Eesti piimatööstuse 2012. aasta esimese poolaasta (I pa ... · Joonis 10. Toorpiima kokkuostuhind Eestis, 2009-2012 juuni (arvuliselt on esitatud juuni ja detsembri hinnad; allikas:

Põllumajandusministeerium 4 oktoober 2012 Turu arendamise büroo Joosep Lukk

1

Eesti piimatööstuse 2012. aasta esimese poolaasta (I pa) ülevaade

Piimatööstuse arv ja paiknemine Eestis

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) andmetel oli 18. juuni 2012. aasta seisuga Eestis 33 tunnustanud piimakäitlemisettevõtet, millest üks oli tunnustatud tingimuslikult ja üks tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana. VTA poolt tunnustatud tootmisüksusi oli kokku aga 40, kuna mitmed ettevõtted omavad iseseisvaid tootmisüksusi erinevates maakondades. Kaks talumeiereid olid 3. septembri 2012. aasta seisuga tunnustatud mahepõllumajanduslikuks töötlemiseks ning üks tööstus mahepõllumajanduslike toodete ladustamiseks.

Piirkondliku paiknemise järgi asub enim piimatööstusi Harjumaal, piimatööstused puuduvad aga Hiiu- ja Lääne maakonnas (tabel 1). Tabel 1. Piimatööstuste paiknemine Eestis maakonniti, 2012. aasta esimesel poolaastal

Maakond Harjumaa 11

Tartumaa 4 Järvamaa 4

Ida-Virumaa 3 Viljandimaa 3

Raplamaa 2 Võrumaa 2 Saaremaa 2

Lääne-Virumaa 2 Jõgevamaa 2 Põlvamaa 2 Pärnumaa 1 Valgamaa 1

Allikas: VTA

Piima käitlemisvaldkondade põhjal jaotusid ettevõtted alljärgnevalt: hapendatud piimatooted - 19 ettevõtet; kohupiim - 17 ettevõtet; juust - 16 ettevõtet; pehmed juustud - 13 ettevõtet; rõõsk koor - 10 ettevõtet; võiderasvad - 10 ettevõtet; joogipiim - 9 ettevõtet; desserdid, kastmed, pudingid - 8 ettevõtet; piimapõhised pulbrid - 6 ettevõtet; sulatatud juust - 3 ettevõtet; jäätis - 3 ettevõtet; UHT 1 - 1 ettevõte. Pakendamisega tegeles 6 ettevõtet, ladustamisega 10 ettevõtet ja muude tegevustega 7 ettevõtet (imiku piimasegud ja jätkupiimasegud, kooredessert, analoogtooted, vadak ja vadakutooted, toorpiim, toidujää, toidu külmutamine). Ekspordiluba Venemaale omab jätkuvalt 10 ettevõtjat (kokku 14 tootmisüksusega).

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) koostab toorpiima heakskiidetud kokkuostjate nimekirja 2004. aastast, kuhu kuulub 27. juuni 2012. aasta seisuga

1 Kõrgpastöriseeritud piim


2

40 kokkuostjat, kellest 21 on VTA poolt tunnustatud piimakäitlejad. 2012. aastal (juuni seisuga) on heakskiidetud kokkuostjate nimekirja lisandunud kolm uut kokkuostjat.

Piimatööstuse põhinäitajad

Statistikaameti (SA) 2012. aasta I pa esialgsetel andmetel (tabel 2) moodustas piimatööstuse toodang töötleva tööstuse kogutoodangust rahalises väärtuses 3,9% ja toiduainetööstuse toodangust 26,5%. Mõlemad näitajad on vähenenud võrreldes 2011. aasta sama perioodiga, vastavalt -0,2 ja -3,0 protsendipunkti võrra. Piimatoodete eksport moodustas töötleva tööstuse toodangu ekspordist 1,7% ja toiduainete tööstuse ekspordist 26,1%.

