Eesti maalikunstnike lühitutvustus 1940.-nda aastani.

N.Triik “Lennuk,” 1910, segatehnika

Baltisaksa kunstnikud Kunstiajaloos on mõistet “eesti kunst”

läbi aegade erinevalt defineeritud. Viimasel ajal on siiski jõutud järeldusele, et võime rahulikult eesti kunsti alla arvata ka need saksa soost kunstnikud, kes elasid ja maalisid Eestis.

Kunstialaselt käidi end toona täiendamas Saksamaal.

Baltisaksa kunstnike maalimisviis oli klassitsistlikku laadi, kuid segunes sageli ja romantismi või realismiga.

Baltisaksa kunstnikud Eugen Gustav Dücker

(1841-1916)-Kuressaares sündinud maalikunstnik, kes sai professoritiitli Peterburi Kunstide Akadeemialt. Oma loomingus kujutas ta peamiselt loodust.

Koopia: “Kaljune rannik ja meri”,1892, õli.

Baltisaksa kunstnikud Oskar Hoffmann

(1894-1899) – sündinud Tartus ja õppinud Düsseldorfis. Kunstnik, kes armastas kujutada ilmekaid talupoeglikke tüüpe tööl, laadal, kõrtsis ja ajalehte lugemas.

Koopia: “Talumehe portree”,1899, akvarell.

Esimesed eesti rahvusest kunstnikud Johann Köler (1826-

1899)- pärines lihtsast taluperest. Ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia. Köler elas enamiku elust Peterburis. Töötas Kunstide Akadeemias ning koduõpetajana tsaar Aleksander II õukonnas. Eestlastele on läinud eriti südamesse tema maalitud pildid oma perest ja kodukohast.

Koopia: “Autoportree”,1892, õli.

Esimesed eesti rahvusest kunstnikud Paul Raud (1865-

1930)-sai oma kunstihariduse Düsseldorfi Akadeemiast. P.Raud maalis peamiselt realistlikus laadis portreid. Ta töötas kunstiõpetajana.

Tema vend Kristjan Raud on illustreerinud eepose “Kalevipoeg”.

Koopia: “Ema portree”, õli.

Kunstnikud 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Ants Laikmaa (1866-1943) – sündis Läänemaal pere kaheteistkümnenda lapsena. Ta reisis palju ning olles Saksamaal, õppis mõnda aega Düsseldorfi Akadeemias. Naasnud kodumaale, hakkas ta ka ise aktiivselt koolitama noori kunstihuvilisi. Kõige enam armastas Laikmaa joonistusvahendina kuivpastelle. Tema loomingul on juugendile omaseid jooni.

Koopia: “Külavahetee”, 1923, kuivpastell.

Kunstnikud 19. ja 20. sajandi vahetusel. Konrad Mägi (1878-

1925)-õppis Peterburis Stieglitzi koolis, viibis pikemat aega Pariisis ja Ahvenamaal. Mägi oli kunstikooli Pallas esimene juhataja. Tema looming on dekoratiivset laadi julgete stilisatsioonidega. Mägi on maalinud peamiselt loodust ning vähesel määral ka portreesid.

Koopia: “Rannamaastik”, 1919, õli.

Kunstnikud 19. ja 20. sajandi vahetusel. Nikolai Triik (1884-1940)-

õppis samuti Stieglitzi koolis ning reisis seejärel palju. Ta töötas Pallases maaliõppejõuna. Tema loomingus on toona just tärganud rahvuslikku laadi. Triigi maalitud portreed on julged, isikupärased ja ekspressiivsed.

Koopia: “I.Menningu portree”, 1910, õli.

Kunstnikud iseseisvas Eestis (1919 – 1940). Aleksander Vardi

(1901-1983)-õppis Pallases ja selle kooli stipendiaadina viibis pikemalt Pariisis. Pariis- linn, mille bulvareid ta on korduvalt sumedas valguses kujutanud.

Koopia: “Montmartre õhtul”, 1938, õli.

Kunstnikud iseseisvas Eestis (1919 – 1940). Kristjan Teder

(1901-1960) – oli samuti nö pariislane. Tema lemmikteemadeks kujunesid lilled ja natüürmordid.

Koopia: “Daaliad”, 1938, õli.

Kunstnikud iseseisvas Eestis (1919 – 1940). Märt Laarmani (1894-

1984) – ei omanud akadeemilist kunstharidust. Samas on tema just üks Eesti ilmekaimaid kubistliku kunstisuuna viljelejaid.

Koopia: “Haige”, 1930-31, õli.