ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal

Nr. 2311 14. jaanuar 2012 asutatud detsember 1947

Hea Eesti rahvas.Täna õhtul ja praegusel tunnil – kui üks aastamurdub teiseks, kui miski kaob ja miski ontulemas – on vägagi paslik tõdeda: nüüd,oma uue vabaduse kahekümnendal aastal,oleme tõesti saanud täiskasvanuks. Eelkõigesuhtes sellega, mis meid ümbritseb.Saagem nüüd ka täiskasvanute maailmaosaks. Tasakaalukalt ja arukalt. Endaväärtust ja saavutusi lugupidamisegahinnates. Mõistkem, et meie vabadus, seevalgemast valge laev, mida ootasimenoodsamad 700 ja pärast veel 50 aastat, onka vabadus minna, vabalt minna, kuhu tahes.Meie pole süüdi selles, et oleme vabad. Eitohi uskuda seda orjameelset kibedust, etvabadus on teinud meid vaeseks. Kui olemevabad, oleme vabad minema ja tulema.Täiskasvanu teab, et vabadusega tuleb katoime tulla. See teadmine väljendub katõdemuses, et me tõesti oleme miskigakoguni paremini toime tulnud kui üldiselt.Kas tõesti? Ei või olla! Ei usu!Naeruvääristame omi, ostame kalli raha eestteiste puhutud soola. Ja tunneme valu igastkriitikanoolest, ka siis, kui selle ots onkastetud kadeduse mürki.Me kahtleme endas oma seitsmesajaaastase taaga jõul, mida tarime asjatultkaasas. Ikka justkui oodates mõisapõlluleminekut, puudulikku pajukit ja kartesteenimatut peksu.Me pole vabad kellegi armust, vaid olemevabad omal valikul. Seetõttu ei pea me enamkustutama oleviku patte mineviku müütidega.Mistõttu ei tasuks eilse vabadusvõitlusegavehkida neil, kes on äsja oma isamaadtükikaupa müüki pannud.Mu head kaasmaalased, sellele talveleläheme vastu parema karastusega kuimõnelgi varasemal aastal. Nüüd tuleb leidajõudu heita kõrvale kõik, mis vale. Üteldavaletajatele ja sohitegijaile: teil pole kohtameie hulgas.Meil tuleb hoida kõvasti kinni sellest, mis õigeja püsiv. Perest, oma riigist, aust ja aususest.Ja võtta ometi omaks, et oleme seninitoimetanud hästi. Ei, esmajärjekorras mitte

meie valitud valitsejad, vaid meie ise, sestme oleme neid valinud.See annab meile moraalse õiguse mõistahukka neid, keda oleme valinud meie endiväärtuste hoidjaks, kuid kes on hakanudseda pidama oma isiklikuks vääringuks.Enamgi veel, kel on ülbust meie ühistväärtust enda kasuks müüa. Riigi peamineülesanne on ju tagada, et meie kõikide eluskogutud väärtus säiliks ja kasvaks.Head sõbrad, kuidas minna vastu uuele jatundmatule? Olukorras, kus me ei tea, kasmeie ihaldatud Euroopa toob meile lunastustvõi seekord pigem vaeva.Minu arvates võiksime täiskasvanud inimesemeelerahuga toetuda mõistusele, rahvana kaoma kogemustele. Ja panna lõpuks käestoma lapsepõlve lelud. Lõpetada kurtmine, etmaailm meid ei mõista. Jätta jonnakadõigustused, et “teised teevad ka”, kui olemeteinud midagi valesti. Saada aru, et keegipole puhas või määrdunud pelgalt ametipoolest, aga et on ameteid, mis peavadolema puhtad.Meie enda käes on võimalus oma eluparemaks muuta, sest me seisame tegelikultkindlal pinnal. Ja alustada saab igaüks ise jakõige lihtsamast:Ära tee kunagi teistele kurja. Ära kunagi,mitte kunagi, istu rooli purjuspäi. See, kesvalenime all või nimetult laimab, on lihtsaltlurjus. Vihkamine ja kadedus teevad haigetEestile, sest oleme nüüd kõik vabad valimaelu seal, kus vihkamist pole. Usaldus volitabtöötama rahva heaks, mitte enda heaks.Hea Eesti rahvas.Peagi kustuvad taevalaotuses ilutulestikuraketid ja kuusel küünlad. Tähed jäävadtaevasse alles. Nagu jääb alles sära melähedaste silmadesse. Ma tean asju, mismuutuvad, ja ma usun asjadesse, mis jäävadminuga kogu ülejäänud eluks. Tunneme ärailusad hetked iseendas ja enda ümber.Peame neid tähtsaks ja jätame sellemälestuse endale meelde.Armastame neid inimesi, kes meile tähtsad jakallid. Hoiame üksteist!Head uut aastat. Elagu Eesti!

Presidendi kantselei

P R E S I D E N D I U U E A A S T AT E R V I T U S

Kaitseministeerium valmistab ette kava, etkevadel riigikogus läbi suruda otsus, millegatunnistataks Teise maailmasõja ajalNõukogude vägede vastu võidelnud mehedEesti vabadusvõitlejateks.See tähendaks, et lõpuks saaks ametlikultvabadusvõitlejateks ka need mehed, kesSaksa mundris sõdisid.Koalitsioonileppesse sisse kirjutatud lubadus„toetame Eesti riikliku iseseisvuse eestvõidelnute tunnustamist riigikogu otsusega”on laiapõhjaline ja vajab täpsustamist. Kunaotsuse läbisurumiseks parlamendis on vajaenamuse häält, peab arvestama kaReformierakonna toetusega, mida praeguveel ei ole.Vabadusvõitlejate Liidu sõnul on eelnõu tekstikoostamisel tekkinud sisulisi tõrkeid. Liidujuhatuse esimees Gunnar Laev ütles, etotsust on nii pikalt oodatud, et riigikokku eiminda sellega enne, kui tekst rahuldab kõikiosapooli.„Sõnastus ei sobi igaühele. Meie sõnastus onotsekohene. Me tahame, et öeldaks seda, mistegelikult oli. Ei püütaks varjata seda, mistegelikult oli,” selgitas Laev. Läbirääkimisedvõimuparteiga on alles käimas, mistõttu ei

