Embed Size (px)
Citation preview
1. Eelmise mesindusprogrammi rakendamisel saavutatud tulemused.
a) mesindusaasta jooksul tehtud kulutuste koondarvestus (eurodes) meetmete kaupa1.
Eesti rakendab programmiperioodil 2013-2016 kuuest võimalkust abikõlbulikust meetmest
nelja. Nimetatud meetmeteks on tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele,
kahjurite, mesilaste haiguse, eriti varroatoosi tõrje, meetmed mee füüsikalis-keemilisi
analüüse tegevate laborite toetamiseks ja toetusmeetmed mesilasperede hulga
suurendamiseks ühenduses. Programmi kavandatud eelarve täideti esimesel aastal 92% ja
teisel aastal 94% ulatuses.
Tabel 1. Mesindusprogramm 2013-2016 kahe esimese aasta jooksul väljamakstud summad,
€.
Aasta A B D E Kokku
2013/2014 115 450 5 491 21 550 9 170 151 660 2014/2015 119 620 4 460 21 547 10 259 155 886 Abikõlbulikud meetmed:
A tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; B kahjurite, mesilaste haiguse, eriti varroatoosi tõrje;
C mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine (EE ei kasutanud); D mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust; E toetusmeetmed mesilasperede hulga suurendamiseks ühenduses; F koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate
rakendusuuringute programmi täitmisele (EE ei kasutanud).
b) saavutatud tulemused iga rakendatud meetme jaoks kehtestatud tulemusnäitajate abil.
Programmperioodil 2013-2016 on kõigi nelja rakendatava meetme tegevused toimunud
plaanipäraselt.
A. Meetme tehnilise abi mesinikele ja nende organisatsioonidele olulisemateks tulemusteks
võib pidada mesinike erialaste teadmiste ja oskuste suurendamist teavitamise ja nõustamise
kaudu vabariiklikel või piirkondlikel teabepäevadel. Samuti on tulemuslik olnud
väiketrükiste, programmi veebilehe ja videofilmide mesinikke teavitav toime.
Mesinduskursuste kaudu on 2 aasta jooksul saanud mesindusalase algõppe ja liitunud
mesindussektoriga ligikaudu kakssada mesindushuvilist ning 60 mesinikku on läbinud
täiendõppekursused.
B. Kahjurite, mesilaste haiguse, eriti varroatoosi tõrje meetme raames on olulisel kohal olnud
erinevate varroatoositõrje ravimite ja vahendite testimine mesilates ning saadud tulemuste
alusel sobivaimate varroatoosi seire- ja tõrjemeetodite tutvustamine ja propageerimine
mesinikele. Samuti on sellekohaseid nõuandeid jagatud paljudel teabepäevadel, infolehes
1 Sisaldab andmeid mesindusprogrammi 2013-2016 kahe esimese mesindusaasta kohta seisuga 01.03.2016
„Mesinik“ ja väiketrükises. Mesindusprogrammi perioodil 2013-2016 on valmimas
varroatoositõrje teemal video-õppefilm, mida saavad kasutada kõik mesindushuvilised.
D. Kolmanda Eestis rakendatava meetme (mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide
toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust)
tulemusena uuritakse igal aastal Eesti meeturult kogutud 150 meeproovi peamisi
kvaliteedinäitajaid, sealhulgas mee õietolmukooslusi ja erinevate suhkrute sisaldust. Nende
uuringute tulemused võimaldavad jälgida ja hinnata Eesti meeturu olukorda ja anda
mesinikele soovitusi. Näiteks, kuidas tagada võimalikult kõrge mee kvaliteedi tase ja vältida
mee tootmisel või käitlemisel mee kvaliteeti ohustavaid vigu.
E. Meetme toetusmeetmed mesilasperede hulga suurendamiseks ühenduses on eelnevate
mesindusprogrammi perioodide raames 8 aasta vältel tehtud mesilaste tõuaretustööd. Selle
tegevuse raames on välja kujundatud kraini, itaalia ja buckfast-mesilaste tõuaretusmesilad.
Edasiseks jätkuaretuseks ja paljundamiseks on välja valitud sobivaimad tõuliinid ning
jätkatakse tõuomaduste kinnistamist. Tõuaretustöös on kasutusele võetud
kunstseemendamine, mis võimaldab kiirendada sobivate ristamiskombinatsioonide
saavutamist ja hindamist.
Tabel 2. Meetmepõhiste tulemusnäitajate täitmine2
Kavandatavad tulemused Kahe aastaga saavutatud tulemused Meede 1 Mesinike nõustamise raames on
mesindusprogrammi veebilehel käivitatud nõustamisrubriik, toimib küsimuste-vastuste rubriik.
