Eesti keele õpik - integratsioon.ee · mustele. 1. Üks rääkija ütleb, et elab Eesti kõige suuremas linnas, mis ei ole Tallinn. Mis linnas ta elab ja kui-das oma vastust põhjendab?

Mare Kitsnik

Eesti keele õpikve n e õ p p e k e e l e g a k o o l i l e

Tallinn 2008

3

Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti „Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides” raames (2005–2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule „Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes” (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimusi kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.

Retsensendid: Hiie Asser, Sille Lillestik ja Raili PoolHaridus- ja Teadusministeerium kinnitab: õpik vastab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale. Üleriigiline eesti keele ainenõukogu soovitab õppekomplekti kasutada eesti keele õpetamisel vene õppekeelega kutseõppeasutustes.

Toimetaja: Aime KonsIllustratsioonid: Liina PonetajevKaas: Tiina Alver Fotod: Tiina Alver, kaanefoto Euroopa Komisjoni fotopangastKujundanud ja küljendanud: Maaja Kukerman

Kirjastus IloMadara 14, 10612 TallinnTrükikoda Iloprint

Kõik õigused kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.

Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus, 2008

ISBN 978-9985-57-924-4

Mare KitsnikEesti keele õpik vene õppekeelega koolileEsmatrükk 2008Eesti keele õpik vene õppekeelega kutsekoolile

3

Hea eesti keele õppija!

Sinu käes on esimene kutsekoolide eesti keele kui teise keele õppekomplekt. Materjali loomisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest.

n Õppematerjali teemad on huvitavad ja elulised. n Komplekti abil saab õppida suhtlema: lugema, kuulama, kirjutama ja rääkima. n Ülesanded on eri raskusega, iga teema esimeses pooles lihtsamad ja teises pooles pisut keerukamad. n Ülesanded on mitmekesised, efektiivsed ja põnevad.

Õpiku ülesanded jagunevad viide rühma.

n Lugemisülesannetes loetakse uudiseid, lühiartikleid, kuulutusi, blogisid jm tekste, millega sa elus võid kokku puutuda.

n Kuulamisülesannetes kuulatakse lõbusaid dialooge ja intervjuusid sinu eakaaslastega. n Kirjutamisülesannetes õpitakse näidiste eeskujul kirjutama teateid, isiklikke kirju ja poolametlikke

kirju. n Rääkimisülesannetes koostatakse dialooge, mängitakse rollimänge ja arutletakse. n Grammatikaülesanded on elulised, selged ja huvitavad.

Töövihikus on ülesanded sõnavara ja grammatika harjutamiseks, grammatikalisad ja sõnastik.Plaadil on kuulamistekstid.

Soovin sulle meeldivat ja edukat eesti keele õppimist!

Mare Kitsnik

TänuLisaks autorile, toimetajale, tõlkijale, kujundajale, kunstnikule, fotograafile, projektijuhtidele ja retsen-

sentidele on õppekomplekti loomisel kaasa löönud veel mitmed inimesed ja asutused.

Täname Helle Metslangi abi eest grammatikalisa toimetamisel.

Suur aitäh suurepärastele näitlejatele, kes lugesid sisse autori kirjutatud kuulamisdialoogid: Triin Tammistu, Artur Leete, Karl-Heinrich Lauri ja Ingmar Jõela Tallinna Toomklubi Teatrikoolist (juhendaja Maret Oomer); Mari Virkus Tallinna 21. Koolist; Jana Wolke ja Andres Kask A. H. Tammsaare nimelisest harrastusteatrist.

Tänusõnad ka inimestele, kes andsid toredad intervjuud: Andres Kaalep, Maiken Staak ja Maris Kadakas.

Õpiku kuulamisosa aitavad mitmekesistada professionaalsete lauljate Hendrik Sal-Salleri ja Eda-Ines Etti esitatud laulud, mille kasutusõiguse eest täname Aare Valmist. Õppekomplektis kasutatud autentsed tekstid ja fotod on pärit paljudest ajalehtedest, ajakirjadest ja internetilehekülgedelt (vt lk 136).

Töö käigus katsetasid õppekomplekti õpetajad Signe Abel, Maarika Rümmel ja Jelena Ohakas Ida-Viru-maa Kutsehariduskeskuses; Niina Jevstafiadi, Julia Sorokina ja Alvira Fomitšjova Sillamäe Kutsekoolis; Larissa Manajenkova, Sille Põldma ja Sille Lillestik Tartu Kutsehariduskeskuses; Maie Matvejeva ja Terje Maarand Tallinna Ehituskoolis; Tiina Kivipõld Tallinna Transpordikoolis; Veronika Kuusk ja Siiri Salin Tallinna Polütehni-kumis; Valentina Korotkova ja Kiira Nesterova Tallinna Teeninduskoolis ning Irina Peetrimägi ja Aime Kõpper Tallinna Tööstushariduskeskuses. Veel kord suur-suur aitäh nii teile kui teie õpilastele!

Teema Kuulamine ja rääkimine 1

Grammatika ja lugemine 1

Kirjutamine 1

1. Kellegasuhtlen?

Dialoog „Uus doku-ment”

Nimed • Sünniaeg •Käänded • Kellel? / Kelle juures? • Isikulised asesõnad

Ankeedi koostamine •Ankeedi täitmine

2. Kuhu minna?

Dialoogid „Kutse” Kohakäänded • Liitsõnad •Lihtminevik

Blogi sissekanne „Eriline päev”

3. Milline sõiduk on parim?

Dialoog „Bussipiletit ostmas” • Dialoog „Rongis”

Käsud ja palved • Võrdlemine • Kõige-ülivõrre •i-ülivõrre • saab / võib / tohib / suudab / peab

Kirjavahetus „Kutse”

4. Kas tasub proovida?

Dialoog „Spordi-klubis”

Lihtminevik ja täisminevik • mine-vorm

Haige inimese kiri sõbrale

5. Mida õppida?

Dialoog „Keelefirmas” Tegevusprotsess • Osastav • Tegevuse tulemus • Ainsuse omastav ja mitmuse nimetav • Mida tehakse?

Vahetusõpilase kiri

6. Mis on Eestis huvitavat?

Dialoogid „Reisifirmas” Sõnade minema ja käima rekt-sioonid • maja da-infinitiiv • Omadussõnad ja määrsõnad • Mitmuse osastav

Blogi sissekanne kontserdil käimisest

7. Kas mul on seda vaja?

Dialoog „Poes” Omadused • see / need • Osastav / Omastav / Nimetav • Omadussõna võrdlusastmete osastav • tud-vorm, mata-vorm ja nud-vorm

Asjade müügikuulutused • Müügikuulutusele vastamine

8. Mis juhtus? Dialoogid „Helistame 112”

Kohatagasõnad • Mida tehti? Seletuskiri politseile

9. Mida võib leidaarvutist?

Uudised Määrsõna võrdlusastmed • v-vorm ja nud-vorm • tav-vorm ja tud-vorm • des-vorm

Kirjavahetus meili teel

Kuulamistekstid

SISUKORD

lk

118

132

104

89

76

62

48

34

21

6

Kuulamine ja rääkimine 2

Lugemine ja rääkimine 2

Kirjutamine 2 Grammatika 2

Huvitav sõber • Räägime sõpradest

Noortesaade „Õige valik” • Tutvustame telemänge

Tutvustus telesaates osalemiseks

Sõnatüüp kaaslane. • Tagasõnad kohta / põhjal / teel. • Sõnade käima ja minema rektsioon. • Ühendverbid abisõnaga välja

Laul „Käime katuseid möö-da” • Räägime kodukoha ajaveetmiskohtadest

Filmilemmikud ja lem-mikfilmid • Valime parima filmi

Palve peo korralda-miseks (avaldus kooli direktorile)

Sõnatüüp pidu • ja-vorm • mine-vorm

Hääletamine • Räägime reisidest

Milline on „normaalne” autojuht? • Räägime liiklusest

Kuulutus • Ülevaade toimunud üritusest

us-liitelised nimisõnad • Eitus • Ühendverbid põhisõnaga võtma • Tagasõnad hulgas ja seas • Sõnade jätma ja jääma rektsioon • i-mitmus

Hea füüsiline ja vaimne vorm • Anname nõu probleemide korral

Ergutavad vahendid • Anname nõu erinevate vahendite kasutamise kohta

Loa küsimine üritu-sel osalemiseks (avaldus direktorile)

Sõnatüübid võistlema ja kahtlema • Ühendverbid põhisõnaga tegema • Segiminevad sõnad oskama ja saama • Tegusõnad, mis nõuavad osastavat • Ühendverbid abisõnaga maha • Tagasõnad puhul ja korral

Laul „Must ja valge” • Räägime headest ja halba-dest asjadest • Anname nõu probleemide korral

Mida õppida? • Räägime oma kooli plussidest ja miinustest

CV • Avaldus töökonkursil osale-miseks

Sõnatüübid õppima, ruttama, jätma • Sõnatüübid tund ja hinne • Sõnatüübid õppima ja õpetama • Ühendverbid põhisõnaga saama

Geopeitus • Räägime huvitavatest harrastustest ja üritustest

Jalgpallihaigla • Räägime tuntud mitte-eestlastest

Pretensioon reisi-firmale

Sõnatüübid pikk ja mõte • Ühendverbid abisõnaga üles • Verbid minema, käima, tulema, sõitma • poolest kasutamine

Kuidas teha paberit? • Räägime taaskasutusest

Test „Mina ja mood” • Räägime riietest

Järelepärimiskiri kaubanduskeskusse • Vastus järele-pärimiskirjale

Seestütleva rektsiooniga verbid • Sihitise käänded • Ühendverbid abisõnaga ära • Sõnatüüp kasukas

Vargus • Räägime kuri-tegudest ja nende vähen-damisest

Tuletõrjevõistlus • Räägime käitumisest ohuolukorras

Seletuskiri hiline-mise kohta

Enneminevik ja lihtminevik • Tingiva kõneviisi minevik • Sõnatüüp rahulik • Sõnatüüp võti • us-liitelised nimisõnad • Sõna pidama eri tähendused • Ühendverbid põhisõnaga panema • Sõnad keegi / miski / kuskil

Suhtlusportaali kasutamis-juhis • Räägime arvuti kasu-tusvõimalustest

Kuidas kaitsta arvutit ja selles olevat infot? • Kas oled Interneti-sõltlane? • Arutleme arvuti kasutamise üle

Artikkel Sõnatüüp ruut • Sõnatüüp leht • Sõnatüübid ärkama, saatma, jätma, andma ja lugema • Sõnad muu / mujal • Sõna kõik

6

K E L L E G A S U H T L E N? 1

7

KUULAMINE JA RÄÄKIMINE 1

1. Töötage paaris. Küsige ja vastake. Kasutage ka ülesande lõpus olevaid väljendeid. Näide: Kui tihti sa suhtled sõpradega? Väga tihti. Peaaegu iga päev.

Kui tihti sa suhtled…? Millal sa viimati suhtlesid …? Millest te rääkisite?

1 KELLEGA SUHTLEN?

Pidevalt.Päris sageli.

Vahetevahel.Kuidas kunagi.

Üsna harva.Mitte kunagi.

2. Ülesandes 3 hakkad kuulama dialoogi. Püüa enne kuulamist vastata järgmistele küsi-mustele.

1. Üks rääkija ütleb, et elab Eesti kõige suuremas linnas, mis ei ole Tallinn. Mis linnas ta elab ja kui-das oma vastust põhjendab?

2. Sama inimene väidab, et ta on sündinud 1988. aastal ja et tal oli viimati 5. sünnipäev. Kuidas on see võimalik?

3. Kuula teksti 1. Leia õiged lauselõpud. Kontrolli ka ülesande 2 vastuseid. 1. Omavahel vestlevad a) klient ja ametnik. b) kaks tuttavat. 2. Noormees soovib a) uut dokumenti. b) infot küsida. 3. Naine a) palub noormehel ankeedi täita. b) täidab noormehe kohta ankeedi. 4. Naine a) esitab noormehele ühe küsimuse. b) esitab noormehele mitu küsimust. 5. Noormees a) ei pea veel kord tagasi tulema. b) peab veel kord tagasi tulema.

õpetajatega / õpetajaga välismaalastega / välismaalasega sugulastega / sugulasega

naabritega / naabriga trennikaaslastega / trennikaaslasegakirjasõpradega / kirjasõbraga

sõpradega / sõbraga võõraste inimestega / võõra inimesega ametnikega / ametnikuga

tuntud inimestega / tuntud inimesega koolikaaslastega / koolikaaslasega töökaaslastega / töökaaslasega

6


7

4. Kuula teksti 1 veel kord ja leia ankeedis puuduv info.

Dokumendi nimetus

Dokumendi saamise põhjus

Eesnimi Perekonnanimi

Kodakondsus Elukoht

Sünniaeg Dokumendi kättesaamise koht

Riigilõivu tasumine

Näide: tasutud Dokumendi kättesaamise aeg

5. Vali teksti 1 põhjal küsimusele sobiv vastus. Põhjenda oma arvamust. 1. Kuidas käitus noormees? a. Noormees käitus nagu tavaline klient. b. Noormehel oli hea tuju ja ta tegi nalja. c. Noormees tegi nalja, sest ei saanud aru, et see ei sobi ametiasutusse. 2. Kuidas käitus ametnik? a. Ametnikule meeldis noormehe jutt ja ta naeris. b. Ametnikule ei meeldinud noormehe naljad ja ta pahandas. c. Ametnikule ei meeldinud noormehe naljad, aga ta jäi rahulikuks.

6. Töötage paaris. Koostage teksti 1 põhjal dialoog. Lõpetage fraasid mälu järgi.

Klient Ametnik

1. Tere! Kas tohib ____? 1. Tere. Astuge ____. Kuidas ma ____?2. Mul on vaja ____. 2. Võtke palun ____. Kas te soovite ____?3. Ei, tegelikult ta ___, aga sellega 3. Kas teil on ____?

juhtus____. Koer ____. 4. Jah, ____. 4. Oi, siit pole võimalik ____. See on täiesti ____.

Aga nüüd täidan teie kohta ____. Kuidas teie ____?

5. Taaniel ____. 5. Mhmh. Ja kodakondsus on ____, jah?6. Ei, ____. 6. Ja kus te ____?7. Eesti kõige ____. 7. Nii et siis ____.8. Ei, ei, mitte ____. 8. Palun öelge oma täpne ____.9. Valga, ____. 9. Mis ajast siis Valga ____?10. Valga on ju ainukene linn, mis ____. 10. Nojah. Mõned küsimused veel. Millal te olete

____? Kui vana ____?11. Üks hetk. Viimati oli mul ____. 11. No kuulge ____. Mis aastal te ____?12. Kaheksakümne ____. 12. Millal on teie ____?13. Selles asi ongi. Mu sünnipäev on ju ____. 13. Tõesti haruldane ____. Nii, ongi kõik.

Kirjutage palun siia ____. Kas teil foto ja ____?14. Jah, ____. 14. Nii, riigilõivuga on kõik korras, aga foto ____.

Peate ____.15. Kas siis kui foto toon, saan ____? 15. Ei, saate kaardi kätte ____.16. Aitäh. Nägemiseni. 16. Nägemiseni.

K E L L E G A S U H T L E N?1

8


9

Minu kõige vajalikum dokument.

Probleem dokumendiga. Sain uue dokumendi.

GRAMMATIKA JA LUGEMINE 1

N I M E D E K I R J U TA M I N E GRAMMATIKALISA 36

1. Kuula teksti 2 ja kirjuta inimeste nimed üles. Ütle, mida märkad venekeelsete nimede kirjutamise juures ja mida märkad võõrkeelsete nimede kirjutamise juures. Vaata gram-matikalisast ka oma nime kirjutamise võimalusi.

NB! Eesti keeles on K, P, T tugevad ning G, B, D nõrgad häälikud.

2. Tööta mängujuhise järgi. MängujuhisVali ühe tuntud inimese nimi. Kirjuta selle esimene ja viimane täht tahvlile. Teiste tähtede kohale joonista kriipsud. Kaasmängijad hakkavad pakkuma puuduvaid tähti. Kui pakutud täht on õige, kir-juta see sobivasse kohta. Kui pakutud täht on vale, joonista üks element pildist. Mäng lõpeb, kui nimi on ära arvatud või kui pilt on valmis.

E _ _ _ _ _ _ L

S Ü N N I A J A D GRAMMATIKALISAD 15, 14

3. a. Kuula, kuidas õpetaja loeb ette tuntud muusikute, sportlaste ja kirjanike sünniajad ja pane need numbritega kirja. Arva ära, kelle sünniajad need on. Andrus Kivirähk / Oskar Luts / Tanel Padar / Kristina Šmigun / Anne Veski

7. Töötage paaris. Saad õpetajalt rollikaardi. Tööta juhise järgi.

8. Nimeta kõik isikut tõendavad dokumendid, mis sul on. Vali järgmiste teemade hulgast üks ja räägi sellest lühidalt. Vasta kaaslaste küsimustele.


8


9

b. Jätka näidise järgi. Arva ära, millal on sinu kaaslase sünnipäev. Näide: A: Arvan, et sinu sünnipäev on viiendal juunil. B: Varem. A: Siis seitsmendal aprillil. B: Hiljem. Jne.

V I I S A K U S VÄ L J E N D I D

4. Vali igast paarist väljend (a või b), mida sobib kasutada ametiasutuses.

1. a. Astuge palun edasi. b. Tule sisse.2. a. Mida sa tahad? b. Kuidas ma saan teid aidata?3. a. Istu kuhugi. b. Võtke palun istet.4. a. Öelge palun oma täpne aadress. b. Kus sa täpselt elad?5. a. Mida? b. Kuidas, palun?6. a. Ongi kõik. b. Võid ära minna.7. a. Pane siia allkiri. b. Kirjutage palun siia alla.8. a. Kuidas soovite. b. Tee, nagu ise tahad.

K Ä Ä N D E D GRAMMATIKALISAD 1, 2, 7

5. a. Vali küsimustele sobiv vastus. Vastuseid võib olla ka mitu.

1. Kes on sinu kõige parem sõber?

a) üks sugulane b) üks lapsepõlve mängukaaslane c) üks koolikaaslane d) üks töökaaslane e) üks kursusekaaslane f ) üks kirjasõber g) mina ise h) keegi teine i) mitte keegi

2. Kelle pilt on sinu toa seinal?

a) enda b) hea sõbra c) lemmikmuusiku/te d) kuulsa/te sportlas/te e) lemmiklooma f ) modelli g) kellegi teise h) mitte kellegi

3. Keda sa natuke kardad?

a) õpetajat b) ülemust c) politseinikku d) ennast e) kedagi teist f ) mitte kedagi

4. Kellele sa meel-did?

a) kursusekaaslas/te/le b) trennikaaslas/te/le c) töökaaslas/te/le d) mõnele õpetaja/le e) endale f ) kellelegi teisele g) mitte kellelegi

5. Kellel on sinu mobiili number?

a) kõigil sõpra/de/l b) naabri/te/l c) sugulasel d) mõnel töökaaslasel e) mõnel õpetajal f ) kellelgi teisel g) mitte kellelgi

6. Kellelt sa küsid nõu probleemide korral?

a) pereliikme/te/lt b) koolikaaslas/te/lt c) parima/te/lt sõpra/de/lt d) usaldustelefoni töötajalt e) kelleltki teiselt f ) mitte kelleltki

7. Kellest sa tihti mõtled?

a) tüdruku/te/st b) pois/te/st c) pereliikme/te/st d) tuntud inimes/te/st e) endast f ) kellestki teisest g) mitte kellestki

8. Kellega sa viimati tutvusid?

a) uue koolikaaslasega b) uute kursusekaaslas/te/ga c) uue töökaasla-sega d) reisikaaslas/te/ga e) kellegi teisega f ) mitte kellegagi


10


11

b. Vasta a-osa küsimustele nii, nagu sinu arvates võiks vastata sinu kaaslane. Kontrolli oma arvamust.

c. Vasta küsimustele a-osa tabeli põhjal.1. Millistel küsisõnadel ja vastustel on sama lõpp? Millistel ei ole? 2. Millised sõnad on mitmu-ses ja kuidas sa need ära tunned? 3. Kas ainsuse ja mitmuse vormil on alati sama lõpp? 4. Kuidas tõlgid iga osa kaks viimast vastust?

K Ä Ä N D E D GRAMMATIKALISA 7

6. Töötage paaris. Kasuta sobivaid küsisõnu ülesandest 5 ja esita küsimusi. Vasta kaaslase küsimustele.

NB! Eri keeltes võivad küsimused erineda. Ole ettevaatlik küsimustega, mille juures on !.

Näide: Kellele sa saadad kõige rohkem sõnumeid?

____ sa saadad kõige rohkem sõnumeid?

____ sa tahaksid tutvuda?

____ sa said vii-mati kingituse?

____ sa laenak-sid oma riideid?

____ sünnipäev tuleb varsti?

____ sa natuke kadestad? !

____ sa viimati midagi kinkisid?

____ sa läheksid koos peole?

____ sa viimati rääkisid?

____ sa ei julge kõike küsida? !

____ sa imetled? !

____ on palju huvitavaid ideid?

____ sa mõni-kord aitad? !

____ sa lugesid viimati lehest?

____ sa viimati külas käisid? !

____ sa kuulsid viimati midagi huvitavat? !

____ sa läheksid koos matkama?

____ kodu on sinu kodu lähedal?

____ sa viimati helistasid?

____ sa laenaksid raha?

K E L L E L ? / K E L L E J U U R E S ? GRAMMATIKALISA 7

7. Vasta küsimustele. Seleta oma sõnadega, millal kasutame küsimust kellel? ja millal kelle juures?.

Kellel sinu tuttavatest on koduloom?

Kelle juures oma tuttavatest sa käid harva?

Kellel sinu tuttavatest on oma maja?

Kelle juures oma tuttavatest sa pole käinud?

Kelle juures oma tuttavatest sa käid tihti?

Kellel sinu tuttavatest on huvi-tav hobi?


10


11

I S I K U L I S E D A S E S Õ N A D GRAMMATIKALISA 12

8. a. Tõlgi tabelis olevad vormid. Vali tabeli alt üks asesõna ja moodusta sellest samadvormid.

Kes? Kelle? Keda? Kellele? Kellel? Kellelt? Kellest? Kellega? Kelleta?

mina (ma)

minu (mu)

mind minule (mulle)

minul (mul)

minult (mult)

minust minuga minuta

sina (sa) / tema (ta) / meie (me) / teie (te) / nemad (nad) / ise

b. Asesõna kasutades peab olema kindel, et lugeja või kuulaja saab aru, kellest räägi-takse. Mis on viga järgmistes lausetes?

Marina ja Kristjan vestlesid. Ta kutsus teda kinno, aga tal ei olnud aega.

I S I K U L I S E D A S E S Õ N A D GRAMMATIKALISA 12

9. a. Uuri oma õpetaja kohta välja järgmised andmed. Sa ei tohi esitada otsest küsimust, vaid oletusi.

Näide: Ma arvan, et teie lemmikvärv on roheline.

Mis on tema lemmikvärv? Millest saab temaga rääkida? Miks ta siin õpib või töötab?

Milline muusika talle meeldib? Millised inimesed talle meeldivad? Missugused koduloomad tal on?

Millest temaga ei saa rääkida? Kuhu ta soovib reisida? Mida talle meeldib teha?

Kus võib teda tihti kohata? Kui palju õdesid-vendi tal on? Mida talle eriti ei meeldi teha?

b. Uuri välja samad andmed ühe rühmakaaslase kohta. Räägi kaks-kolm huvitavamat fakti edasi teistele.

Näide: Ma arvan, et sinu lemmikvärv on must.

KIRJUTAMINE 1

1. Mida tahad Julia Bomani kohta teada saada? Kasuta järgmisi sõnu ja küsi, mis sind huvitab. Õpetaja vastab sulle.

Näide: Mis on Julia Bomani eriala?

Mis …? Kas …?Kuidas …? Milline …?Kui palju …? Missugused …?

Millal …? Millega …?Kui suur …? Kes …?Kus …? Mida …?

Julia Boman


12


13

3. a. Koosta ülesande 2 eeskujul huvitav ankeet. Täida ankeet rühmakaaslase kohta, kellega tavaliselt vähem suhtled.

b. Saad loosiga ühe täidetud ankeedi. Loe selle vastused ette, kasuta täislauseid. Ära nimeta vastaja nime. Lase teistel ära arvata, kelle ankeet see on.


1. Järgmises ülesandes hakkab rääkima Maris, kes on pildil A. Ta räägib oma heast sõbrast. Vaata pilte B, C ja D ning arva, millisel pildil võiks olla Marise sõber. Miks sa nii arvad?

Kuula teksti 3. Kas sinu arvamus muutus?

2. Kuula teksti 3 veel kord ja otsusta, kas järgmised väited on õiged või valed. Paranda valed väited.

1. Marisel on viis väga head sõpra. 2. Maris leiab inimestega kergesti kontakti. 3. Marisel on palju sõpru välismaalaste hulgas. 4. Marise sõber elab Kolumbias. 5. Maris ja tema sõber tutvusid Leedus. 6. Maris ja tema sõber suhtlevad omavahel ainult inglise keeles. 7. Marise sõber õpib ja töötab.

2. Loe tekst kahe minuti jooksul läbi ja püüa kogu info meelde jätta. Seejärel pane õpik kinni ja vasta õpetaja küsimustele.

10 küsimust. Vastab Julia Boman.

1 Lemmikraamat Virginia Woolfi „Orlando”

2 Lemmikfilm „Inglise patsient”

3 Lemmiklinn maailmas Pariis või New York, ei suuda valida

4 Eesti staar, kellega tahad tutvuda Vanilla Ninja – nali!

5 Sinu kõige halvem komme Hmm, mu kõige halvem komme võib olla ka kõige parem – enesekriitika

6 Koht Eestis, millele mõeldes naeratad Tartu linn

7 Lemmikkoht, kus mõnus jalutada Pühajärve ääres

8 Asi, mis on alati kaasas Huulepulk

9 Tegevus igavuse korral Mul ei ole igavuse jaoks aega

10 Inimene, kellele helistad, Minu pangahaldur kui võidad miljon krooni


12


13

D

Maris

B

C

8. Maris ja tema sõber kohtuvad väga tihti. 9. Nad laulavad koos ja mängivad kitarri. 10. Marise sõbral on väga hea iseloom.

3. a. Töötage paaris. Küsige ja vastake. Kasutage ka tabeli all olevaid väljendeid. Võite esitada lisaküsimusi.

Näide: Kas sinu sõprade hulgas on inimesi, kes on teisest rahvusest kui sina? Mis rahvusest nad on? Kus sa nendega tutvusid? Jne.

Kas sinu sõprade hulgas on inimesi, …?

kes on teisest rahvusest kui sina

kellel on sinust väga erinev pere

kellel on sinust palju madalam / kõrgem haridus

kes on teisest soost kui sina kes on sinust palju vanemad / nooremad

kellel on sinust väga erinev põhitegevus

kellel on täiesti teistsugune iseloom / välimus kui sinul

kes elavad sinust kaugel kes on sinust palju rikkamad / vaesemad

Jah, neid on suurem osa.Jah, üsna palju.Jah, mõned on.

Paar tükki on. (kõnekeel)Peaaegu ei ole.On küll.

Ei tule meelde.Ei ole mitte ühtegi.

A


14


15

b. Otsusta, mis on sõbra juures kõige tähtsam. Kasuta järgmisi väljendeid. Põhjenda oma vastust.

Minu arvates on ___ väga tähtis.Samuti on üsna oluline ___.Küllalt tähtis on veel ___.

LUGEMINE JA RÄÄKIMINE 2

1. Tutvu kuulutusega. Kas sa tahaksid selles saates osaleda? Kas sa saaksid sellesse saatesse kandideerida? Põhjenda oma vastuseid.

Mul on ükskõik, ___.___ on minu meelest täiesti ebaoluline.

Kandideeri noortesaatesse „Õige valik”!

Alustame populaarse noorte tutvumissarja „Õige valik” uue hooaja saadete salvestamist

ning otsime saatesse sobivaid osalisi.

Kui oled vähemalt 18-aastane ja soovid sarjas kaasa lüüa, siis saada meile kaks (erinevat) fotot ja enda tutvustus:

kes sa oled, millega tegeled, missugune on sinu iseloom, missugused neiud / noormehed sulle

meeldivad, miks sa tahad saates osaleda.

Kandidaatide hulgast valime need, kelle kutsume vestlusele. Vestluse põhjal valime 10 noormeest ja 10 neidu,

kes hakkavad sarjas osalema.

„Õige valiku” meeskond


14


15

2. Loe teksti ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Mitmendat korda on noortesaade „Õige valik” kavas? 2. Kui palju noori soovib saates osaleda? 3. Mitu inimest ühes saates osaleb? 4. Kuidas noored üksteist tundma õpivad? 5. Kuidas valitakse see, kes peab saatest lahkuma? 6. Kui kaua saab üks inimene sarjas osaleda?

Noorte tutvumissaadet „ÕIGE VALIK” on teleris näidatud juba mitu hooaega. Produtsent Kaupo Karelsoni sõnul on inimesi, kes oma õnne ekraanil proovida soovivad, tohutult. „Viimane kord oli kandidaate lausa sadu,” lausub ta. Osale-jad valiti fotode ja vestluse põhjal.

Saate idee on lihtne. Igas saates osaleb kolm inimest, kaks noormeest ja neiu või kaks neiut ja noormees. Saate jooksul käiakse kahes põnevas ko-has, näiteks piljardit mängimas, kardiga sõitmas, ratsutamas, restoranis sushit söömas, jaanalinnu-farmis, ennustaja juures, fotosalongis, veekesku-ses jm. Igas kohas moodustatakse loosi teel paar: noormees ja neiu, kes lähevad nn kohtamisele.

Kohtamiste ajal saavad noored teineteist paremi-ni tundma õppida. See, kellel loosiga ei vedanud, peab teiste tegevust eemalt pealt vaatama. Õhtul valib oma soo ainus esindaja, kes ülejäänud kahest mängijast jääb järgmisesse saatesse. Mängija, keda ei valitud, lahkub kohe saatest. Seejärel lähevad kaks ülejäänud noort kumbki oma tuppa ja jäävad järgmist võttepäeva ootama. Kuid kui noormees või neiu leiab, et teine on tema jaoks „see õige”, tu-leb ta keskööl oma toast välja. Kui ka teine inime-ne oma toast väljub, lahkuvad noored saatest koos. Kui aga üks või kumbki oma toast välja ei tulnud, tulevad nad järgmisel hommikul jälle saali tutta-va laua taha ja ootavad, kuni saabub uus kolmas mängija … ning mäng jätkub.

3. a. Nimeta põhjusi, miks inimesed sinu arvates soovivad selles saates osaleda. b. Loe teksti ja täida vihikusse tabel. Võrdle a-osa vastustega.

Mängija nimi Mis oli saatesse mineku eesmärk?

Mis ei olnud saatesse mineku eesmärk?

Kas ta leidis saatest kaas-lase ja kuidas nende suhe edasi arenes?

MIDA ARVAVAD MÄNGUS OSALENUD?Maarius imestab, et mõned inimesed lähevad tõesti sellesse saatesse endale kaaslast otsima. Noormees

lausub, et tema ei käinud saates endale pruuti valimas, vaid niisama seiklusi otsimas ja ka edevuse pärast. Kahjuks ei leidnud ta mitte ühegi kena neiuga saates õiget kontakti ja valis ühe lihtsalt sellepärast, et kedagi pidi ju valima. Pärast saadet pole nad enam kohtunud.

„Õ I G EV A L I K”


16


17

c. Kuidas mõjutab saates osalemine nende inimeste edasist elu? Milliseid uusi võimalusi see võib neile tuua? Milliseid negatiivseid tagajärgi see võib neile tuua?

4. Töötage paaris. Koostage ühe telemängu lühitutvustus järgmise kava järgi. Laske kaas-lastel ära arvata, mis saatest räägite.

a. Mis programmis ja mis ajal on saade eetris? b. Kes saates osalevad? c. Mis on saate sisu? d. Missugused on saate reeglid? e. Mis on saate auhinnad?

Anželika: „Lootsin leida noormeest, kellega koos aega veeta,” põhjendab ta saatesse minekut. „Ka mõtle-sin, et ei ole kunagi sellistes saadetes osalenud, tahtsin proovida.” Neiu sõnul ei pea sinna just elu armastust otsima minema, kuid toreda poisi, kellega suhelda ja kes heaks sõbraks saaks, võiks leida küll. Kahjuks aga valis noormees teise neiu ja Anželika langes saatest välja.

Egle ja Hendrik läksid saatesse erinevatel põhjustel. Noormees tahtis näha, kuidas telesaadet tehakse, ja neiut sundisid minema sõbrannad. Egle ja Hendrik lahkusid saatest paarina ja on senimaani kokku jäänud. „Mul on nõrkus lumelaudurite vastu,” mainib Egle. „Ja me mõlemad tundsime, et sobime teineteisele.” Hend-rik sõnab: „Ta oli võõras, aga kohe nagu tuttav. Temaga on lõbus, ta on tore.” Mõlemad ütlevad, et see on neil esimene pikem suhe, aga kokku kolida nad esialgu siiski ei kavatse.

f. Kas see saade on populaarne? Kes on peamised vaatajad?g. Mille poolest see saade sulle meeldib? / ei meeldi?

KIRJUTAMINE 2

1. Loe läbi kahe noormehe enesetutvustused saates „Õige valik” osalemiseks. Leia kohad, kus kirjutajad räägivad järgmistest teemadest.

a. Kes nad on. b. Millega nad tegelevad. c. Missugune on nende iseloom.

d. Missugused neiud neile meeldivad. e. Miks nad tahavad saatesse tulla.

Tere, lugupeetud „Õige valiku” meeskond! 8. september 2008

Minu nimi on Viktor ja ma olen 19aastane tartlane. Olen lõpetanud kutsekooli ning töötan ehitajana. Mulle meeldib minu töö, sest see on huvitav ja üsna tasuv. Elan praegu üürikorteris, aga kavatsen võtta laenu, et osta endale oma korter.

Kavatsen veel ka edasi õppida. Järgmisel aastal proovin astuda tehnikaülikooli ehitus-inseneri erialale. Vabal ajal tegelen spordiga (mängin võrkpalli ja käin jõusaalis), et olla heas vormis. Kui võimalik, käin trennis vähemalt kolm korda nädalas.

Iseloomult olen tõsine, rahulik, julge ja sõnakas. Mul on palju häid sõpru, nädala-vahetustel käime tihti koos väljas. Mulle meeldivad iseseisvad ja majanduslikult kindlustatud neiud. Oluline on ka esmamulje, kuid mingit kindlat iluideaali mul pole. Kõik sõltub konkreetsest inimesest.

Saatesse „Õige valik” soovin tulla, et näha teletöö köögipoolt ja saada uusi kogemusi.

VKuuskViktor Kuusktel 987 654e-post: [email protected]


16


17

Tere! 12.09.2008

Olen 20aastane Aare Raplast. Praegu ma ei tööta, aga varem töötasin müügiesindajana. Mind huvitab väga muusika ja tahaksin seda tõsisemalt õppida. Vabal ajal meeldib mulle plaate kuulata, kitarri mängida ja vahel käin ka karaoket laulmas. Mõnikord korraldan noortele pidusid ja muid meelelahutusüritusi.

Mulle meeldivad kenad ja lõbusad tüdrukud, kes ei ole liiga jutukad.

Saatesse soovin tulla, et seda huvitavamaks muuta. Kui mind saatesse valitakse, teen seal nalja ja igav minuga juba ei hakka.

Aare KoppelAare Koppeltel 456 789e-post: [email protected]

2. Tee valik, kumma ülesande 1 kandidaatidest kutsuksid vestlusele. Põhjenda oma otsust, kasutades seejuures ka järgmisi väljendeid.

Valiksin kindlasti ___ (kelle?), sest ___.Mulle meeldib tema juures veel

see, et ___.Huvi äratab see, et ___.Kahtlemata on parem kandidaat ___.

Mõlemad kandidaadid on sobivad, kuid ___.Kuigi kandidaadid on üsna võrdsed,

eelistaksin siiski ___.___ ei sobi saatesse kindlasti, sest ___.

3. Eesti keeles puudub lauses tihti asesõna mina. Leia ülesande 1 tekstidest sellised laused. Kirjuta ise kaks sellist lauset.

Näide: Olen lõpetanud kutsekooli ning töötan ehitajana.

4. a. Tõlgi järgmised laused. Lõpeta laused veel kahel eri viisil. GRAMMATIKALISA 37

1. Soovin saatesse tulla, et leida uusi sõpru. 2. Kui mind saatesse valitakse, olen väga rõõmus. b. Leia ülesande 1 kirjadest veel sama skeemiga lauseid. 1. ______, et ____ 2. Kui ___, ___.

5. Vasta ülesande 1 kirjade põhjal küsimustele. 1. Kas kirjad on kirjutatud sobivas stiilis? 2. Kas kirjadest võiks midagi välja jätta? 3. Kas kirjadesse

võiks midagi lisada?

6. a. Kirjuta enda või mõne oma tuttava kohta tutvustus saates „Õige valik” osalemiseks. b. Loe kolme kaaslase kirjad läbi ja vali nende hulgast üks, kelle kutsuksid vestlusele.

Põhjenda oma arvamust.


18


19

GRAMMATIKA 2S Õ N A S T I K U D

1. Vasta küsimustele. 1. Milliseid sõnastikke kasutad eesti keele

õppimisel? 2. Mida sa sõnastikust peamiselt vaatad

(sõna tõlget oma emakeeles, sõna tõl-get eesti keeles, sõnavorme, näitelauseid, pilte, muud)?

3. Mis vormid on sõnastikus tavaliselt an-tud? Miks just need?

4. Mis vormile liidetakse käändelõpud?

S Õ N AT Ü Ü B I D GRAMMATIKALISAD 2, 4

2. a. Tutvu ühe sõnatüübi kolme põhivormiga ainsuses ja mitmuses. Moodusta samad vormid sõnast õpilane.

Ainsus Mitmus

Nimetav (kes?) kaaslane kaaslased

Omastav (kelle?) kaaslase kaaslaste

Osastav (keda?) kaaslast kaaslasi

b. Loe laused ette. Lüngas kasuta sõna kursusekaaslane õiges käändes. 1. Minu ____ nimi on Jaanika, kuigi ta on poiss. 2. Mul on kaks ___ , kes on vanemad kui 30 aastat. 3. Minu ___ meeldib sõpradele sünnipäevaks luuletusi kirjutada. 4. Minu ___ on kaks last, kolm koera ja neli kassi. 5. Ma käin koos ___ jalgrattamatkadel.

c. Moodusta b-osa eeskujul viis lauset. Kasuta üht järgmistest sõnadest mitmuses. koolikaaslane / kursusekaaslane / töökaaslane / trennikaaslane

KO H TA / P Õ H J A L / T E E L GRAMMATIKALISA 11

3. a. Tutvu näitelausetega. Tõlgi.

Info saate kohta on meie kodulehel.Saatesse kandideerija peab kirjutama enda kohta tutvustuse.

Esimese valiku teeme tutvustuse ja foto põhjal.Teise valiku teeme intervjuu põhjal.

Me ei räägi kandidaadiga telefoni teel.Me ei suhtle kandidaadiga interneti teel.


18


19

b. Töötage paaris. Lugege dialoog ette. Lünka valige kohta, põhjal või teel.

Noormees: Tere. Kas teie saatesse telefoni a) ___ saab registreeruda?Sekretär: Tere. Kahjuks mitte. Peate saatma kirja, kus räägite enda b) ___ midagi huvitavat.Noormees: Kas siis kirja c) ___ saab inimesi saatesse valida! Nii ei saa te ju minu d)___ paljusid asju teada.Sekretär: Huvitavamate kirjade autoritega vestleme telefoni e)___.Noormees: No aga te peaksite mind ikka nägema ka. Minu välimus sobib televisiooni ideaalselt.Sekretär: Ainult välimuse f ) ___ me valikut ei tee.Noormees: Kahju. Saadan siis kirja. Kas pean kindlasti saatma posti g) ___?Sekretär: Võite saata nii posti kui interneti h) ___ .Noormees: Oh, tore. Ehk saate mulle veel saate i) ___ midagi huvitavat rääkida?Sekretär: Kui teid saatesse valitakse, siis kuulete kõige j) ___ lähemalt. Nägemiseni.Noormees: Kohtumiseni.

