Esteetika konspekt: 1. Mis on esteetika:Miste esteetika vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga thistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lhtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mistelise (kontseptuaalse) ja mittemistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks vi tienduseks mistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sna esteetika kasutusele vttis. Snaga esteetika thistatakse: Teadus, Filosoofia, Kunst: 1. Esteetika kui Teadus: ksitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovit, Borev). Esteetika teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seadusprasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi hiskondlik-mberkujundavast osast. heks esteetika-teaduse niteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner. Eksperimentaalesteetika uurib moodsa pshholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, vi kunstiteoste mju inimestele, aga pshholoogiana ei saa mratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. Sageli on videtud, et nende ksimustega saab tegeleda filosoofia. 2. Esteetika kui Filosoofia: paljude arvates on esteetika eelkige filosoofia, mitte teaduse osa. Lhtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline ssteem vi omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmrgiks on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste ning toimingute selge, ammendav, vastuoludeta tlgendus ja anals. Esteetiku huvi on suunatud esmajoones probleemide testamisele, mistete selgitamisele ja eelduste kriitilisele lbivaatamisele.Filosoofia esteetika kui analtiline esteetika: kunstipraktika phimistete loogiline ja misteline anals (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteerivphjendav, kirjutamisstiil mitteretooriline ja mitteilukneline, terminite ja teeside selge mratlemine ja formuleerimine, dialektiline lesehitus (vide-vastuvide-parandatud vide). Filosoofilise esteetika aine ehk phiprobleemid on lbi ajaloo olnud seotud kolme nhtusega: ilu (ja selle vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mttes, sh kunstikriitika): (1)Esteetika kui ilufilosoofia tavaarusaamas enim juurdunud mte. Esteetika petus sellest, mis on ilus ja inetu. Reeglina me eeldame, et distsipliini nimi viitab sellele millega see distsipliin tegeleb. Seega need, kes mtlevad esteetikast kui esklusiivselt ilule phendatud filosoofiast, viks kaaluda mrksa paremat terminit, see on kallistika. 20. sajandi keskpaiku hakati esteetikas taunima seisukohta, et esteetika on eelkige ilu filosoofia: 20. sajandi kunst ei ole ilukeskne ning kunstikriitika mistevaramus pole ilu mistel erilist staatust; Ilu seostub metafsikaga halvas mistes ja sellest tahtis 20.sajandi keskpaiga esteetika end distantseeruda. (2) Esteetika kui esteetilise esteetikas levinud on arusaam esteetikast, kui esteetilise filosoofiast. Seega on esteetika tundefilosoofia ja tema lesanne seisneb selles, et uurida esteetiliste elamuste pshholoogilisi, sotsioloogilisi, ajaloolisi ja lpuks kosmilisi ning metafsilisi tingimusi. Sageli mistetakse esteetilist nii avaralt, et see sisaldab ka ilusa valdkonda.Esteetika kui esteetiline filosoofia tegeleb: esteetilise kogemuse, esteetilise hoiaku/suhtumise, esteetilise objekti, esteetiliste omaduste (vastandina mitteesteetilisele ja vrtusomadustele hea ja ilus), esteetilise vrtuse, esteetilise maitseotsustuse ja esteetiliste nhtustega (ilu, inetu, lev, traagiline).

(3) Esteetika kui kunstifilosoofia esteetika kjui kunstidiskursuse (kunstikriitikad, kunstiteaduse jne) ksitleja: Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipshholoogia, mistete ja printsiipide anals... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkige nende eelduste selguse, videte thenduse ning nende meetodite iseloomuga kige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kkui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tpi asjad on kunstiteosed? Ideed, fsilised objektid? Kas kik on hte tpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on ks ja ainu-ige tlgendus vi mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide vrdlus: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipshholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel vi loomisel?; kunstikriitika uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja phjendab; kunstifilosoofia mis on kujutamine? X on kujutis ainult siis kui...? Esteetika staatust filosoofias on sageli peetud problemaatiliseks (suure ldistusena: kontinentaalses filosoofias on esteetika staatus krgem kui analtilises filosoofias). Kaks probleemi esteetikaga: Universaalsuse probleem (epistemoloog, kes defineerib teadmist, saab igustatult eeldada, et definitsioon kehtib htviisi hiinlase, tunguusi ja saarlase puhul. Ent kas saab esteetik, kes nt defineerib kunsti eeldada, et see kehtib teiste kultuuride puhul?); autonoomsuse probleem (kige hiljem iseseisvunud filosoofia osana on esteetikal sltuvusprobleem. Esteetika olgu ta analtiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sltlase olukorras esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal kib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab). 3. Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eesktt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja vljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud ksimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika ldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmrk, mis on teline ja hea kunst; isiklik kuidas mina kunstnik asja nen/teen; varjatud phineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesnaliselt formuleeritud. Esteetik filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ilust ja kunstist kui limatest vrtustest lugu pidav inimene, sageli ka dndi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. Estetism selline ksitlusviis, kus inimene suhtub leoleva kskiksusega sellesse, kas tema poolt hinnatav elunhtus vi kunstiteos on klbeline vi ebaklbeline, progressiivne vi reaktsiooniline, ige vi vr, sgavasisuline vi sisutu, kasulik vi kahjutu, peaasi vaid, et see tema meelest ilus on. Sageli kasutatakse sna esteetika kui kneldakse inimeste-asjade-keskkonna vlimusest. Eriti olukordades, kus soovitakse midagi teha: ilusamaks/kaunimaks, atraktiivsemaks, meeldivamaks, sensuaalsemaks, esteetilisemaks. Esteetika koolkonnad: esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad ksteisest aine ehk phiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas niteks: analtiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovit), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman).

2. Mitte-esteetilised kunstiteooriad:Mis on kunst?: Kunstiteose tuvastamise mttes: Missugused meid mbritsevatest objektidest (nt galeriis, linnas) on kunstiteosed? Kunsti defineerimise mttes: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? Kunstiteose antoloogia mttes: Mis tpi asjad on kunstiteosed? Kunstiteooriaid vib jagada kaheks: Mitte-esteetilised: pavad kunsti deineerida vi selgitada mitte-esteetiliste miste kaudu. Esteetilised: deineerivad kunsti esteetiliste omaduste kaudu. Mitte-esteetilised kunstiteooriad, 3 peamist: Anti-essentsialism: Anti-essentsialismi kriitika: kunst tavakasutuses ja kunstiteoste klass, visuaalselt eristamatute paaride argument, definitsioonja loomingulisus. htne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mistet kunst, teame millal seda igesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus mrab kunstiteoste kogumi (Sircello tleb et see vide on vr: Tarvitus ei mra heselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole hiseid omadusi. Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tstetuna vib olla kunst. Kas definitsioon vistab loomingulisuse? Peter Lamarque: kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mju. Institutsionaalne kunstiteooria: Georg Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. Dickie astus vastu Witzi ja Kennicki vitele, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalse kunsti definitsioon (1971) artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor vtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis vitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas kunsti staatuse paljude ready-made'idele nt urinaal vi lumelabidas); millele mni isik vi isikute grupp kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma miste kunstimaailm prineb Dantolt, ent tlgendab seda mnevrra erinevalt; kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku: kriitikud, kunstnikud, kunstiajaloolased, filmitegijad jne) toimimise nimel, on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse (hindamisele kandideerimine artefakti rippumine muuseumis nituse osana vi etendus teatris on kindlad mrgid sellest, et selline staatus on omistatud. Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk, mitte kogu artefakt, nt maali tagaklg; definitsioon ei osuta kunstiteoste nhtavatele omadustele vaid mittenhtavatele relatsioonilistele omadustele defineerivad omadused ei ole nhtavad omadused). Mis on liigitav definitsioon? Dickie defineerib kunsti liigitavas thenduses (vita see on kunst liigitavas thenduses, thendab lihtsalt telda, et see objekt on kuulub teatud asjade kategooriasse, jttes lahtiseks, kas ta on hea vi halb), vrtustavat thendust kasutatakse millegi hindamiseks. Dickie kahtleb, kas kunstidefinitsioonid ldse omavad mju kunsti loomisele, ent ta usub, et tema definatsioon pigem edendab loomingulisust ja innovaatilisust. Vaevalt saab artefaktsus olla loomingut prssivaks teguriks. Vastupidi artefakt on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika: formaalne ja mitte-formaalne (Dickie iseloomustab mitte-formaalset institutsioonoi kunsti formaalsete institutsioonide keeles nt kellegi nimel...staatuse omistamine; AGA kunstnikuks vi kunstikriitikuks olemine ei nua mingeid formaalseid kriteeriumeid Beardsley), nn Wollheimi dilemma (Kas kunstimaailma esindajad

omistavad kunsti staatust mingisugustest phjendustest lhtudes? Kui ei, siis kitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma vimu. Kui jah, siis need phjendid ongi see, millest vik vrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rkida artefaktile kunsti staatuse omistamisest, sest sel juhul kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad vi mnavad kunsti-staatust. Dickie punnib vastu: Loomulikult phjendatakse, ent phjendused ise ei ole veel piisavad, vaja on ka kunstimaailma kinnitust), kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? (Beardsley snul on kunstipraktika kll institutsionaliseeritud, nt mida tunnustatakse ja hinnatakse sltub sotsiaalsete faktorite vrgustikust. ENT kunst ei ole olemuslikult institutsionaalne) Ajalooline (narratiivne) kunstiteooria

