Elva linna arengukava vastuvõtmine aastateks 2004-2007 · nende planeerimine toimub iga-aastaselt vastavalt tegelikele eelarvevõimalustele ning konkreetse aasta kulude struktuurile

Väljaandja: Elva LinnavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2004, 179, 1713

Elva linna arengukava vastuvõtmine aastateks 2004-2007

Vastu võetud 05.07.2004 nr 9

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489;100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565;99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37; Elva linna põhimääruse(KO 2000, 57, 863; 2002, 1, 4; 58, 1261; 66, 1531; 86, 2199; 2003, 31, 807; 159, 2313; 2004, 75, 669) § 21lõike 1 punkti 7 ja § 64 alusel Elva Linnavolikogu määrab:

1.Võtta vastu Elva linna arengukava aastateks 2004–2007.

Lisa: Elva linna arengukava aastateks 2004–2007 (70 lehel).

2.Tunnistada kehtetuks Elva Linnavolikogu 13. oktoobri 1999. a määrus nr 9-VII-99 «Elva linna arengukavaaastateks 2000–2005 kinnitamine».

3.Määrus jõustub 20. juulil 2004. a.

Volikogu esimees Leelo SUIDT

ELVA LINNA ARENGUKAVA 2004–2007

1. SISSEJUHATUS

Arengukava koostamise eesmärgid

Arengukava koostamise eesmärgiks on linna arengu planeerimine ja suunamine ning konkreetsete tegevustekavandamine eesmärkide saavutamiseks.

Arengukava annab tervikliku ülevaate linna arenguvajadustest ja prioriteetidest; fikseerib arengu põhieesmärgidning loob eeldused linna arengu stabiilsusele ja järjepidevusele.

Linna arengukava on aluseks riiklike investeeringuvahendite, struktuurifondide ja muude vahendite taotlemisel,rahaliste kohustuste võtmisel, samuti investeerimiskavade ning iga-aastaste linnaeelarvete koostamisel.

Arengukava koostamise põhimõtted

Arengukava lähtub linnaelu erinevate valdkondade praegusest olukorrast ning tulevikuperspektiividest.

Iga valdkonna tegevuskavas on toodud arengueesmärgid, oodatavad tulemused ning konkreetsed tegevusedeesmärkide saavutamiseks, samuti arengukava elluviijad, ajakava ja võimaluse korral maksumus koosallikatega.

Käesoleva arengukava üheks aluspõhimõtteks on muutuste saavutamine kvaliteedis, mitte niivõrd kvantiteedis.See tähendab muuhulgas ka võimalikult väheste ressurssidega maksimaalsete tulemuste saavutamist.

Olulisteks põhimõteteks on ka arengukava elluviidavus, vastavus eelarve rahalistele võimalustele, suunatuslinna pikaajalisele, stabiilsele ja tasakaalustatud arengule ning maksimaalne arvestamine erinevate valdkondadevajadustega.

Samuti on oluline eesmärkide selgus ning arengukava täitmise mõõdetavus.

Paljude eesmärkide saavutamine nõuab pikemat perioodi, mis ajaliselt väljub käesoleva arengukava raamidest.Samuti kujutavad paljud tegevused endast pidevat protsessi, mille puhul ei ole võimalik fikseerida lõpptähtaega.Sellistel juhtudel saab täitmist hinnata konkreetsete kriteeriumite põhjal.

Rahastamine

Elva linna arengukava vastuvõtmine aastateks 2004-2007 Leht 1 / 44

Tegevuste kavandamisel on lähtutud linnaeelarve olemasolevast tulubaasist ning selle prognoositavastkonservatiivsest kasvust (keskmiselt 5–6% aastas).

Jooksvast eelarvest kaetavate tegevuste puhul pole arengukavas ära toodud konkreetseid summasid, kunanende planeerimine toimub iga-aastaselt vastavalt tegelikele eelarvevõimalustele ning konkreetse aasta kuludestruktuurile.

Lisaks sellele mõjutab iga-aastaste kulude planeerimist konkreetse aasta jooksul saadavate eelarvevälistevahendite maht. Kuna riigieelarvest, struktuurifondidest ja teistest allikatest eraldatavad summad pole teadarohkem kui ühe järgneva aasta osas, saab ka eelarvet tervikuna detailselt planeerida sama perioodi ulatuses.

Paljude sisuliste eesmärkide täitmine ei eelda täiendavate rahaliste ega inimressursside eraldamist, vaidprioriteetide muutmist või töö efektiivsuse suurendamist.

Arengukava oluliseks osaks on linna investeeringute kava, mis määrab lähiaastatel tehtavad suuremad kulutusedpüsiväärtuste loomiseks.

Eelistatud on:* projektide finantseerimine, kus linna osalus võimaldab hankida eelarveväliseid vahendeid* projektid, mis haakuvad Euroopa Liidu rahastamispõhimõtete ja Eesti riigieelarve prioriteetidega

Enamiku investeerimisprojektide elluviimine sõltub kaasfinantseerimisest. Arengukavas on kajastatud kõikvajalikud ja perspektiivsed projektid, millele kavatsetakse taotleda kaasrahastamist erinevatest allikatest ningmille rahastamise korral tuleb lisada omafinantseeringu osa linnaeelarvest.

Arengukava koostamise lähtealused

Elva linna esimene arengukava võeti vastu 1999. a oktoobris ning hõlmas aastaid 2000–2005. Arendus- japlaneerimistegevus on pidev protsess, vahepealse aja jooksul on osaliselt muutunud nii linna vajadused kui karahastamisvõimalused. Seepärast algatas linnavalitsus 2003. a II poolaastal arengukava põhjaliku uuendamise.

Uue arengukava projekt koostati 2003. a lõpul ja 2004. a I poolaasta jooksul. Iga alateema projekti koostamistjuhtis vastava valdkonna eest vastutav linnavalitsuse ametnik.

Arengukava projekt on põhjalikult läbi töötatud linnavalitsuses, menetletud kõikide volikogu komisjonide pooltning saadetud eelnevaks tutvumiseks ja täiendusettepanekute tegemiseks kõikidele volikogu liikmetele.

Avalikkusele tehti arengukava projekt kättesaadavaks linna kodulehel, linnavalitsuses ning linnaraamatukogus.Projekt saadeti tutvumiseks kõikide linnavalitsuse hallatavatele asutustele ja suuremate ettevõtete juhtidele.

Samuti kaasati konkreetsete valdkondadega seotud sidusgruppe, näiteks kultuuri ja noorsootööd puudutavatosa arutati korduvalt kultuurikollektiivide ja -seltside ning noorteühenduste esindajatega, sporti puudutavat osaspordiklubide esindajatega.

Laekunud täiendus- ja parandusettepanekute põhjal on esialgsesse projekti sisse viidud mõningaid muudatusi.

Arengukava koostamise põhialuseks on linnaelanike vajadused erinevate valdkondade osas.

Arengukava koostamisel on lähtutud kohalikku omavalitsust puudutavatest seadustest, linna põhimäärusestning riigi ja maakonna arengut kujundavatest strateegilistest dokumentidest: Eesti riiklik arengukava ELstruktuurifondide kasutuselevõtuks–ühtne programmdokument 2003–2006, Riiklike investeeringute programm,Tartu Maakonna arengustrateegia TAAS 2014 (koostamisel).

Arengukava uuendamine

Linna arengukava uuendamine hakkab edaspidi toimuma regulaarselt. Linnavolikogu vaatab arengukava läbi javajadusel viib sisse muudatused hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks.

Ettepanekuid arengukava muudatuste kohta võivad pidevalt teha linnavolikogu liikmed ja komisjonid,linnavalitsus, eri huvigrupid, linnaelanikud.

2. ELVA LINNA VISIOON AASTAKS 2007

Elva on kvaliteetse elu- ja looduskeskkonnaga, noorte- ja peresõbralik, mitmekesiste vaba aja veetmisevõimalustega, heal tasemel avalike teenuste ja infrastruktuuriga linn.

2.1.Missioon

Linnaelanike heaolu suurendamine ja elukvaliteedi tõstmine läbi avalike teenuste ja elukeskkonna parandamise.

2.2.Üldised strateegilised eesmärgid* Linna poolt pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine

Leht 2 / 44 Elva linna arengukava vastuvõtmine aastateks 2004-2007

* Elva linna kui hinnatud ja atraktiivse elupaiga maine kindlustamine* Tingimuste loomine linna elanikkonna kasvuks ja demograafilise struktuuri paranemiseks* Kvaliteetse ja turvalise, peresid ja lapsi väärtustava elukeskkonna kujundamine* Noorte perede Elvasse elama asumise soodustamine* Linlastes tervislikke eluviise ja puhast looduskeskkonda väärtustava suhtumise kujundamine* Eelarveväliste ressursside maksimaalne kaasamine linna arendamisse* Kodanikualgatuse toetamine, linlaste ulatuslikum kaasamine linnaelu arendamisse* Koostöö süvendamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel* Piirkondliku koostöö arendamine turismi, avalike teenuste, spordi, kultuuri, tervishoiu jt valdkondades

2.3.Valdkondade strateegilised eesmärgid

Mainekujundus, turism ja ettevõtlus* Elva linna maine ja tuntuse suurendamine* Ettevõtlust toetava keskkonna kujundamine, koostöö ja initsiatiivi soodustamine

Haridus* Kvaliteetse ja võimetekohase alus- ja üldhariduse võimaldamine* Laste arengut toetava ja individuaalsust arvestava õpikeskkonna kujundamine* Linna haridusasutuste omanäolisuse edasiarendamine* Haridusasutuste materiaalse baasi kaasajastamine

Noorsootöö* Noorte initsiatiivi toetamine, nende suurem kaasamine linnaellu* Tingimuste loomine noorte arendavaks tegevuseks ja vaba aja veetmiseks

Sport* Soodsate sportimisvõimaluste loomine eelkõige lastele ja noortele* Linna spordibaaside laiendamine ja kaasajastamine*Elva kui spordilinna maine tõstmine

Kultuur ja vaba aeg* Mitmekesiste võimaluste pakkumine vaba aja sisustamiseks erinevatele sihtrühmadele* Linna kultuuriasutuste kaasajastamine* Kolmanda sektori toetamine

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne* Linnaelanike sotsiaalsete vajadustega arvestava ja iseseisvat toimetulekut toetava sotsiaalabi võimaldamine* Kvaliteetse esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi kättesaadavus* Elva Haigla jätkusuutlikkuse tagamine

Linnamajandus* Kaasaegse infrastruktuuri väljaarendamine Elva linnas* Linna looduskeskkonna väärtustamine, säilitamine ja kaitse* Linna jäätmekäitluse kaasaegne korraldamine

3. LINNA ÜLDISELOOMUSTUS

3.1.Asend

Elva linn asub Tartu maakonna edelaosas, maakonna keskusest Tartu linnast lõuna suunas 27 km kaugusel.Linna pindala on 9,9 km2Elva linna piirinaabrid on Nõo, Rõngu ja Konguta vald.

Linn jääb rahvusvahelise tähtsusega Tartu–Valga–Riia maantee äärde. Elva ümbersõidu valmides 2000. aseptembris hakkas liiklus kulgema linnast mööda. Linnal on raudteeühendus nii Tartu–Tallinna kui ka Valga–Riiaga. Elvasse on ühepalju maad nii Tallinnast kui Riiast.

Kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km, Viljandist 70 km.

3.1.1.Ajalooline kujunemine

Elva alad olid üpris ammu asustatud, mida kinnitavad arheoloogilised leiud kalmete ja linnuste näol.Ümbruskonna vanim linnus oli Peedu Kerikmäel, mis rajati siin olnud asula juurde ja kasutati kaitserajatisena6.–10. sajandil.

Praeguses linnasüdames, järvede ja jõe ümbruse soistel aladel lokkas mets, mida läbis Tartu–Riia põlinepostimaantee ning praeguse turuplatsi juures asus Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud.


Elva asulale pani aluse Tartu–Valga raudtee rajamine (1886–1889). On välja pakutud, et Elva sünnidaatumiksvõiks lugeda 22. juuli 1889. a, mil uuel raudteel algas rongiliiklus. Elva raudteejaama mainib esmakordselt eestikeeles ajaleht «Olevik» 1886. a detsembris. 1889. a ehitatud raudteejaam sai oma nime Elva jõelt, mis esinebjuba XVII sajandi alguse revisjonides.

Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O. Seydlitzpüstitada XIX sajandi 90. aastatel üksteist suvilat. Puhkajate teenindamiseks kerkis restoran - võõrastemaja.Oma kodu hakkasid arenevasse asulasse rajama käsitöölised ja väikekaupmehed. Professorid ülikoolilinnastTartust avastasid siinsed männikud, kauni looduse ja rajasid Verevi järve äärde suvilaid. Elva populaarsuskasvas suvituskohana. Hoogustus ehitustegevus, kõige enam hakati rajama suvilaid. Tööd alustas apteek (1905),asutati tuletõrjeselts (1907), mille saalis kuulati juba järgmisel aastal «sinfonia» kontserti. 1908. aastal rajatiUderna kõrtsist jaamani kivitee (praegune Kesk tänav), 1911. a moodustati Elva Piimaühisus, 1913. a alustastööd kaheklassiline ministeeriumikool. Järgnesid ärevad sõja- ja revolutsioonisündmused. 1922. a asutatimajandusühisus, haridusselts.

Asula laienes ja 1923. aastal sai Elva alevi õigused. Pärast seda algas alevi kiire kasv. Kaunis loodus, Verevijärvele rajatud ujulakompleks ja hea ühendus meelitas alevisse suvitajaid väga erinevatest paikadest, kavälisriikidest. Oluliseks objektiks oli supelrand koos rannahoone ja hüppetorniga. Siin puhkasid paljudkirjanikud, kunstnikud, näitlejad, ülikooli õppejõud.

1938. aasta 1. mail sai Elva linna õigused. Ka pärast II maailmasõda oli Elva tunnustatud puhkekohaks.Nõukogude perioodil oli Elva mõnda aega isegi rajoonikeskuseks, siia rajati rida tööstusettevõtteid.

Langus tuli seoses taasiseseisvumisega, kui vene suvitajad kadusid ning suurtööstus hääbus.

1990. aastate algul sai ettevõtlus taas jalad alla. 1999. a avati põhjalikult uuendatud Verevi supelrand, mis tõipuhkajad taas Elvasse.

Linna hea asend rahvusvahelise tähtsusega Tartu–Valga–Riia maantee ääres ja raudteeühendus nii Tallinna kuiRiiaga võimaldab Elval teha koostööd teiste linnadega ning eri piirkondadega.

Elva on Tartu maakonna edelaosa keskus, mõjutades ümbritsevate valdade (Rõngu, Konguta, Nõo) arengut.Koostöö Elva linna ja naabervaldade vahel on praegugi tihe.

3.1.2.Asustus ja keskused

Elva linn on Tartu maakonnas suuruselt teine linn nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Linna pindala on 9,9 km2ja01.01.2003. a seisuga oli linnas 6283 elanikku. Asustuse tihedus on 635 in/km2.

Elva linna asustus on küllaltki hajali. Elanikud koonduvad kesklinna piirkonda.

Tihedama asustusega on kesklinn koos Nooruse ja Õuna tänava korruselamutega. Samuti Arbimäel asuvatekorruselamutega piirkond (Pikk tänava lõpp, Tartu mnt 5-korruselised majad, Kirde ja Eha tänava korrusmajad).

