1

EESTI LÄÄNEMERE TRAALLAEVASTIKU PÜÜGIVÕIMSUSE

ANALÜÜS

Töövõtulepingu nr 3.4-29/85 (sõlmitud Põllumajandusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituudi vahel) lõpparuanne

Vastutav täitja: Markus Vetemaa

Eesti Mereinstituut

Tallinn 2012

2

Sisukord

1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 3 2 Teoreetiline ülevaade: püügivõimsus ja selle kasutamine .............................................................................. 3

2.1 Püügivõimsus ja selle kasutamine: tehniline aspekt ................................................................................ 3 2.2 Püügivõimsus ja selle kasutamine: majanduslik aspekt .......................................................................... 4 2.3 Probleemid seoses püügivõimsuse kontseptsiooni lühiajalisusega ......................................................... 4

2.3.1 Püügivõimsuse seotus kalavaruga ................................................................................................... 4 2.3.2 Püügivõimsuse seotus püügipiirangutega: püügiperiood ja keelualad ............................................ 5 2.3.3 Püügivõimsuse seotus püügipiirangutega: kvoodid ........................................................................ 5

2.4 Optimaalne püügivõimsus ja ülemäärane püügivõimsus ........................................................................ 6 3 Uuringus kasutatud püügivõimsuse hindamise metoodikad ........................................................................... 6

3.1 DEA (Data Envelopment Analysis) meetodil põhinev lähenemine ........................................................ 6 3.2 Keskmistel päevasaakidel ja maksimaalsel püügipäevade arvul põhinev lähenemine ............................ 7 3.3 Tehniline indikaator ................................................................................................................................ 7

4 Eesti kalalaevastik vastavalt kalalaevade registri seisule detsember 2011 ...................................................... 7 5 Segmendi 4S1 (Läänemeri, 12 meetrit ja üle selle kalalaevad) püügivõimsuse analüüs 2011. aasta põhjal .. 8

5.1 Ülevaade laevastikust .............................................................................................................................. 8 5.2 Eesti räime ja kilu püügikvoodid ja nende kasutus ............................................................................... 11 5.3 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs tuginedes DEA meetodile ............................ 11

5.3.1 Väikesed traallaevad ..................................................................................................................... 12 5.3.2 Suured traallaevad ......................................................................................................................... 13

5.4 Keskmistel päevasaakidel ja maksimaalsel püügipäevade arvul põhinev traallaevastiku püügivõimsuse analüüs .............................................................................................................................................................. 14 5.5 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse hindamine vastavalt tehnilisele indikaatorile ........... 14 5.6 Kokkuvõte ja järeldused: Eesti Läänemere traallaevastiku optimaalne suurus ..................................... 15

Lisad ..................................................................................................................................................................... 19

3

1 Sissejuhatus Käesolev aruanne on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi tellimustöö (töövõtuleping nr 3.4-29/85) “Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs” lõpparuanne. Uuringu eesmärk vastavalt lähteülesandele on anda ülevaade traallaevastiku olemasolevast püügivõimsusest ning määratleda Läänemere traallaevastiku optimaalne püügivõimsus arvestades kasutada olevaid püügivõimalusi. Eesti Mereinstituut on aastatel 2006 ja 2008 läbi viinud analoogse uuringu. Kuna aga püügivõimsuse kasutamine on ajas muutuv suurus, mis sõltub lisaks laevastiku suurusele veel ka näiteks kalavaru seisundist ja kalavaru jaotamise põhimõtetest ning seadusandlikest aktidest, siis varasemate uuringute tulemused on tänaseks mõnevõrra aegunud. Selleks et teha võimalikult objektiivseid püügivõimsuse reguleerimise otsuseid 2012. aastal, tuleb kasutada kõige värskemaid laevastiku ning püügiandmeid. Samas on osa eelmistes aruannetes toodud informatsioonist endiselt kasutatav. Selline on eelkõige metoodiline osa, mis selgitab püügivõimsuse ja selle kasutamise arvutamisega seotud teoreetilisi aspekte. Aruandes antakse esmalt lühike teoreetiline ülevaade püügivõimsusest, püügivõimsuse hindamise meetoditest ja sellega seonduvatest probleemidest Eestis. Seejärel esitatakse analüüsi tulemused väikeste ja suurte traallaevade lõikes aastal 2011, millele järgneb lõpphinnang traallaevastiku optimaalne suuruse osas.

2 Teoreetiline ülevaade: püügivõimsus ja selle kasutamine

2.1 Püügivõimsus ja selle kasutamine: tehniline aspekt Püügivõimsus (ingl. fishing capacity, kasutatakse ka capacity output) näitab laeva või laevastiku võimekust püüda saaki. Püügivõimsust võib väljendada mingisuguse maksimaalse saagikogusena (väljundina), mida laev või laevastik suudab ajaühikus (näiteks püügihooaeg või aasta) produtseerida juhul kui ta on kasutatud maksimaalsel võimalikul moel. Püügivõimsus võtab lisaks laevale (laevastikule) arvesse ka kõiki teisi (valdavalt limiteerivaid) faktoreid: bioloogilist varu, kasutada olevat tehnoloogiat (näiteks kajaloodid) ja püügiregulatsioone. Püügivõimsuse kasutamine (ingl. capacity utilization) on tegeliku väljundi ehk tegelikult püütud saagi ja maksimaalse võimaliku väljundi (saagi) suhe. Euroopa Liidu kalanduses üks enam kasutatav teoreetiline materjal: “FAO FISHERIES TECHNICAL PAPER 445, Measuring Capacity in Fisheries” (Pascoe & Greboval 2003) toonitab eriti, et nii püügivõimsust kui selle kasutamist saab analüüsida vaid lühikeses ajaperioodis vaadelduna. Selle põhjuseks on asjaolu, et mingi kindlate tehniliste näitajatega laevastiku (väljendatuna näiteks laevade arvus, summaarses võimsuses ja mahutavuses) püügivõimsus muutub paratamatult juhul kui muutub oluliselt kalavaru seisund.

4

2.2 Püügivõimsus ja selle kasutamine: majanduslik aspekt Kalanduse puhul on tegu majandusharuga. Majanduses on aga keskseks ja esmatähtsaks sellised mõisted nagu kapital ja selle kasutamise tulusus. Nii kasutataksegi vahel – eeskätt majandusteadlaste poolt – püügivõimsuse majanduslikku lähenemist. Selle alusel mõõdetakse laevastiku suurust selle hinnana, akumuleeritud kapitalina (ingl. capital stock). Sünonüümina sellele kasutab Euroopa Liidu kalandusandmete kogumise programm (ingl. Data Collection Regulation 1543/2000) ja sellele järgnenud aktid mõisteid investeeritud kapital (ingl. invested capital). Paralleelselt püügivõimsuse kasutamisele on siis võimalik rääkida ka mõistest kapitali kasutamine (ingl. capital utilization). Niisugune kontseptsioon võimaldab paremini rääkida teistest püügiettevõtete toimimise jaoks olulistest näitajatest nagu amortisatsioon (laevastikku investeeritud kapital “kulub”, s.t. väheneb seoses laevastiku vananemisega) ja võtta arvesse kapitali miinimumtulusust, intressi (ingl. interest). Viimane kontseptsioon tähendab seda, et kui näiteks panka deponeeritud raha toodab kindlat intressi, siis peaks laevastikku investeeritud raha tootma rohkem. Kui laevastikku investeeritud kapitali tulusus on näiteks 2,5% aastas ja pangas on võimalik saada 3%, siis on ju puhtalt finantsiliselt lähenedes mõistlik laevad müüa ja raha panka paigutada. Kuigi see lähenemine ei võta arvesse paljusid teisi asjaolusid, rakendatakse laevastiku tasuvuse arvutamise juures siiski sellist loogikat, et laevastiku kasumi (ingl net profit) arvutamisel lahutatakse tuludest ka intress (ingl. imputed interest), mitte ainult püügiga seotud kulud. 2.3 Probleemid seoses püügivõimsuse kontseptsiooni lühiajalisusega

2.3.1 Püügivõimsuse seotus kalavaruga Püügivõimsust ja püügivõimsuse kasutamist saab arvuliselt määrata vaid lühikeses perspektiivis. See tähendab, et kui mingi meetodi kasutamise tulemusena on välja arvutatud püügivõimsus mingiks aastaks – näiteks Eesti traallaevastiku püügivõimsus aastal 2010, siis on võimalik selle alusel järeldusi teha püügivõimsuse kasutamise kohta vaid samal või järgmisel aastal (kuna statistika laekub täisaastate kaupa ei ole reaalselt võimalik analüüsida jooksva majandusaasta püügivõimsuse kasutamist). Püügivõimsuse kasutamine on siis loomulikult 2010 aastal tegelikult püütud saagi ja teoreetiliselt võimaliku saagi suhe. Oletagem, et teoreetiliselt arvutatud maksimaalne saak, mida oleks saadud laevade maksimaalsel kasutamisel, on 100000 tonni. Kui tegelikult püüti 70000 tonni, siis kasutati püügivõimsust 70% ulatuses. Kujutlegem nüüd, et aastaks 2011 ei olnud laevastik muutunud ja samad laevad püüdsid 60000 tonni kala. Ekslik on väita, nagu oleks laevastiku püügivõimuse kasutamine langenud 70-lt protsendilt 60-le. Loomulikult võib see nii ka olla, ent nõnda ei saa väita enne kui on põhjalikult analüüsitud varu seisu. Väga võimalik, et varu olukord oli aastaga halvenenud ja seetõttu oli kala raskem püüda. Sellisel juhul polnud püügivõimsuse kasutamine ilmselt kuigi oluliselt muutunud. Samuti on võimalik vastupidine: kalavaru olukord oli paranenud, saagikus tõusis ja siis võis püügivõimsuse kasutamine olla isegi veel väiksem kui 60%. Niisiis, kui on oluline teada saada püügivõimsuse kasutamine uuel aastal, tuleb taas kõigepealt arvutada välja püügivõimsus.

