ILLIMAR

KAASIKU

2013

Saksamaa

[ELU KUI PEITUSEMNG] Mis siis kui elu oleks ks suur peitusemng? See thendaks seda, et me peaksime ennast kigepealt

ra peitma, seejrel mnda aega peidus olema ning lpuks iseennast les otsima. See vike raamat

heidabki elule pilgu lbi peitusemngu prisma ja uurib selle mngureegleid ning -vahendeid.

2 | L e h e k l g

SISUKORD

EESSNA ............................................................................................................ 4

SISSEJUHATUS .................................................................................................... 7

PEITUSEMNGUD .............................................................................................. 9

ISEENDA RA PEITMINE ................................................................................... 11

Loomast inimeseks ....................................................................................... 11

PEIDUS OLEK .................................................................................................... 15

Muinasjutud ................................................................................................. 15

Alateadvus .................................................................................................... 16

ISEENDA LES OTSIMINE ................................................................................. 21

Jlgede jlgedes ............................................................................................ 21

Thelepanelikkus ja mdid ......................................................................... 25

Mtide kolm etappi .................................................................................... 30

Pike .......................................................................................................... 33

Muna ......................................................................................................... 34

unapuu-Jeesus ........................................................................................ 35

Punamtsike .............................................................................................. 37

Siddhartha ................................................................................................. 39

Iseenda les otsimise kokkuvte .................................................................. 42

PEITUSEMNGU KOKKUVTE .......................................................................... 46

Kasutatud kirjandus ......................................................................................... 50

Kuula ja vaata lisaks ......................................................................................... 52

3 | L e h e k l g

Elu on mng, mille esimene reegel on, et ELU EI OLE MNG.

Alan Watts

Me ei lpeta mngimist kuna me saame vanaks, me saame vanaks

kuna me lpetame mngimise!

Benjamin Franklin

Maailma tsisemad asjad on kohe sedavrd tsised, et neist ei saa

tsiselt rkida.

Evald Saag

4 | L e h e k l g

EESSNA

Viimasel ajal olen ennast leidnud mttelt, et miks ma tunnen tungivat vajadust

midagi kirjutada? Enamasti ma lihtsalt teen mrkmeid kui mnda raamatut

loen vi kui mni uitmte, idee phe satub, aga tundub, et sellest ei piisa.

ppimise protsess nuab ka uute ideede viimistletumat snastamist ning

seeprast peale igat teatud uue informatsiooni doosi on vaja kik see enda

peas korrastada, piltlikult eldes sahtlitesse panna ning riiulitesse ra

paigutada. Kui see tehtud, alles siis saab edasi ppida ja kogeda.

Nd tagantjrgi mistan, et kik see sai alguse pikast reisist Austraaliasse,

mille 2009. aastal ette vtsin. Pikaajaline reisimine thendab sisuliselt uue

informatsiooni sees ujumist. Uute kogemuste intensiivsus on li suur, kuna

ollakse eemal kigest mis on tuttav ja harjumusprane; puuduvad perekond,

sbrad, tuttavad ja hiskond kellele muidu toetutakse. Seeprast paneb

reisimine inimesi blogima, pevikut pidama ning oma pilte ja videoklippe

jagama. Kes oskab see teeb laule vi kirjutab luuletusi. Meis on rgne vajadus

oma kogemusi jagada ning oma peanuppu korrastada, et juda teadvuse

krgematele astmetele. Rutiinis ja oma enda mugavuse tsoonis olles aga

selleks enamasti vajadust ei teki.

Benjamin Franklin on elnud: Kirjuta midagi vrt lugemist vi tee midagi

vrt kirjutamist. Niteks Charles Darwin tegi noorena mbermaailmareisi,

mis kestis viis pikka aastat, peale mida ta ttles kogetut ja nhtut terve oma

elu ning prandas meile sellise edvri nagu Liikide tekkimine. Tpselt sama

juhtub inimesega kes kib ra kosmoses ning neb oma silmaga, et see kus ta

elab on ks imeilus helesinine marmorkuul. Samuti mrkab ta, et see

marmorkuul hljub nagu nia vel keset lputut kosmosekrbe ning on

mbritsetud hkrna atmosfrikihiga, mis hoiab kike elavat oma sles nagu

ema oma last. Indiaanlased ja amaanid on aga niteks aastatuhandeid

kasutanud erinevaid pshhedeelse mjuga taimi nagu kaktused ja seened, et

5 | L e h e k l g

oma meeli tavaprasest sadu kordi tundlikumaks muuta ning sedaviisi maailma

uuena kogeda. Idamaades minnakse aga pikemaks ajaks kuhugi metsa,

koopasse vi templisse mediteerima ning erinevaid jooga tehnikaid harjutama,

et oma alateadvusse rnnata. Kik sellised kogemused on sedavrd

silmiavavad, teistmoodi, vimsad ja intensiivsed, et neist piisab pikaks ajaks vi

koguni terveks eluks.

Sedaviisi tunnen ma siiani peale oma kahe ja poole aastast reisi, nagu oleks

Marsi peal ra kinud. Austraalia ja Uus-Meremaa maalilised maastikud ning

Hommikumaa kultuur ning mttemaailm on justkui teiselt planeedilt. Nd on

juba rohkem kui aasta mdas sellest kui tagasi koju judsin, tagasi Euroopa

turvalisesse kukrusse, aga tung eelnevalt kogetut analsida ja lahtimtestada

ei ole raugenud. Vastupidi, mida enam infot on lbi seeditud, seda enam tekib

uut ja huvitavat juurde. Selliseid intensiivseid kogemusi viks vrrelda ka

helikopteriga Himaalajas Domolungma tipus ra kimisega. Me ei saa seal kll

lputult kaua viibida kuna ktus saab lpuks otsa, aga me saame maitse suhu,

kogeme seda imelist vaadet ja tunnet mis sealt avaneb. Tagasi mejalamile

lennates, tavaellu naastes, me aga teame nd mis suunas liikuda, kuhu

prgida. Meil on kindel siht silme ees. Meie sees hguvad nhtamatud

motivatsiooni ning inspiratsiooni sed. Ilma igasuguse khkluseta jtame me

seljata taha kik mis on tuttav ja turvaline, haarame oma

mgironimisvarustuse ning asume tipu poole teele. Meie eesmrk on sinna

krgustesse omal jul juda, helikopteri abita. Ainult nii saame selle vaate ja

tundega tielikult heks ning see saab alatiseks osaks meist endis; saame ise

selleks Himaalajas asuvas Domolungma tipuks ning meie kuumad sed

sttivad heleda leegina plema.

Oma reisil kohtasin palju selliseid tippe vi heledaid leeke, inimesi kes

pakatasid energiast ja loovusest. Ma ei pea silmas niivga noori

seljakotirndureid vaid pigem vanemaid hrrasid ja daame. Kui muidu eeldaks,

et sellises krges vanuses inimesed on kodus nelja seina vahel ning heietavad

oma noorusplve lugusid, kordavad samu vanu nalju nagu kulunud

grammofonid ja rgivad pensionist, haigustes, tablettidest, siis mida teevad

nemad? Reisivad ringi nagu noored inimesed, tis uudishimu ning judu. Pea

likab neil nagu koorelahutaja, nad on tegusad, meel on vrske, neist hkub

kirjeldamatut elujudu, tarkust ja soojust. Noored kogunevad selliste hrrade

6 | L e h e k l g

ja daamide mber, kuulavad suu ammuli ning nad tunnevad end

inspireerituna. Ega ei pea kaugele minema, et selliseid inimesi kohata, piisab ka

niteks ylikooli raadiosaadete kuulamisest vi mne tegusa inimese

elulooraamatu luguemisest. Kuidas tekivad maailma sellised eeskujud? Mida

on need elutargad inimesed selleks teinud, et vaimult srada ja kehalt nii

vrsked psida? Natuke erinevate suurkujude elulugusid uurides hakkas silma,

et nad on kik vga intelligentsed, palju maailmas ringi rnnanud ning

enamasti tulest ja veest lbi kinud. Keegi pole neist tuimalt t ja kodu vahet

jalutanud ning teleka ees istunud. Pigem on nad ise endale teadlikult

vljakutseid otsinud ja neid ka letanud. Nad on jrjepidevalt oma meelt

arendanud ning sedaviisi teadvuse krgematele astmetele judnud. Nad on

investeerinud iseendasse, oma enda peanuppu. Kik saab alguse meie

mtlemisest. Aga kuidas tpsemalt? Kust tuleb motivatsioon ja tahe

Domolungma tipu poole liikumiseks, kuidas srada nagu tht ssimustas

taevas? Seda ma selles raamatus pangi pisut uurida.

7 | L e h e k l g

SISSEJUHATUS

ppimine ja uue kogemine on vimalik ainult siis, kui olla julge, hoida silmad

lahti ja sda avatuna. Sedaviisi tundmatusse minek vi teadmatuse avasli

vastuvtmine thendab ilu ning htlasi ka vajadust seda ilu teistega jagada.

Selles vikeses raamatus kirjutan ma suuremal mral ilust mida olen leidnud

lugedes Joseph Campbelli, Alan Wattsi ning Carl Gustav Jungi teoseid.

Esimene neist oli eelmise sajandi Ameerika teadlane, kes esimesena vrdles

maailma erinevaid mtoloogiaid ning ti vlja nende hised jooned

(monomt, kangelase teekond). Teine mees on ks eelmise sajandi

vljapaistvaim Inglismaa filosoof, kes tutvustas Lnemaailmale Ida

mttemaailma ning tegi seda hsti pnevalt ning kaasahaaravalt. Ise nimetas

ta ennast filosoofiliseks meelelahutajaks. Mlemat petlast hendab

omavahel analtilise pshholoogia rajaja Carl Gustav Jung, kelle pilased nad

ka suurel mral olid.

Nendelt kolmelt mehelt pitud ideid ma seekord pangi kirja panna; mitte

sna snalt, vaid ikka peegeldusena lbi minu enda kogemuste peegli.

Peitusemnguvormi valatuna uued mtted vastavad niteks jrgmistele

ksimustele:

Kust on prit uued ideed, inspiratsioon ja loovus?

Kuidas kasvavad unistustele tiivad?

Kuidas mjutab meid kodust ra olek ja pikaajaline reisimine?

Mis on salakeel ja kuidas seda ppida?

Mis on julude ja kevadphade sgavam thendus?

Miks me raamatuid loeme?

Miks on oluline muinasjutte lugeda?

Mis on ego, alateadvus, teadvus?

Mis on thelepanelikkus?

Mis on mt?

8 | L e h e k l g

Mida smboliseerib muna, sda ja hing?

Kumb oli enne, kas kana vi muna?

Milleks kasutavad Austraalia aborigeenid didgeridood?

Miks hunt Punamtsikese alla neelas?

Mida smboliseerib Hermann Hesse raamat Siddhartha?

Kuidas mista A. H. Tammsaare romaani Prguphja uus Vanapagan?

Esimene peatkk sisaldab endas niteid erinevatest peitusemngudest ning

annab levaate nende reeglitest. Peitusemnge hakkame me ppima juba

vikesest peale, mille eesmrgiks on meid tasapisi ettevalmistada selleks

viimaseks ja kige keerulisemaks peitsemnguks, milleks on elu ise. Elu kui

peitusemng koosneb kolmest peamisest osast: iseenda ra peitmine, peidus

olek ja iseenda les otsimine. Teises peatkis uurime tpsemalt mida thendab

iseenda ra peitmine ning milles on see vljendunud lbi inimkonna ajaloo ja

meie isikliku ajaloo. Seejrel uurime mningaid muinasjutte ja vaatame ka lbi

pshholoogia prisma kuidas neb vlja peidus olek, mida see meie jaoks

thendab ning mida endas sisaldab. Saame tuttavaks alateadvusega. Neljandas

peatkis pame iseennast lpuks les otsida, kasutades selleks kahte

hdavajalikku mnguvahendit, milleks on taskulamp ning maakaart ehk

teisisnu thelepanelikkus ja mt. Vaatame mida thendab thelepanelikkus

ning tutvume mdi kolme osaga: eraldumine, phendumine ning tagasitulek.

Nende etappide illustreerimiseks ja paremaks mistmiseks toon viis mti:

Pike, muna, unapuu-Jeesus, Punamtsike ja Siddhartha. Viimane peatkk

vtab elu kui peitusemngu lihtsalt ja arusaadavalt kokku.

