida-idak nian no nia dezeñu projetu sira sei inklui mós medida espesífiku hodi envolve ema hotu-hotu atu feto ka mane. 23. Misaun Rai-laran ne’ebé Forte. Misaun Internu iha Timor-Leste sei kontinua kaer papél importante liu iha programasaun no implementasaun ADB nia asisténsia no iha fasilita dialógu polítika nian. Hodi aumenta tan empréstimu no envolvimentu iha setór koñesimentu intensivu nian, ne’e reforsa importánsia misaun rai-laran nian no ninia matenek no kapasidade fó-resposta ho lalais. Rekursu umanu no finanseiru husi misaun Rai-laran sei reforsa, partikularmente, hodi fó-apoiu ba diálogu polítika nian, ba administrasaun projetu sira nian no monitorizasaun. 24. Foka ba Setór. ADB nia apoiu sei haree liu ba setór lima. Investimentu iha transporte, enerjia no servisu urbanu sei uza barak liu rekursu CPS nian. ADB sei foti abordájen tuir mai ne’e atu bele fó-apoiu ba setór ida-idak:

(i) Transporte. Ligasaun transporte nian ne’ebé ladún di’ak mak folin aumenta, konpetisaun menus no haboot limitasaun ba dezenvolvimentu iha Timor-Leste nia merkadu sira ne’ebé ki’ik no izoladu liu. ADB nia apoiu sei haree liu-ba hadi’a ligasaun estrada nasionál tomak to’o ramata liuhusi sistema ne’ebé efetivu ba manutensaun estrada no harii portu-ró internasionál foun ida tan. Kustu hodi hadi’a estrada munísipiu no nasionál nian ho kondisaun di’ak hetan tiha ona osan $1.5 billaun (100% husi PIB la’os-petróleu), entaun, ADB sei halo servisu ho Governu ho parseiru dezenvolvimentu hirak seluk atu bele fó-prioridade ba investimentu foun. ADB sei kontinua haree liu-ba seguransa no lejislasaun ne’ebé kona di’ak ba transporte estrada nian no sei ajuda hodi hakbiit kontratadu lokál sira. Planu ba portu internasionál iha Tibar avansa daudauk ona ho di’ak no Governu mós konsidera hela dezenvolvimentu ba portu foun iha tasi-mane no mós Oe-cusse nian. Projetu ba portu Tibar nian prepara hela ona hanesan parseria públiku-privadu liuhusi uza modalidade konsesaun no sei presiza kontribuisaun kapitál husi setór públiku hodi fó-garantia ba viabilidade. ADB sei tau konsiderasaun iha fó-empresta osan.

(ii) Enerjia. ADB sei apoia halo setór eletrisidade sai efisiente no sustentavel liu. Investimentu públiku promove tiha ona servisu maibé setór ne’e agora iha kapasidade produsaun boot liu fali presiza nian no hetan subsídiu anuál maizomenus $100 millaun (7% husi PIB la’os-mina rai). Eletrisidade mai husi diesel mak karun no halo poluisaun no rekuperasun kustu nian tuun. ADB sei ajuda

Page 14: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

8

Governu implementa programa ida hodi reforma mak bele aumenta koñesimentu kona-ba setór privadu nian hodi hamenus tiha subsídiu públiku, aumenta tan servisu eletrisidade nian atu kobre to’o 30% husi populasaun ne’ebé la asesu no hasa’e uzu ba rekursu enerjia renovável.

(iii) Bee, infraestrutura no servisu seluk iha área urbanu nian. Urbanizasaun lais liu hasusar servisu báziku iha Dili no kapitál distritu hirak seluk nian. Besik uma-kain hotu-hotu iha sidade la hetan fornesimentu bee liuhusi kanu no jestaun ba fo’er mós sai hanesan problema ida. Servisu fornesimentu bee nian hetan difikuldade tanba kapasidade ki’ik, halo servisu operasionál no funsaun ne’ebé xoke malu no mós falta insentivu ba prestasaun servisu di’ak. ADB sei fó-apoiu ba reforma institusionál ne’ebé reforsa autonomia no responsabilidade ba fornesedór servisu nian no mós sei finansia investimentu ne’ebé tuir reforma setór sira nian. ADB sei kordena besik liu ho parseiru dezenvolvimentu hirak seluk iha planeamentu urbanu ne’ebé integradu, liuliu iha Dili tanba Dili mak sai hanesan na’in ba komérsiu no sidade boot ho kiak barak.

