Energiaaudit Jahu 8 Tallinn Nr. EA 012-2010

ENERGIAAUDITI ARUANNE

Hoone aadress: Jahu 8 Tallinn

EHR kood: 101010755

Tellija ja kontaktisik: Lgp.Ergo Eeläe; KÜ Jahu 8

Tel. nr. 6108419

Auditeerimise kuupäev: 08.02.2010 Aruande esitamise kuupäev: 25.02.2010

Aruande nr: EA 012 – 2010

Koostaja: I.Kulp; R. Kott

Tel. nr: 6558402 Fax. nr: 6558403 E-mail: [email protected]

Balti Soojus Inspektor OÜ tel. 6558 401, faks 6558 403 Laki 14a, 10621 Tallinn www.bsi.ee e-mail: [email protected]

2

SISUKORD

1 Eessõna.................................................................................................................................3 2 Energiaauditi põhitulemused – energiasäästu meetmed .........................................................4

2.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid...............................................................................5 3 Hoone informatsioon.............................................................................................................7

3.1 Hoone üldine informatsioon..............................................................................................7 3.2 Läbi viidud rekonstrueerimis/renoveerimistööd ................................................................7 3.3 Hoone asukoht ja paiknemine. ..........................................................................................8

4 Mõõtmisvahendite kirjeldus ..................................................................................................8 4.1 Mõõdetud keskmine temperatuur, ToC..............................................................................9 4.2 Mõõdetud keskmine niiskus, %.........................................................................................9 4.3 Mõõdetud keskmised õhukiirused, m/s.............................................................................9

5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus............................................................................10 6 Energia- ja veevarustuse kogused ja hinnad.........................................................................11

6.1 Soojusenergia kulu..........................................................................................................11 6.2 Vee kulu .........................................................................................................................12 6.3 Elektrienergia kulu..........................................................................................................13

7 Soojusbilanss ......................................................................................................................14 8 Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus .........15

8.1 Hoone piirdetarindid.......................................................................................................15 8.2 Infiltratsiooni soojuskaod................................................................................................18

9 Hoone tehnosüsteemid ........................................................................................................19 9.1 Hoone soojusvarustus .....................................................................................................19 9.2 Hoone küttesüsteem........................................................................................................20 9.3 Ventilatsioonisüsteem ja jahutus .....................................................................................21 9.4 Loomuliku ventilatsiooni toimimine korterelamus ..........................................................22 9.5 Soovitatud tehnosüsteemidega seotud meetmete maksumused ja tasuvused ....................23

10 Elektrivarustus ....................................................................................................................24 11 Fotod hoonest .....................................................................................................................25 12 Potentsiaalsed energiasäästu meetmed (üldised soovitused).................................................28

12.1 Väiksemaid investeeringuid nõudvad energiasäästu meetmed .........................................28 12.2 Suuremaid investeeringuid nõudvad energiasäästu meetmed...........................................28 12.3 Hoone energiasäästu alased üldsoovitused. .....................................................................29


3

1 Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Tallinna, Põhja linnaosa aadressiga Jahu 8 asuva 4-korruselise, 24 - korteriga tellis elamu kütte, ventilatsiooni, elektri- ja veevarustusesüsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti 2007 – 2009 aasta soojuse, vee,elektri kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste-ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energia tarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist,vee-ja elektri tarbimist aastate lõikes. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvu alusel. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks projekti koostamist ,näiteks fassaadi renoveerimise projekt,mille alusel võetakse hinnapakkumisi töövõtjatelt. Objekti ülevaatusel abistas audiitorit hoone haldur Ergo Eelmäe Arkaadia Halduse AS Korteriühistu, kui lõpptarbija seisukohalt on , energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20%. Hoone energeetilise auditeerimise viis läbi Igor Kulp, Rein Kott.


4

2 Energiaauditi põhitulemused – energiasäästu meetmed Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest. Soojusenergia keskmine kogukulu aastatel 2007-2009 oli mõõdetud 281.1MWh/a ja sellele vastav rahaline kulu keskmiselt 192645,4.- kr/a. Käesoleva aruande punktis 2.1 on ära toodud kaks säästumeetmete paketti, mille abil on võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada ning lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast. Samas tõuseb ka hoone kui kinnisvara väärtus. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. • Esimese paketi raames paigaldatakse lisasoojustus pööningu vahelaele, paigaldatakse individuaalmõõdiukte süsteem küttesüsteeile, soojustatakse välisseinad,paigaldatakse värske õhu klapid. Investeering on 960789 krooni ning aastane sääst 124 MW/a. Tasuvusaeg intresse arvestamata on ligikaudselt 7 aastat. • Teise paketi raames lisaks esimesele, vahetatakse vanad korteri aknad, soojustatakse keldrilagi. Investeering on krooni1097189 ning aastane sääst 147,3 MWh/a. Tasuvusaeg intresse arvestamata on umbes 6.2 aastat.

