Upload
jeremy-potts
View
58
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti väikelinnade roll tulevikus. Tarmo Pikner Oulu Ülikooli doktorant, regionaalarengu konsultant [email protected] “Eesti väikelinnade neliteist saatust”, 25.aprill 2008, Keila. Kuidas linna mõista? Ja milline on väikelinn?. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Eesti väikelinnade roll tulevikus
Tarmo Pikner Oulu Ülikooli doktorant, regionaalarengu konsultant [email protected]
“Eesti väikelinnade neliteist saatust”, 25.aprill 2008, Keila
Kuidas linna mõista? Ja milline on väikelinn?
Linnasid võib kirjeldada kui ühteaegu töö, tarbimise, suhtluse, mängu, loovuse, põnevuse ja igavuse kohtadena. Linn kui erinevate sotsiaalsete praktikate ja võrgustike “lava” koos potentsiaalsete trajektooridega (Amin & Thrift, 2002).
21.sajandi alguses suudavad linnad jääda uuenduslikeks läbi nende ajaloolise rolli pideva adaptsiooni “vahetuste keskustena” (Wood, 2001).
EL-s on linna (või linnaregiooni) rahvaarvu alampiir 50 000 (oluline ka rahvastiku tihedus). Soomes u 20 000 elanikuga linn ja tema tagamaa; samas määratletud 6 regionaalset kasvukeskust (Jauhiainen, 2002).
Väikelinnade määrtlemisel ka muud kriteeriumid peale rahvaarvu
Väikelinnad Eestis
Eestis oleks mõistlik lugeda linnaregiooni alampiiriks 15 - 20 000 elanikku (Jauhiainen, 2002)
Eestis väikelinnad kõiki linnad peale Tallinna, Tartu,Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu (!?)
Eestis tihe regionaalsete keskuste süsteem, võiks olla u 12 linnapiirkonda koos tugeva keskusega (Jauhianen, 2002; Raagmaa, 2008)
44 tõmbekeskust tööjõu areaalide järgi (Rahastikuministri büroo, 2001)
Regionaalarengu põhijooned Eestis
Võrdlemisi suured kontrastid Tallinna (ja osaliselt ka Tartu) linnapiirkonna ja ülejäänud Eesti vahel
Võrreldes EL keskmisega Eestis innovatsioonialane ja oskustööjõu valdkonnas mahajäämus, väikse mastaabiline majandus
Rahvastiku koondumine suurematesse regionaalsetesse keskustesse, eriti Tallinasse. Tallinna “laiali valgumine”
Päevane ja nädalane pendelränne tööle käies, väikesed vahemaad linnade vahel
Üldine rahvastiku vähenemine või väga aeglane juurdekasv
Kuidas analüüsida linnade rolli tulevikus?
Glokaalsed arengusuundumused ja kaasnevad muutused/väljakutsed Eesti väikelinnadele
Arengusuundumuste mõistmine läbi võrgustike ja vooluste (Castells, 1997; 2001)
Linnade võrgustik-struktuurid ja sünenergia mitte hierarhilised suhted (Meijers, 2005)
Avatud ajaperspektiiv, erinevate stsenaariumite koostamise võimalus
Läänemere piirkonna linnade struktuur (Nordregio, 2001)
A1: Mobiilsus ja kommunikatsioon
Kiirem infoliikumine ja reisimine vajab uusi füüsilisi infrastruktuure ja oskusi (Urry, 2003)
Töö- ja vabaajavõimalused mitmekesistuvad, suureneb surve linnade tagamaadele
Oht piirkondadevahelise ebavõrdsuse suurenemisele (Graham & Marvin, 2001)
Väikelinnad: vajalikud kommunikatsiooni ja transpordi infrastruktuurid (nt kiirem raudtee ühendus), sobiv elukeskkond, tihe koostöö regionaalsete keskuslinnadega ja rahvusvaheliselt
A2: Teadmistepõhine majandus ja innovatsioon
Uued koostööplatvormid ja teadmiste-oskuste vahetamine; kohalik sumin ja globaalsed torud (Maskell, et al. 2006)
Väiksemad linnapiirkonnad spetsialiseeruvad mõnele majandusklastrile, suuremad keskused mitmekesisemad (Jimmie, 2001; Wood, 2001)
Linnaline keskkond toetab innovatsiooni läbi tehnoloogia ja juurdepääsudega globaalsetele turgudele (Wood, 2001)
Väikelinnad: spetsialsieerumine piirkondliku oskusteabe väljaarendamiseks, miljöö majanduskeskkonna loomine, tihedad koostöövõrgustikud tehnoloogia arendamiseks ja juurdepääsudeks uutele turgudele
A3: Paljukultuurilisus ja turism
Loovklassi kontseptsioon, tehnoloogia-talendid-tolerants (Florida, 2005)
Erilisisuse otsimine, väiksemale grupile mõeldud tooted turisminduses, uued reisisuunad
Väikelinnad: oma tugevus loovinimeste meelitamiseks, lühiajalised õppeprogrammid, kultuuriturism, laiapõhjalisem integratsioon
A4: Elanikkonna vananemine Euroopas
Vajadus uute teenuste järele Täiendav grupp inimesi, kellel aega ja otsivad
tegevust
Väikelinnad: sobiv elu- ja külastuskeskkond, täiendavad eneseteostusvõimlused eakatele (nt mentorlus)
A5: Keskkonnariskid ja energia küsimus
Kliima soojenemine ja uued planeerimistingimised
Suurlinnade müra ja saastamise mõju keskkonnale
Alternatiivste energiaallikate kasutuselevõtmine
Väikelinnad: turvalise elukeskkonna pakkumine, säästliku elukeskkonna planeerimne ja eluviis
A6: Ühiskondlike institutsioonide rolli muutus
Ühiskonna urbaniseerumine, sellel erinevad suunad Progressiivste linnavõrgustike omadused:
assotsiatsiooniline demokraatia, majanduse ja riigi demokratiseerumine, täielik osalus võrdse hääleõigusega, vaba infovahetus partneritega (Leitner & Sheppard, 2002; Jauhiainen, 2004)
Väikelinnad: uued (piirkondlikud) hea-valitsemise ja kaasamise vormid, väiksem sõltuvus administratiivsetest piiridest
Milline saatus linnadel?
Suundi väikelinnade arendamisel (1)
Terviklike arenguvööndite analüüsimine ja planeerimine, regionaalarengu tasakaalustamise võimalused
Linnaliste keskuste roll regionaalses arengus kasvab, koostöö võrgustikud
Kutse- ja täiendõppeasutuste süsteemi edasi arendamine
Ühistranspordi parem korraldamine Eesti siseselt ja ka ühendus Euroopaga
Üldise heakorra ja miljöö parandamine
Suundi väikelinnade arendamisel (2)
Piirkondlike prioriteetide määratlemine ja visiooonipõhine arendustegevus
Majandusstruktuuri muudatused ja majandusklastrite arengu toetamine
Haldusstruktuuri korrastamine (?) ja regionaalpoliitika seadustamine
Linnalise dimensiooni tugevdamine regionaal- ja innovatsioonipoliitikate kavandamisel ja rakendamisel