OECD indikaatorid 2019Education at a Glance

Education at a Glance, riigi ülevaade ja OECD.Stat

Kõrgharidussüsteemi tulemuslikkuse hindamine: Eesti

Teemad

I. Kõrgharidus: omandamine ja

tulemused

II. Kõrghariduse rahastamine

III. Soolised lõhed kõrghariduses ja

tööturul

IV. KutseharidusV. Õpetajad ja

koolijuhid

Teema

I. Kõrgharidus: omandamine ja

tulemused

II. Kõrghariduse rahastamine

III. Soolised lõhed kõrghariduses ja

tööturul

IV. KutseharidusV. Õpetajad ja

koolijuhid

Kõrgharidusega inimeste osakaal on suhteliselt kõrge, aga paljudel noortel, kes on

kõrgharidusõpinguid alustanud, on probleeme lõpetamisega

44% noortest täiskasvanutest Eestis on omandanud kõrghariduse Tabel A1.2

Suundumused 25‒34-aastaste inimeste kõrghariduse omandamises, 2008 ja 2018

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Ko

rea

Can

ada

Jap

an

Nor

way

Irel

and

Uni

ted

Kin

gdom

Isra

el

Be

lgiu

m

Au

stra

lia

Lith

uani

a

Uni

ted

Sta

tes

Sw

ede

n

Fra

nce

Sp

ain

Net

her

lan

ds

Luxe

mbo

urg

Sw

itze

rlan

d

Fin

lan

d

Den

ma

rk

Est

oni

a

OE

CD

ave

rag

e

Ice

land

Au

stria

EU

23 a

vera

ge

Po

land

Slo

veni

a

Latv

ia

Gre

ece

Cos

ta R

ica

Hun

gary

Ge

rman

y

Po

rtug

al

Italy

Slo

vak

Rep

ublic

Cze

ch R

epub

lic

Mex

ico

Tur

key

Bra

zil

% 2008 2018

Ainult 34% bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidus-õppesse astunutest lõpetab nominaalajaga Joonis B5.1a

Bakalaureuseõppe või samaväärse õppekava täiskoormusega üliõpilaste lõpetamise määr (2017)

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

100

Uni

ted

Kin

gdo

m

Ire

lan

d

Lith

uan

ia

Isra

el

Can

ada

Nor

wa

y

Fin

land

Sw

ede

n

Fra

nce

Ave

rage

Sw

itzer

lan

d

Uni

ted

Sta

tes

Ice

lan

d

New

Zea

lan

d

Au

stra

lia

Est

on

ia

Bra

zil

Fle

mis

h C

omm

.(B

elgi

um)

Po

rtu

gal

Net

herla

nds

Fre

nch

Co

mm

.(B

elgi

um)

Au

stri

a

Slo

ven

ia

Chi

le

%Completion rate by the theoretical duration Completion rate by the theoretical duration plus three years

Ainult 34% bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidus-õppesse astunutest lõpetab nominaalajaga Joonis B5.1a

Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe täiskoormusega üliõpilaste lõpetamise määr (2017)

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

100

Uni

ted

Kin

gdo

m

Ire

lan

d

Lith

uan

ia

Isra

el

Can

ada

Nor

wa

y

Fin

land

Sw

ede

n

Fra

nce

Ave

rage

Sw

itzer

lan

d

Uni

ted

Sta

tes

Ice

lan

d

New

Zea

lan

d

Au

stra

lia

Est

on

ia

Bra

zil

Fle

mis

h C

omm

.(B

elgi

um)

Po

rtu

gal

Net

herla

nds

Fre

nch

Co

mm

.(B

elgi

um)

Au

stri

a

Slo

ven

ia

Chi

le

%Completion rate by the theoretical duration Completion rate by the theoretical duration plus three years

0

10

20

30

40

50

60

70

Bachelor's Professionalhigher education

Eristatud õppe liigi järgi

Kolm aastat pärast nominaalaja lõppu on üks kolmandik üliõpilastest lahkunud kõrgkoolist õpinguid lõpetamata Joonis B5.3

Täiskoormusega bakalaureuseõppe üliõpilaste osakaal, kes erinevatel aegadel pärast sisseastumist ei õpi enam kõrgkoolis (ja ei ole lõpetanud) (2017)

0 5

10 15 20 25 30 35 40 45 50

Fre

nch

Com

m.

