Eesti harrastuskalamehe taskuabimees 2014

Eesti harrastuskalamehe taskuabimees 2014

Hea kalastaja!Eestis on harrastuslik kalapüük üha enamate inimeste meelishobi. Möödunud aastal läbi viidud uuringu põhjal on kalastamisega kokku puutunud 28% rah-vastikust ehk üle 300 000 inimese ja see number on kasvav. Ligi 90 000 inimese jaoks on see kõige olulisem vaba aja veetmise viis. Kalapüük on harrastus, mis ei küsi vanusest ega soost – õngeritva käib viibutamas ühevõrra igas eas inimesi, kooliealisest pensionärini. Üle viiendiku on nende seas õrnema soo esindajaid. Aastatega tuleb huvilisi aina juurde ja see on positiivne märk, mis lubab loota ini-meste tervise paranemise ja loodusest hoolimise kasvu. Ent teisest küljest paneb see meie väärtusliku ja piiratud loodusressursi − kalavaru − üha tugevama surve alla, sest kalal käies soovitakse ka saaki koju viia. Püüa-ja-vabasta kalastamisviis on seni levinud vaid väheste teadlikumate kalastajate hulgas ja nii polegi ime, et hinnanguliselt küünib harrastajate aastane väljapüük sisevetes juba kutseliste kalurite kogusaakideni. Kuid kala tahaksime kõik püüda ju tulevikuski. Seetõttu muutub üha aktuaalsemaks varu säästmist võimaldav püük ja eeskirjade kor-rektne järgimine. Viimase eelduseks on aga nende tundmine. Just selles osas

loodab käesolev trükis Sulle, hea lugeja, abistajaks ja teejuhiks olla.Käesolev taskuabimees tutvustab Sulle Eesti Vabariigis peamiste kalapüüki

reguleerivate õigusaktide sisu ning selgitab meie harrastuskalastuse süsteemi. Eesti kalapüügiseadus, -eeskiri ja keskkonnaministri kalapüüki ajutiselt regu-leerivad määrused on kokku niivõrd mahukad, et siin saab kajastada vaid kõige olulisemat ja üldisemat teavet. Samuti muudetakse aeg-ajalt mõnda neist akti-dest. Enne kalale minekut on seega kasulik uurida, ega vastavas piirkonnas või veekogul ei kehti just sel ajal mõnda piirangut püügiviisile, mida Sul on kavas kasutada. Lisainfot on võimalik hankida järgmistest allikatest:

O Keskkonnaministeerium (www.envir.ee) – harrastuspüügi võimalused ja püügiõiguse tasu.

O Riigi Teataja (www.riigiteataja.ee) – kalapüügiseadus, looduskaitsesea-dus, veeseadus, kalapüügieeskiri, ajutised püügikitsendused harrastuslikul kalapüügil jt õigusaktid.

Voldiku lehekülgedel on rohelise leheservaga märgitud see osa reeglitest, mis keh-tib võrdselt kõikidele kalastajatele nii igaühe-, harrastus- kui kutselise püügiõiguse alusel. Sinisega märgitud osast leiab harrastuspüügiõigusega seotud ja oranžidelt lehekülgedelt kitsalt kalastuskaardi alusel reguleeritud püügi kohta käiva teabe.

I Õngepüük

Eestis on kõigil tasuta õngepüügiõigus, mis võimaldab kalastada ühe lihtkäsi-õngega. Selleks pole vaja eraldi luba ega dokumenti. Loomulikult peab siinjuu-res kinni pidama lubatud püügiaegadest, -kohtadest ja muudest piirangutest.

Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust, millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga.

Kala võib püüda enamikest Eesti veekogudest. On mõned erandid – näiteks avalikuks kasutuseks määramata eraveekogudel tuleb püügiks omaniku luba küsida. Veekogude kohta saad infot kohalikust keskkonnaametist või vabariigi valitsuse 8.03.2012. a korraldusest nr 116 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine”.

Alljärgnevalt on toodud veel paar olulisemat väljavõtet Eesti looduses liiku-mist reguleerivatest seadustest:

Ranna ja kalda piiranguvööndis (mere, Peipsi-, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärve rannal 200 m, üle 10 ha suurusel (pais)järvel ning üle 25 km2 suuruse valgalaga vooluveekogul 100 m, ülejäänutel 50 m) on muuhulgas keelatud mootorsõidu-kiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, v.a püügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks (looduskaitseseadus § 37).