5

2.3.2 Püügivõimsuse seotus püügipiirangutega: püügiperiood ja keelualad Eelpool väideti, et püügivõimsust saab väljendada mingisuguse maksimaalse saagi kogusena, mida laev või laevastik suudab mingis ajaühikus maksimaalselt produtseerida. Niisiis on püügivõimsuse arvutamise üheks sisendiks ajaühik. Kui räägime näiteks aastast, siis ei ole õige arvutuste tegemisel eeldada, et laevad võiksid püüda 365 päeva aastas. On selge, et kõik laevad peavad vähemalt mõne päeva kulutama jooksvaks remondiks ja hoolduseks. Veelgi selgem on see, et vähemalt Eesti kliimavööndis on mõned päevad püügiks sobimatud tormide või halbade jääolude tõttu. Selle mure lahendamiseks lähtutakse maksimaalse võimaliku püügipäevade arvu teadasaamiseks tavaliselt nendest laevadest, mis vaadeldaval aastal kõige enam päevi püüdsid. Lihtsustatult öeldes on laevastikule laiendatav maksimaalne võimalik püügipäevade arv mingil aastal võrdne sellel aastal kõige rohkem püügil olnud laeva püügipäevade arvuga. Aastal 2007 kasutasid kõige enam püügipäevi suurtest traallaevadest ”Pärispea” (184 päeva) ja väikestest traallaevadest ”Räim-5” (125 päeva). Aastal 2011 aga vastavalt laevad ”Mars-1” (166 päeva) ning ”Räim-6” (90 päeva), seega märksa vähem. Püügipäevade arvuga seoses kerkib aga üles veel üks probleem: kalanduses kasutatakse üsna sageli ajalisi püügikeelde. Nende eesmärgiks on mitte lubada püüki näiteks siis, kui see on kalavarule kõige kahjulikum (tüüpiliselt kudeaeg ja sellele eelnev periood) või siis kui saagi riknemise oht on suurim (suvel sooja veega). Eestis on näiteks mõnel varasemal aastal kehtinud suvine traalpüügikeeld, kus erandina lubati püügile vaid väikeseid traale. Pole kahtlust, et selline püügikeeld oli traallaevastiku püügivõimsust oluliselt mõjutav tegur. Kuigi suvise saagi kvaliteet on madalam, sobiks see siiski kasutamiseks näiteks kalajahu toorainena. Keelu tingimustes on laevastiku arvestuslik püügivõimsus väiksem, sest püügivõimsuse kontseptsioon võtab arvesse ka selliseid sisendi piiranguid. Tänapäeval arutletakse üha enam merekaitsealade (ingl. MPA, Marine Protected Areas) kehtestamise vajalikkuse üle. Juhul kui Eesti Läänemere traalpüüki hakkaksid takistama suured merekaitsealad, siis väheneks ka laevastiku püügivõimsus (samas võiks selle muidugi kompenseerida nende tulemusel teoreetiliselt paraneda võiv kalavaru seis). 2.3.3 Püügivõimsuse seotus püügipiirangutega: kvoodid Paljudes riikides on tänapäeval kasutusel püügiõiguse jagamine individuaalsete kvootide näol, mis tähendab, et kõikide püügiühikute (laev või ettevõte) väljund on piiratud lubatud maksimumsaagiga. Niisugusel jaotuspõhimõttel on palju eeliseid, mida ei hakata siinkohal esile tooma. Samas tekitab see ka raskusi. Üheks olulisemaks on asjaolu, et laevaomanikel tekib motivatsioon varjata saake, mis ei mahu nende kvoodi piiresse. Antud uuringu seisukohalt on kvootide teema oluline selles mõttes, et laevade registreeritud saagid võivad olla tegelikest väiksemad ja seega osutub laevastiku tegelik püügivõimsus suuremaks kui näiteks DEA meetodi abil arvutades saadud tulemus. Käesolev uuring võtab siiski eelduseks, et Keskkonnainspektsiooni töö on tõhus ja selliste saakide osakaal on väga väike. Siiski on olemas veel teine probleem. Nimelt on ju võimalik, et ka kõige paremini püüdnud laevad oleksid suuremate kvootide korral rohkem püügipäevi kasutanud ja suuremaid saake saanud. Ka sellisel juhul on arvutuslikult saadud laevastiku püügivõimsus tegelikust madalam (siinkohal tuleb muidugi tõdeda, et püügivõimsuse kontseptsioon arvestabki püügivõimsust kehtivate regulatsioonide raames). Samas võib oletada, et Läänemere suurematel püüdjatel on kvoodid piisavalt suured, et neid ei saa ammendada ühe

6

ega isegi mitte kahe laevaga. Niisiis on loogiline eeldada, et kõige efektiivsemaid laevu kasutatakse siiski nii palju kui võimalik ja nende maksimaalne püügipäevade arv peegeldab üsna hästi maksimaalselt võimalikku. 2.4 Optimaalne püügivõimsus ja ülemäärane püügivõimsus Tehnilisest seisukohast on optimaalne püügivõimsus selline minimaalne laevastiku suurus, mis (arvestades ka bioloogilist varu, püügiregulatsioone jne.) on võimeline ammendama kogu kasutada oleva püügivõimaluse. Nagu eelnevas ülevaates juba mainitud, ei saa seda käsitleda pikas ajaperspektiivis, sest varieeruvad sisendressursid (bioloogiline varu, regulatsioonid, tehnoloogia tase) mõjutavad optimaalse laevastiku suurust. Samuti on selge, et tehnilisest aspektist vaadeldes tuleks laevastikku hoida minimaalselt võimalikust pisut suuremana, sest varu kasvu tõttu suurenenud püügivõimalusele ei ole reeglina võimalik reageerida uute laevade kiiresti kasutusele võtmisega. Juhul kui laevastiku summaarset võimsust ja mahutavust pole aga lubatud suurendada (mis ongi tüüpiline EL-s), siis on laevastiku suurendamine üldse võimatu. Majanduslikus mõttes peetakse optimaalseks sellist fikseeritud kapitali kogust (laevastikku), mis on vajalik, et välja püüda soovitud kalakogus minimaalse hinnaga ja arvestades ka varieeruva kapitali (kütus, inimtööjõud jne.) hulka (Greboval 2003). Kui olemasoleva kapitali hulk on suurem kui optimaalne soovitud väljundi (näiteks TAC) tootmiseks, siis on tegemist liigse püügivõimsusega majanduslikus mõttes. Sellisest laevastikus kõneldakse kui ülekapitaliseerunust (ingl. overcapitalization). Ülemäärase püügivõimsuse mõiste ei arvesta tavaliselt muid prioriteete peale tehniliste ja majanduslike. Samas on Euroopa Liidus aastaid olnud kombeks maaeluviisi (põllumajandus ja kalandus) toetada. Niisiis töötavad mitmed poliitikad (struktuurabi) tegelikult optimaalse püügivõimsuse saavutamisele vastu. Viimastel aastatel on küll üritatud vähendada otsest rahavoolu (toetusi) kalandusse ning asutud senisest jõudsamalt laevastikku vähendama läbi laevade utiliseerimise toetamise. Samas tähendab ka utiliseerimine sageli ikka kalandusse suunatud täiendavaid rahavooge. Käesolev uuring tegeleb vastavalt lähteülesandele siiski vaid tehniliselt optimaalse laevastiku suurusega. 3 Uuringus kasutatud püügivõimsuse hindamise metoodikad 3.1 DEA (Data Envelopment Analysis) meetodil põhinev lähenemine DEA ehk eesti keelde tõlgituna “andmete ümbritsemise analüüs” meetod põhineb matemaatilisel programmeerimisel (Färe et al. 2000). Esimesena esitati see metoodika Charnes et al. (1978) poolt, ent hiljem on meetodit oluliselt arendatud. Kalanduses kasutatakse kõige enam Färe (1984) ja Färe et al. (1989, 1994) DEA meetodit. DEA meetod on leidnud kajastamist samuti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kalanduse tehnilises dokumendis “FAO FISHERIES TECHNICAL PAPER 445, Measuring Capacity in Fisheries”, milles antakse juhiseid püügivõimsuse mõõtmiseks ning hindamiseks (Pascoe & Greboval 2003). DEA kasutab lineaarse programmeerimise meetodeid, et konstrueerida mitteparameetriline piir üle andmete ning võimaldab arvutada iga ühiku efektiivsust mainitud piiri suhtes.