K Ä I M A K U S ? M I D A T E G E M A S ? / M I N E M A K U H U ? M I D A T E G E M A ? GRAMMATIKALISA 33

4. a. Tutvu järgmiste lausetega ja vali õige seletus. Laused 1. Kas sa käid mõnikord jaapani restoranis sushit söömas? 2. Kas sa tahaksid minna jaapani restorani sushit sööma?Seletused 1. Sõna käima näitab tavaliselt a) ühekordset tegevust, b) mitmekordset tegevust. Sõnaga käima koos olevad sõnad vastavad küsimustele a) kuhu? ja mida tegema?, b) kus? ja mida

tegemas?. 2. Sõna minema näitab tavaliselt a) ühekordset tegevust, b) mitmekordset tegevust. Sõnaga minema koos olevad sõnad vastavad küsimustele a) kuhu? ja mida tegema?, b) kus? ja

mida tegemas?.

b. Vestelge paaris. Küsige ja vastake. Näide: Kas sa oled kunagi käinud piljardit mängimas?

Kas sa oled kunagi käinud …? Kui tihti sa käid …? Kuhu sa tahaksid minna …?Kas sa tahaksid minna …? Kus sa käid …? Kellega sa tahaksid minna …?

piljardit mängima kardiga sõitma ratsutama

sushit sööma jaanalinnufarm ennustaja juurde

fotosalong, pildistama veekeskus rulluisutama

5. Tõlgi. Lõpeta lausealgused enda kohta sobivalt. Minu nimi on Anneli Kajakas. Rahvuselt olen eestlane ja erialalt juuksur. Välimuselt olen oma

isa moodi: mul on pruunid juuksed ja silmad. Iseloomult olen oma ema moodi: lõbus ja julge.


20 21

VÄ L J A

6. a. Ühendverbid koosnevad põhisõnast (nt nägema) ja abisõnast (nt välja). Põhisõna muutub, abisõna ei muutu. Tõlgi järgmised sõnad. Kasuta lauses sobivat põhisõna õiges vormis.

Sõnad Laused

nägema missugune? 1. Ta ___ alati hea välja.

minema kust? 2. Ta ___ saatest välja ja oli seetõttu õnnetu.

välja võtma kust? 3. Ta ___ avalduse kotist välja ja andis mulle.

tegema kellele? 4. Ta jättis hüvasti ja ___ uksest välja.

langema kust? 5. Kellele sa jälle välja ___?

vaatama kust? 6. Mulle meeldib aknast välja ___ .

b. Vasta a-osa lausete põhjal küsimustele. 1. Kas abisõna ja põhisõna asuvad lauses alati koos? 2. Kas infinitiivis (mida tegema? mida teha?)

on tavaliselt eespool abisõna või põhisõna? 3. Kas teistes vormides on tavaliselt eespool abisõna või põhisõna? 4. Kas nende sõnade järjestus võib olla küsilauses teistsugune?


20 21


1. Tutvu kuulutustega ja vasta küsimustele. 1. Kus saab head muusikat kuulata / tantsida / uusi tuttavaid leida / midagi head süüa-juua / sporti

teha / võistelda / odavalt aega veeta / kaua aega veeta? 2. Kuhu sa sooviksid minna? Miks? Kuhu sa ei sooviks minna? Miks?

Kaalujäätis

MasinajäätisKokteilid Mahl Karastusjoogid Näts

Jäätisekohvik Lumivalgeke

Maksmine ainult sularahasLahtiolekuajad E–L 10–20 P 10–18

2KUHU MINNA?

Suur paintBalli-võistlus

Aeg: Laupäev, 8. oktooberKoht: Loksa sõjaväeosaOsalejate arv: Min. 200Hind: Osavõtutasu, varustus, 250 palli, toitlustus – 425 krVormi laenutus – 20 kr

Müügil karastusjoogid.

Laupäeval kell 19.00 esineb

Linnahallis maailmakuulus

pop-& rockstaar

P i n kSeniolematu sõu –

lõbus, pöörane, ülikiire,

emotsionaalne ja erutav!

Piletid müügil kõikides Piletilevi

müügipunktides üle Eesti ja

kohapeal tund enne algust.

Uksed avatakse kell 18.00.

Sõu algus kell 19.00.

cc

Jeti jäähallMeie liuväli on uisutajatele avatud E–P 11.00–21.00

Tule üksi või sõbraga ja uisuta hea muusika saatel!

Meie hinnad:Uisutamine (1 tund jääl)Sooduspilet (4–13a) 25 krTäispilet (al 14.eluaastast) 50 krPensionärid* (E–R 10–16) tasuta* tunnistuse ettenäitamisel

Hip-hopi festivalKaasa teevad Chalice, Cool D,Bad J, Paul Oja, JOC, Kozy, Heidy Purga. l

Kohale tuleb ka maailma parim scratch-DJ Rafik.lToimuvad õpitoad, loengud ja breiktantsu võistlused!

KLUBI T & L

Hea muusika,

videod,

tantsutüdrukud,

peegelkerad ja

valgusvihud.

Sissepääs prii.

R Esineb Tanel Padar (pilet 75.–).

L Karaoke „Sellest saab meie

sügis” finaal (pilet 25.–).

K U H U M I N N A?2

22

K U H U M I N N A? 2

23

2. a. Kuula teksti 4 ja leia, millise kuulutuse juurde ülesandest 1 see sobib. b. Kuula teksti veel kord ja vasta järgmistele küsimustele. 1. Miks helistas Kristjan Heidile? Mida ta ise ütles? Mida sina arvad? 2. Miks ei tahtnud Heidi alguses Kristjaniga välja minna? Mida ta ise ütles? Mida sina arvad? 3. Mida tegi Kristjan, kui Heidi keeldus? Miks ta nii käitus? Mida sina arvad? 4. Kuidas reageeris Heidi? Miks ta nii reageeris? 5. Kuidas dialoog lõppes? 3. Töötage paaris. Koostage teksti 4 põhjal dialoog. Lõpetage fraasid mälu järgi.

Neiu Noormees1. ____ kuuleb. 1. Tere. Siin ____. Mis ____?2. Tead, ausalt öeldes ____. Ma pean ____ ja

koeraga ____. Ja homseks on vaja ____.2. Aa, no kahju ____. Mina tahtsin sind just

____.3. Ei, ma ei saa ____. Ma lähen niigi ____. 3. Mis siis ikka ____. Aga kuule, ega sa ____?4. Ma ei ____. Mul vist ei ole ____. Aga kuhu

sa siis tahtsid ____?4. Ah tead, ega ei olegi ____. Lihtsalt sain

____. Aga ära muretse ____.5. Aa, kuidas sa sinna ____? Kõik on ju ammu

____.5. No ____.

6. Kuule, ma muidugi tahan ____. Issand, kui hea meel ____. Mis kell ____?

6. Kahe tunni ____. Kuidas sa siis kõik asjad ____?

7. Küll ma ____. Pesen pea ____ ja koera palun ____. Ja bio referaat ____. Nii et ma ____.

7. No olgu. Ootan sind siis ____. Kuidas ma sind ____? Mis värvi ____?

8. Ikka ____. Ma pesen värvi ____.

4. Kuula teksti 5 ja leia, millise kuulutuse juurde ülesandest 1 see sobib.5. Kuula dialoogi veel kord ja vasta järgmistele küsimustele. 1. Kuhu Silver Vikat kutsus? 2. Miks Vika alguses kõhkles? 3. Kuidas Silver Vikat veenis? 4. Mida Silver mängust veel rääkis? 5. Kas sina oleksid läinud seda mängu mängima?

6. Töötage paaris. Koostage dialoog. Lõpetage fraasid oma sõnadega.

A B

1. Tšau, ____? Tunned ära, kes ____? 1. Ei ____.2. Ära jama, olen ju ____. 2. Aa, nüüd ____.3. Tead, meil on selline plaan ____. 3. Noo, kuhu ____?4. Lähme ____. 4. Mida seal ____?5. Seal on ____. 5. Ma ei usu, et see mulle ____.6. Meeldib ____. See on väga ____. 6. No hea ____, aga kus see siis ____?7. Täna läheme ____. 7. Olgu, aga kui kaua ____?8. No seal läheb ikka ____. 8. Kas midagi peab ____? Mis riided peab

____?9. Pane ____. 9. Olgu, ____. Mis kell ____?10. Tuleme kell ____. Tšau! 10. Tšau!

K U H U M I N N A?2

22


23

7. Vali üks kuulutus ülesandest 1 ja kutsu kaaslane sinna kohta. Koostage dialoog, kasutage ka fraase ülesannetest 3 ja 6.

8. Leia Internetist või ajalehest reklaamid kolme huvitava ürituse kohta, mis toimuvad lähi-ajal. Tutvusta üht reklaami kaaslastele, vasta küsimustele.

NB! Kaks inimest ei tohi tutvustada sama üritust.


K Ü S I S Õ N A D

1. Moodusta kõik võimalikud küsimused. Moodusta lisaküsimusi. Näide: Kuhu sa tahad minna? Kuhu sa tahad mind kutsuda?

Kuhu …? Kus …? Kust …? Kas ...? Kui palju …? Kui kaua …?

sa tahad minna seal on mingid soodustused saab pileti osta

see kestab see üritus toimub sa oled seal varem käinud

inimesi seal on sa seda kuulsid / lugesid see maksab

KO H A K Ä Ä N D E D GRAMMATIKALISA 10

2. a. Kuula teksti 6 ja täida vihikusse järgmine tabel. Kirjelda oma sõnadega, mida märkad sõnalõppude puhul.

Kuhu? Kus? Kust?

diskolt

b. Pane kirja kaks noorte hulgas populaarset ajaveetmiskohta oma kodukohas. Kirjuta kummagi koha kohta kolm lauset, nii et kasutad sõnu, mis vastavad küsimustele kuhu?, kus?, kust?.

L I I T S Õ N A D

3. Moodusta kõik võimalikud liitsõnad. Näide: veepidu

vee kunsti spordi suve vabaõhu rokk kaubandus toidu džässi jäätise jalgpalli

+näitus võistlus pidu kontsert festival etendus keskus pood kohvik muuseum baar

KO H A K Ä Ä N D E D. L I I T S Õ N A D GRAMMATIKALISA 10

4. Kirjuta paberile nädalapäevade lühendid.

E T K N R L P

K U H U M I N N A?2

24


25

Vestle rühmakaaslastega näite järgi. Sinu eesmärk on kutsuda igaks päevaks üks inimene ühte ülesandest 3 leitud kohta. Kõik kohad ja inimesed peavad olema erinevad.

Näide:

A B1. Ma tahaksin sind välja kutsuda. 1. Jah? Aga kuhu sa soovid minna?

2. Lähme džässikontserdile. 2. Kahjuks see ei sobi mulle. Marina juba kutsus mind sinna.

3. Aa, kahju. Aga võib-olla lähme siis veekeskusesse?

3. Hea mõte. Aga millal?

4. Kolmapäeval. 4. Kolmapäev on mul juba kinni.

5. Lähme siis neljapäeval. 5. Olgu. Teeme nii.

L I H T M I N E V I K G R A M M AT I K A L I S A 20

5. a. Hakkad lugema blogi teksti, milles üks noor inimene kirjeldab filmifestivali külastust. Enne lugemist paku, mida võib tähendada tekstile pandud pealkiri. Seejärel loe tekst läbi ja võrdle oma arvamusega.

¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Pühapäev, 29. september

Mul vedas!!!

Lugu algas nii, et kõigepealt nägin eelmisel laupäeval internetis filmifestivali reklaami ja lugesin ka kommentaare, mis kõik festivali kiitsid. Seejärel tekkis ka mul tunne, et pean sinna minema. Mõeldud, tehtud, helistasin kähku Kerdile, ta oli küll pisut üllatunud, aga võttis mu mõttest kohe kinni. Filme sai vaadata eri kohtades üle linna ja esimene film „Mägede kuningas” pidi algama poole tunni pärast. Et me hakkasime juba hilinema, viis õnneks mu isa meid autoga ära. Jõudsimegi napilt kohale ja saime piletid esimesse ritta. Sealt polnud kõige parem vaadata, kael jäi üsna kangeks, aga film oli äge. Ma ei hakka siin sisu ümber jutustama, minge ja vaadake ise. Vahepeal ostsime natuke näksimist ja jõime mingit värvilist mahla, mis oli päris jube, ja läksime teise kohta edasi. Kokku vaatasime vist kolme või nelja filmi, ma isegi ei mäleta enam täpselt. Pärast viimast filmi järgnes aga megaüllatus. Siis loosis festivali peakorraldaja kõigi piletiomanike vahel välja auhinna – võimaluse osaleda filmitegemise lühikursusel. Ja kes selle võitis? Võite kaks korda arvata J. Jah, tõesti MINA!!!, kellel muidu kunagi loosiga ei vea. Läksin siis auhinnale järele ja olin ikka ülijahmunud. Millal kursus toimub, pole veel täpselt teada, aga igal juhul varsti. Eks siis jagan oma muljeid ka teiega. Tänaseks lõpetan – jään juba arvuti taha magama.

Postitaja Timmo kell 01.30 ? 4 kommentaari

Mina

J Vaata minu täielikku profiili

ArhiivØ Sept (7)

Ø Aug (6)

Ø Juuli (3)

Ø Juuni (12)

Ø Mai (8)

Ø Aprill (21)

Ø Märts (17)

b. Kirjuta a-osa tekstist välja tegusõnad, mis väljendavad minevikus toimunud tegevust ja jaga need kahte rühma (tunnusega –si (-s) ja tunnusega –i). GRAMMATIKALISA 8si (s) i

Mina

Kommentaarid

ü Mari Liis ütleb: See oli tõesti lahe vedamine. Õnnitlen!!! 01.35

ü P ütleb: Ma tahan ka sellist auhinda saada. P. 08.15

ü Anonüümne ütleb: Käisin ka sellel seansil ja nägin, kui sa auhinna vastu võtsid :) 14.09

ü Kristjan ütleb: Ma ei teadnudki, et sa filmitegemise fänn oled. 15.00

K U H U M I N N A?2

24


25

b. Kirjuta a-osa tekstist välja tegusõnad, mis väljendavad minevikus toimunud tegevust ja jaga need kahte rühma (tunnusega -si (-s) ja tunnusega -i). si (s) i

Ma arvan, et ____.Minu meelest oli see ____.Kui ma ei eksi, siis oli see ____.

Näide: lugesin nägin

c. Kasuta b-osa sõnu ja esita paarilisele küsimusi loetud teksti kohta. Paariline vastab. Näide: Mida nägi Timmo laupäeval Internetis? Ta nägi filmifestivali kuulutust.

L I H T M I N E V I K GRAMMATIKALISA 20

6. Kuula õpetajat. Korda tema öeldud lauseid lihtminevikus.

A J A V Ä L J E N D I D

7. Leia tulpadest A ja B sama tähendusega paarid.

A B

1. üleeile a. tükk aega tagasi

2. hiljuti b. eelmisel laupäeval-pühapäeval

3. üsna ammu c. kaks päeva tagasi

4. möödunud nädalal d. eelmisel nädalal

5. viimasel nädalavahetusel e. natuke aega tagasi

L I H T M I N E V I K GRAMMATIKALISA 20

8. Töötage paaris. Esita kaaslasele küsimusi, kasutades sulgudes olevaid sõnu lihtminevikus. Esita lisaküsimusi. Kaaslane vastab, kasutades ka tabeli all olevaid väljendeid.

Näide: A: Kas sa olid eile üksi kodus? B: Jah. A: Mis kellast mis kellani sa olid üksi kodus? Jne.

Kas sa eile …? Millal sa viimati …?

(olema) üksi kodus (suhtlema) erilise ini-mesega

(kuulama) muusikat (ostma) midagi erilist

(jalutama) linnas (käima) väljas söömas (käima) trennis (tegema) midagi erilist

(vaatama) telerit (pidama) pidu (tegelema) hobiga (nägema) head filmi

(mängima) mingit mängu

(lugema) midagi põnevat

(käima) kellelgi külas (kirjutama) kellelegi

See oli kindlasti ____.See oli vist ____.Üks hetk. Ma mõtlen pisut. Mul tõesti ei tule praegu meelde.

K U H U M I N N A?2

26


27

KIRJUTAMINE 1

1. a. Vaata veel kord blogi teksti (eelmise osa ülesanne 5). Leia tekstist a) loo algus, b) loo põhisündmused, c) eriline sündmus, d) loo lõpp.

b. Kirjuta blogi tekstist välja sõnad, mis näitavad sündmuste järgnevust. Kirjelda neid sõnu kasutades oma tänast päeva.

Näide: kõigepealt

2. a. Blogis kasutatakse palju kõnekeelt, mis ametlikumasse teksti ei sobi. Leia blogi tekstist järgmised sõnad ja ütle, mille kohta need käivad.

kähku / võttis mu mõttest kinni / jõudsime napilt kohale / äge / natuke näksimist / päris jube / megaüllatus / ülijahmunud

b. Leia a-osa sõnadele järgmiste sõnade hulgast kirjakeelsed sünonüümid. Näide: kähku – kiiresti

kiiresti / natuke süüa / oleksime peaaegu hilinenud / oli minu plaaniga nõus / suur üllatus / tore / väga imestunud / üsna ebameeldiv

3. Vali järgmiste sündmuste hulgast viis kõige erilisemat. Nimeta veel erilisi sündmusi.

Saad ootamatu kingituse. Leiad üles kadunud lemmik-kingad.

Saad hea hinde.

Kuuled oma lemmiklaulu. Näed linnas karu. Vaatad head filmi.

Väljas on imeilus ilm. Ostad midagi vajalikku. Keegi kutsub sind välja.

Tutvud meeldiva inimesega. Näed tänaval tuntud inimest. Sööd midagi head.

Keegi teeb sulle välja. Võidad mingi võistluse. Käid põnevas kohas.

4. Kirjuta blogi sissekanne Eriline päev. • Meenuta huvitavaid sündmusi, mis on sinuga viimasel ajal juhtunud. • Mõtle, millistest sündmustest tahaksid blogis kirjutada. • Mõtle, millistest sündmustest sa ei tahaks blogis kirjutada. • Vali üks sündmus. • Tee lühike kava. • Kirjuta mustand, kasuta kindlasti ka sobivaid ajasõnu (vaata ülesannet 1b). Kontrolli keelelist korrektsust (küsi vajaduse korral õpetajalt abi).

5. a. Mõnikord kirjutavad lugejad blogi teksti juurde ka kommentaare. Loe kommentaa-rid (eelmise osa ülesande 5 juures) veel kord läbi ja ütle, millised sulle kõige rohkem meel-divad.

b. Loe läbi paari kaaslase blogitekst ja kirjuta sinna juurde sobiv kommentaar.

NB! Kommentaar ei tohi olla liiga pikk ega negatiivne.

K U H U M I N N A?2

26


27


1. Kirjelda graafikut, kasuta ka järgmisi väljendeid. Paku, mis tegevused võiksid sobida vastuse „teen midagi muud” alla.

Noorte vastused küsimusele „Mida teed vabal ajal?”

1 – Mängin arvutimänge. 2 – Veedan aega oma poisiga / oma tüdrukuga.3 – Veedan aega koos sõpradega. 4 – Olen niisama. 5 – Kuulan muusikat. 6 – Mul ei ole üldse vaba aega. 7 – Teen midagi muud.

Kõige rohkem ____.Sellele järgneb / järgnevad ____.

Peaaegu võrdselt ____.Üsna vähe ____.

2. Järgmised sõnad on pärit ühest laulust. Arva, millest see laul räägib. akende / katuseid / kodus / maailm / pilvi / pööningute / silmad / taeva / tornides / tuulelipp

3. a. Paiguta ülesande 2 sõnad sobivasse kohta. Kuula teksti 7 ja kontrolli.

Käime katuseid möödaKäime (1) ______ mööda,lähme kolame (2) _______ peal.Nad ei tea mida mõelda,need kes pole iial käinud seal.Näitab meile suundavana (3) ______,siia ülesse kuulda ei ole midagi.

Käime katuseid mööda,tule lähme turnime (4) _____.Lähme katsume (5) _____,lähme värvime (6) _____ siniseks.Ühed tahavad palju, teised rohkem veel.Mõned tahavad kõike,nad ei kõnni katustel.

Refr:Me ei näe teisi kihutamas ringi,meil on (7) _____ainult teineteise jaoks.Meil on aega hoida teineteisest kinni,(8) _____ kuhugi ei kao, maailm kuhugi ei kao.

Üksik mees istub (9) _____,joob õlut ja üksinda kurvastab.Üksik hooldaja naine vaatab üksinda viimast seebikat.Klaasist (10) _____ tagaja neid on rohkem veel.Ja nad on üksinda kodus, nad ei kõnni katustel.Refr:

K U H U M I N N A?2

28


29

b. Vasta küsimustele. 1. Kas see on rõõmus või kurb laul? 2. Millest laul räägib? 3. Mida tähendab laulu pealkiri „Käime

katuseid mööda”? 4. Kas sulle laul meeldis? 5. Kas see on tüüpiline eesti laul?

4. a. Kus sa käid tavaliselt ____?

koos sõpradega koos külalistega koos kooli- või töökaaslastega

koos sugulastega koos oma poisiga / oma tüdru-kuga

üksi

b. Kujuta ette, et sinu kodukohta saabub sinu eakaaslane mõnest kaugest riigist ja tunneb huvi, millisesse ostukohta, söögikohta, peokohta, trennikohta, kinno, kursusele ja mujale tal tasuks minna ja kuhu mitte. Koosta tema jaoks lühike ülevaade parimatest kohtadest koos põhjenduste ja soovitustega. Kasuta seejuures ka järgmisi väljendeid.

Ma arvan, et sa peaks kindlasti minema ____.Ma arvan, et sa võiks minna ____. Kui sa soovid ____, siis ____.Sa peaks silmas pidama, et ____.

Sa peaks arvestama, et ____.Ma ei soovitaks sul minna ____.Parem ära mine ____.Mingil juhul ära mine ____.


1. Meenuta kolme filmi, mida viimati nägid. Mis on nende pealkirjad? Mis žanri nad kuulu-vad? Kuidas nad sulle meeldisid?

2. a. Loe teksti ja leia sealt kõik filmide pealkirjad. Milliseid neist oled näinud? b. Pane kirja küsimused, mida ajakirjanik võis küsida.

K U H U M I N N A?2

28


29

3. a. Kirjelda igasse žanri kuuluvat head filmi ja halba filmi. Kasuta lisaks sõnu ülesande 2 tekstist.

Näide: Hea dokumentaalfilm on asjalik, informatiivne, tõsine. Halb dokumentaalfilm on igav, tuim, monotoonne.

dokumentaalfilm komöödia õudusfilm märulifilm

seiklusfilm armastusfilm multifilm ajalooline film

b. Pane žanrid meeldivuse järgi järjekorda ja põhjenda oma valikuid.

Eelistan (mida?) ____.Eelkõige meeldivad (mis?) ____.Otsest lemmikžanri mul pole, aga ____.Pigem meeldivad (mis?) ____.

Filmilemmikud ja lemmikfilmidAjakirjaniku küsimustele vastavad noored neiud Berit, Liina ja Liisi.

1. ______Liisi: Konkreetseid lemmikuid

ei ole, aga tegelikult eelistan roh-kem dokumentaalfilme. Neis on ka mingit asjalikku infot, mitte ainult väljamõeldised.

Berit: Esiteks kindlasti „Hero” –kes on näinud, saavad aru, miks. Lühidalt kokku võttes võib öelda nii, et romantilised komöödiad ja koguperefilmid väga ei meeldi. Na-tuke tõsisemad on ikka paremad.

Liina: Eelkõige õudusfilmid ja psühholoogilised põnevikud.

2. _____Berit: Otseselt lemmikut ei ole-

gi, pigem meeldivad kindlad rollid, mida näitleja on mänginud.

Liisi: Tegelikult on mu lemmik-näitleja Alfred Hitchcock, ta tegi enda filmides väga jaburaid ja sa-mas geniaalseid rolle.

3. ______Liina: Esimesena meenub ikka

„Kevade” ja ka „Siin me oleme”. Kunagi ammu sai neid vaadatud, aga üha uuesti ja uuesti ma seda ei teeks.

Berit: Meeldivad ikka! Mul-le meeldib ka „Kevade”. See on raudselt lemmik! Aga häid filme on veel.

4. _____Berit: Uusi filme pole eriti vaata-

mas käinud. Liina: „Malev” ja „Sigade revo-

lutsioon” on päris vaadatavad fil-mid. Hea, kui Eestis ikka uusi filme tehakse.

5. _____Berit: Oiii! Need mulle meeldi-

vad. Igasugused. Vanad vene mul-tikad ja praegused ka. „Siil udus” tekitas mulle lapsepõlves trauma. See oli nii õudne, aga praegu on päris äge.

6. _____Liisi: Kõige rohkem vaatan

DVD-sid ja ka seda, mis telekast tuleb.

Berit: Kuidas kunagi. Vaatan kõike segamini.

Liina: Rohkem ikka DVD va-riant. Kinno jõuab üliharva.

7. _____Berit: Täitsa asjalik jah. Olen

ikka kogu aeg käinud. Seal nägin esimest korda „Herot” kah. Vist. Meeldib veel see, et ta toimub det-sembris, nagu nimigi ütleb, pime-date ööde ajal.

Liina: Väga hea üritus. Filmid, mida seal näidatakse, on ikka väga kvaliteetsed ja head, aga eks mujalt võib ka pärleid leida.

(Mis?) ____ mulle eriti ei meeldi.Samuti ei ole ma (mille?) ____ fänn.(Mida?) ____ ei talu ma üldse.Näiteks on üks väga jube film ____.

K U H U M I N N A?2

30


31

4. Töötage paaris. Hakkate valima „Meie lemmikfilmi”. Iga paar saab ühe filmižanri, valib üks kuni kolm sellesse kuuluvat filmi ning valmistab ette nende lühitutvustuse (järgmiste punktide abil).

a. Kus on see film tehtud? b. Kes on filmi režissöör? c. Millised näitlejad filmis osalevad? d. Kus toimub filmi tegevus? e. Millal toimub filmi tegevus?

f. Mis on filmi põhisüžee? g. Milline on filmi lõpp? h. Miks peaks just see film saama

„meie lemmikfilmiks”?

Tutvustuste järel toimub salajane hääletamine, kus iga õppija saab anda oma hääle kokku kolmele filmile. Film, mis saab kõige rohkem hääli, on võitja.

KIRJUTAMINE 21. Loe läbi järgmine kuulutus ja ütle, kas oled kunagi sellisel peol käinud.

Millal? Järgmisel reedel Mis kell? Algab siis, kui väljas on läinud pimedaks

Kus? Sissepääs neljandal korrusel paremat kätt viimasest uksest

Kes? Kõik meie kooli inimesed

Riietus? Vaba

Hind? Tasuta

Mis toimub? Rebaste ristimine Tordisöömine Tants

Ol ed oodatud!

Rebaste ristimise pidu

K U H U M I N N A?2

30


31

2. Loe kiri läbi ja vasta küsimustele.

Kalju Kossar Päikese gümnaasium Direktor 14. november 2008

Avaldus

Pöördume Teie poole suure palvega. Nimelt on novembri viimasel nädalal plaanis korraldada meie kooli traditsiooniline üritus – Rebaste ristimise pidu. Meil on juba kõik valmis: programm on välja mõeldud, tort on tellitud ja ka muud vajalikud ettevalmistused on tehtud. Olime kogu aeg kindlad, et saame peo korraldada meie kooli suures saalis neljandal korrusel. Täna läksime majandusjuhataja juurde lõplikku kokkulepet sõlmima ning siis selgus ootamatult, et samaks ajaks on saal välja üüritud rahvateatrile, kes tuleb meie linna külalisetendusele. Kuigi me palusime majandusjuhatajat, et ta ikkagi lubaks meil saali kasutada, ei olnud ta nõus ja soovitas meil otsida mingi muu ruumi. See ei ole aga võimalik, sest meie rebaste ristimise kava on planeeritud nii, et seda saab korraldada ainult selles saalis.

Olgugi, et pöördume Teie poole nii hilja, palume siiski väga, et Te lubaksite meil ikkagi saali kasutada ja leiaksite rahvateatrile mingi muu esinemiskoha.

Rebaste peo korraldajate nimel 12 A klassi õpilane Rain Hunt tel. 555 666 e-post: [email protected]

1. Kes on selle kirja kirjutanud? 2. Kellele on kiri kirjutatud? 3. Mis probleemist kirjas räägitakse? 4. Miks on probleem sinu arvates tekkinud? 5. Mida kirja kirjutaja soovib? 6. Mis sa arvad, kas kirja kirjutaja saavutab oma eesmärgi?

3. a. Leia eelmisest tekstist laused, milles esinevad sõnad kuigi, olgugi et, siiski ja ikkagi. Tõlgi need laused. GRAMMATIKALISA 37

b. Lõpeta järgmised lausealgused, kasuta sõnu siiski, ikkagi, kuigi, olgugi et. 1. Peo korraldajad arvasid, et saal on vaba, ____. 2. Nad panid peo kuulutuse üles, ____. 3. Kuigi nad kirjutasid direktorile nii hilja, lootsid nad ____. 4. Olgugi et saal oli juba kinni, ei soovinud noored ____.

4. a. Tõlgi järgmised laused. Ütle, mis vormis on paksus kirjas sõnad. Kas sinu emakeeles kasutatakse antud lausetes sama vormi? GRAMMATIKALISA 24

1. Kuigi me palusime majandusjuhatajat, et ta ikkagi lubaks meil saali kasutada, ei olnud ta nõus.

2. Olgugi, et pöördume Teie poole nii hilja, palume siiski väga, et Te lubaksite meil ikkagi saali kasutada ja leiaksite rahvateatrile mingi muu esinemiskoha.

K U H U M I N N A?2

32


33

b. Lõpeta laused oma sõnadega a-osa eeskujul. 1. Noored soovisid, et majandusjuhataja ____. 2. Majandusjuhataja soovis, et noored .____.

5. Lõpeta järgmised fraasid 1) ülesande 2 teksti järgi ja 2) oma sõnadega.

Pöördume Teie poole ____.Nimelt ____.Olime kogu aeg kindlad, et ____.

Ootamatult selgus, et ____.See ei ole võimalik, sest ____.Palume väga, et Te ____.

6. Töötage rühmas. Kirjutage kooli direktorile kiri, kus palute luba mingi peo korralda-miseks.

• Mõelge, mis pidu see on. • Mõelge, kus ja millal see toimub. • Mõelge välja peo kava. • Mõelge välja mingi probleem seoses peo korraldamisega. • Koostage kiri, kasutades seejuures ka kõiki väljendeid ülesandest 5. • NB! Jälgige kirja stiili, ärge kasutage kõnekeelt.

GRAMMATIKA 2


1. a. Eesti keeles on tavaline, et sõna eri vormides muutuvad häälikud k, p, t ja g, b, d. Tutvu ühe sõnatüübi kolme põhivormiga ainsuses ja mitmuses. Moodusta samad vormid sõnadest lugu ja luba.

Ainsus Mitmus

Nimetav (mis?) pidu peod

Omastav (mille?) peo pidude

Osastav (mida?) pidu pidusid

b. Kasuta joonel sobivat sõna a-osast õiges käändes.

Ainsus Mitmus

1. Meie koolis toimus eile lahe ___ . 1. Meie koolis toimuvad tihti lahedad ___ .

2. Selle ___ korraldaja oli meie kursus. 2. Nende ___ korraldajad on kõik kursused.

3. ___ me kuulasime muusikat ja tantsisime. 3. ___ me kuulame muusikat ja tantsime.

4. Kõik jäid selle ___ rahule. 4. Tavaliselt jäävad kõik nende ___ rahule.

5. Sellest ___ kirjutati isegi linnalehes. 5. Nendest ___ on kirjutatud isegi linnalehes.

K U H U M I N N A?2

32


33

J A V O R M , M I N E V O R M GRAMMATIKALISA 30

2. a. Igast tegusõnast saab moodustada ja-vormi (väljendab tegijat) ja mine-vormi (väljen-dab tegevust). Täida tabel lõpuni.

NB! Esimene sõna on enamasti omastavas käändes.

Mida tegema? Mille tegija? Mille tegemine?

pidu korraldama peo korraldaja peo korraldamine

lugu kirjutama

laulu esitama

võistlust võitma

peol osalema

rebaseid ristima

külalisi vastu võtma külaliste vastuvõtja külaliste vastuvõtmine

kava välja mõtlema

b. Nii ja- kui mine-vorm käänduvad kõigis käändeis. Vasta küsimustele. Vastustes kasuta a-osa tabeli sõnu õiges vormis.

Näide: Kellele sa andsid kutse? Peo korraldajale.

1. Kellele sa andsid kutse? 2. Kellel oli peol mask ees? 3. Kellelt sa peost kuulsid? 4. Kellega sa peol tantsisid? 5. Keda sa pärast tänasid? 6. Mida sa peol kõige rohkem ootasid? 7. Mis sulle peol kõi-ge rohkem meeldis? 8. Millega sa veel rahule jäid? 9. Mis sulle peol ei meeldinud? 10. Millest sa tahaksid sõpradele rääkida?

34

M I L L I N E S Õ I D U K O N PA R I M? 3

35


1. Nimeta viis erinevat sõiduvahendit, millega oled viimasel ajal sõitnud. Kust ja kuhu sa sõitsid? Milline sõit meeldis sulle kõige rohkem? Miks?

2. Vaata järgmisi pilte. Vasta küsimustele oma arvamuse järgi.

3 MILLINE SÕIDUK ON PARIM?

Kes ja mis sõidukis vestlevad? Kes küsib infot? / ajab niisama juttu? / palub midagi? / on mures? / pahandab? Mis teemal inimesed räägivad?

34


35

3. Kuula teksti 8. Ütle, millise ülesande 2 pildi juurde see sobib. Leia õiged lauselõpud. 1. Reisija soovis osta piletit a) ja bussijuht müüs talle selle kohe. b) aga bussijuht ütles, et vabu

kohti pole. 2. Reisija ütles, et a) ta peab kindlasti selle bussiga sõitma. b) ta ostab siis pileti järgmisele

bussile. 3. Lõpuks müüs bussijuht reisijale a) pileti Tallinnasse. b) pileti Kuusallu. 4. Seejärel palus reisija, et a) bussijuht müüks pileti ka koerale. b) bussijuht aitaks tema pakid

bussi tuua.

4. Vasta teksti 8 põhjal küsimustele. Põhjenda oma arvamust. 1. Miks oli reisijal vaja just selle bussiga sõita? 2. Kas bussijuht käitus õigesti, kui ei müünud

reisijale piletit Kuusallu? 3. Kuidas reageerib bussijuht sinu arvates reisija viimasele palvele?

5. Töötage paaris. Koostage teksti 8 põhjal dialoog. Lõpetage fraasid mälu järgi.

Reisija Bussijuht

1. Tere. Palun üks ____. 1. Oodake üks ____. Ma vaatan, kas ____. Kahjuks ____. Ostke ____.

2. Ei, ei, see ei ____. Ma pean ____. Ehk te ____? 2. Ei, ei. Seisukohti ____. Järgmine buss väljub ____.

3. Aga siin teie kõrval ____. 3. Oodake ____. Vaatan, kas kõik ____. Jah tundub, et ____. Olgu, müün siis ____. Sada ____.

4. Nii ____? 4. Jah. Pilet ____.

5. Aga mina paluksin ____. 5. See ei ole küll ____. See on ekspressbuss ja ____.

6. No aga see on ju ____. Te lihtsalt ____. 6. Ma võin seal ju ____, aga pilet ____. Mul pole ____.

7. Jah-jah, ____. Palun võtke ____. 7. Palun ____. Kas te tuleksite ____?

8. Üks ____. Mul on seal ____. Ehk aitaksite ____?

8. Kus ____? Mis ____?

9. No need mõned ____. Ärge koera ____.

6. a. Kuula teksti 9. Ütle, millise ülesande 2 pildi juurde see sobib. Vali õige lauselõpp. 1. Oli a) kevad. b) suvi. c) sügis. 2. Vagunis a) oli väga palav. b) oli natuke liiga palav. c) ei olnud palav. 3. Mees sõitis selle rongiga a) paar korda kuus. b) iga päev. c) esimest korda. 4. Mees tahtis a) naisele kohvi välja teha. b) naisele pileti osta. c) naisega veel kokku saada. 5. Rong sõitis a) Tartusse. b) Narva. c) Tallinna.

b. Töötage paaris. Mõelge välja kuuldud dialoogi jätk. Esitage dialoog kaaslastele.

7. Töötage paaris. Valige ülesande 2 piltide hulgast üks, mille kohta ei olnud kuulamisteksti. Saad õpetajalt rollikaardi. Tööta juhise järgi.

M I L L I N E S Õ I D U K O N PA R I M?3

36


37


K Ä S U D J A PA LV E D GRAMMATIKALISAD 23, 24

1. a. Leia iga seletuse juurde sobiv näide ja õige tunnus.

Seletus Näide Tunnus

1. Konkreetne käsk või palveühele inimesele.

a. Kas sa aitaksid mul asjad bussi tuua? Kas sa annaksid mulle telefoni? Kas sa tooksid midagi juua?

Ø

2. Konkreetne käsk või palvemitmele inimesele või aus-tav pöördumine ühe ini-mese poole.

b. Aidake mul asjad bussi tuua! Andke mulle telefon! Tooge midagi juua!

-ksi

3. Pehmem palve ühele inime-sele.

c. Aita mul asjad bussi tuua! Anna mulle telefon! Too midagi juua!

-ksi

4. Pehmem palve mitmele inimesele või austav pöördumine ühe inimese poole.

d. Kas te aitaksite mul asjad bussi tuua? Kas te annaksite mulle telefoni? Kas te tooksite midagi juua?

-ke-ge

NB! Kõik käsud ja palved muudab viisakamaks sõna palun.

b. Jätka näidise järgi. Ütle, millise pildi (lk 34) juurde need palved sobivad. Näide: Pane palun teler mängima. Pange palun teler mängima. Kas sa paneksid teleri mängima? Kas te paneksite teleri mängima? mängima panema, teler / lahti tegema, aken / andma, mina, telefon / sõitma, kiiremini / vaatama,

siia / olema, tasa / tooma, midagi juua / juhatama, mina, kohvik

c. Vali üks pilt (lk 34) ja koosta selle juurde viis palvet või käsku. Esita need kaaslasele, kes vastab sulle.

V Õ R D L E M I N E GRAMMATIKALISA 16

2. a. Võrdle sõidukeid. Jätka näite järgi. Näide: Buss on kiirem kui ratas. Kõige kiirem on auto.

1. auto / buss / ratas kiire 5. buss / rong / laev mahukas

2. auto / laev / lennuk mugav 6. auto / lennuk / laev turvaline

3. buss / rong / auto odav 7. auto / ratas / rong keskkonnasõbralik

4. laev / auto / ratas romantiline 8. ratas / auto / buss tervislik


36


37

b. Kasuta a-osa sõnu ja kirjuta näite eeskujul neli lauset mitmuses. Näide: Bussid ja autod on tavaliselt kiiremad kui rattad, aga ummikutes võivad rattad olla

kiiremad.

KÕ I G E Ü L I V Õ R R E GRAMMATIKALISA 16

3. Esita paarilisele küsimusi. Kuula vastust ja esita lisaküsimusi. Näide: Milline on olnud kõige kaugem koht, kus sa oled käinud?