Ühismajandite loomise ajal planeerisid majandid oma keskused kas linna või selle piirile. Nii kujunes Elvalinna piiril asuv Käärdi alevik Elva sovhoosi keskuseks, kuhu rajati suured sektsioonelamute grupid. Käärdielanikud moodustavad suure osa Rõngu valla elanikkonnast. See omakorda tingis vajaduse linna infrastruktuuriarendamiseks Käärdisse. Sel ajal ehitati palju vajalikke ühiskondlikke asutusi nagu koolid, lasteaiad, kaubamaja,kultuurimaja, saun, teenindusmaja, haigla juurdeehitis jm. Ehitusala suurenes tunduvalt. Elva linna arengus olisee üks ehitusmahukamaid perioode.

Linna väiksusest tingituna puudub ametlik jaotus linnaosadeks. Kuid sellele vaatamata võib eristada järgmisialasid:

1. Peedu (koos Peedumäega);

2. Kulbilohk;

3. Arbimäe;

4. Mahlamäe (Peedu tee ja Elva jõe vaheline ala);

5. Kesklinn (Kesk ja Nooruse tänava piirkond ning Arbi järve ümbrus);

6. Kruusa tänava piirkond (Valga mnt läänepoolne ala);

7. Käo tee piirkond.

3.1.3.Linna piir

Elva linna administratiivpiiri kirjeldus on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28. novembri 1964.aasta seadlusega «Elva linna administratiivpiiri muutmise kohta» ja on kantud riigi maakatastri kaardile.


Elva Linnavolikogu on 1995. aastal taotlenud linna haldusterritooriumi laiendamist Nõo ja Konguta valla maadearvelt, kuid nimetatud vallavolikogud ei nõustunud ettepanekuga. 2000. a esitas Elva Linnavolikogu ettepanekuRõngu Vallavolikogule Elva linna haldusterritooriumi laiendamise ja linna halduspiiri muutmiseks. Seoses sellelhetkel aktuaalseks kerkinud ülevabariigilise haldusreformiga jäid piiride muutmise toimingud pooleli.

Praeguse seisuga oleks otstarbekas liita Elva linnaga lõunapiiril asuv Käärdi aleviku tootmis- ning elamutsoon,edelaosas asuv Kaseküla ja kaguosas asuva laskespordibaasi (Tartumaa Tervisespordikeskus) maa-ala.

3.2.Looduskeskkond3.2.1.Geoloogia

Elva linna pinnamood on üsna vaheldusrikas. Siin esineb nii kõrgendikke, tasaseid alasid kui ka nõgusid.Absoluutsed kõrgused on 45 ja 69 meetri vahel merepinnast. Linna südames asuv Arbi järv on soostunudkallastega, järve idaküljel paikneva Elva oja kaudu on järv ühendatud Elva jõega.

Linna lääneosas Tartu maantee ääres paikneb Verevi järv keskmise sügavusega 3,6 meetrit, sügavaim kohtumbes 11 meetrit. Järv asub mandrijää panga sulamisel tekkinud lohus.

Elva territooriumi geoloogilises läbilõikes esinevad kvaternaari (30–80 m), keskdevoni (110 m), siluri jaordoviitsiumi (320 m) ning vendi (90 m paksuses) kivimid. Kristalne aluskord asub Elvas ligikaudu 560 msügavusel maapinnast. Aluspõhja moodustab devoni liivakivi, milles esineb mitmevärvilisi savivahekihte.

Pinnakate koosneb põhiliselt moreenist, mis läänepoolsetel aladel on kaetud liivaga. Liiva-kruusa setteid leidubka linna kesk- ja kaguosas. Madalamates kohtades esinevad viirsavid ja turvas. Suuremad kvaternaari settedesinevad vanades ürgorgudes. Üks selline – kirde-edelasuunaline – on kindlaks tehtud linna tsentrumis.

3.2.2.Mullastik

Muldade lähtekivimiks on põhiliselt liivsavimoreen, valdavate muldadena esinevad kamar- karbonaat- võikamar-leetmullad, liiviku osas leetmullad. Levinud on keskmise ja kõrge viljakusega nõrgalt ja keskmiseltleetunud liivsavi- ja saviliivmullad.

3.2.3.Veekogud

Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. Suurimad järved on Verevi järv suurusega 12,6 ha (pikkus950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv suurusega 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). Linna piiril kaguosas asubPulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. Elva linnajärved omavad peamiselt puhkemajanduslikku tähtsust. Järved on ümbritsetud paarikümne meetri laiuste soisteõõtsikutega, on tugevalt liigtoitelised ehk eutrofeerunud ning kinnikasvava iseloomuga.

Elva linna idaserval lookleb ca 1,5 km ulatuses Elva jõgi, mis on üks Emajõe suurim lõunapoolne lisajõgiTartumaal. Jõe pikkus on 69 km, laius Elva linna piires kuni 10 m, keskmine vooluhulk on 1,87 m3/sek. Linnaläheduses suubuvad Elva jõkke Laguja, Illi, Voika ja Naba oja. Rohkelt on linna piires rajatud tiike.

Veekogude uuringute põhjal on Elva järved eutroofse iseloomuga ning vete lämmastiku, fosfori ninghapnikutarve sisaldused ületavad lubatud piirnorme.

3.2.4.Kliima

Linna kliimat mõjutab liigestatud reljeef. Kaks viimast asjaolu tingivad sademete rohkuse, keskmiselt 550 mmaastas. Aasta keskmine temperatuur (+5 °C) on madalam kui Lääne-Eestis ja temperatuuri kõikumiste amplituudsuurem. Päikesepaiste kestvus aastas on keskmiselt 1200 h. Valdavalt puhuvad lääne- ja edelatuuled. Tugevadtuuled puhuvad harvemini kui Lääne-Eestis.

3.3.Keskkond3.3.1.Puhkealad

Elva linn on rikas puhkealade poolest. Ka linna lähiümbruses on piisavalt puhkeotstarbeks kasutatavaid alasid.Puhkealadena on kasutuses Verevi järve rand hüppetorni ja kahe võrkpalliväljakuga, linna staadion jalgpalli-,tennise-, puitpõrandaga korvpalli- ja kahe võrkpalliväljakuga, mis moodustavad ühtse kompleksi metsapargiga,kuhu on rajatud valgustatud jooksu- ja suusarajad. Laululava Arbi järve ääres on kaunis paik vabaõhuüritusteks.Suviste supluskohtadena on kasutusel peale Verevi ja Arbi järve veel Pulga oja paisjärve äärne liivakallas,Mahlamäe piirkonnas Elva jõe liivane kallas ja linna piiril asuv Vaikne järv.

Arbi järvel asub talviti liuväli, on võimalus kelgutamiseks ja suusatamiseks. Ka Verevi järve kasutataksetaliharrastustel. Linna keskel kalda tänava metsapargis asub suusahüppetorn.


Elva haljasalade, parkide ja metsaparkide nimistus on 24 puhkeotstarbelist ala umbes 220 ha suuruse pinnaga.Sinna lisanduvad veel jõeäärsed alad ja üksikud metsaga kaetud maa-alad, mis kokku teeb ligi 360 hametsastatud ala.

Linna territooriumil on piisavalt vaba maad puhkepiirkonna laiendamiseks, kuid elamuehituse ja ettevõtluselaiendamiseks sobilikku maad kümne aasta arenguks ei pruugi jätkuda.

Puhkeotstarbelised maa-alad vajavad uuendamist ja atraktiivsemaks muutmist.

Linnas toimuvad igal aastal heakorrapäevad ja heakorrakonkursid.

Elva linn on rikas looduskaitse all olevate objektide poolest. Kaitstavatest looduse üksikobjektidest asuvadElvas:

1 – Arbimäe mänd (asub Arbimäe 5 ja Arbimäe 7 kruntide vahel);

2 – Kaarli mänd (asub Tartu mnt 10 krundil);

3 – Kullese männid (osaliselt Peedu tee 32 krundil);

4 – Mesikäpa e Ilumänd (Valga mnt 18 krundil);

5 – Peetri mänd (staadioni ääres).

Kultuurimälestiste riiklikus registris on registreeritud järgmised mälestised:Jrk nr Reg nr Mälestise nimi V/K Omavalitsus Aadress Vana reg nr1 12789 Kalmistu K Elva linn 2-k2 12790 Kalmistu

«Kabelimägi»K Elva linn 3-k

3 4232 JohannesSilveti (1895–1979) haud

K Elva linn ElvaMetsakalmistu

57-k

4 7142 Elamu ElvasJaani 10,1920–1930. a

K Elva linn Elva, Jaani 10 –

5 7143 Elamu ElvasJaani 14,1920–1930. a

K Elva linn Elva, Jaani 14 –

6 7147 end. prof.Afanasjevisuvila ElvasJärve 1, 1905–1908. a

K Elva linn Elva, Järve 1 249K

7 7138 Apteegihoone-elamu ElvasKesk tn 35,1900–1910. a

K Elva linn Elva, Kesk 35 –

8 7133 Elvaraudteejaamapeahoone,1900–1903. a

K Elva linn Elva, Kesk 37 –

9 7154 Peedu-Nutivesiveskihoone 2,19. saj

K Elva linn Elva, Oru tn 251K

10 7155 Peedu-Nutivillaveskihoone 3,19. saj

K Elva linn Elva, Oru tn –

11 7156 Peedu-Nutivesiveski ait-ladu Oru tn 1,19–20. saj

K Elva linn Elva, Oru tn 1 –

12 7157 Peedu-Nutivesiveskiomaniku elamuOru tn 2,20. saj

K Elva linn Elva, Oru tn 2 –

13 7135 Elvaraudteejaama

K Elva linn Elva, Pargi 2 –


abihoone,1900–1903. a

14 7139 Elamu ElvasPargi 32,1920–1930. a





K Elva linn Elva, Pargi 38 Aj.31K

17 7134 Elvaraudteejaamatööliste elamu,1900–1903. a


18 7136 Elva kirik,1920. a


19 7145 Elamu ElvasSupelranna 25,1920–1930. a

K Elva linn Elva,Supelranna 25

–

20 7146 Elamu ElvasSupelranna 27,1920–1930. a

K Elva linn Elva,Supelranna 27

–

21 7137 Elvapritsimaja,1907. a

K Elva linn Elva, Tuletõrje4

–

22 7144 Elamu ElvasTuruplatsi 1,1920–1930. a

K Elva linn Elva,Turuplatsi 1

–

23 7149 Elamu ElvasVapramäe 22,1920–1930. a-d

K Elva linn Elva,Vapramäe 22

–

24 7150 Elamu ElvasVapramäe 24,1920–1930. a-d

K Elva linn Elva,Vapramäe 24

–

25 7151 Elamu Elva-Peedul Veski 1,1920-1930. a-d

K Elva linn Elva, Veski 1 –

26 7153 Peedu-Nutivesiveskihoone 1, 19.saj

K Elva linn Elva, Veski 14a 251K

27 7152 Elamu Elva-Peedul Veski16, 1920–1930. a-d

K Elva linn Elva, Veski 16 –

28 12787 Linnus«Kalevipojasäng»,«Kabelimägi»

K Elva linn Peedu linnaosa 1656

29 4233 Vabadussõjasja IImaailmasõjashukkunuteningterroriohvritematmispaik

K Elva linn Tartu mnt 564

30 4234 ElvaMetsakalmistu

K Elva linn Vaikne tn –

31 12788 Linnus «PeeduKerikmägi»

K Elva linn Vikerkaare tnja Vapramäe tn

1628


3.3.2.Elukeskkond

Elva linn on looduslike eelduste poolest puhkemajanduslik, kuna 36% linna kogu pindalast moodustavadparkmetsad. Elva parkmetsad on sobilikud jalutamiseks ja tervisespordiks, omapära annavad palumännikud,järved ja jõgi. Seetõttu omavad nad keskkonnakaitselist väärtust, traditsioonilise puhkuse veetmise kohana karekreatiivset ja kultuurilis-ajaloolist väärtust, sest Elva linna on arendatud kui suvituslinna.

Kuna konkreetsete väärtuste asukohtade kaardistamine on kaitsekorralduslik ülesanne, siis onKeskkonnaministeeriumil kavas kehtestada kaitse-eeskirjad Elva linnas asuvate väärtuslike alade kohta.

Elukeskkonna säilitamise eesmärgid:

1. Metsa- ja poollooduslike alade ning kaunite puhkemaastike terviklikena säilitamine ja kaitse

2. Keskkonnateadlikkuse tõstmine ja loodussõbraliku eluviisi propageerimine

3. Keskkonnahoidliku tarbimise ja tehnoloogia edendamine

4. Põhjaveevarude ja pinnaveekogude säästev kasutamine ja kaitse

5. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine

6. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine

Haljasalade ja parkide korrastamine

3.3.3.Tegevuskava

KESKKOND1.Keskkonnateadlikkusetõstmine jaloodussõbralikueluviisipropageerimine

2006 150 000 KOV; KIK LV

2. Põhjaveevarudeja pinnaveekogudesäästev kasutamine jakaitse

2004–2007 700 000 KOV; KIK LV

3. Haljasalade,metsa, parkideja pargiteedekorrastamine

2006 650 000 KOV; KIK LV

KOKKU: 1 500 000

4. MAA, KINNISVARA JA PLANEERINGUD4.1.Maaomand

Maareformi käigus korraldatakse riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandilpõhinevateks suheteks, luuakse eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maade omandisse vormistamistkajastab järgmine tabel:

Maaüksuse omandissevormistamise liik

Katastrismaaüksusi tk

pindala ha % linnaüldpindalast

Tagastatud maa 176 163,6 16,5Ostueesõigusega erastatudmaa

1505 238 24,0

Enampakkumisegaerastatud

24 2,8 0,3

Munitsipaalomandis 57 38,2 3,8Riigi omandis 34 34,0 3,4KOKKU 1796 476,6 48,0

Maareformi käigus on eraomandisse vormistatud maad 48% Elva linna pindalast. Õigustatud subjektidele maadetagastamine on lõppenud. Maa tagastamise tähtaega on pikendatud umbes ühe hektari maa osa.

Riigi omandis olevat maad on Elva linnas umbes 52% linna pindalast ehk ca 520 ha.


Munitsipaalomandimoodustavad suuremalt jaolt linna omandis olevate hoonete ja rajatiste alune maa. Ligikolmandiku osa Elva linna maafondist moodustavad metsa- ja linnapargid ning mis on hetkel riigi omandis.

Elva Linna omandison neli parkmetsa, pindalaga kokku 10,2 ha ja kaks haljasala, pindalaga 5343 m2. Linnon taotlenud omandisse ligikaudu 94 ha avalikuks kasutamiseks puhkeotstarbelist haljasalade, parkide japarkmetsade maad, kuid riigipoolset nõusolekut veel ei ole.

Detailplaneeringu alusel on moodustatud linna piiril sadakond elamumaa maaüksust, mis annavad võimaluseperspektiivis hoonestada veel ca 20 ha maad.

Korteriomandi seadmine on lõpusirgel, omand on seadmata veel kolmel korterelamul.

4.2.Planeerimine

Elva Linnavolikogu 28. veebruari 1996. a otsusega nr 15-II-96 kinnitati Elva linna üldplaneeringuks 1985. aastalvalminud generaalplaan. Mitmed 1985. aasta generaalplaani põhimõtted on käesolevaks ajaks aegunud. 1990.aastatel algasid omandi- ja maareform. Kavandatud transpordiskeemi väljaarendamine oli ebareaalne.

Koostamisel on üldplaneering, mis on aluseks linna territoriaalsele arengule ja koostatavateledetailplaneeringutele.