(Bel

giu

m)

Slo

veni

a

Ice

land

Lith

uani

a

Chi

le

Sw

ede

n

Au

stria

Fle

mis

h C

omm

.(B

elg

ium

)

Ave

rage

Au

stra

lia

Nor

way

Po

rtug

al

Net

her

lan

ds

Can

ada

Est

onia

Bra

zil

New

Zea

lan

d

Fra

nce

Sw

itze

rlan

d

Isra

el

Uni

ted

Kin

gdom

Fin

lan

d

Uni

ted

Sta

tes

Irel

and

%By the beginning of the second year of study By the theoretical duration By the theoretical duration plus 3 years

Kõrghariduse omandanute tööturuväljundid erinevad märgatavalt õppevaldkonnast sõltuvalt

Kõrghariduse kõige populaarsem õppevaldkond on ärindus, haldus ja õigus

Kõrghariduse omandanute osakaal õppevaldkonniti (2017)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Luxe

mb

ou

rg

Co

sta

Ric

a

Fra

nce

Bra

zil

Au

stra

lia

Me

xico

Tu

rke

y

Ru

ssia

Latv

ia

Sw

itzer

lan

d

Ne

ther

land

s

Ca

nad

a

Lith

uan

ia

Ire

lan

d

De

nma

rk

Ne

w Z

eal

and

Hu

nga

ry

Sa

udi A

rabi

a

Po

lan

d

OE

CD

Ave

rage

Ch

ile

Est

on

ia

Au

stri

a

Ge

rma

ny

Co

lom

bia

Be

lgiu

m

Un

ited

Kin

gd

om

Ice

land

Italy

Cze

ch R

epu

blic

Slo

vak

Re

pub

lic

Slo

ven

ia

Gre

ece

Japa

n

Po

rtu

ga

l

Un

ited

Sta

tes

Ind

ia

Sp

ain

Fin

land

No

rwa

y

Ind

ones

ia

Sw

ede

n

Ko

rea

Business, administration and law Engineering, manufacturing and construction Health and welfare Arts and humanities

%

Kõige kiiremini kasvav valdkond Eestis on IKT

Kõrghariduse omandanute osakaal õppevaldkonniti (2017)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Luxe

mb

ou

rg

Co

sta

Ric

a

Fra

nce

Bra

zil

Au

stra

lia

Me

xico

Tu

rke

y

Ru

ssia

Latv

ia

Sw

itzer

lan

d

Ne

ther

land

s

Ca

nad

a

Lith

uan

ia

Ire

lan

d

De

nma

rk

Ne

w Z

eal

and

Hu

nga

ry

Sa

udi A

rabi

a

Po

lan

d

OE

CD

Ave

rage

Ch

ile

Est

on

ia

Au

stri

a

Ge

rma

ny

Co

lom

bia

Be

lgiu

m

Un

ited

Kin

gd

om

Ice

land

Italy

Cze

ch R

epu

blic

Slo

vak

Re

pub

lic

Slo

ven

ia

Gre

ece

Japa

n

Po

rtu

ga

l

Un

ited

Sta

tes

Ind

ia

Sp

ain

Fin

land

No

rwa

y

Ind

ones

ia

Sw

ede

n

Ko

rea

Business, administration and law Engineering, manufacturing and construction Health and welfareArts and humanities Information and Communication Technologies

%

IKT valdkonnas on ka kõige kõrgemad sissetulekud Joonis A4.4

Kõrgharidusega täiskasvanute suhtelised sissetulekud võrreldes keskharidusega täiskasvanutega õppevaldkonniti (2017)

50

100

150

200

250

300

350

Chi

le

Uni

ted

Sta

tes

Cos

ta R

ica

Latv

ia

Ge

rman

y

Po

rtug

al

Sw

itzer

lan

d

Au

stria

Est

oni

a

Fin

lan

d

Au

stra

lia

Nor

way

Den

ma

rk

Sw

eden

Uni

ted

Kin

gdom

Engineering, manufacturing and construction Education

Information and communication technologies Business, administration and lawIndex

Kõrgharidus seostub paremate tulemustega tööturul, aga eelised ei ole alati rahalised

Sissetulekud suurenevad koos haridustaseme tõusuga, aga vähem kui enamikus OECD riikides Joonis A4.1

Kõrgharidusega täiskasvanute suhtelised sissetulekud haridustasemeti (2017)

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

Chi

le

Cos

ta R

ica

Mex

ico

Irel

and

Po

rtug

al

Uni

ted

Sta

tes

Ge

rman

y

Hun

gary

Lith

uani

a

Can

ada

Sp

ain

Isra

el

Fra

nce

Ko

rea

OE

CD

ave

rag

e

Cze

ch R

epu

blic

Uni

ted

Kin

gdom

Po

land

Luxe

mbo

urg

Sw

itzer

lan

d

EU

23 A

vera

ge

Latv

ia

Au

stra

lia

Net

her

lan

ds

Est

oni

a

New

Ze

alan

d

Gre

ece

Fin

lan

d

Slo

vak

Rep

ublic

Be

lgiu

m

Nor

way

Sw

eden

Den

ma

rk

Au

stria

Bachelor's or equivalent Master's, doctoral or equivalentIndex

… ja eelised ei ole alati rahalised

Kõrgharidusega täiskasvanud võtavad suurema tõenäosusega osa kultuuri- ja spordiüritustest… Joonis A6.2