Milline on olnud kõige …?

kauge / eriline / ilus koht, kus sa oled käinud pikk / kallis / tore reis, mille oled teinud

kiire / mugav / huvitav sõiduk, millega oled sõitnud

üllatav / ebameeldiv / vahva asi, mis on sinuga reisil juhtunud

I Ü L I V Õ R R E GRAMMATIKALISA 16

4. a. Tutvu näitelausetega. Kõige kiirem sõiduk on lennuk. = Kiireim sõiduk on lennuk.

b. Jätka näidiste järgi.

11. (kõige aeglasem) aeglaseim auto12. (kõige kiirem ) ____________ auto13. (kõige kallim) _____________ auto14. (kõige odavam) ___________ auto15. (kõige meeldivam) _________ auto

1. (kõige pikem) pikim tee2. (kõige lühem) __________ tee3. (kõige vanem) __________ tee4. (kõige halvem) __________ tee5. (kõige parem) ___________ tee

6. (kõige väiksem) väikseim auto7. (kõige kergem) ______________ auto8. (kõige raskem) ______________ auto9. (kõige ilusam) ________________ auto10. (kõige mugavam) ____________ auto


38


39

d. Alusta lauset sobiva omadussõnaga i-ülivõrde mitmuse nimetava vormis. Lõpeta laused. Näide: Ilusaimad paigad minu kodukohas on linnapark ja supelrand.

Omadussõna Lause

Ilus

Kallis ____ paigad minu kodukohas on ___.

Kiire ____ tänavad minu kodukohas on ___.

Kõrge ____ autod meie teedel on praegu ___.

Pikk ____ hooned minu kodukohas on ___.

Suur ____ sõidukid meie teedel on ___.

Väike ____ probleemid meie liikluses on ___.

Huvitav

Kuulus

S A A B / V Õ I B / TO H I B / S U U D A B / P E A B GRAMMATIKALISA 31

5. a. Arva, kas järgmised laused on õiged või valed. Loe teksti ja kontrolli vastuseid.

1. ATV võib kaaluda üle 1000 kilo. 7. ATVd võivad juhtida ka lapsed.2. ATV suudab sõita palju kiiremini kui

100 km/h.8. ATVga võivad kergesti juhtuda õnne-

tused.3. ATV suudab sõita soos. 9. ATVga sõites ei pea kandma kiivrit. 4. ATVga saab sõita kogu aasta. 10. ATV juhil peab olema juhiluba.5. ATVga tohib sõita igal pool. 11. ATVga tohib sõita mitmekesi.6. ATVga saab ka tööd teha. 12. ATVga sõites peavad kaasas olema abi-

vahendid.

c. Vali teksti alt lünkadesse sobivad arvud. Seejärel kuula õpetajat, kes loeb ette õiged arvud. Kirjuta need üles ja võrdle oma arvamusega.

H u v i t a v a i d r e k o r d e i d1. Kiireim auto sõitis maailma

esimesel autovõidusõidul Pariisis 1894. aastal kiirusega _____ km/h.

2. Umbes sada aastat hiljem sõitis kiireim auto USAs kiirusega _____ km/h.

3. Maailma pikim teedevõrk on Panameerika autotee, mille pikkus on ______ km. Selle üks haru ula-tub Alaskast Tšiilini.

4. Pikim liiklusummik on fiksee-ritud Prantsusmaal. Lyoni ja Pariisi vahel seisid autod rivis, mille pik-kus oli ____ km.

5. Väikseim sõiduauto on ehi-tatud Inglismaal. Selle sõiduki pik-kus on 1,34 m, laius 99 cm ja kõrgus 1,34 m. Auto kaalub _____ kg.

6. Suurim auto on _____ m pikk, seal on bassein koos hüppelauaga ja ülisuur vesivoodi.

7. Väikseim jalgratas, millega on võimalik sõita, on ratta läbimõõdu-ga _____ cm. Konstruktor ise läbis sellega 4,1 meetrit.

8. Suurim autoteede koguhulk on USAs. Teede pikkus kokku on rohkem kui 6 miljonit km. Kui sõi-ta kiirusega 80 km/h, kulub nende kõigi läbimiseks üle ______ aasta.

1,9 9 12 30,5 59 176 1228 47 000


38


39

b. Leia a-osa tekstist sõnad, mille tähendus on järgmine.

Ei ole lubatud On kohustatud On jõudu On võimalik On tõenäoline

S A A B / V Õ I B / TO H I B / S U U D A B / P E A B

6. Võrdle ATVd tavalise sõiduautoga. Kasuta ka sõnu saab, võib, tohib, peab, suudab.

ATV Tavaline auto Näide: suudab sõita vees Näide: ei suuda vees sõita

7. Töötage rühmas. Valige ülesanne a või b. a. Saate õpetajalt loosiga ühe sõiduki nimetuse. Kirjeldage seda järgmiste punktide

järgi. b. Joonistage oma lemmiksõiduk või unistuste sõiduk ja kirjeldage seda järgmiste

punktide järgi. a. Kuidas see sõiduk välja näeb? b. Kus ja kuidas saab seda kasutada? c. Kui kiiresti see suudab sõita?

AT V

d. Kes saavad sellega sõita? e. Mis on selle sõiduki suurimad plussid? f. Mis on selle sõiduki suurimad miinused?

Nimetus ATV tuleb inglise keelest (all terrain vehicle), eesti keeles võib teda nimetada sõiduk iga maastiku jaoks. ATV kaa-lub umbes 300 kilo ja suu-dab sõita kiirusega kuni 100 kilomeetrit tunnis. Tema suurim pluss on see, et ta suudab sõita iga-sugusel maastikul, läbida sood, kraave ja ületada muid takistusi. ATVga saab sõita aasta ringi. See sõiduk on ideaalne abi-mees jahi- ja kalamees-tele. Samuti korralda-takse ATVga turistidele loodusmatku, nii pääseb igasugustesse põnevates-se kohtadesse. Kahjuks sõidavad mõned inime-sed oma masinatega ka

nendes looduskaunites kohtades, kus ATVga liikumine on keelatud, ja ri-kuvad nii metsa ning teid.

ATVd saab hästi kasutada ka ko-duses majapidamises. Ta on tegeli-kult võrdne väiketraktoriga — näi-teks suudab ta tõmmata paigalt ära väikese majakese, temaga saab teha põllutöid ja palju muud. Kui kasu-tada ATVd väljaspool omaniku ter-ritooriumi, peab selle registreerima kas traktori või mootorrattana. Et ta on väike, arvavad paljud, et tegu on

mänguasjaga, mis ka las-tele sobib. Nii see siiski pole. ATV on võimas sõi-duk ja kui temaga hoole-tult sõita, võib ta kergesti ümber minna. Seetõttu ei tohi temaga sõita ilma eelnevalt harjutamata, ebakainelt, ilma kiivri-ta, kahekesi, noorema-na kui 18aastaselt. Ei ole soovitatav sõita üksi oht-likes kohtades ja läbida üksi pikki distantse. Kui-gi ATVl on ülihea läbi-misvõime, pole see siiski tank ega allveelaev ja kui ta kuhugi kinni jääb, on asi tõsine. Seetõttu peab juhil kaasas olema veo-köis, tööriistad ja side-vahendid.


40


41

b. Kuule, see pole ikka võimalik.

Mul läheb alati rongis süda pahaks.

Lähme siis parem autoga. T.

d. Hei! Minu meelest võiks minna kella kümnese bussiga. See on ekspress ja sõidab umbes poolteist tundi. Tom.

i. See oleks ju suurepärane. Kas tulete siis

minu juurest läbi? K.

e. Ei, aga Piia tahtis tegelikult ka Viljandisse tulla ja tal on ju auto ka. T.

KIRJUTAMINE 11. Pane järgmine kirjavahetus õigesse järjekorda.

f. Vaatasin järele. Üks rong väljub hommi-

kul kell kolmveerand seitse ja teine päeval

kell pool kaks. Ja muuseas, need rongid on

nüüd päris kiired ja mugavad ka – seal on

täitsa hea kohvik ja saab isegi internetti ka-

sutada! K.

a. Tšau! Muidu võiks ju bussiga min-

na küll, aga ma tahan koera ja ratta

ka kaasa võtta. Kardan, et bussi-

juht ei võta neid peale. Lähme parem

rongiga. K. g. Tere! Ega sa pole unustanud, et pidi-me ülehomme Viljandisse minema? Mil-lega me siis sinna sõidame ja mis kell? Keit.

h. Kas sa saaksid siis autoga tulla? K.

j. Räägin veel Piiaga, aga usun, et ta on

nõus. Oota siis meid kella kümne paiku. T.

2. Vasta küsimustele. 1. Millal ja kuhu pidid Keit ja Tom sõitma? 2. Mis kellase bussiga soovis sõita Tom? 3. Miks ei soo-

vinud Keit bussiga minna ja mis ettepaneku ta tegi? 4. Miks ei tahtnud Tom rongiga minna ja mis ettepaneku ta tegi? 5. Mis otsusele Keit ja Tom lõpuks jõudsid?

E G A / P O L E

3. Tutvu sõnade ega ja pole kasutamise seletusega ja näitelausetega. Moodusta samasugu-seid lauseid.

Ega – kasutame eitavas küsilauses, nt Ega te ei tea, mis kell Tartu buss väljub?

Pole = ei ole, nt Mul ei ole üldse aega. = Mul pole üldse aega. Polnud = ei olnud, nt Mul ei olnud üldse meeles. = Mul polnud üldse meeles.

4. Leia sama tähendusega paarid.

1. Ega sa pole unustanud, et ____?

a. Põhimõtteliselt võiks bus-siga minna küll, aga ____.

6. Seal saab internetti kasutada.

f. See oleks väga tore.

2. Minu meelest võiks minna kella kümnese bussiga.

b. Minu ettepanek on min-na rongiga.

7. Kas sa saaksid auto-ga tulla?

g. Kas võtate siis mind ka kodust peale?

3. Muidu võiks ju bussiga minna küll, aga ____.

c. See ei sobi. 8. See oleks suure-pärane.

h. Seal on võimalik in-ternetti kasutada.

4. Lähme parem rongiga. d. Mina arvan, et võiks min-na bussiga, mis väljub kell kümme.

9. Kas tulete siis minu juurest läbi?

i. Oota meid umbes kell kümme.

5. See pole võimalik. e. On sul ikka meeles, et ____?

10. Oota meid kella kümne paiku.

j. Kas sul oleks võimalik autot kasutada?

c. Rong sõidab ju nii kaua ja ma ei tea

isegi, mis kell ta üldse väljub. T.


40


41

* Mida huvitavat sa nägid? * Kus sa ööbisid? * Mida põnevat sa sõid ja jõid? * Mida huvitavat sa ostsid? * Kellega sa tutvusid? * Mis sa veel tahad lisada?

• Räägi paarilisele üksikasjalikult sellest reisist. Paariline kuulab ja püüab kõik meelde jätta. Ta võib esitada ka täpsustavaid küsimusi.

• Paariline räägib sulle oma reisist samamoodi. Püüa kõik detailid meelde jätta. • Vahetage paarid. Räägi kuuldu edasi uuele paarilisele, kes kuulab ja püüab kõik meelde jätta.

Ta võib esitada ka küsimusi. • Uus paariline räägib sulle oma reisist samamoodi. • Räägi tervele rühmale reisist, millest viimati kuulsid. See, kes sellel reisil käis, märgib üles kõik

erinevused oma algsest jutust ja parandab need.

5. Pea kaaslasega kirjavahetust järgmise skeemi järgi.

A B 1. Küsi, kas B-l on meeles, et pidite sõitma ___ . 1. Vasta. Küsi, millega te lähete. 2. Paku oma variant, lisa põhjendus. 2. Kirjuta, et see ei sobi sulle, põhjenda. 3. Paku teine variant. 3. Vabanda, et ka see ei sobi sulle. Põhjenda. 4. Paku kolmas variant, põhjenda. 4. Vali, kas oled nõus või mitte. Kui oled nõus,

küsi, millal ja kus te kokku saate. Kui ei ole nõus, siis jätkake kirjavahetust,

kuni jõuate kokkuleppele.


1. a. Mis seostub sul sõnaga hääletamine? b. Hakkad kuulama lugu sellest, kuidas üks neiu

käis koos sõbrannaga hääletamas. Tööta järgmiste punktide järgi.

• Pane kirja 7 küsimust, millele soovid vastust saada. • Kuula teksti 10 ja leia oma küsimustele vastused. • Millistele küsimustele sa vastust ei saanud? Vasta neile ise oma arvamuse järgi. • Mida said veel teada?

2. Vasta küsimustele.

1. Kas sa oled kunagi reisinud hääletades? 2. Kas sa tead inimesi, kes reisivad hääletades? 3. Mis on sinu arvates hääletades reisimise plussid? 4. Mis on sinu arvates hääletades reisimise miinu-sed?

3. Kui tähelepanelik sa oled? Töötage rühmas järgmiste punktide järgi.

• Mõtle ühele huvitavale reisile ja tuleta meelde järgmised punktid.

* Mis riigis sa käisid? * Millal sa käisid? * Kellega sa käisid? * Millega sa käisid? * Kus sa täpsemalt käisid? * Mida sa seal tegid?


42


43


1. Vali järgmiste omaduste hulgast viis, mis on sinu arvates heale autojuhile kõige olulisemad.

Hea autojuht on

rahulik kaine kiire reaktsiooniga

kogenud noor puhanud

hea nägemisega täiesti terve vastutustundeline

2. Loe teksti ja leia iga järgmise omaduse kohta, millises lõigus sellest räägitakse.

hea nägemine / kiire reaktsioon / kogemus / noorus / puhanud olek / rahulikkus / tugev tervis / vastutustunne / värvipimedus

1. Praktika näitab, et ühte-del juhtidel juhtub korduvalt äpardusi ja õnnetusi, teistel aga üldse mitte. Mille poolest vii-mased erinevad esimestest? Kas nad on mingid üliinimesed? Sugugi mitte: igal inimesel on oma tugevad ja nõrgad küljed, ideaalinimesi pole olemas.

2. Üldiselt arvatakse, et heal autojuhil peab kindlasti olema tugev füüsiline ja psüühiline ter-vis. Kuid ka üsna tõsiste tervise-häiretega inimesed võivad olla väga head autojuhid. Kas mingi haigus võib olla autojuhtimisel ohtlik, seda tuleb otsustada iga kord eraldi.

3. Kindlasti on autojuhile ka-suks ka hea nägemine. Kuid kui võrrelda juhte, kes teevad palju avariisid, nendega, kellel avarii-sid pole, selgub, et nende näge-mine on peaaegu ühesugune. Paika ei pea ka väide, et autoju-hil peab olema kiire reaktsioon. Uuringud näitavad, et ka reakt-siooniajas pole õnnetusi tegeva-tel ja mitte tegevatel juhtidel eri-nevusi. Hoopis tähtsam kui kiire reaktsioon, on oskus ette näha võimalikke ohte ja neid välti-da. Ka pensioniealiste hulgas on väga häid autojuhte, see näitab, et suured kogemused kompen-seerivad nooruse eelised.

Kui autojuht on ebastabiilne ja närviline, siis kipub ta kihu-tama ja käitub tihti ootamatult. Kõige tähtsam on aga see, et au-tojuht peab olema vastutustun-deline: käituma nii, et ei tee hal-ba teistele inimestele. Et liiklus sujuks, ei saa alati käituda nii, nagu sulle kõige mugavam on, vaid tuleb arvestada ka teistega. Nii et kui autojuht pole vastu-tustundeline, on ainult aja küsi-mus, millal ta avarii põhjustab.

6. Vastutustunne tähendab ka seda, et juht ei istu rooli eba-kainena ega väsinuna. Tundub võib-olla uskumatu, aga 17 tun-di järjest üleval olnud mees on maanteel sõites sama ohtlik kui 0,5promillise joobega juht. Väsi-mus mõjub nii, et juht hakkab kiiremini sõitma. Eriti ohtlik aeg rooli istumiseks on kesköö paiku ja varahommik kella 4 ja 7 vahel, kui organism on puh-keseisundis. On vale arvata, et noored ei väsi. Küsitlused on näidanud, et noorte hulgas esi-neb roolis magama jäämist pal-ju rohkem kui vanemate juhtide seas. Põhjus võib olla ka selles, et noored kipuvad oma võimeid üle hindama.

4. Peaaegu kõike, mida pole või on vähe, saab kompenseerida muu-ga. Inimese organism on selline, et kui üks organ on nõrgem, on teine see-eest tugevam. Pimedatel on näiteks väga hea kuulmine ja haistmine. Mui-dugi ei suuda pimedad siiski autot juhtida. Küll aga suudavad seda teha värvipimedad, nemad eristavad foori-tulesid asukoha järgi: kui põleb ülemi-ne tuli, on see punane jne.

5. On aga siiski omadusi, mida ei saa teistega asendada, näiteks rahulik-kus ja vastutustunne.

Milline on „normaalne”

autojuht?


42


43

1. Rahulikkus a) on autojuhi jaoks väga oluline, sest ___.

2. Kainus b) ei ole autojuhi jaoks kõige olulisem, sest ___.

3. Kiire reaktsioon

4. Kogemus

5. Noorus

6. Puhanud olek

7. Hea nägemine

8. Tugev tervis

9. Vastutustunne

4. a. Töötage kahes rühmas. Arutage, mis on meie liikluses viimaste aastatega järgmiste punktide osas muutunud. Üks rühm on pessimistid, kes toovad iga punkti juures välja ainult negatiivset. Teine rühm on optimistid, kes toovad iga punkti juures välja ainult positiivset. Kasutage ka b-osa väljendeid.

Näide: Autode hulk on tunduvalt suurenenud, sest paljud inimesed jõuavad endale auto osta. See on suurepärane, sest inimesed saavad kiiremini ja mugavamalt liikuda.

autode hulk autode kvaliteet autojuhtide tase

teede olukord liikluspolitseinike tase teiste liiklejate tase

b. Vaielge teise rühmaga. Kaitske oma rühma arvamust ja lükake ümber teise rühma oma. Kasutage seejuures ka järgmisi väljendeid.

____ on suurenenud / paranenud, sest ____.____ on vähenenud / halvenenud, sest ____.See on suurepärane, sest ____.See on halb, sest ____.Seetõttu / Sellepärast ____.Ühest küljest on see muidugi hea, sest ____.

3. Jätka lauseid variandiga a või b ülesande 2 teksti põhjal. Lõpeta laused. Näide: Rahulikkus on autojuhi jaoks väga oluline, sest närviline juht tekitab ohtlikke olukordi.

Teisest küljest aga ____.Oleme nõus, et ____, aga ____.Seda küll, aga samas on jälle ____.Me ei ole üldse nõus, et ____.Meie arvates on täpselt vastupidi ____.Tegelikult ____.

KIRJUTAMINE 2

1. a. Kas oled kuulnud autovabast päevast? Kus ja miks seda korraldatakse? b. Loe läbi autovaba päeva kuulutus ja leia üritused, millel sooviksid osaleda.


44


45

2. Loe läbi ülevaade toimunud autovabast päevast. Leia erinevused ülesande 1 kuulutusega. Millised üritused olid sinu arvates kõige mõttekamad? Miks?

Autovaba päevPiia Palu

20. oktoobril toimus meie linnas järjekordne autovaba päev, mille peakorraldajad olid mõned meie linna kutsekoolid.

Hommikupoolikul olid avatud tasuta valvega parklad linnaservas. Kõik juhid, kes sinna oma auto jätsid, said tasuta ühistranspordi nädalakaardi, millega võisid edasi sõita. Selle teenuse pakkumist korraldasid transpordikooli õpilased. Samuti toimus kampaania „Ära sõida üksi!”, mille käigus soovitati juhtidel võtta oma tühja auto peale kaassõitjaid. Päeva lõpus loositi kampaanias osalejate hulgast viis inimest, kellele kergetööstuskooli õpilased kinkisid auhinna-särgid.

Kõige rohkem üritusi toimus kesklinnas. Tehnikakooli õpilased mõõtsid seal kella 13 kuni 14-ni müra ja õhusaastet ning tutvustasid tulemusi kõigile huvilistele. Kell 14 toimus autovaba päeva ametlik avamine. Selle järel avasid ehituskooli õpilased uue rattatee, mida esimesena proovis meie linnapea. Kell 15 algas suur tänavakorvpalli võistlus, millest võtsid osa eri vanuses inimesed. Samal ajal alustasid tööd ka rulluisutreenerid, kellega koos oli võimalik õppida eri trikke. Kahjuks ei toimunud esineja haigestumise tõttu demonstratsioonesinemisi.Päev lõppes autoteemalise viktoriini ja ansambli Elav Legend kontserdiga, millele järgnes ühine supisöömine.

Kokkuvõttes võib öelda, et autovaba päev möödus edukalt – kõigil üritustel osaleti aktiivselt ja autode hulk linnas oli palju väiksem kui tavaliselt.

Autovaba päeva traditsiooni on kindlasti kavas jätkata.

20. oktoobril autovaba päev!!! Peakorraldajaks kõik meie linna kutsekoolid.

Terve päev Tasuta valvega parklad linnaservas, autojuhtidele tasuta ühistranspordi päevakaart (Transpordikool)13.00–14.00 Müra ja õhusaaste mõõtmine kesklinnas (Tehnikakool)14.00 Autovaba päeva pidulik avamine keskväljakul14.30–17.00 Uue rattatee avamine ja rattamatk kõigile soovijatele (Ehituskool)15.00 Tänavakorvpalli võistlus eri vanuseklassidele16.00 Rulluisukool kõigile soovijaile + demonstratsioonesinemised18.00 Keskväljakul keskkonnateemaline viktoriin ja populaarse ansambli Elav Legend kontsert (Kultuurikool)20.00 Autovaba päeva lõpetamine, kampaania „Ära sõida autos üksi” auhinnasärkide loosimine (Kergetööstuskool), suur tordisöömine (Kondiitrikool)

Osale autovabal päeval! Tee head nii endale kui keskkonnale!


44


45

3. a. Kuulutuses ei kasutata palju tegusõnu ja täislauseid. Tekstis tuleb aga tegusõnad lisada ja kasutada täislauseid. Leia ülesande 1 ürituste juurde sobivad laused ülesandest 2 ja võrdle, kuidas on tekst muutunud.

b. Tõlgi järgmine lause. Võrdle sõnade kes ja mis kasutamist oma emakeelega. Leia üles-ande 2 tekstist teised laused, kus kasutatakse sõnu kes või mis.

Kõik juhid, kes sinna oma auto jätsid, said tasuta ühistranspordi nädalakaardi, millega võisid edasi sõita.

4. Ühenda kaks lauset. Kasuta lausete all toodud vorme sõnadest kes või mis.

Näide: Meie linnas toimus autovaba päev, mis oli seekord suurem kui kunagi varem.

1. Meie linnas toimus autovaba päev. Autovaba päev oli seekord suurem kui kunagi varem.

2. Autovaba päeva avas meie linnapea. Linnapea saabus esinema jalgrattaga.

3. Ta pidas lühikese kõne. Kõne lõpus kutsus ta kõiki uut rattateed proovima.

4. Paljud autojuhid leidsid enda autosse kaassõitjad. Kaassõitjaid nad varem ei tundnud. 5. Kergetööstuskooli õpilased ootasid juhte. Juhtidele saaks vahvaid särke kinkida. 6. Päeva lõpus söödi torte. Tortide valmistajaiks olid kondiitrikooli õpilased.

keda / kellele / kes / mille / mille / mis

5. Tööta järgmiste punktide järgi.

• Mõtle välja mingi temaatilise päeva kava: päeva nimetus, eesmärk, üritused, korraldajad, ajakava.

• Kujunda kuulutus. • Saad loosiga teise inimese kirjutatud kuulutuse. Kirjuta selle põhjal ülevaade. (Kasuta

vähemalt kolm korda sõnu kes või mis sobivas vormis.)

GRAMMATIKA 2O M A D U S S Õ N A J A N I M I S Õ N A

1. a. Jätka näidise järgi. Tõlgi. Lisa veel kaks sõna.

Omadussõna(missugune?)

Nimisõna (mis?) Omadussõna(missugune?)

Nimisõna (mis?)

enesekindel enesekindlus närviline närvilisusjulge julgus erilinekiire agressiivnenoor noorus labanetark lõbus lõbusus


46


47

rumal kaine kainusviisakas viisakus ettevaatlik ettevaatlikkusjutukas rahuliklohakas kannatlikvaimukas õnnelik

b. Kasuta lüngas sobivat sõna a-osast. Võrdle lauseid kaaslaste lausetega.

1. Õpetaja ___ ja ___ meeldivad õppijatele. 2. Õpetaja ___ ja ___ ei meeldi õppijatele. 3. Õppija ___ ja ___ meeldivad õpetajale. 4. Õppija ___ ja ___ ei meeldi õpetajale. 5. Inimese ___ ja ___ meeldivad sõpradele. 6. Inimese ___ ja ___ ei meeldi sõpradele.

E I T U S

2. a. Tutvu eitavate sõnade moodustamise võimalustega ja lisa eitavate sõnade juurde sobivaid nimisõnu. Ütle, millised võivad olla eitamise tunnused.

I II

Jaatav omadussõna Eitav omadussõna Jaatav omadussõna Eitav omadussõnahuvitav lugu ebahuvitav lugu, __ võimalik olukord võimatu olukord, __kaine juht ebakaine juht, ___ ohtlik tee ohutu tee, ___stabiilne käitumine ebastabiilne käitu-

mine, ___vastutustundlik ini-mene

vastutustundetu inimene, ___

IIIJaatav omadussõna Eitav omadussõnakinnitatud turvavöö kinnitamata turvavöö, __piiratud kiirus piiramata kiirus, __

b. Lisa igasse rühma veel üks sama eitava tunnusega sõna koos nimisõnaga.

V ÕT M A

3. a. Tõlgi sõnad. Vali lausesse sobiv abisõna.

SõnadSõnad Laused

juurde 1. Palusin bussijuhti, et ta mind bussi ___ võtaks ja ta oli nõus.kaasa 2. Võtsin eile ___ autovaba päeva üritustest ja olen väga rahul.kokku 3. Pean homme ___ võtma palju külalisi ja olen juba närvis.maha võtma 4. Ta on endale ___ võtnud, et peab kindlasti õppima lennukit juhtima.osa 5. Ta sõidab kogu aeg autoga ja on juba viis kilo ___ võtnud.

peale 6. Läksin autoga sõitma, aga ei võtnud lube ___. pähe 7. Ei tea, kas purilauaga sõitmine aitab ___ võtta?vastu 8. Ta kukkus kaks korda autojuhieksamil läbi, aga kolmandal korral võttis end

___ ja sooritas eksami edukalt.


46


47

b. Kirjuta a-osa eeskujul kolm lauset, milles abisõna kohal on tühi koht. Lase kaaslastel ära arvata, mis sõna sinna sobib.

H U LG A S / S E A S GRAMMATIKALISA 11

4. Tõlgi näitelaused ja vasta küsimustele.

Kuhu? Kus? Kust?

Ka mina kuulun nüüd autojuh-tide hulka.

Häid autojuhte on nii noorte kui vanade hulgas.

Autojuhtide hulgast võib leida igasuguseid inimesi.

Ka mina kuulun nüüd autojuh-tide sekka.

Häid autojuhte on nii noorte kui vanade seas.

Autojuhtide seast võib leida igasuguseid inimesi.

1. Kas sõnad hulgas ja seas on sama või erineva tähendusega? 2. Milliseid vorme kasutatakse koos tegusõnaga kuuluma? 3. Milliseid vorme kasutatakse koos tegusõnaga leidma?

J Ä Ä M A K U H U ? / J ÄT M A K U H U ? GRAMMATIKALISA 7

5. a. Tavaliselt määrab tegusõna, mis vormis on temaga koos esinevad nimi- ja omadus-sõnad. Alati ei ole need vormid eri keeltes samad. Tutvu näitelausetega. Ütle, misküsimust nõuavad sõnad jääma ja jätma sinu emakeeles.

1. Autojuhid jätsid oma sõidukid linna äärde parklasse. 2. Paljud inimesed jäid keskväljakule üritusi jälgima kuni õhtuni.

b. Vasta küsimustele.

Kuhu jätavad juhid oma autod töö ajal? / Kuhu jäävad autod ööseks?

I M I T M U S GRAMMATIKALISA 3

6. a. Eesti keeles on mitmuse tunnus tavaliselt -te või -de. Mõnikord võib mitmust näidata aga ka -i. Tutvu näitelausega.

Rulluisukool kõigile soovijaile. = Rulluisukool kõigile soovijatele.

b. Kummas lauses on mitmuse vorm?

1. a. Autovaba päeva korraldajail oli palju tööd. b. Autovaba päeva korraldajal oli palju tööd. 2. a. Ajalehes kirjutati võistluse võitjast. b. Ajalehes kirjutati võistluse võitjaist. 3. a. Rongkäik toimus linna peatänaval. b. Rongkäik toimus linna peatänavail. 4. a. Rulluisutajalt võeti intervjuu. b. Rulluisutajailt võeti intervjuu.

48

K A S TA S U B P R O O V I D A? 4

49


1. Mis spordialasid kujutavad järgmised pildid? Milliste aladega sa tahaksid tegeleda? Miks?

4 K AS TASUB PROOVIDA?

2. Kuula teksti 11, kus klient soovib minna trenni. Pane kirja järgmine info. Treeningute ajad / Treeningu pikkus / Spordiala / Kliendi otsus

3. a. Kuula teksti 11 veel kord ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Miks klubis nädalavahetustel trenne pole? 2. Mitu korda nädalas soovib klient treenida?

3. Millise varustuse klient endale oli ostnud? 4. Mida tähendab ultrajooks? 5. Mida soovitas admi-nistraator kliendile?

b. Vasta küsimustele oma arvamuse järgi. 1. Miks soovis neiu trenni minna? 2. Kas see ala oleks talle sinu arvates sobinud? Miks? 3. Milline

ala võiks talle sobida? 4. Mida neiu edasi teeb?

4. Töötage paaris. Valige ülesandest 1 üks ala ja koostage dialoog. Lõpetage fraasid oma sõnadega.

Administraator Klient

1. Spordiklubi ___. 1. Tere. Öelge palun, mis ajal ___?2. Meie treeningud on ___. Ja algus on ___. 2. See ___ ja öelge veel palun, kui pikk ___.3. Poolteist kuni ___. 3. Oodake, üks küsimus ___. Miks teil ___?4. Siis me ___. 4. See ___. Ma tahaksin nimelt ___. 5. Kas te olete ___? 5. Ma pole kunagi ___, aga mul on praegu ___. 6. Kas te teate ikka, ___? 6. Mul on ükskõik, peaasi, et ___. 7. Meil on ___. 7. Mulle sobib ___. Ostsin just ___.8. Me treenime selleks, et ___. 8. No eks ma ___. 9. Lihtsalt tahan teid hoiatada, et ___. 9. No aga, mis ma siis ___. Mulle nii hästi ___. 10. Soovitan teil ___. 10. Aitäh, eks ma siis ___.

48


49

Seikluspark Nõmmel

5. Töötage rühmas. Saad õpetajalt rollikaardi. Tööta juhise järgi.

6. Vali järgmiste teemade hulgast üks ja räägi sellest lühidalt. Vasta kaaslaste küsimustele.

Käisid huvitavas trennis. Käisid huvitaval spordiüritusel. Võitsid mõnel võistlusel auhinna.

Sattusid ohtlikku situatsiooni. Sul oli seoses spordiga mingi probleem.

Käisid mingit põnevat spordi-võistlust vaatamas.

Vaatasid telerist mingit põne-vat spordivõistlust.

Said mõne sportlase kohta teada midagi huvitavat.

Said mõne spordiala kohta teada midagi huvitavat.

Ratsatalu

Seiklusmatkaklubi

Spordiklubi

Tantsuklubi

K A S TA S U B P R O O V I D A?4

50


51


L I H T M I N E V I K J A TÄ I S M I N E V I K GRAMMATIKALISAD 20, 21

1. a. Ühenda näitelause ja seletus. Näitelaused Seletused

1. Ma hüppasin eile langevarjuga kaks korda. Ma ei hüpanud eile langevarjuga ühtegi korda.

a. Lihtmineviku vormi kasutame, kui räägime konkreetsest sündmusest, mis toimus minevikus ja ei jätku praegu. Tihti kasutame sel juhul ka konkreetset aega märkivaid sõnu, nt eile, eelmisel aastal, sellel reedel, 3. märtsil.

Varem Praegu ____*_________I___________

2. Ma olen langevarjuga hüpanud umbes sada korda. Ma ei ole kunagi langevarjuga hüpanud.

b. Täismineviku vormi kasutame, kui teeme mineviku sündmustest kokkuvõtte (ja need sündmused võivad jätkuda). Varem Praegu_______________I_________________

b. Selgita oma sõnadega, kuidas moodustatakse täismineviku vormid.


2. a. Saad õpetajalt töölehe. Tööta juhise järgi.

b. Kuulake õpetajat, kes nimetab kolme oma elu huvitavat kogemust (kaks õiget ja ühe vale). Esitage täpsustavaid küsimusi ja arvake ära, milline väide on vale. Kasutage korrekt-selt täismineviku ja lihtmineviku vorme.

Näide: Ma olen ööbinud talvel telgis. – Kas te olete ööbinud talvel telgis üks kord või mitu korda? Millal te viimati talvel telgis ööbisite? Kas telgis oli väga külm? Jne.

c. Pane enda kohta kirja kolm huvitavatkogemust (kaks õigetja üks vale), kasuta täis-minevikku. Lase kaaslastel ära arvata, milline väide on vale.


50


51


3. a. Võrdle lumelauasõitu ja trikirattasõitu. Kumb on sinu arvates põnevam, kumb popu-laarsem, kumb ohutum? Kas sa oled nende aladega tegelenud? Kas sa tahaksid nende ala-dega tegeleda?

b. Töötage paaris järgmiste punktide järgi.

• Paariline A, loe läbi tekst A. Paariline B, loe läbi tekst B. Vajaduse korral kasutage sõnastikku. • Kirjuta oma osa kohta viis küsimust, kasuta täisminevikku. Anna küsimused paarilisele. • Loe läbi teine tekst ja vasta paarilise küsimustele.

A

Bianca Rannaväli on tegelenud ekstreemspordiga alates aastast 2001. Kõigepealt oli ta rulluisutaja, aga pärast põlvetraumat ei lubanud arst enam sel-le alaga tegeleda. Seejärel hakkas neiu sõitma lu-melauaga, mis talle nüüd üle kõige meeldib. Lu-melauasõidu plussid on: kukkuda on pehmem, tüdrukuid on rohkem, seltskond on lahe ja rei-sid ägedad. Ka Bianca noormees tegeleb lume-lauasõiduga. Eestis on neiu sõitnud mitmel pool, peamiselt Kuutsemäel ja Munamäel. Kui Eestis lund pole, käiakse välismaal. Lisaks on Bianca treeninud batuudil hüpates, jõusaalis aga pole ta eriti palju käinud. Treenerit pole tüdrukul olnud, sõitma õppis ta videote, ajakirjade ja sõprade abiga. Kõige raskem oli õppida tasakaalusüsteemi. Bianca on tulnud mitu korda Eesti meistriks naiste klassis. Tal on oma sportlaskarjääri jooksul olnud parasjagu õnnetusi: põlvetrauma, kaelavigastus, rangluumurd, hambavigastused jmt. Kuid neiu ei karda, sest arvab, et elada tuleb huvitavalt. Vanemad on tütre ohtlike harrastustega juba harjunud. Alguses muidugi muretsesid, nüüd on leppinud.

BMartin Heinmets on Eesti üks tuntumaid trikirattureid. Ratta-sõit on talle meeldinud juba lapsest peale, trikirattaga on ta sõit-nud alates ajast, kui nägi ühe ameerika tuntud trikiratturi vi-deot. Martin hakkas kohe proovima trikke järele teha ning tema ratas läks veel samal päeval pooleks. Poiss sai aga uue ratta ja jätkas harjutamist. Rattaid on tal päris palju kulunud –vähemalt kaheksa. Nüüd on aga Martinist saanud tõeline meister, kes on jõudnud isegi maailmameistrivõistlustele. Muidugi on juhtunud ka äpardusi. Näiteks tegi ta kord ras-kel esinemisrajal tehnilise vea ja hakkas kukkuma. Et kal-list ratast (50 000 krooni) päästa, lendas ta põsega vastu betoonseina. Verd tuli kõvasti. Martin kuivatas aga näo ära ja jätkas ikkagi esinemist. Pärast esinemist läks ta haig-

lasse, kus talle tehti kuus õmblust. Vanemad on poja hobiga harjunud. Nüüdseks on Martin avanud ka omanimelise ekstreemratturite kooli. Martini jaoks on

kõige olulisem, et kõigil osalejatel oleks trennis tore ja turvaline olla.


52


53

M I N E V O R M GRAMMATIKALISA 30

4. a. Tutvu näidetega. Ütle oma sõnadega, kuidas saab moodustada tegusõnast mine-vor-mi. Moodusta ülejäänud tegusõnadest mine-vorm.

Tegusõna (mida tegema?) sukelduma laskma sportima sõitma nägema Nimisõna (mis?) sukeldumine laskmine

b. Järgnevalt on esitatud loetelu tegevustest, mida mõned inimesed kardavad. Moodusta ma-tegevusnimest mine-vorm.

NB! Muutub sõnajärg ja mõnikord ka nimisõna kääne.

a. sõitma autoga k. sõitma lennukigaNäide: autoga sõitmine l. võtma vastu võõrast inimest oma kodus b. võtma kätte nuga või relva m. olema sillalNäide: noa või relva kättevõtmine n. minema tunnelissec. nägema madu või sisalikku o. nägema ämblikku d. minema pimedasse kinosaali p. sõitma liftigae. kõndima suurel väljakul q. saama süstif. sattuma võõrasse seltskonda r. andma vereproovig. nägema hiirt või rotti s. sõitma inimesi väga täis bussish. sõitma mootorrattaga t. sõitma paadigai. minema ebameeldivasse tundij. vaatama kõrgelt alla

c. Rühmita b-osa tegevused järgmiselt.

On natuke ohtlikud On tavaliselt täiesti ohutud Näide: autoga sõitmine

Põhjenda, miks on esimese rühma tegevused ohtlikud ja ütle, kuidas saaks ohtu vähen-dada. Kasuta ka järgmisi sõnu.

Näide: Autoga sõitmine võib olla ohtlik, sest auto võib sattuda avariisse. Et riski vähendada, ei tohi kihutada ja peab kinnitama turvavöö.


52


53

Hei!

Kirjutan sulle paar rida, sest teisiti ma praegu suhelda ei saa. Asi on nimelt selles, et jäin haigeks – mul on hääl täiesti ära. See jama algas juba poolteist päeva tagasi, kui käisin korvpallivõistlust vaatamas. Mäng oli väga äge ja karjusin üsna kõvasti, et meie omasid ergutada. Ja siis pärast mängu lõppu (meie omad võitsid!!) hakkasime sõpradega ära tulema ja järsku ei saanud ma enam rääkida, ainult sosistasin.

Nüüd siis istun kodus ja ootan, millal hääl tagasi tuleb. Muidu tunnen end normaalselt, kuigi on väike palavik ja kurguvalu ka. Aga jama on, kui pead kogu aeg oma mõtted kirja panema, et teised aru saaksid. Arsti juures pole ma veel käinud. Kui olukord on ka homme samasugune, siis peab vist minema.

Kui viitsid, siis kirjuta, mida põnevat on vahepeal toimunud. Äkki oskad ka soovitada mõnd efektiivset rohtu, mida ma võiksin proovida, et rutem terveks saada.

P.

Miks on ohtlikud? Mida teha, et ohtu vähendada?

Keegi võib sind rünnata. Ei tohi kihutada.

Keegi võib sind solvata. Peab kandma kaasas mobiili.

Pea võib hakata ringi käima. Peab istuma rahulikult.

Võib ennast vigastada. Peab olema ettevaatlik.

