Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel

Kätlin HalopKristin RohtaruMargot JakobsonBirgit-Karolin Niilson

1970. aastadAlgasid optimistlikult

II poolel seisak ENSV kultuurielus – nn stagnatsiooniaastad

Piiratakse poliitilisi vabadusi, karmistub tsensuur, väliskirjandust tõlgitakse vähem

Pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne

Suurenev mitmekesisus nii teemade, kujutusviiside kui ka autorite osas

Olulisim tähtsus proosal - ajaloo-ainelised ja filosoofilise kallakuga (Jaan Kross)

Oluline koht metafooridel

Kirjandusväljaanded ja kirjastamisvõimalused keerukamas seisus

1978. hakkab ilmuma venekeelne kirjandusajakiri „Tallinn”

70ndate lõpus algab uus venestuslaine – eesti rahvuslik kultuur tõmbub kaitseasendisse

Esitrükke proosas keskmiselt 24-25 raamatut aastas, luules 20-21, lastekirjanduses 27-28, lisaks ka mõned näidendid

Kirjastamisel muututakse leplikumaks ajaviitekirjanduse suhtes

Sageneb eesti väärtkirjanduse tõlkimine võõrkeeltesse

Kirjanduslikud institutsioonid säilitavad veidi enam vabadust (ENSV Kirjanike Liit)

Kirjanike Liidu juurde loodud noorte autorite koondiste (NAK-id) tähtsus suureneb

„Noorte kirjandussündmus ‘76” tulemusena ilmuvad kogumikud „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi” ja „Noori autoreid ‘77”

Juhan Smuuli nimeline aastapreemialuulekassette asendavad 1970. ja 1980.

aastatel ühtses kujunduses debüütkogude sarjad.

Pagulaskirjandus väheneb mahult, uusi debüüte ei ole, autorkond vananeb

Ainestik ja peateemadAjalooproosa eksistentsiaalse

suunitlusega (Jaan Krossi, Mats Traat, Vladimir Beekman)

Kaasaeg jõudis lugejateni olustikulises täpsuses (Teet Kallas, Raimond Kaugver)

satiiriliselt (Enn Vetemaa)filosoofilisena (Arvo Valton, Mati Unt,

Mihkel Mutt)

poeetilisena (Viivi Luik, Lilli Promet)

Peateemadeks mõtisklus inimesest, eriti tema vahekorrad oma aja ja minevikuga

Rahvusliku identiteedi ja mälu küsimusedTähelepanu „ebapoeetilistel” ainealadel

ja motiividel – nt argielu pisiasjadAjaloo-ainelised dokumentaaljutustused

(L. Meri “Hõbevalge”)

Kujutati II maailmasõja sündmusi (Kuusberg “Üks öö”, Ülo Tuulik “Sõja jalus”, Juhan Peegel “Ma langesin esimesel sõjasuvel’’)

Palju kirjutati kirjanduslikke esseesid (J. Kross “Vahelugemised”, H. Runnel “Ja hõbedat-kulda...”)

Stagnaaegne luule Keskseteks nimedeks Juhan Viiding, Hando

Runnel, Doris KarevaSotsiaalne surve suurendab varjatud

rahvuslikku vastupanu (ridadevahelised sõnumid)

Tekib undergroundluuleTekstid levivad käsikirjaliselt , veelgi

sagedamini suuliseltPunkalulu tekstidest kujuneb punkluule (Tõnu

Trubetsky, Merca)Luule kõrgtaset määrasid vanema

põlvkonna autorid - uudiskogud Merilaasilt („Antud ja Võetud”) ja Alverilt („Korallid Emajões”)

Draama70.aastate näitekirjanduse kunstiline

tase küllaltki kõrgeKeskme moodustavad Enn Vetemaa, Rein

Saluri, Vaino Vahingu, Mati Undi näidendid

1980 lahvatavad venestussurve mõjul teravnenud rahvuslikud pinged noorterahutustes

Teatri tähtsaim ülesanne vaimne vastupanu võõrale võimule

80. aastate peateemaks ajalugu Mikk Mikiver („Pilvede värvid”, „Vaikuse

vallamaja”, „Minek”

