Elukeskkonna kujundamine üldplaneeringu kaudu Saku

valla näitel

Kalle Pungas

Geograaf, M.Sc

Abivallavanem

Tel. 6 712 445

kalle.pungas@sakuvald.ee

Saku valla visioon,Saku valla visioon,logo ja tunnuslauselogo ja tunnuslause

Saku valla logo linnupesakasti motiiv sümboliseerib kodu looduse keskel. Saku valla tunnuslause "Läbi rohelise akna" on ühtlasi ka valla visiooniks

Saku vald – soositud elupaikSaku vald – soositud elupaik Valla keskus on Saku alevik Saku asub Tallinnast 20-minutilise sõidu

kaugusel Saku vallas on 20 küla Kolmveerand elanikest elab neljas valla

suuremas asulas Saku alevik (4712 elanikku) Kiisa alevik (641 elanikku) Üksnurme küla (375 elanikku) Kurtna küla (316 elanikku)

1. jaanuari 2008 seisuga oli vallas 8423 elanikku

Rahvastiku vanuskoosseis 2003-2008

220 251 274 300 329 344317 303 363 404 433 458

1092 1068 1022 982 938 921

363 377 404 441 438 432

4387 45664756

4979 5100 5282

875882

906925

958986

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

2003 2004 2005 2006 2007 2008

Aasta

Ela

nik

e a

rv

üle 65

19-64

16-18

7-15

3-6

0-2

Üldplaneeringu lähteseisukohadÜLDPÕHIMÕTTED Üldplaneering põhineb Saku valla arengukaval, andes selle

visioonile ruumilise mõõtme kuni aastani 2020. Säästva arengu põhimõtete järgimine, loodusliku ning kultuurilis-

ajaloolise mitmekesisuse säilitamine ja arendamine. Kantide (paikkondade) põhine lähenemine, kohalike (küla)

kogukondade soovide arvestamine. Vallaelanike arvu reguleerimine uute tiheasustusalade etapiviisilise

kavandamise kaudu (seotuna valla majanduslike võimalustega avaliku infrastruktuuri rajamiseks, uuselanike sujuvaks kohalikku kogukonda sulandumiseks jm).

Lähtumine olelusringi põhimõttest, kavandatavate tegevuste kõigi eeldatavate (nii sise- kui välis-) kulude arvestamine.

Teemade omavaheline integreeritus – erinevates eluvaldkondades kavandatavate tegevuste vastasmõjude arvestamine.

Oluliste mõjudega tegevuste kavandamisel erinevate alternatiivide väljatoomine ja nende kompleksne kaalumine.

Koostöö naaberomavalitsustega ühiste või omavahel seotud avalike ja erateenuste ning infrastruktuuriobjektide kavandamiseks.

MAAKASUTUS Erinevate maakasutusfunktsioonide range eraldamise

vältimine, vähendamaks valglinnastumisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid.

Funktsionaalse avaliku (üldkasutatava) ruumi säilitamine ja tekitamine.

Erinevate elanike rühmade võrdse kohtlemise printsiibi järgimine teenuste (nii avalike kui era) kättesaadavuse tagamisel.

Hajaasustus: - eluasemete optimaalseks tiheduseks on mitte enam kui

3 üksikelamut 100 meetri raadiuses või üks elamu (maksimaalselt – kaksikelamu) 2 hektari kohta ja õuemaa suuruseks üldjuhul 5 %–10 % maaüksuse pindalast;

- hoonete ja rajatiste kavandamisel metsa, viljaka põllumaa ning loodusväärtuste maksimaalne säilitamine;

- eelistatud on madal (kuni 2 korrust) ja loodusesse sobiv hoonestus, korterelamuid hajaasustusse üldjuhul ei ehitata.

MAAKASUTUS (jätkub)Tiheasustus: 1. eelistatud on madaltihe hoonestus;2. uute elamualade kavandamiseks sobivad järgmised alad: - olemasolevad tiheasustusalad (st nende piires asuvad vabad mitte-metsamaad,

samuti suvilaühistute krundid);- olemasolevate tiheasustusaladega vahetult piirnevad ning nende piire ja kuju

ümardavad mitte-metsamaade alad;- hajaasustust mitte säilitada soovivate külade keskustes paiknevad ja/või

nendega vahetult piirnevad vabad mitte-metsamaad;- tiheasustusalade laiendamisel ja/või uute kavandamisel on

juurdepääsuvõimalusi arvestades eelistatud lähedus olemasolevatele ühistranspordi (s.h eriti keskkonnasõbraliku raudtee) liinidele ja peatustele ning kergliiklusteedele, era- ning avalikke teenuseid pakkuvatele teenindusasutustele, samuti ühisveevärki ja –kanalisatsiooni kohese liitumise võimalus;