Avalikuks kasutamiseks määratud veekogu (vt veeseadus § 7) rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal (looduskaitseseadus § 36). Kallasrada võib igaüks kasutada ööpäev läbi veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks (asjaõigusseadus § 161), kuid ei tohi kahjustada kaldaomaniku vara (veeseadus § 10). Purre, sild jms ehitis ei ole kallasraja osa, aga sellel võib viibida, kui omanik pole sellele pääsu piiranud või seda vasta-valt tähistanud. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.

Kallasraja laius on: O laevatatavatel veekogudel 10 m; O teistel veekogudel 4 m; O suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 m laiune kaldariba, mida

mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda (veeseadus § 10).Mootoriga veesõidukeid tohib kasutada järvedel, mille pindala on üle 100 ha ja jõgedel, mille laius on üle 10 m. Veesõidukite lubatud piirkiirus on 30 km/h, kui maavanem veeseaduse § 18 lg 5 alusel ei ole otsustanud teisiti (veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded).

Kus ja millal pole kalapüük lubatud?Säilitamaks kalavarude taastumisvõimet, on kehtestatud püügile rida piiran-guid, millest täpse ning ajakohaseima ülevaate saab kehtivatest õigusaktidest. Alljärgnevalt on ära toodud olulisim võimalikult laiale kalastajatele ringkonnale.

Meres on keelatud kalapüük suurema osa jõgede suudmealadel. Sealhulgas ei tohi aasta ringi püüda Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea, Purtse jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui

1000 m. 01.09–31.10 laieneb keeluala Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Pirita, Keila, Vääna ja Vasalemma jõel 1500 m-ni. Kõigi teiste lõhilaste kudeveekogude suudmete ümbruses on keelatud sügisene püük lähemal kui 500 m (mõnedes 15.08−31.12 ja teistes 1.09−30.11), vt kalapüügieeskirja lisad 2 ja 4. Paljude voolu-veekogude suudmetele lähemal kui 500 m, võib 1. märtsist kuni 31. maini püüda vaid lihtkäsiõngega ja käsiõngega (kalapüügieeskirja lisa 3). Vooluveekogude suudmeks, kuhu on rajatud vooluveekogu pikendav muul, loetakse muuli mere-poolsete otsade vahele jääv ala. Aasta ringi on keelatud kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal ning alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga. Samas on Madalmurru piirkonnas keelatud püük 15. aprillist 15. juulini, so Uulu madalikul alal, mis piiratud kirdest kaldajoone, kagust mõttelise joone (läbib punkte koordinaatidega 58º20,7’N, 24º34,2’E; 58º20,0’N, 24º32,5’E ja 58º18,9’N, 24º29,9’E) ja loodest mõttelise joonega (läbib punkte koordinaatidega 58º18,9’N, 24º29,9’E; 58º20,2’N, 24º32,0’E ja 58º21,1’N, 24º33,6’E). Kevadisi ja sügisesi kee-lualasid asub mitu ka Väinameres.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud kalapüük: O aasta ringi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele

lähemal kui 200 m Peipsi ja lähemal kui 50 m Lämmi- ja Pihkva järves; O alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põh-

japoolset otsa (58º24,18’ N, 27º19,18’ E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15. juunini, v.a püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, spinningu ja sikutiga;

O Koosa jõe suuet (58º27,2’ N, 24º14,6’ E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18’ N, 27º19,18’ E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini.

Kõigist eeskirjarikkumistest – tähistamata või keeluaaegadel või -kohtades olevaist püünistest, röövpüügist, reostusest jm, teata palun koheselt keskkonnainspektsiooni ööpäevasel valvetelefonil: 1313. Sellega seisad kalavaru hea käekäigu eest ja lood iseendale rohkem püügivõimalusi. Päästeteenistus: 112

Teistes siseveekogudesAasta ringi on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal), Kloostri, Leisi, Häädemeeste jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Kadaka, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula, Udria ja Jämaja ojas ning Kiruma ja Taaliku peakraavis ning Angla kraavis, v.a vähipüük.