1980. aastadÜhiskonna pingete vallandumineStiihilised noorterahutused sügisel40 kultuuritegelase ühiskiri, milles

avaldati muret eesti keele saatuse pärastAega iseloomustav kirjanduslik tegu –

Andrus Rõugu luuletus “Silmades taevas ja meri,” mille esitähed moodustavad “sini-must-valge”

Käivitatakse “Loomingu Raamatukogus” noorte loomingut koondav almanahhide sari “Sõna”

1980. aastatel tegutseb TRÜ-s luuleteater “Valhalla”

1982. aastal luuakse Helsingis Friedebert Tuglase Selts

1980. aastate pagulaskirjanduses ja –kriitikas ilmneb juba enam tagasivaatavat ja lõpetavat meeleolu

Iseloomulikud on B. Kangro sel ajal valminud tööd

20. sajandi eesti kirjanduse põhitraditsioonide valitsemisaeg jõuab üldisemaltki kokkuvõteteni

Kangro avaldab paguluses teosed “Arbujad” (1981) ja “Arbujate kaasaeg” (1983)

Kodumaal ilmuvad samal ajal Merilaasi ja Alveri viimased uudiskogud

Arbujate kirjandusjärk on kokku võtmas oma tähendusi ja loomas tulevikuks juba uusi maailmu

Seisakuaja proosa: 1980. aastadKriitilistes toonides mõttevahetus proosa üle ja

olmekirjanduse laineOlmeproosa kanaliseerib rahulolematust elu

korraldamatusegaKriitikas kurdetakse proosa üldise halluse ja

lõtvuse üle, mis peletavat lugejaid, ent olmekirjandus kui kompensatoorne võltsalternatiiv mõistetakse hukka

Pettumiste ja ootuste aegKirjandus liigub üle kümnendipiiri suurte

muutusteta Optimistid nimetavad olukorda küpsuseks,

pessimistid seisakuks

Tõdetakse , et proosas leidub kõike, kuid põhisuundumuste väljatoomine ei ole võimalik

Mati Unt leiab, et kirjanduses pole liikumist: “Pole jõge, vaid vihm, mis matab silmapiiri uttu”

Proosaraamatuid ilmub aastas kolmekümne ringis, kuid debüüte on väga vähe

Tähelepanuväärsed proosas üksnes Mihkel Mutt ja Ann Must 1980. aastal ja Ülo Mattheus 1981. aastal

Proosasse pöördub küll mitu luuletajat, aga see ei leevenda muret uute jõudude juurdevoolu vähenemise pärast

Realistlik ajaviiteline jutukirjandus ehk olmekirjandus meelitab lugejaid enim, sest pakub võimalust end kellegagi samastada

Tegelasteks n-ö inimesed kõrvaltänavastKindla alguse, arengu ja lõpuga luguOlmeproosa järgib vanu realistlikke

konventsiooneKogenud autorite kõrval kirjutavad ka

juhukatsetajad, muuseas ajakirjanikudEnamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid

leidub ka vaateid minevikkuEriti populaarseks osutub Silver Anniko

romaan “Rusikad” (1979)Olmekirjanduse esindusautor on Raimond

Kaugver

1980. aastate proosa väljapaistvamad teosed kirjutatakse modernismi ja realismi sünteesivas kui postmodernistlikus laadis

Sotsiaalne mäluteraapia saab proosa üheks tähtsaks funktsiooniks

Valgustatakse Eesti lähiminevikku, tollast mentaliteeti ja atmosfääri

Missiooniks okupatsiooni, sõja ja stalinismi ängistustest väljakirjutamine

Minevikumaailma kujutatakse realistlikunaLugejail avaneb võimalus minna kurja

minevikku, mida avalikus sfääris sunniti unustama

Äratundmist ja samastumist võimaldavad teosed, mille aineseks elu Nõukogude Eestis

Neisse on kirjutatud metafüüsilist sümboolikat

Tekstide tähendusruumis suured eksistentsi küsimused (olevikus peidab end igavik)

Varjatud vastupanu dramaturgia: 1980. aastad1970/80-ndate aastate vahetusel ei toimu

teatri ega draama arengurütmis suuri muutusi

Aastas ilmub jätkuvalt 10-11 uut näidendit1980. aasta on aga erakordselt draamarikas