Osalemine kultuuri- ja spordiüritustel viimase 12 kuu jooksul haridustasemeti (2015 või 2017)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Ice

land

Sw

itzer

lan

d

No

rwa

y

Fin

land

Sw

ede

n

Luxe

mb

ou

rg

Ne

ther

lan

ds

Fra

nce

De

nma

rk

Cze

ch R

epu

blic

Slo

ven

ia

Po

rtu

ga

l

Ge

rma

ny

Un

ited

Kin

gd

om

Ave

rage

Au

stri

a

Ire

lan

d

Latv

ia

Est

on

ia

Be

lgiu

m

Lith

uan

ia

Slo

vak

Re

pub

lic

Po

lan

d

Sp

ain

Hu

nga

ry

Gre

ece

Italy

%Tertiary Upper secondary or post-secondary non-tertiary Below upper secondary

European Union Statistics on Income and Living Conditions

… ja arendavad suurema tõenäosusega oma oskusi edasi täiendusõppes Joonis A7.1

25‒34-aastaste osalus õppes haridustasemeti (2016)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Sw

itzer

lan

d

Ne

ther

land

s

Sw

ede

n

Au

stri

a

No

rwa

y

Fra

nce

Italy

Po

rtu

ga

l

Slo

ven

ia

Luxe

mb

ou

rg

Ire

lan

d

Ge

rma

ny

Un

ited

Kin

gd

om

Hu

nga

ry

De

nma

rk

Cze

ch R

epu

blic

Ave

rage

Fin

land

Latv

ia

Be

lgiu

m

Sp

ain

Slo

vak

Re

pub

lic

Est

on

ia

Tu

rke

y

Po

lan

d

Lith

uan

ia

Gre

ece

% Tertiary Upper secondary or post-secondary non-tertiary Below upper secondary

Adult Education Survey (AES)

Eestisse tuleb üha rohkem välisüliõpilasi ja paljud Eesti üliõpilased lähevad õppima

välismaale

Välisüliõpilaste osakaal Eestis on 2010. aastast märgatavalt kasvanud ja jõudnud 2017. aastaks 8%-ni Joonis B6.1

Välisüliõpilased kõrgkoolides 2010. ja 2017. aastal

0 2 4 6 8

10 12 14 16 18 20 22

Au

stra

lia

New

Zea

lan

d

Uni

ted

Kin

gdo

m

Sw

itzer

lan

d

Au

stri

a

Can

ada

Cze

ch R

epu

blic

Net

herla

nds

Den

mar

k

Fra

nce

Hun

gary

EU

23 T

otal

Ire

lan

d

Be

lgiu

m

Ge

rman

y

Est

on

ia

Fin

land

Lat

via

Slo

vak

Rep

ublic

Ice

lan

d

Sw

ede

n

Po

rtu

gal

OE

CD

Tot

al

Ital

y

Uni

ted

Sta

tes

Sa

udi A

rab

ia

Lith

uan

ia

So

uth

Afr

ica

Po

lan

d

Rus

sia

n F

ede

ratio

n

Slo

ven

ia

Gre

ece

Sp

ain

Nor

wa

y

Isra

el

Ko

rea

Tu

rke

y

Me

xico

Chi

le

Col

om

bia

% 2017 2010

Peaaegu sama suur osa – 8% – Eesti üliõpilastest õpib välismaal Tabel B6.3

Välismaal õppivate üliõpilaste osakaal riigis (2017)

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

Slo

vak

Rep

ublic

Ice

land

Est

onia

Lith

uani

aIr

ela

ndLa

tvia

Nor

way

Sw

itzer

lan

dA

ust

riaS

aud

i Ara

bia

Gre

ece

Hun

gary

Italy

Po

rtug

alG

erm

any

Cze

ch R

epu

blic

Slo

veni

aS

wed

enF

inla

nd

Isra

el

Fra

nce

EU

23 to

tal

Can

ada

Ko

rea

Be

lgiu

mN

eth

erla

nds

New

Ze

alan

dS

pai

nC

hina

Den

ma

rkU

nite

d K

ingd

omP

ola

ndC

olom

bia

OE

CD

tot

al

Cos

ta R

ica

Chi

leIn

dia

Au

stra

liaR

ussi

an F

eder

atio

nJa

pan

So

uth

Afr

ica

Mex

ico

Tur

key

Bra

zil

Uni

ted

Sta

tes

%

Teema

I. Kõrgharidus: omandamine ja

tulemused

II. Kõrghariduse rahastamine

III. Soolised lõhed kõrghariduses ja

tööturul

IV. KutseharidusV. Õpetajad ja

koolijuhid

Kõrghariduskulutuste kasv on tulnud enamasti avalikust sektorist

78% kõrghariduse rahastusest tuleb avalikust sektorist Tabel C3.2

Avaliku ja erasektori ning rahvusvahelise rahastuse suhteline osakaal kõrghariduskulutustes, algne rahastusallikas (2016)