Aktiivne planeerimistegevus on eelduseks uute ehituskruntide moodustamisel. Linnas on kehtestatud aastatel1998 kuni 2004 50 detailplaneeringut, neist 2002. aastal 19 ja 2003. aastal 14 planeeringut. Valdavad ehitusloataotlused on esitatud üksikelamutele.

Viimastel aastatel on linna lisandunud järgmisi suuremaid uusehitisi: Saint-Gobain Securit,-i juurdeehitus, A-Market, Säästumarket, Elva Kaubanduskeskus. Peedul on intensiivistunud suvilate ümberehitus aastaringseltkasutatavateks elamuteks. Probleemiks on eri piirkondades lahendamata ühisveevärk ja -kanalisatsioon.

Eesmärgid* üldplaneeringu kehtestamine, mis on aluseks detailplaneeringute koostamisele,* linna digitaalse aluskaardi pidev täiendamine,* on tähtis lahendada kõik nõuded maale,* on vaja taotleda linna munitsipaalomandisse tänavate ja trasside alla jääv maa,* on vaja registreerida (eeltoimingud katastris registreerimiseks) kogu riigi maa,* vabade maa-alade kasutusotstarvete määratlemine üldplaneeringuga,* linna üldkasutatav, avalike puhkealade maa peab olema kõigile vabalt kasutatav,* planeerida linnale elamuehituse reserviks maad, ehitada välja teed ja trassid, et inimesed sooviksid eramuidehitada linna, mitte linna ümbrusesse valda,* planeerida linna ümbritsevad maa-alad koostöös Nõo, Rõngu ja Konguta vallaga,* jätkata linna üldkasutatavate haljasalade ja metsaparkide munitsipaalomandisse vormistamist,* linna arenguks vajalikud vabad maad taotleda detailplaneeringute alusel munitsipaalomandisse.

4.3.Tegevuskava

RUUMILINE ARENG1. Elva linnaüldplaneeringukoostamine

2004–2005 300 000 KOV LV

2.Detailplaneeringutekoostamine,maa-alade jainfrastruktuuriettevalmistamineelamuehituselaiendamiseks

2004–2005 150 000 KOV LV

3. Maademunitsipaliseerimine

2004–2007 100 000 KOV LV

KOKKU 550 000

5. MAINEKUJUNDUS JA TURISM5.1.Mainekujundus – eesmärgid ja tegevuskava

Suurim arengupotentsiaal peitub Elva kohalikus elukeskkonnas ja elanike elukvaliteedi parendamises.


Eesmärk:

Süvendada Elva tuntust Tartumaal ja Eestis kui tervisliku elukeskkonnaga, turvalise, spordi- ja loodussõbralikuning õppimisele ja uuendustele avatud linnana. Hea kodulinnana noortele peredele laste kasvatamiseks javanemaealistele pensionipõlve veetmiseks.

Linnale sobivad väited, et:

Elva on tervisliku õhustiku ja kauni loodusega linn

Elva on spordilinn, Tartu Maratoni finiš, ratta- ja jooksumaratonide linn

Elva on aktiivse kultuurieluga linn

Elva on perede ja kodude linn

Elva on turvaline ja lapsesõbralik linn

TegevuskavaEesmärgid Tegevused Oodatavad

tulemusedTeostajad Maksumus,

allikadAjakava

Elva on tuntudkui tervislikuelukeskkonnaga,turvaline, spordi-ja loodussõbraliklinn

Linna visuaalseidentiteediuuendamine

Kasutuskõlbliksümboli kavand,mida saabkasutadalinnamiljöös,paberil,interaktiivseteskeskkondades jm

Tartu KõrgemKunstikool,Disainifirma

15 000Linna eelarve,projektitoetused(turismiturundus)

2004–2005

Elva on kodunelinn

Mainetrükiseettevalmistamineja väljaandmine

Elval on linnaiseloomustavja arenguidtutvustavesinduslikreklaamtrükis

Elva LV,TartumaaMuuseum,kirjastajad

60 000Linna eelarve,projektitoetused,muud toetused

2005

Linnaiseloomustavatedetailideväljatöötamine

Elvas oniseloomulikudtänavasildid,majanumbrid,pargipingid, linnapiiril asuvadviidad jne

Elva LV,Elva ettevõtted

Linna eelarve,projektitoetused,muud toetused

2005–2006

Uuekoduleheküljekujundamine jaelektroonilisedokumendihaldussüsteemiuuendamine

Elva linnal jaallasutustel(lasteaedadel,raamatukogul,kultuurikeskusel,noortekeskusel,spordiliidul)on ühtsekujundusegakaasaegne jahästitoimivkodulehekülg.Elektroonilinedokumendihaldussüsteemtoimibefektiivselt

Elva LV,allasutused

Veebikülg30 000Linna eelarvedokumendihaldus25 000Linna eelarve

2004

Elvas elavadinformeeritudja aktiivsedelanikud

Linnakodanikelesuunatud trükiseettevalmistamineja väljaandmine

Linnakodanikudoninformeeritud jakaasatud linnaellu

Elva LV,allasutused

10 000 Linnaeelarve

2005

Elva onõppimisele jauuendustelesuunatud linn

TÜ SuveülikoolikursustekorraldamineElvas

Linnakodanikelon võimaluskvaliteetsekstäienduskoolitusekskohapeal.

Elva LV,TartuÜlikool, ElvaGümnaasium,

8 000Elva LV,koolitusestosavõtjad

2005, iga-aastased


Kursustest tõusevpraktiline kasulinnale (fotod,eksperthinnangudjne)

kohalikudettevõtjad

Temaatilisteseminaride jmtöökohtumistekorraldaminepiirkonna KOV-de koostöötihendamiseks

Üle-Eestiliseseminari/konverentsikorraldamine

Elva LV,allasutused,Eesti TervislikeLinnadeVõrgustik, Elvasõpruslinnad,Elva ettevõtted

10 000LV eelarve,osavõtumaksud,projektitoetused

2005

Valdkonnititoimuvadregulaarsedinfovahetused.Teenusteletehtavatekulutusteoptimeerimineja teenustekvaliteediparanemine

Elva LV,naabervallad,ettevõtjad,mittetulundusühingud


2005, 2006

Ettevõtlikeinimesteinnustamine,kohalikuväikeettevõtlusesoodustamine,koolitused

Väikeettevõtlusegategelevateinimeste arvlinnas onsuurenenud

Elva LV,maakondlikudtugistruktuurid,naabervallad,ettevõtjad,mittetulundusühingud


2004–2007

5.2.Turism – eesmärgid ja tegevuskava

Eesmärk

Taastada Elva tuntus Tartumaal, Eestis ja nn lähivälismaal (Soomes, Lätis, Venemaal) looduskaunipuhkepiirkonna keskusena, aktiivse perepuhkuse ja turvalise terviseedendamise paigana.

Elvas ja lähiümbruses on lähitulevikus kaks korda rohkem majutusvõimalusi ja toitlustuskohti.

Kasutatud lühendite selgitus: VVVS – Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

Elva LV – Elva Linnavalitsus.

Tegevuskava

Eesmärgid Tegevused Oodatavadtulemused

Teostajad Maksumus,allikad

Ajakava

Arbi järve jamuuseumi pargikujundamineühtseks,looduskauniksja aktiivsekspuhkusekssobilikuksoriginaalsekslinnasüdameks

Arbi järveujumisrand onhästi hoolitsetudja avatud.Järve veetasemereguleerimiseksmõeldud kraavidjalgtee ääres onpuhastatud

Elva LV,TartumaaMuuseum,ettevõtted,järveäärsetemaade omanikud

Ca 1 mlnLinna eelarve,projektitoetused

2004–2007Elvas on lisaksolemasolevatelevähemaltkolm hästiväljakujundatudpiirkondaaktiivsekspuhkuseks javirgestuseks

Ümber järve onvälja ehitatudvastupidavhästivalgustatudjalutustee, kussaab ka rula jarulluiskudegasõita

2004–2007


Arbi järve ääreson infotahvlid,mis tutvustavadjärve jalooduskeskkonnaeripära

Elva LV,ettevõtted,järveäärsetemaade omanikud,järveuurijad,looduskaitsespetsialistid

Verevi jvdetailplaneeringujärk-järgulineteostamine

Ümber järvekavandatudjalutusteed onühendatud VVVSVellavereloodusradadega

Elva LV, VVVS,ettevõtted,Järveäärsetemaade omanikud,järveuurijad,looduskaitsespetsialistid

500 000Linna eelarve,projektitoetused

2005–2007

Elva jõe veeteesuurprojektiteostamine

Elva linnapiirides on jõeteekasutajate jtpuhkajate tarbeksehitatud kakspuhkekohta.Jõeääred onkorrastatud

Elva LV, VVVS

100 000Linna eelarve,projektitoetused(Phare CBCkatab 80 000)

2005

Uutejalutusradademärgistamine

Pulga paisjärveja Vaikse järvepiirkonnas onvähemalt 2märgistatud rada

Elva LV, RõnguVV, VVVS, ElvaHaigla


2005

Elvat tuntakse Elva ja ümbrusekultuurimatkademarsruutidekoostamine

Elvas pakutaksehuvilistelekuni kolmekultuurimatkamarsruuti

Elva LV,TartumaaMuuseumi jasõprusvaldSoomest


2005–2006

Elvaraudteejaamarenoveerimine

Raudteejaamrenoveeritudvaatamisväärsuseks,kus asub linnainfokeskus jalisaksturismiinfole onpiletilevi teenus,koopiakeskus jne,VVVS esindus,interaktiivneümbruskonnakaart,rattalaenutus,meenetemüügipunktjne. Samas onnäitusepindTartumaaMuuseumijt algatatudväljapanekutejaoks ja tegutsebjaamakohvik

Elva LV 4,5 mlnLinna eelarve,projektitoetused

2005

Linna jaselle ümbrusttutvustavateinfomaterjalideväljaandmine

Olemas onmitmekeelseidinfomaterjaleturistidele jthuvilistele

Elva LV, SATartumaa Turism,SA Lõuna-EestiTurism ja VVVS

20 000 2005

Koos asjasthuvitatudpooltegakoostadastatistilineülevaade Elvakülalistest suviselturismihooajal

Olemasstatistiline alusedaspidisteksvõrdlusteks

KoostöösTartumaaMuuseumi, ElvaGümnaasiumi jaVVV SA-ga

7000

Elvat jalähipiirkondakülastavatepuhkajate jaturistide arv onkahekordistunud

Koostada ja läbiviia giidide/retkejuhtide

Elvas on turistideteenindamisekspakkuda piisavalt

8 000


koolituskursuskoolinoortele

esmase koolitusesaanud giide jaretkejuhte

Elvas jalähiümbruseson mitmeidkonkureerivaidmajutusvõimalusija toitlustuskohti

Olemasolevatekodumajutustefikseerimine,tutvustamine

Andmedvõimalustest jaarenguperspektiividest

6 000 2004–2005

Korraldadaturismitoodetekujundamise,eraettevõtluse,(kodumajutuse)julgustamisekoolitusi

Elvas onametlikultvähemalt kolmkodumajutusegategelejat

Elva LV,ümbruskonnavaldadega,ettevõtetega jaVVVS-ga

6. ETTEVÕTLUS

Elvas on registreeritud 211 ettevõtet (3,4 ettevõtet 100 elaniku kohta).

Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks valdkondadeks on kaubandus, teenindus, autoklaaside ja pakettklaasivalmistamine, elektroonikatööstus, õmblustoodete valmistamine, puidutööstus.

Elva linna territooriumil toimuv majandustegevus on keskkonnasõbralik.

Linna suurimad tööandjad:Elva Tarbijate Ühistu 255 töötajatAhltronix Eesti AS 200Saint Gobain Sekurit AS 166Marepleks OÜ 95

Missioon

Ettevõtluse aktiviseerimiseks toetava keskkonna kujundamine, koostöö ja initsiatiivi soodustamine.

Eesmärgid* Potentsiaalsetele ja alustavatele ettevõtjatele nõustamis- ja koolitusvõimaluste loomine* Infovahetuse parandamine linna ja ettevõtjate vahel* Ettevõtjate kaasamine linna arendus- ja planeerimistegevusse* Ühiste investeerimis- jm projektide teostamine linna ja ettevõtjate koostöös* Ettevõtjate huvidega arvestamine linna infrastruktuuri väljaehitamisel ja parendamisel* Edukamate ja linna arengut enim toetanud ettevõtjate tunnustamine* Linna tutvustamine koostöös ettevõtjatega

7. HARIDUS

7.1.Missioon

Kvaliteetse ja võimetekohase alus- ja üldhariduse pakkumine, eelduste loomine haridustee jätkamiseksning edukaks toimetulekuks.

7.2.Eesmärgid* Laste arengut toetava, turvalise õpikeskkonna kujundamine* Õppetöö kvaliteedi tõstmine ja sisu mitmekesistamine* Väärtushinnangute ja mõtteviisi kujundamine läbi kasvatustegevuse* Kaasaegsete, mitmekesiste ja paindlike õppimisvõimaluste loomine* Õpilaste individuaalsuse ning erivajaduste arvestamine* Personali arendamine ja motiveerimine* Tugistruktuuride arendamine* Linna haridusasutuste omanäolisuse säilitamine ja edasiarendamine* Haridusasutuste maine parandamine* Haridusasutuste töö tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine* Haridusasutuste hoonete kaasajastamine* Õppevahendite ja inventari kaasajastamine* Täiendavate lasteaiakohtade loomine


* Avatus ja koostöö süvendamine erinevatel tasanditel* Lisaressursside kaasamine hariduse arendamisse* Haridusalaste algatuste ja projektide toetamine

7.3.Tegevuskava


Teostajad Maksumus,allikadAjakava

Laste arenguttoetava, turvaliseõpikeskkonnakujundamine

* Väiksema lastearvuga klassideja rühmadekomplekteerimine* Lapseindividuaalsearengumaksimaalnetoetamine jasuunamineõpetajate ningtugistruktuuridepoolt

* Lapse arengupidev analüüs,tagasisideandmine lapseleendale ja perele(arenguvestlusedjm)

* Edusammudetunnustamine

* Õppetöövälisetegevusearendamine(huvialategevus,üritused,projektid)

* Suurenebõpimotivatsioonja huvi õpitavavastu* Kasutatakseparemini ära lastearengupotentsiaalija võimeid

* Paranebkoolikohustusetäitmine,väheneb koolistväljalangevus

* Avaldubja rakendubparemini lasteloovus

* Tekibedutunnetus,suureneb uskenda võimetesse

* Suureneb lasteaktiivsus, paranebkoostöö

* Paranebdistsipliin

Asutused Linnaeelarve Pidev

Õppetöökvaliteeditõstmine ja sisumitmekesistamine

* Kooli õppekavamaksimaalnearendamineriikliku õppekavaraames* Uuteõppimis- jaõpetamismeetoditekasutamine

* Õpitavatihedamseostamineümbritseva elu jakodukohaga

* Kaasaegseteõppevahenditekasutamineõppetöös(internet,esitlusvahendid)

* Õppekäikudekorraldamineloodusesse,muuseumidesse,interaktiivsetessekeskustesse

* Suureneb lastehuvi õppetöövastu* Tekivadtihedamad seosedteoreetilisteteadmiste japraktilise eluvahel