Toimib mesindusteemaline nõustamisrubriik mesindusprogrammi veebilehel. Mesinikud kasutavad aktiivselt ka nõustamisvõimalust telefoni teel ning nõustaja külastab mesilaid. Nõustaja on aktiivselt kajastanud mesinike nõustamise alameetme tegevust veebis ja andnud mesindusalaseid konsultatsioone nii Eesti mesinike teabepäevadel kui piirkondlikel õppe- ja teabepäevadel.
Läbi on viidud Eesti mesinike (sh. koolitajate aktiivi) teabepäevad.
Kokku korraldati 8 vabariiklikku Eesti mesinike teabepäeva 59,75 tunni mahus.
Piirkondlikele ühendustele on korraldatud õppe- ja teabepäevi. Eesti erinevates piirkondades on viidud läbi vähemalt neli mesinduskursust.
Piirkondlikes mesinike ühendustes korraldati kokku 105 mesinike õppe- ja teabepäeva 249 tunni mahus. Vastavalt mesindusorganisatsioonide koostöökavale korraldati 6 mesinduskursust algajatele ja 2 edasijõudnutele, kokku 480 tunni mahus.
Vähemalt viie elektroonilise vaatlusmesila võrgustiku toimimine, mesinike pidev informeeritus mesilaste korjetingimuste olukorrast ja muutustest;
Toimib võrgustik 8 elektroonilise vaatlusmesilaga. Kogutud informatsioon on veebis kättesaadav.
Mesinike teavitamiseks on Mesinike teavitamiseks on perioodiliselt
2 Sisaldab andmeid mesindusprogrammi 2013-2016 kahe esimese mesindusaasta kohta seisuga 01.03.2016
perioodiliselt – vähemalt neli (võimalusel kuni kuus) korda aastas – antud välja ja levitatud mesindusalast infolehte “Mesinik”, mesindusalase jooksva teabelevi vajadusteks vähemalt kaks erinevat teabe- ja õppematerjali trükist ning lisaks üks õppefilm aastas. Samuti on levitatud kogu teavet mesindusprogrammi veebilehe kaudu.
välja antud ja levitatud mesindusalast infolehte “Mesinik” 12 korda (6 korda aastas) kahe aasta jooksul. Mesindusalase jooksva teabelevi vajadusteks on koostatud ja levitatud 6 väiketrükist. Koostati 2 õppefilmi. Toimib Eesti Mesindusprogrammi veebileht: www.mesindusprogramm.eu
Mesilates on välja töötatud (ja/või uuritud) ja rakendatud uusi efektiivsemaid või tööviljakust suurendavaid tehnilisi seadmeid ja tehnoloogilisi lahendusi.
Töötati välja ja valmistati prototüübid kahele raamitüübile (Eesti ja Langstroth) kasutatav vahasulataja harrastusmesinikule ja aurugeneraator. Töötati välja ja valmistati meepumba esialgsed katseeksemplarid.
Rahvusvaheline koostöö ja teabevahetus Põhjamaade, Baltimaade ja teiste Euroopa Liidu riikide mesindusorganisatsioonidega on tihenenud.
Osaleti: 30. -31. jaanuar 2014 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu aastakoosolekul ja teaduskonverentsil Malmös; 29. -30. jaanuar 2015.a. Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu aastakoosolekul ja teaduskonverentsil Kopenhaagenis; 14.-15.märts 2015.a rahvusvahelisele teadus-tehnilisele mesinduskonverentsil Valgevenes; 21.märtsil 2015.a. mesinike kevadkonverentsil ja mesindusnäitusel Lätis.
Meede 2 Kahes mesilas on tehtud varroalestade arvukuse jooksva diagnostika seirevaatlusi ja välitöid. Lisaks on võimalusel kaasatud vähemalt kaks vabatahtlikku testmesilat, mida toetatakse varroatoosiravi vahendite soetamisega; Testitud on erinevaid varroalesta tõrjevahendeid ja varroatoosiravi meetodeid, hinnatud nende efektiivsust ja võimalikke kõrvaltoimeid.
Kahes mesilas tehti varroalestade arvukuse jooksvaks diagnostikaks seirevaatlusi ja välitöid, testiti erinevaid ravimeetodeid, hinnati nende efektiivsust ja võimalikku kõrvaltoimet. Kaasati 1 vabatahtlik testmesila.
Seiretulemuste analüüsi põhjal on koostatud kokkuvõtted ja nõuanded mesinikele, mis on avaldatud õppe- ja teabematerjalidena veebilehel ning levitatud teabepäevadel.
Seiretulemuste analüüsi põhjal koostatud kokkuvõtteid ja nõuandeid on esitatud piirkondlikel õppe- ja teabepäevadel ning Eesti mesinike teabepäevadel.
Programmiperioodi kolme aasta Koostati varroatoositeemaline õppefilm. 2.
jooksul on koostatud ja avaldatud ning mesinike hulgas levitatud vähemalt üks varroatoositeemaline väiketrükis ja üks õppefilm.
aasta II poolaastal koostati väiketrükis.