9 | L e h e k l g

PEITUSEMNGUD

Kik me oleme peitust mnginud ning teame kuidas see kib. ks peidab

ennast ra ning teine peab peitja les otsima. Lihtne, eksole. Oleme seda

lapsena sadu kordi mnginud. Isegi imikud teadvad tpselt kuidas see kib. Kui

tema ees seista ja ktega oma ngu ra peita ning seejrel ngu nhtavale

tuua, hdes kukkuu, hakkab laps lahinal naerma ning on limalt nnelik, et

no les leidis. Suuremad lapsed mngivad niteks sellist mngu, kus ks

peidab he eseme kuhugi ra ning teine peab selle les leidma, kusjuures

eseme peitja annab tasapisi vihjeid, et kas klm vi soe. Kui me veel suuremaks

saame, siis ka peitusemngud muutuvad ning vtavad pisut keerukamaid

kujusid. Niteks sellised mngud nagu kaks leval; kaks all; vi ks leval, ks

all vi siis kride igesti ulatamise mng. Nende kahe viimase peitusemngu

puhul on peidetud esemeteks vastavalt ige kte asend ja palun tlemine.

Phimte on selles, et mngijate thelepanu suunatakse mujale ning seega

mngu vtit ehk peidetud eset on raske mrgata vi ra tabada.

Peitusemng koosneb alati kolmest etapist: ra peitmine, peidus olek ning

les otsimine. Esimest etappi iseloomustab see, et keegi teab midagi, mida

teised ei tea. See on ainus vajalik eeldus, et saaks ldse mngima hakata. Kui

kik mngu juba teavad, siis on igav. Mngu teise etapi ehk peidus oleku teeb

pnevaks see, et mngujuht vi mngureegleid teadja neb kuidas teised

nuputavad ning peidetud eset les leida pavad. Nii mngujuht kui ka

mngija on rahul ning pnevil. Oluline on mista, et peidus oleku aeg on

piiratud st kui otsija peab liiga kaua nuputama, siis muutub ta rahutuks ning

vib lpuks ldse kega la. Seeprast on oluline, et mngujuht vajaduse

korral vihjeid annaks. Peitusemngu kulminatsioon on see kui grupist keegi

peidetud eseme les leiab. Eespoolt toodud nidetest on nendeks esemeteks

laps ise, ngu, mni ese, ige kte asend ja palun tlemine. See kes saab

lpuks saladuse teada, et mis oli ra peidetud, tunneb ennast rahulolevalt ning

suunurgad venivad krvuni. Samuti on pnev mngujuhil vi juba enne

mngureegleid teadnud mngijal nha kuidas ideele pihta saaja naeratab ja

10 | L e h e k l g

muheleb oma avastuse le. Mng aga lheb edasi, kuna on veel neid, kes

ideele pihta ei saa. Just rganu jaoks on nd pnev vaadata kuidas teised,

reegleid mitte ngijad oma kukalt sgavad ning kvasti pusivad; ise aga

mngleva kergusega alati teades mis on ige ning mis on vale ning ise vaikselt

mitte ngijatele vihjeid poetades. Mng kestab kuni kik on peidetud eseme

les leidnud ehk rganud.

Aga ega siis mngud veel sellega ei lppe. Kik eelnev on lihtsalt sissejuhatus,

vike treening eesolevaks eluks. Inimesed saavad vanemaks ja targemaks ning

seoses sellega ka peitusemngud muutuvad keerukamaks. Ultima Thulel on ks

lugu Jlgede, jlgedes Jri Leesmenti luuletusele ning seal seisab ks rida:

Iga kord ha jlle ja jlle me mngime mngude mngu. Vot just see

mngude mng, elumng vi elutants ongi see lim ja kige keerulisem

peitusemng. Snapaar ultima Thule ise prineb antiikajast ning thistab

tundmatut kohta kaugel phjas ning smboliseerib seda ra peidetud eset,

mida me pame oma elus les leida. Seega kerkib ksimus, et mis on see

ese, mis on selles limas peitusemngus ra peidetud? Kui me seda teaks,

siis ehk oskaks ka otsida. Et sellele asjale jlile saada peab algusest pihta

hakkama ehk teisisnu jlgi ajama vi jlgede jlgedes liikuma.

11 | L e h e k l g

ISEENDA RA PEITMINE

Ta avab silmad ning kik mida ta neb on Tema ise, lputuist vrvitoonidest

koosnev Ta enda keha. Kll on kahju, et ma ksi olen. Looks ige midagi! Ta

voolib mngeldes oma kehast nagu plastiliinist thed, planeedid, ookeanid,

jed, krbed, med, taimed, putukad, linnud, loomad ja inimesed. Valmis! Mis

jrgmiseks? Kuidagi igava vitu on. Hakkaks ige peitust mngima! Ta peidab

ennast iseenda eest mneks ajaks ra, st unustab sootuks, kes Ta tegelikult on.

Loomast inimeseks

Kunagi ammu, ammu, kauges ajaloos, mida isegi parimad teadlased enam ei

suuda les kaevata (50 000 aastat vi tont teab kui palju aega tagasi), leidis

aset huvitav sndmus loomast sai inimene. Teisisnu oli arenenud loom, kes

oli enesest teadlik. Loomad ja kik muu meie mber on kll teadvusel st nad

muutuvad, arenevad ja elavad, aga nad ei ole enesest teadlikud.

Eneseteadlikus thendab seda, et me vaatame peeglisse ning ksime endalt:

Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lhen? Seega hakkame filosofeerima

ja igasugu veidraid ksimusi enesele ning teistele esitama.

Seda arenguettappi inimkonna ajaloos kirjeldavad erinevad mdid. Igas

maailmajaos on oma jutuke ehk teooria selle kohta kuidas loomast sai inimene.

amaanid ja muud targad on lbi aegade olnud nende mtide hoidjad ja

vahendajad. Niteks Austraalia aborigeenidel on Unengude Aja mt, mille

kohaselt kunagi ammu elasid maa all leloomulikud jud. hel heal peval,

mida nimetataksegi Unengude Ajaks, tulid nad aga sealt vlja ning vtsid

loomade ja inimeste kujud. Loomad ja inimesed ngid erinevalt vlja, aga

nende vahel oli nhtamatu side, st loomad mtlesid ja kitusid nagu inimesed

ja inimesed nagu loomad. Seejrel hakkasid nad maa peal ringi kakerdama ning

mbrust uurima, mille tulemusena tekkisid kaljud, liivamed, krbed ja jed.

Lpuks need leloomulikud olendid vsisid ning lksid tagasi maapue vttes

12 | L e h e k l g

erinevate fsiliste objektide kujud nagu niteks puud ja kivid, mida amaanid

tunnevad siiani kui phapaikasid. Seega ainult inimesed jid maa peale ringi

uitama kui unenos. Loomast oli saanud inimene.

Tnapevaks on suured religioonid koos oma mtidega terved kontinendid

hivanud ning loodusrahvaste lookesed on unustuste hlma vajunud. Lnes

on kuulsaim ja elujulisem kristlaste Aadama ja Eeva paradiisist vljaheitmise

lugu, mis thistab samuti seda hetke kui loomast sai inimene. Inimene sai

enesest teadlikuks, muutus hbelikuks ja hakkas ennast teistega vrdlema. Idas

on aga tuntuim hindude mt sellest kuidas ival (Universumil, Iseendal,

Jumalal) hakkas ksi igav ning kuidas ta vttis kikide asjade kuju, mis ldse

olemas on: planeedid, med, jed, taimed, linnud, loomad kuni inimeseni vlja.

Siis iva aga mtles, et mida jrgmiseks teha? Ikka on pisut igava vitu.

Hakkaks ige peitust mngima! Peituse mngimine seisnes selles, et ta unustas

ise ra, et ta kikvimas iva on. Umbes nii nagu hea nitleja lheb lavale ning

paneb maski ette, elab tielikult oma rolli sisse, st saab kujuteldava

tegelaskujuga heks ning ei mtle selle peale kes ta tegelikus elus on. Seda tegi

ka iva ning unustas ra, et ta peitust mngib.

Aborigeeni kunst - Unengude Aeg

13 | L e h e k l g

Idas on veel tuntud budistide eluratas (sanskriti k. bhavacakka), kus

kujutatakse kige muu hulgas ka loomast inimeseks saamise etappi. Teaduses

ehk tnapeva lnelikus pshholoogias, mis on paljuski Idale vlgu ning mille

isadeks on Freud ja Jung, nimetatakse enesest teadlikut olevat teadvuse osa

egoks (teadvus = ego + alateadvus). Piltlikult vljendudes on meie alateadvus

nagu suur pime ruum, kus vike osa on taskulambiga valgustatud, mida

thistab ego ning kik see kokku on meie teadvus. Kike mida ta taskulambiga

on valgustanud ning ninud see eksisteerib, aga kik mis on veel pimeduse

loori all, seda tema jaoks ei ole olemas. Kuna lihtsam on mista ja uskuda seda

mida taskulambi valguses nha, siis seeprast on ka ego suurem vi rohkem

esile kerkinud kui alateadvus. Seega me oleksime justkui tundmatuse,

pimeduse ehk alateadvuse enda jaosk ra peitnud vi ra unustanud.

Seega teaduse seisukohalt, teisisnu lnemaailma viimase mdi kohaselt,

leidis evolutsiooni kigus aset nhtus, kus inimese teadvuses (peas) kerkis esile

ego (ratsionaalne mtlemine) ning tahaplaanile ji alateadvus (instinktid).

Loomast sai inimene, ta unustas ra oma looma poole.

Budistide eluratas (Bhavacakka)

14 | L e h e k l g

Kik need erinevad mdid, lookesed vi teaduslikud seletused thistavad

seda sama aega kui loomast sai inimene. Mitte kski neist seletustest ei ole

tpsem vi kuidagimoodi parem. Kik nad kirjeldavad seda sama nhtust, aga

erinevate nurkade alt ning erinevate snadega. Tpselt nii nagu valgus lbi

prisma annab meile lputu arvu vrvitoone, nii samuti on ka lputu arv mte

sellest, kuidas loomast sai inimene. Seeprast vib nidetega jtkata lputult

alustades n primitiivsete loodusrahvaste lookestest kuni meie enda

rahvuseeposeni Kalevipoeg vlja ning lpetades pshhiaatri Eric Bernega

(Tiskasvanu, Laps, Lapsevanem) vi pshhoanalsi rajaja Freudiga (Id e.

Miski, Ego e. Mina, Superego e. limina).

Enne kui jrgmise peatki juurde lheme on veel oluline mista, et kik

eelnevalt toodud mdid ei kehti ainult inimkonna ajaloo kohta vaid ka iga

inimese isikliku ajaloo kohta. Nii nagu me teeme ema khus lbi fsilise

evolutsiooni etapid, arenedes rakust konnakullese sarnaseks ning lpuks

inimese kuju vttes, siis tpselt samamoodi areneb ka meie pshika. Ema

khus ja hiljem imikuna oleme me pshika poolest sarnased loomadega,

toetudes ainult instinktidele. Vanemaks saades ning oma vanemaid jljendades

pime me kima, rkima ning kahvli ja noaga sma. Meie ego vaikselt

kasvab ning alateadvus jb tahaplaanile, kuni lpuks juab ktte puberteedi

iga ning kib krps, me saame iseendast teadlikuks. Ego on saanud vitu

alateadvusest ning pshika vaatenurgast oleme me ametlikult loomast

inimeseks saanud. Fsiliselt vime me selleks ajaks vgagi kpsed vlja paista,

aga vaimselt mitte. Pshika seisukohalt oleme me vastsndinud, me ei ole

veel pris inimesed, vaid pigem lapsinimesed. Me ei oska veel oma uut ego

taltsutada ning seeprast on ta kui metsik hobune. Sealt ka murdeea raskused.

Kogu meie jrgneva elu vaimse arengu eesmrgiks on see hobune ra

kodustada ehk leida tasakaal ego ja alateadvuse vahel. Keeruliseks teeb selle

aga tsiasi, et meie ego ei taha alateadvusest midagi kuulda, kuna see on

midagi pimedat, teadmatut ning ebameeldivat. Kik see teeb alateadvuse les

leidmise raskeks ja keerukaks, aga mitte vimatuks.

15 | L e h e k l g

PEIDUS OLEK

Peitusemng on ties hoos. Ta on tielikult iseenda eest peidus. Ta on auvrt

persoon edukas hiskonnas, aga Ta ei tea veel, et sna persoon tuleb ladina

keelsest snast persona ning viitab maskile, mida nitlejad kannavad laval.