Säästupotensiaal

310.1 310.1

185.9162.8

0.0

50.0

100.0

150.0

200.0

250.0

300.0

350.0

Soojus Pakett1 Soojus Pakett 2

MW

h/a

Praegusued kulud Meetmete rakendamisel


5

2.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid

Hoone osad Parendusmeetmed Meetmete maksumus, kr

Energia sääst, MWh/a

Säästu väärtus, kr/a

Liht-tasuvus-aeg, a

Meetme elu-iga, a

Säästumeetmete pakett I: Küttesüsteem Paigaldada soojatarbimise

kohtmõõdikud 62095 20

Välisseinad (krohvitud +värv)

Soojustada penostüreen 100mm, õhekrohv või kivivill 100mm karkassil kaetud ehitusplaadiga

805994 30

Põõningu vahelagi Paigaldada lisasoojustus 200mm puistevilla rajada käiguteed,renoveerida loomuliku ventilatsiooni kanalid

60700 30

Ventilatsioon Paigaldada freshklapid seintesse ja mehaaniline äratõmme WC,vannituba, köök

32000 50

Kokku: 960789 124.2 149010 6.4 Energiasääst,% 40.0

Säästumeetmete pakett II: Küttesüsteem Paigaldada soojatarbimise

kohtmõõdikud 62095 20

Välisseinad (krohvitud +värv)

Soojustada penostüreen 100mm, õhekrohv või kivivill 100mm karkassil kaetud ehitusplaadiga

805994 30

Põõningu vahelagi Paigaldada lisasoojustus 200mm puistevilla rajada käiguteed, renoveerida loomuliku ventilatsiooni kanalid

60700 30

Korterite aknad Renoveerida olemasolevad või paigaldada uued PVC aknad

63300


6

Keldri lagi Paigaldada 80 mm kivivill keldri poolt

73100 20

Ventilatsioon Paigaldada freshklapid seintesse ja mehaaniline äratõmme WC, vannituba, köök

32000 50

Kokku: 1097189 147.3 176769 6.2

Energiasääst,% 47.51


7

3 Hoone informatsioon

3.1 Hoone üldine informatsioon

Ehitusaasta: 1954 Hoone kasutamise otstarve: Muu kolme või enama korteriga elamu Minimaalne korruste arv: 4 Maksimaalne korruste arv: 4 Suletud netopind: 1701,6m2 Elamu korral eluruumide arv: 24 Elamu korral eluruumide pind: 11241,9 m2 Elamu korral mitteeluruumide arv: 0 Elamu korral mitteeluruumide pind: 0 m2 Köetav pind: 1365,1m2; Sh elu ruumide köetav pind 11241,9m2 Hoone maht: 6886 m3 Köetav ruumide sisekubatuur 4063,5 m3

Köetav kelder: jah X ei Köetavad ruumid pööningul: jah X ei Keldri avatud netopindala: 365 m2 Korruste täiskõrgus (põrandate vahel): 3.2 m

3.2 Läbi viidud rekonstrueerimis/renoveerimistööd

Tööde teostamise aasta

Töö nimetus

Elektrisüsteemi renoveerimine

2009a. Küttesüsteemi renoveerimine

Välisuste vahetus ja trepikoja akende vahetus


8

3.3 Hoone asukoht ja paiknemine.

4 Mõõtmisvahendite kirjeldus

Tehnilised andmed

Seadme funktsioon Tüpp

Mõõdetav paraameter Töövahemik Täpsus

Hüdromeeter Niiskus 25 - 95%RH 0.1%RH

Termomeeter Temperatuur -20 kuni 200

0C 0.1 0C

Luksmeeter Valgustus 20 kuni 20000

Lux 0.1 Lux

Helimõõtja

SKC Survey

Müra 35-135 dB 0.1 dB

Infrapuna-termomeeter

Meterman IR 608

Temperatuur -20 kuni 250

0C 0.1 0C

Õhukiirus 0-10m/s 0.01 m/s

Õhuvahetus 0-99 m3/h 0.01 m3/h Anemomeeter Testo

Temperatuur -20 kuni 50 0C 0.1 0C


9

4.1 Mõõdetud keskmine temperatuur, ToC Välisõhu temperatuur -5oC

Korter nr. 24

Korter nr. 4 II-korrus

muud ToC Trepikoja nr. 1

Trepikoja nr. 2

21.0 23.0 20.8 21.0 22.8 22.4 Keskmine 0.0 21.8

Eesti sisekliima ehitusnormides on talvetingimustes ette nähtud eluruumide siseõhu temperatuuriks +22°C. Sõltuvalt hoone klassist, võib õhutemperatuur talvetingimustes mõningal määral kõikuda. Madalama klassiga hoonetel võib see olla piirides +19°C kuni +25°C, kõrgema klassi puhul +21°C kuni +23°C. Tervisekaitse seisukohast sätestab õhutemperatuuri eluruumis vabariigi valitsuse määrus «Eluruumidele esitatavad nõuded», mis ütleb, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi.

4.2 Mõõdetud keskmine niiskus, %

Korter nr. 24


muud % Trepikoja nr. 1

Trepikoja nr. 2

48.6 43.2 43.6 45.9 47.3 45.0 Keskmine 0.0 45.6

Siseõhu optimaalne niiskus on aasta läbi 40–60%. Eesti projekteerimisnorm EPN 12.2 kehtestab suhtelise ruumiõhu niiskuse piirideks järgmised väärtused: (talvel 25 – 40%; suvel 30 – 70%).