* Paranevadõpilastevõimalusedharidusteejätkamiseksja edukakstoimetulekuks

* Tõusebharidusasutustemaine

* Kasvab Elvasseõppima asuvatepiirkonna lastehulk

* Vähenebandekate jamotiveeritudõpilastelahkumine

AsutusedElva LV

Linnaeelarve Pidev


piirkonnateistessekoolidesse

Väärtushinnanguteja mõtteviisikujundamine läbikasvatustegevuse

* Süstemaatilisekasvatustööläbiviiminelasteaiast kunigümnaasiumilõpuni* Sotsiaalseteoskuste andmine

* Koolivägivallajaõigusrikkumisteennetamine

* Vajaduselmõjutusvahenditerakendamine

* Ümbritsevaelu jalooduskeskkonnatundmaõppimineja mõtestamine

*Keskkonnasõbralikumõtteviisikujundamineläbi praktilistetegevuste(matkad,õppekäigud, töö)projektide jm

* Tervislikeeluviisideja spordipropageerimine

* Kujunebkeskkonnasõbralikja teistegaarvestavmõtteviis* Paranebtoimetulekigapäevases elus

* Vähenebkoolivägivaldningõigusrikkumistearv

Asutused Linnaeelarve Pidev

Kaasaegsete,mitmekesisteja paindlikeõppimisvõimalusteloomine

*Valikuvõimalustelaiendamine3. kooliastmes(7.–9. kl) jagümnaasiumis

* Omanäolisteõppesuundadeväljaarendaminekõikides astmetes

* Tasemeõpperakendamine3. kooliastmes(emakeeles,matemaatikasning võõrkeeltes)

* Mitmekesistevalikainetevõimaldaminegümnaasiumiastmes

* IT võimalustemaksimaalne

* Paranebõppetöö tase* Suurenebõpilastemotiveeritus jahuvi õppimisevastu

* Õpilasedsaavad õpetustvastavalt omavõimetele jasoovidele

* Erinevatevalikuvõimalusteolemasolu

* Igal õpilaselvõimaluskujundadaoma isiklikkuõppesuunda

* Vähenebmahajäämus

AsutusedElva LV

Linnaeelarve Pidev


kasutamineõppetöös

õppetöös javäljalangevuskoolist

Õpilasteindividuaalsusening erivajadustearvestamine

* Erivajadustegalastele sobivateõppimisvõimalusteloomine* Andekate lastevõimete paremrakendamine

*Diferentseeritudtöö ainetundides

* Võimaluselindividuaalseteõppekavaderakendamine

* Individuaalsetearengukavadekoostamineõpilastele

* Erivajadustegalaste toetaminetugistruktuuridekaudu

* Tõuseb lastehuvi õppimisevastu* Andekatelaste võimeteulatuslikumrakendamine

* Õppetöömuutubjõukohasemakssuuremalehulgale lastest

* Erivajadustegalaste väiksemmahajäämus

* Vähenebkoolistväljalangevus

Linnaeelarve

Personaliarendamine jamotiveerimine

* Personaliregulaarneuuendamine* Kõikideametikohtadetäitminekvalifitseeritudpersonaliga

* Koostöökõrgkoolideganoorte õpetajatetöölesaamiseks

* Mentoriterakendaminenoorte õpetajateabistamiseks

* Töötajateprofessionaalseteoskustearendamine läbitäienduskoolituse

* Individuaalsetearenguplaanideja koolituskavadekoostamine

* Motiveerivatetöötingimustekujundamineharidusasutustes(kaasaegsedõppevahendid,inventar,enesetäiendamine)

* Töötajatelemaksimaalseeneseteostusevõimaldamine

* Paranebharidusasutustetöö tulemuslikkus* Suurenebtöötajatemotivatsioonanda asutusearengussemaksimaalnepanus

* Kasvabtöötajateorienteeritusenesearendamisele

* Tõuseb õpilasteõpimotivatsioon

* Paranevadsuhted õpilasteja kooli töötajatevahel

* Suurenevadvõimalusedkvalifitseeritudtöötajatevärbamiseks

AsutusedElva LV

LinnaeelarveRiigieelarve

Pidev


* Personalikaasamineasutustearendamisse

* Regulaarsetagasisideolemasolu

(arenguvestlused,küsitlused)

* Töötajateobjektiivnetunnustamine

* Asutustesisesepositiivsemikrokliimakujundamine jahoidmine

*Meeskonnatööarendamine

*KOV toetusametikohtadetäitmiselenamnõutavateerialade osas

Tugistruktuuridearendamine

* Õpiabi janõustamisevõimaldamineseda vajavatelelastele* Psühholoogide,sotsiaaltöötajatening logopeedidesihipäranerakendamine

* Regulaarneja süvendatudtegelemineprobleemsetelastega

* Ülevaadekoolikohustusetäitmisest,vajaduselreageerimine

* Suurenebõppetöötulemuslikkuserivajadustegalaste osas* Probleemsedlapsed ja nendepered saavadrohkem tuge janõustamist

* Tihenevadkontaktidprobleemsetelaste peredega

* Väheneb lasteväljalangevuspõhikoolist

AsutusedElva LV

Linnaeelarve450 000–550 000aastas

Pidev

Linnaharidusasutusteomanäolisusesäilitamine jaedasiarendamine

* Eripärasteõppesuundadeväljakujundamine* Traditsioonideloomine jahoidmine

* Asutusteeripäraderõhutamine

* Suureneb huviElvas õppimisevastu* Paraneb linnaharidusasutustemaine

AsutusedElva LV

Pidev

Haridusasutustemaineparandamine

* Haridusasutustetegevusekajastamineerinevatesmeediakanalites

* Laste japerede hinnanguparanemineasutustetegevusele

AsutusedElva LV

Linnaeelarve Pidev


* Positiivseteuudiste jasaavutustetutvustamineerinevatelesidusgruppideleja avalikkusele

* Asutustetugevate külgedeteadvustamineElvas javäljaspool

* Elvaharidusasutustetuntus,lähipiirkonnahuvi püsimineja suurenemineElvas pakutavateharidusteenustevastu

* Suuremadvõimalusedinvesteeringu-,projekti-jm toetustesaamiseks

Haridusasutustetöötulemuslikkusehindamisesüsteemiväljaarendamineja rakendamine

*Sisehindamissüsteemiväljatöötaminelinnaharidusasutustes* Teenistuslikujärelevalverakendamine

* Haridusasutustetöötulemuslikkusehindamisekriteeriumideväljatöötamine

* Paranebharidusasutustetagasiside omategevusele* Suurenebasutuste omaniku(linna) jtsidusgruppideinformeeritusasutuste arengust

* Tehakseasutusesisestanalüüsi omategevuse kohta

* Paremülevaade asutustejuhtimisest jamajandustegevuseotstarbekusest

* Paranebõppe- jakasvatustegevusekvaliteet

Elva LVAsutused

Linnaeelarve Pidev

Haridusasutustehoonetekaasajastamine

* ElvaGümnaasiumiõppehooneterenoveerimine:– küttesüsteemideuuendamine

– vee- jakanalisatsioonitorustikerekonstrueerimine

– akendeja välisustevahetamine

–tulekahjusignalisatsioonipaigaldamine

– õppeklassidening abiruumideremont jasisustamine

– Puiestee tnõppehoonespordisaaliremont

* Paranevadõppe- jakasvatustegevuseksvajalikudtingimused

Elva LVElva LV

RiigieelarveKOIT-progr.Linnaeelarve55 700 000

Riigieelarve

2004 –2007 2005–2007


– Tartu mntõppehoonefassaadi remont

–elektrisüsteemideuuendamine

–ventilatsioonisüsteemideehitamine

– põrandakatetevahetus

* Lasteaedadehooneterenoveerimine

ning õuealadeuuendamine:

– LasteaiaÕnneseen saalilaiendamine,fassaadi remont,õueala teekatte,haljastuse jamänguvahenditeuuendamine,tulekahjusignalisatsioonipaigaldamine,ruumide remont

– LasteaiaMurumunavee- jakanalisatsioonitorustikurekonstrueerimine,õueala teekatte,haljastuse,mänguvahenditeja piirdeaiauuendamine,tulekahjusignalisatsioonipaigaldamine,ruumide remont

KOIT-progr.Linnaeelarve11 000 000

Õppevahenditeja inventarikaasajastamine

*Haridusasutusteleuuteõppevahenditening inventarisoetamine* TingimustekujundamineIT võimalustemaksimaalsekskasutamiseks(riist- ja tarkvaraning lisaseadmetesoetamine)

* Laienevadvõimalusedkvaliteetse,kaasaegseltasemel õppetööläbiviimiseks* Paranevadlaste ja personaliolmetingimused

Elva LV LinnaeelarveRiigieelarve1 200 000–1 500 000 aastas

Pidev

Täiendavatelasteaiakohtadeloomine

* LasteaiaÕnneseenjuurdeehituseteel 2 täiendava

*Paranebalusharidusekättesaadavuselanikele

Elva LV * RiigieelarveKOIT-progr.Linnaeelarve7 000 000

2004

2005–2006


rühma (üle 40koha) loomine* Täiendavatelasteaiakohtadeloomine Peedul:

– Lõuna tn 5/7asuva õppehoonerekonstrueerimineja sisustamine,õueala haljastuse,teekatte jamänguvahenditeuuendamine,piirdeaiarajamine

* SuurenebpotentsiaalseteElva linna elanikehulk

* Vähenebolemasolevaterühmadekoormus

* RiigieelarveKOIT-progr.Linnaeelarve2 000 000

Avatus ja koostöösüvendamineerinevateltasanditel

* Asutustetegevusemaksimaalneavalikustamineläbi erinevatekanalite(koduleht,kohalik ajaleht,koolileht)* Lastevanematesuuremkaasamineharidusasutustearendustegevusse

* Regulaarnetagasiside lastearengu kohtaperedele

* Lahtiste tundideja ühisüritustekorraldamine

* Lastevanematenõustamine jakoolitus

* Hoolekogudeliikmete koolitus

* Koostööarendamineharidusasutusteja erinevatesidusgruppidevahel (pered,kohalikomavalitsus,vilistlased,avalikkus)

* Haridusasutustekoostöötihendamineteiste asutustegaElvas javäljaspool

*e-koolirakendamine

* Perede pareminformeerituslaste arengust* Paremtoimetulek lasteprobleemidega

* Haridusasutustetulemuslikumarendamine

*Demokraatlikulttehtud otsused

* Erinevatekogemuste jauute ideedehankimine

* Ühtse kooliperetunde kujunemine

AsutusedElva LV

Linnaeelarve Pidev

Lisaressurssidekaasamineharidusearendamisse

* Vahenditetaotlemineriigieelarvestning fondidestinvesteeringuteks

*Haridusvaldkonnasisulistevõimalusteavardumine läbi

Elva LVAsutused

LinnaeelarveRiigieelarveStruktuurifondid

Pidev


* Linnaeelarvesthariduseletehtavatekulutusteosakaalusuurendamine

* Projektidekoostaminelisaressurssidehankimiseks

lisavahenditekaasamise* Haridusasutustemateriaalse baasiparanemine

Haridusalastealgatuste japrojektidetoetamine

* Asutuste,MTÜ-de jaüksikisikutepoolt algatatudharidusalasteprojektidetoetamine, shtäienduskoolitus,täiskasvanuharidus,õppekavatäiendavadprojektid

* Haridusalastevõimalustemitmekesistumine* Initsiatiivikusekasv

Elva LV LinnaeelarveFondid50 000–100 000aastas

Pidev

8. NOORSOOTÖÖ

Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte aluseltegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd.

Noorsootöö sihtrühma moodustavad 7–26 aastased lapsed ja noored.

Noorsootöö sisaldab:* individuaalset tööd üksikute noortega;* tööd noortegruppide, -ühingute ja -organisatsioonidega;* noortele suunatud projektide, programmide ja ürituste läbiviimist ning toetamist;* koostöö organiseerimist noorte endi, nende vanemate ja linna asutuste vahel;* noortekeskuste, huvialakoolide jm noortega tegelevate asutuste töö korraldamist ja rahastamist;* noorte endi poolt algatatud erinevate tegevuste toetamist

8.1. Missioon

Mitmekesiste võimaluste loomine noorte arendavaks tegevuseks ja vaba aja sisustamiseks.

8.2.Põhimõtted* tegevuse avatus, läbipaistvus, eesmärkide selgus ja põhjendatus noorte endi, nendega seotud inimeste,noorsootöö rahastajate ning avalikkuse jaoks;* usalduse olemasolu noorte ja noortega tegelevate inimeste vahel;* lähtumine võrdväärse partnerluse põhimõttest;* toimiv koostöö noorte endi, lastevanemate, haridusasutuste, noorteühingute ja kohaliku omavalitsuse vahel;* noorte tegelike huvide, vajaduste ja soovide mõistmine ning nendega arvestamine;* noorte hoiakute, probleemide ning neid ümbritsevate olude tundmine;* salliv suhtumine noorte erinevatesse seisukohtadesse, ideedesse ja ettepanekutesse ning nendega arvestamine;* noorte võrdne kohtlemine sõltumata nende vanusest, soost, majanduslikust ja tervislikust seisundist, võimetest,isikuomadustest, maailmavaatest jm näitajatest;* noorte maksimaalne kaasatus neid puudutavate otsuste tegemisse;* pidev tagasiside ja hinnangute hankimine noortelt;* noorte motiveerimine omaalgatusele ja omavahelisele koostööle;* noortele suunatud tegevuste maksimaalne kättesaadavus ja aktsepteeritavus noorte endi poolt;* pakutavate võimaluste mitmekesisus, noorte erinevate vajadustega arvestamine;* tegevuste suunatus uute teadmiste ja kogemuste omandamisele, samuti sotsiaalsete oskuste, vastutustunde ningloovuse arendamisele;* koordineerimine ja koostöö riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori vahel.

8.3.Eesmärgid* innustada noorte aktiivsust, omaalgatust ja eneseteostust;* aidata noortel kinnistada ja rakendada õpitut praktiliste tegevuste kaudu;* motiveerida noori tegema valikuid ja otsuseid ning tajuma nende tagajärgi;* pakkuda läbi ürituste, projektide jm noortele kogemusi erinevatelt elualadelt;


* toetada noorte isiksuslikku ja sotsiaalset arengut;* aidata kujundada noorte loovust ja pakkuda väljundeid selle realiseerimiseks;* võimaldada noortel kogeda vastutust;* kaasata noori neid puudutavate otsuste tegemisse, andes neile seeläbi ühiskondlikku kogemust;* kujundada noortes tolerantset suhtumist erinevatesse arvamustesse, seisukohtadesse ja mõtteviisidesse;* õpetada noori hankima, hindama ja kasutama informatsiooni;* arendada noorte koostööoskust;* pakkuda noortele mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ning tervislikuks ja arendavaks tegevuseks;* luua ja süvendada kontakte noorte ja nende organisatsioonide vahel kohalikul, riiklikul ning rahvusvaheliseltasandil;* soodustada koostööd noortega tegelevate institutsioonide, noorteühingute, organisatsioonide ja noorte endivahel.

8.4.Hetkeolukord ja noorsootöö korraldus Elva linnas

2004. a algul elas Elva linnas üle 1600 noore vanuses 7–26 eluaastat.

Noorsootöö toimub põhiliselt koolinoortega, põhirõhk on suunatud klassi- ja koolivälisele tegevusele.

Noorsootööga on seotud järgmised linnavalitsuse hallatavad asutused:

Elva Gümnaasium; Huviala- ja Kultuurikeskus «Sinilind»; Elva Muusikakool.

Linnas tegutseb 11 spordiklubi ning Elva Spordiliit, kelle tegevus on suunatud põhiliselt noortele, samuti ElvaPerekeskus.