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

Nor

way

Fin

lan

d

Luxe

mbo

urg

Irel

and

Po

land

Be

lgiu

m

Sw

eden

Slo

veni

a

Fra

nce

Est

oni

a

EU

23

ave

rag

e

OE

CD

ave

rag

e

Tur

key

Cze

ch R

epu

blic

Italy

Mex

ico

New

Ze

alan

d

Sp

ain

Slo

vak

Rep

ublic

Au

stra

lia

Lith

uani

a

Po

rtug

al

Uni

ted

Kin

gdom

Ko

rea

Chi

le

Public sources Private sources International sources

Kulutused üliõpilase kohta on ikka veel alla OECD keskmise Joonis C1.2b

Kogukulutused kõrgharidusasutustele täiskoormusega üliõpilase kohta teenuste kaupa (2016)

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

Luxe

mb

ou

rg

Un

ited

Sta

tes

Sw

ede

n

Un

ited

Kin

gd

om

Ca

nad

a

No

rwa

y

Ne

ther

land

s

Japa

n

Au

stri

a

Be

lgiu

m

Fin

land

Ge

rma

ny

Fra

nce

Au

stra

lia

EU

23 a

vera

ge

OE

CD

ave

rag

e

Ne

w Z

eal

and

Ice

land

Ire

lan

d

Est

on

ia

Sp

ain

Italy

Slo

vak

Re

pub

lic

Hu

nga

ry

Slo

ven

ia

Isra

el

Po

rtu

ga

l

Tu

rke

y

Ko

rea

Cze

ch R

epu

blic

Ch

ile

Po

lan

d

Ru

ssia

n F

eder

atio

n

Lith

uan

ia

Latv

ia

Total R&D Ancillary services Core servicesEquivalent USD

Teema

I. Kõrgharidus: omandamine ja

tulemused

II. Kõrghariduse rahastamine

III. Soolised lõhed kõrghariduses ja

tööturul

IV. KutseharidusV. Õpetajad ja

koolijuhid

Naiste haridustase on kõrgem kui meestel…

Lõhe kõrgharidusega inimeste soolises jaotuses on üks OECD riikide kõrgeim Joonis A1.4

Kõrgharidusega naiste osakaal protsendimäärana kõrgharidusega meeste osakaalust, 25‒64a (2018)

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

Lat

via

Est

on

ia

Po

rtu

gal

Slo

ven

ia

Po

lan

d

Lith

uan

ia

Fin

land

Sw

ede

n

Slo

vak

Rep

ublic

Bra

zil

Ital

y

Den

mar

k

Hun

gary

Rus

sia

n F

ede

ratio

n

Au

stra

lia

Can

ada

EU

23 A

vera

ge

Nor

wa

y

Col

om

bia

Be

lgiu

m

Isra

el

OE

CD

ave

rage

Ire

lan

d

Cze

ch R

epu

blic

New

Zea

lan

d

Fra

nce

Sp

ain

Uni

ted

Sta

tes

Uni

ted

Kin

gdo

m

Gre

ece

Japa

n

Net

herla

nds

Au

stri

a

Me

xico

Tu

rke

y

Ko

rea

Ge

rman

y

Sw

itzer

lan

d

Chi

na

Ind

ia

%

Women have lower tertiary attainment than men

Women have higher tertiary attainment than men

…aga naised on tööturul mitmeti halvemas olukorras

Kõrgharidusega naised on kõrgharidusega meestest väiksema tõenäosusega tööga hõivatud Tabel A3.2

Töötavate 25‒34-aastaste osakaal kõigist kõrgharidusega 25‒34-aastastest inimestest (2018)