4.3 Mõõdetud keskmised õhukiirused, m/s

Korter nr. 24


muud m/s Trepikoja nr. 1

Trepikoja nr. 2

Köök kinni 0.15 vannituba kinni 0.71 WC 0.03 0.53 Keskmine 0.36

Ruumi sisekliimat mõjutavate tegurite normväärtused elamutele

m² inimese kohta Soojusliku mugavuse klass* Ruumiõhu temperatuur, °C Õhu liikumiskiirus, m/s Vajalik õhuvahetus

Suvel Talvel Suvel Talvel l/s (inim) l/s (m² põrand)

10,0 A 24,5 ± 0,5 22,0 ± 1,0 0,18 0,15 10 1,0

10,0 B 24,5 ± 1,5 22,0 ± 2,0 0,22 0,18 7 0,7

10,0 C 24,5 ± 2,5 22,0 ± 3,0 0,25 0,21 5 0,5


10

5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus

Soojusenergia tarnija: Tallinna Küte AS Põhiline kütteviis: Kaugküte Kasutatav kütus: Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus: Kahetorusüsteem

Soojussõlm koos kütte automaatikaga. Kas küttesüsteem on varustatud üldise soojuskulu mõõturiga:

Jah

Kas on kasutusel individuaalne soojuskulu mõõtmine korteromandites:

Ei

Tarbevee tarnija: Tallinna Vesi AS Veevarustuse liik: Tsentraalne linnavõrgust Olmekanalisatsioon: Tsentraalne, juhitakse linnavõrku Sooja tarbevee valmistamine: On Sooja tarbevee arvestus: On Ventilatsiooni liik: Loomulik: õhu sissepääs akendest, väljapääs

ventilatsioonilõõridest. Elektrienergia tarnija: Eesti Energia AS Elektrivõrgu pinge: 240/400 Liitumispunkti peakaitse: 63A Üldotstarbelise elektri peakaitse: Korteri peakaitse jaotuskilbis:


11

6 Energia- ja veevarustuse kogused ja hinnad

6.1 Soojusenergia kulu

Soojusenergia tarbimine 2007 2008 2009 Ühik Mõõdetud soojustarbimine (kaugküte) 298.8 281.9 262.5 MWh/a

Soojuskulu tarbevee soojendamiseks koos kadudega

45.4 54.9 50.5 MWh/a

Soojustarbimine kütteks 253.4 227.0 212.0 MWh/a

Tegeliku aasta kraadpäevade arv tB=18oC 4118.0 4091.0 3939.0 °C d

Normaalaasta kraadpäevade arv tB=18oC 4562.0 °C d

Kraadpäevadega korrigeeritud soojustarbimine

280.7 253.2 245.5 MWh/a

Soojuse tariif/hind 452.3 550.2 787.7 kr/MWh

Kulutused soojusele 135165.3 155101.4 206771.3 kr/a

Eritarbimine köetava pinna kohta 218.9 206.5 192.3 kWh/ (m2 a)

Eritarbimine eluruumide pinna kohta 240.6 227.0 211.4 kWh/ (m2 a)

Soojusenergia tarbimine

253.4227.0

212.0

280.72253.16 245.48

0.0

50.0

100.0

150.0

200.0

250.0

300.0

2007 2008 2009

MW

h/a

mõõdetud kulu korrigeeritud kulu

Mõõdetud 2007-2009 aasta küttesoojuse kulud on korrigeeritud kraadipäevadega.


12

6.2 Vee kulu

Tarbevee kulu 2007 2008 2009 Ühik

Tarbevesi 1958.5 2039.0 1878.0 m3/a

Tarbevee eritarbimine köetava pinna kohta 1.43 1.49 1.38 m3/(m2 a)

Tarbevee eritarbimine eluruumide kohta

1.58 1.64 1.51 m3/(m2 a)

Soojuse kulu vee soojendamiseks

45.4 47.3 43.6 MWh/a

Soe tarbevesi 783.4 815.6 751.2 m3/a

Soojuse tariif/hind 452.3 550.2 787.7 kr/MWh

Kulutused sooja tarbevee soojendamisele

20551.246 26027.101 34319.77 kr/a

Sooja tarbevee erikulu köetava pinna kohta

0.57 0.60 0.55 m3/(m2 a)

Sooja tarbevee erikulu eluruumide pinna kohta

0.63 0.66 0.60 m3/(m2 a)

Vee tarbimine

1958.5 2039.01878.0

783.4 815.6 751.2

0.0

500.0

1000.0

1500.0

2000.0

2500.0

2007 2008 2009

m3/a

Tarbevesi Soe vesi


13

6.3 Elektrienergia kulu

Elektrienergia tarbimine 2006 2007 2008 Ühik

Elektrienergia üldelekter kWh/a

Elektrienergia hoone kokku 49676.0 49676.0 49676.0 kWh/a

Elektrienergia maksumus 76997.8 kr/a

Eritarbimine köetava pinna kohta 0.00 0.00 0.00 kWh/(m2 a)

Eritarbimine eluruumide pinna kohta 0.00 0.00 0.00 kWh/(m2 a)

Eritarbimine köetava pinna kohta 36.39 36.39 36.39 kWh/(m2 a)

Eritarbimine eluruumide pinna kohta 40.00 40.00 40.00 kWh/(m2 a)

Arvestus on tehtud Tellija poolt esitatud andmete põhjal.