tahtnud Laev vaidlusaluseid detaile veelavalikkuse ees lahata.Ka kaitseminister Mart Laari nõunik RaunoVeri jäi teemat kommenteerides napi-sõnaliseks. „Selle eelnõu sisu jõuab niiparlamendis kui avalikkuses arutluselekevadel,” ütles Veri. „Praegu tehakse sellegaalles tööd ja kõik täpsustavad detailid saavadselgemaks siis. Kevad on see aeg, kui seearutelu meid ees ootab.”Otsus oli riigikogus arutlusel ka eelmiselaastal. Siis lükkas valitsus selle tagasi.Isamaaliit ja erakond Res Publica püüdsidotsust läbi suruda ka 2005. aastal, kuidsamuti ebaõnnestunult. Justiitsministeeriumleidis toona, et eelnõu vastuvõtmine õhutabühiskonnas vaenu eri pooltel võidelnute vahel.Laeva hinnangul oleks tunnustuse saamineSaksa poolel võidelnud meestele väga tähtis.„See on väga oluline, sellepärast et nende eluon lõpustaadiumis ja mingi positiivne märkpeaks sellest tulema, et võideldi aastaidtagasi selle nimel,” ütles Laev. Tema sõnulpole oluline, kas võideldi Saksa mundris võimõnes muus vormis, kuna pärast punaarmeeokupatsiooni lihtsalt polnud peale saksamundrite muud saada. delfi.ee

Mart Laar tahab saksa sinelis võidelnuile vabadusvõitleja staatust

Detsembris andis suursaadikAino Lepik üle välisminister UrmasPaeti tänukirjad eestlust alalhoidnud rahvadiplomaatia eden-dajatele Ühendkuningriigis. 2011.aasta tänukirjad said Ida Lemsalupikaajalise pühendumise eestaktiivse eestluse hoidmisele EestiAbistamise Komitees Londonis,Toomas Ojasoo ja Reet Järvikajalehe Eesti Hääl väljaandjatenaning pühendumise eest eestlusehoidmisele Inglismaal.

Ida Lemsalu on aastaid olnudLondoni Eesti Majas toimuvateEAK lõunasöökide peakokk ja –korraldaja. Aino Lepiku sõnul onneed lõunad heaks võimaluseks Eestisõpradel omavahel kohtuda, eesti keeleskõneleda ning maitsvat toitu nautida.„Oleme rõõmsad ja tänulikud, et Ida EAKlõunasöökide traditsiooni üleval hoiab,“ütles Aino Lepik tänukirja üleandmisel EAKjõululõunal.

Reet Järvik ja Toomas Ojasoo onandnud välja Inglismaa eestlaste ajalehte„Eesti Hääl“ viimased kolm aastat. ToomasOjasoo on Inglismaa Eestlaste Ühinguesimees, Reet IEÜ sekretär, nii Reet kuiToomas on mitmes eestlasteorganisatsioonis olnud aktiivsed juba

aastakümneid. „Koostöö siinseteeestlaste organisatsioonidega onsaatkonna jaoks väga oluline, sedasuurem on heameel, et see koostööon olnud tõhus ja rõõmsameelne,“kinnitas Aino Lepik saatkonnasToomas Ojasood ja Reet Järvikutõnnitledes. „Eestlaste ajalehetoimetamine on hindamatuväärtusega töö, samavõrd oluline onaga see, et te eestlaste tegemistesaktiivselt kaasas ja toeks olete.“Traditsiooniliselt tunnustab välis-minister Urmas Paet kodanikupäevapuhul tänukirjaga tublisid rahva-diplomaatia edendajaid, kes onaidanud kaasa Eesti tutvustamisele,heale mainele ning suhetetihendamisele välisriikidega."Rahvadiplomaatia on väikese riigijaoks hea võimalus ja soovime sedaigati julgustada. Hindame kõrgeltnende inimeste panust, kes onvõtnud oma missiooniks Eestitutvustamise ning eestlusesäilitamise välismaal."

S U U R S A A D I K A I N O L E P I K Õ N N I T L E SR A H V A D I P L O M A A T I A E D E N D A J A I D

In the "Wi(l)der Europe" column of theBrussels-based weekly, European Voice,Edward Lucas has been dishing out hislighthearted bouquets and brickbats forthe past year. Amongst his personal‘awards’ was the following:For a second year in a row, Estonia winsthe Golden Swot award. With 8%GDP growth in 2011, it was Europe’sbest-performing economy.Andrus Ansip is almost Europe’s longest-serving prime minister (only the eternalJean Claude Juncker of Luxembourgbeats him). He was re-elected last year,along with Toomas Hendrik Ilves, thecountry’s waspish American-educatedpresident.Complacency is Estonia’s biggest dangerfor 2012. Others should be so lucky.

ESTONIA LEADS THE WAY Eestist lahkunutel tulebaidata eestlust alal hoida

Piirid on lahti ja inimeste välismaalekolimine on paratamatu, eestist lahkunutehurjutamise asemel tuleb aga mõelda,kuidas neid eestlstena hoida, rääkispresident Toomas-Hendrik Ilves ETVaastalõpuintervjuus.

President rõhutas, et Eesti peabarvestama tegelikusega ja ehkkikaasmaalaste lahkumine teeb muret, eteesti keelt hoitaks elus ka oma lastel,jätmaks neile alles võimaluse kunagitagasi tulla ja end Eestis muretulttunda.Samuti peaks eestlased isemuutuma sallivamaks nende vastu, keseesti keelt aktsendiga räägivad. ERR

Fotod ja kirjeldus: Kadri-Mai Kaunissaare, Pressidiplomaat

Järgmine Eesti Hääl ilmub11. veebruaril.

Kaastööd ja kuulutused palumehiljemalt 2. veebruariks

Korrektuur: Tiina KõivEesti Hääle väljasaatjad ja abilised:Adelies Beermann, Endla Hopkins, IdaLemsalu, Leida Laumets, Asta Rank,Artur Sepp.

Rod Liddle’s tongue-in-cheek prediction forOctober 2012 includes:“Britain joins a new trading bloc with Denmark,Germany, Norway and the Baltic States titledAHWFDPP (the Association of HardworkingFundamentally Decent Protestant People)”.The Sunday Times

2 EESTI HÄÄL 14. jaanuar 2012

T O I M E T A J A V E E R G

Selle aasta jõulupidu Leicesteri Eesti Majasalgas laupäeval 17. detsembril kell 16.