7

Käesolevas töös kasutati produktsioonile ehk väljundile orienteeritud lähenemist, mis annab hinnangu, kui palju on produktsiooni võimalik suurendada antud sisendressursi juures. Hinnangu väärtuste leidmisel kasutati arvutiprogrammi DEAP Version 2.1. Fikseeritud sisendina kasutati laeva mahutavust ja peamasina võimsust ning varieeruva sisendressursina püügipäevade arvu. Produktsiooniks ehk väljundiks oli laeva räime ja kilu summaarne saak. Ainult fikseeritud sisendressursse arvestades saadi hinnang püügiefektiivsusele. Seevastu, kasutades mudelis nii fikseeritud kui ka varieeruvat sisendressursse leiti laevade tehniline efektiivsus. Sarnase suurusega laevade puhul on tehniliselt efektiivsem laev, mis on võrdse arvu püügipäevade juures püüdnud suurema saagi kui teised. Nihketa hinnang püügivõimsuse kasutamisele saadi püügiefektiivsuse jagamisel tehnilise efektiivsusega (Färe et al. 1989). 3.2 Keskmistel päevasaakidel ja maksimaalsel püügipäevade arvul põhinev

lähenemine Jagades iga laeva registreeritud summaarse räime ja kilusaagi sama laeva püügipäevade arvuga leiti keskmised päevasaagid. Et välja arvutada iga laeva maksimaalne võimalik saak korrutati keskmised päevasaagid omakorda kõige rohkem püügipäevi kasutanud laeva püügipäevade arvuga. Hinnang püügivõimsuse kasutamisele saadi registreeritud summaarse räime ja kilusaagi jagamisel maksimaalse võimaliku saagiga. 3.3 Tehniline indikaator Näitaja mis viitab potentsiaalsele püügivõimsusele. Erinevalt kahest eelmisest püügivõimsuse hindamise meetodist ei pöörata siin tähelepanu saakidele. Tehniline indikaator näitab reaalselt merel viibitud püügipäevade arvu ja maksimaalselt võimaliku püügipäevade arvu suhet laevastiku segmendi kohta. Aktiivpüünistega segmentide puhul võib arvutustes kasutada ka peamasina võimsust (kW) ja passiivpüünistega segmendi puhul laeva mahutavust (GT). 4 Eesti kalalaevastik vastavalt kalalaevade registri seisule detsember 2011 Eesti kalalaevastik koosneb neljast segmendist: Läänemere traallaevad (4S1; Läänemeri, 12 meetrit ja üle selle), Läänemere rannapüügilaevad (4S2; Läänemeri, alla 12 meetri), kaugpüügilaevad (4S3; meri, v.a Läänemeri, 24 meetrit ja üle selle) ja sisevete laevad (4S4; siseveekogud, määramata). Vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele reeglitele ei tohi laevastiku segmentide 4S1, 4S2 ja 4S3 summaarsed üldnäitajad (võimsus ja mahutavus) olla suuremad ühinemiskuupäeva tasemest. Juhul kui mingi laeva püügilt kõrvaldamiseks kasutatakse EL kalanduse struktuurfondide finantsabi (nt kompensatsioon utiliseerimise eest), kaob vastava laevaga koos registrist ka selle võimsus ja mahutavus, st registri maht väheneb samade näitajate võrra. Kuna segmendi 4S4 (sisevete püük) on tegemist varuga, mida teised EL liikmesriigid ei kasuta, ei ole selle segmendi võimsus- ja mahutavusnäitajad limiteeritud.

8

Tabel 1. Eesti kalalaevastik (v.a segment 4S4) seisuga detsember 2011.

Laevastikus toimunud sündmused mai 2004 - detsember 2011 Laevade arv GT kW

4S1 (Läänemeri, 12 meetrit ja üle selle) Loendusel 01.05.2004 154 10213,37 26734,65 Registrist toetusega välja viidud laevad (taastamatu maht) 51 4355,43 11058 Registrist ilma toetuseta välja viidud laevad (taastatav maht) 82 4139,01 11175,62 Registrisse lisandunud laevad (taastatava mahu arvelt) 25 2578,44 7205,84

Registris seisuga detsember 2011 46 4297,37 11706,9

4S2 (Läänemeri, alla 12 meetri) Loendusel 01.05.2004 888 1794,7 15134,.3 Registrist ilma toetuseta välja viidud laevad 58 153,47 1102,67 Registrisse lisandunud laevad 42 76,9 570,98

Registris seisuga detsember 2011 872 1720,5 14602,6

4S3 (meri, v.a Läänemeri, 24 meetrit ja üle selle) Loendusel 01.05.2004 12 14615 23098 Registrist toetusega välja viidud laevad 1 718 1140 Registrist ilma toetuseta välja viidud laevad 9 9288 16780 Registrisse lisandunud laevad 4 3672 7492

Registris seisuga detsember 2011 6 8281 12670

Registris kokku (4S1+4S2+4S3) seisuga detsember 2011 924 14298,9 38979,5

Potentsiaalselt on laevaomanikel võimalik registrisse tagasi tuua (kW ja GT)

7253,14 13789,47

Allikas: Põllumajandusministeerium Eesti kalalaevaregistri aluseks on 01.05.2004 läbi viidud loendus. Pärast seda on (osaliselt ka toetuste maksmise kaudu) registrist välja viidud märkimisväärne arv laevu, mistõttu kõigi kolme segmendi (4S1, 4S2, 4S3) osas on summaarne mahutavus ja võimsus vähenenud. Tabelis 1 on esitatud register seisuga 31 detsember 2011. 5 Segmendi 4S1 (Läänemeri, 12 meetrit ja üle selle kalalaevad)

püügivõimsuse analüüs 2011. aasta põhjal 5.1 Ülevaade laevastikust 2011. aastal kuulus kalalaevaregistri järgi segmenti 4S1 53 alust1, summaarse peamasinate võimsusega 12762,87 kW ja summaarse kogumahutavusega 4668,75 t, millest ainult üks ei olnud traalpüügilaev. Võrreldes 2004. aastaga vähenes 2011. aasta lõpuks selle segmendi laevade arv kalalaevaregistris 108 laeva võrra ehk 70% (joonis 1). Saake registreeriti 2011. aastal kokku 42 traallaeval, summaarse peamasinate võimsusega 11234,07 kW ja summaarse kogumahutavusega 4361,86 t (lisa 1 ja lisa 2). Laevade keskmiseks vanuseks oli 26 aastat. Võrreldes 2004. aastaga kahanes kala püüdnud laevade arv 2011. aasta lõpuks 63 laeva võrra ehk 60% (joonis 1). 1 Kalalaevaregister on pidevalt muutuv, mistõttu see arv ei ole seis mingi kindla kuupäevaga, vaid kõigi 2011 aasta jooksul registris olnud laevade üldarv.

