Eesti Pank Bank of Estonia · 4. detsember 2009 Natalja Viilmann 16 Riigieelarveväline valitsussektori defitsiit võib kujuneda prognoositust suuremaks Oktoobri lõpuks kassavoogude

Eesti PankBank of Estonia

Eesti majanduse hetkeseisust ja eurole üleminekust

Natalja Viilmann

4. detsember 2009

4. detsember 2009 Natalja Viilmann 2

Eesti eksport järgib kaubanduspartnerite arengut

Ekspordi kasvud (a/a, EUR )

-5 0%

-4 0%

-3 0%

-2 0%

-1 0%

0 %

10 %

20 %

30 %

40 %

50 %

2 006 200 7 2 008 200 9

Rootsi Soome Eesti


Meeleolud tööstuseski on sarnased …

Tööstusbaromeeter (ses. tasandatud)


Majanduse langustempo aeglustub

Sisemajanduse koguprodukt püsihindades

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

SKP aastakasv (vasakskaala) SKP kvartalikasv (paremskaala)


Tööjõu kulude kärpimine on olnud kiire

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2009* 2010* 2011*

Keskmise palga aastakasv Tööpuuduse määr


Ettevõtete lisandväärtuse struktuur on paranemas

0

5000000

10000000

15000000

20000000

25000000

30000000

35000000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Tööjõukulud, tuhat krooni Kogukasum (-kahjum), tuhat krooni


Kiiresti alanenud tarbimine ja investeerimine parandasid välistasakaaluSeega ei ole majandus enam nii haavatav

-17%-24%

-16%

26%23%

15%

3% 0% 5%

-28%

-19%-12%-5%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2006 2007 2008 2009

Joooksevkonto saldo (% SKPst) Sisenõudluse kasv (a/a)


Tööjõu aktiivsus püsib kõrgel

500

550

600

650

700

750

2004 2005 2006 2007 2008 2009

hõivatud (15-74), tuhat töötud (15-74), tuhat


Allikad: Riiklikud Statistikaametid

Eestil on jätkuvalt oluline konkurentsieelis tööjõukulude osas

Keskmine brutokuupalk (EUR, II kv 2009)

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500

SoomeRootsi

SloveeniaTšehhi

EestiSlovakkia

PoolaLäti

Leedu


Eesti Panga sügisprognoos

2009 2010 2011

SKP (mlrd EEK) 214 212 224

Ekspordi reaalkasv -12% 5% 10%

SKP reaalkasv -14% 1% 5%

Inflatsioon 0% 0% 2%

Eelarve seis (% SKPst) -3% -3% -1%


Inflatsioonikriteeriumi saame novembris täidetudEP prognoos: novembris Eesti 12 kuu keskmine inflatsioon ca 1%, kriteerium 1,7%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2008 2009 2010

Maastrichti inflatsioonikriteeriumi referentsväärtus (EC, nov.09) Inflatsioon Eestis (12 kuu libisev keskmine; EP sügisprognoos)HICP kasv (% a/a)

Eesti 1.8%

Kriteerium 1.7%


Referentsväärtuse prognoos

-1,5%

-1,0%

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%ja

an.0

9

veeb

r.09

mär

ts.0

9

apr.0

9

mai

.09

juun

i.09

juul

i.09

aug.

09

sept

.09

okt.0

9

nov.0

9

BE CY DE ES FR IE LU NL PT


Palgalangus hoiab inflatsiooni madalal

-4,0%

-2,0%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

-10,0%

-5,0%

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11

Brutokuupalga kasv (% a/a, vs) Alusinflatsioon (% a/a, ps)


Eelarvekriteeriumit täita on reaalne ja võimalik, aga riskid jäävad

• Vastavalt Eesti Panga sügisprognoosile kujuneb 2009. aasta valitsussektori eelarve puudujäägiks ligi 3%

• Seega on Eestil võimalik täita kriteerium, kuid turvavaru on väga väike – mõnisada miljonit suurem või väiksem defitsiit on mõjutatud juhuslikest teguritest

• Peamised riskid on seotud mittemaksuliste tulude laekumise, aastalõpu suuremate kulutamiste ning riigieelarvevälise valitsussektori defitsiidi prognoositust suuremaks kujunemisega

• Samas on ilmnenud ka positiivseid märke: prognoositust mõnevõrra suuremad maksulaekumised ja intressitulud, väiksemad EL-maksed jms


Maksulaekumised vastavad üldjoontes Eesti Panga prognoosidele, viimastel kuudel neid isegi ületades

Maksulaekumised, mln krooni

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

jan veb märts apr mai jun jul aug sept okt nov dets

Sügisprognoos Kevadprognoos Tegelik

+ 250 mln+ 250 mln

Viimased kaks kuud kokku ca pool miljardit krooni rohkem, kui prognoosis eeldatud. Ülelaekumine nii kaudsete kui ka otseste maksude osas


Riigieelarveväline valitsussektori defitsiit võib kujuneda prognoositust suuremaksOktoobri lõpuks kassavoogude põhine kogu valitsussektori puudujääk ca 4% SKPst

Valitsusektori kassavoogude põhine kumulatiivne defitsiit

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

4 500 000

Riigieelarve SKA KOV Haigekassa Töötukassa

tuha

t kro

oni

Mai Juuni Juuli August September Oktoober


Eelarve konsolideerumine kajastub eelkõigeII poolaastalViimases kvartalis laekuvad riigiettevõtete dividendid, EP kasum, rahad maamüügistjms

-14%-12%-10%-8%-6%-4%-2%0%2%4%

I II III IV I II III IV

2008 2009

Eelarve tasakaal, % SKPst Maastrichti kriteeriumca 3 mld krooni


Euroga või eurota - pikemas perspektiivis tuleb eelarvekulutused niikuinii jätkusuutlikule tasemele tuua

20

40

60

80

100

120

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 201110%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

Valitsussektori kulud, mld krooni Kulud välistoetusteta, mld krooniValitsussektori kulud, %SKPst Kulud välistoetusteta, %SKPst


Valitsemissektori võlg oli riikide lõikes väga erinev juba enne kriisi …

3,5

0 20 40 60 80 100 120

ItaaliaKreekaBelgiaUngari

SaksamaaPrantsusma

PortugalMalta

AustriaKüprosEL (27)Holland

PoolaSuurbritanni

RootsiHispaania

SoomeSlovakkia

TšehhiTaani

IirimaaSloveenia

LeeduRumeenia

LätiBulgaaria

LuksemburgEesti

Valitsemissektori koguvõla osatähtsus SKPs, 2007. a (%)

Allikas: Eurostat


Valitsussektori võlakriteerium ei ole ka tulevikus probleem2011. a lõpuks Eesti valitsussektori võlg vaid 13% prognoositavast SKPst

Valitsussektori võlg, %SKPst

7

7873736669

33 30

847977

8380

4149

11

0

20

40

60

80

100

120

EE LV LT UK IE DE EU €-area

2007 2008 2009 2010 2011Allikas: Euroopa Komisjoni sügisprognoos 2009


Aitäh!

www.eestipank.info

Documents

Eesti Pank Bank of Estonia · 4. detsember 2009 Natalja Viilmann 16 Riigieelarveväline valitsussektori defitsiit võib kujuneda prognoositust suuremaks Oktoobri lõpuks kassavoogude