(iv) Edukasaun. Edukasaun ne’ebé la iha kualidade hasusar dezenvolvimentu no hakloot sidadaun timoroan sira-nia oportunidade. Lakuna iha sistema edukasaun mak hamosu nívele dukasaun ida ne’ebé iha okos liu ba adultu no hamosu mós falta kompeténsia xave sira ba setór sira-ne’ebé sei dezenvolve hela. Rejistu ba eskola primária no taxa literasia sa’e tiha ona maibé rejistu ba eskola sekundária kontinua menus no kualidade ho relevánsia iha edukasaun nia nível hotu-hotu sei falta barak loos. ADB sei servisu hamutuk ho Governu, ho parseiru dezenvolvimentu no setór privadu hodi tulun harii sistema integradu ida ba edukasaun tékniku ho ligasaun ne’ebé besik entre edukasaun sekundária no edukasaun tékniku-vokasionál ho formasaun no mós formasaun tékniku iha nível superior nian.

(v) Banka. Setór finanseiru Timor-Leste nian seidauk dezenvolve ho di’ak tanba hamosu lakuna iha kuadru legál ba regulamentu no tanba ambiente ne’ebé fraku ba aplikasaun kontratu. Kreditu la natoon no karun, kobertura no penetrasaun servisu bankáriu nian ki’ik loos. ADB sei oferese tékniku espesialista hodi apoia implementasaun ba Master Plan iha Dezenvolvimentu Setór Finanseiru nian iha Timor-Leste, 2014-2015, hodi haree ba reforma atu aumenta empréstimu no haboot asesu ba servisu bankáriu.15 TA sei fó-tulun Banku Komersiu Nasionál Timor-Leste, hanesan Estadu nian banku, hodi transforma ninia área komérsiu no mós sei fó-apoiu ba regulasaun prudensiál iha setór bankáriu no implementasaun ba reforma sistemátiku hanesan kuadru ba tranzasaun ne’ebé seguru no lei ba bankarota no insolvénsia.16

15 Banku Sentrál Timor-Leste. 2013. Hodi dudu kresimentu: Master Plan ba Dezenvolvimentu Setór Finanseiru nian

iha TimorLeste, 2014–2025. Dili. 16 Reforma ba lei no regulamentu sira ne’e ADB mak sei fó-apoiu husi ninia Inisiativa Ko-finansiamentu ba

Dezenvolvimentu Setór Privadu iha Pasífiku.http://www.adbpsdi.org

Page 15: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

9

25. Motór ba mudansa. CPS 2016-2020 sei uza temátika tuirmai ne’e atu sai motór hodi lori efikásia ho impaktu ba oin iha ADB ninia apoiu ba Timor-Leste.

(i) Koñesimentu. Koñesimentu sei uza iha operasaun setór nian hodi hatán sadik sira ne’ebé transversál iha kompetisaun ekonómiku, dezenvolvimentu inkluzivu, sustentabilidade fiskál, RCI no sustentabilidade ambientál. Rezumu mapamentu ba lakuna iha koñesimentu no iha prioridade ba matenek iha setór CPS ida-idak nian apresenta tiha iha planu koñesimentu nasaun nian.17 Planu ne’e identifika asaun prátiku sira hodi hadi’a diakliu koñesimentu ne’ebé integradu iha síklu operasionál; harii ligasaun ho kolaboradór sira-ne’ebé la’os-Estadu nian; reforsa kordenasaun koñesimentu nian; fasilita asesu ba esperiensia internasionál; haforsa diseminasaun, monitorizasaun no halo avaliasaun ba apoiu ba koñesimentu ne’e. Planu koñesimentu nasaun nian sei atualiza beibeik hodi bele kaer metin ninia relevánsia.

(ii) Dezenvolvimentu setór privadu nian. Projetu setór sira nian sei hatán ba limitasaun sira ne’ebé kesi metin liu hode zenvolvimentu setór privadu, inklui konesaun ne’ebé ladún di’ak, kompeténsia ne’ebé menus no asesu ba finansiamentu limitadu. ADB sei ajuda Governu atu dudu koñesimentu kona-ba setór privadu hodi hadia lala’ok servisu, hadi’a mós kuadru legál negósiu nian ho regulamentu sira. Solusaun matenek nian ho objetivu sira-ne’ebé klaru ba setór ne’e sei fornese konsellu kona-ba polítika ne’ebé mak bele tau iha pratika iha diversifikasaun ekonómiku no esportasaun la’os-petróleu hanesan kafé. ADB sei buka hodi uza operasaun setór privadu sira nian, mak hanesan fó-empresta osan, partisipasaun iha investimentu no reforsa kréditu, nune’e bele halais setór privadu nia dezenvolvimentu. ADB mós sei servisu hamutuk ho Governu no kolaboradór sira seluk atu haree ba posibilidade hodi halo dupla Mekanizmu Apoiu ba Investimentu ba Negósio iha Pasífiku Timor-Leste nian (Pacific Business Investment Facility in Timor-Leste).18