Tabel 2. Piimatööstuse osakaal (rahalises väärtuses) ettevõtluses 2009-2012 esimesel poolaastal

2009 2010 2011 2012 2011/2012 ± %

Piimatööstuse osakaal tegevusaladest, % 4,5 3,9 3,5 3,4 -0,1

Piimatööstuse osakaal töötlevast tööstusest, % 5,6 4,8 4,1 3,9 -0,2

Piimatööstuse osakaal toiduainete tootmisest*, % 25,1 27,1 29,5 26,5 -3,0

Piimatoodete osakaal töötleva tööstuse ekspordis, % 5,6 2,7 2,1 1,7 -0,4

Piimatoodete osakaal toiduainete tööstuse* ekspordis, % 25,1 35,4 34,9 26,1 -8,8

Allikas: SA kiirstatistika; *sisaldab lisaks joogitööstust.

Töötleva tööstuse toodangu tootmismahud jäid praktiliselt sarnaseks 2011. aasta esimese kuue kuuga (joonis 1). Poolaasta keskmised näitajad (eelmise aasta vastav kuu = 100%) olid vastavalt 97,8% piimatoodetel; 102,3% toiduainetel ja 99,9% töötleva tööstuse kogutoodangul. Võrreldes 2011. poolaastaga on enim vähenenud 2012. aasta I pa enim vähenenud töötleva tööstuse (-36,9%) ja piimatoodete keskmine mahuindeks (-5,4%), toiduainete tootmise esimese poolaasta keskmine mahuindeks on jäänud samaks.


3

Joonis 1. Tööstustoodangu mahuindeks (eelmise aasta vastav kuu = 100%) 2010-2012 juuli; *lisaks joogitootmine (allikas: SA, lühiajastatistika).

Piimatööstuse 2012. aasta I pa müügitulu (185,24 mln €) oli praktiliselt sama võrreldes 2011. aasta vastava perioodiga (185,29 mln €). Kulud vähenesid võrreldes eelmise poolaastaga minimaalselt, ehk 1,6% (3 mln €); kuid kogukasum suurenes oluliselt (+64%), ja jõudis samasse suurusjärku 2008. ja 2009. aasta I pa näidatud kogukasumi näitajatega (joonis 2).

Joonis 2. Piimatööstuse müügitulu, kulud ja kasum 2007-2012 esimesel poolaastal (allikas: SA, lühiajastatistika).

98,0

109,5

86,8

106,8

98,7

87,392,5

80,0

90,0

100,0

110,0

120,0

130,0

140,0

150,0ja

an

ve

eb

r

mä

rts

ap

r

ma

i

juu

ni

juu

li

au

g

sep

t

ok

t

no

v

de

ts

jaa

n

ve

eb

r

mä

rts

ap

r

ma

i

juu

ni

juu

li

au

g

sep

t

ok

t

no

v

de

ts

jaa

n

ve

eb

r

mä

rts

ap

r

ma

i

juu

ni

juu

li

2010 2011 2012

%

Töötlev tööstus Toiduainete tootmine* Piimatoodete tootmine

6,27,3

8,5

4,6 4,7

7,6

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

12,00

14,00

16,00

18,00

0,00

50,00

100,00

150,00

200,00

250,00

I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Ka

sum

, m

ln €

Mü

üg

itu

lu, k

ulu

d,

mln

€

Müügitulu Kogukasum


4

SA 2012. esimese poolaasta andmete kohaselt on piimatööstuses töötavate inimeste arv võrreldes 2011. aasta I pa vähenenud (-75 töötajat, joonis 3). Kuigi piimatööstuses töötajate arv on vähenenud, on 2012. aasta I pa töötaja kohta loodud lisandväärtus suurenenud (+23,5%).

Joonis 3. Keskmine töötajate arv piimatööstuses ja ettevõtete tootlikkus lisandväärtuse järgi (töötaja kohta), 2007-2012 esimesel poolaastal (allikas: SA, lühiajastatistika).

2012. aasta I pa on keskmised kuu palgad jätkuvalt suurenenud kõigis tegevusalades, sealhulgas toiduainetööstuses ja piimatööstuses (joonis 4).

Joonis 4. Eesti tegevusalade, toiduainetööstuse ja piimatööstuse kuu keskmine brutopalk (€), 2007-2012; *lisaks joogitootmine (allikas: SA, lühiajastatistika).