– 23 tekstiMõningased ümberpaiknemised

autorkonnas: Vetemaa taandub, Jaan Kruusvall tõuseb esile

Merle Karusoo lavastajadramaturgia elevusTema sotsioloogiline teater läheneb kaasaja

ühiskonnale uurimuslikult

Oluliseim muutus näitekirjanduses on endisest tugevam seostumine ühiskondliku situatsiooniga

Lavapublitsistika plahvatuslik esilekerkimine 1980. aastate algul

Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooneAjakirjanikud hakkavad kirjutama näidendeid

majandussüsteemi puudustest, maaelu allakäigust, korruptsioonist ja spekulatsioonist

Tegu on žurnalistlike tarbetekstidega, täites avalikustamise tähtsat ülesannet

Lavapublitsistika esindusteoseks Valter Udami diskussioonidraama “Vastutus,” vene nn tootmisteemalise draama eesti variant (1985)

Eesti kirjandus 1980. II poolel1985 uuenduskurss, mis vabastas

kirjanduseIlmuvad varem avaldamata teosedTeoste fookuses eeskätt:-Suur Isamaasõda-küüditamise-Eestist põgenemine välismaale 1944.aastal-Siberi vangilaagrite kogemus

-Heino Kiige,,Maria Siberimaal’’ (tähistas uue ajastu algust, sõnavabaduse jõudmist ENSVsse1988)-Arvo Valtoni ,,Masendus ja lootus’’(1989)-Raimond Kaugveri ,,Kirjad Laagrist’’(1989)

Au sees varem mahavaikitud eksiilkirjanikud

1986.aastast Eesti ajakirjanduses avameelsed ühiskonnaalased sõnavõtud

Karl Ristikivi kortermuuseum - pagulaskirjanduse keskus

Rahvusliku ühtsustunde tipnemine(Balti kett, laulev revolutsioon)

Ajakiri ,,Vikerkaar’’(1986)Toimetaja Rein VeidemannEsialgu reklaamib end noorte

kirjandusväljaandenaHiljem ajakirja haar üldkultuurilisemSuudetakse hoida kirjanduslik ja

poliitiline materjal tasakaalusEesmärk ehitada sild 1960ndate

aastate “Nooruse” traditsioonide ja eri kirjanduslike põlvkondade vahele

Ajakiri ,, Akadeemia’’ (1989)Peatoimetaja Ain KaalepTeadusliku kallakuga tekstidAvaldatakse nii originaalkäsitlusi kui

tõlkeid kirjandusteooria ja filosoofia võtmetekstidest

Vähemal määral ilukirjandustekstid

LuuleKõige kiiremini reageerib võimaluste

avardumisele luule1980ndatel traditsiooniline luulesuund

– rahvuslik, eestipärane, väljendab soovi püsida

1983 – 1996 luule jaoks soositud aegTähelepanuväärsed debüütkogud

Esimest korda nn Euroopa-teema(kujutab eestlast Euroopa kultuuriruumis)

- nt Tõnu Õnnepalu = Emil Tode “Piiririik” - Priidu Beier, Kalev keskküla, Indrek Hirv, Hasso Krull, Tõnu Õnnepalu,,Siuru’’-aegne keeleuuenduslik stiildebuteerivad Karl Martin Sinijärv ja

Sven Kivisildnik ning teised nooremad autorid

Luulekassettide väljaandmine1980. lõpul sotsiaalne tähendus

ProosaKümnendivahetusel domineerib

vanem põlvkond: Mati Unt, Toomas Raudam, Nikolai Baturin jt.