Meede 3 Mee põhiliste füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste kvaliteedinäitajate osas on kõigil kolmel aastal kogutud ja analüüsitud a´150 meeproovi.
Kahe aasta jooksul koguti ja analüüsiti kokku 300 meeproovi (2 x 150) organoleptilisi kvaliteedinäitajaid ja 300 (2 x 150) meeproovi osas tehti füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate analüüs.
Meeproovidest on igal kolmel aastal tehtud 75 õietolmuanalüüsi.
Uuriti kokku 150 (2 x 75) meeproovi õietolmu sisaldust. Sealhulgas kontrolliti botaanilise liigi paikapidavust.
Meeproovidest on igal kolmel aastal suhkrute määramisel kogutud ja analüüsitud 50 meeproovi.
300 meeproovi hulgast määrati suhkrud 100-st (2 x 50) meeproovist.
Meeanalüüside tulemuste põhjal on mesinikele koostatud õppe- ja teabematerjal nõuannete ja soovitustega, mis on trükitud, levitatud ja avalikustatud veebilehel. Lisaks on programmiperioodi kolme aasta jooksul koostatud ja mesinike hulgas levitatud vähemalt üks meekvaliteedi teemaline õppefilm.
Meeanalüüside tulemuste põhjal on jagatud soovitusi ja nõuannet piirkondlikel õppe ja teabepäevadel ning Eesti mesinike teabepäevadel. Koostati õppefilm teemal „Kvaliteetse mee tootmine ja turustamine“ ning väiketrükis „Mesiniku meelespea: mee kvaliteet“ (kordustrükk).
Meede 4 On koostatud ja rakendatud Eestis mesilasperede suurendamise ja tõuparandustöö korraldamise detailne 3-aastane tegevuskava ja tõumesilatele mesilasemade seemendamise alane ühtne tegevusjuhend.
Koostati 3-aastane tõuparandustöö tegevuskava ja mesilasemade seemendamise tegevusjuhend, mõlemaid rakendatakse.
Tõumaterjali hindamismetoodikat on rakendatud vähemalt kolmes tõumesilas.
Hindamismetoodikat on rakendatud kolmes tõumesilas (tõuparandustöö keskuses).
Vähemalt kolmes tõumesilas on rakendatud mesilasemade seemendamist, mille tulemus on edukalt seemendatud ja munevad mesilasemad vastavalt buckfasti, itaalia ja kraini tõumesilates.
Kolmes tõumesilas on rakendatud mesilasemade seemendamist.
Mesinikele on koostatud teabematerjal mesilastõugude pidamise ja paljundamise kohta.
Koostati teabematerjale mesilastõugude pidamise ja paljundamise kohta. Veebilehel on info avaldatud.
2. Mesilasperede arvu kindlaksmääramise meetod
Statistilisi andmeid mesinduse kohta kogub ja avaldab Statistikaamet võttes arvesse
põllumajanduslike majapidamiste ja kodumajapidamiste andmeid. Põllumajanduslike
majapidamiste andmeid kogutakse regulaarselt (igal aastal) spetsiaalse mesilasperede
uuringuga. Lisaks kogutakse mesilasperede andmeid ka põllumajanduslike majapidamiste
struktuuri uuringu käigus iga kolme-nelja aasta järel. Põllumajanduslike majapidamiste
struktuuri uuringut korraldatakse Euroopa Liidu riikides ühtse metoodika järgi alates 1966.
aastast, iga kümne aasta järel kõiki põllumajanduslikke majapidamisi hõlmava
põllumajandusloendusena ja põllumajandusloenduste vahelistel aastatel valikuuringuna.
Põllumajanduslike struktuuriuuringute ja põllumajandusloenduste tulemustes avaldatakse ka
mesilasi pidavate majapidamiste arv.
Põllumajanduslikud kodumajapidamised on väga väikesed põllumajandussaadusi oma
tarbeks tootvad üksused, kus tootmise struktuur ja maht on väga stabiilne. Seega kogutakse
nende andmeid harvem, üldjuhul üks kord kümne aasta jooksul, viimati kombineerituna
2011. a rahvaloenduse ja 2012. a sotsiaaluuringutega valikvaatlusena.
Iga-aastase mesilaperede uuringu andmed kogutakse põllumajanduslikelt majapidamistelt
vaid mesilasperedega majapidamisi hõlmava valikvaatlusega. Valikvaatluse valim võetakse
regulaarselt uuendatavalt üldkogumilt, mille koostamisel arvestatakse nii Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris registreeritud
mesilasperedega põllumajanduslikke majapidamisi, põllumajandusloendustest ja
põllumajanduse struktuuriuuringutest selgunud mesilaperedega majapidamisi kui ka teistest
allikatest saadud infot mesilasperedega põllumajanduslike majapidamiste kohta (sh ka
äriregistri alusel uuendatav statistiline majandusüksuste register ning mahepõllumajanduse
register).