Juba enne peo algust oli Andres baariletitaga ja hoolitses selle eest, et peolisedLeicesterist, Loughboroughst, Nottinghamist,Melton Mowbrayist ja ei peaks janukannatama. Istekohtade leidmine Riinakaunistatud laua ääres oli tänu sinnapaigutatud nimesiltidele kerge. ÕpetajaValdo Lust, kes oli oma koguduse juurdetulnud Tartust, pidas lühikese palvuse jaõnnistas kõiki 66 kohaletulnud inimest.Seejärel kanti lauale verivorstid, sealiha,kartulid, hapukapsas ja kaste, mis kõik olidvalmistatud Marju ja Anu poolt suure hooleja armastusega. Samal ajal liuglesidkelnerid John ja Steph astelpajuokstegakaetud laudade vahel, et täita klaasidpunase või valge veiniga. Praetaldrikudringlesid kiiresti kätelt kätele ning tühjadanumad asendati kärmelt uutegarahuldamaks ka kõige näljasemat peolist.Sooja toidu järel pakuti kohvi, kringlit jameeküpsiseid, mis kõik aitasid suurendadapuusajoont. Ometi ei suutnud keegi äraöelda pakutud Ferrero Rocher šokolaadi-kommidest. Pettumus oli aga suur kuiavastati, et tegu on brüsseli kapsastega misolid kenasti kuldsetesse paberitessepakitud. Len, kes oli viimane ohver, oliilmselgelt ka kõige pettunum. SeevastuJohn oli lootusrikas, et tegu ongi uuerohelise šokolaadiga, mis on brüsseli kapsakuju võtnud.

Jõuluvana koputus uksele pani kõigenooremad võpatama ja juba ta siseneskikoos oma lemmikpäkapikuga. Oli ilmselge,et pikk ja raske tööpaev oli neid väsitanud -pakkidel olevate nimede ettelugeminetundus vahest päris keeruline olevat.Kordamööda käisid lapsed oma pakkide

lunastamiseks luuletusi lugemas või laulelaulmas ning kui oma jõust ja nõustväheseks jäi, siis tulid appi vanemad. Olihuvitav, et paljude vanemate luuletusedpärinesid nende enda lapsepõlvest jakooliajast. Mõned vanemad ei olnud paljukspidanud riietada ka oma lapsi jõulu-teemaliselt: üks 4 aastane tüdruk nägi väljanagu ingel, samas kui 9 kuune poiss olipäkapikukostüümis.

Kui küsisin jõulupeolistelt nendearvamust, siis ei oldud kiidusõnadega kitsid.Jaana Milton Keynes’st leidis, et nii nooredkui vanemad inimesed said kõik sõbralikultläbi ning Diana arvates oli Leicesteri Majajõulupidu Londoni omaga võrreldeskodusem. Õpetaja Valdole meeldis, et EestiMajja olid kogunenud nii alalised käijad, kuidoli ka uusi inimesi. Samuti märkis ta, et kunanoorem põlvkond kokkasid oli teatepulgaüle võtnud, siis said varasemad kokadteenindavate rollis olla. Olly, kes onuustulnuk eesti kultuuriruumis, lisas, et temaarust oli jõulutoit sarnane inglise omale, kuidoli meeldivalt üllatunud, et jõuluvana olirõõmsameelsem kui inglise oma.

Kuigi pidusöök lõppes kell 19, kestis piduüle südaöö. Edmund ja Katrin Kauskas

Nüüd jaanuari keskel, kui kevad on veelkaugel, aitab möödunud pühadeaegsete,veel värskete pidulike koosviibimistemälestuste meenutamine seda külma japimedat aastaaega natuke soojendada.Eriti eakamatele meist kelle igapäevaseseluolus palju rõõmusatavat enam ei juhtu,võivad mälestused sellistest pidulikesthetkeist üsna südamelähedastenatunduda.

Nottinghami eestlaste jõulud algasidtänavu varakult. Oli see jõulueelseajapuuduse, praeguste majanduslikekitsenduste või muudel põhjustel,pühapäeval, 11.detsembril NeedlemakersArms’is, Ilkestonis oli jõulupeolisimöödunud aastatega võrreldes vähem.Aga need kes olid kohal, veetsidsellegipärst selles jõuluehteis peoruumismitu rõõmsatujulist tundi.

Peokorraldajad olid koostanud lühikese,koduse, esinejate annete ja võimete ningkülaliste ootustepärase eeskava. Toomasetervitusele järgnevas jõulude kristlikualgtähenduse tähistamise osas luges Kaljoapostel Luuka jõulusõnumi. Pidulike esitustenajärgnesid väikese Aleksandri südi viiulisoolo,Reeda jõulu-luuleliseks traditsioonikskujunenud Hendrik Visnapuu “Jõuluöö” jaMerle kaunikõlaliline “Holy night” viiulil. Lõpukslauldi Maxi bandura helide saatel ühiselt “Pühaööd”. Kõik väga kena, lausa liigutav elamus!

Jõuluvana, alias Toomas, kurtis küll, et tapeab praeguste ihnete aegade tõttu kulunudkostüümiga ringi käima, aga kinke tal tedaootavtele lastele, kellel olid “jõulusalmid ammupeas”, ikkagi jätkus. Neid jätkus isegi paarileteenekale täiskasvanule

Edasi aitasid peotuju elustada perenaisesuupistetega ja külaliste endi poolt toodudhõrgutistega kaetud, eesti lipuga kaunistatudeinelaud ning baar veel mitu tundi.Kena, väike pidu. Aitäh korraldajatele! H.P

Pühapäeval 18. detsembril tulid mitmepõlvkonna eestlased ja nende sõbradjõulu koosviibimisele Bradfordi EestiKodus.

Üritus algas kell 15.00 jõulujumala-teenistusega, mida pidas õp. Valdo LustEestist. Järgnes lühike vaheaeg millalmaitsti kohvilaua hõrgutisi ja siis toimusReet Järviku poolt esitatud lühikejõuluteemaline eeskava, mis algas EsterKõrvitsa ‘Jõuluõhtu’ luuletusega. AdrianBlakeley laulis võimsalt kaks laulu, ‘TheChristmas Song’ ja ‘White Christmas’, millelepublik aitas kaasa laulda. Teda saatisklaveril abikaasa Karin. Tiiu Kajando mängiska ‘White Christmas’ klaveril ja andispublikule võimale jälle kaasa laulmiseks!Eeskava osa lõppes Reet Järviku ja KarinBlakeley duetiga – nad laulsid ‘Heliseb lihtnejõuluviis’ ja ‘Tiliseb, tiliseb aisakell’ seekordAdriani klaveri saatel.