Anti-essentsialism thistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama kunsti ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise vimalikkuses ja mttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti-essentsialismi programm traditsioonilise esteetika kriitika, avatud miste idee, perekondlikud sarnasused, keeleline pdevus: 1. Rnnak traditsioonilise esteetika vastu. Kik traditsioonilised teooriad (formalism, voluntarism, emotsionism, intellektualism, intuitsionism, organitsism) on pakkunud kunsti definitsiooni, ent kik on luhtunud, mistttu pole me probleemi lahendamisele lhemal kui Platoni ajal. Anti-essentsialistide vitel teeb traditsiooniline esteetika kaks viga: et kunst omab tarvilikke ja piisavate omaduste hulka ning on neis tunnustes defineeritav otsi ja leia!; et sna kunst vi kunstiteos esinemine meie keeles testab, et asjadele millele me seda rakendame, on midagi hist vi et neil on mingi ks olemus. 2. Kunst kui avatud miste. Esteetikateooriad on luhtunud seetttu, et nad on pdnud defineerida seda, mida on vimatu defineerida. Asi pole selles, et kunst oleks keeruline, vaid selles, et kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud miste. Defineerimine oleks kunsti-miste sulgemine ja see vlistaks kunsti loomingulisuse. 3. Perekondlikud sarnasused - nt erinevad mngud, nad on erinevad kuid neil on perekondlikud sarnasused (meelelahutuslik jne). Mngud ise moodustavad perekonna. 4. Keelelise pdevuse tees. Kunsti defineerimatusest ei ole mitte mingisugust probleemi, sest kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. Kennicki kaubaladu inimene saadetakse lattu, mis on tis erinevaid asju ja tal palutakse sealt vlja tuua kik kunstiteosed ja ta teebki seda, kuigi pole piiritletud mistet mis on kunst. (3 loeng) Ajaloolised kunstiteooriad: miski on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga (ksikute kunstiteoste vi kunsti tegemise viisidega). Kunstiajalugu/traditsioon (...seos...) uus teos! Erinevad kunstifilosoofid ksitlevad seda ajaloolist seost erinevalt: Jerrold Levinson ajalooline kunstidefinitsioon (Nustub Dickiega: kunsti saab defineerida; kunsti miste muutumine ei thenda seda, et me ei saa selle miste kohta midagi mratletut ja mttekat telda mingil ajal t. Ei nustu Dickiega, et miski saab kunstiks lihtsalt kunstiks kutsumise vi ristimise lbi; kunstimaailma miste on kunstlik ja hmar. Ei nustu esteetilise kunstiksitlusega. Mningad kunstinhtused nt kontseptualism ja minimalism teevad esteetilise kunstidefinitsiooni rakendamise raskeks.) Kunstina ksitlemine kunstiteos on asi mida kavatseti ksitleda kunstiteosena, see kuidas kunstiteoseid ksitletakse, on kunstiajalooliselt ette antud (reaalsuse kujutamine, emotsiooni vljendamine, konkreetsete ideestik, vormimngu esitlemiseks). ige ksitlemine kavatsetud ksitlemisviis peab olema ige mitte lihtsalt tavaprane, levinud (nt renessanssajastu maale ei tohi hakata kasutama kttematerjalina, sest nende eesmrk ei ole olla soojustus objektiks).

Mitte-juhuslikkuse tingimus viitab asjaolule, et kavatsus peab olema kllaldaselt pikaajaline (tsine ja stabiilne); selline kavatsus ei oleks pgus, tehtud mdaminnes. Omandi-tingimus selle mte, et keegi ei saaks lihtsalt deklareerimise kaudu miskit kunstiks prata, sest asjade kuuluvus kellelegi seab sellistele tegudele teatud piirangud. Sa ei saa kunstiks teha seda, mis ei ole sinu oma nt kellegi arvutit. Sellise deklareerimisega vid end vaidnaeruvristada! Kuigi, sa vid nt arvuti sellelt isikult legitiimselt ra osta, omandada, kingituseks saada. Intentsionalistlik kunstnik on oma kavatsuslike taotluste kaudu seotud kunstiajalooga (pole avalikke akte, staatuse andmist). Historitsistlik he ajastu vimalused kunsti tegemiseks on tingitud vi mjutatud sellest, kuidas tehti kunsti eelnevatel aegadel. Mitte-institutsionaalne kunsti tegemise taust ei pea olema (Dickie) institutsionaalne vi praktikataoline. Piisab eelnevast kunstiajaloost, millele kunstnik oma kavatsustes teadlikult vi mitte-teadlikult osutab. Ajalooline kunstidefinitsiooni kriitika: Vaibad, paparazzi ja muru Kutsuda thelepanu vrvidele (ekspressionistliku maalikunsti ks eesmrk) ent sama taotlusega ka poliitilised kaardid, vaibad jne. Levinson: Tuleb arvestada kompleksust, mitte hte isoleeritud kavatsust, eesmrki. Kui keegi teeb mingi asja vaatamiseks, siis ei tee ta sellega paratamatult kunsti pelgalt fakti tttu, et enamus kunsti on samuti tehtud vaatamiseks. Kui palju ksitlusviise on vaja, et luua kunsti? Vltsingu, graffiti probleem kui varastada muuseumist maal, sellest koopia teha ja see koopia originaali aseme viia, kas see reproduktsioon oleks samuti siis kunstiteos? Kuidas on omandiiguse tingimus tidetud graffitikunsti juhul? Graffitikunstnikud ei ole reeglina tunnelite, garaaide, mride ja majaseinte omanikud kas see thendab, et nende teosed ei ole kunst? Noel Carroll narratiivne kunstiksitlus (Carroll ei ksitle ksimust Mis on kunst? kunsti definitsiooni vtmes st kunsti tarvilike ja piisavate tunnuste avastamisena vaid ksimusena, kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Niisiis Carrolli teooria esindab taas loobumist kunsti defineerimisest). Narrativism teiste teooriate kontekstis: sarnasuseks kunsti identifitseerimine on ajalooliselt tagasivaatav tegevus; erinevus (Carroll eitab) et omanditingimus (Levinsoni teoorias) on kunsti tarvilik tingimus; et kunsti defineerimine on vajalik.

Kunsti tuvastamise strateegiad: kuigi kunsti tuvastamine ei ole definitsioonikeskne, ei thenda see, et tuvastamine oleks suvaline. Eksisteerivad teatud ratsionaalsed phjendamise strateegiad. Olles vastakuti uue objektiga, vime me vita, et see on kunstiteos phjendusega, et ta on juba traditsiooni kuuluvate teoste kordamine, avardamine, hlgamine. Kordamine kunsti tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine avardamine leiab aset mingi kunstilise probleemi (vormi, anri jms) lahendamise korral. Hlgamine kunstnik hlgab eelnenud kunsti tegemise viisid! Hlgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. Kuigi heidetakse krvale vahetute eelkijate stiilid ja vrtused, rhutatakse sageli sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Strateegiad ei ole teineteist vlistavad. Nt mni avangardne kunstiteos vib korrata mnd kaasaegset kunstitendentsi, ent samal ajal hljata mne eelneva kunsti ideid nt minimalismi. Strateegiad ei ole ammendavad. Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsiooniline aspekt. Avardamine on kunsti kui kultuuripraktika evolutsiooniline aspekt. Hlgamine on kunsti kui

kultuuripraktika revolutsiooniline moodus. Narrativismi kriitika: Esimese kunstiteose probleem (Davies) kik ajaloolise kallakuga, nn tagasiviitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tlika ksimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos? Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud! Probleeme narratiividega kuidas otsustada vistlevate narratiivide vahel? Narrativismi filosoofiline staatus kuna narrativism keskendub kunsti defineerimise asemel kunsti tuvastamisele, pole tegemist defineerimise probleemi arenduse, veel vhem lahendusega! Lihtsalt tlgendab probleemi mber muudab kneainet. Arthur Danto ajalooline tlgendamine J. D. Carney ja Lucien Krukowski

4. Esteetiline kunstiteooria:Esteetiline kunstiksitlus laialt vetuna sialdab endas teooriaid, mis mratlevad kunsti. Formaalsete tunnuste kaudu (nt Belli formalismi jrgi tekitab kunstiteose thenduslik vorm tundlikus kunstikogejas esteetilise emotsiooni); ilu kaudu (vi teooriaid, mis peavad ilu keskseks kunstivrtuseks); esteetilise kaudu. Esteetiline kunstiteooria on suhteliselt uus vrreldes nt kunsti jljendusteooriaga, mis vrsus juba antiigiajast. Esteetilise kunstiksitluse (laias mttes) teket vib dateerida 18. sajandi keskpaigaga, mil koos kaunite kunstide mistega trkas vaade, et ilu on kunsti konstituteerivaks tunnuseks. Meie ksitleme esteetilist kunstiksitlust kitsamalt, keskendudes 20. sajandil esitatud kunstidefinitsioonidele, mis tuginevad esteetilise (kogemuse) mistele. Esteetilisi kunstidefinitsioone on esitanud: Monroe C. Beardsley, William Tolhurst, Harold Osborne, George Schlesinger, Nick Zangwill jne. Esteetiline kunstidefinitsioon x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega pakkuda esteetilist kogemust (see on abstraktsioon, mis kattub eelkige Beardsley vaatega). Loomise tingimused loomine on igasugune produtseerimine vga laias mttes (tegemine, esitamine, kogumine, muutmine, korrastamine/korraldamine niisiis, midagi tehakse, esitatakse, kogutakse, muudetakse, korrastatakse jms esteetilise kogemuse esilekutsumiseks; ei pea looma kike, vid kasutada valmisasju). Esteetiline kogemus (2 peamist konseptsiooni) objekti huvitu kogemine objekti kogemise enda prast, ilma mingisuguste edasiste eesmrkideta (isiklik, erootiline, majanduslik); esteetiliste omaduste (htsus, harmoonia, tasakaalustatud jms) kogemine. Esteetiline kogemus on ka omaette vaidlusteema vljaspool kunsti defineerimise ksimust. Esteetilise iseloomuga kogemus Beardsley jrgi: objektile suunatus (teosesse neeldumine), vabaduse tundmine (mitte-kammitsetus, reaalse maailma asjadest, relax tunne); irrutatus (objekt emotsionaalselt eraldatud, nt udne ent teadmine turvalisusest); aktiivne avastusrm (teosesisestest seostest); terviklikkus (kogemus on htne, sidus). Kik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Kui leidub esimene ja lejnuist kolm, on kogemus nn esteetilise iseloomuga st esteetiline kogemus. Esteetiline kavatsus esteetilisest kunstidefinitsioonist ei tulene, et esteetilised kavatsused on kunstiteoses tegelikult ka tide viidud st et kunstiteos de facto tekitab esteetilise kogemuse. Mnikord videtakse, et kui kavatsused on tide viidud, on tegemist hea kunstiteosega. Beardsley on mnes artiklis vitnud, et tegelikult ei pea igal ksikul juhul esteetilist kavatsust olema, kui asi kuulub liiki, millel on esteetiline kavatsus. Esteetilise kunstidefinitsiooni jrgi on esteetilise taotluse olemasolu vltimatu. Ent esteetilised kunstidefinitsioonid ei eita, et lisaks esteetilistele taotlustele

vib kunstiteostel olla ka teisi, nn mitte-esteetilisi taotlusi (nn poliitilised, religioossed, erootilised, maagilised jms). Mnikord kaldutakse eeldama, et esteetilise kogemuse taotlus peab olema n keskne. Samas oleks sel juhul see teooria liiga kergesti kukutatav. Esteetiline kogemus vljaspool kunsti: esteetiline kunstiksitlus ei eita, et looduslikud objektid (linnulaul, pikeseloojang, ojavulin) saavad pakkuda esteetilist kogemust. Ent kuna mngus pole esteetilisi kavatsusi, ei ole nad kunstiteosed. Esteetilise kunstidefinitsiooni kriitika: Mitte-esteetiline kunst Paljud esteetikud (Carroll, Binkley jt) on vitnud, et leidub kunstiteoseid millel pole esteetilisi kavatsusi, st esteetilise kogemuse esile kutsumise ambitsiooni. Poliitiline kunst (sh feministlik), kontseptuaalne kunst neid ei ole alati kerge eristada. Kontseptuaalne kunst kontseptuaalse kallakuga kunst. Poliitiline kunst leidub kunsti, millel puudub esteetiline kavatsus (nad on mitte-esteetilised vi anti-esteetilised), sellise kunsti eesmrgiks on kutsuda meid les tegudele, maailma muutmisele (edendama kommunismi, aitama vaeseid jne). Teose esteetiline kogemine oleks vastuolus selle kunsti pha ritusega (Danto). Esteetilise kogemuse taotlus ei ole kunstiks olemise tarvilik tingimus. Senised vastuargumendid on edukad sellisele esteetilisele kunstidefinitsioonile, mis nuab esteetilise kavatsuse olemasolu, mitte selle kavatsuse kige limat staatust (nn rige versioon). Argukmentide idee et leidub teoseid, millel loomisel polnud esteetilise kogemuse esile kutsumise kavatsusi, jrelikult esteetiline kunstidefinitsioon on liiga kitsas. Esteetiline mitte-kunst ent mnede vitel on esteetiline kunstidefinitsioon liiga avar. St see kaldub kunstiks tegema juhtumeid, mida me reeglina kunstiks ei pea (autod, spordijuhtumid jne). Niteks autotstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemise esilekutsumiseks. Vastasel juhul ei pandaks disainile nii suurt rhku. Ent enamus autodest ei ole kunstiteosed, vaatamata sellele, et me sageli tleme autode kohta ilus, esteetiline, hsti disainitud jne (Carroll). Spordijuhtumitest nt iluvimlemise lindiharjutus, kujundujumine: nende loomisel mngib rolli esteetilise kogemuse taotlus (ning eeldatakse, et seda hindab rii ja neile keskendub ka publik). Ent mlemad kuuluvad spordi valdkonda!