Põllumajanduslikud majapidamised esitavad mesinduse aastaaruande (s.h. talvituma pandud
mesilasperede arvu) iga aasta 25. jaanuariks. Põllumajanduslike majapidamiste iga-aastase
mesilasperede uuringuga selgunud mesilasperede arvule liidetakse avaldamisel viimane
teadaolev mesilasperede arv kodumajapidamistes. Andmed avaldatakse igal aastal aasta lõpu
ehk 31. detsembri seisuga. Tegemist on talvituma pandud mesilasperede arvuga.
4. Liikmesriigi mesindussektori vajaduste hindamine.
Mesindus on Eestis läbi aegade kuulunud maalähedase elulaadi juurde, andes mesinikele
meetoodangu turustamise kaudu sissetulekut ja rikastades elanike toidulauda
kõrgekvaliteedilise tervisliku meega. Mesilastel on oluline roll aia- ja põllukultuuride ning
looduslike taimeliikide tolmeldamisel, tagades muu hulgas ka looduslike taimekoosluste
tasakaalu ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise. Eesti looduslike taimekoosluste meekorje
potentsiaal on teadlaste hinnangul vähemalt 150 000 või enamgi mesilasperet. 2015.a
esialgsetel andmetel oli Eestis 48 000 mesilasperet.
2015.a läbiviidud Eesti mesindussektori struktuuriuuringu kohaselt tegutseb Eestis erinevaid
mesindusorganisatsioone. Mesinikud on koondunud nii professionaalsetesse ühendustesse kui
ka pikaaegsete traditsioonidega piirkondlikesse aianduse ja mesinduse seltsidesse. Suuremad
üleriigilised organisatsioonid on enam kui pooletuhande liikmega Eesti Mesinike Liit ja
poolesaja liikmega Eesti Kutseliste Mesinike Ühing. Enamus (79%) uuringu käigus
küsitlusele vastanutest kuulus mõne mesindusorganisatsiooni liikmeskonda. Peaaegu kõik
(98%) hindasid, et liikmeks olek on olnud neile abiks ja toeks. Sarnaselt eelmistele
mesindusprogrammi perioodidele kaasatakse programmi tegevustesse nii kutseliste kui
hobimesindusega tegelevad organisatsioonid. Mesindusprogrammi tegevuste kohta
avaldatakse informatsiooni veebi (www.mesindusporgramm.eu) ja ajakirjanduse vahendusel,
seega saavad mesindusprogrammi tegevustes osaleda ka erialaorganisatsiooni mittekuuluvad
mesinikud. Eesti mesindussektori probleemiks on ka mesinike kõrge keskmine vanus, mis
läheneb 60 eluaasta piirile. Selleks, et tagada Eesti mesinduse järjepidevus ja vajalik
meetootmise tase, suureneb vajadus tuua mesindussektorisse uusi mesinikke. Seetõttu peame
oluliseks kaasata mesindusprogrammi tegevustesse nii kutselisi-, hobimesinikke kui ka
mesindusega alustajad.
Eestile on iseloomulik põhjamaiselt jahe kliima ja pikk ning külm talv. Mesilaste talvitumine
Eesti kliimatingimustes kestab kuni 6 kuud ja võib põhjustada ebasoodsate olude korral
mesilasperede suurt hukkumist. Talvekahjusid suurendab varroatoosi ja teiste mesilashaiguste
mõju. Eestis on kolmel aastal läbiviidud mesilasperede suremuse uuringut COLOSS (honey
bee colony loss and survival survey), mille kohaselt hukkus 2013.a 26%, 2014.a 11% ja
2015.a 20% uuringus osalenud mesinike mesilasperedest. Seega on vajadus varroatoosi ja
teiste mesilashaigustega tegelemise suur.
Viimase kümne aasta jooksul on meetoodang Eestis olnud keskmiselt 800 tonni aastas, kuid
aastati on see olnud väga kõikuv – 501 tonnist 2008. aastal 1155 tonnini 2014. aastal. 2015.
aastal oli mee toodang läbiviidud uuringu põhjal arvutatuna 971 tonni. Alates 2007. aastast
on keskmine meetoodang ühe mesilaspere kohta olnud üle 20kg aastas, 2014. aastal oli see
Statistikaameti andmetel 25kg. 2015. aastal oli keskmine mee saagikus läbiviidud uuringu
põhjal arvutatuna 20kg mesilaspere kohta. Keskmine saagikus on kõrgem kutselistel
mesinikel ja oluliselt madalam väiketootjatel. 2015.a läbiviidud uuringu kohaselt oli
kutselistel mesinikel saagikus mesilaspere kohta 32kg ning hobimesinikel 14kg. Samas olid
hinnangulised keskmised tootmiskulud toodetud meekilogrammi kohta kutselistel mesinikel
madalamad. Seega peame oluliseks parimate mesinduspraktikate vahetamist kutseliste ja
hobimesinike vahel ning rahvusvahelist koostööd teiste riikide mesinikega.