50556065707580859095

100

Ice

land

Lith

uani

aN

eth

erla

nds

Nor

way

Latv

iaU

nite

d K

ingd

omP

ort

ugal

Be

lgiu

mLu

xem

bour

gS

we

den

Sw

itzer

lan

dIr

elan

dIs

rae

lG

erm

any

Po

land

Can

ada

Fra

nce

New

Zea

land

Chi

leA

ust

riaB

razi

lS

love

nia

Rus

sian

Fed

erat

ion

Uni

ted

Sta

tes

Den

ma

rkJa

pan

EU

23 a

vera

geO

EC

D a

vera

ge

Fin

lan

dA

ust

ralia

So

uth

Afr

ica

Indo

nes

iaS

pai

nC

olom

bia

Hun

gary

Cos

ta R

ica

Est

oni

aM

exic

oA

rge

ntin

aK

ore

aC

zech

Rep

ublic

Slo

vak

Rep

ublic

Italy

Gre

ece

Tur

key

Men Women%

Kõrgharidusega naised teenivad vähem kui mehed… Joonis A4.5

Naiste sissetulekud osakaaluna meeste sissetulekutest (2017)

50

60

70

80

90

100

110

Co

sta

Ric

a

Be

lgiu

m

Slo

ven

ia

Sp

ain

Tu

rke

y

Luxe

mb

ou

rg

Co

lom

bia

Latv

ia

Gre

ece

Sw

ede

n

Ne

w Z

eal

and

Sw

itzer

lan

d

Un

ited

Kin

gd

om

Ne

ther

land

s

Fin

land

Au

stra

lia

De

nma

rk

EU

23 A

vera

ge

Lith

uan

ia

Au

stri

a

OE

CD

ave

rag

e

No

rwa

y

Ge

rma

ny

Ko

rea

Ca

nad

a

Est

on

ia

Po

rtu

ga

l

Ire

lan

d

Fra

nce

Un

ited

Sta

tes

Po

lan

d

Italy

Cze

ch R

epu

blic

Slo

vak

Re

pub

lic

Ch

ile

Isra

el

Hu

nga

ry

Me

xico

All tertiary Education Business, administration and law ICT%

Women earn more than men

Women earn less than men

…isegi kui nad on omandanud hariduse samas valdkonnas Joonis A4.5

Naiste sissetulekud osakaaluna meeste sissetulekutest õppevaldkonniti (2017)

50

60

70

80

90

100

110

Co

sta

Ric

a

Be

lgiu

m

Slo

ven

ia

Sp

ain

Tu

rke

y

Luxe

mb

ou

rg

Co

lom

bia

Latv

ia

Gre

ece

Sw

ede

n

Ne

w Z

eal

and

Sw

itzer

lan

d

Un

ited

Kin

gd

om

Ne

ther

land

s

Fin

land

Au

stra

lia

De

nma

rk

EU

23 A

vera

ge

Lith

uan

ia

Au

stri

a

OE

CD

ave

rag

e

No

rwa

y

Ge

rma

ny

Ko

rea

Ca

nad

a

Est

on

ia

Po

rtu

ga

l

Ire

lan

d

Fra

nce

Un

ited

Sta

tes

Po

lan

d

Italy

Cze

ch R

epu

blic

Slo

vak

Re

pub

lic

Ch

ile

Isra

el

Hu

nga

ry

Me

xico

All tertiary Education Business, administration and law ICT%

Women earn more than men

Women earn less than men

Teema

I. Kõrgharidus: omandamine ja

tulemused

II. Kõrghariduse rahastamine

III. Soolised lõhed kõrghariduses ja

tööturul

IV. KutseharidusV. Õpetajad ja

koolijuhid

Kutsehariduses õpib suhteliselt vähe inimesi ja õppijad on koondunud vähestesse

õppevaldkondadesse

Ainult 12% noortest õpib kutsehariduses Joonis SDG.4

15‒24-aastaste kutsehariduses osalemise määr, haridustasemete kaupa (2017)

0

5

10

15

20

25

30

35

40

Slo

ven

iaA

ustr

iaT

urk

ey

Cze

ch R

ep

ublic

Bel

giu

mS

witz

erla

ndN

eth

erla

nds

Slo

vak

Re

pub

licL

uxe

mb

ourg

Ital

yF

inla

ndG

erm

any

Aus

tra

liaP

olan

dF

ran

ceU

nite

d K

ing

dom

EU

23

ave

rag

eN

orw

ay

OE

CD

ave

rag

eR

uss

ian

Fe

dera

tion

Ch

ileP

ortu

gal

Lat

via

Isra

elS

pain

Kor

eaH

ung

ary

Gre

ece

Me

xico

De

nmar

kE

ston

iaS

we

den

Ind

one

sia

Icel

and

Lith

ua

nia

Co

lom

bia

Ire

land

Bra

zil

Secondary Post-secondary non-tertiary Short-cycle tertiary%

Ligi 50% kutsekeskhariduse lõpetanutest omandab kvalifikatsiooni tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas Joonis B3.3

