51
Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine Jaan Tepp, MSc Energiasäästubüroo www.energiaaudit.ee

Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

  • Upload
    lance

  • View
    81

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine. Jaan Tepp, MSc Energiasäästubüroo www.energiaaudit.ee. SISUKORD EU project called CF-SEP EU directives and Estonian legislation Energy audit and energy sertificate ESCO scheme Kuidas liigub säästetud raha? - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Energiasäästu ja taastuvenergia projektide

finantseerimineJaan Tepp, MSc

Energiasäästubüroowww.energiaaudit.ee

Page 2: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

SISUKORD

1. EU project called CF-SEP2. EU directives and Estonian legislation3. Energy audit and energy sertificate4. ESCO scheme 5. Kuidas liigub säästetud raha?6. EE and RES project risks

Page 3: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

EU project CF-SEP1. Intelligent Energy Europe (IIE)http://ec.europa.eu/energy/intelligent/index_en.html

2. Commercial Finance of Sustainable Energy Projects

3. Main project goals: - compiling Financial Resources manual; - bank training; - finding five bankable EE\RES projects; - network of experts

4. Gathering all European EE\RES know-how under one roof (energy prices, legislation, investors, project developers, emission trade etc.).

Page 4: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

EU directives and Estonian legislation EE\RES sector regulating directives :1. Building energy efficiency Directive 2002/91/EC2. End-user energy efficiency and energy services Directive

2006/32/EC3. RES projects favouring Directive 2001/77/EC4. Republic of Estonia Energy Savings Program and its

purview[www.mkm.ee] > energy5. Electricity market legislation (regulates RES prices and

amounts)6. Estonian electricity market development plan for 2005-

20157. Long term public fuel and energy sector development

plan

Page 5: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

2002/91/EC basic points• Implementing building energy needs

kehtestada hoonete energiatarbe arvutuseeskiri – Art 3;

• Implement building EE minimum requirements– Art 4;

• Guarantee that EE is concidered when building a new house or when renovating a house with an are over 1000m2– Art 5, 6; require energy certificate– Art 7;

• Guarantee regular control for buildings that have their own boiler room, air conditioning devices, over 15 years old heating systems or for heating devices over 20kW– Art 8, 9.

Page 6: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

2002/91/EC kohaldusala• Standardize Normeeritud sisekliima

tagamine hoones:– a roofed construction having walls, for which

energy is used to condition the indoor climate• Membership countries do not have to

implement requirements on:– Buildings under heritage protection (churches,

sanctuaries etc);– Temporary buildings, manufactoring facilities

(2 years);– Summer houses (which are used no more than

4 months in one year);– Buildings with area less then 50 m2.

Page 7: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Kavandatavad muudatused seadusandluses:• Legal limitations on property selling

– Energy certificate is required in order to sell property – 2009

• New requirements in engineering and in construction process– EE minimum requirements, declarations- 2006– Analyzing additional solutions during engineering

process– 2006– Energy certificate requirement for buildings where large

crowds are gathering (2009)• Guaranteeing effectiveness for boilers and air

conditioning– Additional requirements for importers/resellers, also

end-user rights– 2006..2009

Page 8: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Energiaefektiivsuse ja energiateenuste Direktiiv 2006/32/EC

Article 1 – Purpose.Reducing end-user energy consumption and creating conditions forenergy market development.

Article 2 – Adaption.Companies offering EE services, including energy suppliers,distributors, retailers.

Article 4 – General Purpose.Domestic suggested purpose is 6% within six years.

Article 5 – Energy consumption in public sector.Membership countries guarantee, that public sector will be an

examplefor implementing directive. Public sector will use one or more EE measures, which will help to reduce energy consumption in shortestpossible term.

Page 9: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Direktiiv 2006/32/EC (...jätk)

Article 6 – Suppliers,distributors and retailers.Membership countris guarantee, that ESCOs,energy

equipmentinstallers, advisors and consultans have enough incentivenessAnd competitiveness in the energy market

Article 11 – Funds and financial mechanisms.Funds are allowed to establish, which also have to focus on

theend-user sector, in order to improve EE.

Artikkel 12 – Energy audits.Membership countries guarantee energy audits availability to

allend-users perfomed by qualified private companies.

Page 10: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

TE kasutuselevõtu soodustamise Direktiiv 2001/77/EC• Increasing electricity from RES by 2010, goal is to achieve

22% of electricity consumption from RES in EU.• Republic of Estonia in negotiating with the European

Commission for achieving 5,1% of electricity consumed to be produced from RES.

• In order to gain that percentage, most of the electricity has to be produced by wind power. Hydro electricity potential is very low in Estonia.

Additionally:• EU has set a goal to increase the share of biofuels up to

5,75% of the market by 31st december 2010. In order to support this goal, it is possible to lower the excise of biofuels.