8,2

9,510,4

8,3 8,5

10,5

2452

2351

21822146

2255

2180

1950

2000

2050

2100

2150

2200

2250

2300

2350

2400

2450

2500

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

12,00

14,00


2007 2008 2009 2010 2011 2012

tktuh

€

Lisandväärtus töötaja kohta Töötajate arv

699

819 795790

731786

533

610

664 652723

787

705

801 811

767

798

865

500,0

550,0

600,0

650,0

700,0

750,0

800,0

850,0

900,0


2007 2008 2009 2010 2011 2012

€

Eesti tegevusalad Toiduainetööstus* Piimatööstus


5

Piimatööstuses oli 2012. esimese poolaasta keskmine brutokuupalk SA andmetel 865

€, 2011. aasta I pa võrreldes tõusis piimatööstuse keskmine brutokuupalk 67 € võrra (+5%, joonis 4). 2011. aastal suurenes piimatööstuste poolt põhivarasse investeeritud summa (+34%). 2012. aasta I pa investeeriti SA esialgsetel andmetel piimatööstus põhivarasse 6,5 mln €, mida on 0,49 mln € (-7%) vähem võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. (joonis 5).

Joonis 5. Piimatööstusettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (koos kapitalirendiga) jooksevhindades, 2007-2012 (allikas: SA, lühiajastatistika).

Piimatööstuste suurimad investeeringud põhivarasse 2012. aasta I pa läksid muude masinate ja seadmete soetamiseks, milleks kulus 5,78 mln € (+37%). Oluliselt on vähenenud investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisesse ja rekonstrueerimisse (-83%). Hoonete ja rajatiste soetamiseks 2012. aasta I pa investeeringuid ei tehtud. Eelneva aastaga võrreldes investeeriti rohkem arvutite ja -süsteemide tarbeks ja vähem transpordivahendite tarbeks. Investeeringud maa omandamiseks suurenesid 0,00 €-lt 0,03 mln €-le (+3%, joonis 6).

18,8

8,8

4,7 5,2

7,0 6,5

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0


2007 2008 2009 2010 2011 2012

mln

€


6

Joonis 6. Piimatööstusettevõtete investeeringute jaotuvus 2011. ja 2012. aasta esimesel poolaastal, mln € (allikas: SA, lühiajastatistika).

2011. aasta esimene poolaasta

Hoonete ja rajatiste soetamine

Hoonete ja rajatiste ehitamine ja

rekonstrueerimine

Transpordivahendid

Arvutid ja arvutisüsteemid

Muud masinad ja seadmed, inventar

Maa

0,01 mln €

2,91 mln €

0,44 mln €

0,01 mln €

3,63 mln €

0,00 mln €

2012. aasta esimene poolaasta

Hoonete ja rajatiste soetamine

Hoonete ja rajatiste ehitamine ja

rekonstrueerimine

Transpordivahendid

Arvutid ja arvutisüsteemid

Muud masinad ja seadmed, inventar

Maa5,78 mln €

0,49 mln €

0,16 mln €

0,03 mln €

0,03 mln €

0,00 mln €


7

Hinnad tarneahelas

Piimalehmade arv oli SA andmetel 1980. aastal Eestis 314 tuhat looma, siis pärast seda on antud arv kiiresti langenud, jõudes 2009. aastaks juba alla 100 tuhande looma. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli Eestis piimalehmi esialgsetel andmetel 96 500 (joonis 7).

Joonis 7. Piimalehmade arv 2007-2012, tuhat tükki; *30 juuni seisuga (allikas: SA, kiirstatistika).

2012. aasta I pa piimatoodang (360 tuhat tonni) suurenes 2011. aasta sama perioodiga võrreldes 1 300 tonni (+0,3%; joonis 8). Keskmine piimatoodang lehma kohta on pidevalt tõusnud, nii oli ka käesoleva aasta kuue kuu väljalüps lehma kohta 191 kg (+5,2%) suurem kui möödunud aastal. Piimatöötlemisettevõtete poolt varutud piima kogus 2012. aasta I pa oli 330 tuhat tonni (+12 tuhat tonni) ning moodustas piimatoodangust (360 tuhat tonni) 92%.

Joonis 8. Piimatoodang (tuhat tonni), kokkuost (tuhat tonni), piimatoodang lehma kohta (kg) esimesel poolaastal, 2007-2012 (allikas SA, kiirstatistika).