Madis Kõivu ja Vaino Vahingu ,,Endspiel.Laskumine orgu’’(1988)

Ülo Matteuse romaan,,Kuma’’(1989)Ilmar Talve

romaan,,Maapagu.Sebastian Alkmani ülestähendusi aastaist 1906-1917’’ I-II

KirjandusrühmitusedLevivad taastamisaktsioonid-Õpetatud Eesti Selts(ÕES)-Eesti Kirjanduse Selts(EKS)1988. aastal humanitaarühendus

Wellesto-liikmed: Maimu Berg, Merle Jääger, Doris Kareva, Indrek Hirv, Hasso Krull, Toomas Liiv, Ülo Matteus, Toomas Raudam, Ivar ja Astrid Ivask jne-manifesti kirjutas Doris Kareva

1989 Eesti Kostabi Selts Tartus-kultuuriselts-radikaalsed suundumused-kirjanduslik rühmitus Hiroshall(Kauksi Ülle, Valeria Ränik, Jüri Ehlvest, Sven Kivisildnik, Karl Martin Sinijärv)-esindavad etnosümbolismi-skandaalihõgulised-kultuurileht ,,Kostabi’’1980. lõpul ka mitmed ajutised või siis

,,servapealsed’’ kirjanduslikud sõpruskonnad

Kogu kirjanduses pääseb võimule modernism

modernismi edasiarendused muutuvad avangardsemaks, naljad absurdsemaks, kirjanduslik stiliseeritus rõhutab sageli oma maneersust, näilist lihtsust pakutakse enamasti välja teadliku väljakutsuvusega

Jaan Kruusvall Äratas avalikkuse tähelepanu 60.date

lõpul

Loomingus iseloomulik napisõnalisus

Käsitleb inimest elu ääremaal, otsib inimväärsust.

Juhan Viiding1970.-80. üks andekamaid ja

iseloomulikemaid luuletajaid Kuni 1975. esineb varjunime Jüri Üdi

allTundlik kõige võltsi ja silmakirjaliku

vastu, jaatab kõike inimväärset. Luulet iseloomustab lootusrikkus.

On seda teed, kus käivad tuletoojad, Maatasa tahtnud teha igat pidiKõik sööjad-joojad. Piinajad ja poojad. Ei ole saanud. Tee on teisipidi. [---]

Juhan Viidingu luulekreedo:

Mis on see luuletaja luule? See on ,kui mõtled elule ja millelegi muule.[---]

Mats TraatKassetipõlvkonna värvikamaid

luuletajaidLuulekogud “Küngasmaa”(1964),

“Kaalukoda”(1966), värvikaim teos “Harala elulood”

“Irdinimene”(1967) – käsitleb inimese võõrandumise probleemi

“Tants aurukatla ümber”(1970) – eesti taluelu 20.sajandil

“Pommeri aed” (1973) – kirjeldab koolmeistri tööd nõukogude ajal.

“Puud olid, puud olid hellad velled” (1979) – käsitleb 19.sajandi Eesti elu

“Minge üles mägedele”(1987) – kujutab maaelu

“Inger”(1975) ja “Rippsild”(1980) kirjeldavad linnaelu ja keskenduvad kõlbelistele ja olmelistele küsimustele.

Raimond KaugverEnim trükitud kirjanikKaugver kui rahvakirjanik Tuli avalikkuse ette 1956Teoseid ei saanud esialgu avaldada –

sisu oli inspireeritud vangilaagris veedetud aastatest.

Loomingus keskendub eelkõige kõlbelistele küsimustele.

“Kas ema südant tunned sa?” (1988) Keskendub perekonnaprobleemidele,

räägib isast ja tütrest kes ei tea üksteise olemasolust.

Trükiti 115 000 eksemplari.

“Tee isa juurde”(1987) Keskendub samuti perekonna-

probleemidele. Trükitud 100 000 eksemplari.

“Kirjad laagrist” (1989) Autobiograafilised ja dukomentaalsed

jutustused Vorkuta vangilaagris. Trükitud 80 000 eksemplari.

Doris Kareva Luuletajana jõudis laiema avalikkuseni

1974. aastal ajakirjas NoorusTema loomingut on ilmunud

antoloogiates, ajakirjades ja paljudes võõrkeelsetes kogumikes.

Luule on sügavalt isiklik, käsitleb elu ja surma ning ajalikku ja igavikulist.

Kasutatud kirjandus“Eesti kirjanduslugu” “Eesti kirjandus 12. klassile” Pärt Liashttp://www.estonica.org/et/Kultuur/Kirj

andus/Kirjandus_ja_tardunud_aeg/http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirjan

dus

Aitäh tähelepanu eest!