Aasta ringi on keelatud kalapüük paisudest kuni 100 m allavoolu, kalapääsu-del ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m ja lisaks järgmistes jõelõikudes:

O Pühajões – Mägara oja suubumiskohast suudmeni; O Purtse jões – Sillaoru paisust suudmeni; O Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni; O Kunda jões – suudmest esimese hüdroelektrijaama paisuni; O Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni; O Selja jões – Arkna sillast suudmeni; O Mustoja jões – Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni; O Altja jões – Oandu paisust suudmeni; O Võsu jões – Laviku paisust suudmeni; O Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni;

O Valgejões – Kotka paisust suudmeni; O Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni; O Loo jões – Loo paisust suudmeni; O Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni; O Keila jões – Keila joast suudmeni; O Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni; O Veskijões – Harju-Risti–Riguldi maantee sillast suudmeni; O Nõva jões – Tusari–Vaisi maantee sillast suudmeni; O Pärnu jões – Sindi paisust 500 m; O Vaidava jões – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni; O Peetri jões – kogu ulatuses; O Piusa jões – Kivioja suubumiskohast kuni Tartu−Petseri maantee sillani.

Erandina võib keskkonnaminister lubada neis jõelõikudes kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinningu ning lendõngega, v.a 100 m paisust allavoolu ja Pärnu, Kunda, Vasalemma, Keila, Piusa, Vaidva ning Peetri jões.

Järgmistes jõgedes ja ojades on aasta ringi keelatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga: Preedi, Võllinge, Oostriku, Esna, Vodja, Sõmeru, Jäni, Hilba, Vahujõgi, Palu peakraav – kogu

ulatuses; Prandi – lähtest Tori sillani; Kunda – lähtest linnuse veski paisuni; Selja – lähtest Arkna sillani; Pärnu – Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni; Ahja – lähtest Koorvere paisuni; Peeda − Suure-Kambja paisjärvest suubumiseni Porijõkke; Pühajõgi – Tallinn Narva mnt sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni.

Kõikjal on keelatud püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või nar-kootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüü-gil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega. Karistatav on nii elektripüügivahendi kasutamine kui ka selle omamine, valmistamine, ladustamine, võõrandamine ja transportimine.

Tähtajalised kalapüügi keelualad O Suures Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini; O Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest

Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini; O Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva

jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15. märtsist 15. maini;

O Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Lääniste Ahijärveni, Lääniste Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;

O Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini; O Nasva jões tohib 1. aprillist 31. maini püüda vaid lihtkäsiõnge, käsiõnge ja

spinninguga. 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes jõgedes:

O Pärlijõgi Võru maakonnas – kogu ulatuses; O Võhandu jõgi – Jõksi järvest kuni Vagula järveni; O Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.

Milliseid kalu ja millal võib püüda?Eestis teadaolevalt esinevast 75 kala ja sõõrsuu liigist võib püüda pea kõiki. Hävimisohus liikidena on täielikult keelatud püüda vaid tuura, säga, tõugjat

ja harjust. Eelnimetatud liikide või teiste liikide alamõõdulised või keeluaegadel tabatud isendid tuleb ettevaatlikult püünisest vabastada ning vette tagasi lasta. Soovitav on teha seda märgade kätega, et vähem vigastada kala limaskesta, mis kaitseb teda mikroobide eest.

Keelatud on püüda:lõhet ja meriforelli siseveekogudes 1. oktoobrist 30. novembrini. Erandina lubatakse kalastuskaardi alusel spinningu või lendõngega püüki Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões;jõeforelli 15. septembrist 31. jaanuarini;merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;rääbist jäävabas vees 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;haugi jäävabas vees 15. märtsist 10. maini, v.a Võrtsjärves ja meres;haugi Võrtsjärves jäävabas vees – 15. märtsist 30. aprillini;haugi meres – 1. märtsist 30 aprillini;latikat 1. maist 20. juunini, v.a Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;

linaskit 20. juunist 20. juulini, v.a püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadrema, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;koha jäävabas vees 15. aprillist 15. juunini; jõevähki 25. septembrist 25. juulini. Püük on lubatud üksnes kalastuskaardi alusel ja aastati võib püügiaeg erineda (vt pt Kalastuskaart).