Ta on nitleja, kes kannab maski (nimi, vanus, amet, sugu jne), Ta on tielikult

oma rolli sisse elanud ning oma tegeliku isiku sootuks unustanud. Ta nutab ja

naerab nagu hes heas draamatkis, Ta on oma enda emotsioonide lkata ja

tmmata. Ta hljub maailma muutlikes moetmbetuultes siia-sinna nagu

plastikkott keset linnatnavat. Tal pole vhematki aimu kust Ta tegelikult tuleb

ning kuhu on teel. Siiani lheb kik plaani praselt. Peitusemng on

saavutanud peaaegu oma kulminatsiooni. Sellest annab mrku Ta sda, mis

tleb, et midagi peaks muutuma, kuhugi peaks vlja judma, midagi peaks

saavutama vi les leidma, aga mida tpselt, seda ei tea. Iga pev kuuleb Ta

tasast hl iseendas, mis sosistab: Jrgi oma unistust! Jrgi oma uudishimu!.

Kontserditel vi teatrietendustel kies tunneb ta, et laval olijad teavad midagi

mida Tema ei tea, annavad justkui vihjeid, kuidas kadunud eset les leida.

les otsimise teeb aga keerukaks see, et kole palju on Tema mber kike seda,

mis peidetud esemelt thelepanu mujale suunavad, thelepanu hajutavad.

Lootus aga sureb viimasena.

Muinasjutud Peidus oleku kohta on leiab kirjanduses ja muus kunstis palju erinevaid niteid.

Suurem osa muinasjuttudest hakkab pihta sealt kuidas peategelane on

probleemide keskel, eluga mitte rahul ja tdinenud. Niteks film Hancock

peaosas Will Smithiga, kus kangelane on enne vljakutsetele vastamist

supervimetega alkohoolik. Tolkieni Kbiku lugu algab sedaviisi kuidas

Bilbo on rahulikult kodus, kui jrsku ilmub vlur Gandalf ning hiljem tosin

pkapikku. Teda tahetakse seiklustele kaasa vtta, aga esmalt ta keeldub, kuna

16 | L e h e k l g

ei taha oma turvatsoonist, mugavusest ja harjumusprasest lahkuda. Lpuks ta

kuulab siiski oma sdant, hineb teistega ning seiklused vivad alata. hes

teises muinasjutus lheb vike tdruk metsa ning kohtab seal je res

krnkonna. Rgib taga natuke juttu kuni konn tleb, et vta mind endaga koju

kaasa. Tdruk aga keeldub ning jookseb koju, mis thistab vljakutsest

keeldumist.

Leidub ka lugusi kus kirjeldatakse vga peenelt meile peidus olekut ning selle

tagajrgi. Hea nide on Oscar Wildei romaan Dorian Gray portree, kus

peategelase hinge (alateadvust, looma poolt) smboliseerib portree, mille Basil

maalib. Kuna Dorian imetleb ainult iseennast, on egoist ja ei hooli teistest, siis

hakkab ka maal ehk tema alateadvus vi sisemaailm muutuma inetumaks. Ta

varjab oma pahupoolt kiivalt teiste eest st peidab maali ra ning hoiab seda

peidus. Teinud palju kurja ei suuda ta enam lpuks oma ihade, vihade ja

hirmudega elada ning hvitab pildi ehk teisisnu teeb enesetapu. Selle

surematu ning traagilise loo teeb pnevaks ja haaravaks Oscar Wildei oskus

nidata meile kuidas mndil (tel) on alati kaks poolt kull ja kiri (hea ja halb,

ige ja vale). ks ei eksisteeri teiseta, hea on halb ja halb on hea, mlemad

esindavad tde. Dorian on oskuslik snadega mngija ning leiab alati viisi

kuidas tde oma kasuks prata st halba heaks rkida. Teisisnu, loll on see

kes vabandusi ei leia. Kik see on aga ilus kujund sellest kuidas inimene leiab

alati phjusi miks peidust mitte vlja tulla.

Alateadvus Teadusliku seisukoha pealt vaadatuna thendab peidus olek oma enda

alateadvuse sisu mitte teadmist. Selle sisust saab teadlikuks kui leiame oma

alateadvuse les. Alateadvuse les otsimiseks on tarvis oma alateadvust

esiteks tundma ppima. Et midagi otsida, selleks peab teadma mida me

otsime. Mis on alateadvus? Alateadvus on meie meele osa, mis sisaldab kike

mida me ei ole endale teadvustanud ehk oma ego piiratud vaatevlja toonud.

See on nagu jme veealune osa, mis on meie jaoks peidus. Sinna kuuluvad

kik meie instinktid, niteks sdame lmine, hingamine, juuksekarva ja uute

rakkude kasvatamine. Kik see ei ole meie ego valduses, teisisnu meie ei saa

isegi parima tahtmise juures teadlikult oma juuksekarva vi keharakke

kasvatada (kui me just mni jooga guru ei ole). Nad kasvavad ise, meie

17 | L e h e k l g

alateadvus hoolitseb selle eest. Umbes sarnaselt nagu me neme, et Pike

kiirgab valgust, aga me ei tea kuidas tpselt. Ta lihtsalt kiirgab, alateadlikult.

Hingamine on niteks selline tegevus, mida me teatud ulatuses saame egoga

kontrollida. Seeprast eldaksegi, et hingamine hendab meie keha ja meelt,

teisisnu alateadvust ja ego (jme peidetud osa ja nhtavat osa). Hingamine

on ks hea abimees oma metsiku ego taltsutamiseks (kes arvab, et ta on boss)

ning alateadvuse tundma ppimiseks (kellel on vhe snaigust). Thipalja

hingamise jlgimisega hakkab juba sealt tundmatust igasugu huvitavat kraami

pinnale kerkima.

Hingamisest tuleb ka sna hing, mis on justkui midagi ebamaist, leloomulist,

ilusat. eldakse, et hingega tehtud vi hingestatud. Hing smboliseerib

vastandite henduspunkti ja tasakaalu. Hingerahu thendab erutavate vi

piinavate mtete, tundmuste puudumist. Uksehing aga hoiab ust tasakaalus

ning hendab omavahel ust ja uksepiita. Uks koos hingedega hendab kahte

tuba ning laseb inimestel tubade vahel liikuda, nii nagu meie hingamine

hendab ego ja alateadvust ning laseb infol nende kahe maailma vahel vabalt

liikuda. Kui kellelgi on hing tis, siis see thendab, et uks on kahe ruumi vahel

kinni jnud ning liikumist ei toimu, seisak. Seega hing ja hingamine on midagi,

mis letab duaalsuse (kahesuse) ning on seega mitte-duaalne (lpmatu arv, ks

tervik). Seeprast soovitatakse niteks raskes situatsioonis oma hingamist

jlgida ning oma hingetmbeid lugeda, see aitab paanitseval egol suurelt ja

sgavalt alateadvuselt tuge leida. Idast prit meeleharjutused, kus lihtsalt

jlgitakse oma hingamist toimivadki samal phimttel, see aitab egot

taltsutada vi teisisnu egot ja alateadvust tasakaalu viia. ks hea kujund meie

meele kohta on veel ookean ja lained, kus esimene on alati vaikne ja rahulik

alateadvus ning viimane pidevalt muutuv ning paanitsev ego. Lained thistavad

duaalsust vi loendatavat ning ookean midagi lputut ehk hte suurt.

Alateadvust tundma ppides avastame, et seal on peidus igasugu huvitavat

kraami, mida me oleme endale mrkamatul vliskeskkonnast kaasa haaranud

ning mis ei ole meile nii kasulik kui rakkude kasvatamine ja sdame lmine.

Niteks teatud situatsioonides hirmu, viha vi iha tundmine millegi vastu ning

selle all kannatamine, rahutus. Alateadvuses on peidus ka hiskonnas

valitsevad dogmad ehk teemad millest ei ole snnis rkida ning mille kohta

ksimusi ei esitata, kuna need on iseenesest mistetavad. Niteks kui

18 | L e h e k l g

hiskonnas on lekaalus kiirustamine, letootmine ja letarbimine, siis

paratamatult vtame me sellise kitumismudeli le ning ei tule selle pealegi, et

ksimusi esitada. Kik see on harilikult meie ego vaatevljast eemal, kuskil

pimedas nurgas peidus, kuhu taskulambi valgus ei ulatu.

Eric Berne toob oma raamatus Suhtlemismngud hid niteid sellest millised

kitumismudelid alateadvuses vivad esineda. Ta esitab seal mudeli, mille

kohaselt on igas inimeses peidus Vanem (V), Tiskasvanu (T) ja Laps (L).

Esimene neist on petav ja juhtiv, teine neutraalne ning kolmas kuulekas ja

alandlik. Seega vib inimest ette kujutada kui valgusfoori. Raamatu alguses

toob ta kolm vga lihtsat nidet sellest, kuidas inimesed (valgusfoorid) vivad

alateadlikult vastata (reageerida) sellisele lihtsale ksimusele nagu: Oled sa

mu vtmeid ninud? Esimeses nites vastab Tiskasvanu teisele

Tiskasvanule: Seal, laua peal. Teises nites muutub vastaja alateadlikult

Lapseks ning vtab ksijat kui Vanemat: Alati sdistad sa kiges mind.

Nagu neme, siis vastaja vttis alandliku ehk Lapse positsiooni. Viimases nites

muutub vastaja endale mrkamatult Vanemaks ning kohtleb ksijat kui Last:

Jlle oled sa oma vtmed ra kaotanud. Kunagi ei pane sa neid oma

kohale. Viimases vastuses hkub petavat, juhtivat ja isegi sdistavat tooni.

Enamasti avalduvad kik need alateadvuses peidus olevad tondid ja kollid

ennast kuidagi meie igapeva elus. Niteks pidevas silmade pilgutamises,

hammaste kokku surumises vi krigistamises, liigsmises, lakkamatus

jutuvadas, jala, ke vi keha tsutamises, liigses alkoholi tarbimises,

unehiretes, mnes kroonilises haiguses jne. Mulle nib, et kik kroonilised

haigused, mille kohta enamasti arstid pead vangutavad ning ei tea tpselt, et

kust need prit on vi kuidas neid tpselt ravida, tulevad meie ego ja

alateadvuse ebaklast. Teisisnu, tnapeva kiires elutempos on ego hivatud

V

T

L

V

T

L

V

T

L

V

T

L

V

T

L

V

T

L

Nide 1. Tiskasvanu - Tiskasvanu Nide 2. Laps - Vanem Nide 3. Vanem - Laps

19 | L e h e k l g

kiksugu muude asjadega vlja arvatud meie enda kehaga ehk alateadvusega

ehk loomse poolega. Seeprast vajatakse kiksugu spetsialistide ja teadlaste

abi, et teada saada, mida sa, kui palju sporti teha, kuidas ennast ravida jne.

Arvatakse, et kuskil on keegi tark, kes teab kuidas ks vi teine asi toimib ning

sellega lkatakse krvale tark mees vi naine ISEENDAS. Tnapeval pitakse

vga phjalikult kuidas mni keeruline aparaat ttab, kuidas inimesi juhtida

vi kuidas palju raha teha ning edukas olla, kuid unustatakse sootuks ra, et

meie ise olemegi ju tegelikult need kige keerukamad ja uuemad tehnoloogiad,

mis universum on miljardite aastate jooksu loonud. Kik tehnika vidinad on

justkui meie meelte pikenduseks, teevad elu lihtsamaks, aga kik see on

pettekujutus. Meie enda meeltega vrreldes on need mnguasjad kui

proteesid. Ainus viis neist kasu ligata on kui pime esmalt iseennast tundma.

Kas me tunneme iseennast? Kui palju me iseenda keha ja meele tundma

ppimiseks aega investeerime? Tekib kohe ksimus, et kuidas seda siis teha?