(iii) Dezenvolvimentu ba kapasitasaun no governasaun. ADB sei defende nafatin transparénsia no governasaun ne’ebé di’ak. Bainhira de’it bele, sistema nasaun nian mak sei uza iha preparasaun projetu sira ho ninia implementasaun. Programa setoriál ADB nian sei tulun bebeik inisiativa hodi hasa’e kbiit ne’ebé Governu mak responsavel no sei tulun delegasaun knaar balu ba setór privadu. ADB sei fó-apoio ba parseiru dezenvolvimentu oin-oin hodi bele kompatilla PMU no mós apoia integrasaun PMU iha ministériu rasik. ADB mós sei ajuda Governu atu halo projetu parseria públiku-privadu nian no akordu sub-kontratasaun nian (outsourcing) ho implementasaun atu bele hasa’e kualidade servisu ho rezultadu ne’ebé di’ak no bele hamenus necessidade hodi hakbiit setór públiku.

(iv) Parseria. ADB sei reforsa parseria ho sosiedade sivil, setór privadu no parseiru internasionál ba dezenvolvimentu no sei esplora oportunidade atu aumenta partisipasaun sosiedade sivil nian iha prosesu harii projetu no nia implementasaun, konvida mós parseiru sosiedade sivil nian hodi hola parte iha ADB nia atualizasaun bianuál kona-ba ninia programa no atividade. Parseria ho setór privadu sei reforsa liuhusi prosesu kolaborasaun hodi aumenta koñesimentu kona-ba setór privadu nia dezenvolvimentu no mós diversifikasaun ba sétor ekonomia nian. ADB sei kontinua

17 Planu Koñesimentu Nasaun nian (Sumáriu) (bele haree dokumentu ne’e iha lista dokumentu iha Aneksu 2 iha

kraik). 18 Pacific Business Investment Facility/Mekanizmu Apoiu ba Investimentu Negósiu nian iha Pasífiku. http://bifadb.org/

Page 16: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

10

ajuda Governu kordena asisténsia ba dezenvolvimentu iha subsetór infraestrutura sira nian no enkoraja hodi hametin parseria liu tan entre parseiru dezenvolvimentu ba kestaun ne’ebé krítiku iha sétor oin-oin, hanesan planeamentu ba investimentu no O&M. ADB mós sei haka’as-an atu bele garante ko-finansiamentu iha investimentu ba infraestrutura no edukasaun.

(v) Sustentabilidade ambientál. ADB sei ajuda Timor-Leste atinje sustentabilidade ambientál no reforsa kuadru legál no regulamentu ba protesaun ambiente no fó-kbiit ba Governu atu implementa planu ne’e. Programa sira-ne’ebé ADB sei apoia mak garantia sustentabilidade ambientál ba tempu naruk nian ho uza teknolojia modernu atu harii infraestrutura foun ho rezisténsia ba klima no hala’o servisu ne’ebé reziliente ba impaktu ne’ebé bele maihusi dezastre naturál. ADB mós sei ajuda Timor-Leste iha asesu ba rekursu adisionál jestaun nian hodi hakmán mudansa klimátika liuhusi mekanizmu globál ba finansiamnetu.

(vi) Igualdade jéneru. ADB sei kontinua hatama apoiu baigualdade jéneru iha ninia investimentu ba infraestrutura no programa TA nian. Asisténsia iha edukasaun, iha servisu munisípiu nian ho urbano sei hatán ba area importante sira ne’ebé feto la hetan vantajen-ba, hanesan asesu ba servisu, bee-moos no saneamentu. Setór no projetu ho análise espesífiku ba jéneru sei fó-apoiu ba dezenvolvimentu planu-asaun sira kona-ba indikadór ne’ebé mak bele sukat ka bele tetu.