9

Joonis 1. Segmendi 4S1 kalalaevade arv registris (aasta lõpus) ja kala püüdnud laevade arv aastatel 2004-2011. Vastavalt EL otsusele 2008/949/EC, millega on paika pandud ühenduse kalandussektori andmekogumise programm, võib Eesti Läänemere traallaevad jagada kahte pikkusklassi 12–18 m ja 24–40 m. Juhul kui mingi laev langeb pikkuse järgi ühte gruppi, ent muude näitajate poolest pigem teise gruppi, siis lubab EL-s kasutatav majandusandmete kogumise metoodika ta liigitada ka teise gruppi. 2011. aasta andmetele toetudes oli selline olukord laevaga „Ann-Mari I”, mille võiks pikkuse (19,99 m) järgi paigutada väikeste traallaevade gruppi, ent mootori võimsuse (220 kW), mahutavuse (99 t) järgi kuulub pigem suurte traallaevade gruppi. Kalalaevade staatus võib Eestis olla küllaltki erinev. Vastavalt registrile jagunevad laevad kaheks: aktiivsed ja mitteaktiivsed. Aktiivsete all mõeldakse neid laevu, millel on kehtiv kalalaeva tunnistus. Mitteaktiivsetena on märgitud laevad, mis on kalalaevaregistrist välja kantud kas omaniku avalduse põhjal või siis kui laev pole kaks aastat püügil olnud. Seega kajastuvad aktiivsetena ka sellised laevad, mis tegelikult 2011. aastal kala ei püüdnud ja kordagi merel ei käinud. Püügiga tegelenud ja püügis mitteosalenud aluseid on samas võimalik eristada küllalt lihtsalt, sest Eesti Kalanduse Infosüsteem kajastab kõikide kalalaevade saake. Mitteaktiivsete laevade tegeliku staatusega on lugu keerulisem. Kui laevaregistrist välja viimise eest pole toetust saadud, on omanikul õigus 36 kuu jooksul mitteaktiivne laev uuesti aktiivseks muuta, sellele uut kalalaeva tunnistust taotledes. Samuti võib mitteaktiivse laeva omanik vana laeva arvelt uue samasuguste (või väiksemate) võimsus- ja mahtuvusnäitajatega laeva registrisse sisse tuua. Niisiis on sellised mitteaktiivsed laevad küll püügist ajutiselt kõrvaldatud, ent laevastiku üldise püügivõimsuse hindamisel tuleks nendega ikkagi arvestada. Teine grupp mitteaktiivseid laevu on sellised, mis on mitteaktiivseks muutunud pöördumatult. Siia kuuluvad näiteks sellised alused, mille omanik on laeva registrist välja viimise eest EL kalanduse struktuurfondidest toetust saanud. Sellisel juhul võib arvestada, et

10

laev ei saa enam kunagi laevastikku tagasi tulla ning samuti puudub omanikul võimalus analoogse püügivõimega (st. võimsuse ja mahutavusega) laeva endise asemele tuua. Kokkuvõtteks: 2011. aasta jooksul kajastus Eesti laevaregistris nelja tüüpi aluseid:

1) ”aktiivsed” tegelikult püüdnud laevad; 2) ”aktiivsed” tegelikult mittepüüdnud laevad; 3) ”mitteaktiivsed” kuid potentsiaalselt püügile naasta võivad laevad; 4) ”mitteaktiivsed” ning laevastikust jäädavalt lahkunud laevad.

Analüüsimaks Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsust ja selle kasutamist (mis on omakorda eelduseks otsusele kas laevastiku suurus on optimaalne) on eelduseks selge ülevaade kõigi nende tüüpide summaarsest võimsusest ja mahutavusest. DEA analüüsi saab teha vaid esimesele grupile. Sealt saadud andmete alusel saab vastata küsimusele, kas reaalselt püüdnud laevastik oli oma suuruselt optimaalne või mitte. Võrreldes seda gruppi teistega saab aga vastata ka järgmisele küsimusele: kas potentsiaalselt püüda võiv laevastik (gruppide 1–3 summa) on optimaalne või mitte. 2011. aastal kala püüdnud ja mittepüüdnud traallaevade jaotus on esitatud joonisel 2. Jooniselt on näha, et kala püüdnud laevade hulgas domineerisid suured traallaevad, seevastu püügis mitteosalenud laevadest moodustasid enamuse väikesed traallaevad. Suurte traallaevade eelistamine püügis on seletatav nende suurema efektiivsusega. Suurem efektiivsus võimaldab näiteks ka laevaperele rohkem tasu maksta. Teisisõnu – ebaefektiivsetele väikestele laevadele on raske kalureid leida.

Joonis 2. 2011. aastal kala püüdnud ja mittepüüdnud traallaevade arv erinevates rühmades. Sulgudes on ära toodud summaarsed peamasinate võimsused (kW). 2011. aasta jooksul viidi 4S1 segmendist välja 7 laeva, summaarse peamasinate võimsusega 1056 kW ja summaarse kogumahutavusega 371,38 t (lisa 3). Kõik said toetust. Registrist väljaviidute hulgast 3 alust osales veel samal aastal traalpüügis.

11

5.2 Eesti räime ja kilu püügikvoodid ja nende kasutus Eesti Läänemere lõplikud püügikvoodid ja nende kasutus kahe olulisema liigi (räim ja kilu) osas aastatel 2005-2011 on esitatud tabelis 2. Kilukvoot on peamiselt mõeldud kasutamiseks traallaevadele (1 tonn kilu jääb püügiks kaluri kalapüügiloaga). Räime osas jagatakse Eesti riiklik kvoot ära rannapüügi ning traalpüügi vahel. Traalpüügiga tegelevatel ettevõtetel on individuaalsed kvoodid. Kui varem püüti rannapüügis ühist räimekvooti, mille ammendumise korral püük peati, siis alates 2011. aastast kehtestab Vabariigi Valitsus kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi kohta aastase lubatud räimesaagi alam- ja ülemmäärad veealade või maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Tabel 2. Eesti Läänemere püügikvoodid ja saagid aastatel 2005 – 2011 kahe olulisema liigi (räim ja kilu) osas.

Läänemere püügikvoot (lõplik)* ning saagid räimel ja kilul aastatel 2005 – 2011 (tonnides)

aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Räim kvoot 31 900 33 442 34 074 35 832 32 467 29 569 27 978

saak 22 098 23 191 26 108 31 839 33 165 28 862 25 325

kasutus % 69 69 77 89 102 98 91

Kilu kvoot 57 050 51 061 53 023 53 135 48 473 48 521 36 735

saak 55 285 46 689 51 007 48 582 47 298 47 862 34 977

kasutus % 97 91 96 91 98 99 95

Räime püügivõimalused traal- ja rannapüügiks ning saagid 2005 – 2011 (tonnides)

aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Traalpüük kvoot* 23 246 23 996 24 406 25 787 22 793 20 267 19 315

saak 16 098 16 195 19 643 21 262 21 403 19 625 16 728

kasutus % 69 67 80 82 94 97 87

Rannapüük kvoot 8 654 9 446 9 668 10 045 9 674 9 302 8 663

saak 6 000 6 997 6 465 10 577 11 762 9 237 8 597

kasutus % 69 74 67 105 122 99 99

Traallaevastiku summaarne kilu- ja räimekvoot ning selle kasutus 2005 – 2011 aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

kvoot 80 296 75 057 77 429 78 922 71 266 68 788 56 049 saak 71 383 62 884 70 650 69 844 68 701 67 487 51 705 kasutus % 89 84 91 88 96 98 92

* kvoot peale vahetusi ja ülekandmisi

5.3 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs tuginedes DEA

meetodile DEA analüüs teostati kummalegi traallaevade pikkusgrupile eraldi. Analüüsi kaasati ainult kala püüdnud laevad. Analüüsi sisendina kasutati fikseeritud sisendeid (peamasina võimsus ja

12

mahutavus) ja varieeruvat sisendit (püügipäevad). Väljundiks oli saak - kilu ja räim kokku. Arvutustesse kaasati samuti laevad, mis lisaks kilule ja räimele püüdsid turska. Selleks et nende laevade saagi kogused oleks püügiefektiivsuse ja tehnilise efektiivsuse arvutamisel võrreldavad ainult kilu ja räime püüdnud laevade omaga, korrutati turska püüdnud laeva tursapüügipäevad sama laeva keskmise kilu ja räime kogupäevasaagiga. Potentsiaalse ja tehniliselt efektiivse laeva kilu ja räime kogusaagi hindamisel lähtuti siiski reaalselt püütud kilu ja räime kogusest. Arvutused tehti programmiga DEAP 2.1. kasutades varieeruvat mastaabisäästu (ingl. variable returns to scale) ja väljundile orienteeritud arvutust. See tähendab et arvutuste tulemusena selgus, 1) kui palju rohkem võiksid olemasolevad laevad püüda ja 2) kui palju püüaks tehniliselt efektiivne laevastik. Esimene neist kahest on olulisem, sest reaalses elus ei suuda kõik laevad ilmselt kuidagi olla parimaga võrdse tehnilise efektiivsusega. Selle põhjuseks on näiteks osade laevade paremad tehnilised eeldused, meeskonna võimekus, ent ka näiteks kodusadama (või püügil kasutatavate sadamate) parem geograafiline paiknemine, s.t. kaugus olulisematest püügipiirkondadest. 5.3.1 Väikesed traallaevad Väikestel traallaevadel registreeriti saake 10 laeval summaarse koguvõimsusega 1085,63 kW ja summaarse mahutavusega 169,86 tonni (lisa 1). Püügitulemused väiketraalerite lõikes, sisendid (võimsus, mahutavus, püügipäevad) ning nende põhjal läbi viidud DEA analüüsi väljund on esitatud lisas 4. Analüüs näitas, et selle laevastikuosa püügivõimsuse kasutamine oli 76%. Võrdluseks võib välja tuua, et aastal 2006 läbi viidud uuringu alusel kasutas väikeste traallaevade grupp aastatel 2004 – 2005 oma püügivõimsusest umbes 50%. Võrreldes suurte traallaevadega on selle pikkusklassi kalalaevade osakaal kogupüügis üsna väike (ligikaudu 2%), sest laevu on vähem ja nad on oluliselt väiksema mahutavusega. Püügitulemused väiketraalerite lõikes, sisendid (võimsus, mahutavus, püügipäevad) ning nende põhjal läbi viidud DEA analüüsi väljund on esitatud lisas 4. Analüüsist selgus, et 2011. aastal olid kõrgeima tehnilise- ja püügiefektiivsusega laevad „Kelnase“ ja „Siig-4”. Juhul, kui kõik laevad oleks oma püügivõimsust maksimaalselt ära kasutanud, siis oleks olemasolev laevastik võinud püüda umbes 1,3 korda rohkem. Kui aga laevade tehniline efektiivsus võrdunuks sarnaste parimate töötanud laevadega, siis oleks väikeste traallaevade kogusaak võinud olla isegi 1,8 korda kõrgem. Samas tuleb taas meeles pidada, et reaalses elus tasub eelkõige tähelepanu pöörata esimesele näitajale, sest kõik olemasolevad laevad ei saa olla tehniliselt parimatega võrdsed. Tegelik saak aastal 2011, sellel aastal püüdnud laevastiku maksimaalne võimalik saak ja tehniliselt efektiivse laevastiku maksimaalne võimalik saak on esitatud võrdlevalt joonisel 3.