Kõigis lõheliste jõgedes on lõheliste püügikeelu ajal keelatud harrastuslik kala-püük vees viibides, v.a Narva jões.Erinevalt eelpooltoodust on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves muuhulgas keelatud püüda: rääbist 21. augustist 20. juunini;peipsi siiga 1. novembrist 30. novembrini;haugi 15. aprillist 15. maini; latikat, v.a püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega, 15. maist 15. juunini;

linaskit, v.a püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega, 20. juunist 20. juulini;koha 15. maist 15. juunini;lutsu 10. jaanuarist 10. veebruarini.

Püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustatakse kalapüügiga. Paisjärvedel kehtivad kalapüügil enamasti samasugused piirangud kui vooluveekogul, kus paisjärv asub.

Kalade alammõõdudTabelis on toodud püütavate kalade väikseim lubatud pikkus. Kalade pikkust võib mõõta kahte moodi, kas ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime kesk-miste kiirte alguseni (l) või sabauime lõpuni (L). Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks neist on võrdne või ületab alammõõtu. Jõevähi pikkust mõõde-takse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).

Kalaliik Veeala, kus alammõõt kehtib l, cm L, cm

Lõhe 55 60

Meriforell 50

Jõeforell 32 36

Rääbis Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvesteistes siseveekogudes

1710

2012

Siig siseveekogudesmeres ja sinna suubuvates jõgedes

3530

4035

Meritint 10 12

Haug 40 45

Angerjas meres ja merre suubuvates jõgedes Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves teistes siseveekogudes

355550

Säinas meres ja sinna suubuvates jõgedes 32 38

Linask 25 30

Kalaliik Veeala, kus alammõõt kehtib l, cm L, cm

Latikas Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões

30 35

Vimb 26 30

Luts Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ja Võrtsjärves 40

Koha meres ja sinna suubuvates jõgedes Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves Võrtsjärves teistes siseveekogudes

38404540

44465146

Lest alapiirkonnas 28 alapiirkondades 29 ja 32

2118

Ahven meres 16 19

Jõevähk 11

Sõltuvalt kalavarude olukorrast võib keskkonnaminister ajutiselt muuta koha ja haugi alammõõtu Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel.

II Harrastuspüük

Harrastuspüügiõiguse alusel saab kalastada järgmiste sportlike püügivahenditega: rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põh-jaõng (tonka, krunda), und, räimeõng ning vee all püüdmiseks harpuunpüss ja kuni viieharuline harpuun. Püügivahenditele kehtivad nõuded lubavad enamasti kasutada ühel rakendil kuni kolme konksu, vaid räimeõngel kuni kümmet, samuti võib landil olla kuni kolm kolmeharulist konksu. Täpsed vahendite kirjeldused on toodud kalapüügieeskirjas (§ 3 ja 4).

Keelatud on: O kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku

valgustust; O kasutada allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita, v.a lesta või

kammelja püügiks; O allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga, samuti püük nakkevõrgu, liivi

ja kuuritsaga kõigis keskkonnaministri määruses “Lõhe, jõeforelli, merifo-relli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” nimetatud veekogudes või nende lõikudes;

O kasutada õngpüünist tragimiseks. Tragimine on sihipärane tegevus kala haakimiseks konksu otsa suust väljastpoolt.

Lisaks õngepüügi peatükis toodule kehtivad harrastuspüügil veel järgmised piirangud. Keelatud on:

O püük spinningu ja lendõngega Narva jões Narva hüdroelektrijaamast maan-teesillani, Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 30. novembrini, v.a kalastuskaardi alusel;

O püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Pada jões, Avijões lähtest Mustvee-Jõhvi maanteeni, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni.

Harrastuslikul kalapüügil tohib samaaegselt kasutada kuni kolme sama või eri liiki püügivahendit, v.a püügil vedeliga (üks püügivahend) ja vähipüügil (vt Kalastuskaart).