Noorteorganisatsioonidest tegutsevad: Elva Noorkotkad, Rajaleidjad, Eesti 4H Elva klubi «Võilill», Elva AvatudNoorte Klubi, Elva Noorte Reformiklubi.

Töö on jagunenud järgmiselt:

Kohalik omavalitsus:* planeerib ja koordineerib noorsootööd oma haldusterritooriumil;* loob tingimusi noorsootööks ruumide, info, nõustamise jm vajaliku võimaldamise kaudu;* loob eeldused kolmanda sektori ja noorte endi kaasamiseks noorsootöösse;* planeerib linnaeelarvesse rahalised vahendid noorsootööga tegelevatele asutuste tegevuskuludeks;* eraldab eelarvest toetusi Elva linnas tegutsevatele noorteühingutele jt isikutele noorteürituste, -projektide ja -programmide läbiviimiseks;* tegeleb riskirühmadesse kuuluvate noortega; tagab vajadusel sotsiaalabi kättesaadavuse.

HKK Sinilind:* korraldab huvialahariduse andmist;* algatab, koordineerib ja toetab noortele suunatud üritusi, projekte ja programme;* korraldab noorte töö- ja puhkelaagreid;* organiseerib noorte nõustamist, koolitusi ja teabe vahendamist;* koordineerib linna poolt noorte tegevuseks antavate ruumide, inventari jm kasutamist.

Elva Muusikakool:* annab muusikalist algharidust.

Elva Gümnaasium:* korraldab õppekava toetavate huvialaringide tööd koolis;* korraldab koolispordialast tegevust;* tegeleb koolisisese noorsootööga õppetöö välisel ajal kooli huvialajuhtide, õpetajate ja õpilasomavalitsuseeestvedamisel.

Noorteühendused:* algatavad ja viivad läbi noorteüritusi, -projekte ja -programme;* osalevad noori puudutavate kohaliku tasandi otsuste tegemisel.

Spordiklubid:* korraldavad noorte spordialast õppe-treeningtööd, viivad läbi üritusi ja osalevad võistlustel.

8.5. Tegevuskava


Teostajad Maksumus,allikadAjakava

HuvialaharidusTegevuseksvajalike ruumide

* Ruumidelaiendamine

*Parematevõimaluste

Elva LV HKKSinilind

LinnaeelarveRiigieelarveFondid

2007


olemasoluhuvialategevuseks

* Sisustuseja inventariuuendamine

* Noorte suuremhuvi ja kaasatus

Pidev

* Ruumidevastavusseviimine kehtivatenõuetega

2005–2006

ja vahenditekaasajastamine

*Uuteõppevahenditesoetamine

Pidev

Huvialategevusesisulinearendamine

*Uutehuvialaringideavamine*Poisteulatuslikumkaasaminehuvialategevusse

*Isamaalisekasvatuseandmine jaarendamine

*Mitmekesisematevõimalusteolemasoluerinevatehuvidega noortele*Väärtushinnangutekujunemine jakinnistumine

*Uute teadmiste,oskuste jakogemusteomandamine

HKK SinilindElva LV

LinnaeelarveOsalustasud

Pidev

Huvialategevusekättesaadavuseparandamine

*Vähekindlustatudperede lastetoetamine*Huvialategevusepiisav toetaminelinnaeelarvest

*Võimalikultpaljude noorteosaleminehuvialategevuses

Elva LV Linnaeelarve Pidev

Noortekeskus *Arendamine

ja tegevusetoetamine*Sisustuse jalisavahenditesoetamine

*Ruumidelaiendamine

*Noortelevajaliku ja sobivavaba aja veetmisekoha olemasolu

Elva LVHKK Sinilind

LinnaeelarveFondid

Pidev 2005–2007

Tervistav ja arendav puhkus, töökasvatus*Võimalustepakkumine vabaaja sisustamiseks*Töökasvatusearendamine

*Õpitukinnistaminepraktilistetegevuste kaudu

*Noorteüritustekorraldamine*Töö- japuhkelaagritening õppelaagritekorraldamine

*Koolispordija klubispordiarendamine

*Võimalikultpaljude noortekaasatus vabaaja tervislikuja kasulikusisustamise osas*Tööharjumusteja -oskusteparanemine

HKK SinilindNoorteühendusedGümnaasium

LinnaeelarveFondidOsalustasud

Pidev

Noorte osalus ja omaalgatus*Noortekaasamine neidpuudutavateotsuste tegemisse*Koostööoskusearendamine

*Noorte Nõukojategevusejätkamine

*Nooripuudutavateotsuste suuremaktsepteeritavusnoorte endi poolt*Koostööoskuse,otsustus- javastutusvõimeparanemine

NoorteühendusedHKK Sinilind

Pidev


*Noorteaktiivsuse jaomaalgatusetoetamine

*Projektidenõustamine jatoetamine

*Praktilisteoskuste jakogemustesuurenemine*Väljunditeolemasolu ideedeja algatusterealiseerimiseks

HKK SinilindElva LV

LinnaeelarveFondid

Pidev

Koolitus, teavitamine ja nõustamine*Uute oskuste jateabe jagamine

*Lühikoolituste,õppe- jateabepäevadekorraldamine*Noorteliidriteja vabatahtlikekoolitamine

*Noorteinformeerituseparanemine*Uute teadmisteomandamine

*Noorsootegevuselaienemine jaaktiviseerumine

Elva LVHKK SinilindGümnaasium

LinnaeelarveFondidRiigieelarve

Pidev

*Noortelevajaliku infokättesaadavus

*Teavitamine jainfo vahendamine

*Noorte pareminformeeritus

HKK SinilindElva LV

Linnaeelarve Pidev

*Noorteisiksusliku jasotsiaalse arengutoetamine*Abistaminekutsevalikul jakarjääriplaneerimisel

*Karjääri- jakutsenõustamine*Psühholoogilinejm nõustamine

*Valikutetegemise oskusesuurenemine*Informeerituseparaneminevõimalustest

*Konkreetseteprobleemidelahendamine

GümnaasiumTööhõiveametPerekeskus

LinnaeelarveRiigieelarveFondid

Pidev

Erinoorsootöö*Õigusrikkumisteennetamine javähendamine* Tööõigusrikkujatega

*Ennetustegevusekorraldaminevastavateprojektide japrogrammidekaudu*Koostöövõrgustikuloomine jarakendamine

* Alternatiivsetetegevustevõimaldaminenoortele

(sport, matkad,laagrid,seikluskasvatus)

* Tugiõpilasterakendamine

*Õigusrikkumistevähenemine* Positiivsetealternatiivideolemasoluõigusrikkumistele

* Potentsiaalseteõigusrikkujatemõjutamine

* Õigeaegnereageerimineõigusrikkumisteohule

Elva LVHKK Sinilindkoostöös linnaallasutuste jaMTÜ-dega

FondidLinnaeelarve

Pidev

*Õigusrikkumistemenetlemineerinevateltasanditel* Sobivatemõjutusvahenditekohaldamine

*Õigusrikkumisteedaspidinevähenemine* Õigusrikkujatearusaamine omategude olemusestja tagajärgedest

NoorsoopolitseiAlaealiste asjadekomisjonGümnaasium

RiigieelarveLinnaeelarve

Pidev

Rahvusvaheline noorsootöö* Rahvusvahelisesuhtlemiseja koostöökogemusteandmine

Noorsoovahetusja kontaktidvälisriikidenoortega

* Erinevatekultuuridetundmaõppimine

NoorteühendusedElva LVGümnaasium

FondidOmafinants.Linnaeelarve

Pidev


* Osaleminerahvusvahelistesprojektides japrogrammides

* Kontaktidekujuneminenoorte vahel

* Suhtlemis-ja keeleoskuseparanemine

9. SPORT

Olukord 2004. a algul

Elvas tegutseb 10 spordiklubi ja Elva Spordiliit, mille raames toimub palgalisel tööl olevate kvalifitseeritudtreenerite juhendamisel noorte õppe-treeningtöö 12 spordialal.

Elva linnale kuuluvad mitmed spordirajatised, mida haldavad Elva Gümnaasium, Elva Spordiliit ja spordiklubid.Renoveerimist vajavad staadioni abihoone, gümnaasiumi võimla ja jõusaal koos abiruumidega. Poolelion kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitus ning Elva Suusaklubile rendile antud Otepääl asuva majarenoveerimine. Treeningute ja võistluste korraldamist ning kooli kehalise kasvatuse nõutaval tasemel läbiviimistpiirab siseruumide piiratud mahutavus ja inventari vähesus.

Elvas on välja kujunenud tihe spordiürituste kalender, mille raames korraldatakse paljudel spordialadel erinevamastaabiga ja sportliku tasemega võistlusi.

Spordivaldkonna küsimusi käsitletakse Linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjonis. Linnavalitsuses on alates2001. a tööle võetud linna spordijuht, kes on ühtlasi Elva Spordiliidu esimees. Elva linna 2004. a eelarvest onspordile eraldatud 1,61 milj. krooni, mis moodustab 3,1% eelarve kogumahust.

9.1. Missioon

Elva kujundamine spordilinnaks, kus on loodud head tingimused elanikele ja eriti lastele erinevatespordialadega tegelemiseks vaba aja sisustamise, tervise tugevdamise, vaimse ja kehalise arendamise ningspordimeisterlikkuse tõstmise eesmärgil.

9.2. Eesmärgid* Laste tervise tugevdamine, vaimse ja kehalise arengu tagamine kooli kehalise kasvatuse ning spordiklubideõppetreeningtöö heal tasemel ja vajalikus mahus korraldamisega* Laste vaba aja regulaarne sisustamine ja treeningtöö tulemusena spordimeisterlikkuse kasv spordiklubidejätkusuutlikkuse tagamise kaudu* Elanike sportimisvõimaluste avardamine ja parandamine spordibaaside laiendamise, renoveerimise jasisustamise abil* Elanike spordiharrastuse suurendamine ja võistlusvõimaluste avardamine spordiürituste korraldustasemetõstmise ja valiku mitmekesistamise teel* Elva kui spordilinna maine tõstmine aktiivse reklaami ja teavitamisega ning tippsportlaste toetamise,suurvõistluste korraldamise ja esindusvõistkondade toetamisega* Rahaliste vahendite suurendamine ja efektiivsem kasutamine spordi juhtimise ja finantseerimisetõhustamisega, kaasates linna eelarverahadele lisaks vahendeid teistest allikatest

9.3. Tegevuskava9.3.1.Juhtimine ja finantseerimine



Ajakava

Spordialasetegevuseplaneerimine jafinantseerimine

*Linnavalitsusesning volikogukultuuri- jaspordikomisjonisiga-aastasetegevuskava jaeelarve põhjalikmenetlemine

*Linnaeelarvesspordileeraldatavatevahenditeefektiivsemkasutamineja kasv vähemaltkogu eelarvekasvu protsendivõrra

Elva LVspordijuht,Kultuuri- jaspordikomisjon

Pidev

Koostööarendamine jalisavahenditening võimaluste

*Koostööparandaminepiirkondlikespordiliitude,

*Sportimisvõimalusteparanemineja üritustest

SpordijuhtElva LV

Pidev


hankiminespordieluarendamiseks

spordialaliitude,maakondlikeja vabariiklikejuhtimisstruktuuride,finantsfondidening sponsoritega

osavõtuvõimalusteavardumine

Spordiklubideomavahelisekoostööarendamine

Spordiklubidekoondamine ElvaSpordiliituÜhiste üritustekorraldamine

* Spordiüritustekorraldustasemetõus* Kuludekokkuhoid

Spordijuht,spordiklubid

Pidev

Kooli ja klubidevahelise koostööarendamine

– Lastesuunaminekehalisekasvatuseõpetajate pooltklubidesse– Klubide abikoolispordikorraldamisel

* Sportliku valikutõhustamine* Spordigategelejate arvusuurenemine

* Sportlikutegevuseaktiviseeruminekoolis

Kehalisekasvatuseõpetajad,treenerid

Pidev

9.3.2. Spordibaasid

Objekt Tegevused Eesmärk,oodatavadtulemused


Ajakava

Staadionikorrashoid(Tartu mnt 12)

* Regulaarsetehooldustöödeteostamine*Kasutuskoormuseoptimeerimine

* Inventarisoetamine

* Muru, radade,sektorite jainventari seisund,mis lubab healtasemel läbiviia jalgpalli jakergejõustikuvõistlusi

Elva SLEesti JLFC Elva

150 000 aastasElva LVEesti JL

Pidev

Staadioniabihoone ehitus(Tartu mnt 12)

* Uueinventarihoidlaehitamine* Staadioniolmehooneehitamine

* Võimalikhoida ja säilitadastaadioniinventari* Paranevadtingimusedvõistluste jatreeninguteläbiviimiseks

Elva LVElva SL

500 000Elva LVKultuuriministeerium

2004–2005

Spordipargiväljaehitamine(Tartu mnt)

*Võrkpalliväljakurenoveerimine* Terviserajaväljaehitamine

* Tervisespordiharrastamiseksvajaliketingimusteparanemine

Elva LVElva SL

80 000Elva LV, HMN jt.toetajad

2005–2006

Spordipargija väljakutekorrashoid(Tartu mnt)

* Valgustatudjooksu- jasuusarajakorrashoid*Korvpalliväljakupõrandavärvimine

*Võrkpalliväljakuja terviserajahooldus

* Treening- javõistlustingimustetagamine

Elva SLElvaKorvpalliklubi

10 000 aastasElva SL

Pidev

KunstmurukattegajalgpalliväljakuvalmiminePuiestee 2(Puiestee 2)

*Jalgpalliväljakulekunstmurukatteja väravatepaigaldamine

* Jalgpalluritetreeningtingimusteparanemine* Gümnaasiumikehalisekasvatuse

Eesti JL FC ElvaElva LV

100 000väravad ja kattepaigaldamine,

2004


tingimusteparanemine

Aastaringnekasutamine

* Lumekoristusjm. hooldustööd

FC Elva40 000 aastasväljaku hooldusElva LV

Vastav.vajadusele

Gümnaasiumivõimla remont(Puiestee 2)

* Uue valgustusepaigaldamine,akende vahetus,lae ja seintevärvimine,radiaatori katetepaigaldus,põranda remont,korvikonstruktsioonideja muu inventariuuendamine,vaheriide jakaitsevõrkudepaigaldus

* Treeninguja kehalisekasvatusetingimusteparanemine

Elva LV 450 000Elva LV

2004

Gümnaasiumispordikompleksisjõusaali jaduširuumiderenoveerimine(Puiestee 2)

* Jõusaali remontja laiendamine,duširuumideümberehitus,koridori remontja uue valgustusepaigaldamine,välis- ja siseustevahetus, uuteseadmetepaigaldaminejõusaali

* Treening- jaolmetingimusteparanemine

Elva LVElva SL

450 000Elva LV

2004

Skate-pargirajamine(Tartu mnt 3)

* Atraktsioonideehitamine* Väljakuasfalteerimine

* Noorte vabaaja sisustamine,alternatiivsetegevusepakkumine.