Kuidas kaitsta esteetilist kunstidefinitsiooni? 1. Teised teooriad ei saa paremini hakkama! Esteetiline kunstidefinitsioon on parim vimalik! (Beardsley, Mitias) 2. Vastunidete kunstistaatuse eitamine (kunstiajaloos, ent mitte kunstina) (Diffey, Humble, Osborne, Tolhurst) 3. vastunited on kunstiteosed, ent sisult/hulgalt marginaalsed, mistttu ei peaks teooria nendega tegelema (Zangwill, Goldie&Schellekens) 4. Vastunited on esteetilise kunstidefinitsiooniga koosklas! Esteetilise avardav redefineerimine (Shelley, Lind) Tagasivaade kunsti defineerimisele: Jljendusteooria (Platon, Aristoteles) Vljendusteooria (Croce, Collingwood, Tolstoi, Langer) Anti-essentsialism (Weitz, Kennick) Institutsionaalsed (Dickie, Diffey, Davies) Ajaloolised (Levinson, Carroll) Esteetilised (Beardsley, Tolhurst)

Funktsionalistlik protseduuriline: Davies eristas kahte liiki kunstidefinitsioone, funktsionalistlik (kunsti deineeritakse he keskse otstarbe, funktsiooni, eesmrgi kaudu) ja protseduuriline (kunsti defineeritakse protseduuride kaudu, kuidas objektid saavutavad kunstiteose staatuse). Mitte kik esteetikud ei pea defineerimise projekti mttekaks/huvitavaks (olgu asi siis kunsti defineermatuses, vi definitsiooni otstarbes). Ei tuleks lasta end hirida kunsti definitsioonide, teooriate erinevustest ja vastandlikkusest. Igaks neist pab tabada kunsti praktikat erineva misteaparaadi kaudu seetttu igahel probleemid eri kohas.

5. Esteetiline hoiak:Hoiaku miste esteetikas: esteetiline hoiak on teatud viis objektide kogemiseks. Esteetilise hoiaku teooriates ksitletakse hoiaku mistet teisiti kui pshholoogias/sotsioloogias, kus hoiak thistab, kas negatiivset, positiivset vi neutraalset suhtumist/hinnangut millessegi (hoiakuteraapia, tiituudi probleem). Esteetika ajaloo domineerivamad teemad: enne 18.sajandit keskseks ilu, 18. sajandi kestel maitse, 19. sajandist esteetiline. Esteetilise hoiaku kontseptsiooni ltted: Vaidlus, kes tarvitas esimesena esteetilise hoiaku mistet? (Briti ilosoof Shaftesbury, saksa filosoofid Kant ja Schopenhauer Kanti mjul). Hoiakuteooriad 20. sajandil: 20.sajandil on esitatud mitmeid esteetilise hoiaku teooriaid (Edward Bullough: pshiline distantsi teooria; Vincent Tomas: esteetiline visiooni teooria; Virgil C. Aldrich: impressionistliku ngemise teooria; Jerome Stolnitz: huvitu thelepanu). Tielik esteetilise hoiaku teooria sisaldab reeglina vastuseid kolmele ksimusele: definitsioonilisele, ontoloogilisele, normatiivsele: 1. Definitsiooni ksimus: Mis on esteetiline hoiak (Kuidas erineb mitte-esteetilisest hoiakutest? Kuidas suhestub esteetilise kogemusega? Kas on tahtlik, allub tahtele?)? Esteetiline hoiak on mitte-praktiline, mitte-tunnetuslik, mitte-isiklik, mitte-misteline. Reeglina esteetilist hoiakut mistetakse tahtlikus vtmes (see pigem juhtub meiega). Kui vaatad objekti esteetilisest hoiakust lhtuvalt, siis koged esteetiliselt, aga vastupidine ei pruugi kehtida. Esteetiline kogemus vib meid tabada, ilma et me oleks eelnevalt sisse vtnud esteetilise hoiaku. 2. Ontoloogiline aspekt: Mis on (saab olla) esteetilise hoiaku objektiks? Kas kike saab kogeda esteetiliselt? Esteetilise hoiaku objektiks saab olla mis iganes asi, mis iganes tpi objekt. Esteetilise hoiaku objektideks vivad olla loodusobjektid (nt udu merel Bullough), abstraktsed objektid (kujutlusvime looming ja loogilised suhted Stolnitz), teaduslikud teooriad (teadusilosoof McAllister), hallutsinatsioonid (roosad elevandid Tomas). 3. Normatiivne aspekt: moodustub ksimustest Miks peaks objekte kogema esteetilisest hoiakust lhtuvalt? Miks me soovime vaadata, kuulata jms esteetiliselt? Kuidas igustada esteetilist hoiakut? Episteemiline kaalutlus: Esteetiline hoiak annab teadmist see on objekti tunnetamise eeltingimuseks. Schopenhauer: esteetilises kaemuses objektiivselt, vabana tahtest ja asjade suhtest, tunnetame saame teadmise asja ideest (Platonlikus mttes), tema olemusest. Igapevane massinimene seda ei suuda, seda suudab ksnes geenius, eriti kunstnik. Esteetiline hoiak on kui abivahend pealiskaudse vi liigselt utilitaarse maailma-kogemise vastu (Fry, Bergson, Dewey, Tomas). Sotsiaal-bioloogiline kaalutlus: esteetiline hoiak on universaalne ravim kigi igapevaste hdade vastu, millest meil oma praktilise meele ja tsise ellusuhtumise tttu pole lootust pseda. Moraalne kaalutlus: seda vib mista mitmel viisil: empiiriliselt (esteetilise hoiaku sagedasel sissevtmisel, on moraalselt head tagajrjed see teeb meist moraalselt paremad inimesed); loogiliselt (mned moraalifilosoofid vidavad, et moraalse hindamise heks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu ksitlemine ja vib vita, et viimased on ka esteetilise hoiaku tingimused).

Kunstimisteline kaalutlus esteetilise kunstiksitluse pooldajad (Beardsley, Strawson): kunsti ige kogemine, st kunsti kogemine kunstina lihtsalt eeldab/nuab esteetilist hoiakut, st igasugune mitteesteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose vrksitlemine. Aksioloogiline kaalutlus esteetiline hoiak on esteetilise vrtuse, sh ilu, tuvastamise eeltingimuseks. St selleks, et tuvastada objekti esteetilist vrtust, peame vlistama eelnevalt kik praktilised, isiklikud jms motiivid, st vtma sisse esteetilise hoiaku. Stolnitzi klausel: vrtuse tuvastamine ei saa olla kogemise eesmrk, sest siis oleks tegemist kognitiivse huviga, st mitteesteetilise huviga. Hedooniline kaalutlus briti filosoofi Scrutoni jrgi on objekti nautimise taotlus koguni esteetilise hoiaku heks tarvilikuks tingimuseks. Stolnitzi huvituse teooria: esteetiline hoiak on kskik millisele objektile ainult tema enda prast osutatav huvitu ja smpatiseeriv thelepanu. Huvitu st igasugu muude eesmrkide puudumine objekti suhtes (Me ei vaata objekti selleprast, et see viks tita mingit edasist otstarvet. Me ei pa objekti kasutada ega manipuleerida. Kogemist ei valitse mingi muu eesmrk, kui ainult kogemine ise. Me huvi keskendub ksnes objektile, nii et me ei vta seda objekti mingi mrgina, nt ratuskell, vi vihjena mnele eelseisvale tegevusele, nt liiklusmrk.) Esteetiliseks huviks ei ole personaalne omamishuvi. Kognitiivne kui mitte-esteetiline: kognitiivne ehk tunnetuslik huvi taotleb objektist teadmiste ammutamist (nt kui sotsioloog ja ajaloolane huvituvad sellest, kes ja millal li selle kunstiteose). Huvitus vs mitte-huvitatus: mitte-esteetiliste ehk praktiliste huvide puhul kogeme objekte (lbi nende snni/alge, tagajrgede, seoses teiste asjadega), ent esteetiline hoiak isoleerib objekti ja keskendub sellele. Huvitus ei ole mitte-huvitatus, ebahuvitatus. Huvitu on isik, kel pole isiklikke huvisid mingi tegevuse, objekti jms suhtes. Mitte-huvitatud on isik, kes on objekti suhtes kskikne. Huvitus ei ole apaatia (mind see ei huvita), tardunud kskiksus. Smpaatilisuse tingimus: smpaatilisus osutab viisile, kuidas me valmistame end objekti kogemiseks ette. Stolnitz selgitab: Meki objekti individuaalset kvaliteeti! Aktsepteeri objekti nii nagu ta on! Ole vastuvtlik sellele, mida objekt sulle pakub! Niisiis tuleb hoiduda sellisest lhenemisest, mis vrandab objekti meist ja on objektivaenulik. Stolnitzi teooria kriitika: Motiiv vi kogemus? esteetilise hoiaku kige tugevam kritiseerija on olnud Georg Dickie: Stolnitz jtab selgusetuks kas tema esteetilise hoiaku teooria kib kogemise/hoiaku motiivide vi kogemise enda (st sellest mis toimub kogemise ajal) kohta? Motiivid vivad erineda, ent ksimus on selles, kas sa paned objekti thele vi mitte. Smpaatilisuse probleemid Stolnitz ei selgita, miks ta lisab huvituse tingimuse krvale ka smpaatilisuse tingimuse. ks vimalik phjendus: ainult huvitu hoiak vlistaks nende kunstiteoste esteetilise kogemise, millel on kunstikogejale vastumeelne sotsiaal-poliitilinemoraalne sisu. Spaatilisus aitaks neid ebameeldivusi vlja llitada. Ent sellega Stolnitz nitab, et esteetilise huvituse teooria joondub eelkige kunsti jrgi mitte mis iganes objektide. Carroll: huvitus ja smpaatilisus vib osutuda vimatuks kombinatsiooniks Stolnitzi teooria ksib meid toimida kahel teineteist vlistaval viisil. Smpaatilisuse tingimus nuab alistumist teoses esitatud eesmrkidele. Normatiivset kriitikat feministide vitel on esteetiline hoiak nide lbinisti maskuliinsest hoiakust, mis eeldab, et parim viis kunstiteost vaadata, on teha seda neutraalselt, objektiivselt, klmalt, eelarvamustevabalt, isetult (erinevalt feministide vaatenurgast, mis pab samastuda ja mis on loomult emotsionaalne). Suur osa eminismi kriitikast kahtleb, kas keegi ldse saab kunagi vaadata sel viisil neutraalselt, ja kritiseerib seda kunsti hindamise vahendina. ldine normatiivne kriitika Berleant: esteetiline hoiak soodustab eskapismi, st pgenemist reaalsusesse. Esteetiline hoiak, mitte ainult Stolnitzi puhul, on poliitiliselt motiveeritud vahend elimineerida ebasobiva poliitilise sisuga teoseid kui kunsti mittekuuluvat.