13

Joonis 3. DEA meetodi alusel leitud väikeste traallaevade tegelik, maksimaalne võimalik ja tehniliselt efektiivse laevastiku maksimaalne võimalik kilu ja räime kogusaak aastal 2011. 5.3.2 Suured traallaevad Suurtel traallaevadel registreeriti saake 32 laeval summaarse koguvõimsusega 10148,44 kW ja summaarse mahutavusega 4192 tonni (lisa 2). Püügitulemused suurte traalerite lõikes, sisendid (võimsus, mahutavus, püügipäevad) ning nende põhjal läbi viidud DEA analüüsi väljund on esitatud lisas 5. DEA analüüsist selgus, et aktiivselt püüdnud suurte traallaevade segmendi püügivõimsuse kasutamine oli üsna kõrge 84%. Võrdluseks võib välja tuua, et aastal 2006 läbi viidud uuringu alusel kasutas suurte traallaevade grupp aastatel 2004 – 2005 oma püügivõimsusest umbes 70%. 2011. aastal oli laevastikus tervenisti viis alust, mis töötasid maksimaalse tehnilise- ning püügiefektiivsusega – „Ann-Mari I”, „Mars-1“, „Narvia“, „Tenacious” ja „Viru”. Kui tegelikult saadud saagid võrdsustada 100 protsendiga, siis oleks olemasolev laevastik võinud püüda 1,2 korda rohkem – seda siis juhul, kui kõik laevad oleks oma püügivõimsust maksimaalselt ära kasutanud. Kui aga ka laevade tehniline efektiivsus võrdunuks parimate tegelikult töötanud laevadega, siis oleks kogusaak võinud olla ligikaudu 1,4 korda kõrgem. Tegelik saak aastal 2011, sellel aastal püüdnud laevastiku maksimaalne võimalik saak ja tehniliselt efektiivse laevastiku maksimaalne võimalik saak on esitatud võrdlevalt joonisel 4.

14

Joonis 4. DEA meetodi alusel leitud suurte traallaevade tegelik, maksimaalne võimalik ja tehniliselt efektiivse laevastiku maksimaalne võimalik kilu ja räime kogusaak aastal 2011. 5.4 Keskmistel päevasaakidel ja maksimaalsel püügipäevade arvul põhinev

traallaevastiku püügivõimsuse analüüs Analüüs teostati kummalegi traallaevade pikkusgrupile eraldi. Analüüs näitas, et väikeste traallaevade püügivõimsuse kasutamine oli suhteliselt madal ehk 59%, suured traallaevad kasutasid seevastu oma püügivõimsusest umbes 75% (lisa 6 ja 7). 5.5 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse hindamine vastavalt

tehnilisele indikaatorile Sarnaselt kahele eelnevale meetodile teostati analüüs kummalegi traallaevade pikkusgrupile eraldi, kuid erinevalt DEA meetodist, kus tulemused arvutati välja tuginedes laevade saakidele, kasutatud püügipäevade arvule ja võimsusparameetritele, tehnilise indikaatori arvutamisel saake ei kasutata. Analüüsi tulemuste õigsuse huvides tuli välja jätta need 2011 aastal püüke teostanud laevad, mis sama aasta jooksul mitteaktiivseks muutusid (näiteks toetuse saamisega laevastikust välja viidi). Selle põhjuseks on asjaolu, et meetod analüüsib püügipäevade kasutamist võrdse ajavahemiku jooksul, milleks siin on üks aasta. Vastavalt tehnilisele indikaatorile oli väikeste traallaevade ja suurte traallaevade püügivõimsuse kasutamine vastavalt umbes 0,6 ja 0,77 (60% ja 77%) (lisa 8 ja 9). Vastavalt juhendile tuleb arvutatud väärtusi tõlgendada järgmiselt: vahe 1 ja tulemuseks saadud näitaja vahel peegeldab ülemäärast tehnilist püügivõimsust. Kui väärtus on suurem kui 0,9 siis seda laevastiku osa iseloomustab üldjoontes homogeenne tegevus ja väärtus alla 0,7 viitab seevastu laevastiku ülemäärasele struktuursele püügivõimsusele.

15

5.6 Kokkuvõte ja järeldused: Eesti Läänemere traallaevastiku optimaalne suurus

Uuringu kokkuvõte Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse kasutamist hinnati kolmel erineval meetodil: kasutades DEA meetodit, tuginedes laevade keskmisele registreeritud päevasaakidele ja maksimaalsele püügipäevade arvule ning lõpuks leiti tehnilise indikaatori väärtused. Kõigi kasutatud meetodite puhul anti hinnang nii väikeste kui ka suurte traallaevade lõikes. Saadud tulemustele põhjal hinnati samuti kogu traallaevastiku püügivõimsust (tabel 3). Tabel 3. Uuringus kasutatud erinevate püügivõimsuse hindamismeetodite alusel saadud tulemused. Püügivõimsuse kasutamine (%) väikestel ja suurtel traallaevadel ning kogu traallaevastikul kokku 2011. aastal.

Meetod

Väikesed

traallaevad

Suured

traallaevad

Traallaevastik

kokku

DEA 76 84 84

Keskmised päevasaagid ja

maksimaalsed püügipäevad 59 75 75

Tehniline indikaator 60 77 76

Uuring näitas, et väikeste traallaevade püügivõimsuse kasutamine oli sõltuvalt kasutadud meetodist 8-17% väiksem kui suurtel traallaevadel. Kuna võrreldes suurte traallaevadega oli väikeste traallaevade osakaal kogupüügis üsna väike (ligikaudu 2%), siis väikeste traallaevade püügivõimsuse madalam kasutamine ei mõjutanud oluliselt kogu traallaevastiku püügivõimsuse kasutamist, vaid viimase väärtus jäi sarnaseks suurte traallaevade püügivõimsuse kasutamise hinnangule. Kui kahe lihtsama meetodi puhul olid hinnangud püügivõimsuse kasutamisele suhteliselt sarnased, siis DEA meetodil hinnatud püügivõimsuse kasutamine oli kummaski traalaevade pikkusgrupis kõrgem. Lõpliku hinnangu erinevuseks kogu traallaevastiku püügivõimsuse kasutamisele DEA ja teiste meetodite vahel kujunes 8-9%. Kuna DEA meetodit soovitatakse FAO kalanduse tehnilises dokumendis (Pascoe & Greboval 2003) ning ta on detailsem, näiteks arvestab iga laeva tehnilist efektiivsust läbi sarnaste näitajatega laevade võrdluse, siis käesolevas töös lähtutakse lõpphinnangu andmisel DEA meetodil saadud tulemustest. Samuti on DEA meetodi puhul väiksem oht laevastiku püügivõimsuse ülehindamiseks. DEA meetodi kasutamise tulemusena jõuti järeldusele, et 2011. aastal Läänemerel püüke teostanud segmendi 24-40 m kalalaevad kasutasid oma püügivõimsusest 84%. Väikesed traallaevad (12-18 m) kasutasid püügivõimsust 76%. Tingituna suurte traallaevade palju kõrgemast kogusaagist jäi kogu traallaevastiku (segment 4S1 kokku) püügivõimsuse kasutamine sarnaseks suurte traallaevade püügivõimsuse kasutamisele ehk 84%. Püüke teostanud laevade summaarne võimsus oli 11234.07 kW ja mahutavus 4361.86 GT. Niisiis võiks öelda, et täpselt optimaalse laevastiku näitajad aastal 2011 (mis oleks oma püügivõimsust kasutanud 100%) oleks olnud vastavalt väiksemad: 9436.62 kW ja 3663.96 GT.