14

7 Soojusbilanss Q piirete kulu + Q õhuvahetus kulu + Q sooja vee valmistamine = Q kogukulu (arvesti või kütuse kulu jargi) Qp (MWh) + Qõ (MWh) + Qs.v. (MWh) = Qk (MWh) Soojusbilanss Piire Soojuskadu

läbi piirdetarindite

Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks

Sooja vee valmistamine koos kadudega

Arvutatud kogukulu

Mõõdetud kogukulu

MWh/a MWh/a MWh/a MWh/a MWh/a

Välisfassaad 111.80

Katuslagi 25.45

Keldri lagi 19.36

Vanad aknad 12.38

Uued aknad ja

uksed

28.73

Kokku: 197.72 45.60 50.28 293.61 310.07

Tasakaalutemperatuurid : 18°C (enne renoveerimist); 15°C – I pakett; II pakett – 14 °C arvutati arvutusliku meetodiga. Piirdetarindite soojuskaod on leitud arvutuslikul meetodil.

Hoone soojubilanss

197,7

45,6

50,3

Soojuskadu läbi piirdetaridite, MWh/a

Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks, MWh/a

Sooja veevalmistamine, MWh/a


15

8 Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus

8.1 Hoone piirdetarindid

Enne renoveerimist (tB=18 oC)

Säästumeetmete pakett I (tB=15 oC )

Säästumeetmete pakett II (tB=14oC )

Piirde-tarind või selle osa

Materjal/ tüüp

Olukorra kirjeldus ja/või tuvastatud puudused

Pindala, m2

Hinnangu-line U-väärtus, W/(m2K)

Hinnangu-lised soojus-kaod MWh/a

Parendus-meetmed, soovitused energia-säästuks

Arvutuslik U-väärtus pärast meetme rakendamist W/(m2K)

Hinnangu-lised soojus-kaod pärast meetme rakendamist, MWh/a

Energia-sääst, MWh/a

Arvutuslik U-väärtus pärast meetme rakendamist W/(m2K)

Hinnangu-lised soojus-kaod pärast meetme rakendamist, MWh/a

Energia-sääst, MWh/a

Välisseinad (krohvitud + värv)

Tellis Tellismüüritis 430 mm

1151.4 1.10 111.80 Soojustada penostüreen 100mm,õhekrohv või kivivill 100mm karkassil kaetud ehitusplaadiga

0.30 25.73 86.07 0.30 24.09 87.71


16

Põõningu vahelagi

Soojustus ehitusaegne

Soojus ei vasta kaasaja nõuetele

303.5 0.95 25.45 Paigaldada lisasoojustus 200mm puistevilla rajada käiguteed, renoveerida loomuliku ventilatsiooni kanalid

0.23 5.20 20.25 0.23 4.87 20.58

Keldri lagi Monoliit raudbetoon 200mm soojustus ehitusaegne

Soojus ei vasta kaasaja nõuetele

365.5 0.60 19.36 Paigaldada 80 mm kivivill keldri poolt

Tarindit ei renoveerita

16.34 3.02 0.25 6.37 12.99

Korterite aknad

Ehitusaegsed 2-klaasiga puitraamiga aknad

Soojakaod suured, osaliselt amortiseeru-nud

42.2 3.00 11.18 Renoveerida olemasolevad või paigaldada uued PVC aknad

Tarindit ei renoveerita

9.43 1.75 1.40 4.12 7.05

Korterite aknad

Peamiselt 2- klaasiga plastikaknad

Korras 195.2 1.40 24.13 Tarindit ei renoveerita

20.36 3.77 Tarindit ei renoveerita

19.06 5.06


17

Trepikoja aknad

PVC aknad Korras 16.2 1.40 2.01 Tarindit ei renoveerita


1.59 0.42

Trepikoja välisuksed, uksed põõningule

Metall-välisuksed, puit-metalluksed pööningule

osaliselt amortiseeru-nud

11.8 2.50 2.60 Välisuksed hooldada, pööningu uksed asendada uutega

1.80 1.58 1.02 1.80 1.48 1.12

keldri aknad PVC aknad Korras 9.7 1.40 1.20 Tarindit ei renoveerita


0.95 0.25

Kokku 197.72 81.34 116.38 62.53 135.19


18

8.2 Infiltratsiooni soojuskaod

Hoone köetav maht: 4977,3 m3

Piirete osa

Täpsus-tatud materjal/ tüüp (sh paksus)

Tuvastatud puudused

Maht, m3

Algne õhu-vahetus, l/h

Algsed soojus-kaod õhuvahe-tusest, MWh

Säästumeede, soovitused energia-säästuks

Peale meetme rakendamist õhu-vahetus, l/h

Soojuskaod peale meetme rakendamist, MWh

Energia-sääst, MWh

Soojuskaod peale meetme rakendamist, MWh

Energia-sääst, MWh

Trepikoja avatäited

PVC pakettaknad ja metallvälisuksed, puit-metalluksed pööningule

PVC pakettaknad korras

462.0 0.35 5.3 Hooldada-välisuksed ja aknad, pööningule uued uksed

0.25 3.2 2.1 3.0 2.3

Korterite aknad

PVC pakettaknad

Korras 2952.0 0.25 24.2 0.25 20.5 3.8 19.2 5.1

Korterite aknad

Puitaknad Osaliselt amortiseerunud

649.5 0.40 8.5 Paigaldada uued PVC aknad

0.25 7.2 1.3 4.2 4.3

Keldri aknad

PVC aknad Korras 913.8 0.25 7.5 0.25 6.3 1.2 5.9 1.6

Kokku 4977.3 45.6 30.9 8.4 26.4 13.3


19

9 Hoone tehnosüsteemid

9.1 Hoone soojusvarustus

Küttesüsteemi liik: kaugkesküte Kütte liik: Süsteemi kirjeldus või skeem - Elemendid Arv ja tüüp Seisund/parameetrid Parendusmeetmed Soojusvarustusviis (katlamaja, kaugküte, ...)