Niteks vimlemist ja venitamist sisaldav jooga petab meid oma keha

kuulama, oma alateadvust mrkama. See on oluline, kuna meie keha annab

pidevalt mrku: olen rahul, ei ole rahul. Kui oleme midagi jrjepidevalt valesti

teinud ning lheme lpuks arsti juurde, siis see thendab seda, et oleme neid

mrke ignoreerinud vi pole neid mrganud. Jooga petab meid oma keha

suhtes thelepanelik olema, teda austama. Tpselt sama kehtib ka selle kohta

mis toimub meie peas. Kui meil tekib pshiline probleem (keegi tleb halvasti

vi ollakse uues ja ebameeldivas situatsioonis), siis meie peanupp annab

samamoodi signaale, et vaata mind, vaata mind. Kui me oleme

thelepanelikud, siis me mrkame ning saame sellest probleemist teadlikuks ja

ta kaob. Kui me aga ei ole thelepanelikud, meil ei ole sellega aega tegeleda vi

lihtsalt ignoreerime, siis lpuks leiame me end uuremate jamade ksis vi siis

tohtri juures, kes vtab meie peanupu luubi alla. See on aga kigest ks pisike

osa millega jooga tegeleb. Jooga on teadus inimesest. See petab meid

mrkama endas asju, millest me ei oska und ka nha. Pnev on veel see, et

meie thelepanu kasvamisega hakkame me ka kike endast vljaspool uue

ning vrske pilguga ngema. Seega me muudame vlist maailma kuna meie ise

muutume. Seeprast on oluline mista, et kogu eelnev jutt meie enda

alateadvusest kehtib ka kige vlise kohta, millest me teadlikud ei ole. Meie

alateadvus thistab kike seda, mida me maailmas ei mista, millest me ei ole

teadlikud, kuhu meie ego vaatevli ei ulatu. Me niteks ei tea kuidas rohi

20 | L e h e k l g

kasvab vi kuidas Pike kiirgab, seega on ka see osa meie alateadvusest.

Samuti kui me ei tea kuidas rahassteem (pangandus) ttab, kuidas majandus

toimib, kuidas tstuslikult loomi ja taimi kasvatatakse vi mis eesmrki tidab

maailmas religioon, siis see on meie jaoks must auk, alateadvus. Kik need

asjad mbritsevad meid ning meil pole mingit kontrolli nende le. Me

mngime alateadlikult nende ssteemide reeglite jrgi.

Nagu me neme, oleks kasulikum oma alateadvusest ehk endale

teadvustamata nhtustest rohkem ja suurel mral teadlik olla, eriti just

negatiivsetest aspektidest. Probleemide ksis vaevlemine thendab seda, et

seostatakse ennast ainult oma egoga ning ei olda piisavalt teadlik oma

alateadvusest. Viimane on justkui meie eest peidus. Pnev on see, et kui me

vabaneme mittevajalikust nodist, siis hakkab alateadvusest lpuks esile

kerkima vrt kraami nagu loovust, inspiratsiooni, lputuid ideid, rmu,

rahulolu ja tarkust. Jrgmises peatkis vaatame kuidas tpsemalt oma

alateadvusele lheneda, kuidas ta sealt vee alt les leida, kuidas hendada ego

ja alateadvus ning sedaviisi iseennast les leida.

21 | L e h e k l g

ISEENDA LES OTSIMINE

Ta on juba pikka aega peidus olnud ning see on muutunud

vljakannatamatuks. Ta hakkab lpuks oma uudishimu jrgima. Uudishimu viib

Ta kaugele kigest mis on teada ja tuttav. Ta vitleb koletistega, pikleb

mda lksudest ning pib sedaviisi iseennast usaldama. Lpuks rkab ta kui

sgavast unest ning kukub lahinal naerma, mis kostub kui kuemrin le terve

maa ja ilma. Ta on ennast taas les leidnud. Peituse mng on lbi, mask on

eest rebitud. Talle meenub kik. Tema ise ongi thtede sra, ookeanide soojad

lained, vaikselt vulisevad ojad, kuumad krbed, hiiglaslikud meahelikud, rnad

taimed, sumisevad putukad, laulvad linnud, loomad ja inimesed. Tema ise on

kik muu ja kik muu on Tema ise. Kik on ks, aga samas Lputu. lim

peituse mng on tema jaoks lbi, aga mitte pris. Nd on aeg hakata oma

enda teistele kehaosadele vihjeid jagama, nendele osadele kes veel ei tea, et

nad iseenda eest peidus on. Peitusemng kestab senikaua kuni kik on

iseennast les leidnud.

Jlgede jlgedes Jrgmisena tutvume lhidalt inimkonna ajalooga just sellest vaatevinklist, et

mis juhtus peale seda kui loomast sai inimene. Mida veti ette, et oma

metsikut ego taltsutada ning oma kadunud poega ehk alateadvust les leida.

Nd kus loomast oli saanud inimene ning ta oli iseenesest teadlik, vaatas ta

peeglisse (milleks tol ajal klbas hsti sile veepind) ning ksis eneselt: Kes ma

olen? Ta uuris ennast ning vaatas teisi enda mber. Pdis ennast vrrelda nii

taimede, loomade kui enda liigikaaslastega, aga tulutult. Midagi oli alati

teistmoodi: pikem, lhem, paksem, peenem, karvasem, siledam, maram

ngu, piklikum ngu. Mida rohkem ta ringi kis ja otsis seda enam ta mistis, et

vljaspool teda ennast ei ole kedagi millega ennast vrrelda. Hing aga ei

22 | L e h e k l g

andnud rahu, sest kuidas sa elad kui sa ei tea kes sa oled. Miski oli sellest

rginimesest puudu ja kadunud.

rginimesed olid ktid ja korilased ning nende ellujmine sltus suuresti

metsikutest loomadest. Loomad meenutasid neile neid endid, aga samas pidid

nad neid tapma. Sellega kaasnes teatud vasturkivus vi paradoks: ma pean

tapma, et elu silitada. Teisisnu surm on elu ja elu on surm. Et seda

vasturkivust siluda, tekkisid erinevad rituaalid, mis pdsid metsloomadega

rahu slmida. Pimedas tehti lke, visati selga tapetud loomade nahad ning ehiti

ennast nende hammaste, knte ja muude aksessuaaridega. Trummidega ning

puuklotsidega ldi rtmi, joriseti laulda, tallati tantsusamme ning lisaks nriti

seeni vi mnd juurikat. Selline rituaal viis rginimesed transi, muutis nende

teadvuse taset. Nad said heks loomaga kelle nahas nad tantsisid ning kelle

amulette kandsid. Rituaali lppedes tuldi loomanahast vlja ja oldi jlle

inimene. Peale rituaali valdas neid aga teistmoodi tunne; nad olid silitanud

rahu metsloomaga ning leidnud les oma enda kadunud venna, looma poole

(alateadvuse) ning seega saavutanud terviku ehk leidnud ISEEND. Nii nagu

inimene oli evolutsiooni kigus kunagi ammu loomast eraldatud, nii oli ta jlle

leidnud tee tagasi oma kadunud poolde. Nd oli ta mlema pooluse, nii

inimese kui looma valitseja (ego kui alateadvus). Ta oli saavutanud tasakaalu

surma ja elu vahel, oli leidnud kooskla loodusega. Austraalia aborigeenid

kasutavad niteks sellistes tseremooniates didgeridood, mis aitab neil transi

seisundis Unengude Ajaga hendust saada (looma poolega, alateadvusega).

23 | L e h e k l g

Aborigeenide Unengude Aeg ja didgeridoo

Elu aga liikus kibekrmelt edasi ning popiks sai plluharimine ning jdi

paikseks. Ellujmine ei sltunud enam metsloomadest vaid pllusaadustest.

Thtsateks tegelasteks said taimed. Tekkisid rituaalid mis taime haldjatega vi

hingedega rahu pdsid slmida. Lks veelgi aega mda ning avastati, et osad

heledad tpikesed taevas liiguvad vga veidralt aga siiski korrapraselt ning

nende liikumist saab isegi ette ennustada. Arvati, et juu peab seal leval keegi

vgev mehike seda vrki korraldama. See viis kigi pilgud taevasse ning hakati

uskuma, et hinged ja Jumal peavad hoopis seal krgel olema ning kiki

maapealseid asju slt levalt korraldama ning tasakaalus hoidma. Sest ajast ka

prit kristluse snd.

17. sajandil leiutasid osad tarkpead pikad torud koos suurendusklaasidega ning

sinna sisse vaadates ngid nad enda llatuseks, et polegi seal taevas midagi nii

mstilist: planeedid, kaasa arvatud meie koduplaneet Maa, tiirlevad mber

24 | L e h e k l g

Pikese ning jrgivad kindlaid fsika seadusi, mida saab isegi matemaatilise

keelega kirjeldada. Kirikud jid thjaks ning pilgud prati tagasi maa peale.

19. sajandil leiutati vikesed aga vimsad torud, millega hakati uurima taimi

ning loomi. See thistas bioloogia vidukiku, eesotsas Darwiniga, mis ti meile

meie kige viimase ja detailirohkema mdi sellest, kuidas loomast sai

inimene. Mikroskoopidega uuriti ja puuriti kik lbi ning labidate ja masinatega

kaevati les luukeresid, aga lpuks tuli sein ette. Suurendustoruga inimese

phe enam ei ulatanud. Seetttu oli aeg kps 20. sajandil pshholoogia

arenguks eesotsas Freudi ja Jungiga. Ainus teline mstika ja teadmatus oli

ning on tnaseni selles, et mis toimub inimese peas, pshikas ning eriti just

selle tundmatus osas ehk alateadvuses. Lpuks olid inimesed tielikult

teadusest lummatud ning usk sellesse muutus vankumatuks. Vaimsete

muredega hakati prduma pshhiaatrite ja pshholoogide poole, kes 20.

sajandi alguses ravisid hpnoosi ja unengude seletamisega ning hiljem

erinevate ravimitega. Siia viks veel juurde lisada vi luuletada, et 21. sajandi

alguses, mis oli infotehnoloogia snniaeg, tekkis inimestel palju vaba aega ning

teabe kttesaadavus muutus sedavrd lihtsaks, et inimesed hakkasid

massiliselt ennast ise harima. Usk tarkadesse teadlastesse ja arstidesse

vhenes ning ha enam inimesi avastas teadlase ehk tarkuse ISEENDAS.

Peale seda lhikest ajaloo levaadet on hsti nha kuidas lbi ajaloo on

inimesed midagi taga ajanud, pidevalt suunanud oma pilgud sinna, kus varjab

end saladus vi tundmatus. Selleks tundmatuks kohaks vi ultima Thuleks on

ajaloo jooksul olnud: loom, taim, taevakehad (taevas), loodus (maa) ning

lpuks inimene ise ehk tema pshika vi meele alateadvuslik osa. Kik need

tundmatud kohad on aidanud inimesel iseennast les leida ehk teisisnu oma

alateadvusega kontakti luua. Kik varasemad rituaalid, mis sisaldasid endas

loomaga, taimega, taevaga (Jumalaga) vi loodusega heks saamist

smboliseerisid pshholoogia seisukohalt oma alateadvuse sisuga tuttavaks

saamist, ego ja alateadvuse tasakaalu. Iseennast ei seostatud ainult egoga vaid

alateadvuse ja egoga (ookeani ja lainetega) tervikuga.

25 | L e h e k l g

Thelepanelikkus ja mdid Jrgmiseks vaatame mida on vaja, et oma kadunud pool les leida ning

milliseid vahendeid ja meetodeid leidub selleks tnapeval.

Meie eesmrgiks on leida les alateadvus ning teadlikuks saada selle

pimedatest nurkadest. Alateadvust vib ette kujutada kottpimeda labrindina

mille nurkades on peidus meie hirmud, vihad, ihad, sltuvused, harjumused,

dogmad ning kik muu millest me ise teadlikud ei ole. Viimastest teadlikuks

saamine thendab nende kadumist ning meie varanduse ehk loovuse, julguse

ja rahulolu ilmumist. Selleks, et labrindis orienteeruda on tarvis kahte asja:

taskulampi ja kaarti. hega saame omale teed nidata ning teisega labrindi

keerdkikudes ra eksimatult orienteeruda.

Taskulambiks on thelepanelikkus. Meil kigil on taskulamp olemas, aga me ei

llita seda vga tihti sisse. On olukordi kus me oleme loomulikult

thelepanelikud, st 100% tielikult kohal. Niteks langevarjuga lennukist vlja

hpates vi mgedes kaljunukil rippudes on meie meeled nii erksad kui ldse

olla saavad. Me oleme hetkes. Nendel hetketel on taskulamp sisse llitatud.

Tava elu, mis on ksluine ja rutiine, kustutab ka lambi ning me istume jlle

kottpimedas ning ei tahagi sedaviisi kuhugipoole liikuda. nneks saab

taskulampi ka muul viisil sisse llitada ning selleks ei pea alati lennukist vlja

hppama. Selleks on palju erinevaid vimalusi, aga phimte on ks:

eemaldumine tuntust ja tuttavast, st kontrasti loomine tavaprase ja tundmatu

vahel.