Ta võib hammustada. Peab olema sõbralik.

Võib kukkuda. Peab oskama ujuda.

See võib rikki minna. Tuleb kanda kiivrit.

Võib saada nakkuse. Tuleb kanda päästevesti.

Võib sattuda avariisse. Tuleb kinnitada turvavöö.

Võib ära eksida. Tuleb kuskilt kinni hoida.

See võib ümber minna. Tuleb aknast välja vaadata.

KIRJUTAMINE 1

1. Loe kiri läbi ja vasta järgmistele küsimustele.

1. Millised on kirja kirjutaja ja kirja saaja omavahelised suh-ted? 2. Mis on kirja kirjutajaga juhtunud? 3. Miks sinu arvates selline probleem on tekkinud? 4. Mida sina kirjutajale soovi-taksid?


54


55

2. Leia sama tähendusega paarid.

1. Kirjutan sulle paar rida.

a. Teistmoodi pole mul hetkel võimalik suhelda.

6. Muidu tunnen end normaalselt.

f. Ehk tead mingit tõhusat ravimit?

2. Teisiti ma praegu suhelda ei saa.

b. Ma ei saa üldse rääkida.

7. Mul on väike palavik ja kurguvalu.

g. Kui mul ka homme parem pole, siis ___.

3. Asi on selles, et ___.

c. Äkki ei olnud mul enam häält.

8. Kui olukord on ka homme samasugune, siis ___.

h. Kui sul pole raske, siis kirjuta.

4. Mul on hääl täiestiära.

d. Kirjutan sulle lühi-dalt.

9. Kui viitsid, siis kirju-ta.

i. Üldiselt on mul hea olla.

5. Järsku ei saanud ma enam rääkida.

e. Probleem on järg-mine.

10. Äkki oskad soovi-tada mõnd efektiivset rohtu?

j. Minu kehatempera-tuur on veidi tõusnud ja kurk valutab.

3. Loe veel kord ülesande 1 teksti ja leia kohad, kus inimene kirjutab järgmisest. a. Miks ta selle kirja kirjutas. b. Mis temaga on juhtunud. c. Kuidas probleem tekkis. d. Mida ta

praegu teeb. e. Mida ta kavatseb edasi teha. f. Mida ta kirja saajalt küsib.

4. Leia ülesande 1 kirjast järgmiste sõnade kõnekeelsed sünonüümid. Kas neid sõnu sobiks kasutada ametlikus kirjas?

probleem / hea / kui sul pole raske / võib-olla

5. a. Kirjuta ülesande 1 eeskujul kiri sõbrale. Järgi ülesande 3 punkte.

b. Vasta sõbra kirjale. Kasuta seejuures ka järgmisi väljendeid.

Sain su kirja kätte ja ___.Kahju, et oled ___.Minu arvates peaksid ___.Võiksid ka proovida ___.

Kui soovid, siis võin ___.Ole tubli ja ___.Saa ruttu terveks, siis ___.


1. a. Vali küsimustele vastus oma arvamuse järgi. Vastuseid võib olla ka mitu.

1. Milline inimene on sinu arvates heas vormis? a. Inimene on väga ilus ja sale. b. Inimesel on hoolitsetud välimus. c. Inimene on väga tugev.

d. Inimene tunneb end hästi. e. Inimene on treenitud. f. Inimene on heas tujus. g. Inimene on tark.

2. Kumb on tähtsam, kas füüsiline või vaimne vorm? a. Füüsiline vorm on palju tähtsam. b. Vaimne vorm on palju tähtsam. c. Mõlemad on võrdselt

tähtsad. d. Kumbki pole eriti tähtis. e. See sõltub inimesest.


54


55

3. Kuidas saavutada head füüsilist vormi? a. See on geenidega määratud. b. Tuleb palju trenni teha. c. Ei ole vaja midagi erilist teha. d. On

vaja parajalt liikuda ja parajalt puhata. e. Tuleb dieeti pidada.

4. Milline trenn on noortele kasulik? a. Kõik trennid. b. Poistele sobivad ühed alad, tüdrukutele teised. c. Sellised, kus saab palju

liikuda. d. Riskantsed alad. e. Sellised, mis arendavad jõudu.

5. Milline inimene on sinu arvates heas vaimses vormis? a. Inimene on väga tark. b. Inimene on rõõmus ja rahulik. c. Inimesel on hea huumorimeel. d. Ini-

mene suudab õppida ja ülesandeid lahendada. e. Inimesel on koolis head hinded.

6. Kuidas saavutada head vaimset vormi? a. See on geenidega määratud. b. Tuleb hästi palju õppida. c. Tuleb tarvitada ergutavaid vahen-

deid. d. Tuleb lahendada ristsõnu. e. Tuleb suhelda tarkade inimestega. f. Tuleb tegeleda mõtte-tööga. g. Tuleb piisavalt puhata.

b. Kuula teksti 12 ja leia rääkija vastused a-osa küsimustele.

2. Kuula teksti veel kord ja otsusta, kas järgmised väited on õiged, valed või ei selgu see tekstist. Paranda valed väited.

1. Rääkija on kahekümneaastane. 2. Ta on tegelenud jalgpalli, ujumise ja kergejõustikuga. 3. Ta ei ole kunagi jõusaalis käinud. 4. Ta tahaks veel mõnd spordiala proovida. 5. Ta on võitnud spordivõistlustel auhindu. 6. Talle meeldib väga korvpalli mängida. 7. Ta joob igal hommikul kohvi. 8. Ta joob enne eksamit energiajooke.

3. Töötage rühmas. Andke nõu inimestele, kel on järgmised probleemid. Kasutage ka all toodud väljendeid.

a. Neiu tahab hakata mängima jäähokit, aga tema vanemad ei pea seda ala tüdrukutele sobivaks.

b. Noormees soovib saada kooli jalgpallimeeskonda, aga teda ei võeta, sest ta pole piisavalt heas vormis.

c. Tüdruk on 170 cm pikk ja kaalub 65 kilo ning tahab kaalus maha võtta. d. Noorel inimesel on halb mälu, seetõttu ei suuda ta edukalt eksameid sooritada.

See on tõsine probleem, sest ___.See ei ole eriti tõsine probleem, sest ___.See on pseudoprobleem, sest ___.Ta peaks leidma teise spordiala, näiteks ___.Ta võiks neid veenda, et ___.

Tal tuleks treenida ja ___.Ta ei peaks selle pärast muretsema, vaid ___.Ta peaks tarvitama (mida?) ___.Ta peaks pöörduma (kelle poole?) ___.


56


57


1. Milliseid järgmistest vahenditest sa oled proovinud? Millal ja kui tihti sa neid kasutad? Kui suurtes kogustes sa neid kasutad?

4. ______ Üks neiu kasutas eksamiteks val-mistudes nn veinipudelimeetodit. Päev enne eksamit jõi ta väikeste vahedega ära pudeli veini. See toimis tõhusalt nii erguti kui ka ra-hustina. Ainult et üht asja pidi hoolikalt sil-mas pidama – et liiga palju ei saa. Muidu oli oht eksam lihtsalt maha magada.

5. ______ Suitsetamisest või energiajoogist hoopis parem viis une vastu võitlemiseks on nipp, mida propageeris Gunnar Aarma: sei-sad pea peal või teed turiseisu nii kaua kui tavaliselt kulub suitsetamiseks. Veri jook-seb jalgadest ülakehasse ja vaim muutub rei-paks.

6. ______ Paar purki tagab särtsaka ja enesekindla esituse eksamikomisjoni ees. Mis pärast saab? Ühel noormehel hakkasid põlved pärast viit purki ja töist päeva hirm-sasti valu tegema. Poiss oli nii elevil, et jook-sis päev läbi ringi, kordagi maha ei istunud ja õhtul oli tunne, nagu oleks rattaga teises

tiritamm

palderjan

alkoholkohvsigaretid

tee

kofeiinitabletid

šokolaad

amfetamiin

energiajook

2. a. Loe tekste, mis räägib ülesandes 1 nimetatud vahenditest. Leia iga tekstilõigu juurde vahendi nimi.

1. ______ Sobib neile, kellel kohvist süda pahaks läheb. Võib juua nii musta kui rohe-list, eelistatud on roheline. Tõmmata lasta lühikest aega – kaks-kolm minutit –, siis tu-levad välja just ergutavad ained.

2. ______ Üks Tallinna noormees räägib, et tema võtab seda eksamiteks valmistudes. „See teeb mõistuse selgeks ja sa õpid kolm ööd-päeva järjest nagu loom. Pärast on mui-dugi paha. See on, nagu laenaksid endalt energiat tohutu intressiga!”

3. ______ Üldiselt ei julge kooliõpilased rahusteid tarvitada. Kardavad, et võtab vii-mase mõistuse peast ära. „Ükskord oli nii, et pinginaaber läks eksami ajal kole närviliseks, jooksis klassist välja, värises ja võttis tableti sisse. Kuna eksam kestis kuus tundi, siis jõu-dis rahusti vabalt mõjuma hakata,” jutustab üks neiu. See vahend olevat hea just enne suulist eksamit.

Doping eksamipalaviku korral


56


57

Eesti otsas käinud. Üks poiss jõi aga ära kolm purki ja tal hakkas kõrvast verd jooksma.

7. ______ On kõigile tuntud vahend. Seda joovad õppurid enne eksamit liitrite kaupa. Koos energiajoogiga on see aga väga karm vahend ja pole tervisele sugugi kasulik.

8. ______ Õpilaste hulgas populaarsed, et mitte magama jääda.

9. ______ Mõjub hästi südamele, mälule ja meeleolule. Väga paljud võtavad seda eksamile kaasa, sest see vähendab stressi. Mida tumedam, seda tõhusam.

10. ______ On ainuke tõsisem erguti, mida apteegist ilma retseptita saab ja mida eksa-

mite puhul ka aktiivsemalt ostetakse. Triin (12. klass): „Esmaspäeval oli eksam, ma hak-kasin pühapäeva hommikul õppima. Õhtul kell kümme avastasin, et pooled teemad on läbi võtmata, aga jube uni on peal. Võtsin kolm tabletti sisse ja õppisin kella neljani öösel. Hommikul ärkasin kell kuus üles, olin mitu tundi enne eksamit koolis kohal. Õpe-taja küsis mureliku näoga, kas tahad midagi korrata. Ma ütlesin (mul oli jube pauer sees!): „Jaa. Kuidas oleks, kui võtaks kõik teemad läbi!” Õpetaja arvas, et minuga on midagi väga hullu lahti. Lõpuks sain 80 punkti. Siia-maani mäletan, mis ma õppisin.”

b. Täida loetud teksti ja oma arvamuse põhjal vihikusse järgmine tabel. Ütle, milline info oli sulle varem teada, milline on üllatav? Kas oled kõigega nõus?

Aine nimi Ergutab Rahustab Teeb uniseks

Teeb mõistuse selgeks

Teeb tuju heaks

Vähendab stressi

Parandab mälu

Pärast hakkab halb

Näide: tee +

3. Kujuta ette, et oled arst, ja hinda kõiki eelnevalt tutvustatud vahendeid järgmiselt.

JJ Kasulik, kasuta julgesti. J Ära üle pinguta. K Ei pruugi olla mingit abi, konsulteeri arstiga. L Ohtlik tervisele, võta mõistus pähe.

Võrdle hinnanguid kaaslasega. Põhjenda oma hinnanguid. Uuri ka hinnanguid ülesandes 5.

4. Töötage paaris. Saad õpetajalt rollikaardi. Tööta juhise järgi. Kasuta ka järgmisi väljen-deid.

Nõu andja Nõu küsijaKuidas saan teid aidata? Mul on selline mure, et ___.See on üsna levinud / haruldane probleem. Ma ei tea, mida teha, sest ___.Mida te olete varem proovinud? Kas te olete proovinud (mida?) ___?

Ma olen proovinud (mida?) ___, aga see ___.

Mina soovitaksin teile (mida) ___, sest see ___. Aga kas see ei ___?Veel võite proovida (mida?) ___. Kui palju ma peaksin ___?Proovige (mida?) ___. Aga kas (mida?) ___ võiks ka proovida?Seda ma ei soovita, sest ___. Suur tänu teile.Pole tänu väärt.


58


59

5. Tutvu päris arsti hinnanguga kirjeldatud vahenditele. Võrdle oma vastustega ülesandes 3.

1 – JJ2 – L

3 – K4 – L

5 – JJ6 – K

7 – J8 – K

9 – JJ10 – K

KIRJUTAMINE 2

1. a. Kas sinu koolis on spordiklubi? Millega seal tegeletakse? b. Loe avaldus läbi ja ütle, kellele see on kirjutatud ning mis puhul.

Pr Siiri SaarMäe gümnaasiumi direktor 18. november 2008

Avaldus

Palun lubada mul osaleda 22.–23. novembrini käesoleval aastal seminaril „Hea vorm kõigile”.

Seminar toimub Aegna saarel ja sinna on kutsutud Eesti kõigi gümnaasiumide, kutsekoolide ja ülikoolide spordiklubide esindajad. Seminari esimesel päeval tutvustab Tallinna Ülikooli professor Harri Hari uut testimissüsteemi internetis www.trimm.ee, mille abil saavad kõik soovijad määrata oma tervisliku seisundi ja füüsilise vormi ning leida endale sobiva spordiala ja treeningkoormuse. Samuti saavad kõik klubid võimaluse oma tegevust tutvustada, meie kavatseme tutvustada oma kooli ekstreemspordipäeva traditsiooni.

Seminari teisel päeval tutvutakse uute spordialadega ja spordiüritustega Eestis (rogain, spinning jm). Mõlemal päeval on võimalik osta või tellida mitme-suguseid spordivahendeid, spordiriideid ja toidulisandeid. Esimese päeva õhtul toimuvad mitmesugused spordivõistlused osalejate vahel. Teine päev lõpeb ühispeoga.

Arvan, et sellel seminaril osalemine on meie spordiklubile väga vajalik, sest võimaldab saada uusi ideid ja sõlmida kasulikke kontakte. Seoses seminaril viibimisega palun lubada mul puududa kaks päeva õppetöölt. Samuti palun võimaluse korral kompenseerida minu osavõtutasu (300 krooni), mille sisse kuulub ka laevasõit saarele ja ööbimine.

KarlRatas

Karl RatasSpordiklubi „Heia – hoo” esimees


58


59

2. Leia ülesande 1 tekstist kohad, kus kirjutatakse järgmistest punktidest. a. Mis seminar, millal ja kus toimub. b. Kes on seminarile oodatud. c. Mis toimub seminari esime-

sel päeval. d. Mis toimub seminari teisel päeval. e. Miks on seminaril osalemine kirjutaja arvates vajalik. f. Mida kirjutaja palub.

3. a. Leia väljend ülesande 1 tekstist. Tõlgi. Lisa sobivad küsimused. Näide: Palun lubada mul osaleda (kus?) ___.

Seminar toimub ___.Sinna on kutsutud ___.Seminari esimesel päeval ___.Samuti saavad ___.Seminari teisel päeval ___.Mõlemal päeval on võimalik ___.

Esimese päeva õhtul ___.Teine päev lõpeb ___.Arvan, et sellel seminaril osalemine on ___.Seoses ___.Samuti palun võimaluse korral ___.

b. Lõpeta a-osa väljendid oma sõnadega.

4. a. Mõtle välja üks üritus, millel soovid osaleda. Pane kirja järgmised punktid. a. Ürituse nimi. b. Ürituse toimumise aeg. c. Ürituse toimumise koht. d. Ürituse programm. e. Ürituse korraldaja. f. Miks pead seal osalema. g. Millega üritusel esined. h. Mida palud direk-

torilt.

Kirjuta avaldus direktorile, milles palud võimalust sellel üritusel osalemiseks. Kasuta kirjas vähemalt seitset väljendit ülesandest 3.

b. Loe kaaslase kirjutatud avaldust. Langeta otsus.

GRAMMATIKA 2S Õ N A T Ü Ü B I D GRAMMATIKALISA 18

1. a. Tutvu ühe sõnatüübi põhivormidega. Moodusta järgmiste sõnade põhivormid.

Mida tegema? Mida teha? Mida teen? Mida tehakse?

1. võistlema võistelda võistlen võisteldakse

2. kahtlema kahelda kahtlen kaheldakse

1. kaklema / suplema / suudlema / mõtlema / ütlema 2. suhtlema / vehklema / vaidlema

b. Kasuta joonel sobivat sõna a-osast õiges vormis. Esita küsimused kaaslastele.

1. Kas sulle meeldib mõnikord ___? 2. Kas sa ___ alati, enne kui midagi ___? 3. Kas sa armastad võõraste inimestega ___? 4. Mida sa teed, kui võõras inimene hakkab sinuga ___? 5. Kui tihti sa endas ___? 6. Kas sa oskad ___? 7. Kas sa ___ iga päev?


60


61

T E G E M A

2. Tõlgi sõnad. Lõpeta laused.

Sõnad Laused

trenni 1. Ma teen trenni ___.

sporti 2. Iga inimene ei pea sporti tegema, kuid ___.

nalja tegema 3. Mulle meeldib nalja teha, kui ___.

tüli 4. Kõige rohkem tüli teen ma ___.

muret 5. Mulle teevad muret ___.

süüa 6. Ma teen süüa ___.

T E G E M A missuguseks?

3. Tõlgi. Lõpeta laused sobiva sõnaga õiges vormis. Lisa kaks oma lauset.

kiire / osav / painduv / tugev / vastupidav

a. Jõusaalis käimine teeb inimese ___. b. Võimlemine teeb inimese ___. c. Jooksmine teeb inimese ___. d. Pallimängud teevad inimese ___ ja ___.

O S K A M A S A A M A GRAMMATIKALISA 31

4. Tutvu seletusega. Vasta küsimustele. Esita ise kaaslastele küsimusi sõnadega oskama ja saama.

SeletusSõna oskama väljendab oskust, nt Ma oskan uisutada tähendab, et valdan seda tegevust. Sõna saama väljendab võimalikkust, nt Ma saan täna uisutada tähendab, et mul on võimalik täna uisutada.

Küsimused 1. Kas sa oskad rulluiskudega sõita? Kas sa saad praegu rulluiskudega sõitma minna? 2. Kas sa oskad hästi ujuda? Kus saab sinu kodukohas ujuda? 3. Kas sa oskad lumelauaga sõita? Kas sa saad õpetada oma sõpra lumelauaga sõitma? 4. Mis sporti sa oskad hästi teha? Mis sporti sa saaksid täna teha?

T E G U S Õ N A + O S A S TAV GRAMMATIKALISA 9

5. Tutvu seletuse ja näitelausetega. Jätka näitelauseid oma sõnadega.

SeletusEesti keeles on palju tegusõnu, millega koos kasutame tavaliselt osastavat käänet. Tavaliselt on sõ-nastikus nende sõnade juures küsimused keda?, mida?.

Näitelaused 1. Ma kasutan enda ergutamiseks mõnikord musta teed, ___.


60


61

2. Spordialadest eelistan ma tennist, ___. 3. Spordiga tegelemine suurendab vastupidavust, ___. 4. Spordiga tegelemine parandab tervist, ___. 5. Spordiga tegelemine vähendab kehakaalu, ___. 6. Kui ma tegelen spordiga, siis kardan mõnikord külmetumist, ___.

M A H A

6. Tõlgi sõnad. Kasuta lauses sobivat sõna õiges vormis. NB! Üht sõna tuleb kasutada kaks korda.

Sõnad Laused

istuma 1. Ta käis aasta aega trennis ja ___ viis kilo ___.

magama 2. Ta ___ suitsetamise ___ ja tema tervis paranes tunduvalt.

jääma 3. Ma oli nii väsinud, et ___ trenni alguse ___.

jätma 4. Hakkan tegelema uue alaga ja ___ vana varustuse ___.

maha mängima 5. Soliidne inimene ei ___ kontrolltööd teise pealt ___.

kirjutama 6. Mis sa siin seisad! ___ ___!

võtma 7. Ma olin kaks nädalat haige ja ___ kursusekaaslastest õppetöös ___.

müüma 8. Ta käis kasiinos ja ___ kogu oma raha ___.

9. Ma tulin viis minutit hiljem toast välja ja ___ muidugi bussist ___.

KO R R A L / P U H U L

7. a. Tutvu seletuse ja näitelausetega. GRAMMATIKALISA 11

Korral – Juhul, kui midagi sellist juhtub. Tihti kasutame negatiivsest sündmusest rääkides, nt Probleemide korral pöörduge direktori poole. Häda korral helistage telefonil 112.

Puhul – Tihti kasutame positiivsest sündmuse tähistamisest rääkides, nt Kooli lõpu puhul kinkisid vanemad talle reisipaketi. Sünnipäeva puhul tegi ta kõigile välja.

b. Kasuta lausetes sobivat sõna puhul või korral.

1. Autojuhilubade kättesaamise ___ tegi ta suure peo. 2. Halva enesetunde ___ ärge autorooli istuge. 3. Bussi hilinemise ___ helistage sekretärile. 4. Autovaba päeva ___ kingiti mulle ühis-transpordi päevakaart. 5. Avarii ___ helistage liikluspolitseile. 6. Palju õnne uue auto ostmise ___ .

62

M I D A Õ P P I D A? 5

63


1. a. Töötage paaris. Küsige ja vastake. Leidke, mida oskate teha mõlemad, mida oskab teha ainult üks, mida ei oska kumbki. Soovi korral lisage küsimusi.

Näide: Kas sa oskad autot juhtida?

Kas sa oskad …?

autot juhtida maitsvat torti küpse-tada

teha arvuti kodulehe-külge

kampsunit kududa

inglise keelt rääkida trükkida kiiresti pikki tekste

korteriremonti teha kodumasinaid paran-dada

rahvalaule laulda teha kaarditrikke lugeda peast luuletusi malet mängida

tantsida breiktantse rääkida huvitavaid anekdoote

mingit pilli mängida pilte teha

b. Ütle iga tegevuse kohta, mida oskad, kus ja kelle käest sa seda õppisid.

5 MIDA ÕPPIDA?

2. a. Hakkad kuulama dialoogi, mida illustreerivad järgmised pildid. Enne kuulamist arva: kes on piltidel kujuta-tud, kus nad viibivad ja mida õpivad?

62


63

b. Kuula teksti 13 ja pane kirja, mida piltidel tehakse. Võrdle oma arvamusega. c. Kuula teksti veel kord ja vali õiged lausejätkud.

1. Inimene, kes keelefirmasse helistab, on a) algaja keeleõppija. b) edasijõudnud keeleõppija. 2. Õpetaja on a) väikeste kogemustega. b) kogenud. 3. Keeletunnis a) suheldakse palju. b) ei suhelda alguses väga palju. 4. Grammatikaga a) tegeletakse kogu aeg väga palju. b) ei tegeleta alguses väga palju. 5. Firma pakub a) kahte kursust. b) kolme kursust. 6. Klient a) laseb oma nime kirja panna. b) ei lase oma nime kirja panna.

3. Vasta küsimustele oma arvamuse järgi.

1. Mis sulle selle kursuse juures meeldib? 2. Kas on midagi, mis sulle selle kursuse juures ei meeldi? 3. Kas sa sooviksid itaalia keelt õppida? Miks? 4. Kas sa läheksid sellisele kursusele? Miks?


Sekretär Klient1. Keelefirma ___. 1. Tere. Ma sooviksin infot ___. 2. Mis keel ___? 2. Kas teie juures ___?3. Jaa, meil on ___. Kas te olete algaja või ___? 3. Olen jah täiesti algaja. Ja sooviksin ___. 4. Siis peaks meie firma ___. Meil on väga kogenud ___.

4. Väga ___ , aga mind huvitab veel ___.

5. Jaa, meie õpetame peamiselt ___. Igas tunnis ___.

5. Jaa, aga kuidas ___?

6. Alguses ___. Meil on olemas ___. 6. Jaa, tundub päris ___. Aga mitu korda ___?7. Teil on võimalus valida ___. Üks ___ ja teine ___.

7. Mulle sobib see ___. Aga kas ___?

8. Sellel kursusel on eriprogramm, ___. 8. Mida see ___?9. Seal ___. 9. Jaa, tundub ___.10. Kas panen teie ___? 10. Ma ei ole tegelikult veel ___. Kas võib,

et ma ___?11. Jah, muidugi. Kohtumiseni ___. 11. Nägemiseni.


M I D A Õ P P I D A?5

64


65

6. Vali järgmiste teemade hulgast üks ja räägi sellest. Vasta kaaslaste küsimustele.

Käisid huvitaval kursusel. Käisid kehval kursusel. Õppisid midagi uut tegema.

Koolis oli huvitav tund. Koolis oli igav tund. Planeerid midagi uut õppima hakata.


T E G E V U S P R OT S E S S / O S A S TAV GRAMMATIKALISAD 6, 8, 9

1. Vaata eelmise osa ülesannet 1. Kirjuta nimisõnad ja omadussõnad kahte tulpa: ainsus ja mitmus. Mis käändes on need sõnad? Miks on kasutatud just seda käänet? Millised lõpud võivad selle käände vormidel olla?

T E G E V U S P R O T S E S S / O S A S TAV GRAMMATIKALISAD 8, 9

2. a. Loe järgmise testi küsimused ette. Kasuta sulgudes olevat sõna osastavas käändes. Sind aitab see, et ühesuguse lõpuga sõnad asuvad tavaliselt järjest.

Näide Kas sulle meeldiks juhtida oma firmat?

Kas sulle meeldiks …?

E juhtida oma (firma)P juhtida (lennuk) E korraldada (valimiskampaania)S õpetada (suhtlemisoskus)E hinnata (kinnisvara väärtus)I lugeda (teaduslik kirjandus)

P paigaldada maja (elektrisüsteem)L kujundada (reklaam)R teha kassiiri (töö)S teha reisikonsultandi (töö)S teha ettekandja (töö)R teha maksuametniku (töö)

L disainida (rõivad) P parandada (kodumasinad)S nõustada (koolilõpetajad) L valmistada (ehted)

I koostada (ilmaennustused) R võtta vastu (taksotellimused)

R teenindada (pangakliendid)


64


65

I teha (sotsioloogilised uuringud) L teha (lilleseaded) E sõlmida (kindlustuslepingud)I teha (meditsiinilised uuringud)S nõustada (töötud)

I kirjutada (arvutiprogrammid)E korraldada (kontserdid)P remontida (autod) R pakkida liinil (kaubad)L kujundada (aiad) ja (pargid)

b. Esita testi küsimused kaaslasele. Kui kaaslane vastab jaatavalt, siis märgi küsimuse ees olev täht üles. Lõpuks tee kokkuvõte. Kas kaaslane on tulemustega nõus? Kas eriala, mida ta õpib, sobib talle?

Kokkuvõte

S – Sul on sotsiaalsed huvid, sulle meeldib inimesi abistada, õpetada ja teenindada.I – Sul on intellektuaalsed huvid, sulle sobib uurimistöö.L – Sul on loomingulised huvid, sulle meeldib midagi luua.P – Sul on praktilised huvid, sulle meeldib tehnika ja oma kätega töötamine.R – Sul on rutiinsed huvid, sulle meeldib kantselei- ja kontoritöö.E – Sul on ettevõtlusega seotud huvid, sulle meeldib inimesi ja firmasid juhtida.

T E G E V U S P R OT S E S S / O S A S TAV GRAMMATIKALISA 8

3. Töötage rühmas. Valige üks õppeaine ja pange kirja, mida selle aine tundides teete. Kasutage ainsuse ja mitmuse osastavat käänet.

Näide: Matemaatika tunnis lahendame ülesandeid. Jne.

T E G E V U S E T U L E M U S / A I N S U S E O M A S TAV J A M I T M U S E N I M E TAV GRAMMATIKALISA 8

4. a. Võrdle järgmisi lausepaare ja vasta küsimustele.

Laused

Tegevusprotsess. Ainsus Tegevuse tulemus. Ainsus

Ma küpsetan torti. Ma küpsetan tordi.

Ma teen arvuti kodulehekülge. Ma teen arvuti kodulehekülje valmis.

Ma laulan laulu. Ma laulan laulu.

Tegevusprotsess. Mitmus Tegevuse tulemus. Mitmus

Ma parandan kodumasinaid. Ma parandan kodumasinad ära.

Ma teen pilte. Ma teen pildid valmis.

Küsimused

1. Mis käänet kasutame, kui räägime tegevuse tulemusest? Mis lõpud võivad neil vormidel olla? 2. Kas ainsuses ja mitmuses kasutame sama käänet? 3. Miks on sõna laul kahes lauses samamoodi kirjutatud? 4. Mis sõnu lisame mõnikord tegusõnale, kui räägime tegevuse tulemusest?


66


67

b. Muuda järgmisi lauseid nii, et nad väljendaksid tegevuse tulemust. NB! Sõnavormid on antud harjutuse all.

Näide: Ma loen huvitava raamatu läbi.

1. Ma loen huvitavat raamatut. 2. Ma loen huvitavaid raamatuid. 3. Ma parandan katkist tolmuimejat. 4. Ma parandan katkisi tolmuimejaid. 5. Ma küpsetan suurt kooki. 6. Ma küpsetan suuri kooke. 7. Ma joon head mahla. 8. Ma joon häid mahlu. huvitav, -a, -at, -aid raamat, -u, -ut, -uid katki/ne, -se, -st, -si/-seid tolmuimeja, -, -t, -id

suur, -e, -t, -ikook, koogi, kooki, kookehea, -, -d, häidmahl, -a, -a, -u

M I D A T E H A K S E ? G R A M M AT I K A L I S A 29

5. a. Vali paksus kirjas sõnade hulgast kuuldud teksti 13 põhjal õige.

Itaalia keele kursusel a. kasutatakse / ei kasutata hüpnoosi b. käiakse / ei käida ekskursioonidel c. lauldakse / ei laulda itaalia laule d. mängitakse / ei mängita rollimänge e. peetakse / ei peeta pidu koos itaallastega f. räägitakse / ei räägita palju g. tehakse / ei tehta itaalia toite h. tehakse / ei tehta kirjalikke grammatikaharjutusi i. tõlgitakse / ei tõlgita tekste j. õpitakse / ei õpita grammatikat arvutiprogrammide abil

b. Vasta küsimustele.

Paksus kirjas sõnad a-osas on umbisikulise tegumoe vormis. 1. Kas seda vormi kasutatakse, a) kui lauses on nimetatud tegevuse tegija, b) kui lauses ei ole

nimetatud tegevuse tegijat? 2. Mis on selle vormi tunnused jaatavas lauses? Mis on selle vormi tunnused eitavas lauses?

M I D A T E H A K S E ? G R A M M AT I K A L I S A 29

6. Vali ülesanne a või b. a. Võrdle tekstis 13 kirjeldatud itaalia keele tundi oma eesti keele tundidega. Kasuta

vormi mida tehakse?

Mida tehakse mõlemas tunnis?

Mida tehakse ainult itaalia keele tunnis?

Mida tehakse ainult eesti keele tunnis?

Mida ei tehta kummaski tunnis?

Näide: mängitakse rollimänge


66


67

b. Võrdle kutsekooli ja üldhariduskooli. Pane kirja sarnasusi ja erinevusi, kasuta vormi mida tehakse? Kumb kool on sinu arvates parem? Miks?

Kutsekoolis Mõlemas koolis Üldhariduskoolis

Näide: käiakse praktikal õpitakse üldaineid ei käida praktikal

KIRJUTAMINE 1

1. Järgmises ülesandes hakkad lugema kirja, mille on kirjutanud noormees, kes viibib vahetusõpilasena USAs. Enne lugemist mõtle, mis võiks USA koolis olla teistmoodi kui Eesti koolis. Paku erinevusi järgmiste punktide kaupa.

a. Tunniplaan – huvitavam või igavam b. Õpikud – paksemad või õhemad c. Kontrolltööd – kergemad või raskemad

d. Õpilased – lõbusamad või tõsisemad e. Õpetajad – sõbralikumad või rangemad

2. Loe läbi vahetusõpilase kiri ja võrdle seda oma vastustega ülesandele 1.

Tervitus Ameerikast!

Kaspar Saukas

Olen vahetusõpilane, kes viibib Ameerikas ühe õppeaasta. Jagan nüüd teiega oma muljeid ameerika koolist.

Ameerika õpilane peab koolis käima 12 aastat. Põhikooli õpilastel on kindel tunniplaan, kuid keskkoolis saab suurema osa ainetest ise valida. Valikuvõimalusi on äärmiselt palju. Ma sain alles nii hilja oma aineid valida, et kõik klassid olid juba täis. Sellepärast pidin võtma näiteks kokanduse tunni. Me tegime põhiliselt snäkke. Lõbus oli! Ka võtsinsõjaväetunni, kus õppisime marssima ja relvadega ümber käima! Üks minu sõber aga valis näiteks jõusaali tunni ja savivoolimise. Teine sõber valis ka lavagrimmi tunni, kus õpiti üksteist värvima ja ka näiteks verd tegema. Muidugi kuuluvad mu tunniplaani ka tavaliste ainete tunnid.


68


69

Õpikud on Ameerikas hästi suured ja ilusad, kuid õpetajad valivad nendest ainult olulisema. Sellist asja nagu tuupimine siin ei tunta. Kontrolltöödes on küsimused ja igaühele järgneb viis vastusevarianti. Vahel antakse küsimused koos vastustega isegi eelmisel tunnil. Testide vastuseid kontrollivad arvutid. Peaaegu keegi ei spikerda.

Ameerika õpilased on kõik hästi rõõmsameelsed ja avatud ning naeravad kogu aeg. Kuid nad on jagunenud gruppideks: näiteks liiguvad oma puntides ringi punkarid, nohikud, cheerleader’id, bändi-inimesed, sõjaväelased ja muud.

Õpetajad on Ameerikas hästi heasoovlikud ja avatud ja suhtlevad õpilastega nagu sõpradega.

Üldiselt olen siinse eluga rahul ja arvan, et see on väga kasulik kogemus.

3. Kirjuta ülesande 2 tekstist välja õppeained ja tegevused, mida igas tunnis tehakse. Millised tunnid sa oma tunniplaani valiksid? Kas sooviksid oma koolis veel midagi muuta? Mida?

4. a. Leia ülesande 2 kirjast kolm sidesõna kuid kasutusjuhtu.

b. Võrdle Eesti kooli ja Ameerika kooli. Kasuta seejuures ka sidesõna kuid.

5. a. Tõlgi järgmised sõnad ja leia need ülesande 2 tekstist.

põhiliselt / näiteks / peaaegu / üldiselt

b. Vali esimesele joonele sobiv sõna a-osast ja lõpeta lause oma kooli kohta.

1. Meie koolis õpitakse ____ järgmisi õppeaineid: ___. 2. Meie koolis ei ole ____ üldse ___. 3. Meie koolis toimub palju huvitavaid üritusi, ____ ___. 4. ____ mulle meie kool meeldib, sest ____.

6. a. Tutvu sõna hästi kasutusnäidetega. Ütle, mis võiks nendes lausetes olla hästi süno-nüüm?

Meie tunnid on hästi huvitavad. Minu õpetaja on hästi range.

Ta on hästi hea sõber. Ta on hästi halb õpilane.

b. Leia ülesande 2 tekstist sõna hästi kasutusjuhud. Moodusta kaks oma lauset sõnaga hästi.

7. Kujuta ette, et oled välisõpilane, kes õpib teie koolis. Kirjuta ülesande 2 eeskujul kiri ajakirjale, milles tutvustad kooli oma kaasmaalastele. Arvesta, et nad ei tea Eestist eriti midagi ja kõik on nende jaoks huvitav. Kirjuta kindlasti järgmistel teemadel.

Õppeained Õpikud Õpilased Õpetajad Mis sulle meeldib

Mis sulle ei meeldi


68


69


1. Mis seostub sul sõnadega must ja valge? Arva, millest räägitakse laulus pealkirjaga

„Must ja valge”.

2. a. Kuula teksti 14 ja reasta salmid.

b. Kuula laulu veel kord ja ütle, millest selles räägitakse.

a. Alati ei peagi kõik olema selge. Pole tarvis teada, mis edasi saab. Kõik ei ole nii, et on must ja valge. Ainult iseenesest mõistetav.

d. Saab vahel rohkem, vahel vähem nalja. Käib elu kraavi ja kraavist välja. Kuid kunagi pole nii, et hullem olla ei saa.

b. Millest algab kõik ja millega lõpeb? Mis teeb sulle halba ja mis teeb head? Vastuseid keegi ei ütle ette, kõike tuleb ise proovida.

e. Saad vahel sooja ja vahel saad külma ja vahel kõrvetada. On vahel plussis ja vahel on miinus. Nii ilmselt olema peab.

c. Saad vahel lilli ja medaleid kuldseid, kõik ainult naeratavad. Saad vahel tunda, et kuidas on siis, kui kõik selja keeravad.

f. Saad ükspäev kiita ja teine päev laita, ja vahel tundub, et keegi ei aita. Kuid kunagi pole nii, et hullem olla ei saa.

3. a. Mida tähendavad laulus järgmised fraasid? Vali variant a või b.

1. Kõik ei ole nii, et on must ja valge. a. Elus on kõik alati selge ja arusaadav. b. Elus ei ole kõik alati selge ja arusaadav.2. Kõik keeravad selja. a. Kõigil on kiire. b. Keegi ei taha sinuga suhelda.3. Käib elu kraavi ja kraavist välja. a. Probleeme on raske lahendada. b. Kõigile probleemidele on olemas lahendus.4. Kunagi pole nii, et hullem olla ei saa. a. Inimene peaks mõtlema, et tema probleemid on kõige tähtsamad. b. Inimene peaks mõtlema, et alati on olemas veel raskemaid probleeme kui temal.5. Saad vahel sooja ja vahel saad külma. a. Elus on alati nii head kui halba. b. Ilusa ilmaga tunduvad probleemid väiksemad.

b. Vali üks fraas a-osast ja too selle kohta näiteid.

4. Töötage rühmas. Arutage, mida peaks tegema inimene, kellel on mõni järgmistest prob-leemidest. Kasutage ka järgmisi lausealgusi.

a. Ta hinded on halvad. b. Tal ei ole aega käia kõigis tundides. c. Ta ei saa mõne õpetajaga läbi. d. Ta ei saa mõnest ainest aru. e. Ta ei ole kindel, kas on valinud õige eriala.

f. Talle pakutakse tasuvat tööd, aga siis jääb kool pooleli.

g. Ta tahtis tegelikult minna teise kooli, aga ei saanud sinna sisse.

h. Tal ei jätku raha.


70


71

LUGEMINE JA RÄÄKIMINE 21. Järgmises ülesandes hakkad lugema artiklit, millel on kolm osa. Loe läbi osade alapeal-

kirjad ja vasta neile küsimustele oma arvamuse järgi.

Delfiinide dresseerija – hea eriala?

Pärast kõrgkooli kutsekooli? Milline õpilane oli Einstein?

2. Töötage kolmekesi rühmas järgmiste punktide järgi.

• Loe läbi teksti üks osa: A, B või C ja otsusta, milline alapealkiri ülesandest 1 sellele sobib. Ära pööra praegu tähelepanu lausetele parempoolses tulbas.

• Jutusta loetud osa kaaslastele. • Vastake koos uuesti ülesande 1 küsimustele.

MIDA ÕPPIDA?A Praegu on Einsteini seadused igas koolifüüsika programmis. Tema enda koolipõlv oli aga keeruline. Kord ütles koolidirektor poisi isale isegi, et pole oluline, mis eriala poeg valib: „Niikuinii ei saa ta millega-gi hakkama.” Õpetajaid häiris ka see, et poiss oli isepäine ja sõnakuul-matu. Einstein lahkuski 15-aastaselt koolist seda lõpetamata ning as-tus polütehnikumi. Ehkki mõnigi aine edenes Einsteinil üsna raskelt ning isegi ülikoolis olid tema hinded peamiselt keskmised, huvitasid teda alati matemaatika, füüsika ja muusika. Juba viieaastasena oli ta vaimustunud sellest, et kompassi nõel näitab alati põhja. Ka luges ta juba lapsepõlvest alates pidevalt igasuguseid matemaatikaraamatuid. Ja lõppude lõpuks saigi temast maailmakuulus teadlane.