Eesti Kodu esimees Vello Vahter tänaskõiki esinejaid ja abilisi, kes olid aidanudkaasa jõulupeo heale kordaminekule ninglootis, et varsti saabub jõuluvana. Hulk lapsi(30ne ringis!) oli juba kogunenud EestiKodusse ja nad ootasid põnevusega jõulu-vana tulekut. Kui lapsed olid kõik ilusti saali

põrandal istumas lauldi ‘Jingle Bells’ ja varstioligi kuulda koputamist saali uksel.Jõuluvana oligi saabunud ja kaasas oli talmitu päkapikku koos kingikottidega.

Kuulsin ise jõuluvana käest, et lapsed selaastal olid eriti tublid ja head. Nad istusidvaikselt ja ilusti ning ootasid kannatlikult omakorda jõuluvanaga vestlemiseks.

Peaaegu igal lapsel oli salm, laul võivähemalt mõni nali pähe õpitud. Jõuluvanajäi lastega väga rahule ja lubas kindlastijärgmisel aastal neid jälle külastada.

Istuti veel koos, lauldi mõned jõululauludning sooviti üheteisele head pühade algust.Oli meeldiv ja hubane pärastlõuna BradfordiEesti Kodus, mis pakkus koosviibijatelejõulutunnet ja meeleolu. Reet Järvik

Kallid lugejad!Uuel aastal on tavaks saanud teha uueaasta lubadusi.Mina isiklikult ei ole suur uue aastalubaduste pooldaja. Eelistan anda lubadusisiis kui mul just selline tunne tekib, et nüüdvõiks midagi saavutada. See ei pruugiüldsegi olla 1. jaanuaril, kuna siis olen tihtivõrdlemisi nördinud olekuga äsja möödunudjõulu ja vana aasta õhtu pidustuste tõttu.Pigem valin teise aastaaja kas kevadel võisuvel kui on selliseid lubadusi kergem täideviia. Tunnistan teile, kallid lugejad, et jätsinmöödunud augustikuus lõplikultsuitsetamise maha, kuna mulle oli siis justõige aeg selle saavutamiseks.Kuidas on aga teiega? Kas te teete uueaasta lubadusi? Kas te viite need täide võion nad juba paari päevaga unustatud jaminevikku vajunud? Lugesin hiljuti artiklitDelfi Naistekas internetis, milles oli kolmnippi uue aasta lubaduste läbiviimiseks:

Alustage aeglaselt – mõtelge enda jaoksrahulikult läbi, mida enda juures sooviksitemuuta.Lähtuge endast - mõtelge läbi miks jamillega soovite alustada. Kui olete põhjuseendale ausalt välja öelnud on kergem leidarealistlik eesmärk.Küsige abi – Kui on raske millegiga algustteha, on parem alustada põhjalikust jaläbimõeldud plaanist ning vajadusel võttaühendust spetsialistiga.Oleks huvitav kuulata ka teie käest kui oletesuutnud enda elustiili mingil viisil muuta.Kuidas te seda saavutasite? Milliseidraskusi pidite ületama? Kas tegite seda uuelaastal või hoopis teisel ajal?Jään teie kirju ootama ja loodan samal ajal,et te osalete selles lehes ilmuva uue aastaviktoriinis!Õnnelikku ja tegevusrikast uut aastat teilekõikidele soovides,Reet Järvik, Toimetaja

L E I C E S T E R I S

L O N D O N I S -A B I S TA M I S E

KO M I T E E11.detsembril tähistati traditsioonilistjõululõunat Eesti Majas. Saal täitus kiirestijutukõmina ja hea toidulõhnaga. Eritirõõmsaks muutusid lapsed, kes samutikoera Sukit nägid ja paitada püüdsid.Rahvast oli kogunenud koos lastega üle80-ne. Pidulikult avas lõuna õpetaja LagleHeinla, saime kuulda piiblist paar pühapalvust ja palvetada mõtetes. Sõna võttisEesti Vabariigi suursaadik Aino Lepik vonWirén ja andis üle suureks üllatuseks IdaLemsalule aukirja Eesti välisministrilt UrmasPaetilt pikaajalise pühendumise eestaktiivse eestluse hoidmisele. Enne kuisaime Ida jõulurooga maitsta, laulsime koosarmastatud laulu "Püha öö". Peale maitsvateinet astusid lavale kaks pisikest last EestiKoolist, nende laul rõõmustas kõigisüdameid. Peale “Jõulutaadi ootel” laulmist

ei näinudki ma üllatuseks jõuluvana, kuidõnneks ta tuli oma suure kingikotiga.Lapsed nii suured kui väikesed kogunesidtema ette laulma ja lugema luuletusi. EestiLondoni Seltsi segakoori liikmed esinesidpaari lauluga ja koos nende abiga sairahvas kenasti ühislaule kaasa lauldud.Lõuna lõppes loteriiga, kohvi joomise jamaitsvate piparkookide söömisega.Tänud kõigile külalistele, kes tulid, esinesidja olid abiks!!! Piret Randam

Londoni Eesti majas toimus iga-aastane vahva Eesti koolijõulupidu laupäeval 17.detsembril 2011.Kui ma uksest sisse astusin, nägin koheEesti kooli emade poolt valmistatudsuursugust suupistelauda. Pealetraditsioonilist peo avamise kõnet Aili poolt,tulid lavale Eesti kooli lapsed vastavaltvanusegruppidele ning esitasid mitu toredatjõululaulu. Laste südantsoojendavaesinemise järel jooksti kohe tormi

suupistelaua suunas. Ka mina proovisinmitut head-paremat pala ning minuvaieldamatuks lemmikuks saivastupandamatu pasteedi leib, nämmm...Siiamaani ajab mõte sellele värskeltküpsetatud leivale suu vett jooksma.Magusatest suupistetest oli minu täielikukslemmikuks kohupiimakook, mis oli tehtud

juubelitordi pulbriga. See oli lihtne, kuidvapustavalt hea.Peale lühikest toidupausi tutvustas Liinakõigile kuidas Pipi oma jõule veetis. Seelühike etendus oli väga lõbus. Anne-Ly jaKristi olid maskeerunud hobuseks ningkepslesid rõõmsalt mööda lava ringi, Pipi olivahva ja tugev nagu ikka ning Liinakommenteeris suurepäraselt kogu show’d.See vaatemäng pakkus huvi nii noortele kuika vanadele. Peale etendust jagas Pipi isekommipakke kõikidele meie paidele lastele.Seejärel kutsuti lapsed kõrvalruumi, mis oliüllatuslikult muutunud hubaseks jõulumaaksvärviliste tulede ja ‘lumemägedega’. Lapsedsaid põrandal patjadel ja tekkidel istudestelerist jõulumultikaid vaadata, joonistada japehmete mänguasjadega mängida. Samalajal said ‘suured’ saalis korduvalt toidulauajuures taldrikut täites omavahel segamatultjuttu rääkida. Peo lõppedes sai iga lapslemmikmänguasja koju kaasa võtta, mis olilastele meeldivaks üllatuseks ja tekitas paljuelevust.Kui järgmise aasta Eesti kooli jõulupidu tulebpooltki nii vahva kui 2011 aasta jõulupidu oli,siis tuleb see suurepärane. Aitäh kõikideleemadele, kes suupistelauale kõike head-paremat küpsetasid ning kõikidele, kes piduorganiseerida aitasid. Sellest peost jääbmulle üks väga tore mälestus!Kaunist uut aastat teile kõigile! Kairi Pruuli