III. IMPLEMENTASAUN ESTRATÉJIA NIAN

A. Parámetru Indikativu Rekursu sira nian

26. Timor-Leste hanesan nasaun membru ida iha grupu B ne’ebé hetan asesu ba empréstimu-konsesaun husi rekursu kapitál ordináriu nian no empréstimu husi rekursu kapitál ordináriu ne’ebé bazeia ba merkadu (MOL).19 Durante tinan 2016-2019, alokasaun indikativu ba empréstimu konsesionál husi rekursu kapitál ordináriu nian mak millaun $102.84, iha fali MOL nian mak millaun $225.00. Timor-Leste hetan avaliasaun hanesan nasaun ne’ebé iha risku ki’ik iha problema ho dívida.20 ADB sei bele fó-empresta to’o 99% no fó finansiamentu TA nian iha ne’ebé sei presiza, maibé ida-ne’e sei habarani Governu Timor-Leste nian hodi kontinua partisipa iha ko-finansiamentu ho nível ne’ebé boot hodi bele dudu sistema sira ADB nian no garante Governu rasik nia kontrolu. Ko-finansiamentu ho Mekanizmu Globál Apoiu ba Ambiente (Global Environment Facility) mak hala’o hela hodi fó-apoiu ba projetu hadi’a estrada ho kondisaun ne’ebé mak rezistente ba klima, no ko-finansiamentu adisionál sei buka tan. B. Vizaun Jerál Programa Nian

27. Investimentu sira ne’ebé ADB finansia sei haforsa servisu infraestrutura nian no dezenvolve kompeténsia kriativu ne’ebé relevante hodi haburas ekonomia. Valór indikativu totál empréstimu nian ne’ebé aprezenta tiha iha planu negósiu operasaun nasionál nian (COBP –

19Liafuan ne’e reflete ba kombinasaun operasaun empréstimu nian husi Fundu Aziátiku ba Dezenvolvimentu ho

balansu rekursu kapitál ordináriu nian, ne’ebé sei vigora hahú husi 1 Janeiru 2017. Iha tinan 2016, empréstimu konsesionál rekursu kapitál ordináriu nian no MOL hanesan empréstimu husi Fundo Aziátiku ba Dezenvolvimentu no empréstimu rekursu kapitál ordináriu nian.

20 Fundu Monetáriu Internasionál. 2013. Repúblika Demokrátika Timor-Leste: Relatóriu Funsionáriu sira nian ba Konsulta Artigu IV iha 2013. Washington, DC.

Page 17: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

11

country operations business plan)21Iha espetativa mudansa maka’as iha kompozisaun portfóliu investimentu nian. Enkuantu investimentu iha transporte rodoviáriu nian planeia tiha ona, proporsaun ba portfóliu ne’ebé aloka ba subsetór ne’e sei hamenus tanba investimentu iha subsetór seluk sa’e. Investimentu substansiál sira hetan planu tiha ona atu hadi’ak fornesimentu bee no servisu munisipál iha Dili ho sentru sidade sira seluk. Apoiu ba polítika foun ida no kuadru regulamentár ida iha setór enerjia nian sei hala’o tuir investimentu ne’ebé sei hetan finansiamentu husi empréstimu nian hodi hadi’a efisiénsia operasaun sira nian no dezempeñufinanseiru no móshetan asesu boot liu ba apoiu ida-ne’e. Iha setór edukasaun nian, ADB sei fó-apoiu hodi dezenvolve kuadru polítika sira nian ba edukasaun tékniku no fó-tulun ba ligasaun entre formadór sira no formandu sira. ADB sei fó subsídiu sira hodi fó-apoiu ba edukasaun no sei haree ba empréstimu nian ba setór ida-ne’e, bainhira husu ADB nia apoiu. 28. Programa TA nian sei hatán ba tema transversál sira no fó matenek hodi kona-ba ADB nia operasaun sira iha setór oin-oin. Atividade sira formasaun nian sei hala’o kona-ba área lima ne’ebé iha prioridade tebes iha kompetetividde ekonómika nian, kresimentu inkluzivu no dezenvolvimentu, sustentabilidade fiskál, RCI, no sustentabilidade ambientál. COBP mak sei aprezenta valór totál idikativu ne’ebé la’os-empréstimu. Programa sira rejionál TA nian sei fó-apoiu ba komérsiu, dezenvolvimentu iha setór privadu no finanseiru ho polítika ekonómika. Programa sira TA nian ne’ebé iha hela sei fó-tulun hodi prepara adezaun ba ASEAN no dezenvolve kbiit sira iha setór infraestrutura nian; ADB mós sei fó Asisténsia Téknika (ka TA) hodi haforsa sistema seguransa nasionál 22 Misaun Rai-laran Timor-Leste nian sei apoia implementasaun efisiente husi portfóliu ne’ebé buras no partisipa iha diálogu polítiku kona-ba jestaun infraestrutura, governasaun, polítika ekonómika no dezenvolvimentu setór privadu nian.