Esteetiline hoiak on kogemise ideoloogia!

6. Esteetiline objekt:Fraasiga esteetiline objekt on silmas peetud erinevaid asju. kski neist ei ole fraasi ainuige ega iseenesestmistetav thendus. On levinumad ja mitte-levinumad thendused. Tuleb teada fraasi kasutamise konteksti vi tunda konkreetse teoreetiku terminoloogiat: 1. Esteetiline objekt kui kunstiteos vga sageli kasutatakse fraasi esteetiline objekt snonmina snale kunstiteos (vi maal, skulptuur). Eriti esteetilise kunstiksitluse pooldajad nt Beardsley (esteetiline objekt on iga asi, mis on kas muusikaline kompositsioon, kirjandusteos jne).sageli ei mtelda esteetilise objekti juures mitte kogu objekt nt kunstiteost tervikuna, vaid mingisugust osa/aspekti sellest. Osad/aspektid mis on: meelelise, esteetilise kaemise sfriks vi kunstiliselt relevantne. 2. Esteetiline objekt kui subjekti ja objekti kokkupuude mnede esteetikute jrgi on esteetiline objekt subjekti ja objekti kohtumisel aset leidev taju-sndmus (iga ksik sndmus, nende sndmuste jada). 3. Esteetiline objekt kui esteetiliste omaduste kandja sageli nimetatakse esteetiliseks objektiks objekti, mis kannab teatud esteetilisi omadus (nt laias mttes ilu, graatsia, harmoonia, htsus vms). Erinevad autorid mratlevad esteetilisi omadusi erinevalt. Eri autorite nn esteetiliste omaduste nimekiri on eri pikkusega. Esteetiline objekt=ilus objekt. 4. Esteetiline objekt kui esteetilise kogemuse phjustaja esteetilisteks objektideks nimetatakse mnikord objekte, mis tpiliselt tekitavad esteetilise kogemuse, esteetilise naudingu, esteetilise rahulduse, esteetilise mulje. Autorid vivad erineda selles, kuidas nad neid kogemusi kirjeldavad. 5. Esteetiline objekt kui esteetilise lhenemise objekt esteetiline objekt on objekt, mille suhtes vetakse esteetiline hoiak, esteetiline vaatenurk, esteetiline lhenemine. Esteetiline objekt kui esteetilise hoiaku objekt: vime eristada kolme ksimust: ontoloogilis-modaalne ksimus: Mis saab olla esteetiline objekt? Mis saab olla esteetiline objekt, esteetilise hoiaku objekti mistes? Kas kike saab kogeda esteetiliselt? (Esteetilise hoiaku teoreetikute tpiline eeldus: Esteetilise hoiaku objektiks saab olla mis iganes asi, mis iganes tpi objekt) ontoloogiline universalism. Loodusnhtused ja abstraktsionism: Loodusnhtused (nt pikeseloojang/tus, udu merel), Abstraktsed objektid (kujutlusvime looming ja loogilised suhted), Hallutsinatsioonid (roosad elevandid, kuradid jne). C. J. Ducasse: vimalike esteetiliste kontemplatsiooni objektide vald on tohutult avaram kui too vahetu pertseptsiooni objektide vald, ja sisaldab igat entiteeti, mis iganes viisil vib saada thelepanu sisuks (vrvid, lhnad, maitsed, helid, vormid ja nende suhted; asjad kui tervikud ning nende aspektid vi koostisosad; liigutused ja inimolendite tegevused; limalt abstraktsed entiteedid nagu igsus, iglus, elus, tugevus, nobedus, energia; entiteedid matemaatikas ja loogikas). Ontoloogiline universalism ei vida, et...: * ...kik objektid on de facto esteetilised objektid, ontoloogiline universalism rgib potensiaalsusest mitte aktuaalsusest * ...kaovad ra statsionaarsed esteetilised objektid. Traditsioon, kultuur ja hiskondlik praktika vivad mrata. * ...kik objektid sobivad he hsti esteetilise hoiaku objektideks. Ontoloogilise universalismi kasuks rgivad subjektiivne pre esteetilise objekti miste mratlemisel; esteetilise miste avardamine: esteetilist hoiakut ei veta etmoloogilises thenduses. deontiline ksimus: Mis peaks olema esteetiline objekt? deskriptiivne ksimus: Mis on esteetiline objekt?

Kas objekt saab olla esteetilise hoiaku objekt: 1. Pshholoogiline kaalutlus igaks mletab vi suudab ette kujutada mitmesuguseid vastikuid asju, mis pshholoogiliselt vlistavad igasuguse esteetilise hoiaku vtmise. Nt veri, verised sidemed, rga ja mda, vljaheited. Pshholoogiline argument aga ei tta, Stolnitz ja teised esteetilise hoiaku teoreetikud ei eita, et mned objektid sobivad esteetilise hoiaku sissevtmiseks paremini kui teised. 2. Fsioloogiline kaalutlus laibad sisaldavad teatud aineid, mis tekitavad inimestel fsioloogilise paratamatusega okserefleksi. Niisiis vime vtta esteetilise hoiaku raipe kirjelduse ja raipe kujutluse suhtes, ent mitte ninapidi raipes olles. Eristame loogilist ja fsilist vimalikkust: ei ole fsiliselt vimalik hpata kuule, ent loogiliselt vastuoluline see ei ole; David Hume loodusseadused ei ole loogilises mttes paratamatud; vime kujutleda vimalikku maailma, kus laibamrgid ei tekita nina raipes olles okserefleksi. 3. Vimatud objektid vib vita, et nn vimatute objektide suhtes ei saa sisse vtta esteetilist hoiakut. Vimatud objektid saavad olla esteetilise hoiaku objektid! Isegi kui neid vimatuid objekte ei saa ette kujutada, saame neist omati mtelda. Ja kui me saame neist vimatutest objektidest mtleda, siis on n objektiks olemise tingimus tidetud. Ent objektidest mtlemine ei ole veel piisav, sest tuleb ka veel esteetiline hoiak vtta! 4. Mis on ontoloogilisest universalismist puudu? ontoloogiline universalism koosnes jrgmistest loogilistest komponentidest: hoiaku subjekt, esteetiline hoiak, hoiaku objekt. Ontoloogiline univesalism on mratlemata kolme olulise miste suhtes: *Kogemistingimused ldine idee epistemoloogias: asjad paistavad erinevates tingimustes erinevalt. Kunstiteoste ige vaatamine, hindamine jms eeldab igeid kogemistingimusi, sltuvalt kunsti ajaloolistest asjaoludest jms. Pshholoogilised asjaolud: purjus, narkoos jne. Fsioloogiline keskkond: pime ruum jne. Erimeelsused tulenevad sellest, et vaidlejad eeldavad (sageli enese teadmata) erinevaid kogemistingimusi. Objektide vimekus olla esteetilise hoiaku objektiks sltub kogemistingimustest. Objekt ei saa olla esteetilise hoiaku objektiks mitte igasugustes tingimustes. * Vimalikkus loogikas ja filosoofias on eristatud mitut liiki vimalikkust, nt fsiline (nomoloogiline ja loogilist vimalikkust). Et isikul on fsiliselt vimatu vtta x'i suhtes esteetilist hoiakut, ei thenda see, et see on loogiliselt vimatu. * Objekt kuigi hoiakuteoreetikute arutlused sisaldavad sna objekt ei erista nad sstemaatiliselt asja, objekti, entiteedi, fenomeni st misted, mille mratlemise le vaieldakse.

7. Esteetilised omadused:Esteetiliste omaduste juures on silmas peetud erinevaid omaduste tpe: laias mttes omadused nagu ilus, lev, graatsiline, inetu jms, sageli ka esteetiline siin nimekirjas; kitsamas mttes ainult nn positiivsete omaduste alahulk, st inetu, kole jms ei kuulu siia; kitsamas mttes kui teatud omadused vrtusomaduste ja mitte-esteetiliste omaduste vahel. On mitte-esteetilised (see on pikk romaan, see draamateos koosneb kolmest osast), hinnangulised (see film on saast) ning esteetilised omadused (see tants on harmoonilise struktuuriga, see smfoonia oli snge). Esteetiliste omaduste mratlemise phiksimused: Mis seos on esteetilistel omadustel .... (mitte esteetiliste omadustega? Esteetiliste vrtusomadustega?); Mitut tpi esteetilisi omadusi eksisteerib?; Mis on esteetiliste omaduste hisosaks? Kuidas esteetilisi omadusi mratleda? Mis teeb esteetilised omadused esteetiliseks? Mis iseloomustab esteetilisi omadusi ja neid thistavaid esteetilisi misteid: nuavad maitsevime rakendust; on vrtus-kallutavad; ei ole reeglist valitsetud jne. Sible esteetiliste mistete teooria: Sibley esteetika mistete teooria koosneb kahest kesksest osast nn maitsetees (mis stestab erinevuse esteetiliste ja mitte-esteetiliste mistete vahel) ja nn negatiivse valitsemise tees (esteetiliste mistete loogikast, mis vidab, et esteetilised misted on