Keelatud on müüa või osta harrastuspüügil või õngepüügil püütud kala. Harrastuspüügivahenditega on lubatud üksnes aktiivne püük. See tähendab, et püüdja peab viibima vahendite (v.a kalastuskaardi alusel kasutatavad nakkevõrk, õngejada ja vähimõrd) läheduses ja olema järelvalvele kohapeal leitav, vastasel juhul on järelvalvel õigus vahendid püügilt kõrvaldada.

Harrastuspüügiõigus on tasuline. Selle hankimiseks on kolm võimalust: mobii-limakse, internetimakse ja ost käsimüügist. Püügiõiguse tõendamiseks piisab kontrollijale isikut tõendava dokumendi ettenäitamisest.

Harrastuspüügiõiguse tasud 24 h − 1 €; 7 päeva − 3 €; 6 kuud − 13 €; 12 kuud − 20 €

MobiilimakseVali klahvistikul 1322*kood*isikukood ja vajuta ✆. Kuula suuniseid. Tasumise kinnitamiseks vajuta *. Kui Sul puudub Eesti isikukood, sisesta oma sünnikuu-päevast koosnev number järgmisel kujul: 0aakkpp0000, kus aa on sünniaasta, kk kuu ja pp päev.

Mobiilimakse koodid on:1 päev 400 1 nädal 401 6 kuud 402 12 kuud 403

Kasuta selle inimese isikukoodi, kelle püügiõiguse eest tasud. Mobiiltelefoniga tasumisel saad SMS-iga kinnituse harrastuspüügiõiguse kehtivuse alguse ja lõppemise (v.a ühepäevane luba) kohta. Püügiõigus hakkab kehtima üks tund pärast makse sooritamist. Mobiilimaksel lisandub teenus- ning teavitustasu kuni 0,51 eurot. Vaata lisa mobiilimakse võimaluste kohta aadressil www.envir.ee.

Internetimakse… sooritamine toimub veebilehel pilet.ee. Püügiõiguse soetamiseks tuleb lii-kuda menüüs “Piletid” > “Muu” > “Harrastuspüügiõigus” ning valida sealt soovitud püügiõiguse tüüp ja suunduda maksma.

Käsimüügist… saab harrastuspüügiõiguse soetada Eesti Posti, Selveri ja Tallinna linnavalit-suse teeninduspunktides.

Harrastuspüügiõiguse tasu ei pea maksma eelkooliealised lapsed, alla 16-aas-tased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ega puuetega isikud.

Kalapüügil peab neil (v.a eelkooliealised) kaasas olema vastav soodustust andev dokument – õpilaspilet, pensionitunnistus, represseeritu tunnistus, puude ras-kusastet tõendav dokument.

Kalastuskaardile need soodustused ei laiene.

III Kalastuskaart

Eestis on kalastuskohti ja püügiviise, mille kasutamist võimaldab vaid kalastus-kaart. Kalastuskaardi alusel saab kasutada nakkevõrku, kuni 100 konksust koos-nevat õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta ja -mõrda. Saab püüda mõnedes jõgedes lõhilasi ning kalastada osadel looduskaitsealadele jäävatel veekogudel. Detailselt reguleerib kalastuskaardiga antavaid õigusi keskkonnaministri igal aastal väljaantav määrus “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil”.

Oluline on teada, et paljudes kohtades (võrgu ja õngejadaga püügiks, vähipüü-giks, kalastamiseks looduskaitsealadel) on kalastuskaartide arv piiratud. Nende väljastamine käib taotluste esitamise ajalise järjekorra alusel. Taotlemine algab taotletavale aastale eelneva aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval, välja arvatud vähipüügil, mille taotlusi võib esitada alates taotletava aasta juulikuu esimesest tööpäevast. Ühe kalastuskaardi alusel saab kasutada ühte kalapüügivahendit, vähipüügil kuni viit vähinatta või mõrda. Ühe nakkevõrgu pikkuseks loetakse

70 m, vaid Jõgeva ja Tartu maakondade siseveekogudel on nakkevõrgu arvestusli-kuks maksimaalseks pikkuseks 35 m. Nakkevõrkude lubatud silmasuurused erine-vad suuresti piirkondade, püügiaegade ja püütavate kalaliikide lõikes. Piirkonniti on erinevad ka tasud, mis on toodud allolevas tabelis.

Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.