2015.a läbiviidud uuringu kohaselt oli Eestis populaarseimaks mee turustuskanaliks 2014. ja
2015. aastal otse tarbijale müük omast kodust või müügipunktist. Mee siseturumaht ehk
tarbimine oli Statistikaameti andmetel (bilansimeetodil leituna) 2014. aastal kokku
1163 tonni ja elaniku kohta 880 grammi ning viimastel aastatel on näha kasvutrendi. Seega
peame oluliseks toetada mesinikke toodete turustamisel ja mesindustoodete väärtuse
suurendamisel.
Mee väliskaubandusbilanss on Eestis läbi aastate olnud negatiivne ning mett on imporditud
oluliselt rohkem kui eksporditud. Viimastel aastatel on Eestisse mett imporditud ligikaudu
200 tonni aastas, sellest suurem osa EL-i liikmesriikidest. Mett on Eestist eksporditud
suhteliselt juhuslikult üksikutesse riikidesse ning väikestes kogustes. Toetamaks meetootmise
suurendamist ja võimalikku eksporti oleme planeerinud mesindusprogrammi raames
erinevaid mee kvaliteedianalüüse ja kestvuskatseid.
2015.a läbiviidud mesinike küsitlusele vastanutest oli valdav enamus (70%) 2015. aastal
osalenud mõnel mesindusalasel koolitusel, sealhulgas kutselistest mesinikest kõik vastanud.
Hobimesinike ja väiketootjate seas oli koolitusel osalenute osakaal väiksem, kuid ka nende
hulgast oli enamus (59%) osalenud. Tulevikus oleks kolmveerand vastanud mesinikest
huvitatud mesilaste haiguste ja kahjurite teemalistest koolitustest. Pooled vastanutest oleks
huvitatud mee turu ja turundamise ning mesilaste aretuse alastest koolitusest. Seega
kavandame koolitustega jätkamist.
Arvestades Eesti mesindussektori praeguse olukorra parandamiseks kõige otstarbekamaid
arendussuundi ja ühtlasi jätkates eelmiste mesindusprogrammide perioodil alustatud
arendustegevusi ja kinnistades nende tulemusi on Eesti mesindusprogrammi 2016-2019
tegevussuundadeks valitud järgnevad meetmed:
A. Tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele.
B. Kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje.
D. Mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel
oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust.
5. Mesindusprogrammi eesmärkide kirjeldus ning seos nende
eesmärkide meetmete vahel
Mesindusprogrammi 2016-2019 peamine eesmärk: arendada ja tugevdada Eesti
mesindussektorit, suurendada mesinike erialaste teadmiste ja oskuste taset, tõstes
mesindustegevuse efektiivsust ja parandades sealjuures mesindussaaduste tootmise tingimusi
ja turustamise võimalusi.
Meede A Tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele.
Eesmärk: parandada mesindussektori arenguvõimalusi ja jätkusuutlikkust ning laiendada
mesindussektori kandepinda ja suurendada sektori tootmis- ja turustamisalast
konkurentsivõimet.
Alameesmärgid:
arendada ja laiendada mesinikele suunatud mesindusalase teavitamise ja nõuande
võimalusi nii trükiste kui elektroonsete teabelevikanalite kaudu, sealhulgas
mesindusprogrammi veebilehe vahendusel;
propageerida ja rakendada õppuste ja teabepäevade kaudu mee tootmise
progressiivseid tehnoloogilisi lahendusi rõhuasetusega korpustarudega mesinduse
tehnoloogiale ja teistele kaasaegsetele kõrge tööviljakusega meetoditele, suurendades
selle abil mee ja teiste mesindussaaduste toodangut;
suurendada mesinduse kandepinda ja mesinike arvu, tugevdada kohalike ja
piirkondlike mesinike ühenduste võimekust, korraldades mesindusalast alg- ja
täiendõpet, sealhulgas mesinduskursuseid Eesti erinevates piirkondades ning mesinike
kontaktset erialast nõustamist;
parandada mee ja teiste mesindussaaduste turustamist tootearendusalase teavitamise ja
mesinike ühistulise koostöö kaudu;
arendada mesinike ja nende ühenduste rahvusvahelist koostööd, kontaktide loomist ja
teabevahetust teiste Euroopa Liidu liikmesriikide mesinikega ja nende
organisatsioonidega.
Meede B Kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje
Eesmärk: vähendada mesilashaiguste tõttu mesilasperede nõrgenemisest ja hukkumisest
tekkivaid kahjusid mesinduses, parandada mee tootmise tasuvust ning suurendada
meetoodangut.
