Eesti 1917. aastal

.

Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana

2. märtsil 1917.a. toimus Tallinnas ülelinnaline streik ja rohkearvulise osavõtjaskonnaga miiting Uuel turul.

Eesti rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise Venemaa koosseisus.

26. märtsil 1917 toimus Petrogradis Eesti autonoomia toetuseks eestlaste korraldatud demonstratsioon, kus kanti hulgaliselt sini-must-valgeid rahvuslippe.

30. märts 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar Jaan Poska.

Nõuandvaks organiks sai tema juures Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus

1917. a mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised. Maapäeva puhul oli tegemist Eesti esimese parlamentaarse rahvaesindusega. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos

kuni aprillini 1919, ajutiseks esimeheks valiti Artur Vallner, keda hiljem asendasid Otto Strandman, Ado Birk ja Kaarel Parts.

Istungjärkude vahel tegutses Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli 1917–1918 Konstantin Päts.

Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamot.

Toimusid ümberkorraldused ja muutused:

• vene ametnikud asendati eestlastega;• asjaajamiskeeleks sai eesti keel;• hakati looma rahvusväeosi (Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk); elavnes poliitiline elu, tekkisid uued erakonnad:

Eesti Rahvameelne Eduerakond kujundati ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond

Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms eesmärgina taotleda Eestile võrdõiguslikku osariigi staatust Vene riigi koosseisus.

Pärast enamlaste riigipööret Venemaal läks võim ka Eestis enamlaste kätte. 27. oktoobril võttis Viktor Kingisepp võimu kubermangukomissarilt Poskalt üle.

Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eeotsas Jaan Anvelt.

Teostati enamlikud reformid: demokraatlikud valitud maakonna-, linna- ja valla omavalitsused

asendati töörahva saadikute nõukogudega; miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart;

kujunes välja ühe partei diktatuur;majanduse vallas: pankade, tööstusettevõtete, äride riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks.

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumise eeldused a) kultuurilised:- haridus, haritlaskonna teke- ärkamisaeg, selle üritused- seltsitegevus

- b) majanduslikud- Talupoeg sai peremeheks- Tööstuslik areng- Linnade eestistumine

- c) poliitilised- Erakondade teke, eestlastest poliitikud1917. aastal: Eesti Demokraatlik Erakond (Tõnisson), Eesti Maarahva Liit (Päts)Eesti Tööerakond (Vilms)- eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes ( kogemus valdadest)- kooperatiiviliikumisega arenes ühistegevus- Autonoomiaseadus 30. märts 1917- Maapäev

Eesti omariikluse väljakuulutamist soodustasid a) Eesti tasandil- vastava poliitilise jõu olemasolu- kahe võimu vaheline aeg- Eesti sidemed välismaaga- rahvas toetas erakondi, mis nõudsid iseseisvumist- enamlaste populaarsus oli väike- kubermangude liitmine- rahvusväeosade loomine

- b) Venemaa tasandil- revolutsioonid, segaduste aeg- Bresti rahuläbirääkimised- sõjaväe nõrkus- enamlaste üleminek diktatuurile- Võimuvaakum

- c) rahvusvahelisel tasandil- Esimene maailmasõda- impeeriumide lagunemine- eeskuju: Poola, Soome

iseseisvusmanifest

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve

on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".Nüüd on see aeg käes.Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõige pealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta.Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enese määramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:

EESTIMAA tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.Iseseisva Eesti Vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. vabariigi piiride lõpulik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud. 

Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim Eestimaa Päästmise Komitee näol.Kõigi naaberriikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlaste, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse.Eesti sõjavägi vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseeritakse.Kuni Eesti Asutav Kogu, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionaalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valtsemise korra lõpulikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses järgmiste juhtmõtete järele peab käima:1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused.3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada.5. Linna- ja maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama.6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal.7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, tööliste küsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokratilistel alustel.E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.Su üle Jumal valvaguJa võtku rohkest õnnista,Mis iial ette võtad sa,Mu kallis isamaa!Elagu iseseisev demokratiline Eesti vabariik!Elagu rahvaste rahu!EESTI MAAPÄEVA VANEMATE NÕUKOGU24. veebr. 1918. a.

15. nov. 1917.a. avaldati Maanõukogu otsus, mille järgi Eesti tulevase riigikorra määrab ära Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Enamlased ajasid Maanõukogu jõuga laiali.

1918.a. jaanuaris astuti Eesti iseseisvaks kuulutamiseks esimesed reaalsed sammud. Loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ja lääneriikide saatkondadega Petrogradis. Moodustati välisdelegatsioon.

Enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. Brestis katkesid vaherahuläbirääkimised ja Saksamaa alustas üldpealetungi idarindel.

19. veebr.-l 1918 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms.

Koostati iseseisvusmanifest, mille põhiautoriteks Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson 23. veebr. 1918.a. loeti Pärnus “Endla” rõdult see esmakordselt ette.

24. veebr. moodustati Tallinnas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms

Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse koosseisKonstantin Päts Jüri Vilms Jaan Poska

ministrite nõukogu esimees, ministrite nõukogu abiesimees välisministersiseminister ja kaubandus- ja kohtuministertööstusminister

Juhan Kukk Andres Larka Peeter Põld

raha – ja riigivaranduste sõjaminister haridusministerminister

Saksa okupatsioon 25. veebr. keskpaigaks marssisid Tallinna Saksa üksused. Sakslaste edasitung jätkus kuni 3. märtsini,

mil nende kätte langes kogu Eesti territoorium.

Võim läks saksa sõjaväelaste kätte. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Algas saksa okupatsioon. Sakslaste eesmärgiks oli Balti kubermangudest sh. Eestist moodustada Saksamaa kooseisu kuuluv

autonoomne Balti hertsogiriik. Rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine

keelustati. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel.

Balti hertsogiriigi loomine takerdus, kuna baltisakslaste kavatsused ei leidnud Saksamaal erilist poolehoidu. Takistuseks oli ka Bresti rahulepingu sätted. Selle loomisega jäädi hiljaks, kuna Saksamaa kaotas I maailmasõja ja kapituleerus.

11.novembril 1918 sai Eesti Ajutine Valitsus taas kokku tulla. Tegevust alustas Eesti Kaitseliit