J Õ U L U P E O D

B R A D F O R D I S

N OT T I N G H A M I S

E E S T I KO O L L O N D O N I S

Foto: Ly Tuubel

Foto: Marju Põld

Foto: Toomas Ojasoo

Foto: Danek Kaunissaare

14. jaanuar 2012 EESTI HÄÄL 3

Kirjastuselt Dedalus on ilmunud mahukasantoloogia eesti kirjandusest – The DedalusBook of Estonian Literature. Raamat ilmus2011. aasta sügisel, mitmed Briti lehed on kajuba avaldanud selle kohta retsensioone.Vastuvõtt on olnud väga positiivne.

Antoloogias ilmunud teosed on valinudkirjanik Jan Kaus. Esindatud on nii meiekirjandusklassikud – Tammsaare, Tuglas,Liiv, Vilde, kui ka tänapäeva kirjanikud –Berg, Sauter, Heinsaar. Tõlkinud on teoseteenekas tõlkija Eric Dickens, kes elabpraegu Rootsis. Kogumikus olev sisukas ja

laiahaardeline valik peaks ingliskeelselelugejale pakkuma hea ülevaate Eestikirjandustraditsioonidest. Pilku püüab agajuba raamatu imposantne sinistes toonideskaanekujundus kunstnik Jüri Arrakult.

2. detsembril toimus Glasgows kaantoloogia ametlik esitlus. Koostaja JanKaus ei saanud kahjuks kohale tulla, küll agakohtusid lugejatega kirjastaja Eric Lane jatõlkija Eric Dickens. Viimane tutvustas kalühidalt antoloogia sisu ning rääkis selletõlkimise protsessist.

Raamatuesitlusel oli koos rahvusvahelineestofiilide seltskond, sest samal ajal toimusGlasgow Ülikoolis ka kahepäevanerahvusvaheline tudengisümpoosium„Perspectives on Estonia – Past. Presentand Future II“. Sellele konverentsile tulikokku üle kahekümne tudengi 7 riigist.

Kui raamatut polnud sel korral jõuluvanakingikotis? The Dedalus Book of EstonianLiterature saab tellida kirjastuselt ja osta kaonline-raamatupoodidest. Raamatu kaane-hind on £9.99.Lea KreininGlasgow ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor

Pedro Krusten kirjutas 1968. aastal EestiKirjanike Kooperatiivi Teadetes: "SõjapimeEdur Õunas, kes inspireeris mind kirjutamaromaani "Laev akna taga", on suurraamatusõber. Tal ei ole silmi, aga ta loebeesti kirjandust.

Nüüd, kirjutatust 43 aastat hiljem, onväljaspool Eestit elavate pimedate javaegnägijate võimalused eestikeelsekirjandusega kursis olla hoopis teistsugused.

Eesti Pimedate Raamatukogu valmistab,kogub ja säilitab CD-dele salvestatudkirjandusteoseid. Sellest raamatukogust onheli- ehk audioraamatuid võimalik tellidanägemispuudega või mõne teise tavakirjasteksti lugemist takistava puude, häire võihaigusega inimestel üle maailma.Raamatukogul on lugejaid lisaks EestileSoomes, Kanadas ja mujal. Raamatukoguainus Inglismaal elav lugeja külastassügisesel Eesti-reisil ka Eesti PimedateRaamatukogu. Kindlasti on Suurbritannias

veel neid, kes eestikeelseid heliraamatuidvajaksid, kuid ilmselt niisugusestvõimalusest ei tea.

Registreerimisavalduse saamiseks tulebraamatukoguga ühendust võtta telefoni+372 674 8212 või e-posti laenutus@epr.eeteel. Raamatukogu saadab soovijaleavalduse.

Raamatukogus olevate heliraamatutetekste on esitanud peamiselt näitlejad jaraadiodiktorid. Valiku saab teha enam kui1600 heliraamatu hulgast. On nii Eesti kuiteiste riikide kirjandust – romaane,jutukogusid, reisiraamatuid ja palju muud.

Kui Teil on sugulasi, sõpru või tuttavaid,kes seda kirjutist lugeda ei näe, võiksiteneile loetust rääkida. Kindlasti oleksid nadselle eest tänulikud.Priit Kasepalu, Eesti Pimedate Raamatukoguteabejuht. Suur-Sõjamäe 44a, 11415 Tallinnwww.epr.ee

EESTI P IMEDATE RAAMATUKOGU

EESTI KIRJANDUSE ANTOLOOGIA INGLISE KEELESP U R G E - S O F I O K S A N E NSofi Oksanen is a Finnish writer of

Estonian – Finnish heritage and this novel,Purge , has been a huge success in hernative Finland. It has subsequently wonprizes across continental Europe and is nowavailable in an English translation.

Purge is certainly a gripping tale of powerand loss. The story is told through the eyesof two disturbed and damaged characters.Aliide is an old woman and Zara is theteenage girl whom she finds sitting dirty anddishevelled one day in her garden. Sixtyyears of Estonian history are covered from1941 and German occupation through tocommunist power,, the collapse ofcommunism and the regaining ofindependence in 1992. The effects of thesepolitical changes and their damaging andbrutalising impact on the lives of ordinarypeople are portrayed. Themes of rape,torture, deportation, courage and denial areexplored.

This story is written in an interesting andmysterious way; there is attention to detailand it zigzags between multiple time lines.Aliide and Zara circle around one anothersuspiciously throughout as their storiesunfold. It is, however, a dark story and itcontains horrific sexual detail which isunpleasant and depressing. There are no

heroes in the story - just people, often withdamaged lives, effacing difficult humanchoices. However, Aliide does eventuallyachieve a kind of redemption through herrelationship with Zara; both are survivorswith shared paths of shame.

A love of Estonia is displayed too with thegrandmother not being able to sit withoutthinking that the sky she sees in Vladivostokwhere she lives is the same sky as “ home”-in Estonia. Lines from the poet, Paul- EerikRummo , a protester against Russificationare included throughout.