Page 11: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Installed wind power, in MW

Page 12: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Elektrituruseadus RT I 2004, 86, 583 Background:

Todays situation: fixed price 81 cents for kWh.Planned change: fixed price upto 200GWh, afterthat 50 cents per kWh, but no guarantee of sellingit (it is still possible to sell it to the consumer direclty).

Energy Law01.01.98

RE price 81 cent/kwh.

Indexed. Kokkuostuperiood

fikseerimata.

Elektrituruseadus01.07.03

TE hind 80 senti/kwh.

Seotus Narva hinnaga

Kokkuostuperiood31.12.15.

Pikaajaline energia-majandusearengukava

16.12.04

TE 5,1% aastaks 2010,

10% aastaks 2020

Elektrituruseaduse parandus.01.01.05

TE hind 81 senti/kwh.Indekseerimata

Kokkuostuperiood31.12.15.

Limiteeritus võrgukadudega20-50MW

Elektrituruseaduse parandus

TE toetus 50 senti/kwh +

turuhind. Kokkuostuperiood

12 a2 turulimiiti:

200 + 400 GWh

Page 13: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Tuuleelektri kokkuostumehhanismid Euroopas• Denmark: 88,62 cent per kWh tax free. Installing new devices +

35,87 cent. Total 124, 49 cent per kWh.• Finland: investment support up to 40% of the whole investment,

taxrefund 11,42 cent per kWh and price is set by Nordpool price (Nordicelectricity market).• France: 131,1 cent per kWh for the first five years, if the farm issmaller then 12 MW. After 5th year the price varies from 47,7 up to131,1 cent per kWh, depending on the farm production.• Germany: Fixed price 139,2 per kWh for the first five years, afterthat 93,8 up to 139,2 depending on the production.• Portugal: Fixed price from 67,2 up to 129,9 cent per kWh.Progressively fixed by the production. • Spain: Fixed price for the first 5 years 114,6 cent per kWh. 42,3

cent bonus, when choosing scheme “market price + bonus”. Price is reduced to 85% after the 5 years of operating. After 10 years the price will be 80%

Page 14: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Energiaaudit ja energiamärgis2002/91/EC Art. 7 insists that buildings have energycertificate. Energy certificate is required by the notary officeswhen selling property, starting from 2009.

Reason: Client has the right to know additional costs whenbuying property. It is also crucial information for financialinstitutions to know about the clients payments.

Energiamärgise väljaandmine on võimalik aga vaid hoonekorraliku energeetilise auditeerimise sooritamisel. Seega onenergiaauditi olemasolu energiamärgise väljaandmiseks

oluline.

Page 15: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Building aadress and specification

Auditors contacts

Signature

Heat

Electricity

Water

CO2 amount

Consumption

Taani energiamärgis

Page 16: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarbimine

Kraadpäevadega korrigeeritud elektritarbimine

Kraadpäevadega korrigeeritud veetarbimine

Page 17: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Energy plan

Renovating measures with energy savings

Page 18: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Läti energiamärgis

Building data

General certificate

´Main electricity

Küte köetava pinna kohta

CO2

Page 19: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Renovation class

Change after implementing measures

Page 20: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

General explanations

Page 21: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Mis on energiaaudit (üld-definitsioon)

• Audit annab ülevaate energia tarbimisest ja kadudest. Audit toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutustega.

• Energiaauditit võib vaadelda osana hoone seisukorra uurimisest, mille eesmärgiks on kindlaks teha hoone energeetiline ning tehniline olukord. Olukorra uuringuna on energiaaudit kasulik vahend, mis aitab koostada hoone pikaajalist renoveerimise kava.

Page 22: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Mis on termoülevaatus

– Termoülevaatus on infrapunakaameraga tehtud hoone välispiirete pildistamine selgitamaks soojapidavust (mitte segi ajada auditiga !)

– Termopildid näitavad kätte soojalekete täpsed asukohad, mida tavaliselt ei näe!

– Vajalik temperatuurierinevus sees ja väljas ca. 15 kraadi

Page 23: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Meie senine kogemus

• Puuduvad hoonete energiatarvet piiravad kohustuslikud normid (referentsväärtused): välja töötatud EPN eelnõud, D2, EVS 837-1:2003 jms

• Kraadpäevade kasutamine ebaühtlane• Energiaseire hooneautomaatika installeerimisega

kaasnev küttekulude optimeerimine vajab alles tutvustamist

• Juriidiliste baasdokumentide puudulikkus pärsib jagatud säästul põhinevate tehingute juurutamist

• Tehniliste dokumentide keerukus ja nende kättesaamatus eesti keeles (IPMVP, EPC, ESG)

Page 24: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Eesti nõuded audiitoritele