16

Samas ei tohi unustada, et püügivõimalus (kilu ja räime summaarne kvoot) kasutati ära mitte täielikult vaid 92% ulatuses. Kas seega peaks optimaalne laevastik olema püüdmata kvoodi osa võrra suurem? Kalapüügiettevõtetega läbi viidud põhjalikud intervjuud näitasid, et kvoot ei jäänud püüdmata mitte seetõttu, et laevastik ei oleks aasta lõikes seda teha suutnud, vaid selle tõttu, et 2011. aasta lõpu ilmastikuolud osutusid ebasoodsaks. Kuna kalandusettevõtted ei püüa oma kvooti reeglina välja mitte põhimõttel „võimalikult ruttu kogu kvoot välja“, vaid jagavad püügivõimaluse aasta lõikes optimaalselt ära (selle tingib vajadus töötlejaid kalaga pidevalt varustada), siis ei ole vajadust eespool arvutatud optimaalse laevastiku suurust tõsta. Eespool 2011. aasta kohta tulemuseks saadud numbrid kajastavad minimaalselt vajalikku laevastikku püügivõimsuse täieliku rakendamise korral. Ilmselt ei ole õige eeldada, et laevastik suudaks aasta-aastalt püüda nii kõrge efektiivsusega, mis tähendab, et tegelikult võiks vastava segmendi võimsus- ja mahutavuspiir olla siiski mõnevõrra suurem. Samuti tuleks suurem piir valida seetõttu, et püügivõimsus on ju ajas muutuv suurus ja seetõttu võib mõnel järgmisel aastal iga kW ning GT kasutamise tulemusena saadud saagi kogus olla mõnevõrra väiksem (mis tähendaks et summaarne võimsus ja mahutavus kogu kvoodi ammendamiseks peaks olema natuke suurem). Seda, kui palju see peaks suurem olema, ei saa matemaatiliselt täpselt välja arvutada, vaid ainult prognoosida, sest ei TAC ega püügivõimsuse kasutamine tulevikus pole ju teada. Aastal 2006 seati piir 15% kõrgem kui arvutuslikult saadud optimaalne laevastik. Sama piiri kasutatakse ka käesolevas aruandes. Samas tuleb toonitada, et selle piiri osas võib kalandusadministratsioon loomulikult olla teisel arvamusel - näiteks leida, et „ohutusvaru“ peaks olema suurem. Niisiis on käesoleva uuringu tulemuseks segmendi 4S1 osas see, et laevastiku summaarne riigile kasutada olev registrimaht võimsuse ja mahutavuse osas ei tohiks 2011. aasta andmetele tuginedes väheneda alla piiri 10852 kW ja 4214 GT. 2011. aasta lõpuks oli segmendi 4S1 laevade arv kalalaevaregistris 46 summaarse võimsusega 11706,9 kW ja mahutavusega 4297,37 GT. Lisaks sellele võis 2011. aasta lõpu seisuga registrisse tagasi tuua 4S1 segmendi laevu summaarse võimsusega 3969,75 kW ja mahutavusega 1560,57 GT. Ehk kokku oli sel hetkel Läänemere traallaevastiku potentsiaalne registrimaht 15676,65 kW ja 5857,94 GT, mis on märgatavalt suurem, uuringu tulemusena paika pandud laevastiku minimaalsest vajalikust suurusest tagada kvootide 100% kasutamine. Siinkohal tuleb tõdeda, et kvootide muutust väga pika aja kohta ette määrata ei ole võimalik. Väide kehtib aastate 2011, 2012 ja 2013 kohta (2013 kvootide eeldatav muutus on suurusjärguliselt aruande üleandmise hetkel, juunis 2012, juba suure tõenäosusega teada). Järeldused Edasises arutelus on võetud eelduseks, et Läänemere traallaevastikku ei suurendata tulevikus segmentidest 4S2 ja 4S3 juurde toodavate võimsus- ja mahutavusühikutega (samas, riigil on teoreetiliselt olemas ka see õigus ja võimalus). Siis on käesolevas uuringus Läänemere traallaevastiku kohta saadud arvuliste tulemuste tõlgendamiseks kaks põhimõttelist võimalust. 1) Esimene võimalus on lähtuda seisukohast, et kalalaevastiku vähendamiseks mõeldud toetusi on mõtet rakendada ainult aktiivselt püüdvate laevade välja viimiseks reaalselt kala püüdvast laevastikust (eeldus 1).

17

Just see on ju sisuliselt võttes tegevus, mis tegelikkuses vähendab survet kalavarule ning ongi meetme peamiseks eesmärgiks kogu Euroopa Liidus: kaluritele pakutaks rahalist kompensatsiooni tegelikkuses varu „ohustava” (= varu kasutava) laeva välja viimiseks püügilt. Järeldus 1 (kehtib eelduse 1 korral): Sellise eelduse korral ei tohiks Eesti 2011. aastal reaalselt kala püüdnud Läänemere traallaevade segmendist enam laevu välja viia (järeldus arvestab olukorda 2011. aastal). Kuna püüke teostanud laevade summaarne võimsus oli 11234.07 kW ja mahutavus 4361.86 GT ning uuringu käigus leitud soovituslik alumine piir traallaevastiku summaarsele registrimahule oli 10852 kW ja 4214 GT, siis kala püüdvast laevastikust oleks saanud välja viia 382 kW ja 148 GT. Antud suurus vastaks näiteks ühele suuremale traallaevale. Samas tuleb märkida, et 2011. aasta jooksul viidi jäädavalt kalalaevade registrist välja kolm traallaeva, mis veel samal aastal püüdsid ning mille summaarne võimsus oli 552 kW ja mahutavus 257 GT. 2) Teine võimalus on lähtuda seisukohast, et kalalaevastiku vähendamiseks mõeldud toetuste jagamisel arvestatakse kogu Eesti Läänemere traallaevastiku potentsiaalset registrimahtu (eeldus 2). Lisaks aastal 2011 kala püüdnud laevadele ning kehtiva kalalaeva tunnistusega kala mitte püüdnud laevadele (need kaks gruppi on registris märgitud „aktiivsetena”) on olemas ka niiöelda „passiivne püügivõimsus”. Selleks on „mitteaktiivsed” laevad, mida pole toetuste alusel laevastikust välja viidud ega teiste laevadega asendatud. Niisiis on laevaomanikel õigus need (vähemalt suurem osa sellest laevastiku osast) tagasi püüdma tuua. Järeldus 2: (kehtib eelduse 2 korral): Niisiis, kui arvestada ka „passiivset püügivõimsust” kandvaid laevu, siis selgub, et segmendi 4S1 registrimaht oli 2011. aasta lõpus tunduvalt suurem kui käesoleva uuringu käigus leitud soovituslik alumine piir traallaevastiku summaarsele registrimahule: 10852 kW ja 4214 GT. Võttes aluseks viimase lähenemise (maksimaalselt võimaliku laevastiku, mis hõlmab ka passiivse püügivõimsuse) selgub, et Eesti Läänemere laevastikus on tänaseks siiski veel olemas oluline ressurss, mis võimaldaks laevade kompensatsiooniga utiliseerimist juhul kui neid peetaks legaalsest aspektist vaadeldes abikõlbulikeks. 2011. aasta lõpuks oli segmendi 4S1 kehtiva kalalaeva tunnistusega ehk aktiivsete laevade arv kalalaevaregistris 46, summaarse võimsusega 11706,9 kW ja mahutavusega 4297,37 GT. Lisaks sellele oli 2011. aasta lõpu seisuga laevaomanikel säilinud võimalus registrisse tagasi tuua 4S1 segmendi laevu summaarse võimsusega 3969,75 kW ja mahutavusega 1560,57 GT. Ehk kokku oli sel hetkel Läänemere traallaevastiku potentsiaalne registrimaht 15676,65 kW ja 5857,94 GT. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, milline on püügivõimsuse kasutamise tase ja kas laevade utiliseerimine ning sellega kaasnev laevastiku summaarne võimsus- ja mahutavusnäitajate vähendamine on tehnilisest vaatepunktis lubatav või mitte (s.t. kas olemasolev laevastik suudab kogu püügivõimsuse ära kasutada). Ülal on esitatud kaks lähenemisvõimalust, mis viivad erinevatele tulemustele ja lõppjäreldustele.