108,1

103,2

99,0

96,8 96,2 96,5*

94,0

98,0

102,0

106,0

110,0

2007 2008 2009 2010 2011 2012

tuh

tk

Piimalehmade arv

3189

33293372

34343482

3673

3000

3100

3200

3300

3400

3500

3600

3700

3800

200

250

300

350

400

2007 2008 2009 2010 2011 2012

kg

tuh

to

nn

i

Piimatoodang Toorpiima kokkuost Piimatoodang lehma kohta


8

Eestis toodetud piima kvaliteet on jätkuvalt väga hea. Tööstuste poolt kokkuostetud toorpiimast kuulus 2012. aasta I pa eliit- ja kõrgemasse sorti 98,3%, mida on -0,7 protsendipunkti võrra vähem kui 2011. aastal (joonis 9). Toorpiima keskmine valgusisaldus oli 3,4% ja rasvasisaldus 4,0% .

Joonis 9. Kokkuostetud toorpiima kvaliteet, 2007-2012 esimesel poolaastal (allikas: SA).

Alates 2009. aasta märtsist on tööstuste poolt varutud toorpiima keskmine kokkuostuhind järjepidevalt tõusnud, jõudes 2011. aasta juuniks 326,6 €/tonni (0,32 €/kg; joonis 10). Võrreldes 2011. aasta lõpuga on 2012. aasta jaanuaris-märtsis toorpiima kokkuostuhind veel tõusnud, alates aprillist on kokkuostuhind langenud, olles juuni seisuga 285,2 €/tonni kohta (0,28 €/kg). Käesoleva aasta esimesel poolaastal makstud keskmine piimaliitri hind on identne möödunud aasta samal perioodil makstuga (vastavalt 0,32 €/kg ja 0,31 €/kg).

56,4 54,8 53,863,4 62,7 61,5

40,4 42,4 44,634,1 36,3 36,8

2,8 2,5 1,2 2,2 0,9 1,30,4 0,3 0,4 0,4 0,3 0,4

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

I poolaasta

Eliit Kõrgem sort I sort Sorditu


9

Joonis 10. Toorpiima kokkuostuhind Eestis, 2009-2012 juuni (arvuliselt on esitatud juuni ja detsembri hinnad; allikas: SA, kiirstatistika).

Toorpiima kokkuostuhind on 2012. aasta esimese kuu kuuga olnud langevas trendis nii Eestis, Lätis kui Leedus, kus kokkuostuhinnad olid juuni seisuga vastavalt 285 €/t, 256 €/t ja 225 €/t (joonis 11). Sama trendijoont mööda on liikunud ka EL-27 toorpiima kokkuostuhind, mis oli juunis 319 €/t. EL-27 toorpiima kokkuostuhind oli juunis Eesti, Läti ja Leedu kokkuostuhinnast vastavalt 33 €/t, 63 €/t ja 93 €/t suurem. Samas Soome kokkuostuhind oli juunis EL-27 omast 125 €/t suurem. Lisaks Lätile ja Leedule oli toorpiima kokkuostuhind Eestis juuni seisuga CIRCA andmetel kõrgem kui Belgias (266 €/t), Bulgaarias (282 €/t), Tšehhis (277 €/t), Ungaris (276 €/t), Poolas (268 €/t), Rumeenias (247 €/t) ja Slovakkias (276 €/t). Kõrgeim toorpiima kokkuostuhind juunis oli EL-27 riigi seas Küprosel (519 €/t).

194,0

235,3

275,3

307,7

326,6 320,0

285,2

150

200

250

300

350

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rm

ai

juu

ni

juu

lia

ug

sep

to

kt

no

vd

ets

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rill

ma

iju

un

iju

uli

au

gse

pt

ok

tn

ov

de

tsja

an

ve

eb

rm

ärt

sa

pri

llm

ai

juu

ni

juu

lia

ug

sep

to

kt

no

vd

ets

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rill

ma

iju

un

i

2009 2010 2011 2012

€/t

on

n


10

Joonis 11. Toorpiima kokkuostuhind Euroopa Liidus (EL-27), Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes; 2009-2012 jaanuar-juuni (allikas: CIRCA).