Elva LVMTÜ Elamusport

150 000Elva LVsponsorid

2004

Lastemänguväljakuterajamineelurajoonidesse

* Kohtade valik,inventari ost japaigaldus

* Lastearendamine läbimänguvõimalustemitmekesistamise

Elva LVKultuuriministeerium

200 000 2004–2007

Otepää majaremont 2005. a(Mäe 1b, Otepää)

* Katuse remont,akende vahetus,olmeruumideremont,siseremonditööd,elektrisüsteemivahetus

* Suusatajateja teiste majakasutavateklubide treening-ja olmetingimusteparanemine

Elva Suusaklubi 600 000 2004–2007

Suusahüppemäeremont(Kalda 4)

* Suvise kattepaigaldamine

* Suusahüppajateja kahevõistlejatetreeningtingimusteparanemine

Elva Suusaklubi 250 000 2004–2005

* Projekteerimine * Projektivalmimine

Elva LV 200 000 2005Uue spordihalli

ehitamine (Tartumnt 3)

* Ehitus * Kahe väljakugaspordihallivalmiminealgkooli hoonejuurde

8 000 000RiigieelarveElva LVsponsorid

2006–2007

9.3.3. Spordiüritused

Valdkond Tegevus Eesmärk,oodatav tulemus

Teostaja Maksumus,allikad

Ajakava


Harrastusspordiüritustekorraldamine jaosalemine

*Traditsioonilistespordiüritusteläbiviimine* Uuteharrastusspordiüritustekorraldamine

* Mujalkorraldatavatestharrastusspordiüritustestosavõtutoetamine

* Spordigategelemise javõistlusvõimalustepakkumine Elvaelanikele janoortele*Spordiharrastusesuurenemine,vaba ajamitmekesinesisustamine

Elva LVElva SLSpordiklubid

100 000 aastasElva LV100 000Klubidsponsorid

Vastavaltkalenderplaanile

Vabariiklike jarahvusvahelistespordiüritustekorraldamine

*Traditsioonilisteja uuteülevabariigilistevõistlustekorraldaminejalgrattaspordis,laskmises, judos,võistlustantsus,triatlonis,jalgpallis,võrkpallis,kergejõustikus jateistel aladel.

* Elva kuispordilinna mainekujundamine* Elvalastelekoduseinte toepakkumine

* Elanikelespordielamustepakkumine

Spordialaliidud,spordiklubid

100 000 aastasElva LV400 000 aastasSpordialaliidud,sponsorid,osavõtjad


Klubi TartuMaraton üritused

* Korraldamiselekaasaaitamineja osavõtupropageerimine

* Võistlusradadekasutamineelvalaste poolt,reklaam linnale

Klubi TartuMaraton


Laste puhke- jatreeninglaagritekorraldamine

* Laagritekorraldaminegümnaasiumi,linnaspordirajatisteja TartumaaTervisespordikeskusebaasil

* Spordirajatisteintensiivsemkasutamine* Elva kuilaagritekorraldamisekssobiva paigateadvustamine.

Koolid jaspordiklubidüle vabariigi janaaberriikidest

200 000 aastasSpordiklubid,lapsevanemad

Vastavalttaotlustele

Koostöölinnadega

* Tervislikelinnadekokkutulekukorraldamine* Spordisidemeteedendaminesõpruslinnadega

* Tervislikelinnade koostööedendamine* Elva mainetõstmine

*Rahvusvahelistevõistlusvõimalustepakkumine

Elva LV 15 000 aastas 2005 kord aastas

9.3.4. SpordiklubidValdkond Tegevus Eesmärk,

oodatav tulemusTeostaja Maksumus,

allikadAjakava

Noortespordiarendamine

* Elvastegutsevatelespordiklubideletegevustoetuseeraldamine linnaeelarvevahenditest

* Tagada jaedendadaspordiklubidesnoortespordigruppide tegevustkvalifitseeritudtreenerijuhendamisel

Elva LV 800 000–950 000aastas

Igakuised maksed

Spordiüritustekorraldamine

* Toetadaklubide pooltkorraldatavaidüritusi ja projektekaasfinantseerijana

* Üritustekorraldustasemetõstmine, osavõtusuurendamine* Elva mainekujundaminespordilinnana



Tippsportlastetoetamine

* Elvaspordiklubide

*Aidata kaasaElva klubide


Vastavalttaotlustele


liikmeks olevatetippsportlasteleprojektitoetusteeraldamine

tippsportlasteprobleemidelahendamiseleja nendespordimeisterlikkusetõstmisele

Uute klubideja ühendustemoodustamine

* Tegevus- japrojektitoetusteeraldamine

* Uutespordialadeja harrastustepropageerimiseja juurutamisekaudu vabaaja veetmisevõimalusteja noortearendamisemitmekesistamine

Elva LV Vastavalttaotlustele

9.3.5. Sport kõigileValdkond Tegevus Eesmärk,


allikadAjakava

Harrastusspordi-üritused Elvas

* ÜritustekorraldamineElvas

*Spordiharrastuseedendamine,elanike terviseparandamine javaba aja paremsisustamine

Elva LVspordiklubidtoetajad

70 000 aastasElva LV800 000klubid, toetajad


ElvaSpordimängud

* Elva lahtistemeistrivõistlustekorraldaminelinnasharrastatavatelspordialadel,kompleksarvestusepidamine

* Regulaarsesportlikutegevusestimuleerimine*Spordiharrastusekasv

*Võistlusvõimalustesuurenemine

Elva SL 30 000 aastas Vastavaltkalenderplaanile

Harrastusspordi-üritusedväljaspool Elvat

* Linnaesindusvõistkondadeja elvalastemaakondlikest,vabariiklikest jarahvusvahelistestüritustest osavõtutoetamine

*Võistlusvõimalustepakkumineelvalastele* Elva kuispordilinna maineparandamine

Elva LVSpordiklubid

30 000 aastasElva LV20 000klubidsponsorid


Talispordi-harrastused

* Uisuväljakuterajamine jahooldamine Arbija Verevi järvedel* Suusaradaderajamine jahooldamine Elvaspordipargis,Vellaveres jaVitipalus

* Talvistesportimis- javaba aja veetmisetingimusteparandamine

Elva LVElva SLElva Suusaklubi

15 000 aastas Talviti pidevalt

Ujumiskursused * ElvaGümnaasiumi IIIklassi õpilasteujumiskursustekorraldamiseosalinedoteerimine

* Lasteujumisoskusetagamine, tervisetugevdamine,spordiharrastusekuj.

Elva LV 35 000 aastas Iga aastaoktoober-detsember

Rahvaspordibaasid*Tegevustoetuseeraldamine

* Objektidearendamine

Elva LV 100 000 aastas 2 korda aastas


Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA-le ja TartumaaTervisespordikeskusele

* Elvalasteleparematesportimis- javaba aja veetmisevõimaluste pakk.

9.3.6. ReklaamValdkond Tegevus Eesmärk,


allikadAjakava

Teavitamine * Elanike pidevja aktiivneteavitaminespordi jakehakultuurigategelemisevõimalustest ningspordiüritustetoimumisestkohalikuajakirjanduse,interneti jatänavareklaamiabil* Tähistadaja märgistadalinna plaanidelja kaartidelspordiobjektid ja-rajad

* Info jõudminehuvilisteni* Spordigategelejateja üritustestosavõtjate arvusuurenemine

SpordijuhtElva SLspordiklubid

20 000 aastas Pidev

Tervislikeeluviisideja spordipropageerimine

* Sõna jateoga tervislikeja sportlikeeluviisidetutvustamine jatähtsustamineigapäevaelus* Spordibaasidearendamine jalinna elanikelekasutada andminesoodustingimustel

* Huvipakkuvateüritustekorraldamine

* Kooli kehalisekasvatusetõhustamine

* Linna ettevõtetekaasaminespordieluarendamisse

* Teadlikkusekasvu javäärtushinnangutemuutmiseläbi spordigategelejate arvusuurenemine* Elanike terviseparanemineja kehalisevõimekuse tõus

Elva LVspordijuhttreeneridõpetajadmed. töötajadettevõtete juhid,endised japraegusedtippsportlased

Pidev

Mainekujundus * ReklaamidaElvat, kuispordilinna ja siintoimuvaid üritusivabariiklikumeedia erinevateskanalites,internetis,messidel,suurlinnadeturismiinfopunktides,infobülletäänidesjm.* Elvaspordiajalooraamatuväljaandmine

*Elva tuntusetõstmine ja maineparandaminevabariiklikul jarahvusvaheliseltasemel läbispordiga seotudteemade

Elva LV 10 000 aastas50 000

Pidev2006


10. KULTUUR JA VABA AEG10.1.Missioon

Elva on aktiivse kultuurieluga linn, mis pakub soodsat keskkonda ja mitmekesiseid võimalusi vaba ajaveetmiseks erinevatele sihtrühmadele.10.2.Eesmärgid* Intensiivse, aastaringselt toimiva kultuurielu korraldamine* Linna kultuuriasutuste kaasajastamine* Linna poolt pakutavate kultuurialaste teenuste taseme tõstmine* Linna maineürituste väljakujundamine ja läbiviimine* Elva kujundamine piirkondliku kultuurielu keskuseks* Kolmanda sektori toetamine* Erinevate ideede, algatuste ja projektide toetamine* Linna kultuurielu tihedam sidumine maakonna teiste kultuuriasutustega (Tartumaa Muuseum, VanemuiseKontserdimaja, jt)* Elva kui kultuurisõbraliku linna maine tõstmine* Kultuuriürituste reklaami tõhustamine* Elvale omaste kultuuritraditsioonide säilitamine* Kultuurialase koostöö tihendamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel.

10.3. Tegevuskava



Ajakava

Intensiivne,aastaringselttoimivkultuurielu

Traditsioonilisteüritustekorraldamine jatoetamine:* Elva linnapäevad

* Klarnetisuvi

* Straussi karikasviini valsis +võistlustantsukarikavõistlusteetapp

* Jüriöö jooks

* Verevirannapeod

* Elva Piiga

* Kooliaastaavaüritus

* Lumelinn

Uute üritustetoetamine:

* Maa Päev

* Tantsufestival

* Võimalikultpaljude inimestevaba ajamitmekesinesisustamine

Elva LVHKK Sinilindkoostöös linnaallasutuste jaMTÜ-dega

LinnaeelarveFondidSponsoridPiletitulu250 000–300 000aastas

Pidev

* Linnakultuuriasutustevajalikul tasemelrahastaminelinnaeelarvest

* Pakutavateteenustestabiilsus,jätkusuutlikkus jaareng* Töötajatemotiveeritus

Elva LV Linnaeelarveca 2 000 000aastas

Pidev

Linnakultuuriasutustekaasajastamine

*Linnaraamatukoguuute ruumide

* Publikulepakutavateeninduskvaliteedi

Elva LV LinnaeelarveRiigieelarve7 000 000

2004


väljaehitamine jasisustamine

ja olme-tingimusteparanemine* Laiemteenuste valik(muusikakogu,veebipõhisedkataloogid,paljundamine,internetiühendus,jm)

*Raamatukogupopulaarsusekasv laste janoorte hulgas

*Kultuurikeskuselaiendamine* Lauluväljakurekonstrueerimine

*Kultuurikeskuseinventari jaseadmetekaasajastamine

* Kaasaegse,nõuetekohasekultuurikeskuseolemasolu* Täiendavaruumiressursilisandumine

* Linnakultuurieluatraktiivsusesuurenemine

*Kultuuritarbimisekasv

Elva LV LinnaeelarveRiigieelarveFondidca 10 000 000ca 200 000–300 000

20072006–2007Pidev

Linna pooltpakutavatekultuurialasteteenustelaiendamine jataseme tõstmine

*Raamatukoguteenusekaasajastamine* Kinoseadmeteuuendamine

* Professionaalsekultuurivahendamineelvalastele,sh artistideElvasse toominening teatri- jakontserdikülastustekorraldamine

* Erinevatekultuurialasteteenuste paremkättesaadavuselukoha lähedal,laiem valik ningkõrgem tase

Elva LVHKK SinilindRaamatukogu

LinnaeelarveRiigieelarveFondidca 250 000150 000 –200 000

2004–20052004–2007

Pidev

Linnamaineüritusteväljakujundamineja läbiviimine

* Straussikontsert-etendusetraditsioonijätkamine* Elva Suvekantriläbiviimine

* Jätkusuutliketraditsioonidekujunemine* Linna maineparanemine,tuntusesuurenemine

* Siseturismielavdamine

Elva LVHKK Sinilindkoostöösprodutsentidega

100 000–150 00050 000–100 000LinnaeelarveFondidPiletituluSponsorid

Iga 2 aasta järelIgal aastal

Elvakujundaminepiirkondlikukultuurielukeskuseks

*Naaberomavalitsustepublikukaasamine Elvaüritustele* Koostöö teisteomavalitsustegaüritustekorraldamise jm.alal

* Elva kultuurielulaiem regionaalnemõju, suuremahulga elanikeosalemine* Ressurssideläbimõeldumkasutamine

HKK Sinilind Pidev

Linnakultuuripärandisäilitamine jaeksponeerimine

* Raudteejaamahoonerenoveerimine

* Linna ajaloo jakultuuripärandipopulariseerimine

Elva LVTartumaaMuuseumMTÜ-d

ca 4 500 000FondidLinnaeelarvex

2007 2006–2007 2006


* Elvalinna ajaloopüsiekspositsiooniloomine

* Ajaloolistepaikade jaobjektidetähistamine ningvastava teatmikuväljaandmine

* Linnaelanikeidentiteedi kasv

Linnaeelarveca 50 000LinnaeelarveFondid

Kolmanda sektoritoetamine,erinevatealgatustetoetamine

*Tegevustoetusedkollektiividele*Projektitoetused

* Linnaruumide tasutavõimaldaminekollektiividele

* Kultuuritegijatetoetamine, kesesindavad Elvalinna väljaspool

* Info jakoolitustevahendamine

* Uute ideede,algatustestimuleerimine* Linnakultuurielumitmekesistamine,ürituste mahuja kvaliteedisuurenemine

* Täiendavatetegijate jaressurssidekaasamine linnakultuuriellu

* Järjepidevuseja traditsioonidekinnistamine

* Stabiilsusetagamine

Pareminformeeritusrahastamisvõimalustestjm

Elva LVHKK Sinilind


Pidev

Elva kuikultuurisõbralikulinna mainetõstmine, imagoparandamine

* Kultuuriüritustereklaami(marketingi)tõhustamineläbi erinevatemeediakanalite* Meedia huvitõstmine linnakultuurielu vastu

* Publikuaktiviseerimine,osalemaks linnakultuurielus

* Kultuuriüritusteosaline toetaminelinnaeelarvest,muutmaks needkättesaadavamaksõpilastele japensionäridele

* Elvalinna maineparanemine* Kultuuriinfoparem levik

* Elvakultuurielu paremteadvustamineja kajastamineväljaspool linna

* Hõlpsamlisavahenditekaasaminesponsoritelt

* Elanike suuremkaasatus ja huviürituste vastu,kultuuritarbimisekasv

* Kättesaadavuserinevatelesihtrühmadele

Elva LVHKK Sinilind


Pidev

Kultuurialasekoostöötihendamine linna

* KoostööTartumaaMuuseumiga

* Uute ideedesaamine

Elva LVHKK SinilindMTÜ-d

Linnaeelarve Pidev


asutuste, era- jakolmanda sektorivahel

* KoostööVanemuiseKontserdimajaga

* Infovahetuseparandamine

* Tegevustekooskõlastamine

* Ühisüritused

* Publikusõbraliküritusteajastamine

* Konkurentsioptimeerimine

* Ressurssideefektiivsemkasutamine

* Üksteisetoetamine,sünergiatekkimine

Partnerid

Parimate tegijatetunnustamine

* Iga-aastasepreemiaväljaandmineaasta jooksulkultuurivaldkonnasenim väljapaistnudelvalasele

* Kultuurialasetegevusestimuleerimine,tegijatemotiveerimine

Elva LV LinnaeelarveSponsorid10 000 aastas

Pidev

11. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

11.1.Missioon

Tagada inimeste vajadusi arvestav, heaolu- ja kindlustunnet toetav tervishoiukorraldus.