Kutsekeskhariduse õppekavade jaotus valitud õppevaldkonna järgi (2017)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Est

oni

a

Lith

uani

a

Chi

le

Hun

gary

Ice

land

Sw

eden

Ko

rea

Jap

an

Nor

way

Gre

ece

Cze

ch R

epu

blic

Slo

vak

Rep

ublic

Rus

sian

Fed

erat

ion

Po

land

Latv

ia

Au

stria

Be

lgiu

m

Au

stra

lia

Ge

rman

y

Slo

veni

a

Fra

nce

OE

CD

Ave

rage

EU

23 A

vera

ge

Sw

itze

rlan

d

Tur

key

Den

ma

rk

Fin

lan

d

Italy

Luxe

mbo

urg

Po

rtug

al

Sp

ain

Bra

zil

Net

her

lan

ds

New

Ze

alan

d

Uni

ted

Kin

gdom

%Engineering, manufacturing and construction Services ICT Business, administration and law Health and welfare

Selgemad võimalused jätkata õpinguid kõrghariduses võivad suurendada

kutseõppekavade populaarsust

Ainult 11% bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse astujatest tuleb kutsekeskharidusest Tabel B5.2

Kutsekeskhariduse taustaga üliõpilaste osakaal bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppesse astunutest

0

10

20

30

40

50

60

Aust

ria

Slov

enia

Flem

ish

Com

m.

(Bel

gium

)

Fren

ch C

omm

.(B

elgi

um)

Finl

and

Isra

el

Chile

Aver

age

Swed

en

Switz

erla

nd

Net

herla

nds

Nor

way

Esto

nia

Lith

uani

a

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Isra

el

Sw

itzer

lan

d

No

rwa

y

Fin

land

Au

stri

a

Sw

ede

n

Ave

rage

Ne

ther

land

s

Lith

uan

ia

Fle

mis

h C

omm

.(B

elg

ium

)

Ch

ile

Est

on

ia

Fre

nch

Co

mm

.(B

elg

ium

)

Slo

ven

ia

Vocational upper secondary programmes General upper secondary programmes

Kutsekeskhariduse taustaga üliõpilased lõpetavad bakalaureuse-õppe väiksema tõenäosusega kui üldkeskharidusest tulnud Tabel B5.2

Bakalaureuseõppesse astunute nominaalaja ja kolme järgneva aasta jooksul lõpetamise määr kutsekeskhariduse ja üldkeskhariduse taustaga üliõpilaste puhul (2017)

%

Teema

I. Kõrgharidus: omandamine ja

tulemused

II. Kõrghariduse rahastamine

III. Soolised lõhed kõrghariduses ja

tööturul

IV. KutseharidusV. Õpetajad ja

koolijuhid

Õpetajate palgad on enamiku OECD riikide õpetajate ja Eesti teiste kõrgharidusega

töötajatega võrreldes madalamad

Õpetajate palgad on võrreldes teiste OECD riikidega ühed madalamad … Joonis D3.5

Põhikooliõpetajate tegelikud palgad (2017)

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

Ne

ther

lan

ds

Au

stri

a

Au

stra

lia

De

nma

rk

Un

ited

Sta

tes

Fle

mis

h C

omm

.…

Fin

lan

d

Fre

nch

Co

mm

.…

No

rwa

y

En

gla

nd (

UK

)

Co

sta

Ric

a

Sw

ede

n

Fra

nce

Ne

w Z

eal

an

d

Po

rtu

ga

l

Ice

land

OE

CD

ave

rag

e

Isra

el

Sco

tland

(U

K)

EU

23 A

vera

ge

Slo

ven

ia

Italy

Ch

ile

Po

lan

d

Gre

ece

Cze

ch R

epu

blic

Est

on

ia

Tu

rke

y

Latv

ia

Equivalent USD converted using PPPs

…ja õpetajad teenivad veidi vähem kui teised kõrgharidusega töötajad Eestis Joonis D3.1

Põhikooliõpetajate palgad kõrgharidusega töötajate palkade suhtes (2017)

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

Co

sta

Ric

a

Latv

ia

Po

rtu

ga

l

Ge

rma

ny

Fin

land

Isra

el

Au

stra

lia

Lith

uan

ia

En

gla

nd (

UK

)

Est

on

ia

Slo

ven

ia

Ne

ther

lan

ds

Ch

ile

EU

ave

rag

e

Fra

nce

Ne

w Z

eal

and

OE

CD

ave

rag

e

Sw

ede

n

Au

stri

a

Fle

mis

h C

omm

.…

Bra

zil

Tu

rke

y

Sco

tland

(U

K)