Kaugkeskküte

Soojussõlm On Korras Kütte automaatika On Korras Kütte reguleerimisventiilid On Korras Kütte soojusvaheti HL11-48

144 kW Korras Hooldada

regulaarselt Kütte pumbad AL-1053/2; 0,35kW Korras Hooldada Soojusenergia arvestid On Korras Sooja tarbevee valmistamine

On

Soojavee soojusvaheti HK 13-54 200kW

Korras Hooldada regulaarselt

Soojavee regulaatorid On Soojavee ringluspumbad TOP25 S 25/7;

0.05 kW

Korras Hooldada

Soojavee mõõturid On korterites Komponentide isolatsioon Koorik Torude isolatsioon Materjal/paksus Seisund Parendus-meetmed Küttetorud Koorik korras Kaugküttevee torud Soojavee torud Koorik Korras Nõuanded/Soovitused (hooldus/parendusmeetme tulemuslikkust mõjutavad tegurid, eriküsimused)

• Regulaarselt teostada soojusvahetite hooldust( läbipesu)


20

9.2 Hoone küttesüsteem

Süsteemi diagramm(näidata parendusmeetmed) Majas on kahetoruline küttesüsteem-renoveeritud 2009a.sügisel Elemendid Arv ja tüüp Seisund/parameetrid Parendusmeetmed Küttesüsteemi tüüp Kahetoruline Korras Küttekehad

Uued plaatradiaatorid

Korras

Tasakaalustusventiilid

On Korras

Radiaatoriventiilid

On Korras

Radiaatorite termostaatventiilid

On Korras

Süsteem tasakaalustatud Torude isolatsioon

Materjal/paksus Seisund Parendusmeetmed

Magistraal torud Koorik Korras Püstikute torud Koorik Korras Nõuanded/Soovitused ( hooldus/parendusmeetmed, eriküsimused)

• Paigaldada individuaalmõõdikute süsteem


21

9.3 Ventilatsioonisüsteem ja jahutus

Ventilatsiooni printsiip

Mehaaniline: jah X ei Loomulik: X jah ei Mehaaniline/Loomulik: jah X ei

Süsteem

Õhu-hulk, m3/h

Töö-tunnid, h

Auto-maatika jah/ei

Soojus- tagasti/ vaheti jah/ei

Filtrid jah/ei

Niisutus jah/ei

Jahutus jah/ei

Venti-leeritav ala

Sissepuhe: Mehaaniline: jah X ei Loomulik värske õhu juurdevool X jah ei Sissepuhkeõhu jahutus: jah X ei Jahutussüsteemi võimsus: kW

Süsteem S 1 Väljatõmme: Mehaaniline jah X ei Loomulik X jah ei Süsteem V 2 Süsteemi kirjeldus (näidata parendusmeetmed) – märkused, soovitused: Ventilatsioonisüsteem on ehitusaegne loomuliku tõmbega. Välisõhu juurdevool toimus ehitusaegselt akende kaudu ,samuti eluruumide seintes oleva värske õhu klapi kaudu. Soovitused:

• Hoone soojakadude vähendamisel tuleb jälgida, et hoone õhukvaliteet ei kannataks. • Ventilatsiooni kaasajastamisel kaaluda ventilaatorite kasutamist köökides ja

san.sõlmedes. • Teostada ventilatsioonikorstnate regulaarne puhastus. • Taastada pööningul ventilatsiooni horisontaalkanalid. • Puuduliku ventilatsiooniga ja kõrgendatud niiskusega korterite ventilatsioonišahtidesse

soovitame paigaldada väiksema võimsusega tõmbeventilaatorid, eriti plastakente olemasolul.

• Plastakentesse paigaldada sissevoolu klapid. • Uute plastakente paigaldamisel paigaldada seintesse kaasaegsed ventilatsiooni seadmed

värske õhu juurdevooluks.(saadaval ka soojatagastusega seadmed) • Keldriruumide ventileerimiseks –värske õhu juurdevooluks klapid läbi

välisseinte,äratõmbeks kasutada olemasolevaid äratõmbe kanaleid vent.korstendes.

Hoones kasutusel tsentraalne jahutussüsteem: jah X ei Hoones kasutusel lokaalsed jahutussüsteem(id): jah X ei Jahutussüsteemi(de) summaarne jahutusvõimsus: 0 kW Jahutussüsteemi(de) summaarne elektriline võimsus: 0 kW


22

9.4 Loomuliku ventilatsiooni toimimine korterelamus

� Õhuvahetuse põhimõte seisneb selles ,et värske õhk liigub saastunud õhu suunas

� Tavakorteris tekivad liigniiskus,ebameeldivad lõhnad köögis ,WC-s ja vannitoas.Nendes ruumides peaks olema alarõhk võrreldes eluruumidega,sellega välditakse lõhnade sattumist eluruumidesse.