This is a compelling story but not acomfortable novel. It presents a challenge tothe reader by highlighting a period of historywhich many may choose not to acknowledgeor wish to forget.Maria DowbenkoThe stage version of “Purge” runs at the ArcolaTheatre, 24 Ashwin Street, London E8 3DL from22nd February to 24th March at 8.00 pm.Saturday matinees on 3rd, 10th, 17th and 24thMarch at 3 pm.Tickets: £16 (£12 concessions); OpeningPerformances (22-27 Feb) £10 (only bookableby phone or in person). Pay-what-you-canTuesdays from 6.30pm (subject to availability)Box Office 020 7503 1646; www.arcolatheatre.comNearest stations - London Overground: DalstonKingsland & Dalston Junction.

2011 aasta intervjuud - Kes ütles mida?1. „Mu külaliste maja on Plaani Lodge”2. „mängin muusika ansamblis - Wessex

Contraband”3. „astusin 1998. a. Lundi ülikoolis

keeleteaduse magistratuuri”4. „olin koolilaagris Stolzenaus”5. „Minu lemmiktoit on itaalia köök”6. „Teine vanaisa, Juhan, oli hea huumori

soonega mulgi pagar Abja-Paluojas”7. „Töötan HM Treasury juures”8. „Hakkasin suitsetama lõuna-Eestis kui

olin Õöbikuorus metsas”9. „vanniõhtu on reedeti!”10. „olen maastikuarhitekt”

a. Peter Sheldonb. Carmen Mirzac. Gunnar Reimand. Nora Morley-Fletchere. Juta Armstrongf. Elo Allik-Schünemanng. Remi Kübarh. Katrin Hiietami. Lagle Heinlaj. Aili Nurk

Sport1. Mitmendal kohal oli Kaia Kanepi

WTA maailma edetabelis 2011 aastalõpus?

2. Eesti aasta kodanikuks nimetatijalgpallur – kes?

3. Suri tuntud eesti odaheitja – kes ta olija mis oli ta isiklik rekord?

4. Eesti ranna võrkpallurite paar mängissel suvel Londonis. Mis olid nendenimed?

5. Maailma meistrivõistlustel oli GertKanteri parim vise 62.06m; 66.95m või68.34m? Sellega ta võitis kuld, hõbevõi pronks medali?

Muusika ja kultuur1. Millise helilooja klaverimuusika on

salvestatud Sten Lassmanni uuel CD’l?2. Kes olid eesti muusikud Baltic Talent

konserdil Londonis ? (Neid oli kaks)3. Milline laul esindas Eestit Eurovisiooni

lauluvõistlusel, mis oli laulja nimi jamillise koha peale ta tuli finaalis?

4. Mis oli lauluansambli nimi, kes esineseelmisel suvel Rahvapeol?

5. Kelle uus inglisekeelne tõlgeKalevipojast ilmus aastal 2011?

Varia1. Milline lennukompanii avas uued liinid

Tallinn - Vaasa ja Tartu – Helsingi?2. Kui palju eesti organisatsioone oli

esindatud oktoobrikuu ümarlauasSuursaatkonnas?

3. Sõnavõistluses – uued sõnad – mis oneestikeeles „doggy bag”?

4. Mis aastal müüdi endine Eestisaatkonna hoone Londonis?

5. Kus riigis rööviti eesti jalgrattureid jakui palju neid oli?

6. Mitu kilo kartulit keedeti Londonijaanipäeva peoks?

7. Veebruaris juhtus traagiline tulekahju -kus?

8. Kus kavatsetakse pidada järgmistESTO’t ?

9. Millise kuriteo saatsid kordaa. Ago Ursel Waaksb. Karen Drambjanc. Rauno Kuklane

i. Tulistas Kaitseministeeriumiii. Röövis juuveliäri Leedsisiii. Laskis Kaitsepolitsei tulvahetuses

10. Kui palju lapsi oli Inglismaa eestlastesuvelaagris möödunud suvel?

Eesti esireket Kaia Kanepi jõudis omakarjääri teise WTA turniirivõiduni! Maailmaedetabelis 34. kohal asuv eestlanna alistasBrisbane`i turniiri finaalis slovakitari DanielaHantuchová (WTA 24) ülekaalukalt 6:2,6:1. Kanepi murdis viiel korral Hantuchovápallingu, kuid terve mängu jooksul slovakitarei suutnud kordagi murdepallini jõuda. Matškestis kõigest 75 minutit.Tee finaali algas keeruliselt kolme setivõiduga avaringis venelanna AleksandraPanova vastu (7:5, 3:6, 6:2). Teises ringislanges Panova kaasmaalane AnastassiaPavljutšenkova, Kanepi tugevamale servileja üldmängule. Kaia võitis 6:0, 6:3 maailma

16. numbri vastu vaid tunni aja jooksul.Veerandfinaalis läks Kanepil veel pareminialistades maailma 10. numbri sakslannatAndrea Petkovici 6:1, 7:6.Poolfinaalis näitas Kaia tõelist ülekaaluendise French Open võitjale FrancescaSchiavonele, (WTA 11), alistades teda vaid56 minutiga 6:3, 6:0. Teises setis seisul 0:3vajas Schiavone ka arstide abi. Matši järeltunnistas itaallanna, et talle valmistas muretkõhuvalu.Austraalia lahtine tennisturniir algabesmaspäeval 16. jaanuaril, kuidki Kaia ei oleasetatud mängija.

S P O R T - Kaia Kanepi uus aasta algas hiilgavalt!

E E S T I H Ä Ä L E U U E A A S T A V I K T O R I I NEsimine auhind – 2 piletit Sofi Oksanen „Purge” näidendi etendusele

Teine auhind – 2 tasuta sissepääsu Rahvapeole augustikuusKolmas auhind – Pudel vahuveini

R E V I E W I N E N G L I S HIn the President’s New Yearaddress he talks about freedom forthe past 20 years and the need tolook forward and build for thefuture, a future on firm foundationsin which individuals takeresponsibity for their actions. Heeven cites the example of the anti-social nature of drink-driving.In another article he stresses theimportance of keeping theEstonian language alive for thesecond generation of emigrants,but adds that their accent shouldnot be a cause for concern or funwhen they return to Estonia.A controversial issue which hasbeen reported in the Daily Mail isthe decision by the defenceminister, Mart Laar, to seekparliamentary recognition forthose soldiers who fought against

the Russians to be given thestatus of ‘freedom fighters’.Reportage of the Christmasevents takes up most of page two.Page 3 has a book theme - areview of “Purge” by SofiOksanen, a recently publishedanthology of Estonian litertaureand an article about the Estonian‘speaking books’ library for theblind.The recent success of tennisplayer Kaia Kanepi Down Under ishighlighted in advance of theAustralian Open Championships.Not be be missed is the Eesti Häälquiz! If you have kept last year’sissues you should be able toanswer most of the questions.Good luck!Notices of Independence Daycelebrations are included on theback page.