Tööstusest 2,5%-lise joogipiima keskmine väljamüügihind on 2012. aastaks langenud 0,60 €/liitri kohta (2011. aasta juunis 0,64 €/liitri kohta; joonis 12). 2,5%-lise joogipiima keskmine jaehind (koos käibemaksuga) on samuti langenud, olles 2012. aasta juunis 0,40 €/liitri eest.

Joonis 12. 2,5% joogipiima tööstusest keskmine väljamüügi- ja jaehind (€/liiter), 2009-2011 jaanuar-juuni (allikas: TNS Emor).

319

285

256

225

443

100

150

200

250

300

350

400

450

500

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rm

ai

juu

ni

juu

lia

ug

sep

to

kt

no

vd

ets

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rill

ma

iju

un

iju

uli

au

gse

pt

ok

tn

ov

de

tsja

an

ve

eb

rm

ärt

sa

pri

llm

ai

juu

ni

juu

lia

ug

sep

to

kt

no

vd

ets

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rill

ma

iju

un

i

2009 2010 2011 2012

€/t

on

n

EL-27 Eesti Läti Leedu Soome

0,41 0,40

0,640,60

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

0,60

0,70

jaa

n

mä

rts

ma

i

juu

li

sep

t

no

v

jaa

n

mä

rts

ma

i

juu

li

sep

t

no

v

jaa

n

mä

rts

ma

i

juu

li

sep

t

no

v

jaa

n

mä

rts

ma

i

2009 2010 2011 2012

€/l

iite

r

Tööstusest väljamüügihind piim 2,5%, kile Jaehind piim 2,5%, kile (+km)


11

Võrreldes möödunud aasta juuni seisuga langesid 2012. aastal nii 20%-lise hapukoore

(500 g kile) ja väikepakis või (>82%) jaehinnad Eesti tavakauplustes vastavalt 0,24 €/kg (-12,5%) ja 0,16 €/kg (-2%); 25-27% naturaaljuustu (u 500 g) hind tõusis 0,1 €/kg (+1,3%) (joonis 13).

Joonis 13. Piimatoodete keskmised jaehinnad (+käibemaks) Eesti tavakauplustes, 2009-2012 jaanuar-juuni (allikas: TNS Emor).

Eelmise poolaasta keskmiste jaehindadega võrreldes on 2012. esimesel poolaastal naturaaljuustu ja või keskmised jaehinnad samaks jäänud, hapukoore poolaasta keskmine jaehind on tõusnud 0,23 €/kg (+11%). 4%-lise hapukoore jaehindu kogus kuni 2011. aasta juunini EKI, TNS Emor seda praegusel hetkel ei tee.

Piimatoodete tootmine, müük ja väliskaubandus 2012. aasta I pa suurenesid 2011. aasta sama perioodiga võrreldes juustu k.a. kohupiim ja hapendatud piima toodang vastavalt 8% ja 1% võrra (joonis 14). Joogipiima, koore ja või toodang vähenesid vastavalt 2%, 13% ja 29%.

1,91

1,75

3,93

7,54

7,647,79

7,56

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

7,00

8,00

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rm

ai

juu

ni

juu

lia

ug

sep

to

kt

no

vd

ets

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rill

ma

iju

un

iju

uli

au

gse

pt

ok

tn

ov

de

tsja

an

ve

eb

rm

ärt

sa

pri

llm

ai

juu

ni

juu

lia

ug

sep

to

kt

no

vd

ets

jaa

nv

ee

br

mä

rts

ap

rill

ma

iju

un

i

2009 2010 2011 2012

€/k

g

Hapukoor 20%, kile 500 g Kodujuust 4%

Naturaaljuust (25-27%, u 500 g) Või >82%, väikepakk


12

Joonis 14. Mõnede piimatoodete tootmine esimesel poolaastal, 2008-2012 (allikas: SA, kiirstatistika).

Piimatoodete väliskaubandusbilanss oli 2012. aasta I pa jätkuvalt positiivne (+64,1 mln €) ning suurenes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 8,4 mln € võrra (+15%; joonis 15). Piimatoodete eksport (88,0 mln €) moodustas kogu põllumajandussaaduste ja -toodete väljaveost 19% ning piimatoodete import (23,9 mln €) kogu põllumajandussaaduste ja -toodete sisseveost 4%. 2012. aasta I pa on piimatoodete ekspordis ja impordis rahalises väärtuses toimunud stabiilne kasv.