IV. JESTAUN REZULTADU SIRA NIAN

A. Monitorizasaun

29. Kuadru ba Rezultadu CPS no COBP nian mak hanesan meiu prinsipál ida iha kontrolu ba implementasaun nune’e sei hetan atualizasaun tinan-tinan.23 Sistema monitorizasaun ba projetu investimentu sei reforsa atu bele akompaña atividade projetu sira ho ninia rezultadu. Akompañamentu beibeik nuda’ar meiu ida atu fó-hatene ba Governu, sosiedade sivíl no parseiru dezenvolvimentu sira seluk kona-ba atualizasaun iha implementasaun projetu nian liuhusi mekanizmu kordenasaun ba parseiru dezenvolvimentu Timor-Leste nian no mekanizmu projetu nian ne’ebé sei tuirmai ba akonpañamentu projetu no kordenasaun parseiru dezenvolvimentu nian.

21 Planu Nasionál ba Operasaun Negósiu nian (bele haree dokumentu ne’e iha lista dokumentu iha Aneksu 2 iha

kraik). 22 ADB. 2012. Technical Assistance to the Democratic Republic of Timor-Leste for Infrastructure Management.

Manila. 23 Kuadru ho rezultadu CPS nian bele haree iha Aneksu 1. Rezultadu asisténsia ba nasaun nian bele haree iha

Aneksu 1 COBP nian (bele haree dokumentu ne’e iha lista dokumentu iha Aneksu 2 iha kraik).

Page 18: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

12

B. Risku Sira

30. Maski foin iha progresu, maibé kapasidade setór públiku nian sei limitadu nafatin.24 Avaliasaun sira foin daudauk ne’e haree-hetan frakeza signifikativu iha sistema planeamentu nian, implementasaun no O&M investimentu públiku nian.25 Frakeza hirak ne’e kria risku katak investimentu públiku sei falla atu hatán ba restrisaun ne’ebé haree moos hela iha kresimentu inkluzivu no hafraku sustentabilidade fiskál iha tempu naruk. ADB sei tulun Governu atu jere risku hirak-ne’e hodi apoiu ba selesaun no preparasaun projetu sira ho taxa retornu ekonómiku sira ne’ebé boot, dezenvolve kbiit, hodi ajuda daudauk Governu aumenta koñesimentu setór privadu nian kona-ba O&M. 31. ADB sei fó-tulun atu hametin sistema jestaun finansas públikas, aprovizionamentu, no prevensaun ba korrupsaun. PMU sira ho funsionáriu ne’ebé mak natoon sei fó-apoiu ba implemetasaun projetu nian no hasa’e kbiit. Mudansa ba finansiamentu PMU sira nian ne’e liuhusi dotasaun orsamentál sei haforsa ligasaun ho sistema nasionál nian, maski bele hafraku efikásia se finansiamentu tarde ka la to’o. Tanba setór públiku delega hela funsaun manutensaun nian no servisu nian ba setór privadu, tenke hasa’e kbiit iha jestaun kontratu sira. Empréstimu sira no asisténsia téknika sei haree liu-ba ba demanda hirak ne’e, iklui mós regulamentu ne’ebé presiza.

24 Planu ba Avaliasaun no Jestaun ba Risku Nian (bele haree dokumentu ne’e iha lista dokumentu iha Aneksu 2 iha

kraik). 25 Banku Mundiál ho Governu Timor-Leste nian, Ministériu Finansas. 2015. Timor-Leste Public Expenditure Review:

Infrastructure. Dili; Pohl Consulting & Associates.2014. Repeat Public Expenditure and Financial Accountability Assessment 2013: Timor-Leste. Berlin.