Gre

ece

Po

lan

d

De

nma

rk

Fre

nch

Co

mm

.…

No

rwa

y

Hu

nga

ry

Italy

Slo

vak

Re

pub

lic

Un

ited

Sta

tes

Cze

ch R

epu

blic

Teachers earn more than tertiary-educated workers

Teachers earn less than tertiary-educated workers

Australia

Austria

Chile

Czech Republic

Denmark

England (UK)

Estonia

Finland

Hungary

IcelandIsrael

Italy

JapanKorea

LatviaLithuania Mexico

Netherlands

New Zealand

Norway

PortugalSlovak Republic

Slovenia Spain

SwedenTurkey United States

Flemish Comm. (Belgium)

Brazil

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 40 000 45 000 50 000

Pe

rcen

tage

of

tea

cher

s re

por

ting

impr

ovin

g te

ach

er

sala

ries

as

a s

pen

din

g pr

iorit

y o

f h

igh

impo

rtan

ce

Teachers' statutory starting salaries, in public institutions, in equivalent USD converted using PPPs for private consumption

Above the OECD average-27

Below the OECD average-27

Ligi 80% õpetajaid peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks

TALIS

Tabel I.3.66

Õpetajaameti kasuks otsustamisel võivad töötingimused olla vähemalt sama

tähtsad kui palk

Eestis on õpilaste arv klassis võrdlemisi väike ... Joonis D2.3

Keskmine klassi suurus põhikooli esimeses astmes (2017)

0

5

10

15

20

25

30

35

Chi

le

Jap

an

Uni

ted

Kin

gdom

Isra

el

Mex

ico

Au

stra

lia

Ko

rea

Bra

zil

Hun

gary

Sp

ain

Tur

key

Po

rtug

al

Cze

ch R

epu

blic

Den

ma

rk

OE

CD

ave

rag

e

Ge

rman

y

Uni

ted

Sta

tes

Rus

sian

Fed

erat

ion

EU

23 A

vera

ge

Ice

land

Italy

Est

oni

a

Au

stria

Slo

veni

a

Slo

vak

Rep

ublic

Po

land

Gre

ece

Lith

uani

a

Luxe

mbo

urg

… ja kontakttundide arv on suhteliselt väike Figure D4.1

Kontakttundide arv aastas põhikooli kolmandas astmes (2018)

0 100 200 300 400 500 600 700 800 900

1 0001 1001 2001 300

Cos

ta R

ica

Chi

le

Mex

ico

Latv

ia

Uni

ted

Sta

tes

Col

ombi

a

Sco

tland

(U

K)

New

Zea

land

Au

stra

lia

Net

herla

nds

Sw

itze

rlan

d

Can

ada

Ger

man

y

Irel

and

Sp

ain

EU

23 A

vera

ge

Isra

el

OE

CD

ave

rage

Fra

nce

Fle

mis

h C

omm

. (B

elg

ium

)

Nor

way

Fre

nch

Com

m. (

Bel

giu

m)

Lith

uani

a

Slo

vak

Re

publ

ic

Hun

gary

Slo

veni

a

Icel

and

Italy

Cze

ch R

epub

lic

Gre

ece

Po

rtug

al

Jap

an

Au

stri

a

Est

on

ia

Fin

lan

d

Ko

rea

Tur

key

Rus

sian

Fed

erat

ion

Po

lan

d

Hours per year

Ka õpilaste kohustuslik õppeaeg on lühem kui enamikus OECD riikides… Joonis D1.1

Kohustuslik õpetamise aeg üldhariduses (2019)

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

Hu

nga

ry

Lat

via

Po

lan

d

Tu

rke

y

Fin

land

Slo

veni

a

Ru

ssia

n F

ede

ratio

n

Au

stri

a

Est

on

ia

Ko

rea

Slo

vak

Re

pub

lic

Fle

mis

h C

omm

. (B

elg

ium

)

Fre

nch

Co

mm

. (B

elg

ium

)

Gre

ece

Sw

ed

en

Cze

ch R

epu

blic

EU

23

ave

rag

e

Lith

uan

ia

Jap

an

Ge

rma

ny

Ital

y

OE

CD

ave

rag

e

Ice

lan

d

Sw

itze

rlan

d

No

rwa

y

Sp

ain

Lux

em

bo

urg

Fra

nce

Ch

ile

Ire

lan

d

Po

rtug

al

Ca

nad

a

Me

xico

Ne

the

rlan

ds

Isra

el

Un

ited

Sta

tes

Co

lom

bia

Co

sta

Ric

a

De

nm

ark

Au

stra

lia

Primary Lower SecondaryTotal number of compulsory instruction hours

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Russ

iaEs

toni

aVi

et N

amSh

angh

ai (C

hina

)Li

thua

nia

Geo

rgia

Latv

iaBu

lgar

iaCz

ech

Repu

blic

Croa

tiaN

orw

aySw

eden

Den

mar

kRo

man

iaAl

berta

(Can

ada)