Nakkevõrguga püügil on mitu piiranguala ja -aega. Näiteks ei anta kalastus-kaarte siseveekogudele, v.a Peipsi, Pihkva ja Lämmijärv 15. märtsist 31. maini, Võrtsjärvele (31. augustini). Lubatud silmasuurus sõltub merel püütavaist liiki-dest, Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel lisaks püügialast, Võrtsjärvel on see mini-maalselt 130 mm, mujal siseveekogudel üldjuhul 60 mm, ent sellest reeglist on igal aastal erandeid.

Õngejadaga püügiks antakse kalastuskaarte 7-päevaseks ajavahemikuks perioodile 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte igale veekogule.

Harpuunpüssi ja harpuuniga püügiks on vajalik kalastuskaart Kuremaa järvel ja Saadjärvel. Kaart kehtib samaaegselt mõlemal veekogul.

Lõhe ja meriforelli püügiks antakse ühiseid kalastuskaarte järgmistele jõgedele perioodidel:

O Narva, hüdroelektrijaamast suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; O Purtse, Sillaoru paisust suudmeni 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja 16. novemb-

rist 31.detsembrini; O Selja, Arkna sillast suudmeni 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja 16. novembrist

31. detsembrini; O Valgejõgi, Kotka paisust suudmeni 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja 16. novemb-

rist 31. detsembrini; O Jägala, Linnamäe paisust suudmeni, 1. septembrist 31. detsembrini; O Pirita, Vaskjala paisust suudmeni, 1. septembrist 14. oktoobrini ja 16.

novembrist 31. detsembrini; O Vääna, Vahiküla astangutest suudmeni 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja 16.

novembrist 31. detsembrini.Neil aegadel ja kohtades võib peibutise suurus olla kuni 18 cm ning konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ei tohi ületada 12 mm, püüda võib kuni 2 kala ööpäevas, v.a Narva ja Jägala jõel.

Järgmistel Kesk-Eesti forellijõgedel ja -ojadel, kus muidu on kalapüük

keelatud, annab loa spinningu- ja lendõngepüügiks ühtne kalastuskaart Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonna piires või näidatud ulatuses: Onga, Preedi, Vahujõgi, Norra, Oostriku, Võlingi (Võllinge), Esna, Palu peakraav, Vodja, Pärnu – Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni, Prandi – lähtest Tori sillani, Neeva kanal, Navesti.

Vähipüük toimub kõikjal kalastuskaardi alusel ja on vähivarude seisukorrast tulenevalt viimastel aastatel olnud lubatud vaid augustis.

Liivi ja kuuritsaga püügiks antakse lube perioodile 1. juunist 31. augustini, v.a alla 10-hektarilistele järvedele, vooluveekogudele, Võrtsjärvele, Peipsi järvele, Narva veehoidlale ja kaitsealade sihtkaitsevööndis asuvatele veekogudele.

Looduskaitsealadest on püük lubatud vaid kalastuskaardi alusel Silma LKA-l ja Matsalu rahvuspargis ning Endla LKA-l Endla ja Sinijärvel. Kõigis neis esineb ajalisi, ruumilisi, vahendite ja mõnel pool ka arvulisi piiranguid kalas-tuskaartide väljastamisele.

Kõikides veekogudes on keelatud: O sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, v.a Võrtsjärvel ja mõned eran-

did angerjapüügil. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa; O kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid; O kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva

osa silmasuurust alla lubatu.

Kalastuskaardi taotlemine ja püügiandmete esitamineKalastuskaardi annab Keskkonnaamet. Kaarti saab kõige lihtsamini taotleda internetiaadressil: pilet.ee. Kohtadesse, kus kaartide arv pole piiratud, saab seda osta mobiiliga analoogselt harrastuspüügiõiguse eest tasumisega. Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta on kohustuslik esitada püügiandmed viie päeva jooksul pärast kaardi kehtivuse lõppu. Püügiandmed saab esitada internetis: pilet.ee ja kala.envir.ee ning allkirjastatult Keskkonnaametisse. Kalastuskaartide andmisest isikule võidakse keelduda, kui kaardi taotleja on varem jätnud püü-giandmed esitamata või rikkunud kalandusalaste õigusaktide nõudeid.