Alameesmärgid:
Eesti kliimatingimustesse sobivate efektiivsete ja ökonoomsete varroatoosi seire ja
tõrje erinevate meetodite ja kombineeritud tõrjeskeemide väljatöötamine, testimine ja
mesinike hulgas propageerimine;
uurida, testida ja propageerida mesinike hulgas integreeritud varroatoositõrje
meetodeid ja mitmeetapilisi tõrjeskeeme rakendamiseks nii mahe- kui tavamesilates;
töötada välja ja rakendada Eestis ameerika haudmemädaniku seire ja tõrje
tegevuskava ning selle ühtne tegevusjuhend, mille baasil viia mesinikeni teadmised ja
oskused ameerika haudmemädaniku seire ja profülaktika tegevusteks;
seireuuringute kaudu selgitada välja ameerika haudmemädaniku levimust Eesti
erinevate piirkondade mesilates ja juhendada mesinikke haigusohu likvideerimisel.
Meede D Mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata
mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust
Eesmärk: hinnata ja tõsta Eestis toodetava ja turustatava mee kvaliteeti ja omadusi, mis aitab
arendada Eesti mesindust ja korrastada meeturgu.
Alameesmärgid:
tõhustada mee kvaliteeti iseloomustavate erinevate näitajate laboratoorset määramist
ja suurendada vastavat laboratoorset võimekust;
hinnata Eesti meeturul pakutava mee kvaliteedinäitajaid ja nende vastavust nõuetele
ning anda mesinikele juhiseid ja soovitusi mee kvaliteeti säästvate tehnoloogiliste
käitlemisvõtete rakendamiseks;
viia läbi Eesti mee iseloomulike koostisosade ja eriomaduste uuring;
kontrollida ja hinnata tüüpilise Eesti mee kvaliteeti iseloomustavate näitajate muutusi
pikaajalisel säilitamisel.
6. Detailne kirjeldus määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 55 lõikes 4
loetletud meetmetest, sealhulgas hinnangulised kulud ja
rahastamiskava aastate ja meetmete kaupa
Tabel 4. Hinnangulised kulud ja rahastamiskava aastate ja meetmete kaupa
I aasta II aasta III aasta
A Tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele
105 100 122 100 122 100
B Kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje
12 000 17 000 17 000
C Mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine
0 0 0
D mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust
48 500 26 500 26 500
E Toetusmeetmed mesilaspere hulga suurendamiseks liidus
0 0 0
F Koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele
0 0 0
G Turujärelvalve teostamine 0 0 0 H Toodete kvaliteedi parandamine turutoodete tõhusamaks täiustamiseks
0 0 0
Tabel 5. Hinnangulised kulud ja rahastamiskava aastate, meetmete alameetmete kaupa
Mesindusprogramm 2016-2019 - Eelarve
Tähis Meetme või alameetme
nimetus 2016/2017 2017/2018 2018/2019
A. Tehniline abi mesinikele ja
nende organisatsioonidele
A.1. Programmi juhtimine ja tehniline teostamine
Kokku A.1 kulud. 30 400 30 400 30 400
A.2. Mesinike nõustamise ja transpordikulud
Kokku A.2 kulud 9 000 9 000 9 000
A.3. Piirkondlike teabepäevade korraldamine
Kokku A.3 kulud 13 500 15 000 16 000
A.4. Vabariiklike teabepäevade korraldamine
Kokku A.4 kulud 7 400 7 400 8 400
A.5. Mesinduskursuste korraldamine, 3 / 3 / 4 tk.
Kokku A.5. 16 500 16 500 22 000
A.6. Mesindusalase teabematerjalid ja teabelevi
Kokku A.6 kulud 24 300 38 800 31 300
A.7. Rahvusvahelised üritused ja koostöö
Kokku A.7 kulud 4 000 5 000 5 000
A. Tehniline abi mesinikele ja
nende organisatsioonidele kulud
kokku:
105 100 122 100 122 100
B.
Kahjurite, mesilaste
haiguste, eriti varroatoosi
tõrje
B.1.
Meetme tegevuste juhtimine, Ameerika haudmemädanik (AHM) seire- ja tõrjekava koostamine ja rakendamine, usaldusmesinike-inspektorite väljaõpe ja rakendamine
Kokku B.1 kulud 6 000 8 000 8 000
B.2.
Varroatoosi, AHM ja teiste mesilashaiguste seire- ja tõrje-meetodite ning –vahendite efektiivsuse hindamine, tulemuste analüüs ja levitamine, AHM ja teiste seireproovide laboratoorsed analüüsid
Kokku B.2 kulud 6 000 9 000 9 000
B. Kahjurite, mesilaste haiguste,
eriti varroatoosi tõrje kulud kokku 12 000 17 000 17 000
D.
Mesindustoodete
analüüsimise
laboratooriumide
toetamine eesmärgiga
aidata mesinikel oma
tooteid turustada ja
suurendada nende
väärtust
D.1. Meeproovide kvaliteedi analüüsid
Kokku D.1 kulud 13 000 19 000 19 000
D.2. Meeproovide kestvuskatsed
Kokku D.2 kulud 4 000 4 000 4 000
D.3. Mee omaduste ja koostisosade süvauuring
Kokku D.3 kulud 28 000 0 0
D.4.