mitte-esteetilistest tunnustest valitsetud negatiivsel viisil): 1. Maitsetees analsides kunstikriitikasnavara, tuleb Sibley jreldusele, et selles vib eristada kahte liiki misteid: mitte-esteetilised ja esteetilised. Sna, mis nuab oma rakenduseks maitset vi tajumisvimet, kutsub Sibley esteetilisteks misteteks, terminiteks. Mitte-esteetilised misted: (romaanis on palju tegelasi, maalid kasutavad kahvatuid vrve, maali esiplaanil on plvitavad figuurid, nidendi tegevus toimub he peva jooksul) selliseid theldusi vib teha igaks, kel normaalne ngemine, kuulmine ja intelligents. Esteetilised misted: teisalt leiame ka selliseid iseloomustusi nagu luuletus on tihedakoeline, sgavalt liigutav, pildil puudub tasakaal, pilt omab teatud muretust ja rahulikkust, figuurigrupp loob rritava pinge. Selliste thelduste tegemine nuab lisaks veel ka maitse tarvitust (tajumisvimelisust, tundlikkust ja esteetilist eristusvimet). Maitse on vime mrgata ja eristada. Esteetiliste mistete rakendus ei piirdu kunstiga (st ka igapevastes knelustes). Tpsem on elda mitte esteetiline miste, vaid sna tarvitus esteetilise mistena, sest snal vib olla ka teisi, st mitteesteetilisi tarvitusi. Mned snad funktsioneerivad ainult vi suurel mral esteetiliste mistetena nii kunstis kui ka igapevaelu diskursuses (nt graatsiline, delikaatne, hrk, elegantne, rige). Paljusid snu tarvitatakse harva esteetiliste mistetena (nt punane, krarikas, soolakas, rske, nelinurkne, snakuulelik, kver, intelligentne, usutav). 2. Sltuvustees Sibley ksib, mis on esteetilistel mistetel hist milles seisneb nende tarvituse loogika? Sibley tdeb, et esteetiliste mistete rakendus sltub mitte-esteetilistest tunnustest st tunnustest, mis on nhtavad, kuuldavad vi mingil muul moel ratuntavad ilma maitse rakenduseta. Nide: See maal on delikaatne oma pastelsete varjundite ja loogeliste joonte tttu - delikaatne on esteetiline omadus, pastelsed varjundid on mitte-esteetiline omadus, loogelised jooned on mitte-esteetiline omadus. Vib telda, et mitte-esteetilised omadused kuidagi vastutavad esteetiliste omaduste eksisteerimise eest. Esteetiliste mistete rakendusel pole reegleid. Ent milline on sltuvusseos esteetiliste ja mitteesteetiliste vahel? Sibley: esteetilised misted ei ole tingimustest/reeglitest valitsetud. St ei leidu mitte-esteetilisi tunnuseid, mis toimiks esteetilise miste rakenduse tingimustena. Ei ole piisavaid tingimusi, mitte-esteetilisi tunnuseid, mille esinemine tagaks vastuvaidlematult teatava esteetilise miste rakendamise. Sibley iseloomustab esteetilisi misteid kahte tpi mistete taustal: esteetilistel mistetel pole tarvilikke ja piisavaid tunnuseid (nt ruut) ja esteetilistel mistetel ei ole piisavaid tunnuseid (nagu nt intelligentne). * Ruut esteetilised misted erinevad terminist nelinurk, mida rakendatakse vastavalt tarvilikele ja piisavatele tingimustele iga nelinurk on nelinurk samade tingimuste tttu: neli vrdset klge ja neli tisnurka. Esteetiliste mistetega on asi teisiti! ks asi on graatsiline nende tunnuste tttu, teine asi on aga mingite nonde tunnuste tttu. * Intelligentne leidub misteid nt intelligentne, mis on ldvemalt tingimustest valitsetud, kui ruut. Mingi tunnus on alati piisav miste intelligentne rakendamiseks. Ent esteetilised misted ei ole isegi sel viisil tingimustest valitsetud! Pole piisavaid tingimusi ehk mitte-esteetilisi tunnuseid, mille leidumine igustaks esteetilise miste rakendamist. Me vime telda: kui on tsi, et isik on omadustega A, B, C, siis ta on intelligentne. Ent me ei saa elda: kui vaas on kahvatu roosa, natuke kaarjas, kergelt laiguline siis on ta delikaatne. Me vime asja kirjeldada nii tielikult kui soovime, ent me ei ole ikkagi olukorras, et saaksime eitamatult tdeda, et see asi on delikaatne. Ent esteetilised misted on tingimustest valitsetud negatiivsel viisil! Teatud mitte-esteetilised kirjeldused on htesobimatud teatud esteetiliste mistete rakendusega. leksaalumise juhtum hed mitte-esteetilised tunnused vivad mned teised mitte-esteetilised tunnused les kaaluda. Kuidas pime esteetiliste mistete kasutamist? Positiivsete rakendustingimuste puudumine ei thenda keele vaesust, ebatpsust! Selline on lihtsalt esteetiliste mistete iserasus. Ent nd tekib ksimus, kui positiivseid tingimusi ega reegleid ei ole, siis kuidas me esteetiliste mistete kasutamist pime? Sibley vitel pitakse esteetiliste mistete tarvitust nidistest ja nidetest, vrdlustest ja analoogiatest. Sibleyst jreldub, et esteetilistes dispuutides ei ole vimalik lplik

testus. Kui keegi kahtleb kas figuur on ruut, saame lplikult testada, sest ruut on tingimustest mratud. Ent mitte-esteetilistest kirjeldustest ei saa jreldada, et figuur on tasakaalustatud. Seda peab ngema, esteetilised otsustused on tajumuslikud. Sibley kriitika: Mitte-maitselised esteetilised omadused: leidub esteetilisi omadusi, mis ei nua tajumiseks maitset mingit suuremat vimelisust, kui on nn normaalsetel inimestel (graatsilisus, eredus vrvide puhul, teravus nt trompetiheli puhul). Maitsevime? Spetsiaalse vime olemasolu ei ole tarvis eeldada, ega postuleerida. Tika, et mned esteetilised omadused nivad nudvat maitset, saab lihtsalt ra seletada sellega, et paljud esteetilised omadused on kompleksed nende tajumine nuab lihtsalt treeningut ja teatud informatsiooni (elutruu eeldab teadmist objektist, originaalne eeldab teadmist kunstiajaloost). Krgema matemaatika terminid: Isegi kui esteetilised misted nuavad lenormaalset vimet, ei ole nad selles mttes ainsad! Niisiis esteetiliste mistete samastamine maitsemistetega on eksitav. Nt terminite/mistete rakendamine krgemas matemaatikas nuab vimeid, mis enamusel normaalsetel inimestel puudub. Tsirkulaarsus: Sibley ei anna maitsevimest sltumatut kirjeldust. Sibley samastab maitse vimega kasutada kindlaid esteetilisi misteid. Esteetiline miste on deineeritud maitse termineid ja maitse on defineeritud esteetilise miste termineis. Eitava esteetilise miste kaalutlus: Teatavat tpi esteetiliste mistete rakendamiseks, nt eitavad esteetilised misted, on olemas loogiliselt piisavad tingimused! Nt nustume, et objekt ei saa olla rige kui kik tema vrvid on kahvatu pastelsed. Ent sel juhul on kik kahvatu pastelsed vrvid loogiliselt piisav sellise esteetilise miste nagu mitte-rige rakendamiseks. Sibley roll esteetikas: Esteetika snavara ei piirdu ksnes ilusa, inetu, levaga jms traditsiooniliste esteetika mistetega. Sibley'st sai alguse viljakas diskussioon esteetiliste mistete loogikast ja esteetiliste omaduste metafsikast st kuidas nad eksisteerivad. Pertseptualismi tuntuim esindaja on Sibley. Kunstikriitika roll pole testamine, et teosel on teatud omadused, vaid ngema panemine.

8. Esteetiline partikularism:Kunsti hindamine: Kunstiteose puhul on hinnanguks vide, et kunstiteos on mingis suhtes (esteetilises, moraalses, poliitilises vms) hea (suureprane, halb, kesine jms tpilised hinnangufraasid). Hinnangud vivad olla terve kunstiteose vi selle osa kohta, absoluutsed (X on hea) vi vrdlevad (A on parem kui B), eksplitsiitsed (otsene) vi implitsiitsed (kaudsed, vihjavad). Milline sisu konkreetsele hinnangu vaatepunktile (esteetiline, moraalne, poliitiline jms) antakse, sltub teooriast. Nii vib esteetiline hindamine thendada objekti esteetilise kogemuse tekitamise vime vi esteetiliste omaduste leidumise tuvastamist. Milles seisneb kunstiteose hindamine kunstina (kunstiteosena), on kunstiideoloogiline/teoreetiline ksimus. Esteetilise kunstiteooria jrgi on see eelkige esteetiline hindamine, marksisti jaoks teatud sorti poliitiline hindamine jne.

Hindamise loogika phiprobleemid: Kunstiteoste hindamises vib eristada jrgmisi loogilisi komponente hinnang ja phjendus. Kolm keskset ksimust: hinnangu kognitiivne staatus,

hinnangu phjendite roll, hindamise loogiline struktuur: Hinnangu kognitiivne vrtus st kas hinnangud on tevrtusega vi mitte? Teooriad vib jagada kahte lehte: Deskriptivismid (absolutism, intuitsionism) hinnangud kirjeldavad vrtusomadusi, mis on objektiivselt olemas, headus on teose omadus; Mittedeskriptivismid nt emotivism hinnangutel pole tevrtust (nad pole faktiotsustused) ja nad vljendavad ksnes otsustaja tundeid. Phjendamise staatus Mis liiki phjendusi vime eristada? - kognitiivne (...kujutab oma objekti tetruult), moraalne (...on moraalselt alandav), geneetiline (...realiseerib kunstniku kavatsust), afektiivne (... vallandab orgasmi), objektiivne (...vormiliselt tiuslik). Kas phjendamist on ldse vaja? Kui jah, siis millised phjendid on relevantsed? Milline on phjendites osutatud tunnuste vrtusvektor? Kas mingi tunnus mrgib alati teose voorust? Milles seisneb phjendite loogiline roll? Phjendamise mte: Logitsism (Beardsley: phjendid toetavad hinnangut loogiliselt, aidates kinnitada hinnangu vimalikkust vi adekvaatsust), Kausalism (Stevenson, Aschenbrenner: phjendite roll on pshholoogiline. vestlusparneris/lugejas soovitakse esile kutsuda teatud emotsioone vi -+ suhtumist teosesse), Pertseptualism (Sibley, Isenberg: phjendite abil ptakse esile kutsuda teatud kunstikogemist. Oluline on just phjenduste andmine ja mitte niivrd konkreetsed phjendid ise anything goes!). Milline on hindamise loogiline struktuur Deduktivism (Osborne, Davies: kunstikriitiline hindamine on loomult deduktiivne, ldiselt hindamisstandardilt ksik-hinnanguni), Induktivism (Beardsley: vimalikud on vaid printsiibid, mis kajastavad statistilisi ldistusi omadustest, millel on kalduvus teha kunstiteost heaks), Dialektism (Sibley, Isenberg: kriitik kasutab analoogiaid, vrdlusi ja kontraste teiste teostega, et panna lugejat ngema antud kunstiteose vrtust. Edukuse kriteeriumiks on lihtsalt lugeja veendumus). Milline teooria on ige? Shustermani vitel leiab iga teooria igapevasest kriitikapraktikast kinnitust (kski neist ei anna kogu tde). Teooriate erinevus tuleneb sellest, et kriitikal on mitmeid hinnangulisi eesmrke teoste vrtuste tuvastamine vi testamine vi ngema panemise vi mistmise saavutamiseks sobivad erinevad vahendid. Mistlik on aktsepteerida kunstikriitilist pluralismi filosoofidena ei saa me kehtestada, milline on kunstikriitilise hindamise ige eesmrk ja iged meetodid. Partikularism kunsti hindamises: Oletame, et kunstikriitik vidab, et see on suureprane kunstiteos (hinnang), sest sel on harmooniline lesehitus (phjendus). Tliun: kas vime leida mingisuguse omaduse (omadusi) (nt harmooniline lesehitus vms), mis alati teeb kunstiteose heaks vi mida saab alati pidada kunstiteose positiivseks omaduseks (vrtuseks, nn vooruseks)? Ksimuse selgitus: Kui keegi vidab, et See nuga on hea lihunikunuga, sest see on terav ja teda on mugav ksitleda, peetakse silmas, et teravus ja ksitlusmugavus on lihunikunugade puhul alati nn positiivseks omadusteks nn lihunikunoa voorusteks. Kuigi see ei pruugi tingimata thendada, et terav ja mugav lihunikunuga on hea (kehv tkindlus vib teravuse ja mugavuse les kaaluda), on teravus ja mugavus lihunikunugade puhul alati positiivsed omadused (ja mitte kunagi negatiivsed omadused). Partikularism versus generalism: Ksimus (kas leidub tunnuseid, mis alati panustavad positiivset hinnangut?) lhestab esteetikud kahte leeri: Partikularistid (Kennick, Pleydell-Pearce, Mothersill, Hampshire, Isenberg, Goldman) eitavadselliste tunnuste leidumist; Generalism (Beardsley, Sibley,