Page 19: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

Appendix 1 13

KUADRU HO REZULTADU ESTRATÉJIA PARSERIA BA NASAUN NIAN Indikadór Impaktu Dezenvolvimentu Nasionál nian ne’ebé korresponde ho Estratéjia Parseria ba Nasaun (CPS)

1. Populasaun hira mak moris ho menus$1.25 ba loron ida iha 2005 PPP$: 0% to’o 2030 ho 35% iha 2007 2. PIB per capitania taxa média kresimentu: 6.4% kada tinan husi 2016 to’o 2030 3. Eskolarizasaun bruta iha edukasaun sekundária: 127% to’o 2030 ho61% iha 2014 4. ASEAN: adezaun kompleta to’o 2020

CPS nia Objetivu no Impaktu CPS nia Área Prioridade

Rezultadu Prinsipál ho Kontribuisaun husi ADB Indikadór sira ba Rezultadu CPS nia Rekursu sira

(i) Inkluzivu liu no kresimentu ne’ebé sustentavel

Inkluzivu no servisu infrastrutura ne’ebé sustentavel Aumenta koñesimentu tékniku setór privadu nian kona-ba jestaun ba infrastrutura Sustentabilidade fiskál ba tempu naruk

Hamenus tempu no kustu sira atu transporta sasán no emaiha estrada sira Aumenta kapasidade transporte marítimu internasionál Hadi’ak kobertura no fiabilidadeservisu eletrisidade nian Hadia’k asesu ba bee no saneamentu ne’ebé di’ak Sub-Kontratasaun ho setór privadu atu halo manutensaun ba estrada Uza parseria públika-privada atu halao no halo manutensaun ba portu sira, fornesimentu bee urbanu, no ba eletrisidade Hamenus subsíduu líquidu atu halao infrastrutura no ba infraestrura nia manutensaun

Hamenus tempu médiu ba viajen entre kapitál nasionál no distritál sira ba 30% to’o 2020 (baze dadushusi 2015: oras 3.6)a Tráfegu frete marítimu ho kontentór aumenta to’o 107,000 TEU to’o 2030 (baze dadus husi 2014: 52,000 TEU)b Aumenta populasaun ho asesu ba eletrisidade husi 70% iha 2014 to’o 90% iha 2020b Manutensaun estrada nasionál sira nian ho kontratu ne’ebé bazeia ba dezempeñu ho tempu naruk aumenta husi 0 km iha 2015 to’o 800 km to’o 2020b Númeru transazaun sira husi parseria públika-privada ba servisu infrastrutura ho susesu aumenta husi 0 iha 2015 ba 3 to’o 2020c Aumenta medisaun husi konsumu eletrisidade ba 44% iha 2013 to’o 100% iha 2020b

Portefóliu daudaun Projetu ho kréditu no subsíduu soberanu ne’ebé halao hela no aprova ona (to’o 31 Dezembru 2015): Númeru: 6 Valór: millaun $255.8 Operasaun sira ho planeamentu no kontribuisaun sira: Soberanu Empréstimu (millaun $157.71 husi MOL no millaun $73.16 husi COL durante 2016–2018) Asisténsia téknika La’os empréstimu (média ho millaun $2.3 kada tinan durante 2016–2018)

Page 20: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

14 Aneksu1

CPS nia Objetivu no Impaktu CPS nia Área Prioridade

Rezultadu Prinsipál ho Kontribuisaun husi ADB Indikadór sira ba Rezultadu CPS nia Rekursu sira

Sustentabilidade ambientál

infrastrutura foun no ne’ebé iha daudaun ho rezisténsia ba klima Aplikasaun seguransa sosiál no ambiental nian Aumenta utilizasaun rekursu enerjétiku renovável nian no mina moos

Hamenus lakon eletrisidade husi 58% husi produsaun iha 2013 to’o 20% iha 2020b Nível husi fornesimentu bee ne’ebé la kontabilizada hamenus to’o 30% iha 2020 (Baze dadus husi 2014: 96%)b

Projetu hotu ho ADB nia apoiu hatama medida rezisténsia ba klimad Pelomenus 20% eletrisidade ho produsaunhusi fonte seluk la’os mina nian to’o 2020 (baze dadus husi 2014: 0%)b

(ii) Hasa’e kapitál umanu

Edukasaun téknika Fornesimentu bee iha sidade no servisu sira seluk

Forsa servisu nian ne’ebé kompetenteno mós ho treinamentu tékniku no vokasionál ne’ebé di’ak liu Aumenta asesu husi uma-ka’in siraiha sidade ba fornesimentu bee moos ne’ebé bele hemu Hasa’e kondisaun saúde ambientál iha sentru urbanu sira