18

Küsimus kumba lähenemist kasutada on sisuliselt poliitilis-juriidiline. See tähendab, et peale tehnilise aspekti peab see arvesse võtma ka kalandussektori toetamise ja suunamise kõiki aspekte ning ka kõiki kehtivaid EL ja Eesti regulatsioone. Seetõttu ei saa käesolev uuring anda suuniseid kas tuleb lähtuda ülal toodud järeldusest 1 või 2. Küll saab aga uuring kinnitada, et mõlemad on tehnilisest aspektist vaadeldes lubatavad. Kasutatud kirjandus Ballard, K., Roberts, J. 1977. Empirical estimation of the capacity utilization rates of fishing vessels in 10 major Pacific coast fisheries. Washington, D.C.: National Marine Fisheries Service. Charnes, A., Cooper, W., Rhodes, E. 1978. Measuring the efficiency of decision making units. European Journal of Operational Research , vol. 2, pp. 429-444. Färe, R. 1984. The existence of plant capacity. International Economic Review, vol. 23, pp. 209-213. Färe, R., Grosskopf, S., Kokkenlenberg, E. 1989. Measuring plant capacity utilization and technical change: A non-parametric approach. International Economic Review, vol. 30, pp. 655-666. Färe, R., Grosskopf, S., Lovell, C.A.K. 1994. Production Frontiers. Cambridge, U.K.: Cambridge University Press. 312 pp. Färe, R., Grosskopf, S., Kirkley, J., Squires, D. 2000. Data Envelopment Analysis (DEA): A framework for assessing capacity in fisheries when data are limited. Proceedings of the 10th Biennal Conference of IIFET, July 10-14, 2000, Corvallis, Oregon, USA. Gréboval, D. 2003. FAO FISHERIES TECHNICAL PAPER 445; The measurement and monitoring of fishing capacity: introduction and major considerations. FOOD AND AGRICULTURE ORGANIZATION OF THE UNITED NATIONS. Rome, 2003 Pascoe, S. & Gréboval, D. 2003. FAO FISHERIES TECHNICAL PAPER 445; Measuring Capacity in Fisheries. FOOD AND AGRICULTURE ORGANIZATION OF THE UNITED NATIONS. Rome, 2003 Smith, C.L., Hanna, S.S. 1990. Measuring fleet capacity and capacity utilization. Canadian Journal of Fisheries and Aquatic Science, vol. 47, pp. 2085-2091. Vestergaard, N., Frost, H. 1994. Attitudes towards fishing capacity. Proceedings of the Third Annual Conference of the European Association of Fisheries Economists, Series B (Marine), no. 42, pp. 42-49.

19

Lisad Lisa 1. Segmendi 4S1 kala püüdnud väikesed traallaevad 2011. aastal. Laev Üldpikkus (m) Kogumahutavus (t) Peamasina võimsus (kW) Ehitamise aeg

AIDU 17,56 25 110 1981

ELDORADO 12,98 11,67 54,5 1994

KELNASE 16 35 307 1989

LUIK 13,03 11,87 59 1985

MARTSA 15,38 23 110 1968

MIMMI 12,98 11,67 73,5 1990

VELLU 13,88 14,72 158,13 1978

PÜÜTON 2 13,2 14,07 104 1996

RÄIM-6 12,62 12,02 55 1997

SIIG-4 13,03 10,84 54,5 1990

KOKKU 169,86 1085,63

20

Lisa 2. Segmendi 4S1 kala püüdnud suured traallaevad 2011. aastal. Laev Üldpikkus (m) Kogumahutavus (t) Peamasina võimsus (kW) Ehitamise aeg

AMAZON 28,3 126 423 1961

ANN-MARI I 19,99 99 220 2006

ERMISTU 25,42 122 221 1981

HANNA 27,54 166 662 1961

HERRY 32,2 197 441 1974

HIIESAARE 25,4 113 221 1981

KAIRE 25,5 120 221 1982

KALURI 33,6 205 736 1969

KASTNA 25,42 122 221 1983

KIHELKONNA 25,4 117 221 1985

KIIPSAARE 25,4 117 272 1993

KOTKAS 23,06 117 221 1985

KURESSAARE 25,5 117 221 1985

LAVASSAARE 25,4 117 220 1992

LIPTON 33,66 203 662 1970

LIU 25,42 122 221 1984

MAALI 25,4 117 221 1973

MARS-1 25,5 117 354 2001

MARS-2 25,5 117 354 2001

NARVIA 25,4 117 220 1991

PAPISAARE 25,4 117 220 1992

PIIRISAARE 25,4 117 272 1993

PRINGI 25,5 117 221 1989

RAMSI 25,5 117 221 1985

RIDALA 25,5 117 221 1988

ROSSVIK 26,9 191 676 1982

TENACIOUS 23,95 183 665,44 1989

TOOLSE 25,5 117 221 1975

TOPU 25,5 117 221 1984

VEERE 25,5 117 221 1981

VIKTORY 23,06 117 220 1987

VIRU 25,5 117 216 2010

KOKKU 4192 10148,44

21

Lisa 3. 2011. aasta jooksul kalalaevade registrist välja viidud segmendi 4S1 kalalaevad (punase tärniga on märgitud traallaevad, mis veel samal aastal püüdsid). Laev Üldpikkus (m) Kogumahutavus (t) Peamasina võimsus (kW) Ehitamise aeg

12 – 18 m

ANN 12,62 13 114 1996

ANU 12,62 13 114 1996

MARTSA* 15,38 23 110 1968

RÄIM-5 12,62 12,38 55 1997

24 – 40 m

MAALI * 25,4 117 221 1973

NAVESTI 27,1 76 221 1969

TOPU* 25,5 117 221 1984

KOKKU 371,38 1056

22

Lisa 4. Väikeste traallaevade püügivõimsuse DEA analüüsi väljund (2011. aasta andmete põhjal): saagid (kilodes, räim ja kilu summeeritud), mahutavus, võimsus, püügipäevad, püügiefektiivsus ja tehniline efektiivsus.

Laev Saak Mahutavus Võimsus Püügipäevad Püügi-

efektiivsus Tehniline efektiivsus

ELDORADO 58408 11,67 54,5 87 0,688 0,688

RÄIM-6 58408 12,02 55 90 0,679 0,679

LUIK 26036 11,87 59 55 0,274 0,274

MIMMI 26036 11,67 73,5 55 0,249 0,249

PÜÜTON 2 84875 14,07 104 34 0,523 0,546

SIIG-4 84875 10,84 54,5 31 1,000 1,000

AIDU 168085 25 110 76 0,793 0,793

KELNASE 662930 35 307 62 1,000 1,000

MARTSA 38460 23 110 8 0,181 1,000

VELLU 21578 14,72 158,13 9 0,121 1,000

23

Lisa 5. Suurte traallaevade püügivõimsuse DEA analüüsi väljund (2011. aasta andmete põhjal): saagid (kilodes, räim ja kilu summeeritud), mahutavus, võimsus, püügipäevad, püügiefektiivsus ja tehniline efektiivsus.

Laev Saak Mahutavus Võimsus Püügi-päevad

Püügi-efektiivsus

Tehniline efektiivsus

AMAZON 1496700 126 423 83 0,695 0,889

ANN-MARI I 1851748 99 220 146 1,000 1,000

ERMISTU 1013035 122 221 98 0,426 0,543

HANNA 1682350 166 662 89 0,720 0,746

HERRY 1719162 197 441 107 0,679 0,726

HIIESAARE 1462690 113 221 69 0,647 1,000

KAIRE 1372760 120 221 119 0,578 0,636

KALURI 2808880 205 736 116 0,837 0,861

KASTNA 460995 122 221 40 0,194 0,594

KIHELKONNA 1597565 117 221 130 0,673 0,719

KIIPSAARE 1769811 117 272 140 0,690 0,723

KOTKAS 2089390 117 221 151 0,880 0,891

KURESSAARE 1752508 117 221 130 0,738 0,788

LAVASSAARE 1980894 117 220 132 0,955 0,967

LIPTON 1711804 203 662 84 0,620 0,733

LIU 1654620 122 221 119 0,697 0,766

MAALI 997550 117 221 72 0,420 0,663

MARS-1 932690 117 354 54 1,000 1,000

MARS-2 149100 117 354 15 0,478 0,553

NARVIA 1976350 117 220 130 1,000 1,000

PAPISAARE 1847990 117 220 102 0,909 1,000

PIIRISAARE 1646150 117 272 120 0,642 0,745

PRINGI 1658310 117 221 126 0,698 0,754

RAMSI 2054600 117 221 137 0,865 0,907

RIDALA 2137100 117 221 150 0,900 0,913

ROSSVIK 2095500 191 676 87 0,625 0,881

TENACIOUS 3355480 183 665,44 119 1,000 1,000

TOOLSE 207400 117 221 16 0,087 1,000

TOPU 993850 117 221 73 0,418 0,655

VEERE 1216800 117 221 99 0,512 0,647

VIKTORY 825620 117 220 68 0,348 0,651

VIRU 1954550 117 216 126 1,000 1,000

24

Lisa 6. Väikeste traallaevade segmendi 2011. aasta keskmistel päevasaakidel ja maksimaalsel püügipäevade arvul põhinev püügivõimsuse kasutamise arvutamine: saagid (kilodes, räim ja kilu summeeritud), püügipäevad (kilu ja räime püük) ning reaalse saagi ja maksimaalselt võimaliku saagi põhjal arvutatud püügivõimsuse kasutamine (kollasega on märgitud suurim püügipäevade arv, mis võeti aluseks maksimaalselt võimalike püügipäevade arvutamiseks).