Slov

enia

Hun

gary

Slov

ak R

epub

licEn

glan

d (U

K)Fi

nlan

dKa

zakh

stan

Uni

ted

Stat

esJa

pan

OEC

D a

vera

ge-3

1Ita

lyN

ew Z

eala

ndCA

BA (A

rgen

tina)

Aust

riaKo

rea

Mex

ico

Uni

ted

Arab

Em

irate

sSp

ain

Colo

mbi

aM

alta

Isra

elFr

ance

Icel

and

Flem

ish

Com

m. (

Belg

ium

)Si

ngap

ore

Portug

alTu

rkey

Belg

ium

Net

herla

nds

Chile

Braz

ilSo

uth

Afric

aSa

udi A

rabi

a

… aga seda tasakaalustab vähemalt osaliselt tunniaja tõhusam kasutamine

TALIS

Figure I.2.5

Tüüpilises klassis tegelikult õpetamisele ja õppimisele kulutatava aja keskmine osakaal (2018)

Koolijuhtidel on suhteliselt rohkem vastutust, aga nad teenivad vähem kui nende kolleegid

enamikus OECD riikides

Eestis võetakse enamik otsuseid vastu kooli tasandil… EAG 2018

Tabel D6.2

Avaliku sektori põhikoolide eri valitsemistasanditel vastuvõetavate otsuste osakaal teemade kaupa (2017)

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Organisationof instruction

Personnelmanagement

Planning andstructures

Resourcemanagement

Central State Provincial/ regional Sub-regional Local School Multiple levels

Estonia OECD average

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Organisation ofinstruction

Personnelmanagement

Planning andstructures

Resourcemanagement

…aga koolijuhtide palgad on OECD riikidest ühed madalamad Joonis D3.5

Põhikoolijuhtide tegelikud palgad (2017)

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

En

gla

nd (

UK

)

Au

stra

lia

Un

ited

Sta

tes

Ne

ther

lan

ds

Au

stri

a

Fle

mis

h C

omm

.…

Fre

nch

Co

mm

.…

De

nma

rk

Italy

Fin

lan

d

Ne

w Z

eal

an

d

Fra

nce

Isra

el

OE

CD

ave

rag

e

Co

sta

Ric

a

Sco

tland

(U

K)

EU

23 A

vera

ge

No

rwa

y

Po

rtu

ga

l

Sw

ede

n

Ice

land

Slo

ven

ia

Ch

ile

Po

lan

d

Cze

ch R

epu

blic

Gre

ece

Est

on

ia

Tu

rke

y

Latv

ia

Equivalent USD converted using PPPs

Koolijuhid teenivad veidi rohkem kui teised kõrgharidusega töötajad Eestis, aga siiski alla OECD keskmise Joonis D3.1

Põhikoolijuhtide palgad teiste kõrgharidusega töötajate palkade suhtes (2017)

00,20,40,60,8

11,21,41,61,8

22,2

En

gla

nd (

UK

)

Co

sta

Ric

a

Po

rtu

ga

l

Au

stra

lia

Latv

ia

Isra

el

Ch

ile

Fin

land

Italy

Ne

w Z

eal

an

d

Fra

nce

EU

23 A

vera

ge

OE

CD

ave

rag

e

Fle

mis

h C

omm

.…

Sco

tland

(U

K)

Fre

nch

Co

mm

.…

Ne

ther

land

s

Slo

ven

ia

Sw

ede

n

De

nma

rk

Gre

ece

Un

ited

Sta

tes

Au

stri

a

Est

on

ia

Po

lan

d

No

rwa

y

Cze

ch R

epu

blic

Tu

rke

y

School heads earn more than tertiary-educated workers

School heads earn less than tertiary-educated workers

Kokkuvõte

• Kõrgharidusega inimeste osakaal on suhteliselt kõrge, aga kõrgkooli astunutel on probleeme lõpetamisega.

• Kõrghariduskulutuste kasv on tulnud peamiselt avalikust sektorist.

• Naised omandavad märgatavalt suurema tõenäosusega kõrghariduse, aga nende tööhõive ja sissetulekud tööturul on väiksemad on kui meestel.

• Kutsehariduses õpib suhteliselt vähe inimesi ja enamik õppijaid on koondunud kolme õppevaldkonda.

• Õpetajate ja koolijuhtide palgad on madalamad kui enamikus teistes OECD riikides.

Aitäh!

Jälgige meid:

@OECDEduSkills @EduSkills OECD @EduSkills OECD

Lisainfo: Education at a Glance 2019 ja täielikud indikaatorite andmedwww.oecd.org/education/education-at-a-glance-19991487.htm