Dickie, Conolly& Haydar, Kaufman(teatud mndustega) arvavad, et selliseid tunnuseid siiski leidub. Partikularismi ldine iseloomustus: Hindamisprintsiipide eitamine peamiselt kahel kujul: Ei leidu tunnust, mis oleks kunstiteostes alati positiivseks (vi alati negatiivseks) vrtuseks; Ei leidu tunnust, mis oleks kunstilise headuse tarvilikuks ja piisavaks tingimuseks. Tavaliselt eitatakse eetika ja esteetika smmeetriat. Reeglid on eetikas (moraalis), aga mitte esteetikas (kunstis)! Partikularismi kaalutlused: Miks siis pole vimalik formuleerida printsiipe tunnustest, mis on alati teoses vooruseks? Partikularismikolm tpilist kaalutlust: 1. Unikaalsuse kaalutlus Printsiipe pole vimalik formuleerida, sest kunstiteosed on vga unikaalsed nhtused. Kunstiteose vrtus ei saa lihtsalt olla vrtuste summa mida kunstiteose omadused eraldi vetuna omavadvrtus moodustub mitmesuguste omaduste vastastikusest mjust, n unikaalses konfiguratsioonis. 2. Erinevate kontekstide kaalutlus Printsiipe pole vimalik formuleerida, sest erinevad omadused vivad olla voorusteks erinevates kunstiteostes (huumor selles kunstiteoses, traagilisus tolles kunstiteoses, intensiivsus hoopis selles kunstiteoses, (mingi omadus O) . tolles kunstiteoses). 3. Erineva polaarsuse kaalutlus Printsiipe pole vimalik formuleerida, sest tunnused, mis on voorusteks (vrtuseks) mnedes kunstiteostes pole seda mitte teistes teostes, vi on mnedes kunstiteostes koguni puuduseks. Shelley: Peamiseks relvaks partikularisti arsenalis on meie ilmne suutmatus tsiteerida mingit omadust mne kunstiteose vrtusena, mis samuti poleks mne teise teoses puudus. Huumor vib olla asjakohane hes kunstiteoses (nidendis, filmis, romaanis jms) kuid tiesti kohatu teises nidendis. Sibley partikularistide hirmudest: partikularistil on seoses ldiste kriteeriumitega (graatsilisus, intensiivsus jt) kaks hirmu: et selliste kriteeriumite olemasolu teeb kunsti hindamise mehaaniliseks, teoste reeglitega testimiseks; et sellised kriteeriumid vlistatavad vimaluse, et need seesmiselt vrtuslikud omadused viksid mnes teises teoses olla puuduseks. Sibley, ja eelkige generalistide Beardsley ja Dickiejrgi pole need hirmud igustatud. Partikularismi krritikat: 1. Unikaalsuse kaalutluse vastu Mitmed esteetikud (Mothersill, Levinson, Meager) on osutanud, et vide kunstiteosed on unikaalsed, on kas hmar vi triviaalne, mistttu pole vga selge kuidas see kaalutlus viks knelda printsiipide vimalikkuse (st generalismi) vastu. Beardsley mnab: OK kunstiteosed on omanolisemad kui nt noad jms instrumendid. KUID, inimesed on vhemasti niisama erinevad kui kunstiteosed (luuletused), ometi on vaprus ikkagi vooruseks igahes kelles juhtub seda leiduma. 2. Kunstilise headuse tarvilike ja piisavaid tingimuste eitamise kaalutluse vastu Partikularisti jrgi polevat kski tunnus headuseks tarvilik ja piisav! Beardsley: Ent kuigi antud tunnus leidub mnedes kehvades luuletustes ja puudub mnedes heades luuletustes, (nii et see ei garanteeri luulelist headust ega ole luuletuse headuseks tarvilik), vib see tunnus hoolimata sellest panustada iga luuletuse headust, mis seda tunnust sisaldab. Nt Inimene vib olla hea olemata sealjuures suuremeelne; Inimene vib olla suuremeelne olemata seejuures hea, aga see ju ei nita, et suuremeelsus pole voorus, selles kes seda voorust omab, ja sel mral kui ta seda omab! Samuti, kuigi mitte iga hea luuletus ei ole sgav, mitte iga sgav luule ei ole hea vib sgavus alati olla n hea asi. Tugev ja nrk generalism: Me vime eristada kahte liiki generalisme! Tugev generalism: leidub karakteristikud, mis alati paratamatult garanteerivad teose headuse (vi halbuse) ala kui omadused A, B, C, siis hea kunstiteos; Nrk generalism: leidub karakteristikuid mis alati panustavad kunstiteose headust, toomata paratamatult kaasa, et kunstiteos on hea. Dickie vitel vime eitada printsiipe esimeses mttes, kuid pooldada neid teises mttes. Tugevat generalismi keegi vga enam ei pooldagi!

3. Erinevate kontekstide kaalutluse vastu Partikularisti jrgi on erinevad omadused voorusteks erinevates kunstiteostes kontekstides ! Nt huumor siin, traagiline intensiivsus seal! Beardsley vitel, ei kukuta see vide generalismi! Lriline graatsilisus vib olla heaks asjaks seal kus ta juhtub leiduma, ja niisamuti vib see olla ka heroilise jugakuid vib juhtuda, et nad ei saa olla mlemad samas maalis ilma, et nad teineteist ei vlistaks. Generealism ei tarvitse ju eitada, kvalitatiivsed erinevad vrtuseid (merits) ei anna alati ksteisega sobitada. 4. Erineva polaarsuse kaalutluse vastu Partikularismi vitel tunnused, mis on voorusteks mnedes tdes, pole ldsegi voorusteks teistes teostes! Pole vimalik nimetada htegi omadust mne teose vrtusena, mis ei viks mnes teises teoses esineda puudusena, ja vice versa. Beardsley: ldise kriteeriumi teooriat saab sobivalt tiendada, ilma selle phiideest loobumata. Nt: mned tunnused panustavad vrtust ksipini, aga teised ainult kombinatsioonis teiste tunnustega. Nt vi ja leiva juhtum (Beardsley: See oleks justnagu telda, et sa ei taha vid ilma leivata, vi leiba ilma vita, vaid ainult mlemat koos. Me vime telda, et leib ei ole soovitav, ja vi ei ole soovitav, aga leib-ja-vi on soovitav; vi me vime telda, et vi on mnikord soovitav (nimelt, seal kus leidub leiba) ja mnikord mitte (nimelt seal, kus leiba ei leidu). Niisiis, me ei peaks llatuma, kui leiame et spetsiifilised tunnused vivad olla head hes luuletuses, aga neutraalsed mnes teises: nende headus sltub seostest teiste omadustega). Lisaks vitis partikularist, et leidub tunnuseid mis on voorusteks hes teoses, kuid mnes teises kunstiteoses puuduseks! Jrelikult ei saa olla nt sellist printsiipi nagu: Huumor on alati headust edendavaks tunnuseks! Beardsley vidab nutikalt, et mned kriteeriumid alluvad teistele kriteeriumitele: Oletame niteks, huumor hes kontekstis vrtuseks seetttu, et ta suurendab dramaatilist pinget, teisal jlle puuduseks, sest alandab seda pinget. AGA huumor ei ole ldiseks vooruseks just seetttu, et miski muu, nt dramaatiline pinge, on selleks ldiseks vooruseks. Sibley lhenemine: Seesmised vrtus-kvaliteedid (nagu graatsilisus, intensiivsus) on konkreetse teose kontekstis prima facie, st esma-vrtused, kuid mitte paratamatult tegelikud vrtused. Nagu eetikas, kus me aktsepteerime seesmisi moraalseid vrtusi (lubaduste pidamine, terkimine, ausus), kuid teatavates olukordades vib olla vltimatu vi isegi ige neid rikkuda. Kokkuvtteks: Need olid generalismi ja partikularismi tli klassikalised argumendid. Praegu tehakse juba teravamaid eristusi teooriates. Hetkel vaidluspaar: Conolly ja Haydar versus Dickie. R. Richards ja D. Kaufman on toonud uusi tuuli hindamise loogika diskussiooni.

9. Esteetiline/kunstiline arkaasia:Probleemi lhtekoht: 1. olukord: hel ilusal peval prast kontserti): A: Kuidas meeldis? B: Pris hea oli (meeldis, lahe!) 2. olukord: hel ilusal peval prast kontserti: A: Kuidas meeldis? B: Hea, aga mulle ei meeldi (meeldis, aga suht saast oli.) A: Oot-oot, ma ei mista!? Ksimused: Kui mulle ei meeldi hea kunst, vi kui mulle meeldib halb kunst, kas ma olen siis mingi viisil vastuoluline? Kas hea kunst kohustab mind meeldimisele? Kas mul peaks olema esteetiline sme!? Kas mul esteetiline/kunstiline tahtenrkus (akraasia)? Kui hinnang ja meeldivus lahknevad, kas ma pean parandama maitset (maitse-teraapiat), vi koguma tahtejudu? Kas hea kunst peab meeldima? Vastus sltub mitmetest asjaoludest, nn muutujatest, mida vidakse erinevalt tlgendada: 1. Hea kunst Personaalne tlgendus: Kellegi isiku poolt tema enese hinnangustandardite alusel heaks hinnatud kunst (mis vib lahkneda hiskondlikult heaks tunnistatud kunstist). Impersonaalne tlgendus: Kunstiteosed mida hiskonnas peetakse kanooniliseks

2.