Loodusrahvad le maailma, niteks Ameerika indiaanlased vi Austraalia

aborigeenid, saadavad oma noormehed rnnakule, kodust eemale.

Tnapevast leiab kige lhima vaste ehk kaitseve nol vi koolides

saadetakse noori vahetuspilastena teise riiki. Noormees vi -naine eemaldub

pikemaks ajaks kodust ning tuttavast hiskonnast, suundub teistsugusesse

keskkonda. Sellist kodust ra saatmist rakendatakse enmasti noormeeste peal,

kuna ttarlastel on vimalus teistmoodi rnnata. Rasedus ja emaks olemine

aitab naistel kigest tavaprasest eemalduda, nad kogevad ja elavad lbi

midagi tiesti uut ja kirjeldamatut. Tpselt sama juhtub ka sellega, kes muudab

oma elustiili ning lheb niteks pikemaks ajaks seljakotiga reisima vi mujale

elama. Kristlased ja muslemid teevad aga teadlikult palvernnakuid, et oma

thelepanu teritada. Kristlaste kuulsamad teekonnad asuvad Hispaanias,

26 | L e h e k l g

Prantsusmaal ja Itaalias ning muslemid kivad ra Saudi Araabias asuvas phas

linnas Mekas.

Thelepanu suurendamiseks aga ei pea ldsegi nii kaugele minema. Seda saab

ka reisimata teha. Niteks see kes hakkab kristlaseks, selle jaoks tekib kontrast

ilmaliku hiskonnakorra ja kristliku hiskonnakorra vahel. Ta pib sisuliselt

tundma teistsugust kultuuri ja mttemaailma ning saab neid omavahel

vrrelda. Sedaviisi toimib iga religioon, mis eristub tnapeva valdavast

religioonist ehk teadusest, materiaalsusest (rahast, asjadest). Religiooni

eesmrk on tuua inimese ellu alternatiivne mttemudel. Veel parem on kui

tunda mitmeid religioone, filosoofiaid vi mttemudeleid. Siis on meil korvis

niteks kolm vi neli una, ning me saame nende hulgast paremini silinud ehk

elujulisema valida. Kui meil on aga korvis ainult ks un, siis pole meil valikut.

Kui see on pisut kokku kuivanud vi kuskilt otsast mda, siis ei j muud le kui

peame seda sma. Kht vajab titmist, niisamuti vajab meel toitmist.

Seeprast on ka Lnes populaarsed Idast prit religioonid ja filosoofiad. Enam

ei pea kogu oma meeletoitu materialismist vi kristlusest saama, kuna kaugel

Idamaal on nii mnedki kpsed ja prisked unad varuks.

Tnapeval ei pea hakkama kristlaseks, muslemiks, hinduks vi budistiks.

Informatsiooni ajastul, mil kogu maakera on sisuliselt vaimult ks, on kigil

vimalus ennast ise harida ning mista, et ta vib olla korraga nii teadlane,

kristalne, muslim, hindu kui budist. Nii nagu on ks valgus, aga lputu arv

vikerkaare vrve, nii on ka maailmas ks usk (tde, ilu, armastus, muusika,

tants), aga lputu arv religioone. Seega ei ole vahet kas nimetada ennast he

religiooni liikmeks (heks vrviks) vi siis religioonituks (valguseks). Viimast aga

ei tohi segi ajada ateismiga, kuna see on usk teadusesse, materialismi.

Religioonitu on see, kes mistab kiki teisi religioone, aga ei seo ennast

hegagi neist vi siis seob ennast hega neist, aga samas ei pea seda

ainuigeks. Iganenud on vaated mis rhutavad ja thtsustavad ainult ht

vrvitooni. Just seda Nietzsche mtleski kui tles, et Jumal on surnud. Selle

lihtsa tdemuseni judis ta kigi teiste religioonide tundma ppimise kaudu. Ta

mistis, et kui tahta maailmas midagi uut leiutada, siis esmalt tuleb ppida ja

aru saada kigest sellest mis juba leiutatud on. Nietzsche nimetas religioonitust

(valgust, tde) Tantsuks. Ta vitis, et Kosmiline Tantsija ei puhka he koha peal,

vaid prleb ning hppab lendleva kergusega siit sinna. Me saame rkida

27 | L e h e k l g

ainult hest punktist korraga, aga see ei takista meil pilguheitmist lejnutele.

Seeprast on ka vrt kunst nagu religioon, kuna kunstnik vahendab tde,

aitab inimestel iseennast leida. Seega igas hes meis on peidus Uku Masing,

Lennart Meri, Riho Sibul, Tnis Mgi, Albert Einstein, Mahatma Gandhi, Nelson

Mandela, John Lennon, Jim Morrison, David Gilmour vi Friedrich Nietzsche.

Viimane meetod kuidas oma thelepanu suurendada on selline milleks ei pea

isegi toast vlja astuma. Erinevad religioonid on meile prandanud lugematul

arvul kontemplatsiooni ehk mtiskluse meetodeid, nagu niteks Idast prit

jooga stiilid ja meditatsiooni harjutused vi siis lnelikud pshholoogia ja

eneseabi pikutest prit meetodid. Samuti tidab sarnast funktsiooni Lne

religioonides palvetamine. Mni neist on rohkem koha peal istumine, teised

aga on seotud kehaliste pingutustega. Phimte on aga ks, ppida mrkama

oma keha ehk teha rnnak oma enda alateadvusesse. Sarnast funktsiooni

tidavad ka pshhedeelsed ained, mida kasutavad niteks indiaanlased ja

amaanid. Kui keegi on mtisklenud selle le, et kust Steve Jobs, ks Applei

asutajatest, oma geniaalseid ideid ammutas, siis tasub lugeda tema pnevat

eluloo raamatut mille kirjutas Walter Isaacson. Kige muu hulgas rndas ta

noorena seitse kuud Indias ringi ning lpuks avastas enda jaoks Zen-budismi,

millega ta tegeles elu lpuni. Samuti vidab ta selles raamatus oma LSD

kogemuse kohta, et see oli ks olulisemaid asju mida oma elus teinud on.

Ansambli Pink Floyd'i poster

28 | L e h e k l g

Teiseks oluliseks abimeheks kottpimedas labrindis orienteerumiseks on kaart.

Kaardiks on mdid ning lookesed, kust pealt me neme tpselt kus me

labrindis (alateadvuses) hetkel asume, kust oleme tulnud ning kuhu oleme

teel. Nii nagu on mdid selle kohta kuidas loomast sai (laps)inimene vi

kuidas (laps)inimene peidus kkitab, nii on ka mdid selle kohta kuidas oma

alateadvuse labrindis seigelda, et saada lapsinimesest inimeseks. Kigil

loodusrahvastel on selleks oma enda lookesed. Kuulsamad on jllegi suurte

religioonide mdid ning lisaks neile suur hulk ilukirjanduse klassikasse

kuuluvatest raamatutest, mille lookesed tidavad tpselt sama eesmrki. Head

nited on jrgmiste autorite kuulsamad teosed: Hermann Hesse, Franz Kafka,

Vennad Grimmid, Aldous Huxley, Carlos Castaneda, Richard Bach, James Joyce,

Paulo Coelho, Ernst Hemingway, J. R. R. Tolkien, J. K. Rowling, Shakespeare,

Goethe, Dante Alighieri. Samasugust mdi rolli tidavad ka filmikunsti teosed

nagu niteks: Lvikuningas Matrix, Thtede Sda ja Avatar. Sama lugu

on ka muude kunstidega: teater, luule, muusika, maal, mandalad jne. Kigis

neis on peidus smbolid, mis juhatavad meile teed.

Vib tekkida ksimus, et miks need mdid nii thtsad peaksid olema? Kas

kuidagi lihtsamalt ei saa? Miks ei ole niteks olemas hte universaalset

alateadvuse kaarti mille jrgi kik saaksid orienteeruda? Milleks selline lbi

lillede rkimine? See on nii kuna maailm nib meile dualistlikuna: pike ja

kuu, ema ja isa, valge ja pime, rmus ja kurb, hea ja halb, ige ja vale, ruum ja

ese, tulevik ja minevik, elu ja surm. Seeprast ka meie keel ja mtlemine

phineb dualistlikul maailmapildil. Tegelikkus aga ei koosne ainult vastanditest,

nende vahel on lputu arv vrve, nad on justkui ks terviklik pilt. Nii nagu

kassil ei ole olemas ainult pea ja saba, nii ei ole olemas ka ainult iget ja valet.

Lihtsuse mttes aga me rgime vaid duaalseid snu kasutades, me ei saa pilte

rkida vi suust vlja ajada. Viimane aga ongi meie eesmrk, rkida piltides

ehk mitte-duaalselt, anda duaalsete snadega edasi teavet, mis sisaldab kiki

vikerkaare vrve. Seeprast on tarvis kasutada mte, luulelist keelt,

kujundeid, metafoore et kirjeldada kirjeldamatut. Kui niteks mne guruga

vi targaga juttu rkida, siis mrkame, et ta ainult luuleliselt vi lbi lillede

rgibki. Terve tema jutt on ks suur metafoor. See nitab, et ta mtleb mitte-

duaalselt, piltides, ta on letanud duaalsuse illusiooni.

29 | L e h e k l g

Niteks hiina ja jaapani keele themrgid on selles suhtes universaalsemad kui

ladina thestik, hieroglfid on justkui vikesed pildikesed vi kujundid. Alan

Watts vidab oma raamatus Tao: The Watercourse Way, et hiina keel ei ole

ldsegi nii keeruline ja arusaamatu kui meile esialgu tunduda vib. Ta toob

huvitava nite, mis aitab meil paremini mista mida ideograafiline keel endast

kujutab.

Lihtne jutuke, mis ei vaja tlget

Mitte-duaalselt mtlemine thendab seega ka oskust lugeda ja kirjutada

smbolites. See on justkui salakeel, mis mbritseb meid kikjal, aga enamus ei

oska seda lugeda. C. G. Jung tleb raamatus The Psychology of Kundalini Yoga:

Telised saladused ei ole need mida hoitakse saladuses, kuna siis nad on juba

avalikud saladused. Telised saladused on saladused kuna keegi ei mista

neid. Salakeelt saab ppida lugema kui kunsti uurida ja puurida. ppides

selgeks luuletustes, romaanides, maalidel, lauludes, mtides olevad smbolid

(nagu keeles snad) avaneb meie jaoks tiesti uus maailm. Kik meis endis ja

meie mber muutub htekki arusaadvaks ja moodustab he suure terviku.

Kik mis nis meile varem mttetu, arusaamatu, kasutu vi vale, muutub vga

oluliseks, mistetavaks, vajalikuks ning igeks. Samamoodi vastupidi, kik mis

meile tundus jube oluline ja kasulik, vtab hoopis ebaolulise ja ebakasuliku

kuju. Me hakkame vastandite asemel ngema kike piltidena, kus on esindatud

vastandid ning nende vahel kirjeldamatu hulk vrve. Niteks kuulsad

tsitaadid, mis varem panid kukalt sgama muutuvad puhtaks kullaks. Vrt

luuletused ja laulu tekstid hakkavad imekombel rkima meie enda elust.

Jrgmisena vaatamegi natukene lhemalt, mis smboleid see salakeel endas

vib sisaldada.

30 | L e h e k l g

Mtide kolm etappi Kigis alateadvuses orienteerumiseks meldud mtides vi juttudes on kolm

peamist etappi:

Eraldumine egost alateadvusse, tuntust tundmatusse minek; iseennast

otsima minek.

Phendumine alateadvusse sisenemine, tundmatusse minek ning selle

sisuga tutvumine. Millelegi tielikult phendumine. Vljakutsete ja

ahvatluste letamine (iha, viha ja sotsiaalsete kohustuste letamine).

Alateadvuse sisust teada saamine, mille kohta tavaliselt tleme: Ahaa,

jaa, nd ma mistan!. Seda vib ka ette kujutada heurekana

(vanakreeka k. olen leidnud). Archimedesest, hest antiikaja juhtivast

teadlasest on lugu, kuidas ta ks pev vannist vlja kargas ning ihualasti

tnavale jooksis ning karjus: Heureka, ma leidsin selle! Zen-budismis

nimetatakse selliseid vikeseid ratundmisi satorideks. Alateadvuse

tervest sisust teada saamine, selle tielik mistmine (duaalsuse

letamine, hinemine) on erinevates traditsioonides nimetusega

vabanemine, valgustumine (New Age), lunastus, ndsus (kristlus),

nirvaana (budism), samathi (jooga), transmutatsioon (alkeemia). Kik

see toob endaga kaasa muutumise ja iseenda les leidmise.