Meetme juhtimine, meeproovide kogumine, analüüsitulemuste töötlemine, aruannnete koostamine ja esitamine, mesinike nõustamine ja teavitamine mee kvaliteedi alal
Kokku D.4 kulud 3 500 3 500 3 500
D. Mesindustoodete analüüsimise
laboratooriumide toetamine
eesmärgiga aidata mesinikel oma
tooteid turustada ja suurendada
nende väärtust kulud kokku 48 500 26 500 26 500
Kokku mesindusprogrammi kulud,
€ 165 600 165 600 165 600
7. Liikmesriikide kehtestatud kriteeriumid, millega välditakse
topeltrahastamist.
Mesindusprogrammi 2016-2019 koostamise aluseks on järgmised õigusaktid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse
põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ)
nr 1234/2007;
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2015/1366, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses toetusega
mesindussektorile;
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1368, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks seoses toetusega
mesindussektorile;
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, vastu võetud 19.
novembril 2014. a. (RT I, 04.12.2014, 3).
Mesindusprogrammi 2016-2019 raames läbiviidavaid tegevusi ei rahastata muude Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika meetmete kaudu. Mesindus ei saa Eestis suunatud
struktuuriabi ega riiklikku toetust.
8. Iga valitud meetme tulemusnäitajad. Liikmesriigid valivad
vähemalt ühe asjakohase tulemusnäitaja meetme kohta
A Tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele
Tulemusnäitaja:
I aasta: Toimunud piirkondlikke ja vabariiklikke õppusi 160 tundi,
Korraldatud 3 mesinduskursust, 60 osalejat,
Info-teabeleht „Mesinik“ on ilmunud 6 korda, tiraaž 800 eks. Trükitud 2 väiketrükist, tiraaž 1000 eks.
II aasta: Toimunud piirkondlikke ja vabariiklikke õppusi 170 tundi,
Korraldatud 3 mesinduskursust, 60 osalejat,
Info-teabeleht „Mesinik“ on ilmunud 6 korda, tiraaž a`800 eks. Trükitud 2 väiketrükist, tiraaž a`1000 eks.
III aasta: Toimunud piirkondlikke ja vabariiklikke õppusi 200 tundi,
Korraldatud 4 mesinduskursust, 80 osalejat,
Info-teabeleht „Mesinik“ on ilmunud 6 korda, tiraaž a`800 eks. Trükitud 2 väiketrükist, tiraaž a`1000 eks. Trükitud mesindusala õppe-teaberaamat, tiraaž 1000 eks.
B Kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje
Tulemusnäitaja:
I aasta: On tehtud 100 laboratoorset mesilashaiguste analüüsi
II aasta: On tehtud 120 laboratoorset mesilashaiguste analüüsi
III aasta: On tehtud 120 laboratoorset mesilashaiguste analüüsi
D mesindustoodete analüüsimise laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata
mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust
Tulemusnäitaja:
I aasta: Tehtud meeproovide füüsikalis-keemilise kvaliteedi analüüse 150 tk.
Tehtud meeproovide kvaliteedinäitajate kestvusanalüüse 100 tk.
Tehtud mee eriomaduste ja koostisosade süvauuringu meeanalüüse 50 tk.
II aasta: Tehtud meeproovide füüsikalis-keemilise kvaliteedi analüüse 150 tk.
Tehtud meeproovide kvaliteedinäitajate kestvusanalüüse 100 tk.
III aasta: Tehtud meeproovide füüsikalis-keemilise kvaliteedi analüüse 150 tk.
Tehtud meeproovide kvaliteedinäitajate kestvusanalüüse 100 tk.
a 9. Mesindusprogrammi rakendamine
i) liikmesriigi määratud kontaktpunkt, kes vastutab mesindusprogrammide juhtimise eest;
Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 49 lõikele 1
korraldab mesindusprogrammi koostamist Maaeluministeerium. Mesindusprogrammi
2016-2019 kontaktisikuks Maaeluministeeriumis on Liina Jürgenson. Postiaadress Lai tn
39//Lai tn 41, 15056 Tallinn. E- post [email protected]
Mesindusprogrammi 2016-2019 juhtiv organisatsioon kinnitatakse ministri käskkirjaga.