� Selleks tuleb eluruumidesse paigaldada

värske õhu klapid.Nende kaudu värke õhk liigub köögi ,WC ja vannitoa äratõmbe kaudu ventilatsiooni lõõridesse


23

9.5 Soovitatud tehnosüsteemidega seotud meetmete maksumused ja tasuvused Osa nr

Parendusmeede Meetme

maksumus, kr

Energiasääst, MWh/a

Säästu väärtus, kr/a

Liht-tasuvus-aeg, a

Meetme eluiga, a

Kütte-süsteem

Paigaldada soojatarbimise kohtmõõdikud

62095.0 7.8 9352.5 6.6 20.0

Märkused ja arvutused:

• Keskmise toatemperatuuri langetamine 1-2 kraadi võrra kütteperioodi kestel

annab 5-10% küttekulude kokkuhoidu.

• Maja küttesüsteemi korraliku töö tagamiseks tuleb läbi viia eespool tähendatud meetmeid.

Külm tarbevesi saadakse linnavõrgust. Tarnija on AS Tallinna Vesi, sooja tarnija Tallinna Küte AS.


24

10 Elektrivarustus

Elektri liik: 240 V/400

Seadmed/Tarbijad (pumbad, liftid, jne.): Nimetus Tüüp Arv Võimsus,

kW Töötundide arv h/a

Tehniline seisund

Parendus-meede

Küttetsirk. pump

AL-1053/2 1 0.35 5376 Korras

Soojavee tsirk. pump

TOP25 S 25/7

1 0.05 8760 Korras

Parendusmeetmed (kirjeldused-diagrammid-skeemid, soovitused): Elektrisüsteem EKK poolt on läbi vaadatud ja attesteeritud.


25

11 Fotod hoonest

Vaade põhjast Vaade edelast

Vaade läänest Vaade idast


26

Kelderis kütte püstikud Soojavee torud keldris

Soojasõlm


27

Veemõõdusõlm Elektri peakilp

Pööning


28

12 Potentsiaalsed energiasäästu meetmed (üldised soovitused)

12.1 Väiksemaid investeeringuid nõudvad energiasäästu meetmed

• Automaatsoojussõlmede rakendamine. • Küttesüsteemis ringleva vee pealevoolutemperatuuri automaatne reguleerimine. • Ringluspumpade automaatne reguleerimine. • Küttesüsteemi hüdrauliline tasakaalustamine. • Termostaatventiilide paigaldamine. • Küttesüsteemi jaotamine erineva tüüpkoormusega teeninduspiirkondades. • Öise küttekulu vähendamine. • Küttetorude, ventiilide soojustamine mitteköetavates ruumides. • Boilerite ja soojusvahetite reguleerimine ning soojustamine. • Sooja majapidamisvee temperatuuri automaatse reguleerimise süsteemi rakendamine. • Ebaefektiivsete seadmete asendamine kõrgefektiivsetega. • Elektripimide asendamine. • Fotoelementide kasutamine. • Aknapilude tihendamine.

12.2 Suuremaid investeeringuid nõudvad energiasäästu meetmed

• Katuse soojustamine. • Välisseinte soojustamine. • Keldri vahelae soojustamine. • Vundamendi soojustamine. • Akende ja välisuste vahetamine. • Piirdetarindite vuukide tihendamine.

Lisaks tehnilistele meetmetele saab energiasäästu saavutada ka hoone kasutajate käitumisharjumuste muutusega. Väga palju sõltub hoone kasutajatest.


29

12.3 Hoone energiasäästu alased üldsoovitused.

Piirded:

Põõningu soojustamine Soojustuse lisamine põõningulemitte ainult ei vähenda energia tarbimist, vaid tõstab ka lae sisetemperatuuri. Tänu lisasoojustusele tõuseb temperatuur nii ruumides kui ka piiridetarindites mitme kraadi. See tähendab, et pärast lisasoojustamist võib ruumide temperatuuri vähendada, ilma mugavustaset alandamata.

Kelder

Kuna peale soojatorustiku isolatsiooni paigaldamist keldriruumide temperatuur alaneb, tuleks soojustada keldrilagi, välistades olukorra, kus esimese korruse korterid jahtuvad jaheda põranda tõttu. Soojusenergiasäästu sel juhul ei saavutata, vaid tagatakse mugavustunne. Soojustuse võib kinnitada vahetult keldrilae alla. Taas on väga oluline tuulutada keldrit piisavalt.