1. Einsteinil olid koo-lis head hinded mate-maatikas ja muusikas. 2. Einstein läks üli-kooli väga noorelt.3. Einstein ei olnud koolis väga hea õpi-lane, aga temast sai ometi kuulus tead-lane.4. Einstein meeldis koolidirektorile.

BPaljude inimeste jaoks on eriala valimine raske probleem. Tihti valitak-se ala, mis on „vajalik” või prestiižne. Kuid eriala vajalikkus ja prestiiž muutuvad kiiresti. Samuti ei piisa diplomist, et olla edukas. Kui inime-ne valib ala, mis talle tegelikult ei meeldi ega sobi, on tal hiljem elus ik-kagi raske. Mida siis teha? Tegelikult tuleks endale kõigepealt selgeks teha, mis sind tõeliselt huvitab – loodusteadus, automehaanika, ehita-mine või midagi muud.Kui tõepoolest tahad saada semiootikuks või delfiinide dresseerijaks, siis tee seda! Euroopa Liidus ja kogu maailmas leidub töökohti ka väga eksootiliste erialade esindajatele. Endale meeldiva alaga tegelegi – nii hästi kui suudad.

1. Delfiinide dresseeri-ja on prestiižne eriala.2. Ei ole mõtet õppi-da ala, millel on raske tööd leida.3. Õppida tuleks pres-tiižset eriala.4. Õppida tuleks seda, mis sulle tõeliselt huvi pakub.

Ta peaks ____. Ta võiks ____.Tal oleks vaja ____.

Tal tuleks ____.Ta ei tohiks ____.


70


71

C

Normaalne on aga ka see, et inimene ei leia kohe endale kõige sobiva-mat eriala või tekib tal elu jooksul ikkagi soov midagi uut proovida. Viimasel ajal on näiteks kasvanud inimeste hulk, kes lähevad pärast ülikooli lõpetamist veel kutsekooli mõnd ametit õppima. Näiteks õpib Tartu kutsehariduskeskuses tisleriks naine, kellel on juba kaks kõrg-haridust. Kui kõrgharidusega inimene tööd ei leia ning läheb ümber õppima, ei tähenda see sugugi, et ta oleks luuser või elule jalgu jäänud. Pigem vastupidi, see näitab, et tal on julgust ja ettevõtlikkust. Samas oleks muidugi kergem enne õppida kutsekoolis selgeks konkreetsed oskused ja seejärel astuda kõrgkooli.

1. Inimene võib elu jooksul õppida mitut eriala.2. Tisleril peab kind-lasti olema kõrghari-dus.3. Pärast kutsekooli ei saa minna kõrgkooli.4. Pärast kõrgkooli ei saa minna kutsekooli.

3. Loe veel kord ülesande 2 teksti ja leia parempoolsest tulbast lause, mis võtab kõige pare-mini kokku lõigu sisu.

4. Töötage paaris. Valige üks väide ja arutage, kas olete sellega nõus või mitte. Kasutage ka järgmisi väljendeid.

NB! Te peate vestlema järjest vähemalt 3 minutit.

a. Kõige targem on õppida prestiižset eriala. c. Väga haruldast eriala pole mõtet õppida.

b. Kutsekool annab hea hariduse. d. Eriala ja ameti vahetamine on normaalne.

Minu arvates on see väide täiesti õige, ____.Olen selle väitega täiesti nõus, sest ____.Ühest küljest ____, aga teisest küljest ____.See on muidugi õige, et ____.Samas ____.Näiteks ____.

Ma ei ole selle väitega päris nõus, sest ____.Minu meelest on see täiesti vale, sest ____.Kas sa oled minuga nõus?Ma olen nõus, et ____, aga ____.Ma vaidlen sulle vastu, ____.Kuidas sa suhtud sellesse, kui ____?


KIRJUTAMINE 2

1. a. Loe CV läbi ja leia vastused järgmistele küsimustele.

1. Mis on inimese nimi? 2. Kus ta on õppinud? 3. Kus ja kellena ta on töötanud? 4. Mis keeli ja mis tasemel ta oskab? 5. Mida võib tema kohta veel öelda?

b. Kuhu see inimene sinu arvates tööle sobiks?


72


73

CURRICULUM VITAE

Nimi: Kaja KajakasSünniaeg: 28.08.1978Sünnikoht: Eesti, KärdlaAadress: Mere pst 123, 98765 TallinnTelefon: 555 555 (kodus) 666 666 (mobiil)E-post: [email protected]

Haridus2003–2005 Tallinna Tsirkusekool, delfiinide dresseerija1997–2000 Tartu Spordikool, ujumistreener1985–1995 Hiiumaa Gümnaasium

Täiendusõpe 2005 Hiina keele kursus, keelefirma HKL, 100 tundi2003 Arvutikasutaja baaskursus, firma Komp, 30 tundi

Töökogemus2005– k.a Tsirkusemaailm, tegevjuht2000–2003 Tsirkusemaailm, loomade hooldaja1996–2000 Tartu Gümnaasium, kehalise kasvatuse õpetaja

LisainfoKeeleoskus: eesti – emakeel inglise ja soome – vaba kõnes ja kirjas vene – suhtlustasand hiina – algtaseArvutioskus: Word, Excel, Power Point, FotoshopAutojuhiluba: B-kategooriaHarrastused: fotograafiaSoovitaja: Sille Siisike, Tsirkusemaailm, juhataja

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. KKajakas 25.01.2009 Kaja Kajakas

2. Otsusta, millised järgmistest väidetest on sinu arvates õiged, millised valed. Põhjenda.

a. CV võib kirjutada vabas vormis. b. CVsse on kasulik kirjutada võimalikult palju infot. c. Töökohtade puhul kirjutatakse esimesena viimane koht, seejärel eelviimane jne. d. CVs kasutatakse täislauseid. e. CVsse kirjutatakse enamik infot nimetavas käändes. f. CV peab olema trükitud.


72


73

3. Loe avaldus läbi. Vaata veel kord ka CVd ülesandes 1 ja otsusta, kas võtaksid selle inimese tööle.

Ratsaklubi Hall Hobune juhataja 25.01.2009

Avaldus

Soovin osaleda konkursil ratsutamistreeneri kohale. Olen õppinud mitut loomade dresseerimisega seotud eriala ja töötanud õpetaja, loomade hooldaja ja firma tegevjuhina.Praegu otsin uusi väljakutseid ja edasiarenemisvõimalusi ning olen kindel, et Teie firma pakub neid.

Armastan väga hobuseid, mulle meeldib nende eest hoolitseda ja nendega tegeleda. Samuti naudin treeneritööd, olen valmis treenima nii lapsi kui täiskasvanuid. Võin anda tunde ka välismaalastele, sest valdan lisaks eesti keelele ka inglise, soome ja vene keelt.Olen kindel, et suudan anda oma panuse Teie firma arengusse.

Meeldivale koostööle lootes,

KKajakas

Kaja KajakasMere pst 123, 98765 TallinnTel: 555 555 (kodus), 666 666 (mobiil)E-post: [email protected]

4. Loe veel kord ülesande 3 teksti. Leia sealt järgmised väljendid ja tõlgi need. Lõpeta väljen-did oma sõnadega.

Soovin osaleda ____. Olen õppinud ____. Praegu otsin uusi ____.

Olen kindel, et Teie firma ____. Olen kindel, et suudan ____.

5. a. Otsi Internetist või ajalehest töökuulutus, mis sulle huvi pakub. Trüki see välja või tee koopia. Kirjuta CV ja avaldus sellele kohale kandideerimiseks.

b. Loe läbi ühe kaaslase valitud kuulutus ning tema kirjutatud CV ja avaldus. Otsusta, kas võtaksid ta sellele kohale tööle. Põhjenda oma otsust.


74


75

GRAMMATIKA 2S Õ N AT Ü Ü B I D GRAMMATIKALISA 18

1. a. Tutvu kolme sõnatüübi põhivormidega. Moodusta järgmiste sõnade põhivormid.


1. õppima õppida õpin õpitakse

2. ruttama rutata ruttan rutatakse

3. jätma jätta jätan jäetakse

1. kukkuma / tekkima / leppima 2. lükkama / hakkama / hüppama 3. võtma / nutma / katma / petma

b. Kasuta joonel sobivat sõna a-osast õiges vormis. Ütle, kumb lause kehtib sinu puhul.

1. Mulle meeldib matemaatikat ____. Mulle ei meeldi matemaatikat ____. 2. Ma ____ tavaliselt kõik tüütud tööd järgmisele päevale. Ma ei ____ tavaliselt kõiki tüütuid

töid järgmisele päevale. 3. Ma ____ kooli kaasa ka ebavajalikke asju. Ma ei ____ kunagi kooli kaasa ebavajalikke asju. 4. Ma ____ mõnikord teisi inimesi. Ma ei ____ mitte kunagi teisi inimesi. 5. Ma ____ täna eestlastega suhtlema. Ma ei ____ täna eestlastega suhtlema.


2. a. Tutvu kahe sõnatüübi põhivormidega. Moodusta järgmiste sõnade põhivormid.I

Ainsus Mitmus

Nimetav (mis?) tund tunnid

Omastav (mille?) tunni tundide

Osastav (mida?) tundi tunde

II

Ainsus Mitmus

Nimetav (mis?) hinne hinded

Omastav (mille?) hinde hinnete

Osastav (mida?) hinnet hindeid

1. hind / vend / kuld / kord 2. tunne / vanne / murre

b. Ava sulud. Ütle, kas lause kehtib sinu kaaslase kohta. Kui ei kehti, siis muuda lauset nii, et see kehtiks.


74


75

1. Tal on täna seitse (tund). 2. Ta sai täna hea (hinne). 3. Tal on kaks (vend). 4. Tal on alati head (hinne). 5. Talle meeldivad eriala(tund). 6. Ta oskab rääkida (murre). 7. Ta kannab (kuld) ehteid. 8. Ta on mul palju (kord) külas käinud. 9. Talle ei meeldi rääkida oma (tunded).

Õ P P I M A J A Õ P E TA M A GRAMMATIKALISA 32

3. Tutvu näitelausetega. Selgita oma sõnadega, millal kasutame sõna õppima ja algama ning millal õpetama ja alustama. Koosta samasugused laused sõnadega lõppema ja lõpetama.

I II Ma õpin huvitavat eriala. Õpetaja õpe/ta/b mulle huvitavat eriala. Erialatund algab kell kaks. Meister alus/ta/b erialatundi kell kaks.

S A A M A

4. Tõlgi sõnad. Kasuta joonel sobivat abisõna. Ütle, kas lause kehtib sinu kohta.

Sõnad Laused

aru kellest? millest? 1. Meil saab alati koolis palju ___.

läbi kellega? millega? 2. Ma sain siia kooli kergesti ___.

sisse saama kuhu? 3. Ma saan koolis tihti ___.

nalja kellega? millega? 4. Ma saan eesti keelest hästi ___.

kiita kellelt? 5. Ma saan kõigi kaaslastega hästi ___.

76

M I S O N E E S T I S H U V I TAVAT? 6

77


1. Nimeta Eesti ilusaid kohti / tuntud ehitisi / huvitavaid vaatamisväärsusi / toredaid üritusi.

2. Ütle iga koha kohta, kus see sinu arvates asub ja mida sellest veel tead.

Hermanni kindlus / Aegna saar / Imavere kõrts / kindral Laidoneri suvemaja / Kohtla kaevanduspark-muuseum / Mustvee / Narva-Jõesuu / Ontika / Paralepa rand / Pühtitsa nunnaklooster / Raja küla / Toila-Oru park / Valaste juga

3. a. Kuula teksti 15 ja nimeta, milliseid ülesande 2 kohti tekstis kuulsid. b. Kuula teksti 15 veel kord ja pane kirja järgmine info.

a. Reisi pikkus. b. Kohad, kus käiakse esimesel päeval. c. Vaatamisväärsused esimesel päeval. d. Ööbimiskoht.

6 MIS ON EESTIS HUVITAVAT?

e. Tegevused esimese päeva õhtul.f. Kohad, kus käiakse teisel päeval.g. Vaatamisväärsused teisel päeval.h. Reisi hind.

4. Töötage paaris. Koostage dialoog. Lõpetage fraasid mälu järgi teksti 15 põhjal.

Reisikonsultant Klient

1. Reisifirma ____. 1. Tere. Ma sooviksin infot ____.2. Mis kant teid ____? Korraldame ____. 2. Ega ma tegelikult ____. Asi on nimelt ____.3. Me pakume mitmeid ____. 3. Mida te ise ____?4. Võib-olla näiteks ____. Kõigepealt ____. 4. Päris ____. Ja kus me ____?5. Ööbima sõidame ____. 5. Ja teisel päeval ____?6. Siis külastame ____. 6. Kui palju see____?7. Täiskasvanule ____ ja lastele ____. 7. Ja toit ____?8. Jah. 8. Aitäh teile ____. Ma mõtlen veel ____.

5. a. Kuula teksti 16 ja nimeta, milliseid ülesande 2 kohti tekstis kuulsid.

b. Kuula teksti 16 veel kord ja pane kirja sama info, mis ülesandes 3b.

c. Võrdle kaht reisi. Kumba sa eelistaksid? Miks? Kuhu sa Eestis veel tahaksid reisima minna?

76


77

6. Ühenda pildid kohtade nimedega.

Leigo järvemuusikafestival

Metsavenna talu

Soomaa matkad

Palmse mõis

Raja miniloomatalu


8. Vali järgmiste teemade hulgast üks ja räägi sellel teemal. Võid ka pilte kaasa tuua.


M I N E M A + M A V O R M / K Ä I M A + M A S V O R M GRAMMATIKALISA 34

1. a. Loe kaks lauset läbi ja ütle, millist erinevust nende vahel märkad. 1. Lähme Otepääle suusatama ja pärast veekeskusesse ujuma. 2. Käime mõnikord Otepääl suusatamas ja pärast veekeskuses ujumas.

Minu lemmikkoht Eestis Koht Eestis, kuhu tahan minna Minu viimane reis Eestis

M I S O N E E S T I S H U V I TAVAT?6

78


79

b. Vestelge paaris. Esitage ka lisaküsimusi.

Millal sa käisid viimati …? Millal sa kavatsed jälle minna …?

ujuma / ujumas mõnd filmi vaatama / mõnd filmi vaatamas

huvitavas kohas söömas / huvitavasse kohta sööma

tantsima / tantsimas uisutama / uisutamas kingitust ostma / kingitust ostmas

suusatama / suusatamas pildistama / pildistamas kontserti kuulamas / kontserti kuulama

looduses jalutamas /lodusesse jalutama

mõne uue kohaga tutvuma /mõne uue kohaga tutvumas

veel midagi huvitavat tegema / veel midagi huvitavat tegemas

M A I N F I N I T I I V / D A I N F I N I T I I V GRAMMATIKALISA 19

2. a. Vaata kahte rühma sõnu. Ütle, kumma rühma sõnadega koos kasutatakse ma-infini-tiivi ja kumma rühma sõnadega da-infinitiivi. Kas oskad rühmadesse veel mõned sõnad lisada?

I II lähen tulen armastan on vaja soovitansõidan olen nõus soovin on tore kavatsentoon viin tahan on kasulik oskanolen harjunud olen valmis meeldib on raske jõuanjään jätan saan on kerge püüanõpin õpetan võin aitan luban

tohin lasen viitsinsuudan proovin

b. Töötage paaris. Küsige ja vastake. Kasutage tabelites olevaid tegusõnu, millele lisage õige infinitiiv.

Näide: Kas lähme homme jalutama? Kahjuks ma ei saa tulla. Mul on vaja õppida.

M Ä Ä R S Õ N A D GRAMMATIKALISA 17

3. a. Moodusta omadussõnast määrsõna. Ütle oma sõnadega, kuidas määrsõna moodusta-takse ja millised võivad olla määrsõna lõpud. Kontrolli grammatikalisast.

Omadussõna Omadussõna MäärsõnaNimetav (missugune?) Omastav

(missuguse?)(kuidas?)

I Omastav + stitore toreda toredastikiire kiirehalb halvahea hea NB! hästiII Omastav + ltaeglane aeglase aeglaseltsuurepäranetõsinekorralik


78


79

b. Töötage paaris. Moodusta tabelis olevast omadussõnast määrsõna ja kasuta seda küsimuses. Vasta kaaslase küsimusele.

Näide: Mida sa teed kiiresti? Ma loen kiiresti.

kiire aeglane hea halbvaikne korralik lohakas ilusrõõmus kurb uhke suurepäraneomapärane huvitav imelik loominguline

O M A D U S S Õ N A D J A M Ä Ä R S Õ N A D GRAMMATIKALISA 17

4. a. Ühenda näitelaused ja seletus. Võrdle oma emakeelega.

Näitelause Seletus

1. Kõik on väga tore. Klassis on vaikne. a. Koos tegusõnadega kasutame tavaliselt määrsõna.

2. Kõik läheb väga toredasti. Kõik istuvad vaikselt.

b. Koos tegusõnaga olema (on) kasutameomadussõna.

b. Kirjuta lausepaarid vihikusse. Kasuta mõlemas lauses sama sõna ülesandest 3 õiges vormis. Näide: Mul on halb. Ma tunnen end halvasti.

I II

a) Mul on ___. a) Ma tunnen end ___. b) See on lihtsalt ___. b) Sa tegid selle töö lihtsalt ___.c) Mul on ___. c) Ma pean ___ koju minema.d) Mul on siin väga ___. d) Ta räägib nii ___.e) Kõik on nii ___. e) Ma tunnen ennast nii ___.

M I T M U S E O S A S TAV GRAMMATIKALISA 6

5. Töötage paaris järgmiste punktide järgi.

• Loe läbi tekst A või B ja täida selle kohta vihikusse tabel. • Jutusta loetust paarilisele, kes täidab samuti tabeli.

Koht Mida saab seal teha

Tallinna vanalinn jalutada ja vaadata keskaegseid maju

A. HarjumaaKahtlemata on siin üks populaarsemaid vaatamisväärsusi Tallinna kesk-aegne vanalinn, mille tänavatel jalutab kogu aeg palju nii eestlasi kui välismaalasi. Maardu lähedal saab vaadata koopaid (tegelikult kunagi-se fosforiidikaevanduse käike). Jägala juga on üks suuremaid Eestis – selle juures korraldatakse ka tihti piknikke. Meres on palju väikesaari, näi-teks asub Kolga lahes Pedassaar, kuhu on kerge sõita mootorpaadi või jahiga. Lahemaa rahvuspargi territooriumil asuvad Juminda ja Pärispea poolsaar. Juminda poolsaarel asub ka üks Eesti suuremaid kivisid Maja-kivi, mille tippu uudishimulikud mööda redelit ronida saavad. Viinistus


80


81

asub eesti kunsti muuseum, kus on hea valik eesti autorite töid. Tallinnast lääne poole jääb Pakri pool-saar koos pankrannikuga. Pakri saartel asus varem sõjaväebaas ja saarte loodus on seetõttu rikutud. Praegu on siin aga kenad ujumisrannad ja puhas vesi. Padise klooster oli keskajal tähtis kindlus. Prae-gu on ta varemetes, ent osa kompleksist on taastatud ja ootab külastajaid.

B. Ida-VirumaaIda-Virumaal on palju looduslikke ja muid vaatamisväär-susi. Mere ääres on majesteetlik pankrannik, kus asub ka palju kauneid jugasid. Ida-Viru maakonda läbib mäe-ahelik. Lisaks looduslikele tippudele on siin ka palju tehis mägesid. Maakonna lõunaosas on palju kauneid ra-basid. Rabadesse on rajatud matkaradu, kus on turvali-ne rännata. Igal pool näeb ka sõja jälgi – palju kaevikuid, punkreid, militaarkola. Sinimägedes asub sõjaajaloo me-moriaal. Kure mäel asuv Pühtitsa klooster on Eestis ainu-ke tegutsev vene õigeusu nunnaklooster, seal saab vaa-data kirikuid, omapäraseid puuriitu, kõrgeid müüre ja käia pühal allikal. Sillamäel võib vaadata mere äärde viivaid

võimsaid treppe, suuri maju, uhkeid alleesid. Kui ei teaks, et tegu Eesti linnaga, siis võib kohati tunda end kui Odessas. Toila park on maaliline jalutuskoht, kus suveperioodil toimub palju erinevaid üritusi: kont-serte, rahvapidusid ja vastuvõtte.

M I T M U S E O S A S TAV GRAMMATIKALISA 6

6. a. Nimeta järgmiste sõnade mitmuse osastava vorm. Kontrolli vastuseid ülesande 5 abil.

Ierinev, -a, -atkülastaja, -, -tkõrge, -, -tuhke, -, -tkoobas, koopa, koobastvõimas, võimsa, võimsat/võimastkirik, -u, -utkaevik, -u, -utkaunis, kauni, kaunistpunker, punkri, punkrit

IItöö, - ,-dmuu, -, -d

Vtrepp, trepi, treppimüür, -i, -ikontsert, kontserdi, kontserti

VIkäik, käigu, käikupiknik, -u, -kulooduslik, -u, -kuvastu/võtt, -võtu, -võttu

VIIjälg, jälje, jälge

b. Millised on mitmuse osastava lõpud? Millal kasutame mitmuse osastavat?

A I N S U S E O S A S TAV / M I T M U S E O S A S TAV

7. a. Võrdle lauseid. Ütle, milliste sõnadega kasutame ainsuse osastavat ja milliste sõnadega mitmuse osastavat.

1. a. Minu kodukohas on palju erinevaid vaatamisväärsusi. b. Minu kodukohas on mitu erinevat vaatamisväärsust.

IIIeestla/ne, -se, -stvälismaala/ne, -se, -stvaatamisväärsus, -e, -türitus, -e, -tsaar, -e, -tsuur, -e, -t

IVraba, -, - kivi, -, -maja, -, -pidu, peo, pidujuga, joa, jugamägi, mäe, mägeallee, -, -d


80


81

2. a. Siin on palju koopaid. b. Siin on kümme koobast. 3. a. Siin käib palju külastajaid. b. Möödunud aastal käis siin umbes kakssada külastajat. 4. a. Siin korraldatakse vähe kontserte. b. Möödunud aastal korraldati siin ainult kaks kontserti.

b. Kirjuta oma kodukoha huvitavatest kohtadest. Kasuta sõnu mitu ja palju. Lisa ka, mida nendes kohtades teha saab.

Näide: Meie linnas on kaks parki. Ühes saab purskkaevu imetleda ja sõpradega kohtuda, teises saab koeraga jalutada.

KIRJUTAMINE 1


1. Millist muusikat sa armastad kuulata? Kes on sinu lemmiklauljad, lemmikansamblid? Mis on sinu praegused lemmiklaulud?

2. Milline muusika sulle ei meeldi? Miks? 3. Kui tihti sa muusikat kuulad? Kus sa peamiselt muusikat kuulad? 4. Kui tihti sa käid kontserdil? Kus sa tavaliselt käid? Millisel kontserdil käisid viimati? Kuidas jäid rahule? Mis kontserdile tahaksid veel minna?

2. Loe läbi blogi sissekanne ja ütle, mis kontserdil neiu käis ning mis muljed tal üritusest jäid.

Pühapäev, 29. september

LaupäevalMetallicagaTerve päev olin väga ärevil, sest õhtul esines Lauluväljakul Metallica. Hakkasime juba varakult jalgsi lauluväljaku poole liikuma. Maarjamäe monumendi juures oli juba näha rahva kogunemist. Leedu ja Läti bussidel olid külgedel plakatid Metallica. Mere vära-vates otsis turvamees meid läbi. Edasi suundusime kohe laulukaare poole. Rahvahulk oli meeletu. Räägiti, et 80 tuhat inimest oli koos. Igasuguseid nägusid tuli vastu: pun-kareid, rokkareid ja muus stiilis rahvast. Igal pool olid jubedad järjekorrad. Trehvasime veel mitmete sõpradega. Saime head kohad. Ootasime… natuke veel… ja sealt nad tu-lidki, täpselt 21.45… minuti pealt õigel ajal, nii nagu kavas kirjas oli ja ei mingit hili-nemist. Kontsert oli mega-super-lahe! Nautisin igat hetke – raudselt! Hakkas hämaraks minema, mina ootasin oma lemmiklugu. Laval oli hetkeks vaikus ja siis hakkas hästi vaikselt kostma mu lemmiklugu „Nothing Else Matters”. Jehuu !!! Mu rõõmul polnud piire. See laul on ilus nii viisi kui sõnade poolest. Süütasin välgumihkli ja tõstsin nii kõrgele kui käsi ulatas. Imetlesin vaatepilti – järjest süttisid välgumihklid nagu tähed pimedas taevas. Fantastiline. Ilus. Peagi oli kontsert läbi, rahva nõudmisel mängiti veel mõned lahedad lood. Kodutee oli väsitav, kõrged platvormkingad ja maani nahast see-lik tundusid meeletult rasked olevat, aga kannatasin ära. Öö oli soe, sääski polnud, meri lõhnas meeldivalt ja lõpuks saigi meie teekond otsa. Mõnus mälestus Metallica kont-serdist jäi südamesse.

Postitaja Krata kell 15.30 ? 0 kommentaari

Mina

J Vaata minu täielikku profiili

»Arhiiv

ØJaanuar (6)ØVeebruar (7)ØMärts (6)ØAprill (8)ØMai (11)ØJuuni (3)ØJuuli (0)ØAugust (5)ØSeptember (4)


82


83

3. Loe ülesande 2 teksti veel kord ja vali järgmistele küsimustele õige vastus.

1. Kirjutaja hakkas kontserdile minema a) hulk aega enne kontserdi algust. b) viimasel minutil. 2. Rahvast oli a) üsna palju. b) väga palju. 3. Kontserdi külastajad olid riides a) eri stiilides. b) ühes stiilis. 4. Kirjutaja kohtas a) palju sõpru. b) paari sõpra. 5. Kontsert algas a) täpselt. b) väikese hilinemisega. 6. Kontsert a) meeldis kirjutajale kohutavalt. b) ei meeldinud kirjutajale eriti. 7. Kui läks pimedaks, siis a) süütasid korraldajad palju lampe. b) süütasid pealtvaatajad oma

tulemasinad. 8. Kontserdist jäi kirjutajale a) imelik tunne. b) meeldiv tunne.

4. a. Kas ülesande 2 tekst on sinu arvates …?

huvitav või ebahuvitav / liiga pikk, paraja pikkusega või liiga lühike / sobivas stiilis või ebasobivas stiilis

b. Kirjuta tekstist välja emotsioone näitavad fraasid. Näide: olin väga ärevil, rahvahulk oli meeletu

5. Pane kirja, mis teeb kontserdi sinu jaoks heaks ja mis halvaks.

Hea Halb Näide: suurepärane esineja Näide: kallis pilet

6. Kirjuta blogi sissekanne mingil kontserdil käimisest. Püüa väljendada oma emotsioone. Kasuta ka fraase ülesannetest 4 ja 5. Võimalusel lisa tekstile pilte või fotosid.


1. a. Loe tekst läbi ja ütle, kus sellist seadet sinu arvates saaks kasutada.

GPS (Global Positioning System) on ülemaailmne süsteem, mille abil saab määrata oma asukoha, liikumiskiiruse ja -suuna igas maakera punktis. Süsteem töötab satelliitide abil. Inimesel on süsteemi ka-sutamiseks vaja GPS-seadet.Näide: Kui eksid metsas ära.

b. Kuula teksti 17 ja vali, millisest GPS-seadme kasutus-võimalusest seal räägitakse.

a. Matkamisest. b. Aarete otsimisest. c. Kadunud inimeste otsimisest.

2. Kuula teksti veel kord ja leia vastused küsimustele.

1. Mis on geopeitus? 2. Mida on geopeituse jaoks vaja? 3. Mis on aare? 4. Kuhu aardeid peidetakse? 5. Mida tehakse, kui aare üles leitakse?

6. Mida aardesse pannakse? 7. Mida ei ole hea aardesse panna? 8. Kui kaua on Eestis geopeitusega juba

tegeletud? 9. Kust saab geopeituse kohta infot?


82


83

3. Töötage neljas rühmas järgmiste punktide järgi.

• Iga rühm koostab piltide põhjal võimalikult pika kettjutustuse geopeitusest. • Iga õppija ütleb korraga ühe lause. • Võitja on rühm, kelle jutus on kõige rohkem lauseid.

4. Vestelge Eestis toimuvatest toredatest üritustest või oma lemmikharrastustest järgmise kava järgi.

• Vali üks Eestis toimuv huvitav üritus, kus oled osalenud, või harrastus, millega oled tegelenud.

• Kirjuta paberilehele kümme küsimust, millele sooviksid vastata. • Õpetaja jagab teid paaridesse ja annab sinu küsimustelehe sinu paarilisele. • Paariline esitab sulle sinu küsimused. Vasta neile. Paariline märgib vastused lühidalt üles. • Sina esitad paarilisele tema küsimused ja märgid samuti vastused lühidalt üles. • Räägi ülejäänud kaaslastele lühidalt, mida kuulsid.


1. Mida võiks sinu meelest tähendada sõna Jalgpallihaigla?

2. a. Loe järgmise teksti vahepealkirju ja ütle, mida sa Jalgpallihaigla kohta

a) kindlalt tead. b) arvad, et tead. c) tahaksid teada saada.


84


85

2. Positiivne suhtumineJalgpallihaigla on praeguseks kasvanud Eesti suurimaks fänniorganisatsiooniks, millel on um-bes 500 liiget. Jalgpallihaigla on kogu maailmas eriline selle poolest, et ei toeta mitte üht kind-lat klubi, vaid riigi koondist. ________________„Kui Läti ja Leedu käisid siin mängimas, siis me jõime nende fännidega enne mängu koos õlut. Teise riigi agressiivseid fänne paneb selline sõbralikkus imestama – kui neile tänavatel hoo-pis heatahtlikult lehvitatakse,” räägib ühenduse juht Tarmo Kruusimäe.

3. Eetiline käitumineJalgpallihaigla liikmed käituvad igal pool klubi fännieetika järgi. _____________ Nad ei aja segi mängu ja poliitikat ning austavad alati ka vastas-meeskonda. Nad ei ole labased, ei ropenda ega tee kuidagi teisiti Eesti riigile häbi.

b. Loe teksti ja ütle, millised sinu arvamused olid õiged ning millistele küsimustele said vastused. Proovi ise vastata küsimustele, millele tekstist vastust ei leidnud.

Saage tuttavaks – Jalgpallihaigla!

1. Jalgpallihaigla – Eesti jalgpalli-koondise fänniklubiJalgpallihaigla alustas tegevust 1994. aastal. Alguses käidi Eesti koondist toetamas ainult kodumängudel. _______________ Alati üritati meeskonnale võimalikult valjuhäälselt kaasa elada, vaatamata ümbritsejate kom-mentaaridele. Tekkisid esimesed hüüdlaused ja lauluju-pid, mida siiamaani edukalt kasutatakse.

4. Laul annab energiatEesti koondise fännid laulavad koondise toetu-seks palju. _________________ Tarmo Kruusimäe on ka kirjutanud populaarse fännilaulu „Eesti –maailmameister!” sõnad. Laulu mõte on koon-dist kiita ja innustada, mitte laulda tänasest reaal-susest, näiteks „Eesti – maailma edetabelis nelja-kümne kolmandaks!”

5. Ostes fänniatribuutikat, toetad Eesti koondistKahe tegutsemisaasta jooksul on fännipoe tiim mõelnud välja mitmeid fännividinaid – müüak-se salle, kindaid, mütse, märke, lippe, postreid. __________________ Igalt müüdud fänniasjalt maksab fännipood osa raha Eesti Jalgpallilii-dule. Nii et sealt ostes toetab fänn otseselt Ees-ti jalgpalli. Kui soovid saada Jalgpallihaigla liik-meks, tutvu tingimustega lähemalt aadressil www.jalgpallihaigla.ee

3. Loe ülesande 2 b teksti veel kord ja leia järgmistele lausetele tekstis õige koht.

a. Hiljem hakati valmistama esimesi käsitsi värvitud jalgpallilippe, käima mängudel rahvus-värvides ning sõitma ka välismängudele.

b. Isegi oma lauluraamat on välja antud.

c. Kõik asjad on muidugi kenasti sinimustvalged.

d. Nad toetavad oma meeskonda nii heas kui halvas häälekalt, kasutades kõikvõimalikku atribuutikat.

e. Samuti on klubi põhimõtteks olla positiivne, mitte sõimata ega kakelda vastaste toetajatega.


84


85

4. a. Nimeta Eesti jalgpallureid, kes ei ole rahvuselt eestlased. Nimeta teisi tuntud inimesi Eestis, kes ei ole rahvuselt eestlased.

b. Töötage rühmas. Valige üks a-osas nimetatud inimestest ja koostage tema fänniklubi tutvustus. Pange lühidalt kirja järgmised punktid.

Selle inimese lühitutvustus. Klubi tegevusplaan ja põhimõtted.

Fänniklubisse astumise tingimused. Fänniklubi toetamise võimalused.

Teie vapiloom,

mis iseloomustab

teie klubi kõige

paremini.

Teie vapitaim,

mis iseloomustab

teie klubikõige

paremini.

Teie klubi moto

Joonistage ka klubi vapp. Tutvustage oma klubi teistele.

KIRJUTAMINE 2

1. a. Loe kiri läbi ja leia vastused järgmistele küsimustele.

1. Kes kirjutab ja kellele kirjutab? 2. Kas see on ametlik või mitteametlik kiri? 3. Mis eesmärk kirjutajal on?

Turismifirma Bussike Sander Paju Põllu tee 44–44 Viljandi 11111 e-post: [email protected]

Lugupeetud firmajuht!

Osalesin Teie firma korraldatud kolmepäevasel reisil „Mida huvitavat võib leida Lõuna-Eestist?”, mis toimus 9.–11. juunini käesoleval aastal. Kahjuks ei saa ma toimunud reisiga kuidagi rahule jääda.

Esiteks oli buss meie reisiseltskonna jaoks liiga väike: ma ei saanud istuda koos oma kaaslasega, kellega olin reisile tulnud, vaid mind pandi istuma täiesti võõra neiu kõrvale.

Teiseks oli probleeme ajakavast kinnipidamisega: näiteks jäime esimesel päeval veerand tundi hiljaks õhtusele kontserdile Leigo järve ääres. Õnneks lasti meid küll sisse ja kontsert oli suurepärane.


86


87

Järgmine probleem oli seotud öömajaga: me ei ööbinud kolmetärnihotellis nagu oli lubatud, vaid motellis. Minu tuba nägi välja nagu ühiselamu ja ma pidin magama ülemisel naril.

Samuti on mul pretensioon meie reisisaatja suhtes, kes oli väga noor ja seetõttu ka väheste kogemustega. Selle asemel, et tegeleda oma põhitööga, suhtles ta liiga palju reisil osalejatega.

Kokkuvõttes jäin küll rahule reisi programmi ja giidiga, aga nimetatud puuduste tõttu soovin, et te tagastaksite mulle 30% reisi maksumusest.

Vastuse eest ette tänades, 25.07.2008SPaju

b. Kirjuta välja kõik pretensioonid, mis kirjutajal olid. Millised neist probleemidest on sinu arvates suured, millised keskmised ja millised väikesed?

2. a. Leia ülesande 1 tekstist lausete a ja b lõpud. Ütle oma sõnadega, millal kasutatakse sidesõna vaid. Lõpeta laused c ja d oma sõnadega.

a. Ma ei saanud istuda koos oma kaaslasega, kellega olin reisile tulnud, vaid ___ . b. Me ei ööbinud kolmetärnihotellis nagu oli lubatud, vaid ___ . c. Reis ei kestnud kolm päeva, vaid ___ . d. Giid ei olnud kogenud, vaid ___ .

b. Leia ülesande 1 tekstist lausete a ja b lõpud. Ütle oma sõnadega, millal kasutatakse sidesõna nagu. Lõpeta laused c ja d oma sõnadega.

a. Me ei ööbinud kolmetärnihotellis nagu ___ . b. Minu tuba nägi välja nagu ___ . c. Me ei söönud kaks korda päevas nagu ___ . d. Meie buss oli nagu ___ .

3. a. Kirjuta ülesande 1 tekstist välja sõnad või väljendid, millega a) kirja alustatakse ja lõpetatakse, b) teksti liigendatakse.

Näide: 1) Lugupeetud firmajuht, 2) Esiteks

b. Leia tekstist järgmised väljendid. Lõpeta väljendid oma sõnadega.

Osalesin Teie firma korraldatud ____.Kahjuks ____.Oli probleeme (millega?) ____.Järgmine probleem on seotud (millega?)

____.

Samuti on mul pretensioon (mille kohta?) ____.

Kokkuvõttes ____.Eelnimetatud puuduste tõttu soovin,

et ____.

GRAMMATIKALISA 37


86


87

4. Vali järgmisest loetelust kaks-kolm probleemi (võid ka ise probleeme lisada) ja kirjuta pre-tensioon reisifirmale. Pööra tähelepanu kirja korrektsele sõnastusele ja vormistusele.

Reis oli pikem kui lubati.

Reis oli lühem kui lubati.

Reisikavast ei peetud kinni.

Toit oli maitsetu.

Giid oli ebakompe-tentne.

Buss oli ebamugav. Reis oli igav. Reisikaaslased olid tüütud.

Ööbimiskoht ei olnud mugav.

Reis oli kallim kui alguses lubatud.

Reis ei olnud turvaline.

5. Saad teise inimese kirjutatud pretensiooni. Kommenteeri kirja (kas pretensioonid on õigustatud, kas kiri on korrektne, kuidas reageeriksid sellele kirjale firmajuhina).

GRAMMATIKA 2


1. a. Tutvu kahe sõnatüübi põhivormidega. Moodusta samad vormid tabeli all olevatest sõnadest.

I

Ainsus Mitmus

Nimetav (missugune?) pikk pikad

Omastav (missuguse?) pika pikkade

Osastav (missugust?) pikka pikki

II

Ainsus Mitmus

Nimetav (mis?) mõte mõtted

Omastav (mille?) mõtte mõtete

Osastav (mida?) mõtet mõtteid

1. kokk / kott / tekk / supp / trepp / jutt / lukk 2. võte / kate / kokkulepe / hüpe

b. Muuda ainsus mitmuseks.

I1. Mulle meeldib pikk reis. 2. Pika reisi ajal saab palju näha. 3. Mõned inimesed ei naudi pikka reisi. 4. Pikal reisil saab leida ka palju uusi tuttavaid. 5. Ma unistan pikast reisist. 6. Tavaliselt jään ma pika reisiga alati rahule.


88 89

II1. Mõnikord tuleb mulle pähe huvitav mõte. 2. Huvitava mõtte tekkimise jaoks on vaja aega. 3. Mõnikord ootan huvitavat mõtet, aga seda ei tule. 4. Räägin siis kohe oma huvitavast mõttest sõbrale. 5. Kunagi ei tea, kuidas tema minu huvitavasse mõttesse suhtub. 6. Tavaliselt ei möödu mul ühtki päeva ilma huvitava mõtteta.

Ü L E S

2. Tõlgi sõnad. Kasuta joonel sobivat sõna.

Sõnad

üles

Laused

kirjutama 1. Pärast aarde peitmist ___ info selle asukoha kohta Internetti ___.

panema 2. Sealt saavad kõik soovijad aarde koordinaadid ___ ____.

otsima 3. Seejärel võivad nad aarde loodusest ___ ____.

leidma 4. Kui nad aarde ___ ___, siis võivad nad sealt midagi endale võtta.

P O O L E S T


Mille poolest on Eesti tuntud? Näide: Selle poolest, et siin on palju puutumatut loodust. Mille poolest sarnanevad Tallinn ja Tartu? Mille poolest erinevad Pärnu ja Narva? Mille poolest on sinu kodukoht eriline? Mille poolest on sinu kodukoht ilus?