• Soojusenergeetiku või kütte-ventilatsiooni inseneri kutse

• Vähemalt 3 aastane töökogemus• MTR-i registreering (majandustegevuse

register MKM-i juures) - http://mtr.mkm.ee/

Page 25: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Meie kvalifikatsioon

• 15 liikmeline tiim• Üle 300 sooritatud energiaauditi• Üle 150 termoülevaatuse raporti• 8 korterelamu renoveerimise

projektijuhtimist• 6 suurt tööstusobjekti • 6 energeetika arengukava KOV-idele• Osalemine 3 rahvusvahelises projektis• jne

Page 26: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Kuidas alustada säästmist?KÜ: loomulikult energiaauditiga, kui

süstemaatilise protseduuriga, mis annab adekvaatse arusaamise olemasolevast energiakasutusest objektil; määratleb faktorid, millised mõjutavad energiatarbimist ja näitab ära majanduslikult tasuvad energiasäästu võimalused.

Kinnisvara hindajatele: termoraport annab ülevaate, mis kipsplaadi all peidus on, ehk annab argumente kinnisvara õiglase hinna üle diskuteerimiseks

Page 27: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Energiaauditi tarkvara

Page 28: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Auditi tulemus majandustarkvaras

Page 29: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Energiatarbimist mõjutavad faktorid• Hoone piirete (seinad, aknad, katus, põrand pluss

infiltratsioon) termilised karakteristikud• Küttesüsteem• Õhu konditsioneerimise - ventilatsiooniseadmed• Sooja tarbevee süsteem• Automaatse kontrollimise süsteemid• Valgustus• Erinevad seadmed (nt. köök, pesumaja jne)• Hoone kujundus, asend ja orientatsioon• Väliskliima, kaasa arvatud päikesekiirgus• Sisekliima olukord• Seadmete ning süsteemide käitamise ja hooldamise taset

Page 30: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Välispiirete soojustamine ja küttesüsteemi seos• Kui soojustame välispiirdeid, siis tuleb pöörata tähelepanu ka

küttesüsteemile. Vastust vajab küsimus: kas küttesüsteem vastab uuele olukorrale? Kui ei vasta, siis teatud tingimustel võivad maja küttekulud jääda samale tasemele või halvemal juhul isegi kasvada

Olulisemad abinõud:• Soojuse kulu mõõtmine• Uus automaatne soojussõlm (soojusvahetiga või

segamispumbaga)• Küttesüsteemi püstikutele tasakaalustusventiilid• Torustike isoleerimine• Majale sobiva küttegraafiku seadistamine• Termostaatventiilid radiaatoritele• Öise temperatuuri alandamine• Erinevad ringluskontuurid ehk ühetorusüsteemilt kahele.

Page 31: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

ESCO teenus ja selle juurutamine

• ESCO – Energy Service Company on ettevõte, kes investeerib energiasäästlikusse renoveerimisse ja teenib kasumit saavutatavalt säästult.

• Mitmed ettevõtted pakuvad energiamajandamise alast konsultatsiooni, kuid puudub tarbijapoolne tugev “demand side ESCO”, kes pakuks teenuse täispaketti (projektijuhtimine, finantseerimine, järelvalve, jagatud säästu garantii, HVAC tehnoloogia).

• Pangad on hea meelega valmis investeerima hoonete renoveerimisse, kuid ESCO skeem vajab alles tutvustamist.

Page 32: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

EPC (Enegy Performance Contracting) ESCO teenistuses:– võtab enda kanda energiaprojektide

finantseerimise– teenib kasumit tehnoloogiavahetusest

tuleneva säästu arvel– KOV ei kuluta raha investeeringuks, kuid

saab uue infrastruktuuri omanikuks– maksab energiaarveid “vana tariifi” järgi

lepinguperioodi jooksul

Mis on jagatud sääst?

Page 33: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Mis on EPCJuriidiline ja tehniline raamistus, mis määrab ära ESCO (kaTPF) tegutsemisraamid.

Sisaldab:- Ärimudeli tehnilist kirjeldust- Pooltevahelist lepingut- Energiaplaani (energiaauditit)- Baasjoone arvutamise metodoloogiat- EPC-ks kvalifitseerumisreegleid- BAT loetelu ja kvaliteedinõuded vastavalt IPMVP-le- Saavutuste monitoorimisreegleid- EPC raamatupidamisreeglite kirjeldust

Page 34: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

ESCO teenused,

mida TPF pakub läbi energiasäästu:

A. planeerimine ja projekteerimineB. rahastamineC. rakendusD. On-line monitooring ja hooldus (efektiivsuse kontroll)F. partnerlusG. uute projektide identifitseerimine ja A....G

Page 35: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Kuidas töötab

Page 36: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine
Page 37: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

“Garanteeritud” v. “Jagatud” sääst

Page 38: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

“Garanteeritud” v. “Jagatud” sääst - 2

Page 39: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Riskid

Page 40: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

• Projekt identifitseeritakse valemi järgi:Sääst x lepingu pikkus = investeering + n

• n = lepingutasu, maksud, O&M kulu• Mida suurem projekt, seda suurem n • Säästu saavutatav suurus peaks olema min.