Küttesüsteem:

Soojusvaheti

Puhastage soojusvaheti regulaarselt katlakivist! Kui hoone keskküttesüsteem saab soojust kaugküttesüsteemist soojusvaheti kaudu, siis peab jälgima hoone küttesüsteemi tagasivoolu ja kaugküttetorustiku tagasivoolu temperatuuri vahet. Soojusvaheti määrdub seestpoolt ning see mõjutab soojusülekannet kaugkütteveelt hoone küttesüsteemi veele. Tagajärjeks on see, et kaugküttevesi ei anna piisavat soojushulka soojusvahetile ning küttesüsteemi vesi ei soojene piisavalt, mistõttu tekib raskusi hoone soojaks kütmisega. Selleks et tagada soojusvaheti normaalne töö, tuleb teda seest puhastada, kui hoone keskküttesüsteemi tagasivoolu ja kaugkütte tagasivoolu temperatuuride vahe muutub suureks. Täpseid numbreid ei saa anda, sest see sõltub hoone keskküttesüsteemi lahendusest ja soojusvaheti tüübist. Siiski osutab temperatuuri erinevus 5...7 oC tavaliselt vajadusele soojusvaheti puhastada. Seejärel tuleb temperatuuride erinevust mõõta normaalsetes töötingimustes kohe pärast soojusvaheti puhastamist. Kui normaalne temperatuuride erinevus on teada siis määratakse soojusvaheti järjekordse puhastamise vajadust iganädalase, igakuise või kvartaalse kontrollmõõtmisega.

Küttetorude soojustamine

Torude jaoks on mitmeid soojustusmaterjale. Varem mähiti torude ümber tavalisi soojustusmaterjale ja kinnitati need traadiga, pealt kaeti soojustus aurutõkkematerjaliga. Selline soojustus pääses tavaliselt mõne aja pärast lahti ja muutus seetõttu vähem efektiivseks. Tänapäeval pakutakse mitmesuguseid torude soojustamiseks mõeldud koorikuid, mida on saada kõikide toruläbimõõtude jaoks; see moodus on traditsioonilisest kallim, kuid tulemus on püsivam. Soojustuse võib katta ka plastist või papist koorikutega.


30

Torustik Kontrollige, kas küttesüsteem lekib! Väga tähtis on, et küttesüsteem ei lekiks. Värske vee pidev lisamine põhjustab katlakivi kiiret teket ning värskes vees sisalduv hapnik põhjustab küttesüsteemi terasdetailide roostetamist. Lisaks muule põhjustab roostetamine radiaatorites metallilist setet, mistõttu aktiivne küttepind võib väheneda. Vähenenud küttepinda saab kompenseerida vaid temperatuuri tõstmisega küttesüsteemis, mis omakorda suurendab soojuskadusid.

Küttesüsteemi reguleerimine ja automaatika

Küttesüsteemi temperatuuri automaatne reguleerimine tagab õige temperatuuri, sõltuvalt ilmast ja vajadusest. Ühtlasi on võimalik vähendada ruumi temperatuuri pikemaks ajavahemikuks (ööseks). Radiaatorite termostaatventiilid annavad võimaluse ära kasutada ruumidesse lisanduvat soojust (päikesekiirgusest, elektriseadmetest). Kui radiaatoritel on termostaatventiilid, siis ei ole vaja liigse soojuse eemaldamiseks aknaid avada. Kui küttesüsteem on ühetoruline, möödaviikude ja radiaatoriventiilidega, siis võib paigutada termostaadid vahetult ventiilidele. Kui ventiile ega möödaviikusid ei ole, siis tuleb need teha. Paljud tootjad pakuvad paigaldamisvalmis möödaviike koos ventiilidega.

Küttesüsteemi tasakaalustamine

Kontrollige süsteemi hüdraulilist tasakaalustatust! Hüdrauliliselt tasakaalustamata süsteem põhjustab tavaliselt ülemäärast soojakulu. Suureneva soojakulu põhjuseks on peamiselt see, et vea parandamise asemel lihtsalt tõstetakse temperatuuri küttesüsteemis. Sellega suurenevad torustiku soojuskaod; samuti soojeneb osa ruumidest ülemäära. Energiasäästu seisukohast lähtudes on õigem vältida ruumide ebaühtlast soojenemist veevoolu reguleerimisega, selle asemel, et tõsta temperatuuri küttesüsteemis. Hoidke ruumide temperatuur madal! Ruumide temperatuuri tõus iga 1 oC võrra üle 20 oC põhjustab soojuse tarbimise kasvu ca 5% võrra. Kui tasakaalustusventiilid on olemas, siis on küttesüsteemi suhteliselt lihtne reguleerida, kuid seda peab tegema asjatundja. Küttesüsteemi tasakaalustamisega tagatakse soojuse õige jaotumine hoones, nii et ükski hoone osa ei oleks puudulikult ega ülemäära köetud. Radiaatorid Ärge katke radiaatoreid ega varjake neid kardinate taha! Radiaatorid annavad ruumi soojust nii kiirguse kui konvektsiooni teel. Uuemate radiaatoritüüpide puhul kehtib rusikareegel, ligikaudu 50% soojusest antakse soojuskiirguse teel ja teine 50% konvektsiooni teel. Vanade malmradiaatorite puhul on need arvud vastavalt 60% ja 40%. Kui radiaator on eest kaetud puitpaneeli või muu kattega, siis on kiirguse osa väiksem. Kui radiaator on pealt kaetud aknalauaga nii, et tõkke ja radiaatori vahele jääb vähem kui 15 cm, siis on konvektsiooni teel eraldatud soojushulk väiksem. Kui vahekaugus on null, võib konvektsiooni teel edasi antud soojushulk väheneda kuni nullini.