M I N E M A / S Õ I T M A / T U L E M A / K Ä I M A GRAMMATIKALISA 33

4. a. Tõlgi. Selgita oma sõnadega, millal kasutame sõnu käima, sõitma, minema (lähen), tulema.

1. Lähme homme Soome. ß Millega me läheme? Lennukiga.

= Sõidame homme Soome. ßMillega me sõidame? Lennukiga.

2. Millega me Soomest tagasi tuleme? Laevaga.

= Millega me Soomest tagasi sõidame? Laevaga.

3. Käisin eile Soomes. Millega sa käisid? Laevaga. ß

b. Kasuta joonel sobivat sõna käima, minema, tulema või sõitma õiges vormis. Mõnda

kohta sobib mitu sõna.

1. Ma ___ homme Saaremaale puhkama. 2. Millega sa sinna ___? 3. Arvatavasti ___ autoga ja muidugi ka praamiga. 4. Kas sa oled varem Saaremaal ___? 5. Ei ole, aga olen ___ mitu korda Hiiu-maal. 6. Need mõlemad saared on imeilusad, sinna tõesti tasub ___ . 7. Ma arvan ka, et Saaremaa on suurepärane koht, kus ___ puhkust veetmas.

ß

ßß


88 89


1. Pane kirja järgmised asjad. Nimeta need kaaslasele juhuslikus järjekorras ja lase ära arvata, mis rühma iga asi kuulub.

Kolm asja, mis sul on olemas ja mida sul on väga vaja. Kolm asja, mida sul ei ole, aga oleks vaja.

Kolm asja, mis sul on olemas, aga mida sul ei ole vaja. Kolm asja, mida sul ei ole ega ole ka vaja.

2. Järgmises ülesandes hakkad kuulama dia-loogi „Rattapoes”. Nimeta asju, mida võib inimene rattapoest osta.

3. Kuula teksti 18 ja pane kirja, mida klient ostis.

4. Kuula teksti veel kord ja leia õiged lause-lõpud.

1. Müüja tõi mineraalvee a) teisest toast. b) laost.

2. Vesi maksis a) 22 krooni. b) 28 krooni. 3. Müüja ütles, et roheline värv sobib a) ostja

juuksevärviga. b) silmade värviga. 4. Müüja tegi ostjast foto a) ostja jaoks. b) kaupluse reklaami jaoks. 5. Ostjale meeldis a) punane ratas. b) hõbedane ratas. 6. Ostja ostis ratta a) järelmaksuga. b) sularaha eest.

5. Vasta küsimustele kuuldud dialoogi põhjal oma arvamuse järgi.

1. Miks ostja läks just rattapoodi juua ostma? 2. Miks ostja nii palju asju ostis? 3. Kuidas müüja käitumine ostjat mõjutas? 4. Kuidas oleksid sina ostja asemel käitunud?

6. Töötage paaris. Koostage dialoog. Lõpetage fraasid mälu järgi teksti 18 põhjal.

Müüja Ostja

1. Tere. Kuidas saan ___? 1. Tere. Ma sooviksin ___. Aga teil on ju ___.2. On ikka, meil on ___. 2. Oo, tore. Siis palun ___.3. Jah, kohe. Ehk ootaksite ___. Lähen ___. Vaadake niikaua ___.

3. Aitäh, aga midagi ___.

4. Siin on ___. Palun ___. Võib-olla veel ___? 4. Ei, aitäh, see ___.

7KAS MUL ON SEDA VAJA?

K A S M U L O N S E D A VA J A?7

90

K A S M U L O N S E D A VA J A? 7

91

5. Oot. Üks hetk, seiske veel korraks ___. Imeilus. See värv sobib ___.

5. See on tõesti ___.

6. Proovige ___. Kabiin ___. Kuidas ___? Kas on ___? See sobib ju teile ___. Kas tohib, ma teen teist ___?

6. Ma ei tea, ma ___. No ___.

7. Nii, seiske sinna ___. Valmis, ___. 7. Mulle hakkas see särk ___. Ma vist ___. Kui palju ___?

8. Kohe vaatan. Ainult ___. 8. Aa, see on ikka ___.9. Ega sellise kvaliteediga särki te ___. 9. Ah, mis siis ___. Ma ikka ___.10. Kohe pakin ___. Aga kas teil ___? 10. Mul pole tegelikult isegi ___.11. Kuidas nii? Praegu on rattasõit ___. Vaatame näiteks sedasama ___.

11. Kas teil teist ___?

12. Ikka on, on ka ___. 12. See hõbedane on küll ___.13. Istuge peale ja ___. No kuidas ___? 13. Väga hea, aga see on ___. Kas teil ___?14. No odavamad on ka, aga ___. Tegelikult soovitan just seda ___. Saate ratta osta ka ___.

14. No järelmaksuga oleks ___.

15. Jah, siin on blankett, täitke ___.

7. Vaata ülesande 8 pilte. Mis poodi küsimus sobib?

Kas need kuluvad? Kas see venib? Kas teil on numbrit ___? Kas tohib kuulata?

Kas tohib lähemalt vaadata?Kas tohib nuusutada?Kas tohib / saab proovida?

Kelle toode see on?Mis värvi ___ teil on?Mis materjalist see on?



90


91

9. Vali järgmiste teemade hulgast üks ja räägi sellel teemal. Vasta kaaslaste küsimustele.

GRAMMATIKA JA LUGEMINE 1O M A D U S E D

1. a. Leia I rühma sõnadele vastandsõnad II rühmast. Lisa sõnapaari juurde sobivate kaupade nimetusi. Näide: pidulik – igapäevane pluus, kostüüm, kott

I II

pidulik meelelahutuslik peenike kuivatav

kõrge kontsaga kiire tõsine lühikese säärega

paks läikiv madala kontsaga aeglane

jäme niisutav tuhm õhuke

pika säärega igapäevane

b. Moodusta omadussõnu. Lisa iga omadussõna juurde üks sobiv nimisõna. Näide: I – eresinine kampsun, II – lilleline pluus

I II

ere sinine, punane, kollane lill lilleline

hele pruun, must, lilla triip

tume oranž, valge, hall ruut

täpp

c. Jätka näite järgi.

puu puust kauss = puukauss kuld

plastmass portselan

klaas papp

hõbe siid

nahk metall

Väga soodne ost Parim kingitus Mõttetu ost Halvim kingitus


92


93

S E E / N E E D

2. a. Loe järgmised küsimused ette. Kasuta lüngas sõnapaari see asi sobivas vormis. Sõnavormid on antud tabeli all.

Näide: Kas see asi on läbipaistev?

Küsimused

Kas ___ on läbipaistev? Kas ___ on rohelised?

Kas sinu kodus on ___? Kas sul on ___?

Kas ___ on tehtud metallist? Kas ___ on tehtud klaasist?

Kas ___ kasutavad kõik inimesed? Kas ___ kasutavad peamiselt noored?

Kas ___ kasutatakse peamiselt kodus? Kas ___ kasutatakse peamiselt õues?

Kas ___ kuulatakse? Kas ___ vaadatakse?

Kas ___ töötatakse? Kas ___ mängitakse?

b. Õpetaja mõtleb ühele asjale. Esitage talle küsimusi a-osa eeskujul ja arvake ära, mis asi see on.

c. Saad õpetajalt töölehe asjade nimetustega. Lase kaaslastel kas-küsimuste abil ära arvata, mis asjad on sinu lehel.

Ainsus Mitmus

Mis? see asi need asjadMida? seda asja neid asjuMillega? selle asjaga nende asjadega


92


93

O S A S TAV / O M A S TAV / N I M E TAV GRAMMATIKALISAD 5, 6, 8, 9

3. a. Jätkake näidise järgi. Vestelge paaris. Näide: A: Kas teil on punaseid seelikuid? B: Ei, aga meil on palju kollaseid seelikuid. A: Näidake palun

seda kollast seelikut. B: Palun.

punane kollane sinine roheline ühevärviline

must hall valge pruun lilla

roosa kirju õhuke paks pikk

lühike pidulik hele tume ere

mantel ehted teksased püksid kingad

saapad seelik tossud särk pluus

müts lips jope jakk pliiats

vaas kett lõhnaõli seep sõrmus

b. Loe dialoog läbi. Jälgi paksus kirjas sõnade käänet. Moodusta sarnaseid dialooge.

Ostja: Kas teil on hõbeehteid? (Mitmuse osastav) Müüja: Jah, meil on suur valik hõbesõrmuseid, -kette ja -kõrvarõngaid. (Mitmuse osastav) Ostja: Kui palju see sõrmus maksab / need kõrvarõngad maksavad? (Nimetav) Müüja: Viissada krooni. Ostja: Näidake palun seda sõrmust / neid kõrvarõngaid. (Osastav) Müüja: Palun vaadake. Ostja: Aitäh, aga kas teil on odavamat sõrmust / odavamaid kõrvarõngaid? (Osastav) Müüja: Kahjuks ei ole. Ostja: Olgu, ma siis võtan selle sõrmuse / need kõrvarõngad. (Ainsuse omastav ja

mitmuse nimetav)

c. Esita täiendav küsimus näite järgi. GRAMMATIKALISA 16

Näide: See mantel on liiga pikk. – Kas teil on lühemat?

a. See mantel on liiga pikk. b. See sõrmus on liiga kallis. c. See seelik on liiga lühike. d. See pluus on liiga tavaline. e. See kampsun on liiga paks.

f. See kleit on liiga õhuke. g. See jakk on liiga hele. h. See lips on liiga tume. i. See mäng on liiga keeruline.

Tee sama ülesanne veel kord. Asenda ainsus mitmusega. Näide: Need püksid on liiga pikad. – Kas teil on lühemaid?


94


95

Lakke paigaldamata lambid

Ulmefilmide austajad teavad, et tulevikus lampe pole. Valgus tuleb pindadelt: seintelt, laudadelt, põrandatelt. Prantsuse firmas tehtud lambid käivad kokku nagu legod ning võimaldavad luua uue toasisustuse ainult mõne minutiga. Kuigi valgusallikateks on tavalised pirnid, on saavutatud tulemus siiski vapusta-valt ilus.

PESEMATA AKEN ON PUHASKui siiamaani näitasid maja või korteri pestud aknad, et seal elab hoolikas ja puhas inimene, siis nüüd pole see enam nii. Hiljuti leiutatud klaasisort SunClean puhastab end ise päikese käes tolmust ja mus-tusest. Nii et nüüd võivad ka laisemad inimesed puhtast aknast selget vaadet imetleda.

Buss sõidab ilma juhitaVarsti hakkavad bussid sõitma ilma juhita. Bussi armatuurlauale paigaldatud kaamera jälgib teele joo-nistatud valgeid triipe. Niipea kui buss joonest veidi kõrvale kaldub, juhib rooliseadmesse paigaldatud aparaat selle õigele sõidureale tagasi.

T U D V O R M / M ATA V O R M / N U D V O R M

4. a. Loe tekste ja ütle, milline leiutis on sinu arvates kõige erilisem / kõige tavalisem / kõige vajalikum / kõige vähem vajalik / meeldib sulle kõige rohkem.

Varem nägemata jopeLõpuks on telefonifirma ja riidefirma koostöös valminud uut tüüpi jope. Jope varrukasse õmmeldud seadme abil saab võtta vastu telefonikõnesid ning vali-da muusikat. Mobiil ühendatakse Bluetooth’iga, muusika aga tuleb spetsiaal-sesse taskusse pandud iPod’ist. Kapuutsi paigaldatud mikrofon ja kõlarid on väi-kesed ja need saab pesemise ajaks jopest lihtsalt eemaldada.

b. Tõlgi tabelis olevad sõnapaarid. Lisa veel sobivaid nimisõnu. Tõlgi a-osa kursiivkirjas fraasid, pööra seejuures tähelepanu ka sõnajärjele.

+ –

pestud aken pesemata aken

paigaldatud kaamera paigaldamata kaamera

pakendatud kõlarid pakendamata kõlarid

c. Loe läbi järgmised fraasid. Ütle, millal kasutame tud-vormi ja millal nud-vormi.

hiljuti leiutatud klaasisort uue klaasisordi leiutanud inimene

teele joonistatud triibud triibud joonistanud inimene

prantsuse firmas tehtud lambid lambid teinud prantsuse firma

GRAMMATIKALISAD 26, 27, 28, 34


94


95

KIRJUTAMINE 1

1. a. Loe kuulutused läbi. Kas leidsid midagi, mida sooviksid osta?

Müüa täiesti uued, kordagi kandmata Dieseli firma teksad. Tootel on kõik sildid küljes. Suurus W28 L32. Väga mood-sa kulunud välimusega. Mei lile saan rohkem pilte saata. Küsi lähemalt. Hind 900.–

Kontakt andmed: Svea 333 333, [email protected]

Müüa väga heas korras 24-käiguline ratas Rocky (punane). Ratas on veidi aega seisnud, sellepärast on kummid tühjad ja porilaudade peal veidi roos-tet. Müün odavalt ära, sest ostsin ise uue. Pildid MSN-i kaudu. Hind 1000.–

[email protected]. 51 77 777 777

Müüa Moschino päikeseprillid: punakas-pruunid raamid ja tumedad klaasid. Väga vähe kasutatud. Võta ühendust meili teel! Hind: 1300.–

[email protected]

Müüa flööt

Müüa vähe kasutatud ja töö-korras flööt. Sobib muusikakooli õpilasele. Hind: 7000.–

Tel 222 222, Viivika

Müüa vähe kasutatud ja töö-korras flööt. Sobib muusikakooli

Uued rulluisud!

Müüa meeste rulluisud nr 46 (USA nr 12). Võimalik va-

hetada ka vähe kasutatud Salomoni või Rollerbleid rullikute vastu. Hind: 1100.–

[email protected]

(USA nr 12). Võimalik va-

b. Vasta a-osa kuulutuste põhjal küsimustele.

1. Millised kaubad on kasutamata? Milli-sed kaubad on kasutatud?

2. Milline kaup on kõige kallim? Milline kaup on kõige odavam?

3. Milliste kuulutuste juures on fotod?4. Kuidas saab müüjatega ühendust

võtta?

2. Leia sama tähendusega väljendite paarid.

1. täiesti uus a. kvaliteetne 5. võta ühendust meili teel

e. saab kohe kasu-tada

2. küsi lähemalt b. natuke seisnud 6. on töökorras f. peaaegu uus

3. väga heas korras c. kordagi kandmata 7. vähe kasutatud g. kirjuta meilile

4. veidi aega seisnud d. küsi täpsemat infot

8. meili teel h. elektronkirja kaudu


96


97

3. a. Loe kiri läbi. Millisele ülesande 1 kuulutusele on see vastuseks kirjutatud? b. Tõlgi kursiivkirjas sõnad.

Tere!Kirjutan Teie kuulutuse peale ning soovin lähemat infot ratta „Rocky” kohta. Tahaksin näha pilte, kuid mul pole MSN-i. Kas on võimalik pilte ka teistviisi saata? Ega selle rattaga min-git avariid pole juhtunud? Veel huvitab mind, kas see on meeste või naiste ratas, sest olen huvitatud ainult meeste rattast. Vastust oodates,Kärt Karm

c. Lõpeta laused.

Kirjutan Teile, sest ___.Mind huvitavad need teksad ning ___.

Soovin neid näha, kuid ___.Soovin veel küsida, ega ___.

4. a. Kirjuta kuulutus mingi asja müügiks. Võid asja ka ilma rahata ära anda. b. Vali üks kuulutus ja pea selle omanikuga täpsustavat kirjavahetust.


1. Mida teed vanade asjadega? Kas sa viskad need ära? / kingid ära? / teed ümber? / paned panipaika seisma? / viid taaskasutuskeskusesse? / teed midagi muud?

2. Järgmises ülesandes hakkad kuulama teksti, mis räägib, kuidas saab ise vanapaberist uut paberit teha.

Paku põhjusi, miks tasub vanast paberist uut teha. Näide: Vähendab prügi hulka. Saab luua midagi omapärast.

Tõlgi sõnastiku abil järgmised sõnad, mis aitavad sul tekstist aru saada.

käsn / raam / tõmbama / võrk / leotama / purustama / peen / laiali ajama / laiali laotama / peale laotama / tagurpidi / eemaldama

3. a. Loe teksti ja arva, mis sõnad sobivad joonele. Kuula teksti 19 ja kontrolli oma vastuseid.

1. Sul on vaja vanu ajalehti, kaussi, mikserit, ____, käsna, triikrauda, tugevamat paberit, käterätti ja raamile tõmmatud õhukest võrku.

2. Tee ajalehed väikesteks _____ ja leota neid vees. Kõige parem on jätta nad ööpäevaks likku. 3. Seejärel purusta lehed peeneks paberimassiks. Selleks võid kasutada _____. 4. Nüüd vala paberisegu võrgule, mis on kausi _____, aja laiali ja anna talle soovitud kuju. 5. Siis tõsta võrk koos paberimassiga ettevaatlikult laialilaotatud ______ kuivama.


96


97

6. Laota paberimassi peale tugevam paberileht ja kuivata pealtpoolt käsnaga ära üleliigne ___. 7. Edasi pööra võrk koos pealelaotatud paberi ja paberimassiga laual tagurpidi, nii et võrk jääks

kõige peale. Eemalda võrk ja laota paberimassi teisele poolele samuti _______. 8. Triigi õrnalt triikrauaga kahe paberilehe vahel olevat paberimassi, kuni see ______. 9. Kui tahad valmistada huvitavamat paberit, lisa paberimassile kuivatatud _____, mis jäävad

kuivamisel paberi sisse.

b. Leia a-osast iga pildi juurde sobivad laused.

4. Mida saab teha järgmistest vanadest asjadest? Näide: Vanad riided – saab teha lapitekke.

Vanad riided Vana mööbel Vana paber

5. Töötage rühmas. Valige ülesanne a või b. Täitke see ülesande 3a eeskujul. a. Saate õpetajalt töölehe, millel on märksõnad ühest vanast asjast uue tegemise kohta.

Koostage nende sõnade abil juhend.

b. Mõelge ise välja mingi vana asja uue kasutamise võimalus ja koostage selle kohta juhend.

AB

C

D

E F


98


99

1. Kui sul oleks võimalik vabalt valida,milliseid rõivaid ostaksid?a. Telliksin kataloogist.b. Midagi ekstravagantset.c. Ei tea.

6. Kui valid oma rõivastevärvikombinatsioone, siisa. eelistad julgeid toone.b. valid ühte tooni asjad.c. valid toonid, mis on parajasti moes.

2. Mida tähendab sinu arvates väljend „ta käib hästi riides”?a. Ta on moodne.b. Ta paistab teiste hulgast silma.c. Ta ei paista teiste hulgast silma.

7. Kas juhtub, et sulle ei meeldi see, midapeetakse hetkel kõige moodsamaks?a. Loomulikult.b. Mulle meeldib kõik.c. Ma ei jälgi moodi.

3. Kas sa julgeksid panna selga midagi vägajulget ning sellega rahva sekka ilmuda?a. See oleks suurepärane!b. Oleneb, mis see on.c. Ei, see on välistatud.

8. Kas sinu valik on moodne, kuid ebamugavrõivas, või vanamoodne, ent mugav?a. Ainult mugav.b. Kuidas kunagi.c. Loomulikult moodne.

4. Mis põhjusel loobud riietest, midaveel hiljuti kandsid?a. Kui nad on kulunud.b. Kui olen neist tüdinud.c. Uus mood.

9. Kuidas sa tavaliselt ostad või validjärjekordse uue rõivaeseme?a. Planeerin seda varakult ette.b. Laenan kähku raha.c. Vaatan, mis on odavam.

5. Mida teed esemetega, mida sa enam ei kanna?a. Viskan minema või annan ära.b. Panen kuhugi ära ja unustan.c. Hoian alles.

10. Kas sul on kerge kaupluses oma valikutteha?a. See on alati probleem.b. Ei, võtan selleks sõbra kaasa.c. Tean alati, mida tahan.


1. Kirjelda lühidalt, millised riided ja jalanõud on praegu moes.

2. a. Täida test. Vali igale küsimusele vastus a, b või c ja kirjuta vastused vihikusse. Seejärel leia testi võtme abil oma tulemus.

Mina ja mood


98


99

Testi võti

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

a M M L S M L L L L S

b L L M L S S M S M M

c S S S M L M S M S L

Testi tulemusedKui sinu vastuste seas on kõige rohkem L-tähti, oled sõltumatu, andekas ja loominguline inimene. Sa ei armasta ühetaolisust ei riietuses ega

elus. Riietuse juures on originaalsus sinu jaoks kõige tähtsam. Tõsi küll, see läheb sulle vahel liiga kalliks maksma.

M-tähti, siis kuulud nende inimeste hulka, kes jälgivad hoolega moodi, käivad moesõudel ja loevad moeajakirju. Eelistad osta rõivaid kallitest poodidest. Kui soovid saada uut rõivaeset, lükkad kõik teised asjad edasi.

S-tähti, võib arvata, et riietumise küsimus ei lähe sulle eriti korda. Võimalik, et see on seotud sinu materiaalse olukorraga, ent tõenäoliselt on sul lihtsalt muud huvid. Riiete ostmine on sinu jaoks tüütu tegevus. Sul pole midagi mugavate ja kvaliteetsete riiete vastu, ent sa ei viitsi neid mööda poode taga ajada.

b. Vasta testi küsimustele nii, nagu vastaks sinu arvates sinu kaaslane. Kontrolli oma arvamust.

3. Kust muretsed endale riideid ja jalanõusid? Reasta järgmised kohad eelistuse järjekorras. Põhjenda oma valikut. Kasuta seejuures ka järgmisi väljendeid.

Butiik Individuaalõmbleja Kataloog Ise tegemine

Supermarket Kasutatud rõivaste pood

Ateljee Turg


100


101

4. Vali ülesanne a või b. a. Too kaasa mõni moeajakiri või kataloog ja tutvusta sealt teistele üht moodi. b. Vali mõni inimene, kelle riietumisstiil sulle meeldib ja räägi tema riietusest.

KIRJUTAMINE 2

1. Loe läbi järelepärimiskiri ja leia sellest vastused järgmistele küsimustele.

1. Kes ja kellele kirjutab? 2. Mis eesmärgil kiri on saadetud? 3. Mida kirjutaja kirja saajalt ootab?

Kaubanduskeskus Päkapikk

Järelepärimine

Lugupeetud kaubanduskeskuse juhataja!

Soovime täpsemat infot teie kaubanduskeskuses pakutavate kaupade kohta. Meid huvitavad kaubad, mis sobivad jõulukingituseks firma töötajatele. Meie firmas töötab kokku 89 töötajat, neist 22 naist. Soovime igale töötajale jõulupeol anda kingituskorvi, kus on üks suurem või mitu väiksemat kingitust. Kingituse kogumaksumus ühe inimese kohta peaks jääma vahemikku 200–300 krooni.

Palun saatke meile kingituseks sobivate kaupade loetelu koos lühikirjelduse ja hinnaga. Samuti oleme huvitatud, kas teie firmas on müügil kinkide pakkimiseks sobivaid korve ja pakkepaberit. Kui pakute ka kinkide pakkimise teenust, teatage meile palun ka selle maksumus.

Ette tänades,

Kaidi Leevike 15.12.2008RRR-grupi juhatajaTel 99 999

2. Leia ülesande 1 tekstist järgmised fraasid ja tõlgi need. Lõpeta fraasid oma sõnadega.

Mõnikord võib (mida teha?) ___.Mitte kunagi (mida ei tee?) ___.

Eelistan (mida?) ___.Samuti on väga hea võimalus (mis? / mida teha?) ___.Üsna hästi sobib ka (mis?) ___.

Lugupeetud (kes?) ___!Soovime täpsemat infot (mille kohta?) ___.Meid huvitavad (mis?) ___.Soovime (mida?) ___.

Palun saatke meile (mis?) ___.Samuti oleme huvitatud (millest?) ___.Teatage meile palun ka (mis?) ___.Ette tänades ___.


100


101

3. Loe vastust ülesande 1 järelepärimiskirjale ja leia vastused järgmistele küsimustele.

1. Kes ja kellele kirjutab? 2. Mis eesmärgil kirjutatakse? 3. Mis infot kirjast võib saada?

Pr Kaidi LeevikeRRR-grupi juhataja 17. detsember 2008

Lugupeetud Kaidi Leevike!

Vastuseks Teie järelepärimiskirjale (15. detsember 2008) saadame Teile kaupade loetelu, mis võiksid sobida Teie firma töötajatele jõulukingituseks.

Kaupade loetelu:

- kirjud kootud kindad naistele – 200 krooni - kirjud kootud kindad meestele – 180 krooni - kohvikruusid (eri värvi ja eri piltidega) – 30 krooni - lõhnaküünlad (eri suurusega, eri värvi, eri lõhnaga) – 20–80 krooni - lipsud – 250 krooni - lõhnaõlid – 300 krooni - seebid – 20 krooni – 100 krooni - CD-plaadid – 100–300 krooni - kommikotid – 100 krooni - šokolaadid – 60 krooni

Meil on müügil ka eri suuruses ja eri kujuga kingikarbid ja suur valik ilusat pakkepaberit ning paelu. Kinkide pakkimiseks sobivaid korve me kahjuks ei paku. Kinkide pakkimine on meie klientidele tasuta.Loodan, et leiate meie firmast sobivad kingitused. Lisaküsimuste korral helistage telefonil 123 456.

Meeldivale koostööle lootes,

Karl Pikkkaubanduskeskuse Päkapikk juhataja

4. Leia ülesande 3 tekstist järgmised fraasid ja tõlgi need. Lõpeta fraasid oma sõnadega.

Lugupeetud ___!Vastuseks Teie järelepärimiskirjale ___.Meil on müügil (mis?) ___.Kahjuks me ei paku (mida?) ___.

Loodan, et leiate ___.Lisaküsimuste korral ___.Meeldivale koostööle lootes ___.


102


103

5. Kirjuta järelepärimiskiri. Tööta järgmiste punktide järgi. Kasuta ka väljendeid üles-andest 2.

• Mõtle, kellele kirjutad. • Mõtle, mis kaubad sind huvitavad. • Mõtle, mille jaoks sul neid kaupu vaja on. • Kirjuta kirja mustand. • Kontrolli ja kirjuta puhtand.

6. Saad loosiga ühe kaaslase järelepärimiskirja. Vasta sellele. Kasuta ka väljendeid ülesan-dest 4.

GRAMMATIKA 2

M I L L E S T ?

1. a. Ütle iga lause kohta, kas see sinu puhul kehtib.

1. Ma ei hooli riiete valikul teiste arvamusest. 2. Riietus peaks sõltuma olukorrast. 3. Ma ei ole huvitatud teiste inimeste riietusest. 4. Ma ei loobu vanadest riietest kerge südamega. 5. Ma unis-tan tihti uutest riietest. 6. Ma teen tihti vanadest riietest uusi. 7. Mulle jätkub vähestest riietest. 8. Kui ma möödun riidekauplusest, tahaksin alati sisse astuda.

b. Leia a-osast tegusõnad, mis nõuavad küsimust millest? Jätka lausealgusi oma sõna-dega.

1. Ma hoolin riiete valikul ___. 2. Riietus ei peaks sõltuma ___ . 3. Ma olen huvitatud ___. 4. Ma loobun kerge südamega ___. 5. Ma ei unista tihti ___ .

N I M E TAV / O M A S TAV / O S A S TAV GRAMMATIKALISAD 6, 8, 9

2. Ühenda reegel (1–4) ja näitelause (a–d). Moodusta iga reegli kohta veel üks näitelause.

I. Osastav

1. Koos sõnadega, mis nõuavad osastavat

a. Me ei osta seda kingitust. Me ei osta neid kingitusi.

2. Eitusega b. Me valime kingitust. Me valime kingitusi.

3. Tegevusprotsessi korral c. Meil on vaja kingitust. Meil on vaja kingitusi.

4. Ebamäärase hulga korral d. Meil on erinevaid kingitusi.

II. Kui ei kehti I osa reeglidNimetav

1. Käskiv kõneviis a. Valisime kingitused välja. Ostsime need kingitused.

2. Mitmus b. Kingitus ostetakse homme. Kingitused osteti eile.

3. Umbisikuline tegumood c. Ostke see kingitus. Ostke need kingitused.


102


103

III. Kui ei kehti I ega II osa reeglidAinsuse omastav

1. Ainsus a. Valisime kingituse välja. Ostsime selle kingituse.

Ä R A

3. Tõlgi sõnad. Kasuta joonel sobivat sõna. Vasta küsimustele.

Sõnad Laused

kuluma 1. Kas sa oled kunagi suures kaubanduskeskuses ___ ___?

panema 2. Mida sa teed, kui sinu rahakott ___ ___?

ära eksima 3. Millised riided ____ kõige kiiremini ___?

viskama 4. Kas sa oled mõnikord riideid ___ ___?

kaduma 5. Kas sa oled mõnikord riided nii ___ ___, et ei leia neid enam hiljem üles?


4. a. Tutvu ühe sõnatüübi põhivormidega. Moodusta järgmiste sõnade põhivormid.

Ainsus Mitmus

Nimetav (mis?) kasukas kasukad

Omastav (mille?) kasuka kasukate

Osastav (mida?) kasukat kasukaid

Nimisõnad: lusikas / pastakas / telekas / maasikas / jõhvikas / poolakas Omadussõnad: maitsekas / naljakas / vaimukas / hapukas / andekas

b. Kasuta lüngas sõnapaari naljakas kasukas õiges vormis (ainsuses).

1. Mul on nüüd ___. 2. Ostsin selle ___ eile kaubanduskeskusest. 3. Läksin sinna ja nägin kohe seda ____ rippumas. 4. Armusin sellesse _____ esimesest pilgust. 5. Proovisin seda selga ja nägin enda arvates selles _____ nii armas välja, et otsustasin selle kohe ära osta. 6. Ma ei võtnudki seda enam seljast ära ja läksin _____ koju. 7. Kodus helistasin kohe sõbrannale ja rääkisin oma _____. 8. Nüüd tunnen, et ei saa elada ilma oma ___ .

c. Asenda b-osa tekstis ainsus mitmusega. Näide: Meil on nüüd naljakad kasukad.

104 105

M I S J U H T U S? 8


1. a. Mida teeksid järgmiste probleemide korral?

Eksid metsas ära.

Põleb kulu. Väänasid kodus jala välja.

Kass ei saa puu otsast alla.

Sul on kõrge palavik.

Tunned õues imelikku lõhna.

Keemiatunnis toimub plahvatus.

On toimunud liiklus õnnetus, kus vigastatuid ei ole.

Näed jões inimest, kes karjub appi.

Näed oma maja ees suurt põtra.

b. Mis on Eesti hädaabinumber? Millal tuleb sellel numbril helistada? Mida peab helistaja

rääkima?

2. Loe tekst läbi ja kontrolli oma vastuseid ülesandele 1.

Hädaabinumbril 112 helista, kui:

8 MIS JUHTUS?

n vajad kiiret arstiabi, n on tulekahju või selle kahtlus, n toimus plahvatus või on selle oht, n on tugev õhureostus, n inimene on kusagile kinni jäänud, n linnas on ohtlik metsloom,

n on pinnareostus, n inimene on uppumas, n toimus varing või on selle oht, n on gaasiavarii või -leke, n on veereostus, n juhtus õnnetus, kus on kannatanuid.

Telefonile 112 võid helistada lauatelefonilt või mobiiltelefonilt (ka ilma kaardita). Ilma kaardita helista ka juhul, kui mobiiltelefonside võrk on hõivatud.Ütle selgelt ja rahulikult,

n mis juhtus, n kuhu on abi tarvis (täpne aadress või asukoht), n koha tunnus (mis värvi maja, mitmes trepikoda vms), n kuidas sellele kohale ligi pääseb, n kas keegi saab vastu tulla.

Ära katkesta kõnet enne, kui päästekorraldaja seda lubab.

104 105


3. a. Kuula tekste 20 ja 21 ja pane kummagi kohta kirja järgmine info.

Mis on juhtunud? Kas on kannatanuid? Kas on vaja välja sõita? Kuhu?

b. Vasta küsimustele kummagi dialoogi kohta.

1. Kas helistaja tegi õigesti, et helistas päästeametisse? 2. Kui ohtlik oli situatsioon? 3. Kas helis-taja andis infot õigesti? Kui mitte, siis mis vigu ta tegi? 4. Kuidas oleksid sina antud situatsioonis käitunud ja rääkinud?


Dispetšer Helistaja

1. Mis ___? 1. Meil on siin ___.2. Öelge palun lühidalt, mis ___. 2. Ma ei tea ___ ja ma ei tunne ___.3. Kui kaua ___? 3. Ma ei ___, natuke ___.4. Sõidame kohe ___. Öelge palun ___. 4. Aadress on ___.5. Hästi. Kohe ___. Tulge palun ___.

5. Töötage paaris. Saad õpetajalt rollikaardi. Tööta juhise järgi.

6. Vali üks situatsioon ja jutusta sellest kaaslastele. Vasta kaaslaste küsimustele.

Nägid õnnetust pealt. Olid õnnetuses osaline. Kuulsid mingist õnnetusest.

GRAMMATIKA JA LUGEMINE 1 GRAMMATIKALISA 10

TAG A S Õ N A D

1. a. Vaata fotot ja jäta võimalikult täp-selt meelde, mis kus asub. Pane õpik kinni ja vasta õpetaja küsi-mustele.

106

M I S J U H T U S?8

107


b. Töötage paaris. Leppige kokku mingi väike ese, mida peitma hakkate. Seejärel vaatab üks paariline a-osa pilti ja mõtleb välja koha, kuhu seda asja saab peita ning kirjutab koha paberile. Teine paariline hakkab kaudsete küsimuste abil mõistatama, kuhu ese peideti. Küsimustes peab kasutama küsimusele kuhu? vastavaid tagasõnu.

Näide: Ma arvan, et sa peitsid selle padja alla.

T E H T I / E I T E H T U D GRAMMATIKALISA 29

2. a. Loe tekste ja täida nende kohta vihikusse tabel.

Kes? Mis kuriteo tegi? Mis aitas politseinikel teda (neid) tabada?

1. Võrus saadi kätte korterivargad, kes ei märganud, et varastatud õmblusmasinal jooksis

järel niidirull. Niit katkes kuriteopaigast paarkümmend meetrit eemal, kus vargaid ootas auto. Politseinikud tegid ümbruskonna elanike abiga kiiresti kindlaks, mis värvi ja marki see auto oli.

2. Tartus tabati korterivaras, kes ei suutnud kiusatusele vastu panna ja jõi tühjaks pudeli kapist leitud koduveini ning jäi pärast seda võõrasse korterisse magama.

3. Üks mees vabanes vanglast ja murdis kohe sisse riidepoodi, et vanad riided soliidsemate vastu vahetada. Järgmisel hommikul leiti kuriteokohalt tema vanad riided, mille taskus oli vangi isikutunnistus koos fotoga.

4. Tallinna tanklates tegutses kord varaste trio, kelle töömeetod oli järgmine. Kõigepealt sise-nes tanklasse noormees, kes hakkas müügisaali keskel spagaati ja kukerpalli tegema ning hundiratast viskama. Kõik müügisaalis olnud inimesed, müüjad ja turvamees kaasa arvatud, jäid seda etendust loomulikult suu lahti vaatama. Samal ajal tühjendasid noormehe kaks kaaslast kaupluseriiuleid. Võeti alati kõige väärtuslikumat – alkoholi, telefonikaarte – ning jalutati rahulikult kauplusest välja. Seda triot ei püütud kunagi kinni.

b. Kirjutage ülesande a-osa tekstist välja kõik paksus kirjas tegusõnad (koos tegijaga, kui see on tekstis nimetatud). Mis on ilma tegijata tegusõnade tunnused?

Tegija Tegevus

----- saadi kätte

korterivargad ei märganud

niidirull jooksis järel

106

M I S J U H T U S?8

107

M I S J U H T U S? 8T E H T I / E I T E H T U D GRAMMATIKALISA 29

3. Vali paksus kirjas sõnade õige vorm. Lõpeta lause.

1. Vargad varastasid / varastati õmblusmasina, aga ei ___. 2. Nad said kätte / saadi kätte, sest ___. 3. Korterivaras jõi / joodi tühjaks pudeli koduveini ja ___. 4. Mees murdis sisse / murti sisse riidepoodi, kus ta ___. 5. Järgmisel päeval leidis / leiti vanade riiete taskust ___. 6. Tallinnas jälgis / jälgiti mitu korda varaste trio esinemist ___. 7. Sel ajal, kui üks varas tegi / tehti erinevaid trikke, ___. 8. Neid vargaid ei saanud kätte / ei saadud kätte, sest ___.

KIRJUTAMINE 1

1. Töötage paaris järgmiste punktide järgi.

• Paariline A, loe läbi esimene kiri. Paariline B, loe läbi teine kiri. Mõlemad kirjad kirjeldavad sama sündmust.

• Kirjuta loetud kirja kohta seitse konkreetset küsimust. • Esita oma küsimused paarilisele ja märgi tema vastused lühidalt üles. • Vasta paarilise küsimustele. • Tee kokkuvõte: missugused paarilise vastused kattuvad sinu kirjas olnud infoga ja missugu-

sed erinevad.

Esimene kiri

Eile juhtus minuga hirmus lugu, mille tõttu olen veel praegu väga õnnetu. Päev algas küll nii mõnusalt, aga lõppes ikka halvasti. Kõigepealt käisin paar tundi linnas poode mööda, ostsin ühe ilusa pluusi ja paar head plaati ning jõin koos Sikiga kohvi. Siis aga märkasin, et kell on juba nii palju ja kiirustasin koju. Ootasin Vabaduse väljakul trammi ja siis helistas mulle Piia, kes kutsus mind külla. Mul oli hea meel ja otsustasin kohe tema juurde sõita. Kohe tuligi tramm number 4, mis oli aga nii täis, et pressisin ennast vaevaga sisse. Sõitsime siis Kadrioru suunas ja mõtlesin, mida Piiale külakostiks kaasa viia, kui äkki märkasin, et minu kõrval seisev noormees hoiab minu jope taskust kinni. Mõtlesin, et no mida ta tahab. Siis trügis ta aga juba minust eemale trammi esiukse poole ja kui tuli peatus, hüppas maha. Vaatasin talle veel järele ja mõtlesin, et täitsa kena noormees. Siis aga!!! Mulle tuli meelde, et panin ju enne mobla taskusse. Kontrollisin taskut ja muidugi – see „kena” noormees oli lahkunud koos minu armsa mopsiga. Ma ei teagi, mis nüüd teha? Ilma mobiilita olen täitsa abitu.

Marju Pihlakas

108

M I S J U H T U S?8

109

M I S J U H T U S? 8Teine kiri

Tallinna Kesklinna Politseijaoskond 29. mai 2008

Seletuskiri

Mina, Marju Pihlakas, sõitsin 29. mail 2008 umbes kell 12.30 trammiga nr 4 Vabaduse väljakult Kadrioru suunas. Tramm oli täis ja seetõttu jäin pärast sisenemist seisma ukse kõrvale. Minu kõrval seisid kaks noormeest. Järsku märkasin, et ühe noormehe käsi on minu jope tasku juures. Mulle tuli meelde, et mul on taskus mobiiltelefon. Kontrollisin kiiresti, kas telefon on alles ja sain aru, et seda enam taskus ei ole. Vaatasin, kus on noormees, kes enne minu kõrval seisis ja märkasin, et ta on juba trammi esiukse juures. Kohe tuli ka peatus ja noormees hüppas välja ning jooksis ära. Noormees oli umbes 180 cm pikk ja kõhn. Tal olid heledad õlgadeni juuksed. Seljas oli tal tume lühikeste varrukatega spordisärk ja jalas vist teksased. Arvan, et noormees oli 20–25-aastane. Minu mobiiltelefon oli helesinine Samsung N555.