Tagada Elva linna elanikele ühiskonna poolt aktsepteeritaval tasemel elukvaliteet ja osalemisvõimeühiskonnaelus. Toimetulekuraskustes inimestele osutada õigeaegselt abi raskustest ülesaamiseks kuniiseseisva toimetuleku tagamiseni.

11.2.Eesmärgid* Kvaliteetse ja kättesaadava esmatasandi arstiabi korraldamine* Vajadustele vastava eriarstiabi korraldamine* Kvaliteetse hooldusravi kindlustamine* Aidata kaasa tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele* Elva Haigla hoone kaasajastamine* Avahooldusteenuste valiku mitmekesistamine* Puuetega inimestele osutatavate teenuste mitmekesistamine* Toimetulekuraskustes inimeste toetamine* Munitsipaaleluruumide väljaehitamine* Kolmanda sektori toetamine läbi sotsiaalprojektide kaasfinantseerimise* Koostöö arendamine riigi, omavalitsuste ja sotsiaalteenust osutatavate asutuste vahel* Linnavalitsuse sotsiaalhoolekandesüsteemi inimressursi arendamine

11.3. TegevuskavaEesmärgid Tegevused Oodatavad

tulemusedTeostajad MaksumusallikadAjakava

TERVISHOIDKvaliteetse jakättesaadavaesmatasandiarstiabikorraldamine

Kindlustamataisikuteleplaanilisetervishoiuteenuste osalinekompenseerimine

Kindlustamataisikuteerakorralisearstiabi vajadusevähenemine

Elva LV 30 000–40 000 aastas

Pidev

Vajadustelevastavaeriarstiabikorraldamine

Teeninduspiirkonnasuurusele vastavaarvu eriarstidetagamine ElvaHaiglas.Elva Haigla kuikohaliku haiglajätkusuutlikutegevusetagamine.

Järjekordadevähenemineeriarstide juurdepääsemiseks.Tervisehäiretestkiiremparanemine janende vältimine

SA Elva HaiglaElva LVEHK Tartuosakond

Pidev

Elanikkonnaja haiguste

Tervisehäiretestkiirem

SA Elva HaiglaElva LV

Pidev


struktuuristtulenevavoodikohtadearvu tagamineElva Haiglas.Avatudvoodifondipõhimõtterakendaminehaiglastatsionaaris.

paranemine janende vältimine.Järjekordadeväheneminestatsionaarseleravile.

EHK Tartuosakond

Elva Haiglaomanäolisusesäilitamine jaarendamine

Vajalikupersonalikoolitamineja aparatuurisoetamine.

Suureneb huviraviteenustekasutamise vastuElvas.Tõuseb ElvaHaigla maine.Säilib olemasolevpersonal japaraneb temakvalifikatsioon.

SA Elva HaiglaEHK Tartuosakond

Pidev

Kvaliteeditagamineraviteenusteosutamisel

Ravikvaliteedijuhtimisesüsteemirakendamine

Patsientidekaebuste sisulinelahendamineja ravivigadevältimine

SA Elva Haigla Pidev

Kvaliteetsehooldusravikindlustamine

Eakate japuudega inimestevajadustelevastavavoodikohtadearvu tagamine

Vanusest jahaigustesttulenevatefunktsionaalsetehäiretegatoimetulekuparandamine

SA Elva HaiglaElva LVEHK Tartuosakond

Pidev

Koduõendusesvajalikeravijuhtude arvutagamine

Säilib hea kontaktstatsionaarsehooldusravigaTeenusvõimaldabinimesel eladaharjumuspäraseskeskkonnas

SA Elva HaiglaEHK TartuosakondElva LV

10 000 Pidev2005–2007

Aidata kaasatervist jatervislikkuelukeskkondaväärtustavatehoiakutekujundamisele

Jätkuv tööEesti TervislikeLinnade Liiduliikmena:2005. a ETLLkonverentsikorraldamine

Tõusebelanikkonnateadlikus

Elva LV 3 000 Pidev2005

KoostöötervistedendavatehaiglatevõrgustikugaTerviseedenduslikeprojektidefinantseerimine

Tõusebelanikkonnateadlikus tervisehoidmisevajalikkusestElanikkonnateadlikkusetõstmineTervislikeeluviisidepropageerimine,terviseväärtustamineläbi ennetustöö

SA Elva HaiglaElva LVMTÜ-d

50 000–70 000 aastas

Pidev

Elva Haiglahoonekaasajastamine

Haigla ruumideremont

Teenuseosutamisekvaliteeditõstmine

SA Elva HaiglaElva LVFondid

kuni 300 000aastas

Pidev


tulenevaltruumideratsionaalsemastpaigutusestHoone ehituslikuseisukorraparandamine

Elva Haiglajuurdeehituserajamine

Perearstiteenusekoondumine ElvaHaigla juurdeMeditsiinitugiteenusteparemkättesaadavusperearstidepatsientuurileHooldus- jataastusraviksvajaliku ruumidemahu olemasolu

SA Elva HaiglaFondid

2006–2007

Elva Haigla kuiLääne-Tartumaastatsionaarsehooldusravikeskuseväljakujundamine

Piirkonnavajadusteleja elanikearvule vastavastatsionaarsehooldusravikindlustaminemahus, mistagab teenusekvaliteedi ningmajanduslikuefektiivsuse.Säilib ja suurenebtöökohtade arvElva linnas.

SA Elva HaiglaFondidRiigieelarve

2005–2007

SOTSIAAL-HOOLEKANNEAvahooldusteenustevalikumitmekesistamine

Lastega peredeabivajaduseõigeaegnetuvastamine

Toimetulekuraskustegaperede jariskiperedevõimalikultvarajaneväljaselgitamineVaraneprofessionaalneabi tagab kriisistkiirema väljumiseHea koostööallasutuste, med.töötajate ja sots.töötajate vahel

Elva LVLinna allasutusedPerearstid jne

Pidev

Lastevanemateeneseabiarendamine

Suureneblastevanemateteadlikkus jaoskusedVõimaluselareneblastevanemateklubiline tegevusSoodustatakseomaalgatuslikkutegevust

Elva LVElvaGümnaasiumHKK SinilindMTÜ-d

Pidev

Kasuperedesüsteemiväljaarendamine

Ennetadalaste sattumistinstitutsioonidesseLuuaprobleemseteperekondadelastele võimaluselada normaalseskeskkonnas

Eesti VabariikElva LV

Pidev


Läbi koolituste japerede toetamisesuurendadakasuperedehuvitatust võttaenda perekondakasulapsi

Erivajadustegalapsi kasvatavateperekondadetugisüsteemiarendamine

Mitmekesistadaerivajadustegalaste peredelesuunatuidteenuseid(tugiisik, isiklikabistaja, lastepäevahoid jm)Integreeridaerivajadusegalapsi ühiskonda

Elva LVMTÜ-d

Pidev

Pikaajalistetöötuteresotsialiseerimine

Sotsiaalserehabilitatsiooni(töö- jatoimetulekuõpetus)kaasabilharjutadapikaajalisi töötuidnaasma tööle jaõpetada neiletoimetulekuoskusi

Elva LVTööturuametMTÜ-d

60 000–70 000 aastas

Pidev

Eakate iseseisvattoimetulekuttagavate teenustearendamine

VabatahtlikekaasaminekoduhooldusetugiteenusepakkujatenaTeenuse tarbijalon võimaluselada loomulikuskeskkonnas

Elva LVUsuorganisatsioonidVabatahtlikud

Pidev

Päevakeskuserajamine eakatelelinnakodanikele

Eakate aktiivseeluhoiaku,eneseabi jahuvitegevusetagamine

Elva LVFondid

2007

Puuetegainimesteleosutatavateteenustemitmekesistamine

Puuetegainimestehooldajatemääramiseümberkorraldamine

Tegelike hooldustvajavate inimesteväljaselgitamineKuludeoptimeerimine

Elva LV 2004–2005

Invatransporditeenuseosutamine

Teenuse vajajatenõudlus saabrahuldatud

Elva LV 15 000 aastas Pidev

Kooliõpilasteletasutabussisõidupiletitedoteerimine

VäljaspoolElvat õppivateleerivajadustegalastele tagadavõimalushariduseomandamiseks

Elva LV 45 000 aastas Pidev

Koostöö MTÜ-gaIseseisev elu

Psüühikahäiretegainimesteintegreerimineühiskonda,mõtestatudtöise tegevusevõimaldamine,toetatud elamise

MTÜ IseseiseveluFondidElva LV

2005–2007


võimalusepakkumine

Toimetulekuraskustesinimestetoetamine

Erinevaterahaliste toetustemaksmine linnaelanikele

Toimetulekuraskusteleevendamine

Elva LV Pidev

Munitsipaaleluruumideväljaehitamine

Hoone Pikk tn 26ümberehitaminemunitsipaaleluruumideks

Õigusjärgseteleomanikeletagastatudelamute üürnikeelamispinnaprobleemidelahendamine

SA KredExElva LV

1 500 000 2004–2005

Kolmanda sektoritoetamine läbisotsiaalprojektidekaasfinantseerimise

Sotsiaalhoolekandeprojektidefinantseerimine

Uute ideedeja algatustetoetamineTäiendavatetegijate jaressurssidekaasamineStabiilsusetagamine

Elva LV 60 000–100 000 aastas

Pidev

Koostööarendamine riigi,omavalitsuste jasotsiaalteenustosutavateasutuste vahel

Hooldekoduteenuseostmine

ÜksimittetoimetulevatevanuritepaigutamineElva linnalähiümbrusesasuvatessehooldekodudesse

Elva LV 400 000–500 000

Pidev

ElvaVäikelastekoduomandiküsimuselahendamine

ElvaVäikelastekodutulevikuperspektiivikujundamine

SotsiaalministeeriumElva LVElva VLK

2005

Linnavalitsusesotsiaalhoolekandesüsteemiinimressursiarendamine

LastekaitsetöötajaametikohaloomineVastavaltriiklikulesotsiaalhoolekandekontseptsioonile1 töötaja – 1000last

ParaneblastekaitsetöökvaliteetSuurenebvõimalusennetada lastegatekkivaidprobleeme

SotsiaalministeeriumElva LV

2005–2006

Erialastetäienduskoolitustevõimaldamine

SuurenevadteadmisedTäiustuvadtööoskused

Elva LV Pidev

12. LINNAMAJANDUS

12.1.Linnamajanduse eesmärgid* Tagada toimivad kaasaegsed infrastruktuurielemendid kvaliteetseks eluks ja majandustegevuse arenguks* Soojavarustuse infrastruktuuris tagada energia- ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine* Arendada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamist linna territooriumil* Tagada elanikkonna teadlikkuse tõusuga keskkonda ohustavate jäätmete keskkonnasäästlik käitlus* Kvaliteetse kattega ohutu liiklusskeemiga tänavate ja teede võrgustiku arendamine

12.2.Jäätmekäitlus

Elva linnas tekkinud olme- ja tööstusjäätmed veeti ja ladustati Nõo valla territooriumil asuvasse Lagujaprügilasse. Peale Laguja prügila sulgemist 1. juunist 2004. a veetakse jäätmeid Ülenurme valla territooriumilasuvasse Aardlapalu prügilasse. Prügiveo teenust pakuvad kaks firmat: OÜ Elva Kommunaal ja AS Ragn Sells.AS Tuulemäe Jäätmekeskusel on kavas rajada Lagujale Euroopa Liidu keskkonnanõuetele vastav piirkondlikprügila. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad Elvas A&O kaupluse juures Arbimäel ning kesklinnas asuvaEDU kaupluse juures (tabletid, patareid) ja Alexela tankla juures (õlid, akud). Korduvkasutatavate jäätmete osason paigaldatud konteinerid Elva kaubanduskeskuse (Kesk 1) juurde vanapaberi, klaasi ja plastiku kogumiseks.Klaasi kogumiseks on paigaldatud konteiner Kirde tänavale ja paberi kogumiseks Kesk 32 hoovi.

Elva reoveepuhasti territooriumil asub reoveesette komposteerimisväljak.


Jäätmete sorteerimiseks ja vastuvõtuks on vaja luua jäätmejaam, kus oleks esindatud erinevat liiki jäätmetekogumise konteinerid.

Euroopa Liidus on üheks oluliseks eesmärgiks seatud jäätmetekke vältimine ja vähendamine,jäätmete ohtlikkuse vähendamine ja jäätmete taaskasutamise suurendamine. Elva linna jäätmekäitluseparemaks korraldamiseks on vaja lähtuda olemasolevast olukorrast, Eesti Keskkonnastrateegias jaKeskkonnategevuskavas paika pandud eesmärkidest ja kehtivatest õigusaktidest. Selleni jõudmine eeldabloodussäästliku seadusandluse rakendumist läbi elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõusu.

Linnal on kavas investeerida elukeskkonna ja prügimajanduse arenguks 2,5 miljonit krooni.

12.2.1.Eesmärgid:

1. Rajada jäätmejaam

2. Jäätmekäitluse arendamine

3. Jäätmetekete vähendamine

4. Jäätmete ringlussevõtu ergutamine

5. Jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine

6. Jääkreostuse likvideerimine

12.3.Energia- ja soojamajandus

Elva linna soojamajanduse areng on läbinud mitmeid etappe. Linnapildist on kadunud enamik väikekatlamajuning linnale kuulub kolm katlamaja – suurim keskkatlamaja, Kirde katlamaja ja haigla katlamaja. Põhilistekskatlakütusteks on põlevkiviõli ja saepuru. Keskkatlamaja soojapiirkonnas on 22 suuremat küttesoojuse tarbijat,Kirde katlamaja piirkonnas on 15 köetavat elumaja ning haigla katlamaja, mis varustab soojaga haiglat jalasteaeda «Õnneseen». Tsentraalse soojuse kasutamise seadmeid sooja tarbevee valmistamiseks ei kasutata, kunapuudub tarbija poolne huvi ja sooja vee varustus on lahendatud elanike poolt lokaalsete elektriboileritega. Kirdekatlamaja kaugküttesüsteem ning energiatootmine põhineb kallil ja keskkonda saastaval põlevkiviõlil. Samuti onsuured soojaenergia kaod soojatrassides.

Trasside kogupikkus olemasolevatel andmetel on 4808 meetrit, ehitatud on trassid 1974–1980 aastatel. Elvalinnas pakub kaugkütte teenust ja haldab soojusvõrke lepingu alusel OÜ Elva Soojus.

12.3.1.Eesmärgid:

1. Soojatrasside rekonstrueerimine

2. Kirde katlamaja üleviimine keskkonnasäästlikule biokütusele

12.3.2.Investeeringud

2000. aastal on OÜ Märja Monte poolt välja töötatud Elva linna soojavarustuse arengukava, mille kohaselt onsoojavarustuse arenguks välja selgitatud investeeringute vajadus ja tasuvus.

Elva linn on esitanud kaasfinantseerimise taotluse Euroopa Liidu Struktuurifondide Projektide EttevalmistamiseFondile projekti Kirde katlamaja biokütusele üleviimise ja piirkonna soojavarustuse rekonstrueerimiseinvesteeringuteks. Kavas on keskkatlamaja piirkonna trasside rekonstrueerimine. Soojamajanduserekonstrueerimine on võimalik erinevate fondide kaasabil nt. EL struktuurfondid, rahvuslikud fondid jne. Kirdekatlamaja rekonstrueerimiseks on kavas investeerida 3 miljonit, soojatrasside väljavahetamiseks 3,5 miljonitkrooni.