Laev Saak Püügi-päevad

Keskmine päevasaak

Maksimaalselt võimalik

püügipäevade arv*

Maksimaalselt võimalik saak

Püügi-võimsuse

kasutamine

ELDORADO 58408 87 671 90 60422 0,97

RÄIM-6 58408 90 649 90 58408 1,00

LUIK 26036 55 473 90 42604 0,61

MIMMI 26036 55 473 90 42604 0,61

PÜÜTON 2 84875 34 2496 90 224669 0,38

SIIG-4 84875 31 2738 90 246411 0,34

AIDU 168085 76 2212 90 199048 0,84

KELNASE 662930 62 10692 90 962318 0,69

MARTSA 38460 8 4808 8 38460 1,00

VELLU 21578 9 2398 90 215780 0,10

1229691 2090725 0,59 * Kuna "Martsa" viidi samal aastal registrist välja, siis tema maksimaalselt võimalik püügipäevade arv võrdsustati reaalselt merel viibitud püügipäevadega.

25

Lisa 7. Suurte traallaevade segmendi 2011. aasta keskmistel päevasaakidel ja maksimaalsel püügipäevade arvul põhinev püügivõimsuse kasutamise arvutamine: saagid (kilodes, räim ja kilu summeeritud), püügipäevad (kilu ja räime püük) ning reaalse saagi ja maksimaalselt võimaliku saagi põhjal arvutatud püügivõimsuse kasutamine (kollasega on märgitud suurim püügipäevade arv, mis võeti aluseks maksimaalselt võimalike püügipäevade arvutamiseks).

Laev Saak Püügi-päevad

Keskmine päevasaak

Maksimaalselt võimalik

püügipäevade arv*

Maksimaalselt võimalik saak

Püügi-võimsuse

kasutamine

AMAZON 1496700 83 18033 121 2181936 0,69

ANN-MARI I 1851748 146 12683 151 1915164 0,97

ERMISTU 1013035 98 10337 151 1560901 0,65

HANNA 1682350 89 18903 117 2211629 0,76

HERRY 1719162 107 16067 131 2104768 0,82

HIIESAARE 1462690 69 21198 151 3200959 0,46

KAIRE 1372760 119 11536 151 1741906 0,79

KALURI 2808880 116 24214 151 3656387 0,77

KASTNA 460995 40 11525 151 1740256 0,26

KIHELKONNA 1597565 130 12289 151 1855633 0,86

KIIPSAARE 1769811 140 12642 151 1908868 0,93

KOTKAS 2089390 151 13837 151 2089390 1,00

KURESSAARE 1752508 130 13481 151 2035605 0,86

LAVASSAARE 1980894 132 15007 132 1980894 1,00

LIPTON 1711804 84 20379 133 2710356 0,63

LIU 1654620 119 13904 151 2099560 0,79

MAALI 997550 72 13855 72 997550 1,00

MARS-1 932690 54 17272 54 932690 1,00

MARS-2 149100 15 9940 28 278320 0,54

NARVIA 1976350 130 15203 130 1976350 1,00

PAPISAARE 1847990 102 18118 134 2427752 0,76

PIIRISAARE 1646150 120 13718 151 2071405 0,79

PRINGI 1658310 126 13161 151 1987340 0,83

RAMSI 2054600 137 14997 151 2264559 0,91

RIDALA 2137100 150 14247 151 2151347 0,99

ROSSVIK 2095500 87 24086 151 3637017 0,58

TENACIOUS 3355480 119 28197 151 4257794 0,79

TOOLSE 207400 16 12963 151 1957338 0,11

TOPU 993850 73 13614 73 993850 1,00

VEERE 1216800 99 12291 151 1855927 0,66

VIKTORY 825620 68 12141 151 1833362 0,45

VIRU 1954550 126 15512 151 2342358 0,83

50473952 66959171 0,75 * Kuna "Maali" ja "Topu" viidi samal aastal registrist välja, siis nende maksimaalselt võimalik püügipäevade arv võrdsustati reaalselt merel viibitud püügipäevadega. Kilule ja räimele lisaks turska püüdnud laevade maksimaalselt võimaliku kilu ja räime püügipäevade arvu leidmisel arvestati ka tursapüügipäevadega.

26

Lisa 8. Väikeste traallaevade segmendi 2011. aasta tehnilise indikaatori arvutamine (kollasega on märgitud suurim püügipäevade arv, mis võeti aluseks maksimaalselt võimalike püügipäevade ja kWpäevade arvutamiseks).

Laev Võimsus

kW

Merel viibitud püügipäevade ja kWpäevade arv

Maksimaalselt võimalik

püügipäevade ja kWpäevade arv

Püügivõimsuse kasutamine

päevad kWpäevad päevad kWpäevad päevad kWpäevad

AIDU 110 76 8360 90 9900 0,84 0,84

ELDORADO 54,5 87 4741,5 90 4905 0,97 0,97

KELNASE 307 62 19034 90 27630 0,69 0,69

LUIK 59 55 3245 90 5310 0,61 0,61

MIMMI 73,5 55 4042,5 90 6615 0,61 0,61

VELLU 158,13 9 1423,17 90 14231,7 0,10 0,10

PÜÜTON 2 104 34 3536 90 9360 0,38 0,38

RÄIM-6 55 90 4950 90 4950 1,00 1,00

SIIG-4 54,5 31 1689,5 90 4905 0,34 0,34

499 51022 810 87807 0,62 0,58

27

Lisa 9. Suurte traallaevade segmendi 2011. aasta tehnilise indikaatori arvutamine (kollasega on märgitud püügipäevade arv, mis võeti aluseks maksimaalselt võimalike püügipäevade ja kWpäevade arvutamiseks).

Laev Võimsus

kW

Merel viibitud püügipäevade ja kWpäevade arv

Maksimaalselt võimalik

püügipäevade ja kWpäevade arv*

Püügivõimsuse kasutus

päevad kWpäevad päevad kWpäevad päevad kWpäevad

AMAZON 423 113 47799 151 63873 0,75 0,75

ANN-MARI I 220 146 32120 151 33220 0,97 0,97

ERMISTU 221 98 21658 151 33371 0,65 0,65

HANNA 662 123 81426 151 99962 0,81 0,81

HERRY 441 127 56007 151 66591 0,84 0,84

HIIESAARE 221 69 15249 151 33371 0,46 0,46

KAIRE 221 119 26299 151 33371 0,79 0,79

KALURI 736 116 85376 151 111136 0,77 0,77

KASTNA 221 40 8840 151 33371 0,26 0,26

KIHELKONNA 221 130 28730 151 33371 0,86 0,86

KIIPSAARE 272 140 38080 151 41072 0,93 0,93

KOTKAS 221 151 33371 151 33371 1,00 1,00

KURESSAARE 221 130 28730 151 33371 0,86 0,86

LAVASSAARE 220 151 33220 151 33220 1,00 1,00

LIPTON 662 102 67524 151 99962 0,68 0,68

LIU 221 119 26299 151 33371 0,79 0,79

MARS-1 354 166 58764 166 58764 1,00 1,00

MARS-2 354 138 48852 151 53454 0,91 0,91

NARVIA 220 156 34320 156 34320 1,00 1,00

PAPISAARE 220 119 26180 151 33220 0,79 0,79

PIIRISAARE 272 120 32640 151 41072 0,79 0,79

PRINGI 221 126 27846 151 33371 0,83 0,83

RAMSI 221 137 30277 151 33371 0,91 0,91

RIDALA 221 150 33150 151 33371 0,99 0,99

ROSSVIK 676 87 58812 151 102076 0,58 0,58

TENACIOUS 665,44 119 79187,36 151 100481,4 0,79 0,79

TOOLSE 221 16 3536 151 33371 0,11 0,11

VEERE 221 99 21879 151 33371 0,66 0,66

VIKTORY 220 68 14960 151 33220 0,45 0,45

VIRU 216 126 27216 151 32616 0,83 0,83

3501 1128347 4550 1472082 0,77 0,77 * Kuna enamus traallaevu keskendub peamiselt kilu ja räime püüdmisele, siis maksimaalselt võimaliku püügipäevade aluseks võeti enim päevi kilu ja räime püüdnud laev. Kahe laeva („Mars-1“ ja „Narvia“) maksimaalselt võimalikud püügipäevad, mis ületasid püügivõimsuse kasutamise hindamiseks seatud piiri, võrdsustati nende reaalselt merel viibitud püügipäevadega.