M.Pihlakas

Marju PihlakasRisti 67–76, 222 TallinnTel 444 444E-post: [email protected]

2. Loe läbi kiri, mida sa enne ei lugenud. Võrdle kirju järgmiste punktide järgi.

a. Pikkus. b. Kõnekeele kasutamine.

c. Vormistus. d. Detailide kirjeldamine.

3. Saad õpetajalt töölehe. Tööta juhise järgi.

108

M I S J U H T U S?8

109



1. Kirjelda pildiseeriat. Mida sa iga pildi kohta kindlalt võid öelda ja mida arvad?

2. a. Kuula teksti 22 ja ütle, millest inimene rääkis. Võrdle ülesande 1 vastustega. b. Töötage paaris järgmiste punktide järgi.

• Õppija A, kuula teksti ja leia vastused A-osa küsimustele. Õppija B, kuula teksti ja leia vastused B-osa küsimustele.

• Seejärel kirjutage koos paarilisega kuuldu põhjal lühike lugu, nii et vastate kõigile küsimustele järjest (A1, B1 jne).

• Andke oma lugu teisele paarile. • Õpetaja loeb ette õiged vastused. Kontrollige teise paari vastuseid. Iga õige vastus annab ühe

punkti. Kelle kirjutis on kõige täpsem?

1

2

3

45

110

M I S J U H T U S?8

111


A B1. Kus neiu elas?

2. Kuidas sai neiu tavaliselt aru, kas onu on kodus või ei ole?

3. Mida tegi neiu pärast seda, kui ta autoga koju toodi?

4. Mida neiu mõtles, kui nägi, et tema tuba on segamini?

5. Miks tahtis neiu varast jälitada?

6. Kes tuli trepist üles?

1. Kui suur maja oli neiu onul ja mitu inimest seal elas?

2. Kuhu neiu laupäeval sõitis ja mis kell ta tagasi koju jõudis?

3. Miks neiu ehmus, kui ta oma tuppa läks?

4. Mida neiu ukse taga kuulis ja mida ta siis tegi?

5. Mida kuulis neiu, kui hakkas trepist alla mine-ma? Kuidas ta reageeris?

3. Kuula teksti 23 ja pane järgmised sündmused õigesse järjekorda.

a. Onu ei saanud uksest välja. b. Onu ja neiu teatasid loost politseile. c. Onu kuulis läbi une, et keegi tuli trepist üles, aga arvas, et see on neiu. d. Onu kuulis, et keegi tuleb jälle trepist üles. e. Onu magas oma toas. f. Onu murdis ukse lahti. g. Onu nägi neiut. h. Onu otsustas varga kinni püüda. i. Onu ärkas üles ja tahtis vaadata, mis toimub. j. Politsei tabas varga. k. Varas nägi võtmeid ja keeras onu toa ukse lukku. l. Varas pani meeldivad asjad kotti. m. Varas läks ära ja vedas kotte enda järel.

4. Vasta kuuldud teksti põhjal küsimustele.

1. Kui raske see kuritegu sinu arvates oli? 2. Kas seda kuritegu oleks saanud vältida? Kuidas? 3. Mida oleksid sa teinud neiu asemel teisiti? 4. Mida oleksid sa teinud onu asemel teisiti? 5. Mis karistuse sa vargale määraksid?

5. Töötage rühmas järgmiste punktide järgi.

• Jutusta ühest kuriteost (loe ajalehest või interneti mustast kroonikast, mingist loetud detek-tiivromaanist või filmist) võimalikult detailselt.

• Kaaslased kuulavad ja püüavad võimalikult palju meelde jätta. • Pärast jutustamise lõppu esita oma jutu kohta fakte kontrollivaid küsimusi, millele üks kaaslas-

test vastab. Kui tähelepanelik ta oli?

6. Töötage rühmas. Arutage, kuidas saaks varguste arvu vähendada. Reastage järgmised punktid tähtsuse järjekorras ja kommenteerige. Võite punkte ka lisada.

a. Tõhustada naabrivalvet. b. Suurendada politseinike arvu. c. Muuta karistused rangemaks.

d. Suurendada inimeste palku. e. Võimaldada inimestele tasuta huvitegevust. f. Vähendada hindu.

110

M I S J U H T U S?8

111

M I S J U H T U S? 8 g. Tõsta inimeste teadlikkust oma vara valvamise osas. h. Rääkida probleemist rohkem (TVs, ajakirjanduses jm). i. Arutleda koolis selle teema üle rohkem.


1. Loe uudis läbi. Leia selle järel olevatele lausetele oma arvamuse järgi lõpp.

Toimus tuletõrjevõistlus, kus osalesid tavalised inimesed. Võistle-jad said järgmise legendi: „Bensiinijaamas on toimunud plahvatus, puhkenud on tulekahju, on kannatanuid. Võistkond peab kustu-tama tule, päästma kannatanud, andma esmaabi. Sündmusko-hal on mõned tulekustutusvahendid (pulberkustutid, tulekindlast materjalist kustutustekk), mida võib kasutada. Lisaks seisab seina ääres veetünn. Aega ülesande sooritamiseks on kolm minutit.” Mida peaksid võistlejad tegema? 1. Kõigepealt tuleks a) kustutada tuli. b) tõmmata kannatanu

tulest eemale. 2. Kannatanu riided tuleks kustutada a) teda mööda maad veeretades. b) tema riideid millegagi

pekstes. 3. Kannatanu põlenud kohtadele a) tuleks valada vett. b) ei tohi vett valada. 4. Seejärel tuleks a) kiiresti kustutada tuli. b) kiiresti kontrollida kannatanu hingamist ja pulssi. 5. Kannatanu tuleks kiirabi tulekuni a) asetada külili. b) jätta selili. 6. Tuli tuleks kustutada a) tulekustutusvahenditega. b) veega.

2. Loe läbi tuletõrjeinseneri kommentaar eelmise ülesande lahenduste kohta. Kontrolli oma vastuseid.

Sellises olukorras ei ole vaja hakata kõigepealt tuld kustutama, vaid tuleks kannatanu tulest eemale tõmmata. Pärast kannatanu eemaldamist vahetust ohukohast on vaja kustutada tema põlevad rii-ded, jahutada põlenud kohta veega, kontrollida teadvust-hingamist-pulssi ning keerata ta püsivasse küliliasendisse kiirabi ootama. Ja alles seejärel peaks hakkama likvideerima bensiinipõlengut.

Tulemöllus satuvad väljaõppimata inimesed sageli paanikasse ja käituvad siis mõtlematult. Näi-teks püütakse kannatanu riideid kustutada teda pekstes, selle asemel oleks targem inimest kas või maas veeretada, kui tulekustutusvahendeid pole käepärast.

Tihti arvatakse ka, et kannatanule ei tohi vett peale valada. Tegelikult on kindlasti vajalik põlenud kohti veega jahutada. Seejärel on vaja kiiresti kontrollida, kas kannatanu on teadvusel, kuidas ta hin-gab ja milline on tema pulss.

Mõnikord arvavad inimesed, et kannatanut ei tohi liigutada, sest nii võivad tekkida näiteks selgroovigastused. Kuigi see oht on tõesti olemas, ei tohiks seda ka üle hinnata. Kannatanu, kes on sis-se hinganud mürgiseid põlemisgaase, võib selili olles oksendada ja lämbuda. Nii et kindlasti on vaja ta kuni kiirabi tulekuni külili panna.

Kui kannatanu abistamiseks on tehtud kõik võimalik, tuleb kustutada tuli. Muidugi ei saa bensiini kustutada veega, vaid sel-leks tuleks kasutada spetsiaalseid tulekustutusvahendeid.

112

M I S J U H T U S?8

113


3. Leia paarid, mis väljendavad sama mõtet.

1. On vaja kannatanu tulest eemale tõmmata. a. Kannatada saanud kehaosi tuleb jahutada.

2. Inimest tuleb veeretada. b. Põlengu likvideerimiseks on vaja kasutada tulekustutusvahendeid.

3. Põlenud kohtadele tuleb valada vett. c. Tuleb likvideerida põleng.

4. Kannatanut ei tohi jätta selili. d. Viga saanud inimene tuleb viia ohukohast kaugemale.

5. On vaja kustutada tuli. e. Viga saanu tuleb panna külili.

6. Bensiini ei saa kustutada veega. f. Kannatanut on vaja rullida mööda maad.

4. Vasta küsimustele oma arvamuse järgi.

1. Mis on bensiinijaama tulekahju puhul kõige ohtlikum? 2. Kas selliseid õnnetusi juhtub tihti? Mis põhjusel need juhtuvad? 3. Milliseid õnnetusi juhtub veel sageli? Mis põhjusel? 4. Kas oled ise sattunud mõne õnnetuse pealtnägijaks? Kuidas käitusid? 5. Mida oleks sul vaja veel õppida, et ohuolukorras targemini käituda?

5. Vali üks ohuolukord (tulekahju, plahvatus, liiklusavarii vm). Kirjuta kuus soovitust: kolm soovitust, kuidas tuleks ohuolukorras käituda, ja kolm soovitust, mida ei tohiks ohuolu-korras teha.

KIRJUTAMINE 2

1. a. Loe kooliõpilaste vabandusi hilinemise korral. Millised neist ei vabanda sinu arvates hilinemist? Miks?

a. Buss jäi hiljaks. b. Auto läks katki. c. Pidin ootama onu, kes oli lubanud meile külla tulla, aga kellel polnud võtit. d. Jäin lifti kinni. e. Kaotasin uksevõtme, seepärast ei saanud tulla enne, kui see oli üles leitud. f. Kohtasin kooliteel enesetapjat ja veensin teda ümber. g. Kukkusin ja väänasin jala välja. h. Ma ei leidnud sobivaid riideid, mida selga panna. Kõik olid mustad, katki, kortsus või pesus. i. Meie meriseal tulid pojad. j. Mul oli tugev peavalu. k. Pidin tädilapsi hoidma. l. Tige koer hammustas mind. m. Äratuskell ei helisenud.

b. Mis on kõige tavalisemad põhjused, miks inimesed hilinevad? Mis põhjusel sina oled hilinenud?

112

M I S J U H T U S?8

113


2. Loe läbi seletuskiri ja kirjuta sellest välja kolm sündmust, mille tõttu neiu kooli hilines. Kas tema hilinemine oli põhjendatud?

Pärna kutsekooli direktor

Seletuskiri

Hilinesin 28. aprillil 2009. aastal kooli kaks tundi. Tavaliselt ei jää ma kunagi hiljaks, aga sellel hommikul juhtus palju ebatavalisi sündmusi. Helistas vanaema, kes oli maalt linna sõitnud ja lubas kohe meile külla tulla. Pidin vanaema ära ootama, sest tal pole meie korteri võtit. Kõik teised pereliikmed olid juba kodust lahkunud ja vanaema ei oleks uksest sisse saanud.

Kui vanaema kohale jõudis, jooksin ruttu uksest välja ja astusin lifti, et rutem üheksandalt korruselt alla saada. Lift hakkas sõitma, järsku aga kustusid kõik tuled ja lift jäi seisma. Kui olin liftis umbes 15 minutit oodanud, läksid uksed õnneks iseenesest lahti ja ma sain välja.

Kui rohkem midagi poleks juhtunud, oleks ma veel võib-olla teise tundi jõudnud. Aga järsku märkasin veel, et olin kiiruga pannud selga seeliku ja džempri, mille värvid omavahel üldse kokku ei sobi. Sain kohe aru, et nii ei ole küll võimalik kooli minna. Jooksin kiiresti kaubanduskeskusesse ja ostsin endale uue džempri. Seejärel tulin kohe kooli ja jõudsin täpselt kolmandaks tunniks.

Kristel Kuusk 16. aprill 2009KKR-2 tudeng

E N N E M I N E V I K GRAMMATIKALISA 22

3. a. Tutvu järgmiste lausetega. Ütle, millal kasutame enneminevikku ja kuidas moodusta-takse ennemineviku vorm.

Enneminevik ja lihtminevik

1. Helistas vanaema, kes oli maalt linna sõitnud.

Kokkuvõte veel varem toimunud sündmustest

Sündmuste toimumise hetk minevikus

Vanaema oli maalt linna sõitnud. Vanaema helistas.

8

114

M I S J U H T U S?8

115

M I S J U H T U S? 8 Lihtminevik 2. Helistas vanaema, kes sõitis maalt linna.

Sündmuste toimumise hetk minevikus

Vanaema sõitis maalt linna. Vanaema helistas.

b. Leia ülesande 2 tekstist veel kolm ennemineviku kasutusnäidet. Põhjenda enne-mineviku kasutamist.

T I N G I VA KÕ N E V I I S I M I N E V I K GRAMMATIKALISA 25

4. a. Võrdle järgmisi lauseid. Millal kasutame tingiva kõneviisi minevikku?

Tingiva kõneviisi minevik Tingiva kõneviisi olevik (ja tulevik)

1. Kui vanaema oleks varem tulnud, siis oleks Kristel varem kodust lahkunud.

1. Kui vanaema tuleks varem, siis lahkuks Kristel kodust varem.

2. Kui vanaema ei oleks helistanud, siis ei oleks Kristel teda oodanud.

2. Kui vanaema ei helistaks, siis ei ootaks Kristel teda.

b. Leia ülesande 2 tekstist kaks tingiva kõneviisi mineviku kasutusjuhtu.

5. a. Jätka lausealgusi ülesande 2 teksti põhjal.

1. Kui lift ei oleks katki läinud, siis ___ . 2. Kui neiu oleks läinud kooli nende riietega, mis tal seljas olid, siis ___ .

b. Lõpeta laused oma arvamuse järgi. Kasuta tingiva kõneviisi minevikku.

1. Neiu oleks pidanud ___ . 2. Neiu oleks võinud ___. 3. Mina oleksin tema asemel ___.

6. Meenuta mõnd juhust, kui sa kooli hilinesid, või mõtle see juhus välja. Kirjuta seletuskiri.

GRAMMATIKA 2S Õ N AT Ü Ü B I D GRAMMATIKALISAD 2, 4

1. a. Tutvu ühe sõnatüübi põhivormide moodustamisega. Moodusta samad vormid sõna-paarist uudishimulik ajakirjanik.

Ainsus Mitmus

Nimetav (missugune?) rahulik rahulikud

Omastav (missuguse?) rahuliku rahulikkude / rahulike

Osastav (missugut?) rahulikku rahulikke

8

8

114

M I S J U H T U S?8

115


b. Kasuta sulgude asemel sobivat sõna tabeli alt. Võrdle kaaslastega.

Ainsus Mitmus

Ma ei ela (missuguses?) rajoonis. Ma olen elanud (missugustes?) rajoonides.

(Missuguse?) inimesega on kerge suhelda. (Missuguste?) inimestega on raske suhelda.

(Kelle?) töö on väga huvitav. (Kelle?) töö ei ole eriti huvitav.

(Kellele?) peab tõtt rääkima. (Kellele?) ei pea alati tõtt rääkima.

Ma ei ole kunagi (kellega?) vestelnud. Ma ei ole kunagi (kellega?) vestelnud.

Jooks on tervisele (missugune?). Jooks ja rattasõit on tervisele (missugused?).

Ma tean paari (keda?). Ma tean paljusid (keda?).

Ma tunnen paari (missugust?) inimest. Ma tunnen palju (missuguseid?) inimesi.

Nimisõnad: politseinik / ametnik / ajakirjanik / kunstnik / kirjanik / aednik Omadussõnad: kasulik / kahjulik / ohtlik / õnnelik / imelik / rahulik / sõbralik /

ettevaatlik / vajalik / tervislik


2. a. Tutvu ühe sõnatüübi põhivormide moodustamisega. Moodusta samad vormid sõna-dest tase ja ese.

Ainsus Mitmus

Nimetav (mis?) võti võtmed

Omastav (mille?) võtme NB! võtmete

Osastav (mida?) võtit võtmeid

b. Kasuta joonel sõna võti õiges vormis.

Ainsus MitmusAnna mulle selle toa ___. Anna mulle selle toa ___.

Ta andis mulle ___ . Ta andis mulle ___ .

Mul ei ole seda ___ . Mul ei ole neid ___.

Tegin sellest ___ koopia. Tegin nendest ___ koopiad.

Keerasin ukse ___ lahti. Keerasin ukse ___ lahti.

T E G U S Õ N A J A N I M I S Õ N A

3. a. Jätka näidise järgi. Moodusta tegusõnast nimisõna.

Tegusõna Nimisõnaplahvatama plahvatuskahtlema kahtlusreostamakorraldamakannatamalahendama

116

M I S J U H T U S?8

117


b. Kasuta joonel sobivat nimisõna a-osast.

1. Bensiinijaamas on toimunud ___ . 2. Tuleb täita tuletõrjujate ___ . 3. Meil ei ole ___ tuletõrju-jate professionaalsuses. 4. Mahavoolanud bensiin tekitab ka loodus___ . 5. Selle likvideerimiseks tuleb leida tark ___ ja on vaja ___.

P I D A M A

4. Tõlgi sõnad. Kasuta sõna pidama mineviku vormis.

Sõnad Laused

Olevik Minevik Minevik

pean + mida tegema? pidin + mida tegema? 1. Neiu ___ kodust ära minema.

pean mida? pidasin mida? 2. Ta ___ oma sõpradega pidu ja tuli koju öösel.

pean kelleks? milleks? missuguseks?

pidasin kelleks? milleks? missuguseks?

3. Onu ___ neiut vargaks.

pean meeles pidasin meeles 4. Onu ja neiu ei ___ varga tundemärke meeles.

pean kinni pidasin kinni 5. Politseinikud ___ varsti varga kinni.

PA N E M A

5. Tõlgi sõnad. Kasuta lauses sobivat abisõna. Üks sõna jääb üle, koosta sellega oma lause.

Sõnad Laused

kinni 1. Keegi pani maja ___ .

kirja 2. Õnneks pani üks inimene seda ___ ja helistas telefonil 112.

tähele 3. Dispetšer pani aadressi ___ ja saatis komando välja.

selga panema 4. Tuletõrjujad panid tulekindlad riided ___ ja sõitsid kohale.

põlema 5. Tuletõrjujad panid oma oskused tõsiselt ___ ja suutsid tule kustutada.

proovile

K E E G I / M I S K I GRAMMATIKALISA 13

6. a. Tutvu sõnade keegi, (mitte) keegi ja miski, (mitte) miski käänamisega. Jätka näite järgi. NB! t ja s kõrvale kirjutame -ki, muidu -gi.

Kes? keegi (mitte) keegi miski (mitte) miski

Kelle? kellegi (mitte) kellegi millegi (mitte) millegi

Keda? kedagi (mitte) kedagi midagi (mitte) midagi

Kellele? kellelegi (mitte) kellelegi millelegi (mitte) millelegi

Kellel?

Kellelt? kelleltki milleltki

Kellest?

Kellega?

116

M I S J U H T U S?8

117


b. Tutvu sõnade kuskil ja (mitte) kuskil muutmisega. Jätka näite järgi.

Kuhu? kuskile (mitte) kuskile

Kus? kuskil

Kust? kuskilt

c. Loe dialoog ette. Kasuta joonel sobivat sõna a- või b-osast nii, et A lausetes on jaata-vad vormid ja B lausetes eitavad vormid. Lisa dialoogi veel mõned küsimused ja vastused. Näide: Kas keegi teadis, et sind pole kodus? Ei, mitte keegi ei teadnud.

A: Kas ___ teadis, et teid pole kodus? B: Ei, ___ ei teadnud.

A: Aga kas te nägite ___ maja juures? B: Ei, ma ei näinud ___.

A: Kas te nägite ___ imelikku? B: Ei, ma ei näinud ___ imelikku.

A: Kas te helistasite ___? B: Ma ei helistanud ___.

A: Kas te palusite ___ abi? B: Ma ei palunud ___ abi.

A: Kas te rääkisite ___? B: Ei, ma ei rääkinud ___.

A: Kas te käisite ___ veel? B: Ei, ma ei käinud rohkem ___.

118 119

M I D A V Õ I B L E I D A A R V U T I S T? 9


1. Mis portaalid on piltidel kujutatud? Milliseid internetiportaale sina kõige rohkem külastad?

Kui tihti sa loed / kuulad / vaatad arvutist uudiseid?

9 MIDA VÕIB LEIDA ARVUTIST?

118 119


2. Järgnevad fotod illustreerivad uudiseid. Kirjelda fotosid ja paku, millest võiksid uudised rääkida.

3. Kuula tekste 24–28. Leia iga uudise juurde sobiv pilt. Pane iga uudise kohta kirja järgmine info.

Pildi number Kes osalesid? Mida tegid?

4. Vasta küsimustele ülesande 3 uudiste kohta. Põhjenda oma vastuseid.

Milline uudis oli sinu arvates

n kõige huvitavam / kõige igavam? n kõige tavalisem / kõige ebaharilikum? n kõige tähtsam sinu jaoks / kõige ebaolulisem sinu jaoks? n kõige tähtsam maailma jaoks / kõige ebaolulisem maailma jaoks? n kõige tähtsam Eesti jaoks / kõige ebaolulisem Eesti jaoks?

5. Töötage järgmiste punktide järgi. • Mõelge ühiselt iga kuuldud uudise kohta viis küsimust, millele tahaksite vastust saada, millest

aga uudises ei räägitud.

Näide: Kas Jaak on ainuke eesti toonekurg, kes selles projektis osaleb?

2

1

4

3

5

120

M I D A V Õ I B L E I D A A R V U T I S T?9

121

M I D A V Õ I B L E I D A A R V U T I S T? 9 • Iga õppija saab ühe uudise ja selle kohta kirja pandud küsimused. • Iga õppija jutustab uudise, vastates seejuures ka esitatud küsimustele oma teadmiste ja

fantaasia abil. • Soovi korral esitage rääkijale veel küsimusi.

6. a. Töötage rühmas. Külastage mõnd internetiportaali, kust saab lugeda eestikeelseid uudiseid. Töötage järgmiste punktide järgi.

• Tutvuge kiiresti uudistega. • Leidke kolm uudist, mis teie tähelepanu äratavad. • Kirjutage vihikusse nende uudiste pealkirjad. • Lugege uudised läbi, kasutage vajaduse korral sõnastikku. • Kirjutage vihikusse iga uudise lühikokkuvõte: Millal toimus? / Mis toimus? / Kus toimus? / Kes

osalesid? / Milline oli sündmuste käik?

b. Külastage mõnd portaali, kus saab lugeda venekeelseid uudiseid. Töötage a-osa plaani järgi.

7. Valmistuge teistele üht uudist jutustama. Seejuures tehke uudises kolm faktiviga. Laske teistel ära arvata, mis vead tegite.


M Ä Ä R S Õ N A V Õ R D LU S A S T M E D GRAMMATIKALISA 17

1. a. Võrdle diktoreid, kes lugesid tekstide 24–28 uudiseid.

Kes luges uudist …?

kõige kiiremini kõige aeglasemalt kõige selgemalt

kõige segasemalt kõige kõvemini kõige vaiksemalt

NB! kõige paremini kõige halvemini

b. Lõpeta reeglid. Too näiteid.

1. Kui määrsõna lõpus on -sti, siis on võrdlusastme lõpus ___ . 2. Kui määrsõna lõpus on -lt, siis on võrdlusastme lõpus ___ . 3. Miks on sõnade kõige paremini juures NB!?

M Ä Ä R S Õ N A V Õ R D LU S A S T M E D GRAMMATIKALISA 17

2. a. Võrdle ennast ja oma kaaslast. Moodusta küsimusi, kasuta sulgudes olevat sõna õiges vormis.

Näide: Kumb trükib kiiremini? Mina trükin kiiremini.

Kumb …?

trükib (kiiresti) oskab (hästi) arvutit kasutada

räägib eesti keelt(arusaadav)

naerab (kõvasti)

istub tunnis (rahulik) riietub (originaalselt) kirjutab (huvitavalt) suhtleb võõrastega (vabalt)

120


121


b. Kasuta a-osa sõnu ja moodusta näidise järgi küsimusi. Vasta küsimustele. Näide: Kes meie õpperühmast jookseb kõige kiiremini? Kõige kiiremini jookseb Artur.

Kes meie õpperühmast … kõige …?

V V O R M J A N U D V O R M GRAMMATIKALISA 26

3. a. Tõlgi näitelaused. Tõlkimisel aitavad sind numbrid, mis näitavad sõnajärge. Olevik 3 2 1 Uudist lugev diktor. = Diktor, kes loeb uudist.

Minevik 3 2 1 Uudist lugenud diktor. = Diktor, kes luges uudist.

b. Ütle, kas paksus kirjas vorm väljendab muust lausest varasemat või samaaegset sünd-must. Tõlgi laused, pööra tähelepanu sõnajärjele.

1. Rahvusvahelises uurimisprojektis osalev toonekurg Jaak saabus Eestisse. 2. Salapärast olendit näinud Klea kardab ka praegu. 3. Üleloomulikke asju uuriv psühholoog kommenteerib uudist. 4. Tallinna vahipataljoni tutvustav inimene rääkis huvitavalt. 5. Eestit külastanud kuninganna lahkus lõuna ajal. 6. Loenguga esinenud president vastas noorte küsimustele.

TAV V O R M J A T U D V O R M GRAMMATIKALISA 27

4. a. Tõlgi näitelaused. Tõlkimisel aitavad sind numbrid, mis näitavad sõnajärge. Olevik 3 2 1 Raadios loetav uudis. = Uudis, mida loetakse raadios.

Minevik 3 2 1 Raadios loetud uudis. = Uudis, mida loeti raadios.

b. Ütle, kas paksus kirjas vorm väljendab muust lausest varasemat või samaaegset sünd-must. Tõlgi laused, pööra tähelepanu sõnajärjele.

1. Saatjaga varustatud must-toonekurg Jaak jõudis Eestisse. 2. Saatja abil jälgitav toonekurg pesitseb Tartu maakonnas. 3. Varbola linnuse lähedal nähtav olend võib olla haldjas. 4. Vahipataljoni külalistele pakutud lõunasöök oli väga maitsev. 5. Kuninganna auks peetud vabaõhukontsert oli väga ilus. 6. Noortele peetavas loengus rõhutas president, et Eesti on meie kõigi kodu.

122


123

M I D A V Õ I B L E I D A A R V U T I S T? 9D E S V O R M GRAMMATIKALISA 35

5. a. Loe läbi seletus ning tõlgi näitelaused.

Seletus des-vormi võime kasutada, kui räägime kahest tegevusest, mis toimuvad samal ajal.

Uudist kuulates sõi ta õhtusööki. = Ta kuulas uudiseid ja sõi samal ajal õhtusööki. b. Tõlgi laused.

Eero ja Klea nägid metsas seenel käies kummalist olendit. Olendit kartes jooksis Klea minema. Hiljem seda lugu jutustades oli Klea ikka veel hirmunud.

KIRJUTAMINE 1

1. Loe läbi järgmised meilid ja leia vastused küsimustele.

1. Kes ja kellele kirjutas esimese meili? 2. Mis soov kirjutajal oli? 3. Kui ruttu kirja saaja talle vastas? 4. Mida kirja saaja talle vastas?

Esimene meil

Vasta Vasta kõigile Saada edasi Trüki Liiguta Kustuta

Kellelt: Silver Rohi<[email protected]>

Kellele: Karen Kaarep<[email protected]>

Koopia:

Teema: Info eksami kohta

Aeg: 05.06.2008 09:31

Tere!

Puudusin eelmisel nädalal koolist haiguse tõttu ja ei saanud sellepärast osaleda ka viimastes eesti keele tundides. Sooviksin teada, mis kuupäeval ja mis kell eesti keele eksam toimub. Kui andsite teistele kordamisküsimused, paluksin need ka mulle saata.

Ette tänades ja ilusat päeva soovides, Silver Rohi ET 34 tudeng

122


123


Kellelt: Karen Kaarep<[email protected]>

Kellele: Silver Rohi<[email protected]>

Koopia:

Teema: Re: Info eksami kohta

Aeg: 05.06.2008 11:35

Tere!

Eesti keele eksam toimub 15. juunil 2008 algusega kell 12.00. Eksam toimub ruumis M-238.Kordamisküsimused on lisatud manuses.

Jõudu õppimiseks! Kohtumiseni eksamil.

Karen Kaarepeesti keele õpetaja

Tere!

Puudusin eelmisel nädalal koolist haiguse tõttu ja ei saanud sellepärast osaleda ka viimastes eesti keele tundides. Sooviksin teada, mis kuupäeval ja mis kell eesti keele eksam toimub. Kui andsite teistele kordamisküsimused, palun saatke need ka mulle.

Ette tänades ja ilusat päeva soovides,Silver RohiET 34 tudeng

Manused: Kordamisküsimused (20,8 KB)

2. Loe läbi meili saatmise meelespea. Vali igast soovituste paarist üks, mis sinu arvates on õige. Põhjenda oma arvamust.

1. a. Kirjuta meil võimalikult lühike, pikem info lisa manuses. b. Kirjuta kogu info meili põhiosas. 2. a. Kirjuta meil suurte tähtedega, siis on seda kergem lugeda.

b. Ära kirjuta meili suurte tähtedega, see tähendab karjumist. 3. a. Kasuta meilis palju lühendeid, need teevad kirja lühemaks.

b. Ole lühendite kasutamisega ettevaatlik, teised võivad neist mitte aru saada. 4. a. Ole ettevaatlik slängi kasutamisega. b. Kasuta slängi julgelt. 5. a. Pane kirjavahemärgi järele alati tühik. b. Pane kirjavahemärgi ette alati tühik. 6. a. Kui kirjutad sõbrale, võid kasutada ka emotikone.

b. Kasuta alati emotikone, need teevad kirja rõõmsamaks. 7. a. Meili pealkirjas kirjelda lühidalt teemat. b. Meili pealkirjaks pane mõni hea soov.

Teine meil

Vasta Vasta kõigile Saada edasi Trüki Liiguta Kustuta

124


125

M I D A V Õ I B L E I D A A R V U T I S T? 9 8. a. Lisa alati kirjale kontaktandmed. b. Ametlikule kirjale lisa alati kontaktandmed. 9. a. Lõpeta meil mõne viisakusväljendi ja oma nimega. b. Lõpeta meil oma nimega. 10. a. Vasta meilile nädala jooksul. b. Vasta meilile 24 tunni jooksul. 11. a. Kui vastad, jäta eelmised kirjad alles, kui teema on sama.

b. Kui vastad, kustuta alati eelmised kirjad ära. 12. a. Kui sinu meilile ei vastata, solvu ja vihasta.

b. Kui sinu meilile ei vastata, kontrolli, kas sinu kiri on kohale jõudnud.

3. Leia iga emotikoni tähendus. Milliseid emotikone sa veel tead? Võid ka ise mõne välja mõelda.

1) :-) või :) a) olen kurb

2) :-D b) olen skeptiline või imestunud

3) ;-) või ;) c) naeran

4) :-( või :( d) olen väga kurb

5) :(( e) naeratan, tegin nalja, mul on hea tuju

6) :-/ f ) pilgutan silma, teen nalja

4. Pea meili teel kirjavahetust järgmiste inimestega. Tee kolmest kirjavahetusest kokkuvõte. Mis oli sarnane ja mis oli erinev?

Õpetaja Kaaslane, kellega tavaliselt vähem suhtled Kaaslane, kellega rohkem suhtled


1. a. Milliseid elektroonilisi suhtlusvahendeid sa tead? Milliseid elektroonilisi suhtlus-vahendeid sa kasutad? Miks sa eelistad just neid?

b. Seleta järgmiste sõnade tähendust.

e-post / internetiühendus / server / rämpspost / parool

2. Kuula teksti 29, mis tutvustab suhtlus.ee teenust. Leia, millised järgmistest küsimustest esitati.

1. Kuidas saan kasutada suhtlus.ee teenust? 2. Kuidas saan oma parooli muuta? 3. Mida teha, kui mul on mingi muu probleem? 4. Miks lisati minu aadressi ees- ja perenimele veel mingid numbrid? 5. Miks minu nime muudeti? Minu nimi on Kärt Õueäär, aga e-posti aadressis on see Kart

Oueaar? 6. Miks minu postkast likvideeriti? 7. Miks mulle saadetud kirjad enam kohale ei jõua?

124


125


3. Kuula teksti 29 veel kord ja vali õige variant.

1. Suhtlus.ee on 5. Kõvaketta maht ona) tasuta e-posti teenus. a) lõputu suurus.b) tasuline e-posti teenus. b) lõplik suurus.

2. Suhtlus.ee võimaldab inimesel luua 6. Kui kirjad enam kohale ei jõua, tulebendale e-posti aadressi kujul a) osa vanast postist ära kustutada või mujalea) [email protected] saata.b) [email protected] b) pöörduda arvutispetsialisti poole.

3. Meiliaadressis ei saa kasutada täpitähti, sest 7. Parooli muutmiseks tuleb kõigepealta) see moonutab nimesid. a) avalehel sisestada oma kasutajanimi.b) programm satub segadusse. b) klikkida nupul Seaded.

4. Kui aadressis on täpitähed, siis suhtlus.ee 8. Pärast uue parooli sisestamist tuleba) saadab kirja tagasi. a) valida Muuda.b) võtab nimest täpid maha. b) vajutada nuppu Salvesta.


1. Mille poolest on elektroonilised suhtlusvõimalused muutnud meie elu paremaks? 2. Kas elektroonilistel suhtlusvõimalustel on ka miinuseid? 5. a. Nimeta tegevusi, mida teie koolis a) tehakse praegu arvuti abil, b) võiks tulevikus teha

arvuti abil, c) ei saa arvatavasti kunagi arvuti abil teha.

b. Töötage rühmas. Valige üks võimalus, kuidas saaks arvutit teie koolis kasutada. Koostage selle võimaluse tutvustus ja esitage kaaslastele. Tutvustuses peaksite rääkima järgmistest punktidest.

a. Mis võimalus see on? Mille poolest on see uudne? b. Kuidas see süsteem töötaks? c. Mis kasu see süsteem tooks? d. Kas selle süsteemi kasutamisel on ka miinuseid? Milliseid? e. Mida oleks vaja teha, et seda süsteemi rakendada?


1. Ütle, mida kujutavad järgmised ikoonid.

Nimeta tüüpilisemaid arvutiga seotud probleeme.

1.

2.

3.

4.

5. 6.

7.

126


127


2. a. Vasta järgmistele küsimustele oma arvamuse järgi.

Kuidas kaitsta arvutit ja selles olevat infot

1. Kui suure osa moodustab rämpspost kõigist elektronposti kaudu saadetud kirjadest?

2. Kas teie postkasti saabunud rämpspost kahjustab teie arvutit?

3. Miks ei tohi avada rämpskirjale lisatud manust?

4. Kuidas ära tunda maskeerunud viirust?

5. Mida teeb installitud viirus?

6. Kas e-postiga saadetav viirus võib end ise edasi saata?

7. Mida teha teie käest koode, paroole või muud sarnast infot küsivate kirjadega?

8. Mida teha kahtluste korral?

9. Mida veel saab teha, et kaitsta arvutit viiruste eest?

10. Kas netist alla laetud programmid võivad olla ohtlikud?

11. Mida veel võiks arvuti ja sellesse salvestatud info kaitseks teha?

b. Leia järgmiste vastuste hulgast vastused a-osa küsimustele. Võrdle oma arvamusega.

a. Enamasti on nad manuses sees ja kutsuvad end avama.

b. Jah, igaks juhuks ärge laadige alla tundmatu päritoluga programme.

c. Jah, ta võib end saata teie aadressiraamatus olevatele inimestele.

d. Helistage alati kirja saatnud inimesele ja kontrollige kõik üle.

e. Kontrollige, et teie arvutis kasutatav viirusetõrjeprogramm ei oleks vananenud.

f. Tehke olulistest andmetest varukoopiad CDle, võrgukettale või teisele kõvakettale.

g. Nakatab programme ja faile ning hävitab andmeid.

h. Suure enamuse.

i. Peab olema väga ettevaatlik, niimoodi saadud info abil võivad petised pääseda teie arvuti süsteemi.

j. Ei, ta ise ei tee midagi halba.

k. Sellise manuse avamine võib saata teie arvutisse viiruse.

3. Pane kirja paar probleemi, mis sul on arvutit kasutades tekkinud. Vestle kaaslastega, küsi neilt nõu probleemide lahendamiseks. Kasuta seejuures ka järgmisi väljendeid.

126


127


Küsija VastajaEga sa ei tea, mida teha, kui ___? Kuidas see täpselt ___?Siis, kui ma ___, ___. Kahjuks ei oska ma sind aidata, aga küsi (kellelt?) ___.See algas siis, kui ___. Millal see probleem algas?Seda juhtub ___ korda ___. Kui tihti seda esineb?Hästi, ma proovin ___. Arvan, et sa võiksid proovida ___.Suur aitäh. Teen kindlasti nii. Sa pead kindlasti ___.

b. Ühenda lausepooled.

4. a. Mitu tundi päevas sa veedad arvuti taga? Kas seda on sinu arvates liiga vähe, parasjagu või liiga palju? Miks sa nii arvad?

1. Öösel ärgates a. ostad veel ühe arvuti ja lased paigaldada lisatelefoniliini, et saaksite chattida.

2. Su koduloomal b. lillede saatmiseks interneti kaudu.

3. Sa ei tea, mis soost on su lähemad sõbrad, c. on esimene instinkt leida back-nupp.

4. Taksojuhile teed juhatades d. teavitavad sinu kaaslased sind sellest e-kirjaga.

5. Vastuseks pereliikme kaebusele, et te omavahel peaaegu üldse enam ei suhtle,

e. lähed meteoroloogiajaama koduleheküljele, selle asemel, et lihtsalt aknast välja vaadata.

6. Autoga teelt välja sõites f. ütled oma kodulehekülje aadressi.

7. Tulekahju puhkedes g. sest neil on internetis neutraalsed varju- nimed.

8. Soovides teada saada, milline ilm parajasti väljas on,

h. tuleb sulle kohe pähe mõte kontrollida, ega sulle uusi meile pole tulnud.

9. Nähes paberil allajoonitud sõnu, i. üritad neile klikkida.

10. Tead vähemalt kümmet erinevat viisi j. on oma kodulehekülg.

c. Kas sul on mingeid tunnuseid, mis iseloomustavad internetisõltlast? Mida teha, etinternetisõltuvust vähendada?

Internetisõltlase tunnused

128


129


Neljapäeva pärastlõunal saabus Kadri-na kooli ette noormees, süles arvuti, kõrval monitori tassiv sõber. See oli esimene osa-leja arvutisõprade aasta tippsündmusel – suurel võrgupeol.

Üritusele võttis iga osaleja kaasa oma arvuti, kohapeal ühendati need omavahel võrguks. Sellises võrgus sai mängida reaal-sete inimeste vastu. Hasarti suurendas ka see, et enamik mänge olid võistlused üks-teise vastu. See oli palju põnevam kui kodus üksi mängimine.

Kõige populaarsemad olid seekord võit-lusmängud, rallisõit ja erinevad strateegia-mängud.

Kokku osales võrgupeol 45 inimest, mis on väikese koha kohta küllalt palju.

Kõige kangemad mängurid pidasid ilma magamata vastu järgmise hommikuni. Tei-sed käisid kodus puhkamas. Mõned noo-red magasid kohapeal paar tundi ja jätkasid ärgates kohe mängu.

Kõik osalejad jäid ülirahule ja ootavad juba pikisilmi järgmise aasta üritust.

Viimastel aastatel on võrgupeod popu-laarseks saanud kogu Eestis. Seni suurim selline üritus toimus möödunud aastal Tal-linna lauluväljakul ja seal oli üle poole tu-hande osaleja. Kadrinas tekkis arvutipeo korraldamise idee just sellel suurel peol käi-nud noortel.

Lisainfot võrgupidude kohta saab inter-netiaadressilt www.lanparty.ee

5. Vali üks järgmistest arvutiga seotud tegevustest. Koosta selle teema kohta küsimustik (vähemalt seitse küsimust). Käi klassis ringi ja esita oma küsimused kõigile kaaslastele. Tee tulemustest kokkuvõte.