Viktoriini vastused palun saata Eesti Hääle toimetuselee-maili või posti teel hiljemalt 24. veebruariks.

Ja 2012 aasta viktoriin!Kes võidab märtsikuus Venemaa presidendi valimised?

Putin; Putin või Stalini kuju?

1 2

43

5

Foto: Lea Kreinin

4 EESTI HÄÄL 14. jaanuar 2012

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by the Association of Estonians in Great BritainToimetaja: Reet Järvik; Talitaja: Toomas Ojasoo; Kuulutuste esindajad: Bradfordis - Lydia Järvik; Londonis - Ida Lemsalu

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Tellimishind: £22 aastaks; välismaale £25. Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12); Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond; Müügikuulutused / reklaamid - £3 sm veerul

Tšeki saajaks märkige “Estonian News”. Aaadress: 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Telefon: 0115 877 6877; e-mail: info@eestihaal.co.ukPrinted by Spotcolour, Alperton, London.

E E L S E I S VA D Ü R I T U S E D

Pidulik Vabariigi aastapäevajumalateenistus koos koguduse65. aastapäeva tähistamisega toimubneljapäeval, 23. veebruaril, kell 17:00.Soome Meremeeste Kirikus, 33 Albion

Street, Rotherhithe SE16 7HZ(lähemad jaamad - Rotherhithe - London

Overground ja Canada Water - Jubilee Line)Teenivad Välis-Eesti piiskop Andres

Taul, õp. Lagle Heinla japiiskop Jana Jeruma-Grinberga

Vabariigi aastapäevajumalateenistus

laupäev, 25. veebruaril, kell 14:00Teenib piiskop Andres Taul, endinePõhja Inglismaa koguduse õpetaja.

Vabariigi aastapäevajumalateenistus

laupäev, 18. veebruaril, kell 15:30Teenib õp. Valdo Lust

NÄÄRI- JA KÜÜNLAKUUEesti Hääl soovib sünnipäeva lastele õnne

21. jaan Alar Aug29. jaan Heiki Triik31. jaan Hella Davies (Teder)2. veeb Urve Öpik4. veeb Krista Palmer (Pärtel)8. veeb Kaljo Kleesma (juubilar)8. veeb Linda Bucknall (Läänemägi)9. veeb Linda OstratTähtpäevad2. veeb 1920 Tartu rahu6. veeb 1952 Kuningas Georg VI suri8. veeb 1912 Skaudid asutati eestisSündinud13. jaan 1890 Jüri Uluots, poliitik14. jaan 1897 kindralmajor Johannes Soodla

19. jaan 1942 Paul-Eerik Rummo, kirjanik20. jaan 1969 Toomas Edur, tantsija24. jaan 1866 Jaan Poska, riigiteadlane29. jaan 1884 Juhan Aavik, keeleteadlane30. jaan 1878 Anton Hansen-Tammsaare, kirjanik3. veeb 1915 Johannes Kotkas, maadleja9. veeb 1864 Miina Härma, helilooja12. veeb 1884 kindral Juhan Laidoner13. veeb 1912 kolonel Harald RiipaluSurnud13. jaan 1907 Jakob Hurt, rahvaluuleteadlane14. jaan 1987 Pedro Krusten, kirjanik16. jaan 1942 Villem Ridala, luuletaja17. jaan 1938 Jakob Liiv, kirjanik17. jaan 1982 Villibald Raud, endine diplomaat Londonis

18. jaan 1956 President Konstantin Päts22. jaan 1920 George Lurich, maadleja24. jaan 1993 Gustav Ernesaks, helilooja26. jaan 1946 Oskar Kallas, EV saadik Londonis (1922 - 1934)27. jaan 1998 Naan Põld, laulja2. veeb 1919 Julius Kuperjanov, sõjaväelane4. veeb 2008 Endel Aruja, Londoni Eesti Maja asutaja10. veeb 1958 Aleksander Kolmpere, kümnevõistlejaMälestame Inglismaal lahkunud30. jaan 1986 Anton Vaino, Bradfordi Kodu esimees31. jaan 2002 praost. Albert Enno Aaviksaar2. veeb 1987 Juhan Pruuden, LESi esimees3. veeb 1991 Enn Saluveer4. veeb 1999 Rudolf Nolk, Ümera osak. esimees5. veeb 1996 Kaljo Kees11. veeb 1959 Edgar Eistrat

18. jaan 1952 - Inglismaa edukaimlaskur – Felix VaherInglismaa laskurmeistri võistlustelsaavutas Felix Vaher kõik esikohadpüstolist ja püssist laskmisel. Vaher kuulubka Helsingi Olümpiaadile sõitvasseInglismaa laskurmeeskonda, olles ühtlasika meeskonna treeneriks. Ka teised eestilaskurid Inglismaal, K.Mitt ja E. Kotisse, onsaavutanud häid tulemisi, saavutadespaljudel võistlustel F. Vaheri järgi teise jakolmanda koha.25 jaan 1952 - Uusi õppejõudeLondoni Eesti KoolisTeise õpetajana hakkab nüüd Londonieesti Koolis töötama kutseline algkooliõpetaja pr. Olga Randi, kes kasvatajanatöötas ka laste suvikodus. Pr. Randihooleks jääb eriti lauluõpetamine lastele.Ka on tema juurdetuleku tõttu nüüdlahendatud laste esinemiste puhul vajalikuklaverisaatja küsimus, kuna pr. Randi onhea klaverimängija. Peale selle on koolilelahkesti lubanud oma toetust pr. G. Kaasik,kes hakkab lastele õpetama eestirahvatantse ja võimlemist.