3. 4.

5.

vrtkunstiks, ldtunnustatud meistriteosteks, kunstimaailma/kunstiajaloo nomenklatuurseteks teosteks. Headuse tp Fraasid hea kunst vi W on hea (kunstiteos) on mratlemata headuse tbi suhtes. Kas hea moraalselt, poliitiliselt, majanduslikult, esteetiliselt, vms? Diffey: Asju ja isikuid saab hinnata erinevatelt alustelt: moraalselt, legaalselt, intellektuaalselt, poliitiliselt, majanduslikult, esteetiliselt, spirituaalselt jne. Asjad vivad olla head vi halvad hte, vi rohkem kui hte liiki phjendustelt. Pshholoogilised eeldused Mis on meeldimine? Hindamise ja meeldimise vahekorra analsides kasutavad esteetikud (ja ka kriitikud) lbisegi ja ebajrjekindlalt mitmesugust pshholoogilist snavara: meeldivus, nauding, rahuldus, maitse-elamus. Temporaalsed eeldused Ksimus kas hea kunst peab meeldima? jtab mratlemata selle, kas meeldimine leiab aset kunstiteose kogemise (hindamise) eel (nn aprioorne meeldimine), kunstiteose kogemise (hindamise) kestel (nn snkroonne meeldimine), vi kunstiteose kogemise (hindamise) jrgselt (nn aposterioorne meeldimine). Deontilised eeldused kr deon kohustus. Probleemid kohustust, lubatavust jms vljendavate mistetega: vib, tohib, on lubatud, on soovitatav, on kohustuslik, on nutav.

Traditsiooniline vastus: ksimusele kas hea kunst peab meeldima on eitav (Carroll, Knight). Reeglina esitatakse kahte liiki kaalutlusi: 1. Sltumatuse tees Otsustused nagu X on hea (headusotsustus), mulle meeldib X (meeldivusotsustus), on teineteisest loogiliselt sltumatud nad vivad sageli kia ksikes, ent see pole loogiline paratamatus. Kui hea kunst tekitaks paratamatult meeldimise, poleks meeldimisnudel sisu. Paratamatute asjade ettekirjutamine on mttetu. Helen Knight: ei ole tsi, nagu me vime kalduda arvama, et meile alati meeldib see, mida me hindame heaks, ja et meile ei meeldi see, mida me hindame halvaks. On tavaline, et kskiksus kib koos heaks hindamisega: Ma ei ne selles midagi, aga ma usun, et see on hea. Ning samuti leiame, et mnikord kib meeldimine ksikes mitteheakskiitmisega. Carroll esitab sltumatuse teesi sellisel viisil: Leidub W 1 (W. Goldingi teos), mis on hea, kuid mis ei meeldi. Leidub W 2 (S. Kingi teos), mis ei ole hea, aga mis meeldib. Sltumatuse tees tugineb kahele intuitsoonile: Hindamisest, Meeldimisest: Hindamise loomus Hindamine on standardi rakendamine, standardeid saab rakendada meeldimiseta, klmalt, formaalselt. Analoogia eetikast: Kant mrkis, et armastus (kire vi tunde mttes) ei saa olla moraalne kohustus, sest seda ei saa kskida, kuna meil puudub vahetu kontroll oma tunnete le. Moraaliseadus vib nuda, et annaksin osa oma sissetulekust vaeste toitmiseks, kuid vaesed ei pea mulle meeldima; ma annetan raha selleprast, et selline tegu on ige. Meeldimise efemeersus Kimbatus headuse mratlemine pshholoogiliste reaktsioonide kaudu. Ikka leiame, et meile meeldib see mis pole hea! Gracyk: Ma vin siiralt uskuda, et teatud kunstiteos (muusikateos) on hea (nii personaalses, kui impersonaalses mttes) ent ometi ei pruugi see teos mulle mitte iga kord meeldida ja selles pole probleemi. Teose vrtus on midagi psivat, seevastu kui meeldimine on midagi efemeerset ja ebapsivat. 2. Deontilise allumatuse tees Meeldimine ei allu deontilisteletehetele meeldimist ei saa mttekalt kohustada, ette kirjutada, nuda. Ses mttes sarnaneb meeldimine armumisega ja armastamisega pshholoogilise sndmuse mttes nt pole mtet nuda sa pead sellesse isikusse armuma. Mida saab kohustada? Traditsiooniline vastus lhtub arusaamast selle kohta, mis saab (ja mis mitte) olla deontiliseks objektiks. George Henrik von Wright: Esmalt tuleb juda otsusele he eelneva ksimuse suhtes. Mis on need asjad, mida kuulutatakse kohustuslikuks, lubatuks, keelatuks jne? Me nimetame neid asju tegudeks.

Ettekirjutamise vimatus: Ettekirjutus on vljend, mis on kneleja (kirjutaja) poolt kavatsetud mrama/suunama jms tegija (tahtlikku) tegevust. Ent meeldimine ei ole tahtlik tegevus! Meeldimine ei ole midagi sellist mida saab hakata tegema, meeldimine pigem juhtub inimesega. Niisiis, ei ole vimalk mistlikult ette kirjutada, et mingi kunstiteos peab meeldima. Niline ettekirjutamine: Aga mnikord me ju tleme et kunstiteos X peaks sulle meeldima!? Ent nende juhtumite lhemal vaatlusel ilmneb, et nende ettekirjutav jud on ainult niline! Nad on ootused, lootused, ennustused a la kui sulle X ka ei meeldi, no siis ma ei tea (mis sulle ldse meeldib)! Niisamuti nagu koerte varjupaiga kuulutus Palun armasta mind, ei ole vaimusndmuse ettekirjutamine, vaid kutsung hoolivatele tegudele (vta mind enda koju, toida ja paita). Anita Silvers: Ei eitata, et kunstiteostega seoses saab mttekalt teha mitmesuguseid ettekirjutisi. Niteks, kuidas kunstiteost teha, kuidas kunstiteost esitada, kuidas kunstiteost vaadata. ja me saame hlpsalt kindlaks teha kas neid ettekirjutisi on tidetud. Tegevusi saab petada, kas ma saan petada kunsti meeldimist? Kuidas teha kindlaks et, seda kas keegi on titnud kunsti meeldimise ettekirjutust?! Kujutlegem petajat ksimas pilaselt, miks sul ikka veel ei meeldi W? Traditsioonilise vaate kriitika: 1. Sltumatuse teesi kriitika Robustse subjektivismi argument Kuna standardeid ei avastata, vaid konstrueeritakse, luuakse, on ju ka vimalik luua meeldimisele tuginevaid standardeid! Kujutlegem niteks ht subjektivisti pooldamas doktriini, et kunstiteose vrtus seisneb tema instrumentaalses vimes kutsuda esile meeldimist. Idee selles, et kui meeldivus on vrtuse standardiks, siis ei ole vimalik osutada kunstiteosele, mis oleks hea, kuid mis ei meeldiks. Sellise hindaja faktiline leidumine ei ole oluline. Argument on loogiline see ei sltu sellest, kas keegi viks eales sellist standardit kasutada. Kategoorianihe? Carrolli sltumatuse argumendis kuulusid niteteosed (Goldingi ja Kingi teos) erinevatesse kirjanduskategooriatesse! Viks aga vita, et kui niteid oleks hest kategooriast (nt udusromaani anrist), siis oleks mulle meeldib W korreleerunud hinnanguga W on hea? Carroll pole siiski nus: Ei ole ju mingit vastuolu selles, et udusromaan x meeldib rohkem kui udusromaan y, kuigi udusromaani vrtuskaalal oleks jrjekord vastupidine: y on hea udusromaan, ent x halb udusromaan. Fisheri argument Kujutlegem kolme isikut kes hindavad: Atorupillimuusikat: Torupillimuusika A-le ei meeldi, kuigi muusika meeldib. Breligioosset maali: religioosne maal A-le ei meeldi, ent maal ldiselt meeldib. Cluuleteost: A-le ei meeldi luule ldiselt. Ksimus: kas igaks neist on vimeline hindama vastavasse kategooriasse kuuluvat mitte-meeldivat teost? Fisher vastab eitavalt. Miks? Torupillimuusika ja religioosse maali hindajad saavad teoseid hinnata, ilma, et hindamisobjekt peaks neile meeldima, sest nende hindamisvimet toestab ldine meeldimisvime maali ja muusika kui terviku kohta. Kuid luuleteose hindajal srast vimet ei ole. Luule hindaja ei ole luuleteose hindamiseks vimeline, sest tal puudub meeldimine nii konkreetse luuletbi ja luule kui terviku suhtes. 2. Deontilise allumatuse kriitika Meeldimise deontika Mitmed autorid on pdnud vita, et meeldimist on vimalik siiski deontilistele tehetele allutada. Patricia Herzog: Meeldimine vi mitte-meeldimine ei ole lplik, edasikaebamisigusteta tik, toores fakt, mis ei allu normatiivsetele kaalutlustele; justkui ei oleks mtet knelda sellest, mis meile peaks meeldima W. ldine idee: Kui meeldib halb kunst peaksid selle pahe suhtes midagi ette vtma, sest inimesele ei saa ratsionaalselt meeldida halb. Voorusteoreetik Pojman versus Kanti

deontoloog: Ehkki meil pole oma emotsioonide le otsest kontrolli, on meil nende le siiski kaudne kontroll. Me ei saa oma kalduvusi kinni ja lahti keerata nagu veekraani, kuid saame astuda samme igete kalduvuste ja hoiakute juurutamiseks. Kui me mistame teatud emotsioonide kohasust teatud olukordades, vime kasutada meditatsiooni, kaasatundvat kujutlemist ning teraapiat (ja kui ollakse usklik, siis ka palvetamist), et neid hoiakuid igesti omandada. Me oleme oma iseloomu eest vastutavad. Me peame mitte ainult olema head, vaid ka armastama head. Meeldimise liigid Traditsiooniline vaade kaldub meeldimisotsustuste lepshhologiseerimisele. Meeldimine on liigiliselt mitmekesisem, kui traditsiooniline vaade on eeldanud. Keeleteadlaste (nt Duffley) arvates vime eristada mulle meeldib x kahte thendust: Pshholoogiline thendus (P-meeldimine): osutab praegu asetleidvale vaimuseisundile. Ent tsiasi, et ma sageli valin vaatamiseks selle kunstiteose, ei thenda, et iga ksik vaatamine oleks meeldivate killast: P-meeldimise mttes. Dispositsionaalne thendus (D-meeldimine): s.t. kalduvust validaja eelistada x-i. Niisiis, fraasiga mulle meeldib teos W vin silmas pidada, et ma eelistan sageli seda teost kogeda (lugeda, vaadata): D-meeldimise mttes. Kige thtsam jreldus: D-meeldimine allub selgelt deontilistele tehetele sellise meeldimise ettekirjutamine (nudmine jms) ei ole loogiliselt vastuoluline. Vime ju mistlikult tahta (nt moraalsetel kaalutlustel), et noorukid ei valiks lugemiseks natsikirjandust.