Arvutimängude mängimine Sõpradega suhtlemine Võõrastega suhtlemine

Meilide saatmine Info otsimine Internetis surfamine

Töötamine Filmide vaatamine Muu

KIRJUTAMINE 2

1. Pane kirja sõnad, mis tulevad sulle pähe, kui kuuled sõna võrgupidu.

2. Loe tekst läbi ja räägi oma sõnadega, mis on võrgupidu.

Kadrina võrgupeol rekordarv arvutihuvilisi

3. a. Leia ülesande 2 tekstist järgmised osad.

a. Sissejuhatus b. Konkreetse ürituse kirjeldus c. Taustainfo d. Lõpetus

b. Vaata ülesande 2 teksti pealkirja ja vasta küsimustele.

1. Milliseid lugema kutsuvaid sõnu on pealkirjas kasutatud? 2. Kas pealkirjas on kasutatud tegusõnu?

128


129


4. Kirjuta huvitav lühiartikkel oma kooli, oma kodukoha või oma tegevusega seotud uudi-sest. Järgi seejuures järgmisi punkte.

• Vali teema, mis võiks ka teisi huvitada. • Tee lühikava. • Alusta artiklit huvitavalt. • Kontrolli, et kõik oluline oleks öeldud. • Pane artiklile lugema kutsuv pealkiri.

5. Töötage rühmas järgmiste punktide järgi.

• Kirjuta oma artikli pealkiri eraldi paberitükile ja anna õpetaja kätte. • Õpetaja loeb pealkirjad ette. Arvake, millest igas artiklis kirjutatakse. • Vali endale pealkirja järgi üks artikkel ja loe see läbi. • Tutvusta loetud artiklit. * Millest artikkel räägib? * Mis on artikli plussid? * Mis on artikli miinused? * Mis mulje artikkel kokkuvõttes jätab?

GRAMMATIKA 2


1. a. Tutvu ühe sõnatüübi põhivormidega. Moodusta samad vormid sõnadest riik ja tüüp.

Ainsus Mitmus

Nimetav (mis?) ruut ruudud

Omastav (mille?) ruudu ruutude

Osastav (mida?) ruutu ruute

b. Kasuta joonel sõna ruut õiges vormis.

1. Vaadake, seal on palju ___. 2. Näete, seal on kaks punast ___. 3. Klikkige nendele ___. 4. Ärge ainult sellele ___ klikkige. 5. Nende ___ kõrval on ka ringid. 6. Selle sinise ___ kõrval on kollane ring. 7. Valige kollase ___ tähistatud pealkiri. 8. Seejärel valige roheliste ___ alapealkirjad.


2. a. Tutvu ühe sõnatüübi põhivormidega. Moodusta samad vormid sõnadest koht ja kask.

Ainsus Mitmus

Nimetav (mis?) leht lehed

Omastav (mille?) lehe lehtede

Osastav (mida?) lehte lehti

130


131


b. Kasuta joonel sõna leht õiges vormis.

1. Vaadake seda ___. 2. Ärge vaadake neid ___. 3. Sellel ___ on väga palju ilusaid pilte. 4. Nendel ___ ei ole üldse pilte. 5. Ma sain sellelt ___ palju huvitavat teada. 6. Ma ei saanud neilt ___ mitte midagi uut teada.

Ä R K A M A / S A AT M A / J ÄT M A / A N D M A / LU G E M A GRAMMATIKALISA 18

3. Tutvu viie sõnatüübi põhivormidega. Moodusta samad vormid näitesõna järgi kirjutatud sõnast. Moodusta iga tüübi sõnadega vähemalt üks arvutiteemaline lause.


I

ärkama ärgata ärkan ärgatakse

märkama

II

saatma saata saadan saadetakse

veetma

III

jätma jätta jätan jäetakse

võtma

IV

andma anda annan antakse

tundma

V

lugema lugeda loen loetakse

siduma

M U U / M U J A L

4. Tutvu sõnade muu ja mujal muutmise ja kasutamisega. Kasuta joonel sõna muu õiges vormis.

Muu

Ainsus Mitmus

Mis? muu Mis? muud

Mille? muu Mille? muude

Mida? muud Mida? muid

Mujal

Kuhu? mujale

Kus? mujal

Kust? mujalt

130


131

M I D A V Õ I B L E I D A A R V U T I S T? 9 1. Ta kasutab arvutit ainult meilide saatmiseks, ___ teda ei huvita. 2. Ta loeb Inter-

netist ainult uudiseid, ___ asjad talle huvi ei paku. 3. Ma kasutan arvutit ainult tööl, ___ jaoks pole mul aega. 4. Ta oskab kasutada ainult Wordi ja Excelit, ___ programmide õp-pimiseks pole tal olnud vajadust. 5. Ma olen sellest programmist tüdinenud, tahaksin mi-dagi ___ õppida. 6. Ma olen nendest programmidest tüdinenud, tahaksin ka ___ õppida. 7. Ta kasutab oma sülearvutit koolis, tööl ja igal pool ___. 8. Ta võtab oma sülearvuti kaasa kooli, tööle ja igale poole ___.

KÕ I K

5. Tutvu sõna kõik erinevate põhivormidega sõltuvalt tähendusest. Kasuta joonel sõna kõik õiges vormis.

Nimetav (kes? mis?) kõik kõik (inimesed / programmid)

Omastav (kelle? mille?) kõige kõigi / kõikide (inimeste / programmide)

Osastav (keda? mida?) kõike kõiki (inimesi / programme)

1. Mind huvitab ___. 2. Mind huvitavad ___ programmid. 3. Mul ei jätku ___ õppimiseks aega. 4. Mul ei jätku ___ programmide õppimiseks aega. 5. Ma tahaksin ___ õppida. 6. Ma tahaksin ___ programme õppida. 7. Me rääkisime omavahel ___. 8. Me rääkisime omavahel ___ programmi-dest. 9. Ma jäin ___ rahule. 10. Ma jäin ___ programmidega rahule.

132 133

K U U L A M I S T E K S T I D

E S I M E N E T E E M A

TEKST 1. Töövihiku esimene teema, ülesanne 1.

TEKST 2

Mees: Kuidas on teie nimi?Naine: Ülle Kabonen.Mees. Kuidas palun? Öelge palun tähthaaval.Naine: Ü-kaks L-E ja perekonnanimi on K-A-B-O-N-E-ja N.Mees: Kas nõrga või tugeva p-ga?Naine: Nõrga.

---------

Naine: Mis on sinu nimi?Mees: Mihhail Davõdov. Ja Mihhail kirjutatakse kahe h-ga.Naine: Selge. Kas perekonnanimi on tugeva või nõrga

t-ga?Mees: Nõrga.

-------

Naine: Kuidas on teie nimi, palun?Neiu: Jane Smith.Naine: D-Ž…?Neiu: Ei, kirjutatakse ikka J-A-N-E.Naine: Ja perekonnanimi S-M-I-T-H?Neiu: Jah.

TEKST 3

Mare: Ma tean, et sa oled palju reisinud ja sul on igasugu-seid huvitavaid sõpru. Kui palju on kokku neid ini-mesi, keda sa nimetaksid oma sõbraks?

Maris: No ma arvan, et oma kümme-viisteist tükki tuleb küll ära, keda ma võin päris heaks sõbraks nimetada endal.

Mare: Nii et sa leiad kergesti uusi sõpru, lood uusi kon-takte?

Maris: Jaa, selle esimese kontakti ma saavutan küll inimes-tega päris kiiresti. Aga noh muidugi, et päris-päris-päris sõbraks saada, et see võtab veidi kauem aega, et selline lähesuhe saada.

Mare: Aga kas on ka vahet, mis rahvusest on see inimene või kui vana ta on? Kas sa leiad kergemini kontakti omavanustega ja endale sarnaste inimestega?

Maris: Ma arvan, et seda küll. Et kindlasti on lihtsam, kui on midagi nagu ühist: vanus ja siis mingi taust-süsteem... Aga rahvusel küll ei ole minu jaoks küll ei ole siiamaani mingit vahet olnud. Vahel leian isegi parema kontakti kaugemate inimestega.

Mare: Nii et sul on ka palju sõpru välismaalaste hulgas?Maris: On, et mul ongi vist rohkem sõpru välismaalaste

hulgas kui kui eestlaste hulgas. Aga õnneks mõned nendest välismaalastest sõpradest elavad ka Eestis. Et siis ma päris üksik siin kodumaal ei ole.

Mare: Väga põnev. No räägime siis mõnest heast sõbrast, kes elab sul siin Eestis. Mis rahvusest see sõber on?


Maris: Mul on üks hea sõber. Ta on poiss nimega Alberto ja ta on Kolumbiast pärit, aga ta on Eestis nüüd elanud pea kolm aastat saab täis.

Mare: Väga põnev. Mis keeles te omavahel suhtlete?Maris: No alguses oli ainult inglise keel. Aga nüüd on tema

olnud tubli ja õppinud ka natuke eesti keelt ja tahab praktiseerida. Nii et siis ma püüan temaga ka eesti keeles rääkida. Aga kuna ma ise suvel käisin tal külas Kolumbias. Ta läks puhkuseks sinna, siis ma õppisin ka natuke hispaania keelt ja ja nüüd mul on huvi temaga hispaania keeles rääkida.

Mare: Väga vahva. Kas ta on siis sinuga samavanune?Maris: Jah, et ta on must aasta vanem, aga põhimõtteliselt

ikka samavanune jah.Mare: Kus ja kuidas te tutvusite?Maris: Ta tuli siia Eestisse pärast seda, kui ta oli aasta otsa

elanud Leedus ja tuli siia ühte üliõpilasorganisat-siooni, kus ka mina liige olin. Nii me sattusimegi ühel üritusel kokku ja kuna talle meeldis Eestis, siis ta jäi siia pikemaks.

Mare: Millega ta tegeleb siin?Maris: Praegu ta õpib tehnikaülikoolis, lõpetab oma

magistriõpinguid. Ja siis ta töötab ka ühes Eesti suu-res ettevõttes.

Mare: Kui tihti te kokku saate ja millega te tegelete, kui te kohtute?

Maris: Me väga-väga tihti ei kohtu, aga aga samas alati, kui kohtume, siis on tunne nagu ei olekski vahepeal mingit vahet olnud. Aga noh talle meeldib väga muusika, et ta on väga musikaalne, et siis käime kuskil kohvikus ja, kus on elavat muusikat, et saab kuulata seda ja siis juttu rääkida põhiliselt.

Mare: Kui sa kirjeldaksid tema iseloomu, milline see on?Maris: Ta on sihuke väga hella hingega, sihuke kunstniku-

hing ma ütleks. Ja ta talle meeldib luuletusi näiteks kirjutada ja siis ta laulab ja mängib kitarri ja niisuke väga-väga sõbralik sõbralik inimene. Ta juba näost näeb selline ülimalt nihuke armas ja sõbralik välja. Ja hing on tal täpselt samasugune, et igaühega saab kohe väga hästi läbi nagu.

Mare: Te olete sarnased siis? Maris: Seda ma ei tea, aga kindlasti on meil noh sihukseid

asju, mis meid ühendavad ja teevad meid sarnaseks üksteisega.

Mare: Kas on ka juhtunud, et te olete tülli läinud? Maris: No ikka, et võib-olla mina vahel olen väga sihuke

liiga konkreetne ja tema on jälle liiga sihuke ümmar-gune ja hõljuv ja armas. Siis me ei leia alati ühist keelt kõigil teemadel. Näiteks koos töötada on meil raske mõne projekti kallal. Aga et vaba aega on nagu lihtne veeta koos, aga just see tööalane nii hästi ei klapi vahel.

Mare: Väga tore. Aitäh sulle.

132 133


T E I N E T E E M A

TEKST 4. Töövihiku teine teema, ülesanne 2.

TEKST 5. Töövihiku teine teema, ülesanne 3.

TEKST 6

A: Kust tuled?B: Diskolt. Mis siis?A: Aa, ma mõtlesin, et tuled kinost.B: Ei, mulle ei meeldi üldse kinos käia.A: Selge.

-------------

A: Kuhu lähed?B: Kinno. Aga sina?A: Ei tea isegi, vist veekeskusesse ja siis koju.B: Tšau siis.

-----------------

A: Ma tean, et sulle meeldib diskol käia.B: Nojah.A: Tule siis homme minuga diskole!B: Oi, homme ma ei saa, käin igal laupäeval veekesku-

ses.A: Aga mis kell sa veekeskusest ära tuled?B: Ei tea täpselt.

TEKST 7. Õpiku teine teema, ülesanne 3a, lk 27.

KO L M A S T E E M A

TEKST 8. Töövihiku kolmas teema, ülesanne 1.

TEKST 9. Töövihiku kolmas teema, ülesanne 2.

TEKST 10

Mare: Kas sa käid tihti hääletamas?Maiken: Eriti tihti ei käi, et esimene kord oli. Et Eestis ma ei

olnud ennem kunagi hääletanud.Mare: Kust tuli siis idee minna hääletama ja kohe nii kau-

gele – Euroopasse?Maiken: Lihtsalt ükspäev mõtlesime sõbrannaga, et võiks

minna, et meil olid Prantsusmaal sõbrad ootamas, kes kutsusid külla.

Mare: Ja kui pikk see reis kokku oli?Maiken. Ajaliselt oli poolteist kuud.Mare: Ja kogu selle aja liikusite edasi hääletades?Maiken: Kogu aja ei liikunud, et me olime umbes kolm näda-

lat olime Lõuna-Prantsusmaal sõprade juures külas.Mare: Aa, nii et te ööbisite alati tuttavate juures?Maiken: Mitte alati, et vahest need inimesed, kes meid auto

peale võtsid, kutsusid meid enda juurde väga tungi-valt.

Mare: Ja kas te ei kartnud, et täiesti võõrad inimesed?Maiken: Noh natuke ikka kartsime, aga pikapeale harjus

ära. Et see oli üllatav, kui sõbralikud kõik olid tege-likult. Ei usaldaks Eestis küll kellegi juurde niimoodi minna.

Mare: Nii et leidsite tegelikult ka uusi sõpru endale.Maiken: Jaa. Vahetasime aadresse ja saatsime hiljem Tallin-

nast postkaarte neile.

Mare: Aga millistes riikides te käisite?Maiken: Alustasime Taanist Roskilde linnast ja siis edasi läbi

Saksamaa Prantsusmaale, Hispaaniani välja. Mare: Kuidas autojuhid suhtuvad hääletajatesse Euroo-

pas? Kas võetakse hästi auto peale?Maiken: Oleneb riigist minu arust. Prantsusmaal võeti võib-

olla vähem, aga Saksamaal võeti hästi ja Taanis ka päris hästi. Suhteliselt kiiresti sai tegelikult.

Mare: Näiteks no mitme autoga te sõitsite ühe päeva jook-sul umbes või see oli väga erinev?

Maiken: Jaa, see oli erinev. Vahest sai täiesti kiiresti, et ühe auto peale ja. Aga mõnikord sai niimoodi juppidena. Et pikem ots on ikkagi parem.

Mare: Kas oli ka palju teisi hääletajaid tee ääres?Maiken: Eriti palju ei näinud, paaril korral võib-olla mõnes

bensiinijaamas, aga muidu väga palju mitte. Mare: Kas te tutvusite teiste hääletajatega ka?Maiken: Ei tutvunud.Mare: Ja te reisisite kahekesi?Maiken: Jah... Mare: No kas juhtus ka midagi eriti põnevat või eriti tore-

dat?Maiken: Noh kogu reis oli väga põnev asi, aga näiteks, mis

meelde jäi, oli, kuidas me bulgaaria rekkameeste juures käisime nende rahvustoite söömas ja prant-suse kooliõpetaja juures. Et hästi palju erinevaid inimesi kohtas, et see oli ka hästi põnev.

Mare: Ja kas sa kavatsed veel kunagi minna samamoodi reisima?

Maiken: Ma ei teagi. Hästi tore oli, aga võib-olla ma enam ei jaksaks, et see on ikkagi hästi energiakulukas. Võib-olla mingi rongidega või kuidagi niimoodi sõita, aga… See on kindlasti väga hea kogemus üks kord elus.

N E L J A S T E E M A

TEKST 11. Töövihiku neljas teema, ülesanne 1.

TEKST 12

Mare: Mida tähendab sinu jaoks lause „Inimene on heas vormis”?

Andres: Inimene peab ennast hästi tundma, see tähendab seda.

Mare: Aga kumb on tähtsam, kas füüsiline või vaimne vorm?

Andres: Mõlemad on tähtsad, ühte ei saa olla ilma teiseta.Mare: Kuidas saavutada head füüsilist vormi? Kas see on

geenidega määratud või saab inimene ise ka palju ära teha?

Andres: Ilmselt on ta geenidega ka määratud, kuid põhilise teeb siiski inimene ise. Et kui ei taha ka trennis käia, siis võiks lihtsalt palju aega vabas õhus veeta.

Mare: Liikuda?Andres: Liikuda.Mare: Aga mis trenn on sinu arvates kasulik näiteks noor-

tele inimestele?Andres: No igasugune trenn on noorele inimesele kasulik.

Tõenäoliselt sihuke, kus saab hästi palju rabeleda.Mare: No näiteks.

134


135


Andres: Jalgpall, korvpall, ujumine. Ükskõik.Mare: Kas on erinevusi spordialades, mis sobivad tüdruku-

tele ja poistele?Andres: Huvitav küsimus. Ma arvan, et ei ole. Nii tüdrukud

kui poisid võivad kõike harrastada. Kas nüüd loo-mulikult tüdrukuid koos poistega näiteks jalgpalli mängima – see on omaette küsimus, aga ma arvan, et sobivad kõik spordialad kõigile.

Mare: Mis spordialadega sa ise oled tegelenud?Andres: Mina olen tegelenud jalgpalliga, korvpalliga, kara-

tega, ujumisega ja praegu käin jõusaalis.Mare: Aga kas tahaksid veel midagi proovida?Andres: No kindlasti tahaks, aga selleks peab tekkima vaba

aega natukene. Hetkel käin jõusaalis ja see võtab minu trenniaja ära.

Mare: Kas on mõni ala, mida sa kindlasti ei sooviks proo-vida?

Andres: Minule isiklikult ei meeldi sellised alad, milles maväga hea ei ole. Näiteks ei oska ma korvpalli män-gida väga hästi, siis mulle seda niivõrd ei meeldi mängida. Loomulikult see on isiklik.

Mare: Selge. Aga mida tähendab, et inimene on heas vaim-ses vormis ja kuidas head vaimset vormi saavutada?

Andres: Hea vaimne vorm ei tähenda just seda, et inimene peab väga tark olema, kõike teadma. Hea vaimne vorm on minu arvates see, et inimene suudab õppida näiteks või noh, kui talle antakse mingi üles-anne, siis ta suudab selle kiiresti lahendada. Ja seda saavutada tuleks vast nii, et lihtsalt ei tohi ennast üle pingutada, tuleb puhata piisavalt palju ja loo-mulikult võib-olla ka tegeleda sellise mõttetööga vahetevahel, aga see ei ole ka nüüd nii tähtis.

Mare: Aga kuidas sa suhtud erinevatesse ergutitesse? Kas sa jood kohvi, teed või energiajooke või tarvitad mingeid muid vahendeid?

Andres: No enne eksamit tuleb ikka ette aeg-ajalt. Kohvi joon ma niisamagi. Aga enne kontrolltööd või eksa-mit tuleb energiajooke ka tihti kasutada selleks, et pikemat õppimist ette võtta.

V I I E S T E E M A

TEKST 13. Töövihiku viies teema, ülesanne 1.

TEKST 14. Õpiku viies teema, ülesanne 2, lk 69.

K U U E S T E E M A

TEKST 15. Töövihiku kuues teema, ülesanne 1.

TEKST 16. Töövihiku kuues teema, ülesanne 2. TEKST 17

Naine: Ma tean, et Eestis on levimas uus harrastus nimega „Geopeitus”? Mida see täpsemalt tähendab?

Mees: Geopeitus on selline huvitav mäng, kus keegi pei-dab kuhugi põnevasse kohta ära niinimetatud aardekasti. Seejärel vaatab ta oma GPS-seadmelt täpsed koordinaadid ja paneb need veebilehele üles. Ja siis võivad kõik soovijad minna seda aaret

otsima ja neil peab muidugi ka olema GPS-seade. Aga see ei ole siiski niisama lihtne, sest tihti antakse ainult umbkaudsed koordinaadid ja sageli asuvad aarded ka raskesti ligipääsetavates kohtades.

Naine: Kuhu aardeid peidetakse?Mees: Eestis peidetakse aardeid igale poole alates Toom-

pea nõlvast Tallinnas kuni üksiku saareni meres. Aare võib olla ka maa-aluses koopas, keset sood, vee all, kõrgel puu otsas, kännu all või kus iganes.

Naine: Kui aare üles leitakse, kas siis võib selle endale võtta?

Mees: Reeglid ütlevad, et siis võib aardest midagi kaasa võtta ja tuleb omalt poolt jälle midagi sinna asemele panna. Kindlasti tuleb oma külastusest kirjutada ka aardekarbis asuvasse logiraamatusse. Samuti tuleb oma külastus registreerida geopeituse veebis. Aare tuleb samasse kohta tagasi panna, et ka teised aardekütid saaksid seda otsida.

Naine: Mida aardesse pannakse?Mees: Need ei pea üldse olema väga väärtuslikud asjad.

Sobivad näiteks pastakad, võtmehoidjad või tege-likult ükskõik mis asjad, kuidas kellegi fantaasia lubab. Mängu eesmärk ei ole mitte kallite auhin-dade saamine. Ainult toiduaineid pole küll soovita-tav aardesse panna, sest muidu leiavad aarde üles kõigepealt loomad.

Naine: Kui kaua Eestis selle alaga juba tegeletakse?Mees: Esimene aare peideti 2001. aastal. Ja sellest ajast

peale tundub populaarsus aina kasvavat.Naine: Kust saab selle mängu kohta täpsemat infot?Mees: Vaata aadressi www.geopeitus.ee

S E I T S M E S T E E M A

TEKST 18. Töövihiku seitsmes teema, ülesanne 1.

TEKST 19

• Sul on vaja vanu ajalehti, kaussi, mikserit, vett, käsna, triik-rauda, tugevamat paberit, käterätti ja raamile tõmmatud õhukest võrku.

• Tee ajalehed väikesteks tükkideks ja leota neid vees. Kõige parem on jätta nad ööpäevaks likku.

• Seejärel purusta lehed peeneks paberimassiks, selleks võid kasutada mikserit.

• Nüüd vala paberisegu võrgule, mis on kausi kohal, aja laiali ja anna talle soovitud kuju.

• Siis tõsta võrk koos paberimassiga ettevaatlikult laialilao-tatud käterätile kuivama.

• Laota paberimassi peale tugevam paberileht ja kuivata pealtpoolt käsnaga ära üleliigne vesi.

• Edasi pööra võrk koos pealelaotatud paberi ja paberimas-siga laual tagurpidi, nii et võrk jääks kõige peale. Eemalda võrk ja laota paberimassi teisele poolele samuti paberi-leht.

• Triigi õrnalt triikrauaga kahe paberilehe vahel olevat paberimassi, kuni see kuivab.

• Kui tahad valmistada huvitavamat paberit, lisa paberi-massile kuivatatud taimelehekesi, mis jäävad kuivamisel paberi sisse.

134


135


K A H E K S A S T E E M A

TEKST 20. Töövihiku kaheksas teema, ülesanne 2.

TEKST 21. Töövihiku kaheksas teema, ülesanne 3.

TEKST 22

See lugu juhtus juba natuke aega tagasi. Õppisin tol ajal veel kutsekoolis ja elasin oma onu juures Tallinnas. Onul oli suur maja – kahekorruseline ja tol ajal elasime seal ainult mina ja onu kahekesi. Minul oli teisel korrusel oma tuba ja onul oli ka oma tuba, kus ta magas ja selle toa uks käis lukku, siis kui onu kodus ei olnud. Ja kui ta oli kodus, siis olid ukse võtmed alati uksel väljaspool ees. Räägin seda sellepärast, et minu onu töötas bussijuhina ja mõni päev läks ta tööle juba hommikul kell neli ja teine kord tuli koju õhtul kell kaks, see tähendab öösel kell kaks. Ja siis ma olin alati harjunud vaatama, kas võtmed on onu toa ukse ees või ei ole, et siis ma tean, kas ta on kodus või ei ole.

Aga ükskord laupäeval sõitsin mina koos sõpradega Pär-nusse ja tulin tagasi Tallinnasse umbes kell neli või viis öösel. Mind toodi autoga onu maja ette, auto sõitis ära ja ma läksin koju. Ma olin juba üsna väsinud ja unine, läksin trepist üles teisele korrusele ja harjumusest vaatasin kohe, et onu toa ukse taga võtmeid ei paista, järelikult on ta juba tööle läinud. Siis keerasin oma toa ukse lukust lahti ja astusin sisse. Ja kuigi ma olin üsna unine ja väsinud, ehmatasin ma kohe ennast ärkvele. Sellepärast, et minu tuba oli täielikult segi pööra-tud. Kõik asjad olid kappidest välja tõmmatud ja vedelesid põrandal. Ma sain kohe aru, et midagi kahtlast on toimunud, et need on nüüd olnud vist vargad. Aga ma ei jõudnud seda mõtet veel lõpuni mõeldagi, kui kuulsin ukse taga samme. Ja sammud tulid onu toast välja ja läksid trepist alla. Ma mõtle-sin, et see on nüüd varas, kes praegu lahkub. Ja ilmselt selle-pärast et ma olin väsinud ja unine, ma isegi ei hakanud väga kartma, vaid läksin ka toast välja ja mõtlesin, et lähen vargale järele ja kui ta väljub välisuksest, siis vaatan ja püüan meelde jätta, milline ta välja näeb. Aga kui mina hakkasin trepist alla minema, siis samal ajal hakkasid alt sammud üles tulema. Ja nüüd ma juba ehmusin tõsiselt, sest arvasin, et varas tuleb tagasi. Aga sammud tulid lähemale ja siis ma nägin, et see on minu onu, kes oli samamoodi ehmunud, nähes mind.

TEKST 23

Ja mis siis oli juhtunud? Selgus, et onu oli tegelikult olnud kodus ja oma toas maganud. Läbi une ta isegi kuulis, et keegi tuli trepist üles, aga ta arvas, et see olen mina, kes tuleb öösel koju, ja magas edasi. Aga varas nägi ka võtmeid ja sai aru, et seal toas on keegi sees. Ta keeras ukse lukku, et see inimene ei pääseks välja, ja toimetas siis rahulikult teistes tubades. Ja pani endale meeldivad asjad kotti. Aga kotid olid siis pärast üsna suured ja rasked ja kui ta hakkas ära minema, ei jõudnud ta neid kanda, vaid vedas enda järel. Ja selle vedamise hääle peale ärkas onu üles ja mõtles, et see olen mina, kes toimetab. Ja nüüd ta tahtis tulla oma toast välja vaatama, mis lõppude lõpuks lahti on, mis keset ööd toimub. Aga ta ei saanud uksest välja, sest uks oli ju lukus. Nüüd sai ta aru, et see ei ole mina ja et toimumas on midagi hoopis hullemat. Esimene mõte oli tal olnud hüpata teiselt korruselt alla, mida ta õnneks ei teinud, vaid proovis siiski ust lahti murda ja natukese aja pärast see tal ka õnnestus. Aga varas oli selleks ajaks juba lahkunud maja

tagaukse kaudu. Onu läks oma tuppa tagasi ja mõtles, mis edasi teha. Ja siis aga kuulis ta, et keegi tuleb tagasi, tuleb trepist üles, ja mõtles, et see on nüüd varas, kes tuleb veel midagi varastama. Ja ta otsustas varga kinni püüda. Aga siis selgus, et see olen tegelikult hoopis mina. Nii et siis onu pidas mind vargaks. Ja mina pidasin onu vargaks. Aga tegelik varas oli juba lahkunud. Ja nii see lugu sellel hetkel lõppes. Hommikul teatasime asjast politseisse. Ja arutasime omavahel, et tegelikult oli ilm-selt väga hea, et me vargaga ei kohtunud, sest see oleks võinud olla üsna ohtlik.

Ja õnneks umbes paari kuu pärast politseil õnnestus see varas isegi tabada.

Ü H E K S A S T E E M A

TEKST 24

Eile kella 15 paiku jõudis Eestisse tagasi saatjaga varus-tatud must-toonekurg Jaak. Jaak oli oma kodupaigast Tartumaal Laeva metskonnast eemal olnud üle kaheksa kuu. Toonekurg talvitus Põhja-Etioopias, kust ta hakkas tagasi lendama 14. märtsil ja kodutee võttis aega ligi kuu. Talvitusalalt Laeva metskonda on otse tulles 5200 kilomeetrit, Jaagu tegelik lend oli aga palju pikem. Jaak osaleb rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on välja selgitada erinevates Euroopa osades pesitsevate must-toonekurgede rändeteed ja talvitusalad. TEKST 25

Laupäeval nägid Eero ja Klea Varbola linnuse lähe-dal seenel käies umbes 20 meetri kaugusel üleni halli umbes 2,5 meetri pikkust olendit. Olend seisis küljega nende poole, terava tipuga kapuuts peas. Kui inimesed olendit nägid ja Klea hirmust karjatas, kadus kuju kiiresti põõsaste taha. Kui Eero teda seejärel otsima läks, puss käes, ei olnud olendist enam jälgegi. Praegu ei tunne Eero mingit hirmu, Klea aga on ikka veel endast väljas. Üleloomulikke asju uurinud psühholoog ütleb, et selli-seid kogusid on metsas varemgi nähtud. Tema arvates oli tegemist haldja, trolli või päkapikuga.

TEKST 26

Tartu liikumispuudega inimeste klubi Händikäp 12 lii-get külastas nädalavahetusel Tallinna vahipataljoni. Kõigepealt tutvustati külalistele, kuidas nelja minutiga sõdurivoodit tehakse. Seejärel pakuti tartlastele korra-likku kolmekäigulist sõdurilõunat: borši, keedetud kala ja karamellkisselli. Edasi liiguti pataljoni territooriumil ringi, kuulati ajateenijate rivilaulu, vaadati arestimaja, köögiviljapeenraid, tutvuti relvade ja vormiriietega, kuulati loengut. Kaitseväelased arvasid, et ka liikumis-puudega inimesed saavad vajaduse korral kaitseväge abistada: näiteks kannatanule arstiabi või süüa anda ning infot edastada.

TEKST 27

Kuninganna saabus Tallinna Riiast. Peale tervitustsere-mooniat kohtus kuninganna president Ilvesega Kadrioru lossis, kus vahetati ka kingitusi ja aumärke. Veel külastas

136


Elizabeth II kunstimuuseumi Kumu, viibis vastuvõtul Briti saat-konnas ning riiklikul õhtusöögil Mustpeade majas. Järgmisel päeval kohtus kuninganna rahvaga Raekoja platsil, kus toimus vabaõhukontsert „Eesti laulab”. Kuninganna lahkus Tallinnast lõuna ajal. Suurbritannia riigipea külastas Eestit esmakordselt ning visiit rõhutas kahe riigi vahelisi pikaajalisi ja tihedaid side-meid.

TEKST 28

President Toomas Hendrik Ilves viibis eile töövisiidil Ida-Viru-maal. Ta esines loenguga Narva Humanitaargümnaasiumi kodanikuõpetuse tunnis. President sõnas, et Ida-Virumaa on Eesti üks harituim ja kiiremini arenev maakond. Samuti rõhu-tas president, et kohalikud mitte-eestlased ei pea tundma end Eestis võõrana. Ta ütles, et kuigi Ida-Virumaal on eestlasi ainult 14 protsenti, on 73 protsendil kuni 15aastastest noor-test Eesti kodakondsus ja Eesti pass. President rõhutas ka hea hariduse ja keeleoskuse tähtsust ning kutsus õpilasi olema poliitiliselt aktiivsed, kandideerima valimistel ja ise ka kind-lasti valima minema. Loengu lõpus vastas president noorte arvukatele küsimustele.

TEKST 29

1. Kuidas saan kasutada suhtlus.ee teenust?

Suhtlus.ee on tasuta e-posti teenus, mis võimaldab igal Eesti internetikasutajal luua endale e-posti aadressi kujul

[email protected].

Kasutaja posti hoitakse suhtlus.ee serveris, millele kasutaja võib mis tahes internetiühendusega arvutist juurde pääseda.

2. Miks minu nime muudeti – minu nimi on Kärt Õueäär, aga e-posti aadressis on see Kart Oueaar?

Meiliaadressis ei saa kasutada täpitähti. Interneti ja elekt-ronposti mõtlesid omal ajal välja ameeriklased, kes ei tunne Ä-d ega Õ-d. Seepärast satub valdav enamus e-posti käsit-lemiseks mõeldud programmidest segadusse, kui aadressis mõni “täpitäht” on. Suhtlus.ee võtab lihtsalt täpid maha. Ärge solvuge, kui Teie nime veidi moonutatakse – vähemasti saate oma kirjad kindlalt kätte.

3. Miks mulle saadetud kirjad enam kohale ei jõua?Kõvaketta maht on lõplik suurus. Nii ka meie serveri puhul. Seetõttu on meie postkastide suurus piiratud 10 megabai-diga. Kui kirjad enam kohale ei jõua, tasuks osa vanast postist ära kustutada või mõnda teise serverisse edasi saata.

4. Kuidas saan oma parooli muuta?

Minge meie portaali avalehele. Lehe paremas ülanurgas sises-tage oma kasutajanimi ja parool ning vajutage nuppu. Nüüd tekkis vasakusse menüü veergu Teie nimi. Klikkige nupul Sea-ded. Nüüd näete oma personaalseid andmeid, valige Muuda, sisestage uus parool ning vajutage nuppu Salvesta.

Õppekomplekti loomisel on kasutatud autentseid tekste ja fotosid, mis pärinevad järgmistest allikatest:

T e k s t i dEsimene teema. Julia Bomani vastused – 11 küsimust. Naisteleht,

24. 11. 2006; Õige valik – on kasutatud Eesti Televisiooni saatesarja „Õige valik” tutvustavaid materjale portaalis Delfi ja ajakirjas Nädal. Teine teema. Filmilemmikud ja lemmikfilmid – Caspar Saar. Stiina. Kolmas teema. Huvitavaid rekordeid – Lasteleht. http://www.lll.ee/faktid.htm; ATV – on kasutatud lehekülje http://www.paap.ee/suvi/atv/ materjale; Milline on „normaalne” autojuht? – Ingmar Kurg. Rutta aeglaselt. Valgus 1977. Neljas teema. Bianca Rannaväli – on kasutatud erinevaid inter-netis ilmunud materjale; Martin Heinmets – on kasutatud erinevaid internetis ilmunud materjale; Tegevused, mida inimesed kardavad –Hea Laps, oktoober 1977; Doping eksamipalaviku korral – Madis Jürgeni artikli „Doping eksamipalaviku korral” põhjal, Eesti Ekspress, 02.06.2005. Viies teema. Test „Kas sulle meeldiks?” – Tiit Saksakulmu järgi. Kuidas otsida tööd. Väike karjääriõpik. Tabasalu 1998; Tervitus Ameerikast! ajakirja Stiina artiklite põhjal; Mida õppida? – Toivo Maimetsa järgi. Einstein ja kukupai. Eesti Päevaleht online. 10.12.2005. Kuues teema. Harjumaa – Avasta Eesti. http://www.goestonia.ee/index.php?y=6 järgi; Ida-Virumaa – Avasta Eesti. http://www.goestonia.ee/index.php?y=6 järgi; Laupäeval Metallicaga – http://marilux.wordpress.com/2006/06/ järgi; Kuidas teha paberit? – internetimaterjalide põhjal; Geopeitus – http://www.geopeitus.ee/ järgi; Saage tuttavaks – Jalgpallihaigla! – http://www.jalgpallihaigla.ee/?id=38&keel=ee&PHPSESSID=34153a425ac03f04fc1e29e845037ccf järgi. Seitsmes teema. Pesemata aken on puhas – Priit Pulleritsu järgi. Kasulikke leiutisi lähiaegadeks. Postimees 2000; Buss sõidab ilma juhita – Priit Pulleritsu järgi. Kasulikke leiutisi lähi-aegadeks. Postimees 2000; Varem nägemata jope – Tarieli Koppeli järgi. Eesti Ekspress Homme. Ülihomme, veebruar 2006; Lakke paigaldamata lambid – Tarieli Koppeli järgi. Eesti Ekspress Homme. Ülihomme, veeb-ruar 2006; Mina ja mood – internetimaterjalide põhjal. Kaheksas teema. Hädaabinumber 112 – http://www.rescue.ee/index.php?page=98 järgi; Rumalad kuriteod – Risto Berendseni järgi. Eesti Päevaleht, 09.06.2003 ja 27.11. 2003; Tuletõrjevõistlus – Vivika Veski järgi. Plahvatus bensiinijaamas. http://64.233.183.104/search?q=cache:NXlMs37UQd4J:www.mail.ee/%3Fdo%3Dhelp+Meiliaadressis+ei+saa+kasutada+t%C3%A4pit%C3%A4hti.&hl=et&ct=clnk&cd=2 järgi. Üheksas teema. Must-toonekurg Jaak jõudis Eestisse – Artikli „Toonekured Jaak ja Tooni on teel Eestisse” järgi. Postimees.ee, 20.03.2006; Salapärane kuju käis Varbola linnuse juures – Artikli „Tont, haldjas, kummitus või ufo” järgi. SL Õhtuleht, 06.09.2004; Puudega inimesed käisid kaitseväega tutvumas – Helen Eelrand „Ratas-toolirahvas tuli kaitsetahet tõestama” järgi. Eesti Päevaleht online, 24.08.2002; Tallinnas käis riigivisiidil Suurbritannia kuninganna Elizabeth II – Artikli „Kuninganna viibib pidulikul õhtusöögil” järgi. Eesti Päeva-leht online, 19.10.2006; President käis töövisiidil Ida-Virumaal – „Vaba-riigi president esines loenguga Narva Humanitaargümnaasiumis” järgi http://www.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=84288; Kuidas kaitsta arvutit ja selles olevat infot – internetimaterjalide põhjal; Internetisõltlase tunnused – internetimaterjalide põhjal; Kadrina võrgupeol rekordarv arvutihuvilisi – Tõnn Siku järgi. Noorhäkkerid andsid võrgupeol pasunasse. Virumaa Teataja, 02.07.2003.

FotodEsimene teema. Julia Boman – ETV; Maris – Maris Kadakas; Alberto

– Helena Metslang. Teine teema. Hendrik Sal-Saller – ETV. Neljas teema. Seikluspark – http://www.nommeseikluspark.ee/talv/Tere.php. Andres – Andres Kaalep. Viies teema. Eda-Ines Etti – ETV. Kuues teema. Soomaa matkad – http://www.soomaa.com; Miniloomaaed – Raja talu miniloomad. http://www.miniloomad.ee/; Metsavenna talu – http://www.metsavennatalu.ee/; Palmse mõis; Leigo järvemuusikafestival. Seitsmes teema. Jope – Tarieli Koppeli järgi. Eesti Ekspress Homme. Ülihomme, veebruar 2006; Lamp – Tarieli Koppeli järgi. Eesti Ekspress Homme. Ülihomme, veebruar 2006. Üheksas teema. Ratastoolis noor-mees – Pille-Riin Pregel.

Suur tänu kõigile, kes on lubanud lahkelt oma loomingut kasutada! Autentsete tekstide ja fotode autorite leidmiseks on tehtud kõik jõupin-gutused. Kui vaatamata sellele, ei ole mõne autoriga õnnestunud kon-takti saada, palume tal kirjastusega ühendust võtta.

Documents

Eesti keele õpik - integratsioon.ee · mustele. 1. Üks rääkija ütleb, et elab Eesti kõige suuremas linnas, mis ei ole Tallinn. Mis linnas ta elab ja kui-das oma vastust põhjendab?