Joonis 15. Piimatoodete eksport, import ja väliskaubandusbilanss, 2007-2012 esimene poolaasta (allikas: SA, kiirstatistika).

0

20

40

60

80

100

120

2008 2009 2010 2011 2012

tuh

ton

ni

I pa

Joogipiim Koor

Hapendatud piim Või ja muud piimarasvatooted

Juust, k.a kohupiim

56,485

78,620

88,000

13,166

22,920 23,90043,319

55,700

64,100

0,000

10,000

20,000

30,000

40,000

50,000

60,000

70,000

80,000

90,000

100,000


2007 2008 2009 2010 2011 2012

mln

€

Eksport Import Väliskaubandusbilannss


13

Võrreldes 2011. aasta I poolaastaga suurenes 2012. aasta I pa piimatoodete ekspordi väärtus 9,4 mln € (+12%), sealhulgas väljavedu EL liikmesriikidesse kasvas 9,9 mln € (+16,7%) ja vähenes kolmandatesse riikidesse 0,5 mln € (-2,6%). Eesti piimatoodete eksport Venemaale vähenes poolaastate võrdluses 2,1 mln € (-11,9%) ning osatähtsus piimatoodete väljaveos on aastaga kahanenud 4,8%. Eesti piimatoodete peamised ekspordi sihtriigid EL riikidest olid: Leedu (29%), Soome (18%) ja Läti (14%). Teised riigid moodustasid piimatoodete ekspordist 21% , eksport Venemaale 18%, (joonis 16).

Joonis 16. Eesti piimatoodete peamised ekspordi sihtriigid 2012. aasta esimesel poolaastal; piimatoodete osakaalud koguekspordist (allikas: SA, kiirstatistika).

Rahalises väärtuses eksporditi enim juustu ja kohupiima (33 mln €, 38% eksporditud piimatoodetest). Pärast 2011. aasta I pa vähenemist on juustu ja kohupiima ekspordikogus 2012. aasta I pa taas tõusnud (+1 508 tonni). Suurima tõusu teinud ekspordiartikkel (27 mln €

väärtuses, 31% eksporditud piimatoodetest) on kondenseerimata piim ja koor, mille eksport suurenes rahalises väärtuses +32% võrra ja mahuliselt +41% võrra. Või eksport on I poolaasta perioodi jooksul vähenenud rahalises väärtuses -95% ja mahuliselt -80%.

2012. aasta I pa eksporditi 45% Eestis toodetud juustust (21,7 tuhat tonni) ning kogu juustuekspordist toimus suurim väljavedu Venemaale 28% (2 760 tonni). 80-90% rasvasisaldusega võid toodeti kokku 2 400 tonni, eksportimisele läks kogutoodangust 47%, sellest enim (46%, 519 tonni) eksporditi Soome. 2012. esimesel poolaastal toodetud hapendatud piimatoodetest (21,3 tuhat tonni) eksporditi 31%, millest enim (50%, 3 251 tonni) eksporditi samuti Soome.

Enamus olulisemate piimatoodete ja tootegruppide 2012. aasta I pa keskmised ekspordihinnad olid SA andmetel möödunud aasta sama perioodi hindadest madalamad. Näiteks 1-6% rasvasisaldusega piima keskmine väljaveohind (0,32 €/kg) langes eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 0,017 €/kg (-5,0%); või hind (3,54 €/kg) langes 0,286 €/kg (-7,5%); lõssipulbri hind (1,99 €/kg) langes 0,592 €/kg (-18,2%); piimapulbri hind (1,99 €/kg) langes 0,194 €/kg -8,9%), juustu hind (muud juustud, KN 040690, 77% väljaveomahust) (3,64 €/kg) langes 0,275 €/kg (-7,0%). Fermenteeritud piimatoodete (KN 0403) impordihind (1,245 €/kg) tõusis 0,181 €/kg (+14,5%), lõssipulbri impordihind (1,99 €/kg) langes 0,194 €/kg (-8,9%).