Aumenta proporsaun husi tékniku sira ho kualifikasaun sekundáriu no pós-sekundária to’o 505, to’o 2030 (baze dadus husi 2010: 30%)e Rezidente sira iha área urbana iha asesu liu ba fornesimentu bee di’ak liu to’o 100.0%, to’o 2030 (baze dadus husi 2014: 94.5%)j

Rezidente sira iha área urbana iha asesu liu ba saneamentu di’ak liu to’o 100.0%, to’o 2030 (baze dadus husi 2014: 86.4%)f

(iii) Ekonomia produtiva liu ho sétor oin-oin

Ambiente favorável ba negósiu

Hadi’a kuadru legál no regulamentu sira ba investimentu, produsaun no komérsiu privadu

Kumprimentu obrigatóriu husi akordu legál sira ho ASEAN aumenta to’o 100,00% to’o 2020 (baze dadus husi 2015:

Page 21: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

Appendix 1 15

CPS nia Objetivu no Impaktu CPS nia Área Prioridade

Rezultadu Prinsipál ho Kontribuisaun husi ADB Indikadór sira ba Rezultadu CPS nia Rekursu sira

Dezenvolvimentu setór finanseiru nian Integrasaun rejionál

Hadi’a disponibilidade no efisiénsia servisu finanseiru sira nian Integrasaun ekonómika rejionál no ligasaun sira ho merkadu

1.6%)g ASEAN Economic Community Scorecard to’o 100 iha 2020g

Persentajen kréditu bankáriu ba setór privadu nian ba PIB la’os-mina rai nian aumenta to’o 70% to’o 2025 (baze dadus husi 2013: 12.6%)h Proporsaun populasaun adulta nian ho konta bankária aumenta to’o 90% to’o 2025 (baze dadus: 16.6%)h Investimentu médiu anuál diretu husi ASEAN+rain 6 aumenta husi millaun $25 (2011–2014) to’o millaun $50 (2016–2020)m

ADB = Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu; ASEAN = Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku; ASEAN+6 = ASEAN, Austrália, Xina, Índia, Japaun, Repúblika Koreia, no Nova Zelándia; COL = empréstimu-konsesaun husi rekursu kapitál ordináriu; CPS = estratéjia parseria nasionál; GDP = produtu internu brutu; km = kilómetru; MOL = empréstimu husi kapitál rekursu ordináriu nian ne’ebé bazeia ba merkadu; PPP = parseria públiku ho privadu; TBC = presiza konfirma; TEU = medida inglés standár, 20 ft (metru 6). a Kalkula indikadór ne’e ho média ponderada ho viajen sira entre kapitál nasionál no distritu sira-nian tuir dadus kondisaun estrada nian husi Governu Timor-

Leste, Ministériu Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun. b Governu Timor-Leste nian, Ministériu Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun. c Governu Timor-Leste nian, Ministériu Finansas, Unidade Empréstimu Liur nian no Parseria Públika-Privada. d La inklui operasaun sira ho finansiamentu la soberanu, asisténsia téknika, no empréstimu bazeia ba dezempeñu. e Governu Timor-Leste nian, Ministériu Finansas no Sekretaria Estadu ba Polítika Formasaun Profisionál no Empregu. 2015. Timor-Leste Labour Force Survey

2013.Díli. http://www.statistics.gov.tl/wp-content/uploads/2015/04/LFS_2013_ENGLISH_VERSION.pdf f Hetan estimativa sira husi baze dadus ho métodu transformasaun logit ne’ebé bazeia ba estimativa levantamentu-dadus nasionál nian durante 2001-2010. g Governu Timor-Leste nian, Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Ministériu Justisa, Ministru Estadu Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku. h Banku Sentrál Timor-Leste nian. 2013. Spurring Growth:Master Plan for Financial Sector Development in Timor-Leste, 2014–2025.Díli. i Ajénsia Investimentu Espesializada Timor-Leste nian. Fonte sira: (i) Banku Sentrál Timor-Leste nian. 2013. Spurring Growth:Master Plan for Financial Sector Development in Timor-Leste, 2014–2025.Díli; (ii) Governu Timor-Leste. 2011. Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku, 2011–2030. Díli; (iii) Governu Timor-Leste nian, Ministériu Edukasaun. 2011. Planu Estratéjiku Nasionál ba Edukasaun, 2011–2030.Díli; (iv) Governu Timor-Leste, Ministériu Finansas, Diresaun Jerál Estatístika. 2010. Timor-Leste Demographic and Health Survey, 2009–10. Díli; (v) Governu Timor-Leste nian, Ministériu Finansas, Diresaun Jerál Estatístika; no Fundu Populasaun Nasoins Unidas. 2011. Population and Housing Census 2010: Suco Report. Volume 4. Díli; (vi) Ajénsia Investimentu Espesializada Timor-Leste nian, 2015. Final List of Approved Investments, 2006–2014; (vii) Banku Mundiál. 2015. World Development Indicators 2015.Washington, DC; (viii) estimativa sira ADB nian.