Kalastuskaardi tasud ja mobiilimakse koodidpiirkond lubatud vahendid Kood 1 päev 3 päeva 1 nädal 1 kuu hooaeg

Läänemeri nakkevõrk 6,5−13

Läänemeri õngejada 2

Peipsi, Pihkva, Lämmijärv jt siseveekogud nakkevõrk 6,5−13

Peipsi, Pihkva, Lämmijärv jt siseveekogud

õngejada 2

Võrtsjärv nakkevõrk 13

Võrtsjärv, Kuremaa, Kaiavere, Vagula ja Saadjärv

õngejada 8

Siseveekogud liiv, kuurits 551 2

Kuremaa ja Saadjärv harpuunpüss ja harpuun 552 2

Lõhe ja meriforelli püük jõgedel 555556

714

Kesk-Eesti forellijõed spinning, lendõng 557558

336

Kalastuskaardi tasud ja mobiilimakse koodidpiirkond lubatud vahendid Kood 1 päev 3 päeva 1 nädal 1 kuu hooaeg

Läänemeri nakkevõrk 6,5−13

Läänemeri õngejada 2

Peipsi, Pihkva, Lämmijärv jt siseveekogud nakkevõrk 6,5−13

Peipsi, Pihkva, Lämmijärv jt siseveekogud

õngejada 2

Võrtsjärv nakkevõrk 13

Võrtsjärv, Kuremaa, Kaiavere, Vagula ja Saadjärv

õngejada 8

Siseveekogud liiv, kuurits 551 2

Kuremaa ja Saadjärv harpuunpüss ja harpuun 552 2

Lõhe ja meriforelli püük jõgedel 555556

714

Kesk-Eesti forellijõed spinning, lendõng 557558

336

piirkond lubatud vahendid Kood 1 päev 3 päeva 1 nädal 1 kuu hooaeg

Silma LKA: Saunja laht, Sutlepa meri (liht)käsiõng, spinning, lendõng, sikuti 572 6

Matsalu rahvuspark (liht)käsiõng, spinning, lendõng, sikuti 7

Endla LKA: Endla ja Sinijärv (liht)käsiõng, spinning, lendõng, sikuti 561 37

Vähipüük vähinatt v -mõrd 3

NB! Tabelis on kalastuskaardi tasud 2014. aasta seisuga eurodes ning need võivad ajas muutuda. Täpsemat informatsiooni tasude suuruse osas saab keskkonnami-nisteeriumi kodulehelt: www.envir.ee

piirkond lubatud vahendid Kood 1 päev 3 päeva 1 nädal 1 kuu hooaeg

Silma LKA: Saunja laht, Sutlepa meri (liht)käsiõng, spinning, lendõng, sikuti 572 6

Matsalu rahvuspark (liht)käsiõng, spinning, lendõng, sikuti 7

Endla LKA: Endla ja Sinijärv (liht)käsiõng, spinning, lendõng, sikuti 561 37

Vähipüük vähinatt v -mõrd 3

NB! Tabelis on kalastuskaardi tasud 2014. aasta seisuga eurodes ning need võivad ajas muutuda. Täpsemat informatsiooni tasude suuruse osas saab keskkonnami-nisteeriumi kodulehelt: www.envir.ee

Võib juhtuda, et püüad kala, millel on seljauime juures väike plastmärgis. See on kalade rännete ja ökoloogia uuri-miseks ning teadlastele on väga oluline saada teavet sellise kala liigi, kaalu, pikkuse, soo ning tema tabamise aja, koha ja püügivahendi kohta. Palun saada see info koos märgise, ca 20 soomuse ja oma isikuandmetega aadressil: Põlula Kalakasvatuskeskus, 46701 Lääne-Virumaa.

SA EESTI FORELL

Loodame, et see taskuabimees täidab oma ülesande olla Sulle esmase info alli-kaks ühtviisi nii kalastusretkel, oma teadmiste kontrollimisel, kui kaaslaste harimisel. Reeglite järgimine on vajalik kalavarude kaitsmiseks, et saaksime ka tulevikus veeta meeldivaid hetki Eestimaa kalavetel.

Kivi kotti!Keskkonnaministeerium, SA Eesti ForellToetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

LAE ALLA SALMO RAKENDUS!

www.salmo.eewww.facebook.com/salmoga