Tagasitulek alateadvusest, tundmatusest tagasi tuntusse tulek,

alateadvuse ja ego tasakaal. Leitud tarkuse (mitte-duaalsuse) tava ellu

toomine, rakendamine ning teistega jagamine. Kahe maailma valitseja:

oma ego taltsutaja ja alateadvuse tundja.

31 | L e h e k l g

Mdi kolm etappi kangelase teekond

Arthur Schopenhaueril on ks tlemine, mis sobib siia neid etappe kirjeldama:

"Iga harjumatu teadmine siin maailmas peab lbima kolm etappi. Alguses

peetakse seda tiesti naeruvrseks. Teises etapis ptakse seda vihaselt

vaidlustada. Kolmandas etapis vetakse see kigi poolt omaks, nagu iga teine

tiesti enesestmistetav tsiasi." Vis siis Zen-Budistid kirjeldavad seda nii:

"Tavalisele inimesele med on med ja veed on veed. pilasele med ei ole

enam med ja veed ei ole enam veed. Kui pilane on valmis, siis jlle med on

med ja veed on veed."

Need kolm etappi on prit Joseph Campbelli kuulsast raamatust The Hero With

a Thousand Faces (Tuhandenoline kangelane), kus ta kirjeldab universaalse

kangelase teekonda ning toob palju niteid erinevatest mtidest le maailma.

32 | L e h e k l g

Ta juab jreldusele, et suur osa jutustustest jrgib kindlat kangelase teekonda

ehk monomti ning jagab selle etapid laias laastus kolmeks, nii nagu lal

toodud. Lisaks jaotab veel iga etapi osadeks, nii et kokku eristab ta 17 etappi.

Lihtsuse mttes ma ei hakka neid siin eraldi vlja tooma. Kel huvi saab ise

uurida. Tpselt sama ideed kannab ka C. G. Jungi kollektiivne alateadvus

(monomt) ning arhetpid (monomdi etapid ning kujundid), mis

kirjeldavad sama nhtust, aga pshhoanalsi terminitega.

Kangelase teekond ei ole midagi mstilist, seda on kogenud teatud mral

igaks meist. Niteks kui me hakkame midagi uut ppima, kas mnda keelt vi

muusika instrumenti, siis me peame lbima need samad kolm etappi, et juda

oma eesmrgini. Igaks teab, et uue keele vi muusika ppimine ei ole kerge.

Alguses on pnev ja huvitav, aga siis tuleb justkui sein ette. Enamus murduvad

ja annavad alla. See ongi tpselt see koht kus on vljakutsed ja ahvatlused. Kes

aga hambad ristis need ebamugavad vljakutsed letab, see oskab lpuks uut

keelt vi mngib silmad kinni muusikainstrumenti. Need kangelase teekonna

etapid just selleks ongi, et meile nidata, tuua meie teadvusse see, et millegi

uue mistmine on raske, aga mitte letamatu. Kui niteks kodus olles on lihtne

keele vi muusika ppimisele kega la, siis pikaajaline reisimine on selline

tegevus, kus ei saa niisama lihtsalt raskustest loobuda. Sa lihtsalt peab minema

lbi tule ja vee, saagu mis saab. Seeprast on reisimine hea vahend kuidas

terve kangelase teekond lbi teha. Kui kogu ringist juba korra maitse suhu

saada ehk sellest teadlikuks saada, siis hakkavad ka kik muud tegevused nagu

lepase reega minema. Me juba teame, et iga knka vi me taga on

pudruvljad, aga me lihtsalt hetkel ei ne neid. Lennart Meri snastas seda nii:

Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku vetis.

Me mistame, et kui me vga midagi tahame, siis peame lihtsalt ennast 100%

sellele tegevusele phendama ning tulemused ei ole enam kaugel. Samuti

saame me aru, et tielik aja raiskamine on alustada he asjaga ja siis jlle teise

asjaga, kuulata mida teised tlevad, soovitavad vi arvavad. Meis tekib

vankumatu enesekindlus jrgida oma uudishimu ja jrgida seda mida meile

teliselt teha meeldib. Raha, kuulsus, populaarsus, karjr ja edu ei ole meie

jaoks enam mingid argumendid. Ainus mis loeb on see mis meid teliselt

nnelikuks teeb. Meie unistustele on kasvanud uhkete sulgedega tiivad.

33 | L e h e k l g

Nende mdi etappide paremaks mistmiseks vaatame jrgnevaid niteid:

Pike, muna, un-Jeesus, Punamtsike, Siddhartha.

Pike Loodusrahvad kasutasid oma mdi loomiseks looduses leiduvaid mrke, kuna

loodus ise ongi ks suur jutuvestja ning tee nitaja. Pike on olnud ks

olulisemaid smboleid, kuna ta jalutab iga pev le taevalaotuse, naeratab

meile ning paitab kiki oma soojuse ja valgusega. Ta on headuse ja hoolivuse

musternidis. Enamus suurtest antiikaja ja religioonide mtidest just Pikese

teekonda kirjeldusest ongi sndinud. Pikese mdis thistab Pike meie

teadvust (ego + alateadvus).

Mdi esimest osa ehk eraldumist seostati talvise pripevaga, kige

pimedama ajaga, mil Pike suri (vana teadvuse surm; niteks ansambel

R.E.M. on sedaviisi laulnud: It's the end of the world as we know it, And I

feel fine). Samas thendab suremine millegi uue algust, uut seemet vi

sndi, mida ka pevade pikenemine peale talvist pripeva

smboliseerib. (Uue teadvuse snd, algus, st ego osakaal hakkab

vhenema ja alateadvuses peidus olev kraam pevavalgele tulema). Siin

on jllegi nha seda sama elu pardoksi, mis oli ka rginimeste juures:

surm thendab elu ja elu thendab surma.

Talvisest pripevast kevadise pripevani ehk juludest

kevadphadeni muutuvad pevad ha pikemaks, mis smboliseerib

Pikese kasvu vi arengut. Pike aga on nrk ja veti ning peab vaeva

ngema ning vljakutseid letama, teisisnu klma talve ning pimedust

kannatama. Vljakutsete letamine aga ongi ainuke asi mis aitab

muutuda ja areneda. (See etapp, talv, thistab askeetlust, mil

alateadvusest tulevad pevavalgele iha ja viha)

Lpuks on Pike klmast ja pimedusest vitu saanud ning judnud

tisikka. Kes on kevadpripev, mil pev ja on sama pikad. See aeg

smboliseerib pimeduse ja valguse tasakaalu. Tasakaal on kpsuse

tunnus ning uue elu algus, mida ka kevad koos looduse trkamisega

thendab. (Ego ja alateadvus on tasakaalus, st me oleme oma

emotsioonide ehk iha ja viha peremehed, oleme leidnud tieliku

emotsionaalse tasakaalu. Suudame melda mitte-duaalselt iha ja viha

on koos, ks nhtus, tuleb ja kaob, nii nagu pimedus ja valgus)

34 | L e h e k l g

Tpselt samamoodi saab arutleda ka he peva ulatuses, mil Pike kib lbi

kik ilmakaared. Pike on kui kangelane, kelle teekond viib lbi kaheksa

ilmakaare. Idamaades thistavad seda niteks budistide eluratas ja taoistide

Yin-Yang smbol.

Peale keskpeva on Pike liikunud lunast edelasse. Edel thendaks

justkui edenema, me tahame eluga edasi minna, vaimselt edasi areneda.

Ls thistab lngu vajumist vi kokku tmbumist, vana teadvuse

hbumist, eraldumist.

Loe thistab loomist, mis on nagu lootus, phendumine vi teadmine, et

phja minemine ehk vana surm, toob endaga kaasa uue (teadvuse). Phi

tuleb snast phjas, pike loojub mere phja, mis nii ka on kui

phjarannikul pikeseloojangut vaadata. Peale phjas olekut, prast

kige pimedamat aega, ulatab lpuks Eha Koidule ke ning nad

suudlevad, millest tuleb sna kirre ning thendab kirge, kirglikust,

soojust, eostamist (uue teadvuse snd). Kirest tekib seeme ning see

hakkab idanema, teisisnu idast tuseb Pike. Pike vaikselt tuseb,

kasvab ja areneb kuni on judnud kagusse. Kagu thistab kaheks

minekut, kahe vahel olekut, snni ja kpsuse vahel olemist (ego ja

alateadvus on eraldi, duaalsus).

Luna tuleb Luna-Eesti keelest ning thendab hinge vi hingeauru. Hing

aga smboliseerib tasakaalu, kahe rmuse henduskohta, kpsust,

midagi ilusat (ego ja alateadvus on tasakaalus, mitte-duaalsus).

Muna Tnapevani silinud iidne smbol on muna, mis lbib ka samad kolm etappi

ning loob meile lihtsa ja meeldejva jutukese, mis aitab alateadvuse

salakambrites orienteeruda. Muna on meie teadvus.

Julud on see aeg kui riputatakse igale poole ehteid sh mmargusi

kerasi. Vanasti ei olnud klaasi ja plastikut, vaid olid kanamunad (vi

unad), mis oma ideaalse ja mstilise kujuga on inimesi alati imetlema

pannud ning mida ka julude ajal ehetena kasutati. Muna thistab

seemet, uue algust, sndi.

35 | L e h e k l g

Juludest kevadphadeni muna vaikselt arenes ja sndis tibu. Tibu si ja

ppis, sai targemaks, letas raskusi, kuni lpuks oli kana valmis.

Kevadphadeks on kanast saanud elukps lind ning ta muneb esimest

korda muna. Vi siis linnud lendavad lunamaalt tagasi ning hakkavad

munema. Kik see jllegi smboliseerib tisikka judmist ning uue elu

algust (uue teadvuse algust; mitte-duaalselt mtlemist).

Kumb oli enne, kas kana vi muna? Tarkus seisneb selles teadmises, et kana oli

enne ja siis oli muna ning samal ajal muna oli enne ja siis oli kana; teisisnu

kana ja muna on he nhtuse erinevad otsad ning nad moodustavad terviku.

Nende eraldi ngemine on illusioon, optiline vingerpuss, mis meie silmad meile

mngivad. Nii nagu niteks need pildid, mis alguses meile tunduvad paljas sigri-

migri, aga kui fookust muuta, siis neme ruumilist pilti. Sellised pildid meile just

seda meelde tuletavadki, et ei tasu kogu oma tarkust meeltele usaldada

(egole), vaid tuleb oma sdant kuulata (ego ja alateadvust). Sda on tasakaalu

ja kesktee smbol, kuna asub pea ja tagumiku/suguelundi vahel ehk

ratsionaalse mtlemise ja tugevatele instinktidele toetuva emotsionaalse

mtlemise vahepeal.

unapuu-Jeesus Sedaviisi vib vtta kskik mis tahes nhtuse loodusest ning panna see

smboolsesse seosesse meie teadvuse muutumisega. Vtame niteks

unapuu, aga seekord vrdleme seda kristlaste mdiga Jeesuse snnist,

ristilmisest ja lestusust. Seega inimese teadvust smboliseerivad unapuu

ja Jeesus.

unapuu saab alguse sellest kui un ra kduneb ning seeme hakkab

idanema. Seda kujutab kristlaste mdis Maarja viljastumine Phast

Vaimust ning Jeesuse snd. Seda thistatakse teatavasti juludel (otsene

seos Pikesega).

Seemnest saab vike taim, taimest vrsub vike puu, puu kasvab suureks

ning elujuliseks. Tal on hid aegu ja raskeid aegu (suved ja talved,

nnestumised ja ikaldumised), aga ta ei anna kunagi alla, alati hoiab ta

oma lehed Pikese ja valguse poole, see on tema jaoks ainus tde. Isegi

kui midagi teda takistab, siis ta kooldub kasvi mnnina kiiva, sest ainult

36 | L e h e k l g

nii ta jb elama. Lpuks juab ktte kevad ja ta puhkeb itsele. Selles

etapis kasvab Jeesusest poisike, poisikesest nooruk, kuni noorukist saab

lpuks tisealine mees (u 30 aastat vana). Lpuks ta veedab 40 peva

krbes (mille teevad iga aasta kristlased vastlapevast kevadphadeni

kaasa) ning letab seal iha (sltuvus), viha (hirm) ja aupakliku

snakuulelikkuse hiskonna ees.

unapuu on judnud oma elu krghetkeni, valmivad viljad, ilusad ja

prisked suured unad. Lpuks kukuvad nad potsti maha, hakkavad

kdunema ning uus seeme jb mulda. Kristlaste mdis tuleb Jeesus

oma varandusega krbest tagasi. Varanduseks ei ole unad aga tde ehk

tarkus sellest, et iha, viha ja hiskonna dogmade pimedat jrgimist on

vimaik letada, kui oma enda mtlemist muuta. See aga ei meeldi

hiskonnale mitte teps ning nad lvad ta risti. Jeesus risti otsas on

sama smbol mis un puu otsas. Lpuks potsatab Jeesus sealt alla ning

ta viiakse kaljuhauda kust ta lpuks les tuseb ning oma isa

Jumala/Looja juurde lheb (seeme mulda ja saab loodusega heks).