- võimalikel uutel tiheasustusaladel moodustab avalik ruum (avalikud ja erateenused, pargid, mänguväljakud jm) vähemalt 20 % planeeritavast alast;

- uute üksikelamukruntide suurus on üldjuhul 1500 m²-2400 m², suurenedes asula keskusest äärealade suunas;

- uute korterelamukruntide koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvu) on uutel tiheasustusaladel üldjuhul 400-800 ning olemasolevatel tiheasustusaladel vähemalt 200, suurenedes asula keskusest äärealade suunas.

MAAKASUTUS (jätkub) Võimalusel olemasolevate ehitiste/rajatiste (hooned, infrastruktuur

jm) rekonstrueerimise eelistamine uute objektide kavandamisele. Äri- ja tootmismaade kavandamisel keskkonnasõbraliku tootmise

eelistamine, hoidudes suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Äri-ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 20-50 m laiune kõrghaljastusala.

Infrastruktuuri (teed, tehnovõrgud jm) kavandamisel lahenduste toetamine, mis on vallale ja selle elanikele kõige väiksemate väliskuludega. Üleriigilise tähtsusega objektide projekteerimisel arvestada inim- ja keskkonnasõbralikkust (kohalike elanike liikumisvõimalused, jalgrattateed, metsloomade rajad jne).

Maakonna rohevõrgustiku teemaplaneeringu edasiarendamine, metsaalade säilitamine.

Avalike ning vaba aja veetmise teenuste (haridus, sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport jm) osutamiseks vajalike perspektiivsete maa-alade kavandamine.

http://www.sakuvald.ee/15511

Saku valla uus üldplaneering (NB! Ei ole veel kehtiv dokument!) on saadetud Harju maavanemale järelevalve teostamiseks. Eeldatavalt kehtestab volikogu selle märtsiistungil, jõustub tõenäoliselt aprillis.

Dokumendid: Saku valla üldplaneeringu seletuskiri Kaart 1 Üldplaneering (põhijoonis) Kaart 2 Teed ja tehnovõrgud Kaart 3 Funktsionaalne tsoneerimine Kaart 4 Saku aleviku ja ümbruse tsoneerimise skeem Kaart 5 Kiisa aleviku ja Kurtna küla tsoneerimise skeem Kaart 6 Munitsipaalmaad Lisad

Üldplaneeringu seletuskiri2. PEATÜKK TERRITOORIUMI PLANEERIMINE2.1. Valla ruumilise arengu põhimõtted:2.2. Ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu I etapi ning

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ’’Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused’’ täiendamiseks ja täpsustamiseks

2.3. Maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine

2.3.1. Mõisted2.3.3. Ehituskeelualad2.3.4. Uue hoonestuse rajamine hajaasustusega alal2.3.5. Uue hoonestuse rajamine tiheasustusega alal2.3.6 Arhitektuursed nõuded2.3.7 Alevike ja külade tsoneerimine2.4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude

määramine2.5. Tiheasustusega alade määramine2.6. Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide,

haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine

2.7. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine

Üldplaneeringu seletuskiri (jätkub)2.8. Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse

üldiste põhimõtete määramine

2.9. Eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras

2.10. Reovee kogumisalade piiride, põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine

2.11. Puhke- ja virgestusalade määramine

2.12. Ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks

2.13. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine, riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

2.14. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine üldplaneeringus

2.15. Keskkonnamõju strateegiline hindamine

2.16. Detailplaneeringute koostamise vajadus ja majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks

Olulised momendid ÜP-s (1) Üldplaneering koosneb kaardimaterjalist

(paberkandjal ja digitaalselt) ning seletuskirjast

Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks olemasolevate tiheasustusalade laiendamisel ja uute moodustamisel vastavuses üldplaneeringuga on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu

Olulised momendid ÜP-s (2) Detailplaneeringuid koostatakse vastavuses

üldplaneeringu lahendusega. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi

Detailplaneeringute kehtestamisega vallale avalike teenuste pakkumiseks lisanduvad rahalised kohustused peavad olema ette nähtud valla arengukava ja vallaeelarvega

Olulised momendid ÜP-s (3) Üldjuhul rajab detailplaneeringu kohase

tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi nii planeeritaval alal kui vajadusel ka sellest väljaspool detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Kui detailplaneeringuga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus sõltuvalt Saku valla majanduslikest võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamisel

Tänan!Tänan!