Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Energia säästmine hoonetes ehk
renoveerimisest üksi ei piisa!
Ökomäss 2012
Tartu Regiooni Energiaagentuur
• Asutatud 2009
Asutajad: Tartu linn, Tartu Teaduspark
• Alustas tegevust 2010
• Peamised tegevusalad:
• Energiatõhusus hoonetes
• Bioenergeetika
• Energiasäästu teavitus ja propaganda
• 6 töötajat (neist 4 täiskohaga)
Hooned ei tarbi energiat!
Energiat tarbivad
inimesed!
Danilo Rizutti, freedigitalphotos.net
sexuwat, freedigitalphotos.net
KredExi toetus – 35%
Toetuse tingimused:
- vähemalt 50% säästu soojusenergia tarbimiselt;
- energiatõhususarv
Toetuste statistika
35% toetust – 100 elamut;
25% toetust – 172 elamut;
15% toetust – 273 elamut
282 elamut Tallinnas
75 elamut Tartumaal
Kogu Eestis 545 elamut
0
20
40
60
80
100
120
140
160
Teised Tallinn
15%
25%
35%
Toetuste statistika
Eesti ilma Tallinnata
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
15%
25%
35%
Näidis – 36 korteriga elamu
4-korruseline, suurpaneelidest
Ehitatud: 1983. aastal
Köetav pind: 2750 m²
Küttekulu: 130 kWh/m²a
Maksumus: 310 000 €, sellest toetus 35%
Oodatav sääst: 65%
Tööd: ühetorusüsteem asenda-tud kahetorusüsteemiga, kogu piirde soojustus, lokaalne soojatagastusega ventilatsioon, allokaatorid
36-korteriga elamu
27-korteriga elamu
3-korruseline, tellisseinad
Ehitatud: 1980. aastal
Köetav pind: 1160 m²
Küttekulu: 185 kWh/m²a
Maksumus: 72 000 €, sellest toetus 35%
Oodatav sääst: 60%
Tööd: kogu piirde soojustus, lokaalne soojatagastusega ventilatsioon
27-korteriga ealmu
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
-2 -1 0 1 2 3
Paldiski 171, Tallinn
Tartumaa 36 krt
Tartu, 27 krt
Energiasääst ajas
Tulemuste “viibimise” põhjused
1. Renoveerimise ajal märgade töödega hoonesse viidud niiskus vajab välja kuivatamiseks energiat
2. Esimese kütteperioodi jooksul võivad ilmneda vead. Süsteemid järel- ja peenseadistatakse
3. Energiatõhus hoone vajab tarbimisharjumuste kohandamist
Eluhoone energiatarbe mõjutajad
Piirdetarindid ja tehnosüsteemid
Elanike käitumine
Installeeritud (elektri-)
seadmete võimsus
Mikrotootmine
Allikas: Killip,G. 2009
Plaan ja tegelikkus
Eelistuste mõju tarbimisele
allikas: Danny S. Parker, David Hoak, Jamie Cummings. www.homeenergy.com
11 identset maja, varustatud PV-paneelidega ja võimalusega müüa üle jääv elekter võrku. Surimad tarbijad ületasid keskmise mitte-PV maja tarbimise peaaegu kahekordselt “Parimad” tarbijad suutsid jääda netotarbimisega +-poolele.
Miks see on oluline nüüd?
Küte 170 kWh/m²
Elekter 35 kWh/m²
Soe vesi 35 kWh/m²
40 kWh/m² 40 kWh/m²
30 kWh/m²
Taastuv
- 50 kWh/m²
-Kütte osa energiakulust oli suur ja vähendamise võimalus puudus -Sooja vee tarbimise üle arvestust ei peetud
-Küte on reguleeritav - Elektriseadmeid tuleb juurde - Jääksoojust saab kasutada kütteks - Sooja vee tarbimine on väiksem - Lisandub lokaalne taastuvenergia
Iga kulutatud kWh omab kolm korda suuremat kaalu!
Mida rohkem, seda… rohkem! USA-s 30 aastaga on kodu suurus kasvanud 57%
1989 – 100%
1989 2012
Elanikke, mln 1,6 1,3
Elamispinda, mln.m² 33,8 40,5
MWh/elanik aastas 3,7 5,1
Kasv puhtast “progressist” – 38%!
Eesti 1989 – 2012:
60 m² korter – 240 kWh/m²a halb!
180 m² passiivmaja – 120 kWh/m²a hea!
Energiatõhusus ≠ sääst
14,4 MWh/a!
21,6 MWh/a hea?
Miks näib, et renoveerimine on kasutu?
0
200
400
600
800
1000
1200
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Soojustarbimine (küte), MWh
Ühiku hind, krooni
Korter keskmiselt kuus, krooni
Miks renoveerida?
Energia hindade tõus
Eelmise sajandi keskel ehitatud “külmad” korterelamud vajavad massiliselt renoveerimist.
Eesti remonditööde maht ca 120 M€ aastas. Ühe korterelamu renoveerimine maksab ca 0,3 M€.
Aastas saab renoveerida ca 400 korterelamut.
Eestis on korterelamuid vähemalt 12 000
Tänan!
Tartu Regiooni Energiaagentuur
524 3686