31

Elektrisüsteem:

Üldist

Elektri tarbimise vähendamine kiire majandusliku kasvuga ühiskonnas on raske, kuna pidevalt lisandub hulk uusi elektriseadmeid. Selleks, et elektritarbimine ei tõuseks on mõttekas kasutada elektrit senisest efektiivsemalt. Seda mitte ainult efektiivsemaid seadmeid hankides, vaid ka tagades seadmete senisest efektiivsema kasutamise. Valgustus Kasutage fluorestsentstorusid, kus võimalik! Fluorestsentstoruvalgustid on 3...8 korda säästlikumad, võrreldes tavaliste hõõglampidega. Eelistage energiasäästlikke pirne! Energiasäästlikud pirnid annavad 4...5 korda enam valgust kui sama võimsusega hõõglambid. Energiasäästliku pirni eluiga on hõõglambist 8 korda pikem, mis kompenseerib tema kõrge hinna. Näiteks 20 W energiasäästlik pirn annab sama valguse nagu 100 W tavaline hõõgpirn Eelistage reflektorpirne! 40 W reflektor-hõõgpirn annab kindlas suunas sama valgusvoo nagu tavaline 100 W hõõgpirn. Hooldage valgusteid! Igasuguste valgustite regulaarne hooldus on tähtis. Enamike elektripirnide valgusvoog väheneb ende eluea jooksul. Järelikult tuleb sama valgusnivoo säilitamiseks pirne regulaarselt asendada ka siis, kui nad veel põlevad. uhastage valgusteid regulaarselt! Määrdunud pirn võib anda kolmandiku võrra vähem valgust. Kõige suuremad valguskaod tekivad tolmu kogunemisest pirnidele või valgust peegeldavatele pindadele. Tagage valguse peegeldumine ruumis! Mida vähem pinnad valgust peegeldavad, seda rohkem nad seda neelavad ning valgushulk ruumis väheneb. Järelikult, tuleb heledavärvilisi pindu värvida, pesta või üle tapeetida, selleks et tagada vahetuse ökonoomne kasutamine. Tähelepanu peab osutama ka valguse neeldumisele õhtul suurte kardinateta aknapindade kaudu. Valige õiged valgusallikad! Erinevate valgusallikate võime muundada energiat valguseks on väga erinev. Seda iseloomustab kiirguseefektiivsus [ luumenit vati kohta; lm/W]. Kasutatakse kaasaegseid elektrivalgusteid; hõõglampe ja huumlahenduslampe; viimaste hulka kuuluvad ka fleorestsentstorud. Kiirgusefektiivusus varieerub, piires ligikaudu 8 kuni 180lm/W, kusjuures madalaim väärtus kehtib tavaliste hõõgpirnide puhul ja kõrgeim – madalrõhu-sooda-huumlahendusepirnide puhul. Valgusallikate valikul tuleb arvestada ka nende eluiga, kuna see sõltub suurel määral töörežiimist. Mõnda liiki valgustorude eluiga võib olla 9000 tundi, juhul kui nad on sisse lülitatud 24 tundi ööpäevas ning ainult 1200 tundi, kui nad on sisse lülitatud vaid 10-minutilisteks ajavahemikeks.

Veevarustus:

Kui vanad segistid uute kangsegistite vastu vahetada, väheneb veekulu tervelt 25-50% võrra. Rootsi uuringutest lähtudes vähendab see veekulu inimese kohta aastas 1360 EEK-i. Rootsi Katse


32

ja Uuringuinstituudi 2000.aasta uuringu andmeil eksisteerib otsene seos veekulu ja segisti kvaliteedi vahel. Uuring viidi läbi 65 korteriga majas 6 kuu vältel. Algselt olid need nagu enamik Rootsi kortereid varustatud kahe kraaniga segistitega. Pärast uuringu esimest faasi, paigaldati termostaatsegistid vannile ja dušile. Kangiga segistid paigaldati köögi ja tualettruumi valamutele. Pärast segistite vahetust vähenes veekulu vastavalt 28 ja 26%. Kui kõigile kangsegistitele lisati Eco efekt, vähenes kuuma vee tarbimine 31% ja külma vee tarbimine 46%. (Eco efekt reguleerib vee vooluhulga automaatselt 60%-le ja täisvooluhulga jaoks tuleb kangi üleval hoida). Eco efekt lisas aga tavalise kangsegisti veesäästule 15% kokkuhoidu. Katsealuses majas tasub investeering ennast ära ca 2,4 aastaga. Uued segistid säästavad palju vett seetõttu, et neil on paremad tihendid, kõrgem survekindlus ja tilkumiskaitse. Samuti on lihtsam temperatuuri reguleerida. Termostaatsegisti võimaldab temperatuuri ühtlasel tasemel hoida ka survekõikumiste korral, mis muudab dušši all käimise tunduvalt mugavamaks. Kokkuhoidu annab ka väikesele veehulgale sobiva dušši pihusti paigaldamine. Nii segatakse veejoasse rohkem õhku ja välditakse veejoa kvaliteedi langust. Uuringu järgi annab selline termostaadi ning dušipihustiga kangsegisti, võrreldes vana kahe kraaniga segistiga, 48%-se veesäästu.

Documents

Energiaaudit Jahu 8 Tallinn Nr. EA 012-2010