17. jaan 1992 - Mida toob aasta 1992“Gallupi” järele valitseb Kesk-Euroopas lausameeleheide, mis olevat kõige sügavam endistesNõukogude Liidu poolt okupeeritud maades naguTshehhoslovakkia, Ungari ja Eesti. Küsimusele,kas arvatakse, et 1992 aasta saab olema paremvõi halvem kui 1991 a. saadi järgmised vastused:Optimistid: Taani +35%; Suurbritannia +25;Itaalia +21; Iirimaa +19; Portugaalia +17;Hispaania +13; Prantsusmaa +4; Saksamaa +3Pessimistid: Tshehhoslovakkia -52%; Ungari -50;Eesti -41; Vene -40; Kreeka -24; Läti -23;Poola -18; Leedu -18.31. jaan 1992 - Eesti valitsus astus tagasiÜlemnõukogu 23.01 istungi alul esines EdgarSavisaar avaldusega, milles tegi teatavaksvalitsuse kinnisel istungil tehtud otsuse erruminna. Savisaar nimetas valitsuse otsusemärksõnaga ‘kodurahu’; tõmbas paralleele 1920.A. 5,5 kuud peale vabariigi tunnustamist erruläinudJ. Tõnissoni valitsusega. Ta ka nimetas võimalikuuue vaitsusjuhi kandidaadina Arnold Rüütlit.Uus Eesti Vabariigi valitsusPeaminister: Tiit Vähi, Riigi- Uno Veering, Sise-Robert Närska, Välis- Lennart Meri, Majandus-Heido Vitsur, Rahandus- Rein Miller, Haridus-Rein Loik, jt.

Lahkus meie armas ema ja vanaema

TAMARA MARIPUU(sündinud Kaasik)

sünd 22. veebruaril 1918 Türilsurn: 1. jaanuaril 2012 Torontos

mälestavad kurbuses

Elmar, Heli, Helena ja Valentina

Kauaaegset sõpra

TAMARA MARIPUU’dmälestavad

Leida LaumetsIda Lemsalu perega

Katrin LegrainAili ja Karin Eistrat

Tiit Reigo

Lia SchofieldArtur Sepp

Linda ReinbachHelga Heinastu

Nora Morley-Fletcher

LEICESTERI EESTI MAJA366 Fosse Road North, Leicester LE3 5RS. Tel: 0116 251 672721. jaan Maja peakoooslek kell 17:0018. veeb Vabariigi aastapäeva tähistamine

Jumalateenistus kell 15:30Pidulik koosviibimine kell 17:00

ABISTAMISE KOMITEE LONDONISUue aasta lõunasöök - 22. jaanuaril, kell 13:00.Lõunasöögi hind £7.00 (kuni 10-a vanustele tasuta)Osavõtust palutakse teatada pr Ida Lemsalule - 020

8893 3816 või email adelies@btinternet.comAnnetused loterii võitudeks on oodatud.

Järgmised lõunad - 18. märts, 15. aprill, 13. mai ja 10. juuniEesti Maja Londonis, 18 Chepstow Villas, London W11 2RB

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY. Tel: 01274 544221

25. veeb Vabariigi aastapäeva tähistamineJumalateenistus kell 14:00 - Järgneb seltskondlik

koosviibimine - esineb Aleksander Sünteri pereansambel

Londoni Eesti Seltsi peremälestab kurbuses lahkunud endist

Londoni Eesti Seltsi esinaist

TAMARA MARIPUU’d

Endist juhatuse liiget

TAMARA MARIPUU’dmälestab

Abistamise Komitee Londonis

Soovin tellida “Eesti Häält” aastaks 2012Postikulud tõusevad aprillikuus ja selletõttu oleme sunnitud hinda tõstma £22peale.Kui juhuslikult saabus teile sellelehega meeldetuletus aga olete jubamaksnud palume meile teatada.

Aastatellimus - £22-00

Tellija nimi: …………………………….

Aadress…….…………………….……..…

….............................................................

….............................................................

Postiindeks: ………………..

Tel nr: …………………..….

Tšekid palume kirjutada “Estonian News”nimele ja saata – „Estonian News“, 4 BriarGate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL.

HEAD UUT AASTATsoovivad

Karin MasonKalju Ellik

Elmar Maripuu ja Heli Kivilaht

IES ‘TULEVIK’9 - 11. märts Seltskondlik nädalalõpp25 - 27. mai Seltskondlik nädalalõpp26. mai 38. a-päeva pidulik õhtusöök ja tants12 - 18. august Laste Suvelaager18. august RahvapiduCatthorpe Manor, Catthorpe, Rugby, LE17 6DF

Mälestame

TAMARA MARIPUU’dSüdamlik kaastunne Elmarile ja perele

Toomas OjasooReet Järvik

Linda LembraIngrid SmithRein Tisler

Kristy SheldonKate ja Peter Sheldon

Karin Blakeley ja Astrid EdwardsTiina RajametsTiiu Kajando

Leinateateid teistest eesti ajalehtedestEesti Elu (Kanada)Torontos ja OntariosMedea Gnadenteich (õp.Oskar Gnadenteich´i lesk)*9.11.1914 Otepääl; † 16.12. Matusetalituse toimetaspiiskop Andres Taul. Praost. Jaak Taul ordineeriscand. min O. Gnadenteichi 28. oktoobril 1951 a. St.Peter’s kirikus, Londonis.Heino Ani *14.04.1923 Paistus; † 1.12Heljo Haarmann *08.09.1933 Saaremaal; † 3.12Rein Piiroja *12.12.1928 Tartus; † 3.12Karin Saaremets (Arroso) *23.09.1918 Tallinnas; † 4.12Usa Sevic (Kirst) *5.09.1939 Kuressaares; † 9.12Aleksander Aavik *06.05.1923 Saaremaal; † 27.11 BC’sSiina Kembi (Mirk) *24.03.1919 Pärnus; † 8.12 BC’sElsa Luht (Turja) *1.04.1926 Saaremaal; † 8.12WinnipegisOlev Nurmberg *23.06.1916; † 11.12Vaba Eesti Sõna (USA)Nils Attemann *18.03.1930 Tallinnas; † 8.11 MAJane Muremaa *11.10.1924 Suure-Jaanis; † 17.11 FLIda Savi (Määrits) *12.06.1908 Kuigastis; † 22.12 NJAare Kivi *10.11.1933 Eestis; † 5.12 FloridasLeida Soomet *22.09.1921 Tallinnas; † 11.12 CAEesti Päevaleht (Rootsi)StockholmisMaimu Aksberg (Puna) *4.12.1926 Saaremaal; † 10.11.Edda Belokon (Rudi) *19.02.1930 Tartus; † 10.12.Õie Laidna (Raid) *22.01.1922 Tartus; † 27.11. LaholmisHildegard Pundi *22.02.1921; † 12.12

LONDONI EESTI SELTSwww.londonieestiselts.co.uk

25. veeb Vabariigi aastapäeva tähistamineWestminster Cathedral Hall’is