Page 22: Country Partnership Strategy...ASEAN – Association of Southeast Asian Nations – Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku COBP – country operations business plan – plano negósiu

16 Aneksu 2

LISTA DOKUMENTU SIRA NE’EBÉ ASOSIADU http://www.adb.org/Documents/CPS/?id=TIM-2016

1. Economic Analysis (Summary)/ Análize Ekonómika (Sumáriu)

2. Poverty Analysis (Summary)/ Análize kona-ba Kiak (Sumáriu)

3. Gender Analysis (Summary)/ Análize ba Jéneru (Sumáriu)

4. Environment Assessment (Summary)/ Avaliasaun Ambientál (Sumáriu)

5. Private Sector Assessment (Summary)/ Avaliasaun ba Setór Privadu (Sumáriu)

6. Sector Assessment (Summary): Transport (Road Transport [Nonurban])/ Avaliasaun ba Setór (Sumáriu): Transporte (Transporte Rodoviáriu [La’os urbanu])

7. Sector Assessment (Summary): Transport (Water Transport [Nonurban])/ Avaliasaun ba Setór (Sumáriu): Transporte (transporte ba Bee [La’os urbanu])

8. Sector Assessment (Summary): Water and Other Urban Infrastructure and Services/ Avaliasaun ba Setór (Sumáriu): Bee, Infrastrutura no Servisu Urbanu sira Seluk

9. Sector Assessment (Summary): Education/ Avaliasaun ba Setór (Sumáriu): Edukasaun

10. Sector Assessment (Summary): Energy/ Avaliasaun ba Setór (Sumáriu): Enerjia

11. Sector Assessment (Summary): Finance/ Avaliasaun ba Setór (Sumáriu): Banka

12. Sector Assessment (Summary): Agriculture, Natural Resources, and Rural Development/ Avaliasaun ba Setór (Sumáriu): Agrikultura, Rekursu Naturál sira, no Dezenvolvimentu Rurál

13. Risk Assessment and Risk Management Plan (Summary)/ Avaliasaun ba Risku no Planu Jestaun ba Risku (Sumáriu)

14. Social and Environmental Safeguards Assessment (Summary)/ Avaliasaun ba Seguransa Sosiál no Ambientál (Sumáriu)

15. Regional Cooperation and Integration Assessment (Summary)/ Avaliasaun ba Kooperasaun no Integrasaun Rejionál (Sumáriu)

16. Country and Portfolio Indicators/ Indikadór Nasionál no Portfóliu nian

17. Country Performance Assessment Ratings/ Klasifikasaun Avaliasaun Dezempeñu Nasionál

18. Country Cost-Sharing Arrangements and Eligible Expenditure Financing Parameters/ Akordu Nasionál atu Fahe Kustu no Parámetru Finansiamentu ba Despeza Elejível

19. Country Partnership Strategy Formulation/ Forma Estratéjia Parseria ho Nasaun

20. Country Partnership Strategy Final Review/ Revizaun Finál ba Estratéjia Parseria ho Nasaun

21. Country Operations Business Plan/ Planu Negósiu Operasaun Nasionál nian

22. Country Knowledge Plan (Summary)/ Planu Koñesimentu Nasaun nian (Sumáriu)

23. Supplementary Self-Evaluation of Timor-Leste: Country Partnership Strategy Final Review, 2011–2015/ Timor-Leste nia Avaliasaun Rasik Suplementár: Revizaun Finál husi Estratéjia Parseria Nasionál, 2011-2015

24. Country Partnership Strategy Final Review Validation/ Validasaun ba Revizaun Finál Estratéjia Parseria ho Nasaun nian

Dokumentu sira Suplementár

25. Fragility Assessment (Summary)/ Avaliasaun ba Frajilidade (Sumáriu)

26. Timor-Leste Strategic Development Plan, 2011-2030/ Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Timor-Leste nian, 2011-2030