Kogu selle mdi mngivad kristlased iga aasta lbi, alustavad juludest ning

lpetavad kevadel lestusmisphadega. Sedaviisi mngitakse seda limat

peitusemngu, mngude mngu, tpselt samamoodi nagu teisi peitusemnge.

ks osa mngijatest jagab matsu, aga teine osa mitte. hed nitavad ette mis

liigutusi teha ja kuidas kituda ning teised pavad kike seda imiteerida ja

mista. Aastast aastasse harjutades, seda rituaali lbi tehes ning kige selle

peale meldes, leitakse lpuks see asi les, mida otsitakse. Kristlased

nimetavad seda limat asja ndsuseks, teks, Jumalaks, taevasse saamist,

mis thendab pshholoogia keeli ego ja alateadvuse vankumatut tasakaalu ehk

uut teadvust. Samsa protsessi thistab ka kristlikus doktriinis kolmainsus (see

millest Jumal koosneb): Isa, Poeg ja Pha Vaim. Isa smboliseerib alateadvus,

Poeg thistab ego-teadvust ning Pha Vaim (hing) on nende kahe (duaalsuse)

hendaja ehk uus teadvus vi superteadvus (mitte-duaalsus, tasakaal). Jeesuse

ehk Poja ristilmine ja surm thistab seega ego surma. Ego ei ole enam boss,

vaid peab arvestama ka alateadvusega (Isaga).

Nnda on saanud lapsinimesest inimene. Inimene on leidnud iseendas tieliku

rahu, lisaks hakkab ta ngema lbi hiskonna survest ning dogmadest. Samuti

37 | L e h e k l g

on ta judnud tielikule arusaamisele, et surm on olemas, aga ei ole ka (mitte-

duaalne mtlemine). Seega tal puudub igasugune hirm surma ees, tal puudub

phjus seda karta. Ta teab, et nii nagu un kukub potsti mulda ning hakkab

uuesti idanema vi Jeesus pistetakse kaljuhauda ning tuseb les, nii on ka

tema surematu. Prgu ja taevas smboliseerivad kristlaste mtoloogias meie

enda meele seisundit. Me kas keedame ennast duaalsuse (iha ja viha) prgus

vi lheme taevasse, st hakkame mitte-duaalselt mtlema. Prgu ja taevas on

siin samas maa peal, me ise loome need enda peas. Meie ise saame valida.

Seeprast tlevad ka hed laulu snad, et Maapealne paradiis on rock'n'roll.

Kui pisut vrt rock'n'rolli snadesse vi snumisse sveneda, siis leiab ka

paradiisi les. Bob Dylan snastas selle sedaviisi: The answer is blowin' in the

wind (vastust teab vaid tuul vi vastus hljub tuules).

Tpselt sama phimte on olnud kigil loodusrahvaste rituaalidel ja mtidel.

Nad on selleks, et nendega koos elada ning oma vana teadvus uueks ja

paremaks muuta (arvutikeeli teha upgrade), loodusega taas heks saada.

Religioonsete rituaalide ja ka muude tavade mte ongi see, et kasutatav mt

praktikasse panna, see oma endal nahal lbi elada. Tnapeva mitte religioosse

inimese vaimne areng enamasti just sinna taha kinni jbki, et loetakse lihtsalt

raamatuid, heal juhul mte, aga ei rakendata neid enda elus. Teisisnu

loetakse ja ollakse kursis paljude erinevate alateadvuse labrintide kaartidega,

aga teekonda ennast ette ei veta. See on umbes nagu tugitoolisportlane kes

vaatab telekast jalgpalli ning on sellega vga hsti kursis, aga ise mngida ei

oska ega suuda; vi siis vaatab reisisaateid ning uurib maakaarte, aga ise

kunagi reisinud ei ole.

Punamtsike Nii nimetatud mitte religioossete inimeste kaartideks on alguses muinasjutud

ning hiljem keerukamad raamatud. Niteks Vendade Grimmide Punamtsike,

kus tdruk kujutab meie teadvust ning ta lbib kolm etappi:

Lahkub kodust.

Kohtab metsast hunti, vanaemaks maskeerunud unt lollitab

Punamtsikest ja lpuks sb ta ra, aga jahimehed saavad igel ajal

jaole ning tdruk tuleb tava ellu tagasi.

38 | L e h e k l g

Tagasi kodus, jutustab ta kigile oma seiklustest.

Nagu me neme, siis lihtsad muinasjutud ei ole nii detailselt lihvitud kui suured

mdid, aga jutu struktuur on sama ning last juba harjutatakse sedaviisi

mtlema ning maailma ngema ja kogema. Selles lookeses tuleb hsti vlja: et

areneda, selleks peame me kannatama; et vaimselt uuele tasandile juda peab

vana teadvus surema (hundi kht).

Autor: Sangus Gelidus

Inimese ks suur vljakutse on saada vaimselt lapsest tiskasvanuks. Ei piisa

ainult sellest, et fsiliselt vi vanuse jrgi tiskasvanu olla vi kodust ra

kolida. Inimene peab ka vaimselt oma vanematest sltumatuks saama. Eriti

keeruline on just ema tugevast haardest eralduda, kuna emal on lapsega vga

tugev vaimne side. Samamoodi on emal vga raske loobuda oma lapsest,

mttest, et nd ta linud ongi, pesast vlja lennanud. Ema peab mistma, et

enam pole tal midagi teha ega petada, laps ei kuule enam talle. See hetk on

vga raske ja keeruline nii lapsele kui ka emale, mlemad vivad lbi elada

emotsionaalseid raskusi. Seeprast jvad paljud lapsed oma ema meelevalda

39 | L e h e k l g

kuni krge vanuseni, olles ise juba lapsevanem vi vanavanem. Seega laps

peab vaimselt tiskasvanuks saamiseks letama sltuvuse (iha), hirmu (viha) ja

aupakliku snakuulelikkuse oma vanemate ees.

Nd kus lapsest on saanud tiskasvanu, on vimalik tpselt samasugune

vaimne areng ette vtta ka hiskonnaga. Tiskasvanu peab kpseks

hiskonnaliikmeks saamiseks letama sltuvuse (iha), hirmu (viha) ja aupakliku

snakuulelikkuse hiskonna ees. Alles siis neb ta tde ning on

vastutusvimeline, iseseisev ning vaba. Selline inimene on kps olema

hiskonnas juhtivatel positsioonidel, niteks riigipea, kes tunneb lbi ja lhki

mida thendab iseseisvus ja vabadus.

Vanemaks saades muinasjutud lhevad keerukamaks ning detailsemaks.

Tolkieni Hobbit ja Srmuste Isand on head nited. Lpuks juab inimene

sinna eluetappi kus on juba paras elukogemuste pagas seljataga ning hing

ihkab veel viimistletumat ning tsisemat kaarti mis elus teed juhataks. Jutakse

ilukirjanduse klassikute juurde nagu niteks Hemingway Vanamees ja meri,

Franz Kafka Metamorfoos, James Joycei "Kunstniku noorplveportree" vi

Hermann Hesse Siddhartha. Shakespeare, Goethe ja Dante Alighieri on aga

magustoidud neile, kes on judnud juba kuldikka ning on mingi aeg oma suure

vaevaga leitud elutarkust ning nne nautinud. Sellised teosed on tielikult

poeetilises keeles ning neid mistab ainult see, kes tunneb ennast koduselt

smbolite keeles (salakeeles).

Siddhartha

Viimase nitena ma toon Hermann Hesse raamatu Siddhartha. See lugu

sisaldab endas budismi kangelase Buddha elulugu, aga natuke erinevas vtmes

ja teiste smbolitega kui seda budistid ise jutustavad. See on vga hea nide

just selleprast, et budism on vga lhedalt seotud meie tnapeva

pshholoogiaga ning seega seob neid mlemaid. Kui eelnevalt Lne ajalugu

uurisime, siis ngime, et pshholoogia teadusena ngi siin ilmavalgust alles 20.

sajandil. Seevastu Idas oli ta arenenud samale tasemele juba 2500 aastat

tagasi, mis thistab budismi sndi, ning vib elda, et Buddha oli ajaloo

esimene kuulsaim pshhoanaltik. Seeprast on rmiselt oluline isegi

tnapeval ppida meistritelt endilt ning hendada Lnelik pshholoogia Ida

40 | L e h e k l g

pikaajalise kogemusega. Kigele sellele lisaks on Hesse vrratu snasepp ning

ilmaasjata tema nimi Nobeli kirjandusauhindade auvrses nimekirjas ei

seisaks. Lisan veel siia mrkuseks, et Hesse Stepihunt ja Hommikumaarnd

jrgivad tpselt samasugust mdi skeemi kui Siddhartha, aga lihtsalt

teistsuguste smbolitega.

Selle viimase mdi selgitamiseks tegin ma joonise, kus on hsti nha

Siddhartha teekond, mis algab pildi alumisest otsast ning suundub lespoole.

Selleks, et saada vaimselt kpseks lbib Siddhatha, kes thistab meie igahe

teadvust, kolm etappi, tpselt nagu kigis eelnevates mtides:

Eraldumine ehk kodust jalga laskmine.

Phendumine. Ta proovib askeetlust, linnaelu ning lpuks leiab kesktee,

mida thistab jgi.

Olles leidnud te hakkab ta paadimeheks.

41 | L e h e k l g

42 | L e h e k l g

Iseenda les otsimise kokkuvte Sndides hakkame me ppima duaalsust (iha vi viha, ige vi vale). Iga

aastaga muutume me selles ha osavamaks. Enamasti toimub prdepunkt 30-

ndates eluaastates, kus nnestumiste ja ebannestumiste pagas on juba

piisavalt suur ning rahulolematus kriibib hinge. See on sama loomulik nhtus

kui see, et me 1/3 pevast magame ning 2/3 oleme rkvel. Sama kehtib ka

elu kui peitusmngu kohta, 1/3 elust oleme peidus ja 2/3 peidust vljas.

Rahulolematusest vljatulekuks on mitmeid vimalusi, millest kaks

rmuslikumat on lapsinimese ja kangelase teekond.

43 | L e h e k l g

Lapsinimene (vi elupletaja) pab rahulolematust vliste abivahenditega (nt

alkohol, sk, treening, meelelahutus, suhted, asjad, karjr, edu, kultuur)

kustutada vi leevendada, aga edutult. kski neist abivahenditest ei ole hea

ega halb, st neid ei pea eemale trjuma vi lputult embama. Nad vivad olla

meie vastu, kui oleme tasakaalust vljas ning meie poolt, kui oleme tasakaalus.

Kangelane seevastu vtab aja maha ning pab rahulolematuse phjusele jlile

saada. Selleks eemaldub ta tuttavast ja tavaprasest, niteks vanematest ning

hiskonnast. Tema thelepanelikkus kasvab ning ta avastab, et rahulolematuse

phjus on enda mitte tundmises, oskamatuses melda mitte-duaalselt. Sellest

teadmatusest aitab le saada ppimine: mdid, muinasjutud, vrt

ilukirjandus, pshholoogia ja filosoofia pikud vi mne religiooni tundma

ppimine.