Käesoleva mesindusprogrammi mesindusorganisatsioonide poolseks koostajaks ja
elluviijaks on Eesti Mesinike Liit. Postiaadress Vilmsi 53G, 10147. E- post
a 9. Mesindusprogrammi rakendamine
ii) järelevalvemenetluse kirjeldus;
Mesindusprogrammi 2016-2019 tegevuste koordineerimiseks moodustatakse
hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti (makseagentuur), Veterinaar- ja Toiduameti ning erinevate
mesindusorganisatsioonide esindajad. Hindamiskomisjon hindab mesindusprogramm
rakendamise tulemuslikkust, mõju ja kvaliteeti juhtiva organisatsiooni poolt mesindusaasta
kohta esitatud tegevuskava ja tegevusaruande alusel. Administratiivset ning kohapealset
kontrolli teostab makseagentuur. Makseagentuur kontrollib halduskontrollis 100% esitatud
kuludokumentidest hindamiskomisjonis kinnitatud aruannete alusel. Lisaks vii
makseagentuur läbi kohapealseid kontrolle, milles kontrollitakse igat taotlejat (Eestis on
üks taotleja) ja 10% ulatuses maksete summast ja teabeürituste üldarvust. Maksete
kohapealne kontroll hõlmab iga alameetme dokumentide kontrolle. Kohapeal vaadatakse
raamatupidamises olemasolevate dokumentide vastavust makseagentuurile esitatutele.
Haldus- ja kohapealsete kontrollide tegemisel lähtutakse Komisjoni rakendusmääruse (EL
2015/1368, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1308/2013 kohaldamiseks seoses toetusega mesindussektorile, artiklist 8.
a 9. Mesindusprogrammi rakendamine
iii) selliste meetmete kirjeldus, mida tuleb võtta juhul, kui toetusesaajatele on tehtud
alusetult makseid, sealhulgas karistused;
Mesindusprogrammi 2016-2019 on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukog
määrusele (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine
turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72,
(EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007; Komisjoni delegeeritud
määrusele (EL) nr 2015/1366, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EL) nr 1308/2013 seoses toetusega mesindussektorile; Komisjoni
rakendusmäärusele (EL) 2015/1368, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks seoses toetusega mesindussektorile;
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele, vastu võetud 19.
novembril 2014. a. (RT I, 04.12.2014, 3).
Mesindusprogrammi 2016-2019 kaudu toetavaid tegevusi hindab maaeluministri
käskkirjaga määratud hindamiskomisjon. Iga mesindusaasta kohta koostab juhtiv
organisatsioon tegevuskava, mis peab vastama Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud
mesindusprogrammile ja sisaldama rakendatavate meetmete elluviimiseks kavandatavate
tegevuste kirjeldust ja toetuseks ettenähtud vahendite jaotust. Hindamiskomisjon jätab
tegevuskava heaks kiitmata, kui see ei vasta Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud
mesindusprogrammile. Heaks kiidetud tegevuskava rakendamise järgselt koostab juhtiv
organisatsioon tegevusearuande, mille kiidab heaks hindamiskomisjon.
Hindamiskomisjon jätab tegevuskava heaks kiitmata, kui see ei vasta heakskiidetud
tegevuskavale. Toetuse saajale hüvitatakse mesindusprogrammi 2016-2019 täitmise
abikõlbulikud kulud heakskiidetud tegevusaruande ja Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ametile (makseagentuurile) esitatud kuludokumentide alusel.
Kui makseagentuur leiab haldus- või kohapealses kontrollis või hindamiskomisjon leiab
aruannet kontrollides, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud
alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse
saajalt tagasi lähtudes Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1368, milles sätestatakse
eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks
seoses toetusega mesindussektorile, artiklist 9 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes
määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Toetusraha tagasinõudmise otsuse teeb
makseagentuur ning peab vajaliku summa järgmisest maksest kinni või nõuab tagasi.
a 9. Mesindusprogrammi rakendamine
iv) sätted, millega tagatakse, et heakskiidetud programm avaldatakse asjaomases
liikmesriigis;
Eestis on mesindusprogrammi tegevuste kohta loodud eraldi veebileht aadressil
http://mesindusprogramm.eu/
a 9. Mesindusprogrammi rakendamine
v) meetmed, mis võetakse selleks, et teha koostööd mesindussektori
esindusorganisatsioonidega;
Mesindusprogrammi 2016-2019 koostamisse kaasati järgmised Eesti mesinduse
esindusorganisatsioonid: Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Eesti
Mesilaste Tõuaretajate Selts, Saaremaa Meetootjate Ühing, Eesti Meetootjate
Ühendus. Käesoleva mesindusprogrammi koostasid Eesti Mesinike Liit, Eesti
Kutseliste Mesinike Ühing, Maaeluministeerium ja Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet. Mesindusprogrammi 2016-2019 hindamiskomisjoni töösse
kaasatakse mesinduse esindusorganisatsioonid.
a 9. Mesindusprogrammi rakendamine
vi) meetodi kirjeldus, mida kasutatakse selleks, et hinnata mesindusprogrammi
meetmete tulemusi asjaomase liikmesriigi mesindussektori jaoks.
Mesindusprogrammi 2016-2019 tulemuslikkust hinnatakse mesindusaasta kohta
koostatava tegevuskava ja tegevusaruande alusel, mis kajastavad iga valitud meetme
Lisas 8 väljatoodud tulemusnäitajaid.