12.4.Elektrivarustus

Elektrienergiaga varustaja on Eesti Energia Aktsiaselts ning Elva linna tarbijate varustatus kvaliteetseelektrienergiaga sõltub põhiliselt Eesti Energia rahalistest võimalustest ning investeerimiskavadest. Linnavarustatakse elektrienergiaga Elva alajaamast Tartu mnt 29g. Peaalajaamast saab alguse Otepää 110kV õhuliinitrass. Lisaks varustavad elektrienergiaga veel 23 alajaama.

2003 ja 2004. aastal teostati Eesti Energia Aktsiaseltsi poolt Elva linnas mitmete piirkondade elektrivarustuserekonstrueerimis- ja ehitustöid. Vambola tn uuselamurajooni paigaldati 15/0,4 kV komplektalajaam jarajati 15kV maakaabelliin ning 0,4kV maakaabelvõrk. 2003. aastal asendati Käo tee piirkonnas õhuliin


maakaabelliiniga 2550 meetri ulatuses ning Tartu maanteest kuni Lepa tn ristmikuni viidi majad maakaablisisestustele.

12.4.1.Eesmärgid:

1. Õhuliinide asendamine kaabelliinidega

2. Kaabelliinide ristlõigete suurendamine

3. Elektrivarustuse töökindluse tõstmine, alajaamade võimsuse suurendamine

4. Elektri liinijuhtmete vahetamine ja uute rajamine

5. Elektriliinidesse ulatuvate puude okste kärpimine

6. Õhukaabli või maakaabli paigaldamine

12.5.Tänavavalgustus

Elva linna tänavavalgustuse kohta on olemas valgustusvõrgu plaan, kus on ära märgitud valgustite asukohad,võimsused ja lülituspunktid. Suurelt osalt paikneb võrk ühistel postidel üldelektrivõrguga. Elva linn onjagatud toitepiirkondadeks, tänavavalgustuse toitepunkte on 17. Linna tänavavalgustussüsteemis on praeguca 1300 valguspunkti. Enamik kasutusel olevatest valgustitest on võimsusega 75 ja 250W. Vanad valgustidon suure elektritarbimisega, vajalik on investeering uutesse lampidesse, mis annaks ökonoomsust 30%võrra. Amortiseerunud on ka vanad elektrijuhtmed, mis on kavas välja vahetada uute kaabelliinide vastu.Tänavavalgustust haldab lepingu alusel OÜ E.R.T. Elekter. Tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks jasäästlikumaks muutmiseks on kavas investeerida 2,5 miljonit krooni.

12.5.1.Eesmärgid

1. Vanade valgustite väljavahetamine säästlikemate vastu

2. Amortiseerunud elektrijuhtmete väljavahetamine kaabelliinide vastu

12.6.Side

Elva linnas pakub telefoniside teenust AS Elion (endine AS Eesti Telefon) Digitaaljaam asub Puiestee tn,olemas on 2 tugijaama. Võimalik on tarbida kõigi Eesti mobiilsidevõrkude teenuseid. Linna tänavate kohtaon olemas sidevarustuse geodeetilised alusplaanid sidetrasside projekteerimiseks. Nendes piirkondades, kuspuuduvad sidekaabelliinid on probleeme internetiühendustega. Kuigi raadioleviga interneti püsiühendustpakuvad Elvas 4 firmat, on puuderohkuse ja künklike pinnavormide tõttu paljudes kohtades võimatu saadakvaliteetset interneti püsiühendust. Lahenduseks oleks sidekaablite paigaldus.

Kuna telefonisidesüsteem on vabariigis ühtne, siis areng toimub vastavalt vabariiklikele plaanidele.

12.6.1.Eesmärgid:

1. Telefonivõrkude laiendamine, uute digitaalnumbrite paigaldamine.

2. Liinide rekonstrueerimine

3. Sidetrassside projekteerimine

12.7.Teed ja tänavad

Elva linna halduspiiri lähikonnas kulgeb vabariikliku tähtsusega Tartu-Valga maantee. Linna territooriumilasuvad kohaliku tähtsusega teed ja tänavad. Lisandunud on kolm uut tänavat: Kreegi, Kirde-Põik ja Vambolatänav. Pikendatud on Ploomi ja Oja tänava lõiku. Kavas on välja ehitada uuselamurajoonide tänavad. Tänavatekogupikkus on 55 km. Kõvakattega on kaetud 34,4 km, kruuskattega 20,6 km, kõnniteede kogupikkus 40km. Tänavate asfaltkate on vana, kaotanud siduvuse ning vajab uuendamist, osas linnaosades puuduvadkõnniteed. Enne ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on vaja teha investeeringuid, mis väldivadtänavate edasist lagunemist. Pärast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside uuendamist on kavas investeeridateede rekonstrueerimisse 6 miljonit krooni.

Linna parklaks on Kesk 30 asuv kultuurikeskuse «Sinilind» parkla. Linnas on piisavalt avalikuks parkimiseksette- nähtud kohti, mis asuvad kaubandus- ja äriettevõtete maa-aladel.

12.7.1.Eesmärgid

1. Vana asfaltkatte uuendamine

2. Tänavate rekonstrueerimine peale vee ja ühiskanalisatsiooni rajamist


3. Teedemärgistuse korrastamine

4. Jalgrattateede vajaduse väljaselgitamine

5. Kõnniteede rajamine

12.8.Veevarustus ja kanalisatsioon

Olemasolev ühisveevarustuse süsteem Elva linnas baseerub keskdevoni-siluri veekompleksi põhjaveel. Elvalinna põhjaveevaru uuringu ja hinnangu alusel kasutatakse keskveevarustuses kesk-devoni siluri põhjaveekihipõhjavett koguses 540 m3/d ning põhjaveevaru Elva linnale on hinnatud aastani 2025 sellele veekompleksilekoguses 1200 m3/d. Linna varustab joogiveega kaks puurkaevu, üks puurkaevudest asub veetöötlusjaamas,teine sellest ligikaudu 600 meetri kaugusel Jaani tn. Linnas on 6 tarbeveepuurkaevu, mis on amortiseerunudja vanad ning kuuluvad tamponeerimisele. Lisaks on puurkaevud Supelranna tn ja Kirde tn, mis varustavadtööstuspiirkonda tarbeveega. Vajadusel saab Supelranna tn puurkaevu lülitada ümber linna varustamiseksjoogiveega. Kavas on uue puurkaevu rajamine Puiestee tn veetöötlusjaama piirkonda. Vee kvaliteet on niipuurkaevudest väljapumbatavas kui töödeldud vees Eesti Joogiveestandardi EVS 663:1995 järgselt «hea» ja«väga hea». Kohati on toorvesi «rahuldav» üldraua sisalduse poolest. Vajalik on põhjaveeseire Elva veehaardelnii põhjaveetaseme kui ka keemilise koostise regulaarseks jälgimiseks.

Veevarustuse tänavatorustike kogupikkus ulatub ca 12 km-ni, mis hõlmab 650 m toorvee torustikku.Kanalisatsioonitorustikke on Elva linna rajatud kokku ca 12 km, sellest 3 km on reovee ülepumplast puhastisseminev survetorustik. Enamus kanalisatsioonitorustikust on rajatud 1975–1985. aastatel Vanemad kasutuselolevad malmtorustikud on rajatud aastatel 1966–1970 ning vajavad kohest renoveerimist või väljavahetamist.71% torustikest on rajatud ajavahemikus 1976–1980. Seega on enamus torustikest vanemad kui 20 aastat. Elvalinna elanikest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 40%. Reovesi juhitakse läbi reoveeülepumpla Elva reoveepuhastusjaama. 2003 aastal renoveeriti 50% puhastusseadet koguvõimsusega 650 mööpäevas, vajaduse tekkimisel renoveeritakse puhastusseade ülejäänud ulatuses.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutajaks Elva linnas on Elva Linnavolikogu poolt 18. detsembril 2000.a otsusega nr 99 määratud OÜ Aqua & Waste Services.

Oma tegevust alustas teenuse pakkuja juba 01.12.2000. a Elva haldusterritooriumil, mis on vee-ettevõtjategevuspiirkonnaks.

Probleemid ühisveevarustuses ja kanalisatsioonis* Veetorustike veekaod enam kui 40%* Torustike halb ehituskvaliteet* Puurkaevude sanitaarkaitseala märgistamata* Kasutusel mitteolevad ja nõuetekohaselt konserveerimata puurkaevud ohustavad Pärnu-siluri veekompleksipõhjavett* Salvkaevude vesi ei vasta Eesti Joogiveestandardile EVS 663:1995* Elanikkonna vähene varustatus ühisveevärgi teenusega* Kaks kolmandikku kogu elanikkonnast on varustamata ühiskanalisatsiooni teenusega.* Laialdane ühiskanalisatsiooni puudumine on otsene oht keskkonnale, eelkõige Verevi ja Arbi järvele.* Kanalisatsiooni puudumine ohustab salvkaevude veekvaliteeti* Ei ole teada kõikide torustike täpseid asukohti.* Puudub reoveevooluhulkade mõõtmise võimalus

12.8.1. Eesmärgid1. Amortiseerinud torustike ja süsteemi korrastamine2. Vajalike uute tarbevee torustike rajamine3. Vajalike uute reovee torustike rajamine4. Reoveepumpla renoveerimine5. Vajalike uute reovee pumplate rajamine6. Uue tarbeveepuurkaevu rajamine7. Uute reoveepumplate rajamine8. Kasutusel mitteolevate puurkaevude tamponeerimine

12.8.2.Investeerimisprojektid ja programmid

Elva Linnavolikogu 26. märtsi 2001. a otsusega nr 27 on kinnitatud Elva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniarengukava. Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna poolt on koostatud Elva linna veehaardeuuringud ja põhjaveevaru hindamine.

Investeeringuprogramm on koostatud kuni aastani 2012, mida on kavandatud teostada kolmes järgus: koheteostatavad tööd, lühiajaline ja pikaajaline investeeringuprogramm.


Pikaajalises arengukavas aastateks 2005–2012 peab olema tagatud 95% elanike varustamine veevarustus- jakanalisatsiooniteenustega.

Veekvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eestijoogiveestandardile EVS 663:1995 ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83).

Kavas on investeerida 65,1 miljonit krooni vee- ja kanalisatsiooni arenguks.

12.9.Linnamajanduse tegevuskava

Tegevus Ajakava Maksumus Rahastamise allikas TeostajaVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON1. Amortiseerunudtorustike ja süsteemikorrastamine ninguute tarbevee- jakanalisatsioonitorustikerajamine

2006–2007 62 000 000 Euroopa Liidustruktuurfondid;KOV

LV

2. Reoveepumplarenoveerimine

2005 2 500 000 KIK; KOV LV

3. Uute seadmeteostminereoveepumplatesse japuhastisse

2004 600 000 KIK; KOV LV

KOKKU: 65 100 000 ENERGIA- JA SOOJAMAJANDUS1. Kirde katlamajabiokütuseleüleviimine jakaugküttesüsteemirekonstrueerimine

2004–2005 3 000 000 Eroopa Liidustruktuurfondid;KOV

LV

2. Keskkatlamajapiirkonna trassiderekonstrueerimine

2004–2005 3 500 000 Euroopa Liidustruktuurfondid

LV

KOKKU 6 500 000 TEED JATÄNAVAD

1. Vana asfaltkateteremont ja tänavatepindamine

2004–2007 5 000 000 Eesti Vabariik;KOV

LV

2. Uuselamurajooniteede väljaehitamine

2005–2006 1 000 000 Eesti Vabariik;KOV

LV

KOKKU: 6 000 000 TÄNAVAVALGUSTUS 1. Uutetänavavalgustitekasutuselevõtmine

2004–2006 1 000 000 Euroopa LiidustruktuurfondidKOV

LV

2. Vanadeelektrijuhtmeteväljavahetamine uutekaabelliinide vastu

2004–2006 1 500 000 Euroopa LiiduStruktuurfondid;KOV

LV

KOKKU: 2 500 000 JÄÄTMEMAJANDUS 1. Rajada jäätmejaam 2004–2008 800 000 Projektid LV2. Jäätmekäitlusearendamine

2004–2007 500 000 KOV LV

3. Jäätmetekkevähendamine jajäätmete ringlussevõtu ergutamine

2004–2007 500 000 KOV LV

KOKKU: 2 500 000

13. ELVA LINNA INVESTEERINGUTE KAVA 2004–2007


Elva linna arengukava 2004–2007 lisa

Objekt Maksumuskokku sh. Elvalinnaeelarvest

Rahastamise allikad Tähtaeg

Haridus Gümnaasiumiõppehooneterenoveerimine ***

55 700 000 11 140 000 Linnaeelarve,riigieelarve, KOIT-programm

2004–2007

Lasteaia Õnneseenrenoveerimine +juurdeehitus

12 000 000 3 750 000 Linnaeelarve,riigieelarve, KOIT-programm

2004–2005

Lasteaia Murumunarenoveerimine

6 000 000 1 500 000 Linnaeelarve,riigieelarve

2005–2007

Lasteaiakohtadelaiendamine Peedul

2 000 000 400 000 Linnaeelarve,riigieelarve, KOIT-programm

2005–2006

Kultuur Linnaraamatukoguväljaehitamine jasisustamine


2004

Huviala- jaKultuurikeskuselaiendamine


2007

Lauluväljakurekonstrueerimine

200 000 100 000 Linnaeelarve,riigieelarve

2006–2007

Raudteejaama hoonerenoveerimine

4 500 000 500 000 Linnaeelarve, ELstruktuurifondid

2006–2007

Sport Spordihalli rajamine 8 000 000 2 000 000 Linnaeelarve,

riigieelarve,erakapital

2006-2007

Staadioni abihooneehitus


2004–2005

Puiestee tn. 2 jõusaali+ san.ruumideremont


2004

Skate-pargi rajamine 150 000 50 000 Linnaeelarve,sponsorid

2004

Otepääl asuvaspordibaasi remont

600 000 0 Suusaklubi,sponsorid

2004–2007

Tervishoid jasotsiaalhoolekanne

Munitsipaal-üürimajaväljaehitamine

3 000 000 1 500 000 Linnaeelarve,KredEx

2004–2005

Elva Haigla hoonekaasajastamine,laiendamine

1 700 000 1 150 000 Elva Haigla, fondid,linnaeelarve

2005–2007

Linnamajandus Ühisveevärgi jakanalisatsiooniväljaehitamine

62 000 000 6 500 000 Linnaeelarve, ELstruktuurifondid

2006–2007

Reoveepumplarenoveerimine

2 500 000 500 000 Linnaeelarve, KIK 2005

Reoveepuhasti japumplate seadmetesoetamine

600 000 120 000 Linnaeelarve, KIK 2004

Kirde tn. katlamajaja trassiderekonstrueerimine

6 500 000 1 300 000 Linnaeelarve, ELstruktuurifondid

2005


Tänavateväljaehitamine jaremont


2004–2007

Tänavavalgustuserenoveerimine

2 500 000 500 000 Linnaeelarve, ELstruktuurifondid

2005–2006

Jäätmejaamarajamine

1 500 000 300 000 Linnaeelarve, KIK 2006

Kokku 22 objekti 193 200 000 39 495 000


Documents

Elva linna arengukava vastuvõtmine aastateks 2004-2007 · nende planeerimine toimub iga-aastaselt vastavalt tegelikele eelarvevõimalustele ning konkreetse aasta kulude struktuurile