Elupletaja teekond on raske ja vaevaline nii kehale kui meelele ning enamasti

pletakse lbi loomulikust east varem. Seevastu kangelane teeb lbi tielikult

ennast tundma ppimise kuuri, mis vib aega vtta mitmeid aastaid, aga

peale mida saavutab ta jdava ja sgava meelerahu. Sellel teel on abiks

heurekad, ahhaad vi satorid, mis vljenduvad uute ideede, taipamiste, ra

tundmiste ja inspiratsiooni puhangute nol. Kui lapsinimesed tunnevad midagi

sellist vaid juhuslikult mned korrad oma elu jooksul, siis kangelasel need ha

sagenevad. Ta pib neid ise esile kutsuma. Niteks alguses esineb see iga paari

kuu tagant, siis kuu tagant ning lpuks kord ndalas vi isegi pevas. Need kes

on saavutanud tiuse elavad igat hetke kui ahhaad, mis on tis inspiratsiooni,

llatusi ja loovust. See on elustiil, mis hendab hobi, t ja elu heks

harmooniliseks tervikuks. Hobi ja t ei ole enam omavahel eristatavad.

Kangelase enda elust saab mitte-duaalsuse kunstiteos.

ks keerulisemaid ja kriitilisemaid kohti on kangelase teekonna algus, kuna

vga raske on leida aega ja motivatsiooni, et rahulolematuse phjust uurima

hakata. Inimestel on tkohad, lapsed, laenud ja muud kohustused, mille

krvalt on kole raske enda jaoks aega npistada. Seeprast kannatatakse

enamasti kuni viimase piirini ja siis pratakse elurtm tielikult pahupidi.

Niteks minnakse pikemale reisile, muudetakse eluviisi, prdutakse mnda

usku vms. Kik need variandid aitavad pgeneda hiskonna surve eest ning

leida aega, et ennast tundma ppida (iseennast les leida).

44 | L e h e k l g

Lpuks kui kangelane on lbi teinud kik vajalikud teekonna etapid juab tema

teekond tagasi koju. Nd aga on ta iseenda peremees, kuna oskab melda nii

mitte-duaalselt kui ka vana moodi ehk duaalselt. Igas situatsioonis on ta

rahulik, enesekindel ning teda valdab tielik meelerahu. Samuti neb ta lbi

hiskonna survest, kus alati on vimul vastandid ning kus tmmatakse inimesi

kui magnetiga kas hte leeri vi siis teise leeri. hed on need kes kinni silmi

tarbivad ja rabavad td teha (andke ainult ette, kik uus on parem kui vana)

ja teised on need kes pimedaid ra kasutavad, luues neile soodsamaid

vimalusi ttamiseks ja toodete tarbimiseks. Kangelane aga ei ole enam

mjutatav erinevate magnetvljade poolt, kuna ta ise on neutraalne, mitte

magnetiseeruv. Tema lesandeks jb kahe rmuse ohjeldamine ja juhtimine,

et nad endid ogaraks ei tarbiks ega toodaks.

Seega kangelase meel on tasakaalus, vaba kigest leliigsest nagu iha, hirm ja

vastumeelsus, ning see vallandab temas loovuse lputud allikad. Nagu Einstein

on elnud, et Creativity is intelligence having fun (loovus on see kui

intelligentsus mnglevalt lollitab, improviseerib. Teline loovus tekib

emotsioonide tasakaalust. Pablo Picasso tsitaat: Learn the rules like a pro, so

you can break them like an artist. (pi reeglid selgeks nagu professionaal, siis

sa saad neid eirata nagu kunstnik).

Hea nide on A. H. Tammsaare romaan Prguphja uus Vanapagan, mis

illustreerib ilmekalt elu lputut peitusemngu. Poolusteks on Vanapagan Jrka

ja Kaval Ants. Esimene neist esindab seda poolt hiskonnas kellel pole aega

lugeda ega ppida, kogu nende thelepanu on suunatud kvale t rabamisele

ja tarbimisele. Kaval Ants on pisut raamatuid lugenud, aga pole asjale pris

pihta saanud, tema smboliseerib teist poolt hiskonnas, neid kes Jrkadele

td ette annavad ning puru silma ajavad. ks kasutab judu teine aga oma

pead (kavalust), saagides sedaviisi oksa kus nad ise istuvad. Mlema

motivaatoriks on ndsaks saamine. ks arvab, et t teeb nnelikuks, teine

aga, et valetamine ja vassimine. Nad arvavad, et nnelikkus ja materiaalne

rikkus on ks ja see sama asi. Kaval Ants kujutab sama tegelast, mis Oscar

Wildei Dorian. Mlemad vnavad oskuslikult tde, kuna tel on kaks poolt.

Mlemi motoks on: Loll on see kes vabandust ei leia. Jrka ja Antsu vahel on

kirikupetaja (smboliseerib elukunstniku), kes on juba ndsuse ehk kesktee

leidnud, kuna on svenenud phjalikumalt elu saladustesse. Tema vaatab seda

45 | L e h e k l g

lputut tralli pealt ning aitab seda leevendada nii palju kui on vimalik. Ta

mtiskleb endamisi: ks usub, et on Vanapagan, aga elab kui inimene. Teine

usub, et on inimene, aga elab nagu Vanapagan. Inimene kas usub vriti vi

elab vriti. Aga ega ta palju midagi teha saagi, kuna ei saa ju teist inimest

sundida ennast harima. Hea on kui mni peidust vlja tuleb. Aga elu lheb

edasi ja ikka on pulmad ja matused, pulmad ja matused.

46 | L e h e k l g

PEITUSEMNGU KOKKUVTE

Raamatu alguses uurisime erinevate mtide valguses iseenda ra peitmist,

see kuidas me eraldume oma looma poolest ehk alateadvusest. Saime teada,

et see mida me elu peitusemngus otsime on meie enda alateadvus, suur ja

pime tundmatu labrint, kus on peidus hirmsad koletised kui ka silmi

pimestavad varandused (hirmud, vihad, ihad kui ka loovus, meelerahu, tarkus).

Tihti peale otsustame me peidus olla ning vljakutsetele ehk probleemidele

mitte vastu astuda. Ignoreerimine muudab aga meie koletised ha suuremaks

ja hirmutavaks. Ainus viis neist jagu saada on peidust vlja tulemine ning

tundmatusele otsa vaatamine. Seda aitab teha taskulamp, mis smboliseerib

thelepanelikkust. Samuti on meile abiks maakaart ehk mt vi muinasjutt,

mis aitab tundmatuga tutvust teha. Mti vib ettekujutada ka

kasutusjuhendina, mis vastab ksimustele: Kuidas tappa draakonit? vi

Kuidas lahendada probleeme? Enamus tuntud mdid ja vrt raamatud just

seda protsessi meie elust kirjeldavadki, alustades muinasjuttudest lastele ning

lpetades keerukate raamatutega tisealistele. Kik need kirjatkid juhivad

meid lbi elutee ning on justkui heledaks valguseks. Seda smboliseerib hsti

Srmuste Isandas Frodo ja Galadrieli kohtumine, kus viimane tleb: Ma

annan sulle Erendili valguse, meie armastatuima the. Olgu see sulle

valguseks pimedates kohtades, siis kui kik teised valguse allikad on kustunud.

Muinasjuttude ja mtide vrtust on ehk keeruline tajuda. Mida on arvanud

neist niteks mned meie ajaloo hiigel mtlejad? Albert Einstein on elnud:

Kui sa tahad, et su lapsed oleks intelligentsed, loe neile muinasjutte. Kui sa

tahad, et nad oleks veel intelligentsemad, loe neile veel muinasjutte. Vi siis

Charls Darwin kirjtas oma autobiograafias sedaviisi: Kui ma saaksin oma elu

otsast peale alustada, siis loeksin ma luuletusi ja kuulaksin muusikat vhemalt

ks kord ndalas. Jrjepidev raamatute lugemine vi muinasjuttude

jutustamine aitab meil elu tempot, huupi jooksmist leevendada, see paneb

meid keskenduma ning tstab thelepanelikkust. Kui me ei leia aega vi ei

47 | L e h e k l g

suuda keskenduda, et hes kuus mni vrt raamat lbi lugeda, siis peab ikka

kuskil midagi tasakaalust vljas olema. Raamatu lugemine on justkui

meeleharjutus, sa istud he koha peal ning keskendud tekstile. Selleks ajaks

kaob igasugune vajadus siia-sinna joosta, letarbida, internetis surfata vi

meelt lahu(s)tada.

Muinasjutud ja mdid ei peta meid ainult vikeseid ja suuri probleeme

mrkama ning lahendama, vaid aitavad ka elus edasi minna, teadlikult vaimselt

krgematele arenguastmetele juda. ldlaastus vib eristada kolme astet:

Lapsest tiskasvanuks laps peab tiskasvanuks saamiseks letama

sltuvuse, hirmu ja aupakliku snakuulelikkuse oma vanemate

(petajate) ees. See on vastutusvimelisus.

Tiskasvanust kpseks hiskonnaliikmeks tiskasvanu peab kpseks

hiskonnaliikmeks saamiseks letama sltuvuse, hirmu ja aupakliku

snakuulelikkuse hiskonna ees. See on iseseisvus.

Kpsest hiskonnaliikmest elutargaks kps hiskonnaliige peab

elutargaks saamiseks letama sltuvuse, hirmu ja aupakliku

snakuulelikkuse tundmatuse (surma, elu, universumi, jumala, looduse)

ees. See on vabadus.

Elutark inimene tunneb tundmatut. Teisisnu ta mistab, et tundmatut ei olegi

vimalik tunda. Sokrates on elnud: Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea

vi Tarkus on teadmine kui vhe me teame. Elutark inimene saab aru, et elu

universaalne seadus on paradoks, teiste snadega pidev muutus, mitte-

duaalsus, lakkamatu jevool, helt vikerkaare vrvilt teisele tantsimine. See on

ainus koht kust saab ammutada lputult judu, tarkust, loovust, meelerahu

ning mis toob omakorda endaga kaasa phjatu motivatsiooni, mistmise,

rmu, kaastunde ja suuremeelsuse. Inimene kes on ISEEND les leidnud neb

tervet maailma iseendana, st oma fsilise keha pikendusena. Nii nagu ta

hoolitseb oma keha eest, nii samuti hoolitseb ta niteks kigi inimeste eest

enda mber. Ta naeratab, et talle vastu naeratataks. Nii nagu ta ei pane oma

ktt tulle, nii ei tee ta ka teistele kurja. Ta mistab, et terve hiskond ja

inimkond koos oma vigade ja heade klgedega on osa temast endast. Teisi

sdistades sdistab ta iseennast. Teisi aidates, aga aitab iseennast. Nii nagu

ta hoiab korras oma enda vlimuse, nii samuti hoolitseb ta looduse vlimuse

eest. Nii nagu ta tmbab nppudega lbi juuste vi puudutab rnalt teise

48 | L e h e k l g

inimese ktt, nii samuti paitab ta iseennast pikesekiirtega vi

vihmapiiskadega. Ta tunneb de ja pevade vaheldumist nii nagu oma enda

rinnus sdamelke ning aastate vaheldumist kui oma enda hingetmbeid. Ta

teab, et tema ongi teine inimene, tema ongi Pike, thed, galaktikad ja

Universum ka. le jb vaid lihtsalt olla, olla siin ja pragu, ning kike seda

nautida.

49 | L e h e k l g

Snad on nagu lehed. Nad lendavad suust vlja ja tuul keerutab ning

keerutab neid. Lppkokkuvttes ei vi sa kunagi kindel olla, kuhu nad

vlja juavad.

Fred Jssi

pilane tleb: Ma tunnen ennast ebakindlalt. Mida peaksin ma

ette vtma? petaja vastab: Julgusta teisi!

Hommikumaa tarkusetera

50 | L e h e k l g

Kasutatud kirjandus

Joseph Campbell

The Hero With a Thousand Faces (1949)

Myths to Live By (1972)

Power of Myth (1988)

Alan Watts

The Wisdom of Insecurity (1951)

The Way of Zen (1957)

The Joyous Cosmology (1962)

The Book: On the Taboo Against Knowing Who You Are (1966)

Tao: The Watercourse Way (1975)

The Philosophies of Asia (1995)

Carl Gustav Jung

Man and His Symbols (1977)

The Undiscovered Self (1957)

The Psychology of Kundalini Yoga (1933)

Eric Berne

Games People Play (1964)

Vennad Grimmid

Rotkppchen (1983)

Hermann Hesse

Siddhartha (1922)

Lennart Meri

Hbevalge (1976)

Hbevalgem (1984)

Aldous Huxley

Brave New World (1932)

The Doors of Perception (1954)

Heaven and Hell (1956)

Carlos Castaneda

The Teachings of Don Juan: A Yaqui Way of Knowledge (1968)

Walter Isaacson

Steve Jobs (2011)

Mikk Sarv

Sna jud (2012)

51 | L e h e k l g

A. H. Tammsaare

Prguphja uus Vanapagan (19