20% baasjoonest• Baasjoon: hetkekulu fikseerimine läbi auditi

• Võimalik on baasjoone pidev korrigeerimine (energiahindade ja intresside volatiilsus, O&M muutus, kliima jne)

• Määratleda tuleb penaltisüsteemi mõjurid

Kas mudel ka töötab?

Page 41: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

ESCO leping sisaldab:

- Vastastikuseid kohustusi- Baasjoone määratlust ja säästuarvutust- Lepingutasu suurust ja lepingu pikkust- Installeeritava tehnoloogia ja on-line monitooringusüsteemi kirjeldust- Tehnoloogia omandivormi lepingu ajal ja peale seda- O&M kohustusi ja finantseerimisskeemi- Sõltumatu eksperdi kaasamise klausleid- jne

Page 42: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Sõltumatu ekspert kaitseb kliendi huve

- Hanke läbiviimisel - Assisteerib KOV valiku tegemisel vastavalt kehtestatud punktisüsteemile- Kontrollib baasjoone ja säästu arvutust (esitatavad arved!)- EPC lepingu täitmist- Tehnoloogia sobivust- O&M kohustuste täitmist- Riskianalüüsi teostamisel

Page 43: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Näidisprojekt - Tšehhi1

Page 44: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

2

Page 45: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

3

Page 46: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Kus liigub säästetud raha?• Kogu Eesti elamumajandus tarbib 16,6 PJ energiat

aastas, kusjuures summaarne soojustarbimine sektorite lõikes on 31,2 PJ.

• Katlamajades toodetud kaugkütte maht on 7,4 TWh aastas. Tallinnas on aastane soojusenergia tarve 851,5 GWh.

• Soojusenergia keskmine hind on 422 EEK/MWh. Eeldades 20-30% säästu peale hoone renoveerimist, on kogu energiasäästu turu suurus ca. 1,3 TWh aastas. Rahalistes terminites võib aastane säästu maht küündida 0,5 miljardi kroonini (33 million EUR).

Page 47: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Kuidas liigub säästetud raha - 2• IFC poolt 2003 a. sooritatud uuringu järgi on

investeeringuvajadused energiasäästuks järgnevad:– tööstussektor 380 miljon EUR-i – elamumajandus 60 miljon EUR-i (saavutamaks max. 2,5 TWh

säästu)– avalik sektor 50 miljonit EUR-i

• Eesti kogu elamusektori suurus on 36 miljonit ruutmeetrit, millest pealinna maht katab 10 miljonit ruutmeetrit.

• EL juurutab energiasäästu “valgeid sertifikaate” CO2 eq emissioonide kokkuhoiu kompenseerimiseks http://www.ewc.polimi.it/ http://energyefficiency.jrc.cec.eu.int

• Paraku on nimetatud mahtude saavutamine pikaajaline protsess, mis nõuab aega ja pühendunud osapooli

Page 48: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Mida uut võiks finantssektor turule pakkuda

• Tegelikkusega vastavuses olevat säästulaenu, kus renoveerimisega saavutatav sääst miinus riskikoefitsient lisatakse klassikalisele remondifondist lähtuvale max. laenusummale

• ESCO tehingute finantseerimist

• CO2 emissioonilepingute sildfinantseerimist

Page 49: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

TE ja ES projektide riskid

• TE projektid:– nõrk tehniline informatsioon (nt. tuule- ja hüdroresurss)

ning sellest tulenev vigane toodanguprognoos– tehniliste lepingute vastuolud detailide tasandil (nt.

ehitusluba ja valitud tuulik; KMH ja detailplaneering jne).– oht ehituse nurjumiseks kohtuvaidluste tõttu– vale tehnoloogia valik: kiirete tuulte tuulik nõrga tuule

alal jne.– poliitilised riskid: KOV meelsuse muutus peale det.pl.

kinnitamist ja enne ehitusloa väljastamist– kokkuostu skeemi muutuse riskid (uue seadusandluse

juures)

Page 50: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

TE ja ES projektide riskid

• ES projektid:– Objektiomaniku soovimatus järgida energiaaudiitori

soovitusi meetmete valikul– Ehituslepingute sõlmimisele eelnenud ettevõtete

taustauuringute nõrkus– Nõrgad ehituslepingud– Suutmatus terviklikuks projektijuhtimiseks– Puudulikud ehitusprojektid– Olematu ehitusjärelvalve– Nõrk finantsdistsipliin

Page 51: Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!Tel. 66 0 66 56

www.energiaaudit.ee