10. Esteetiline ajaproov:Aeg on mitmes mttes kunstiteoreetiline arutlusteema: Teose loomise aeg (kaua vttis, millal sndis). Teoses kujutatud aeg (lineaarne-mittelineaarne). Teose lugemise aeg (kaua loed?). Kunsti kogemine ja ajataju (loed ennastunustavalt aeg lendab). Ajakunstid ja ruumikunstid. Ent kunstidiskursuses on sgavalt juurdunud idee, et aeg paneb kik paika et aeg nitab (testab?!) kas kunstiteos on hea vi mitte. Aeg kui kunstiteose vrtuse indikaator?: Sellised ajaga seotud elutarkused nagu aeg annab arutust, aeg paneb kik paika, aeg parandab kik haavad, on koha leidnud ka kunstiteoreetilistes vaidlustes, kus ajaproovi peetakse juba ammustest aegadest kunsti vrtuse nitajaks. Jrisson: Kunstivrtuse rangeks ja halastamatuks hindajaks on aeg. Ta mrab teose kas surmale vi elule, avastab sedvrites ha uusi varjatud vrtusi, petab kunsti ngema mitmest vaatevinklist. Rehe: Orienteeruda kaasaegses kunstis pole kaugeltki kerge lesanne, sest kogu kunstipraktika oma hea ja halvaga on ju n kega katsuda, kuna peaaegu kik kunstnike loomingust juab vaatajani ja kuulajani. Eks teliseks hindajaks ole siin aeg, mille kigus selgub, milline kunstiteos on teliselt hea, milline halb. Mis on ajaproov? Kuigi sna ajaproov tarvitamine kunsti kontsekstides on muutunud harjumuspraseks klieeks, pole ajaproovi thendust ja rolli alati heselt mistetud. hmasusi/erimeelsusi mitmes ksimuses: Phjendamine, Rakendusobjekt, Hinnangutermin, Staatus, Kriteeriumid. Kuidas phjendada? Mis kaalutlustel peaks lepea arvama, et aeg, tulevik, jreltulevad plved on kunstiteose vrtuse le otsustamisel viimne instants? Millele rakendub? Kas ajaproov nitab pelgalt ksiku kunstiteose vrtust, vi saab seda samavrd rakendada ka teiste kunstikategooriate suhtes, nagu niteks kunstiliigid, kunstivoolud, kunstnik, kunstniku looming tervikuna?

Mida nitab? Kui eeldada, et ajaproovi lbimine nitab kunstiteose vrtust, tekib ksimus sellest, kas ajaproovi lbinud kunstiteos on suur kunst, vljapaistev kunst, klassika, teline kunst, krge esteetilise vrtusega kunst, hea kunst. Kuhu kuulub? Milline on ajaproovi roll ja thtsus vrrelduna teiste hindamisstandarditega /kriteeriumitega, nt siirus, vljenduslikkus, tetruudus, orgaaniline htsus, harmoonia? Kuidas lbida? Mis peab kunstiteosega juhtuma, et see ajaproovi n vrikalt vastu peaks? Millised on ajaproovi lbimise tarvilikud ja piisavad tingimused? Teos X on lbinud ajaproovi siis ja ainult siis, kui ??? Positiivne lbimine Reeglina peetakse ajaproovi lbimise all silmas n positiivset lbimist. Analoogia igasuguste testide (nt eksamil) vi proovide (sh doping) lbimisega, kus laias mttes lbivad proovi/testi kik, kes testi tegid (proovi andsid), ent kitsamas mttes ainult need, kes testist/proovist n lbi said. Permanentsus Tingimuste osas ollakse ksmeelel vaid nn kestvus-karakteristiku osas. Ajaproovi lbinud teoseid iseloomustatakse snadega: psib kestvalt paljude (kriitikute) huviorbiidis, on igavene vlu, vime kestvalt vluda meid ja tuhandeid jrgnevaid plvkondi, hindavad miljonid pikema aja vltel, saab mitmeid ajastuid jrjepanu (tunnustatud) kriitikutelt kiitvaid hinnanguid, loetakse (mngitakse, esitatakse) lbi mitmete plvkondade. Esteetilistel phjustel Tsiasi, et kunstiteos on psinud pikka aega nitusel (lavalaudadel vms) vi olnud kuulus, popp, moes vms iseenesest veel otsustav vrtus-indikaator, kui see ei rajane adekvaatsel positiivsel vrtusotsustusel. Adekvaatse vrtusotsustuse all aga meldakse sageli seda, et kunstiteos peab kestvalt huviorbiidis viibima esteetilistel phjustel. Mis kneleb ajaproovi kasuks? 1. Ajaline distants Panayotis A. Michelis: Aja mdumine aitab kaasa esteetilise distantsi loomisele: Vaatleja/hindaja ei ole enam mjutatud oma ajastu segavatest asjaoludest ja saab seetttu kunstiteost nn objektiivsemalt hinnata. Kunstniku vim ja reputatsioon: Henri Peyre: Aastaid hiljem ei ole hindajad (kriitikud) enam mjutatud kunstniku hiskondlikust reputatsioonist (saadikupuutumatusest), (mis ei pruugi tugineda kunstniku kunstilistele saavutustele). Nt Kunstnik vis olla mjukas, vimukas ja hirmuratav kriitik (v likooli professor) mistttu ei julgetud tema kunsti hinnata. 2. Taustinformatsioon Kui seome end normatiivse eeldusega, et kunstiteoste phjalikuks mistmiseks ja hindamiseks on oluline mitut sorti informatsioon, siis aeg annab selleks vimaluse. Aja jooksul saab lbi uuritud/tuleb ilmsiks kunstniku kirjavahetus ja mlestused, perekondlik atmosfr, hobid, huvid kalduvused (mida loeti), kes keda armastas ja kellega kis. 3. Komparatiivsete hinnangud Komparatiivsete hinnangute puhul (nt kunstniku teoste vrdleval hindamisel) on vaja tagada, et kik loodud teosed on meile teada, vastasel juhul on meie hinnang piiratud. Just selle phjendusega, ei tuleks vrdleva hindamisega kiirustada sobilik on nt ra oodata kunstniku lahkumine siit ilmast. 4. Geeniuse kontseptsioon Romantilise geeniuse kontseptsiooni jrgi on geenius ja tema looming olemuslikult sedasorti asjad, mille igeks mistmiseks ja hindamiseks tema kaasaegselt paratamatult vime puudub. Geeniuse mistesse kuulub juba see, et ollakse oma ajast ees. Aeg ei ole veel kps mistmaks geeniuse teosed! Glenn Gould: Bach oli oma ajast taga!

Goldmani viisik: 1. Kindlus, et tulevased teosed ei rahulda praegustele teostele rakendatavaid standardeid paremini. 2. Teose koht narratiivis saab ilmsiks ainult retrospektiivis (tagasivaates). St siis kui narratiivi saab vaadelda tielikuna. 3. Intuitsioon, et teliselt suureprane teos kidab meid mitte ainult esmasel kokkupuutel, vaid kauem (mnede esteetiliste omaduste tuvastamine vrdlust teiste teostega ja see vtab aega). 4. Ajapikku tulevad esile erinevad tlgendused kunstiteosest. Esmalt vriti mistetud teos vib loota, et kord saabuvad asjatundlikumad hinnangud. 5. Maitse kpseb kuna aja jooksul on vimalik kokku puutuda enamate kunstiteostega. Teos mis elab le maitsemuutusi on jllegi tenolisemalt vrtuslikum. Ajaproovi kriitika: Ajaline perspektiiv Kas on alust arvata, et ajalisest perspektiivist nhtuna paistab teos iges valguses ja on seetttu paremini hinnatav? Kaks phjust mis rgivad vhemasti mnikord selle vastu on ajahamba kaalutlus (kunstiteose-keskne) ja episteemiline kaalutlus (hindaja-keskne). Ajahamba kaalutlus Kas pole alust arvata, et ajapikku muutub teose tegeliku vrtusse kindlakstegemine progresseeruvalt ha raskemaks? (Vrv kahvatub ja praguneb jne). Anthony Savile: ajaproovi lbimiseks ei pea teos fsiliselt silima! Episteemiline kaalutus Helme: Ettekujutus, et me saame minevikukunstist paremini aru kui tnapevasest, on minu arvates vale, lihtsalt illusioon. Inimene ei pruugi osata niteks renessansiajastu kunsti ldse lugeda, ta vaatab ainult pilti, igesti maalitud ilusaid inimesi, maastikke, lugusid. Suur hulk kihte, mis puudutavad thendusi, smboleid, rkimata tehnilistest finessidest, jvad tnapeva vaatajale mrkamata, sest tal puudub lihtsalt vastav haridus. Pigem saame aru just oma ajastu kunstist, kuigi vime sellesse suhtuda sna kriitiliselt. Ajastu ja ajastu hinnang Mis on ajastu? Ajaproovlased sageli eeldavad kunstiloo periodiseerimist suhteliselt diskreetseteks ajastuteks, epohhideks jms see teeb ajaproovi lbimise spekulatiivseks ja suhteliseks: ksnes epohhi mberdefineerimisega vime ksikuid kunstiteoseid nha kord ajaproovi lbinuna, kord jlle mitte. Kellele, millisele distsipliinile tuleks ajastu mratlemisel tugineda? Kunstiajalugu? Hinnangu hajumine Kui me koondame pilgu teatud ajastule, kipub ksmeel teatud teoste hinnangutes haihtuma. Mitme ajastu probleem Kagan: Muidugi ksitab iga uus ajastu mdunud aegade surematuid kunstilisi kujusid omamoodi. kskik missuguse klje nad oma retult rikkast sisust ajastu poole ka ei praks, ikka leiavad nad seal endale koha ning vtavad osa ajastu elust. Iga epohh ksitab Hamletit ja don Quijotet omamoodi, kuid nad mlemad "on elanud" juba le kolmesaja aasta ja "elavad" edasi senikaua, kui inimesed leiavad nende iseloomus, mtisklustes ja toimingutes midagi neile endile lhedast ja huvitatavat. Positiivsete hinnangu jrgnevuste probleem; Hinnangunihete puhul. Esteetilistel phjustel? W on lbinud ajaproovi, siis ja ainult siis, kui W on esteetiliselt aluselt mitmeid ajastud krgelt hinnatud. Esteetiline hindamine vib olla selle kunsti vrhindamine!