Piimatoodete impordi väärtus suurenes 2011. aasta I pa möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 1,0 mln € (+4%). EL liikmesriikide osatähtsus moodustas 99% piimatoodete impordist. Suurimad piimatoodete importijad Eestisse 2012. aasta I pa olid Poola (18%), Läti (18%), Saksamaa (16%), Leedu (16%) ja Soome (9%). Piimatoodete keskmised impordihinnad võrrelduna 2011. aastaga on SA andmetel järgnevad: 1-6% rasvasisaldusega piima impordihind

Venemaa

18%Läti

14%Soome

18%

Leedu

29%

Teised riigid

21%


14

(0,46 €/kg) tõusis 0,09 €/kg (+19,6%), juustu (muud juustud, KN 040690, 43% sisseveomahust) hind (4,32 €/kg) tõusis 0,303 €/kg (+7,5%) ja või hind (4,19 €/kg) langes -0,389 €/kg (-9,3%). Fermenteeritud piimatoodete (KN 0403) impordihind (1,53 €/kg) tõusis 0,174 €/kg (+12,7%), lõssipulbri impordihind (2,22 €/kg) langes 0,065 €/kg (-2,8%). Prognoos

Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO) maailma piimahinnaindeks (2002-2004 = 100%) oli kõrgeim 2007. aasta lõpus – 268% (joonis 17). 2012. aasta juuni seisuga oli piimahinnaindeks 173,4%. Eelmise aasta sama perioodiga on see muutunud 58,2 protsendipunkti.

Joonis 17. Maailma piimahinnaindeks* (2002-2004 = 100%), 2005-2012 (august). *Koosneb või, täispiimapulbri, lõssipulbri, juustu ja kaseiini hinna keskmistest (allikas: FAO).

FAO ülevaate kohaselt hakkasid piimatoodete hinnad langema 2011. aasta keskel, kui rahvusvaheliste turgude piimatoodetega varustatus oluliselt paranes. Pärast lõunapoolkera piimatootmise kogutoodangu suurenemist ja põhjapoolkera piimatootmise hooaja tulemuslikku avaperioodi, jätkus aprillis hindade langus. Ekspordi suurenemine ja euro kursi nõrgenemine USA dollari suhtes on kaasa toonud üldise hindade languse piimaturul.

Vaatamata piimatoodete hinna hiljutisele langusele on need püsinud jätkuvalt kõrgemad kui pikaajalised keskmised hinnad. Euroopa Liidu ja USA piimaturgu finantseeritakse riiklikul tasemel minimaalselt, ja need on eriti tundlikud ootamatutes muutustes toorpiima kogustes ja piimatoodete pakkumises. Piimatoodangu kasvades järelejäänud 2012. aasta jooksul võib see kaasa tuua piimatoodete hinna jätkuva languse.

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300

jaa

n

ma

i

sep

t

jaa

n

ma

i

sep

t

jaa

n

ma

i

sep

t

jaa

n

ma

i

sep

t

jaa

n

ma

i

sep

t

jaa

n

ma

i

sep

t

jaa

n

ma

i

sep

t

jaa

n

ma

i

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

20

02

-20

04

= 1

00

%


15

Maailma piimatoodang kasvab FAO prognoosi kohaselt 2012. aastal +2,7%, 750 mln tonnini. Suuremalt jaolt on kasvu taga Aasia turg, aga piimatoodangu tõusu eeldatakse ka kõigis teistes maailma piirkondades. 2012. aastal oodatakse jätkuvalt piimatoodete pakkumise levimist uutele turgudele. Aasia riigid moodustavad jätkuvalt põhituru; järgnevad Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere regioon. Maailma kasvavat impordinõudlust loodetakse täita Okeaania ja Lõuna-Ameerika traditsioonilisele karjatamisele rajatud piimatootmise abil. FAO prognoosib 2012. aasta piimahinnaindeksi väärtuseks 186% (2002-2004 = 100%).

Documents

Eesti piimatööstuse 2012. aasta esimese poolaasta (I pa ... · Joonis 10. Toorpiima kokkuostuhind Eestis, 2009-2012 juuni (arvuliselt on esitatud juuni ja detsembri hinnad; allikas: