30. mai 2013E D U L U G U U U D I S E D K O S M O S N O O R E D L I I D R I D

ETTEVÕTLUS

Tallinki rühma- ja konverentsiosakondTel +372 669 6564; grupid@tallink.ee; www.tallink.ee

korralda merel!Inspiratsioon ja lõõgastus

Miks eelistada koosoleku, seminari või muu sündmuse korraldamiseks just laeva? Vastus on lihtne – elamusterohke laevareis viib sinu ja su kaaslaste mõtted argirutiinist eemale. See on suurepärane võimalus viibida koos, ammutada inspiratsiooni ja genereerida uusi ideid.

Kõik kellaajad on antud kohaliku aja järgi.

al. 60,25 €

Hind ühele inimeseleTallinn–Stockholm–Tallinn

Hind sisaldab - kruiisipiletit ühele neljakohalises aknata B-klassi kajutis

- konverentsiruumi kasutamist kuni kaheksa tundi

- kohvibuffet’d

- ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Konverentsi päevakava näidis17:0017:30 -18:0018:00 -21:0021:00 -...

7:30 -10:0010:30 -16:3017:00 -19:3020: 00 -22: 00

22:00 -...

10:00

1. päev

2. päev

3. päev

laevale minekkohvipauskonverentsvaba aeg ja meelelahutus laeval

hommikusöök Rootsi lauasvaba aeg Stockholmiskonverentsõhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranis

meelelahutus laeval

saabumine Tallinnasse

Kui e-poest, siis ikka SmartPOSTiga!Itella SmartPOST – e-kaupmehe nr 1 pakiveopartner:• Tasuta liitumine

• Saatekulu tava- ja kullerpostist oluliselt soodsam

• Lisateenused: tagastamine, lunamakse ja pakkide pealekorje teenus

• Täna saadetud pakk on homme kohal

• Pakiautomaadid asuvad hea ligipääsu ja parkimistingimustega kaubanduskeskustes

• Pakiautomaadid ja klienditugi avatud sama kaua kui kaubanduskeskused

• Pakid on kaitsutud ilmastikuolude ja sissemurdmise eest

Tark valik!www.smartpost.ee

akse ja pakkide pealekorje teenus

ohal

äsu ja parkimistingimustega

ud sama kaua kui kaubanduskeskused

ja sissemurdmise eest

3

ETTEvõTlusToimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Reklaam: Egle Leisner, 669 8099, 5656 5082, egle.leisner@lehed.ee; Kujundus: Tuuli Prees

Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

Tahe viib sihile“see, mida ma “Ajujahil” tegelikult kogesin, oli uskumatult tore – õppisin rohkem kui ko­

gu senise ettevõtlusperioodi jooksul kokku. Olen nüüd palju avatum ja julgem. Olen õppinud küsima. Tavaliselt inimesed ei julge teiste poole oma probleemidega pöör­

duda. Veel vähem julgetakse pöörduda näiteks Nokia asedirektori poole. Kuni ma selle ära tegin.” Nii rääkis ajakirjale Director 2010. aasta septembris antud intervjuus Mattias Lepp, kes oli mõ­

ni kuu varem võitnud “Ajujahi” ettevõtluskonkursi oma ideega elektroonilisest isekasvatavast lille­potist Click & Grow. Kolm aastat hiljem, 2013. aasta kevadel kogus Click & Grow Ameerika ühis­rahastusportaali Kickstarter kaudu üle 600 000 dollari oma uue toote turuletoomiseks. Leidlikule mõttele tuginedes on hea meeskond loonud eduka ettevõtte.

Milliste “Ajujahi” äsja lõppenud hooaja ettevõtete kohta me kolme aasta pärast Financial Timesist loeme, on praegu veel vara öelda. Võib­olla on selleks esikoha võitnud Kids OS oma lapsevanema­tele suunatud mobiilirakendusega või hoopis Jomi oma ameeriklastele vee joomist meeldetuleta­

va seadmega? Võib­olla on Bikeep saanud Euroo pas turvalise jalgrattaparkla standar­diks või puidust kassiliiv Lu Lu võitnud mil­jonite loomade südamed ning leidnud tee omanike rahakotti? Ehk on e­kviitung paber­tšekkide kaotamisel jõudnud otsaga Aasias­se ja laste dušiistet tootev PESA vallutamas Austraalia turgu?

Kõik need stsenaariumid on võimalikud, aga võib ka juhtuda, et ükski neist ei reali­seeru. Üle 95 protsendi kiiret kasvu ootavaist uuenduslikest ettevõtetest ehk idu firmadest kukub erinevatel põhjustel läbi. Kas on ajas­tus turuletulekuks vale, nõutav investeering liiga suur, juht ja meeskond veel vähevõime­kad või pealtnäha huvitavale tootele tegeli­kult puudu ostja – alustavat ettevõtet oota­vaid karisid on palju. Needsamad ohud seisid ka Click & Grow ja “Ajujahi” eelmise hooaja järelprogrammi edukamaks valitud Boatarti ees, kes aga nüüd oma sihvaka rahvapaadi­ga Cumulus mööda maailmamesse purjetab.

Miks on Mattias Lepp Click & Grow’st saa­vutanud ja Richard Murutar Boatar’ist saa­vutamas edu esimesel juhul esmapilgul eba­vajaliku ja teisel juhul elementaarselt lihtsa tootega? Vastus on lihtne: sest nad on seda väga tahtnud. See ongi too võluvits, mida kõi­gi probleemide lahendamisel taga aetakse. Tuleb teha asja, millesse usud, mitte mingil juhul lasta sel usul kõikuma lüüa ning luua enda ümber kõige parem meeskond. Sellisel

juhul võib ka alguses vildakast ärimudelist asja saada ja kipakas toode müügihitiks areneda. Hea­de töötajate rolli võttis kenasti kokku “Ajujahi” žürii liige Indrek Kasela, kes ütles, et hea meeskon­na ja kehva bilansiga ettevõttest võib iga kell asja saada, hea bilansi ja kehvade juhtidega ettevõt­tel pole aga mingit lootust.

Niisiis: idee on, usk on, programmeerijatest ja disaineritest sõbrad on – edasi maailma valluta­ma? Absoluutselt. Samas võib juhtuda, et mõte vajaks veel veidi lihvimist ja oskused täiendamist, ning hea oleks, kui mõni kogenud ettevõtja enne Warren Buffettile helistamist natuke nõu annaks. Kõige lihtsam soovitus – mõtle suvel oma idee läbi, uuri turgu, leia mõttekaaslased ja tule pane end sügisel uuel “Ajujahil” proovile. Tõsi, see firma, mille asedirektori sa 2014. aasta suvel “Ajujahi” võit­jana üles otsid, ei pruugi küll enam Nokia olla...

KrõõT KilvET, “Ajujahi” žürii esimees ja EASi juhatuse liige

4

UUDISED

Samsung Smart App Challenge 2013Mis ühendab Samsung Galaxy S4, unetuid öid, ära joodud kohviliitreid ja 200 000 USA dollarit? Samsung Challenge, mis kutsub oma vahel võistlema kõiki, kes tegelevad mobiilsete rakenduste arendamisega.

Esita oma avaldus ja võid võita pea­auhinna, milleks on 200 000 dollarit ning juurdepääs Samsungi turustuskanalitele üle maailma!

Tule ja registreeri end kohe App Challenge’i veebilehel, kus saad oma uu­si ideid esitada 20. juunist 31. augustini.

Loe lähemalt võistluse kohta siit: Samsung Smart App Challenge 2013 (www.smartappchallenge.com)

Ülikoolid panustavad ühiselt ettevõtlusõppesseTartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti et­tevõtluskõrgkool Mainor alustavad üheskoos ettevõtlusõppe ak­tiivset arendamist Eesti kõrgharidusmaastikul. Kõrgkoolide ees­märk on suurendada õppe­, teadus­ ja arendustegevuses koos­tööd ettevõtetega ning laiendada ettevõtlusõpet tudengitele.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna dotsendi Andres Kuu­siku sõnul on haridus­ ja teadusministeeriumiga sõlmitud hal­duslepingus sätestatud, et Tartu ülikool peab koostöös teiste üli­koolidega vastutama ettevõtl(ikk)usõppe arendamise eest. “Ole­me juba astunud esimesi samme, et Eesti kõrgkoolides ettevõt­lusõpet uuele tasemele viia. Selles valdkonnas on palju ära te­ha, sest Euroopa tippülikoolidega võrreldes on ettevõtlusainete osakaal Eesti ülikoolides palju väiksem. Samas aitaksid ettevõt­luse baasteadmised, aga ka ettevõtlik suhtumine laiemalt üliõpi­lasi tööturul kindlasti senisest paremini edasi,” selgitab Kuusik valdkonna olulisust.

Kuusiku hinnangul on väga tähtis tekitada tudengites huvi ettevõtluse vastu, andes neile esmased teadmised ettevõtja elu­kutsest, ettevõtluse vormidest ja ettevõtluses toimuvatest prot­sessidest ning oskused oma eriala teadmiste rakendamiseks. Ette­võtlusõppe peamine eesmärk on aidata kaasa tudengite ettevõt­liku eluhoiaku kujunemisele ning oma ettevõtlikkuse tõstmisele.

Eesti arengufondi hinnangu kohaselt kujuneb ettevõtjaks keskmiselt 5% ülikooli lõpetanutest ning seda ka peamiselt hil­jem, mitte kohe pärast lõpetamist. Tartu ülikooli arenduspro­rektor Erik Puura leiab, et potentsiaali ettevõtjaks saamiseks võiks hinnanguliselt olla 10–20% tudengitest: “Lisaks näitab praktika, et tudengid, kellest on saanud teadlased, ei ole ette­võtjakarjäärist üldreeglina huvitunud, ja vastupidi. Seega, sih­trühmad ei kattu ja konkurentsi võimaliku karjäärivaliku mõt­tes sisuliselt pole.”

Puura sõnul peaksid ka ülikoolid ise olema ettevõtlikumad, kaasates õppetöösse tuntud praktikuid ja rakendades uusi aren­davaid õppemeetodeid. “Ühe osana saaksid tudengid õppetöös arendada reaalseid ettevõtlusprojekte või analüüsida kaasusi elust enesest, mille tulemuseks võib olla kasvõi oma esimese ettevõt­te asutamine. Õppejõudude ja praktikute ülesandeks jääks men­torluse abil toetada uute ettevõtete ellurakendamist,” kirjeldab Puura tudengite seas ettevõtliku hoiaku tõstmist õpingute kaudu.

Ülikoolid panustavad ettevõtlusõppe arendamisse Primuse programmi ettevõtlusõppe arendamise projekti raames. Tulemu­sena soovitakse tagada Eesti kõrgkoolides kvaliteetne ettevõtlus­õpe, mille kaudu toetatakse kõrgkoolilõpetajate konkurentsi võime tõstmist.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutas välja rahvusvahelise hanke kuni kahe idufirmade kiirendi käivitamiseks Eestis. Kiirendid tegut­seksid analoogselt teiste maailmas tun­tud kiirendiprogrammidega. EAS toe­tab kiirendeid programmist “Start-up Eesti” Euroopa regionaalarengu fon­di rahastusel.

Käivitatav kiirendi peab pakkuma iduettevõtetele valitud valdkonna spetsii­fikast tulenevalt sobivat tööprogrammi, sealhulgas mentorlust ning äri mudeli

koolitusi, toote­ ja teenusearendust, tes­timist ja turuletoomist. “Kiirendi mõte on see, et aidatakse kaasa nii idufirma­de rahvusvahelise võrgustiku laienda­misele kui ka toetatakse neid program­mi jooksul rahaliselt. Kiirendi läbiviija peab idufirmade rahastamiseks kaasa­ma ka eraisikutest investoreid,” selgitas EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet. “EASi kogemus esimese kiirendiga Gamefoun­ders kinnitab, et mudel töötab Eesti oludes väga hästi, seega ootame uusi kiirendeid põnevusega,” lisas Kilvet.

Idufirmade kiirendi peab omama laiemat mõju kogu Eesti iduettevõtlu­se ökosüsteemile, suurendades Eesti idufirmade nähtavust globaalselt ning tuues Eestisse valdkondlikku teadmust välismentorite abil.

“Start-up Eesti” programmi eelar­vest kaetakse kiirendi etappide ette­valmistamiseks ja läbiviimiseks vaja­likud kulud kuni kaheks aastaks. Kahe aasta möödudes peab kiirendi olema võimeline jätkama tegevust iseseisvalt. Kiirendi läbiviija või kaasatud partne­

rid peavad olema varasemalt läbi vii­nud vähemalt ühe planeeritule sarna­se rahvusvahelise kiirendiprogrammi.

2012. aasta suvel käivitati “Start-up Eesti” abil Eesti esimene valdkonna­spetsiifiline kiirendi Gamefounders, mis keskendub mänguvaldkonna iduette­võtetele.

Pakkumusi valdkondliku fookuse­ga iduettevõtete kiirendi käivitamiseks saab esitada EASile 17. juunini. Täpsem teave hanke kohta: riigihanked.riik.ee, viitenumber 140265.

Eesti Pandipakend avas eelmisel nädalal Lasnamäel 4 miljonit eurot maksnud uue pandipakendite käitlemise keskuse, mis on efektiivsem ja loodussäästlikum kui Maa­rdus asunud senine keskus.

Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rau­no Raali sõnul valiti keskuse uueks asu­kohaks Lasnamäe, sest see on logistili­selt väga sobiv. “Kuna peaaegu pool pan­dipakendite tagastusest tuleb Tallinnast ja Harju maalt, soovisime olla kogumis­võrgustikule lähemal. Uus keskus on lo­gistiliselt heas asukohas – suurtel au­todel on võrdselt lihtne saabuda nii Pe­terburi, Tartu kui ka Pärnu maanteelt.”

Lisaks asukohale on paranenud uue keskuse läbilaskevõime. “Meie jaoks on tähtis, et loodud keskus tagaks pikas pers­pektiivis pakendite kogumise ja käitlemi­se jätku suutlikkuse. Nii on tehase läbilas­kevõime 30 protsenti suurem ja väljas­tatavate pakendi kuubikute mass endis­te mõõtmete juures pea sada protsenti suurem. See tähendab, et ühte kuubikus­se pressitakse rohkem pakendeid, vähe­

neb transpordivajadus ning seeläbi kesk­konnareostus.”

Raali sõnul on üha suurenevate pakendi­koguste juures tähtis ka suurem automa­tiseeritus. “Kui Eesti Pandipakend kahek­sa aastat tagasi alustas, sorditi pudeleid ja purke suures osas käsitsi. Nüüd on see ülesanne antud automaatsorterile.”

Uue keskusega kaasnenud väga oluli­seks muudatuseks peab Raal töötingimus­te paranemist. “Mul on hea meel, et meie töötajad – nii need, kes töötavad tehases, kui ka need, kes kontoris – on nüüd mood­sates ja energiasäästlikes tingimustes. Pilt­likult öeldes saime kuurist katuse alla.”

Eesti Pandipakendi uue büroo­ ja toot­mishoone rajamiseks ning seadmetega va­rustamiseks tehtud investeering on 4 mil­jonit eurot. Seadmete hankimist toetas osa­liselt Keskkonnainvesteeringute Keskus.

“Meie jaoks oli see investeering mööda­pääsmatu, sest seni asusime logistiliselt ebamugavas kohas ning ka valdav osa meie kasutatavatest seadmetest olid juba loo­tusetult vananenud,” ütles Raal.

EAS kuulutas välja rahvusvahelise hanke idufirmade kiirenditele

Eesti Pandipakend avas uue pakendite käitlemise keskuse

5

vabaNDUS

• Samas on üllatavalt posi-tiivseid juhtumeid, näiteks Iirimaa, kelle majandus taas-tub jõudsalt ja keda pole enam põhjust PIGSi riikidega ühes kategoorias vaadelda. Kokkuvõttes, globaalselt on nende ettevõtjate hulk, kes 2013. aasta esimeses kvartalis ütlesid end valmis olevat tege-ma investeeringuid seadmetes-se ja tehnoloogiatesse, kasva-nud kvartaliga 7% võrra. Enim on optimism tõusnud Euroopas. See on positiivne uudis ennekõi-ke globaalselt, sest just Euroopa on olnud planeedi majanduse keskne Achilleuse kand. Aga loo-mulikult ka Eestis, sest meil pole paja keskel võimalik keeta oma-ette rammusamat suppi kui pajas tervikuna.

Võta meiega ühendust ja räägime lähemalt!

MEIL ON UUED PRINTERIDTule ja tutvu nende

kvaliteedi ja võimalustega

Pärnu mnt 137, Tallinn | tel 681 64 54multiprint@multiprint.ee | www.multiprint.ee

Kas oled proovinud pöördudakliendi poole isiklikult ja saatatalle personaalse sisuga trükis?

See on sageli lihtsam ja soodsamkui arvatagi oskad.

Aitame Sul leida oma uudistestteatamiseks sobivaima lahenduse.

Soovid, et Su uudised nähtaks ja loetaks!

vabaNDaME!

Eelmises Ettevõtluses (25.04.2013) ilmunud ar­tiklis “Vanad majandused on ärkamas” olid toi­metamise käigus tekkinud ebakõlad. Taastrüki­me eksitavad laused õiges sõnastuses:

• Huvitav on märkida, et isegi Vana Maailma kriisikoldes ehk PIGSi riiki-

des on investeeringukavatsustega ettevõtjate arv tõusnud 27% (15%-lt

42%-le).

• IBRi kohaselt on märkimisväärselt kasvanud ka globaalne optimism

ettevõtluse väljavaadete osas. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on

n-ö optimismi indeks (oma riigi aren-gu suhtes optimistlikult meelestatud

vastajate protsendist on lahutatud pessimistlikult meelestatud vastanu-

te protsent) tõusnud 4%-lt 27%-le. Ameerika Ühendriikides kasvas

kvartaliga optimistlikult meelesta-tud vastajate ülekaal pessimistlikult

meelestatute ees 4%-lt 31%-le. Jaapan on endiselt pessimistlik, kuid optimismi indeks on vähe-

nenud -70%-lt koguni -2%-le ehk 2013. aasta esimeses kvartalis on pea pooled vastanutest Jaapani

arengu suhtes optimistlikud.

6

7

PERSOON

Teine tähtis tõuge oli iPhone’i turu­letulek. Enne seda oli isegi nuti telefoni kasutusvalmiks konfigureerimine tõe­line piin, rääkimata sinna rakendus­te laadimisest. GetJari kasutas käpu­täis tehnoloogiatarku, kuid rahva sek­ka me ei jõudnud, sest keskmine kodu­perenaine ei olnud võimeline oma Java­ telefoni rakendust laadima. Siis inves­teeris Apple turundusse miljardeid ja poole aasta pärast mõistsid kõik, et “äpid” on ägedad asjad.

Ehkki Apple’i kasutajaskonda oli vaid umbes üks protsent, tõmbas fir­ma kõik teised tootjad lainega kaasa ning lõi turule väga suure rakendus­te vaakumi, mida oli vaja täita. Meie olime tol ajal Apple’i kõrval selles val­las ainuke tegija ja meid lihtsalt imeti sellesse vaakumisse.

Mobiilioperaatoritele see ei meeldinud...Nad arvasid, et äpid on kurjast ja ta­pavad nende SMS­äri. 2005. aastal do­mineeris ärimudel, kus rakendusi lit­sentseeriti operaatoritele, kes neid tar­bijatele müüsid.

Praegu on tasuta teenused mõis­tetavad – Facebook ja Google ei kü­si meilt ju raha –, kuid toona ei pi­

danud tarbijad midagi niisama saa­ma. Avasime GetJariga end kõikidele äpiarendajatele tasuta kanalina. Nad said meie kaudu oma “toored” raken­dused turule tuua, varajastele kasuta­jatele testimiseks.

Oleks meil toona olnud teadlik plaan luua äpipood, oleksime selle teinud ta­sulise nagu iTunes. Ent siis oleks meie edulootus olnud nullilähedane. Seega leidsime kogemata tasuta äri mudeli, mis meile lõpuks palju kasu tõi.

Mida ise selle ajaga õppi-nud oled?Alustasin äri põhimõttega teha pal­ju asju korraga, kindlustades end igal rindel. Ajapikku õppisin, et edu toob fokuseerimine. Baltikumis on tüüpili­ne, et firmad hajutavad oma ressursse paljude asjade vahel – üks osa tiimist arendab tooteid, teine osaleb riigihan­getel, kolmas pakub konsultatsiooni­teenust. Aga Silicon Valleys hoitakse kogu meeskonnal selget eesmärki ja fookust. See on hädavajalik, sest kon­kurents on nii tihe: kui paned projekti­le vaid 50 protsenti ressurssidest, ris­kid paljuga. Keegi teine teeb sama as­ja paremini ära.

Siin regioonis on tarbijad üldiselt

Ilja Laurs: Ettevõtjad kardavad, et riik karistab ja küsib altkäemaksu

Tagasi vaadates, miks sai GetJar nii edukaks? USAs algas mobiililaine 2007. aastal iPhone’i tulekuga, Euroopas oli see alanud juba mitu aastat varem. Tava­liselt kõiges esirinnas olev Silicon Val­ley oli Euroopast mobiilinduses neli aastat maas. Meile tähendas see, et me ei pidanud sealsete idufirmadega konkureerima, sest neid lihtsalt pol­nud. Saime jõudsalt turul kanda kin­

nitada ja kasvada.

LEEduSt SuPER-StAARIKS: Ilja Laurs leiab, et äriedu ei saa

ette planeerida, see tuleb lotovõiduna.

TEiNE BAlTi EDuluGu PÄrAsT sKYPE’i: baltikumi edukamaid iduettevõtjaid leedulane Ilja Laurs räägib eksklusiivintervjuus Eesti Ekspressi Ettevõtlusele, kuidas sai edukaks tema mobiilirakenduste pood GetJar.com ning mis takistab Eesti- ja Leedu-sarnastel majandustel targa ettevõtluse rindel õitsemast.

8

madala kvaliteediga harjunud. Balti­kumi restoranid, lennufirmad, pangan­dus – keskmine tase on igal pool kehv. Kui palju näiteks teab üks keskmine kelner meie restoranides veinidest?

Kui lendan Ryanairiga, pole lennu­kis kunagi vabu kohti, aga airBalticul on pooled kohad tühjad. Konkurents pole veel sundinud siinseid firmasid endast parimat andma.

Tarbijatena tolereerime veebilehti, mis laadivad alla 20 sekundit ja millel on “enam­vähem” disain. Aga see an­nab arendajatele ja ettevõtjatele vale signaali. Kui nad üritavad kord sama­suguse niru kvaliteediga lääne turgu­dele minna, üllatuvad kõvasti. Seal ei piisa kaugeltki “enam­vähem” asjadest.

Kui suureks on GetJari äri paisunud?Kuna firma ei ole avalik ettevõte, siis oma majandustulemusi me ei avalda. Rakendusi on laaditud meie kaudu üle kolme miljardi, 100–120 miljonit alla­laadimist iga kuu. Ainult kaks raken­duste poodi planeedil on jõudnud sa­ma tulemuseni, Google just hiljaaegu.

Kasutajate arvult oleme jõudnud 100 miljonini. See teeb meid üsna suu­reks isegi Silicon Valley mõistes. Face­bookil, nagu teame, on ligi miljard ka­sutajat, Twitteril mõnisada miljonit.

Firmade väärtuse mõõtmine on kee­ruline teema. Facebooki börsile mineku ajal oli tema väärtus sada korda suu­rem kui aastakasum – see on enne­kuulmatu! Mõni ütleb, et üks firma on väärt miljardit, teine, et miljonit.

Kuidas sobitub GetJar praegu Google’i ja Apple’i äpipoodide vihase võitluse tandrile? Kui olime väikesed, vajasime raha väl­jastpoolt, et kusagile jõuda. Praegu on meil oma kasvu rahastamiseks piisa­valt vahendeid endal.

Äpipoode on mitmeid (Google, Apple , Amazon, Blackberry, Windows jt) ja paljud peavad GetJari samuti äpi­poeks. Tegelikult me ei ole klassikali­ne äpipood. Oleme kanal, mille kaudu saavad suured firmad oma sisu tarbi­jateni viia.

Kui iTunes müüs “Angry Birdsi” ühe dollariga, siis meilt sai selle tasu­ta. Meie ei võta raha äppide müügist, vaid reklaamist. Me ei müü midagi tar­bijale, vaid kasseerime raha Groupo­nilt, Zyngalt, Facebookilt jt­lt, kelle si­su me reklaamime. Sel moel me enam ei võistle Google’i ega Apple’iga. Oleks ka üsna rumal Google’iga sarved kok­

ku panna – nagu jookseks vastu täis­kiirusel sõitvale rongile.

Mis on GetJari suurimad väljakutsed?Enamik väljakutseid on sellised, mi­da ette ei näe. Meie jaoks on väljakut­se see, kuidas suhtuda Hiinasse. And­roidi sektoris, kus tegutseme, on Hii­na kõrval meeletult suur turg. Poole aasta või aasta pärast saab Hiina suu­remakski kui USA, aga mängureeglid on seal hoopis teistsugused.

Talentide värbamine ja hoidmine on samuti alati suur väljakutse igale Silicon Valley firmale. USAs on see pal­ju keerulisem kui Baltikumis.

Ütled, et väljakutseid ette ei näe. Kas see tähendab, et äriedu pole võimalik saavu-tada mingi manuaali järgi või kedagi kopeerides – see tuleb pigem loteriina?Kopeerimine on kui viljade otsimine aiast, kust need on juba ära korjatud. Oleme näinud üksjagu tegelasi, kes üri­tavad Facebooki kopeerida. Ka Grou­ponil oli Baltikumis kümneid kloone, aga selliselt edukaks saab harva. Mi­na kopeerimisse ei usu.

Kui mõtled Baltikumist sir-guvatele järgmistele edu-katele start-up’idele, siis kes esimestena meenuvad? Leedus on mobiilisektorist Pixelmator. Eskimi.com on miljonite kasutajatega sotsiaalne võrgustik, üllatavalt edu­

kas Aafrikas. Olin kunagi nende suh­tes skeptiline, mõtlesin, et Facebook võtab niikuinii igal pool oma, aga ei.

Friendly Fashion on huvitav ja kas­vav. See on teine Leedu firma GetJari järel, kuhu investeeris Accel Partners. Kontseptsioon põhineb sellel, et naistel on riideid, mida nad ei kasuta. Samas vajavad naised igaks peoks uut klei­ti. Nende soetamine oleks liiga kulu­kas, parem sõpradelt midagi laenata. Teenus alustas Leedust, kuid on are­nenud Tšehhi ja Saksamaale.

Mis on Baltikumi idufirma-de suurimad väljakutsed?Inimestel on palju häid ideid, kuid loo­tusetult väike arusaam sellest, mis on start-up. Valdav osa potentsiaalseid ette­võtjaid ei alustagi, sest neil puudub lihtsalt arusaam, mida idufirma tege­mine tähendab. Vastupidiselt Silicon Valleyle, kus iga 12aastane teismeline võib sulle kõik rääkida IPOdest, A­ ja B­seeria rahastustest, riskikapitalisti­dest ja muust. See on seal lihtsalt veres.

Kui ma Vilniuse majandusülikoolis pangandust ja rahandust õppisin, ei kuulnud ma kuue aasta jooksul korda­gi sõna “riskikapitalist”. Hiljuti pidasin Leedu teise, kolmanda ja neljanda aas­ta äritudengitele kõne kapitali kaasa­misest ning tajusin, et nad ei mõista. Küsisin auditooriumilt, kui palju saa­lis olijatest aduvad, mille poolest eri­nevad investeering ja krediit. Nelja­saja inimese hulgast tõusis võib­olla viis kätt. Kas selline saab olla tänapäe­va äriharidus?

Suur väljakutse on ka seaduslike regulatsioonide järgimine. Ettevõtjad kardavad maksurevidente ja tööins­pektoreid. Nad sajavad kontorisse sis­se, leiavad mingi probleemi ja pane­vad valiku ette: maksa väike altkäe­maks või äri läheb kinni, sest ei vasta mingitele nõuetele. Selliseid asju juh­tub küll tänapäeval vähem kui küm­me aastat tagasi, ent hirm riigist kui karistajast on endiselt õhus.

Mis kogemused sul nende inspektoritega on?Kui oma äri alustasin, pidi teine töö­taja olema täiskohaga raamatupidaja, kes hoolitseb, et kõiki seaduseid oleks järgitud. Tänaseni on ettevõtjatel säi­linud suur aruandluskohustus, tuleb palju tegeleda paberimajandusega.

Kui tahtsid inimesi tööle võtta, pidi sul olema tööohutuse sertifikaat. Kaks nädalat tuli hommikust õhtuni tuupi­da ohutusnõudeid, et sertifikaat kätte saada. Ja ka siis oli oht, et selle väljas­tav ametnik küsib enne altkäemaksu.

Kui meid oli firmas kolm, pidi üks jälgima poole koormusega kõiki töö­seaduse muudatusi. Seadus muutus iga kuu, mis on täielik nonsenss. Oleks Zuckerberg kunagi pidanud midagi sel­list läbi elama, poleks ta kunagi Face­bookini jõudnud. Silicon Valleys lolle seadusi ei eksisteeri, küll aga siinpool ookeani. Eestis on selles suhtes äri te­ha lihtsam – respekt!

Veel on peavaluks regulatsioonid, mis puudutavad töötajate värbamist ja lahtilaskmist. Start-up on juba olemu­

ilJA lAurs• Sündinud 1976. aastal. Leedulasest ettevõtja, IT-guru, ingelinvestor ja iduettevõtete mentor.

• Lõpetas keskkooli vahetusõpilasena USas Ohios.

• asutas 2004. aastal Leedus mobiilirakenduste levitamise plat-vormi GetJar, kust saab alla laadida ligi 800 000 rakendust blackberry, Symbiani, Windows Mobile’i ja androidi telefonidele.

• GetJar on maailma suurim iseseisev äpivahendaja. Rakenduste loojad – kokku on neid praeguseks 550 000 – saavad oma äppe üles laadida ta-suta. Mullu võttis GetJar kasutusele oma virtuaalraha GetJar Gold, millega premeeritakse aktiivsemaid kliente.

• Riskikapitalifirma accel Partners eestvedamisel on GetJari investeeritud kokku 42 miljonit USa dollarit. Firmal on kontorid vilniuses ja San Mateos Californias.

• Laurs on siiani täiskohaga tööl oma ettevõttes, tegutsedes küll mit-te tegevjuhi, vaid pigem nõukogu esimehena. European business Press association valis ta 2011. aastal aasta juhiks. Teda on esile tõstnud nii Wall Street Journal, ajakiri Time kui ka Maailma Majandusfoorum.

• Lisaks GetJarile on Laurs olnud seotud kümmekonna eduka pro-jektiga, muu hulgas Leedu suurima hotellibroneeringute keskkonnaga LithuanianHotels.com, mikromaksete teenusega MicroPay ja mobiilimän-gude stuudioga Midas Mobile. Laurs peab oma fotoblogi GeoGlance.com.

• Umbes kolmandiku ajast veedab Laurs Californias.

PERSOON

fo

To

d w

iKiM

Ed

iA, y

hP

on

Lin

E.C

oM

9

selt ettevõte, mis peab saama kiires­ti inimesi palgata ja vabastada. Bal­ti riikides ei ole asi nii hull, aga kui mujal Euroopas kellegi tööle võtad, ei ole võimalik teda vallandada. Si­licon Valley riskikapitalistid on juba deklareerinud, et ei investeeri mitte kunagi Prantsusmaale, sest seal ei ole võimalik iduettevõtlusega tegeleda.

Millised moodsad tuleviku tehnoloogiad sind enim paeluvad?5–10 aasta perspektiivis köidab mind enim mõtete lugemine (mindreading). See on juba praegu peaaegu olemas – olen mänginud mänge, mis loevad mõtteid. Pange end valmis “klahvi­vabade” klahvistike tulekuks, kus mõtted ilmuvad iseenesest ekraanile.

Ja oi kui palju saaks sellel tehno­loogial rakendusi luua – igal pool, kus on täna nupud. Reklaamtahvlid hakkavad lugema, kas oled õnnelik, vihane või kurb ning mida mõtled, kui reklaami vaatad.

Lähemas perspektiivis elan kaa­sa ka 3D­tehnoloogia rakendustele. Ekraanid arenevad väga kiiresti, ju­ba praegu vaatan siin 3D­pilte ilma vastavate prillideta. Google’i prilli­de puhul olen skeptiline. Tehnoloo­gia ei ole veel valmis ja 7–10 aasta jooksul ei näe me veel midagi laial­daselt kasutuskõlblikku.

Küll on isesõitvad autod palju­lubavad. Elektriautode arvukus kas­vab kiiresti, isesõitvad masinad võta­vad rohkem aega, sest nende kasuta­miseks tuleb paljudes riikides muu­ta seadusi ja mõttemalle. Pakun, et selleks kulub veel 15–20 aastat, en­ne kui saan istuda juhita autosse, sisestada GPSil koordinaadid ja sõi­duk viib mind ise kohale.

Kas pole vastuoluline, et kõik need uued vidinad ja tehnoloogiad pole meid teinud õnnelikumaks? Tehnoloogia ei tee inimest rohkem ega vähem õnnelikuks. Õnn kui emot­sioon ei tulene asjadest. Vastasel ju­hul tuleks tõdeda, et 2000 aastat ta­gasi elasid meie planeedil väga õn­netud inimesed, sest neil ei olnud telerit ega internetti.

Internet on plahvatuslikult avar­danud inimese võimete ja töö efektiiv­suse piire. Odavlennud viivad igasse maailmapunkti, inimesed töötavad virtuaalsetes kontorites virtuaalsete tööriistadega ning neil on mõne kli­kiga ligipääs kogu maailma tarkuse­

le. Veel aastakümneid tagasi ei osa­tud sellest unistadagi.

Stress ja ebakindlus seonduvad ühiskondlike ja tehnoloogiliste muu­tuste kiirusega. Inimesed pole uuele loomult eriti vastuvõtlikud, muutu­sed põhjustavad hirmu. Ilmselt ei ole praegune tehnoloogiastress suurem kui stress, mida tundsid inimesed tu­hat aastat tagasi, kui nende põld ei kandnud piisavalt vilja.

Oled palju ettevõtjana saavutanud. Kuidas oled muutunud tarbijana? Noorena mõtled, et uhke auto või ilus häärber teeksid õnnelikuks küll. Mida aeg edasi, seda rohkem tajud, et iga järgmine asi pakub aina vä­hem ja vähem.

Praegu ei anna mateeria mulle mitte midagi. Pole vahet, kas elan 1000­ või 10 000ruutmeetrises ma­jas, kas sõidan Mercedese või Nis­saniga. Rendin palju rohkem asju, kui oman. Veerand oma ajast kulu­tan sotsiaalsetele projektidele, sest see pakub mulle enam.

Kui lõpetaksid praegu kolledži ja asutaksid ette-võtte, siis millise? Midagi mobiilinduse valdkonnas, sest just seal kogeme praegu kõigi aega­de suurimat tektoonilist muutust. Viie aasta eest oli mobiilirakenduste turu suurus umbes miljard dollarit. Arvatakse, et paari­ kolme aasta pä­rast on see 30–50 miljardit dollarit.

Kogu muusikatööstus koos kõigi superstaaride ja plaadikompaniide­ga on ainult 25 miljardit dollarit – ja see on arenenud saja aastaga. Juba paari aasta pärast on äppide maa­ilm sellest kaks korda suurem! Sel­line pöörane kasv imeb endasse ka kõik sel alal tegutsevad ettevõtted.

50miljardilises äpiäris luuakse järgnevatel aastatel kaks miljonit uut kõrgepalgalist töökohta. Kui Google’is töötab kümneid tuhandeid inime­si juba praegu, siis räägime mitme­kümnest uuest Google’ist. See töös­tus genereerib suure tulu, mis tuleb tegelikult traditsioonilise meedia – interneti, televisiooni, raadio ja trüki­ajakirjanduse – taskust.

Millest sa unistad? Viimasel ajal huvitun väga spirituaal­sest ja emotsionaalsest arengust, sel­lega mu peamised unistused seon­duvadki.

TOivO TÄNAvsuu

kõik Eesti lipudja mastivimplid

Lisaks eripakkumised

Kosmoseriikide ajalugu ulatub 1957. aastasse, kui Nõu­kogude Liit oma esimese Sputniku kosmosesse saatis. Ehkki kosmosevõidujooks on kestnud juba üle poole sa­

jandi, edestab Eesti oma sammuga siiski Soomet, Lätit ja Lee­dut, kes samuti kõik selleks staatuseks valmistuvad.

Eesti vajab insenereUhke küll, aga mis kasu Eestil sellest kõigest on? Ehkki suurrii­kide kosmoseuudised on muutunud juba nii tavapäraseks, et ei jõua enam ammu esikaantele, on see Eesti jaoks võrreldav olümpiavõiduga. Tudengisatelliidi ehitamine on parim inseneri­treening. ESTCube­1 projektis osales kokku 70 tudengit, kirju­tati ja kirjutatakse kümneid bakalaureuse­ ja magistritöid, tu­lemas on vähemalt viis doktoritöö kaitsmist. Mõistagi ei hakka kõik need inimesed tulevikus satelliite ehitama, kuid reaalsest kosmoseprojektist saadud kogemus ja praktilised oskused või­maldavad neil saad jala ukse vahele ning rääkida kaasa vald­kondlikus teaduses. Kindlasti on neile kohta ka Euroopa Kos­moseagentuuris, mille liikmeks Eesti 2015. aastal saama peaks.

Juba praegu osalevad mitmed Eesti ettevõtted kosmose­tööstuses ja täidavad ka Euroopa Kosmoseagentuuri tellimu­si, mis on ehe näide teaduse ja ettevõtluse koostööst. Asja­olu, et Eesti spetsialistid ka ise töötava satelliidi luua suu­davad, aitab meie tõsiseltvõetavusele kindlasti kaasa ning näen neil tänastel tudengitel kohta tulevikus ka ettevõtlu­ses, mis edendab kosmosetööstust.

Üksiti loodan, et see suursündmus kehutab praeguseid gümnasiste tõsiselt mõtlema insenerialade õppimisele, sest just seal on kõige suurem põud, et me teadusmahukas et­tevõtluses areneda saaksime.

Miks see pisike satelliit siis nii eriline on? Sest kosmos ise on eriline. See maast 100 km kaugusel algav tühjus on

tänaseni väga kättesaamatu. Tavalise kosmoseraketi massist 90% on kütus, 9% rakett ise ja üksnes 1% kasulikku lasti, mis

viiakse orbiidile missioonile ehk inimestele midagi vajalikku

7. mai varahommikul sai Eestist 42. kosmoseriik, kui Tartu ülikoolis ehitatud Maa tehiskaaslane ESTCube-1 viidi Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kanderaketil Vega 680 km kõrgusele orbiidile. Seal teeb see pisike 10 x 10 x 10 cm ja kõigest 1,3kilone kuupsatelliit maakerale tiiru peale 1,5 tunniga ehk kiirusel 27 054 km/h.

koSmoS

10

mis on Eestil kosmosest?

tegema. Astronoomiliselt kalliks teeb kosmosetehnoloogia as­jaolu, et kosmoses ei saa midagi rikkiläinut parandada ning ris­kid peavad olema maksimaalselt maandatud, st kümneid kordi kontrollitud ja võimalikult rikkekindlaks ehitatud.

Kosmos võib tuua töökohtiSatelliidid ise on inimkonnale väga vajalikud, sest moodusta­vad tehnoloogilise taristu, milleta tänapäevast elu enam ette­gi ei kujuta. Näiteks navigatsiooniseade, mida tänapäeval võib kohata juba pea igas taksos, võtab oma tänavateinfo just ni­melt satelliitidelt. Rahvusvaheline telepilt, kontinentidevahe­lised telefonikõned, ilmaprognoos – need nii igapäevased näh­tused on kõik võimalikud üksnes satelliidirägastikuga, mis kos­moses laiub.

Euroopa Kosmoseagentuur valmistab Euroopa Liidu telli­musel ette 30 Galileo positsioneerimissüsteemi satelliiti ja viib need ka orbiidile, mille tulemusena on Euroopal hiljemalt aas­taks 2020 oma sõltumatu navigeerimissüsteem, mis avab uusi võimalusi nii riigi­ kui ka erasektorile ning loob uusi töökohti. Teine Euroopa Liidu suur kosmosealgatus on Maa seiresüsteem Copernikus, mis tagab keskkonnaseire kaudu selle turvalisu­se. Kui Copernikus täismahus käivitub, võib see luua Euroopa Liidus ligi 70 000 uut töökohta. Kui võtta puhtalt suhtarvude alusel, võiks see tähendada Eesti jaoks 200 töökohta. Töötame selle nimel, et samuti osalised olla.

Tõsi, selleks et kosmosetööstusest kasu lõigata, ei pea tin­gimata oma satelliiti orbiidil omama. Eesti­suurusel riigil ei ole mõttekas saata kosmosesse enda seire­ või sidesatelliiti, sest neid on seal juba piisavalt, kuid eeskätt vajame valdkon­nas pädevaid inimesi, kes suudaksid nii riigi­ kui ka erasekto­ri tasandil kosmose tehnoloogilist taristut Eesti kasuks pööra­ta. Seega hoiame kätt pulsil ja räägime kaasa – kosmoses on ka Eesti tulevik.

MADis võõrAs

Eesti Kosmoseagentuuri juht EASis

ALUSTAVA ETTEVÕTJA

TEEJUHT

ETTEVOTJA.TALLINN.EE

ÄRIPLAAN 5 TUNNIGAKOOLITUSPROGRAMM

ETTEVÕTLUSINKUBAATORID

12

GLObaaLNE ÄRI

13

NOORED LIIdRId

Kunagine IT­tiiger on tõmma­tud vaid seinale kaunistuseks ning hiljutine paljulubav va­

baneva Ida­Euroopa majakas taandu­nud pelgaks alltöövõtjaks, vähetoot­likuks ja passiivseks osaliseks glo­baalsetes protsessides. Pidurdunud põlvkonnavahetust illustreerib ehk kõige paremini aastast aastasse pea monoliitne poliitiline maastik. See­sugustes oludes pagevad paljud noo­red riigist ära – sinna, kus asjad te­gelikult liiguvad.

Ülikoolilinnas Tartus, otse raeko­ja vastas asuvas Teaduse ja Kultuu­ri Sihtasutus Domus Dorpatensise majas toimetavad Noored Liidrid – mitte tulunduslik noorte vabataht­likkusel põhinev organisatsioon, kus usutakse, et vastutus toimuva eest lasub meil kõigil ja olenemata ameti­kohast on igaühel võimalik ümbrit­sevaid protsesse mõjutada. Just sel­list inspireerivat vastutuse võtjat de­fineerivad noored liidrina.

2010. aastal pelgalt projektina

startinud Noorte Liidrite algne si­su oli ennekõike Tartu noorteorga­nisatsioonide toomine tihedama koos­töökatuse alla. Nüüdseks on Noor­test Liidritest välja kujunenud küll Domuse egiidi all, kuid samas ema­organisatsioonist võrdlemisi iseseis­valt tegutsev ettevõtmine, mis on enda eesmärgid seadnud kaugema­le ja kõrgemale kui Tartu ning vaid noorteorganisatsioonide juhtorga­nites tegutsevate noorte arendami­ne. Sihiks on võetud võimalikult pal­

jude aktiivsete, endas peituva po­tentsiaali mõningal määral avasta­nud Eesti noorte juhtimisvõime ja ­tahte tõstmine.

Mõtteviisilt liiderSeejuures on vaja rõhutada, et võrd­selt tähtsatena nähakse mõlemat eel­mainitut – nii juhtimisvõimet kui ka ­tahet. Oma infokanalite ja ettevõt­miste kaudu püütakse tuua lugejate ja osalejateni ekspertide nõuandeid ja kvaliteetset uudismaterjali juhti­

Noored LiidridNoorte Liidrite Juhtimiskooli osalejad 2012. aastal.

vaevalt leidub kedagi, kes poleks meedias, arvamusartiklites või mujal avalikus ruumis kokku puutunud teemadega eestlaste, eriti Eesti noorte ettevõtlikkusest. või siis pigem ettevõtmatusest.

14

soovivatele huvilistele ehk tulevaste­le liidritele.

Juhtimiskoole jagub aastasse siis­ki vaid üks ja muul ajal leiab Noorte Liidrite tegevuse jälgi nende Juhtimi­sportaalist. Meeskonna igapäevane töö käibki portaali jaoks kvaliteetse sisu tootmise nimel. Ehkki katsetatud on rohkelt formaate, on püsivamateks ku­junenud intervjuud tippjuhtidega, ko­gemuslood teistelt noortelt juhtidelt, juhtimismaailmas silma paistvate tee­made vahendamine, aga ka temaatilis­te raamatute arvustused ja kokkuvõt­ted aset leidvatest juhtimisüritustest.

Kord kvartalis korraldatakse nii Tal­linnas kui ka Tartus üritusi nimega Off­line ehk emakeeli Välja Lülitatud. Vii­mase puhul on mõneti tegu Juhtimis­kooli väikese, lausa vastandliku ven­naga, mille nimi viitabki piltlikult het­keks juhtme seinast väljatõmbamisele. Suure ja mahuka konverentsi asemel kohtuvad noored juhtimishuvilised üri­tustel väikeses ja usaldusliku õhkkon­naga seltskonnas, et arutada ettetul­nud juhtimisprobleeme. Iga kord tu­leb kõne all olevast teemast rääkima ka mõni kogenud praktik.

Homse Eesti nimelKuigi end meega üle valada on tore, teadvustavad Noored Liidrid oma kit­saskohti ja võimalikke arenguperspek­tiive. Meeskond koosneb tudengitest, kel juhtimisteemade lahtiharutamise kõrval pooleli õpingud, mistõttu pole organisatsioon liikmetele sageli sugu­

gi ainus ning kõige prioriteetsem väl­jund. Samuti on kaugelt liiga vara hin­nata ettevõtmiste laiemat mõjukust, sest vaevalt vastutuse ning oskusliku ja õiglase juhtimisega seotud mured Eestist niipea kaovad.

Mis puudutab tulevikku, siis Noo­red Liidrid Eesti juhtimisteemadega tegelevate ettevõtete kaardilt niipea kuhugi kaduda ei plaani. Vastupidi, üha selgemaks saab see, et noored teevad sageli vanemate juhtide koge­muspagasi tasa entusiasmi ja paind­likkusega, suutlikkusega uusi ideid vastu võtta, protsessida ja sünteesi­da. Ehk pole koguni liig väita, et noo­red teavad juhtimismaailma suunda­dest juba pea rohkemgi kui teed ra­janud põlvkond.

Kogemuste väärtust on siiski väär alahinnata ning Noored Liidrid teevad jätkuvat tööd selle nimel, et teooriat ja praktikat kokku tuua. Ja muidugi panustada homsesse Eestisse, kus juh­timiskire, ambitsioonide ja vastutu­se võtmisega kaasneks suutlikkus ol­la liider ühiskonnas ja võtta vastutus laiemate probleemide eest.

Kui eelnev tundub liiga ilukõneli­se, õilsa või isegi naiivsena, et raske uskuda, siis oma silm ja kõrv on ikka kuningad. Noored Liidrid oota vad juh­timisest huvitatud külalisi oma juh­timisportaali kodulehele www.noo­redliidrid.ee ja muidugi Juhtimiskooli, mille kohta leiab infot aadressil www.nooredliidrid.ee/juhtimiskool.ANDrEi liiMETs, KADi-iNGriD lillEs

NOORED LIIdRId

Offline tallinn novembris 2012. Esinejaks Alar Kolk.

mismaailmast, aga ka arendada vas­tutustundlikkust ning rõhutada eeti­lise juhtimise vajadust ja olulisust.

Tegutsedes ise kolmandas sek­toris, on Noored Liidrid teadlikult ja isegi mõõduka uhkusega kaldu sot­siaalse ettevõtluse ja sotsiaalse vas­tutustundlikkuse arendamise suunas. Pooldades ja propageerides sealjuu­res mentaliteeti, et olemaks mõtte­viisilt liider ei pea sugugi olema for­maalse hierarhia tipus kellegi poolt määratud juht.

“Mõtteviisilt liider” on ka Noor­te Liidrite tänavuse Juhtimiskooli tee­ma. Noore ja areneva organisatsioo­nina on rikkalikust ajaloost küll va­ra rääkida, aga Juhtimiskooli korral­damise traditsioonist on saanud ilm­selt Noorte Liidrite kõlavaim ja hin­natuim visiitkaart. Iga aastaga pai­sunud koolituskonverentsilt on käi­nud läbi hulk nimekaid koolitajaid ja arvamusliidreid eesotsas Alar Ka­rise, Kristjan Otsmanni ja Mart Noor­maaga. Sel aastal on teiste seas esin­datud Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane, ühiskonnategelane Ott Pärna, kolmanda sektori eestvedaja Urmo Kübar, personalijuhtimise gu­ru Riina Varts, üks Eesti silmapaist­vamaid noori ettevõtjaid Ülane Vilu­mets ja mitmed teised.

Tuntud nimede ülesloetlemine ük­sinda aga oleks tühi töö, kui kolme­

päevase konverentsi juures ei nähtaks vaeva selle nimel, et tulla toime ter­vikliku ja osalejaid pikemas perspek­tiivis arendava üritusega. Väärt koge­must püütakse taskukohase hinnaga pakkuda nii noorteorganisatsiooni­dest peale kasvavatele juhtidele kui ka kõigile teistele ühiskonnas muutu­si kaasa tuua

foTod JAAK KÜTT, MARTin nooRKõiV

Pärnu kalliskiviRannahotellon taas hoolitsevates kätes. Soovides Teiega jagada selle hoone kordumatut võlu ningvaimustavat asukohta otse rannapromenaadi veerel, ootame Teid Pärnusse puhkama!

Rannahotellis hellitame Teid:

· imelise merevaate või lõõgastava pargivaatega tubadega· paljusid suurkujusid teenindanud à la carte restorani hõrkude roogadega· fantastilise merevaate ja värskendavate kokteilidega katuseterrassil· meisterliku Katrin Kruusma juhitava ilusalongi professionaalsete hoolitsustega Teie,

Finest Rannahotell Pärnu, Ranna puiestee 5 Tel . 444 4444 www.rannahotell.ee

Pärnu kalliskiviRannahotellon taas hoolitsevates kätes. Soovides Teiega jagada selle hoone kordumatut võlu ningvaimustavat asukohta otse rannapromenaadi veerel, ootame Teid Pärnusse puhkama!

Rannahotellis hellitame Teid:

· imelise merevaate või lõõgastava pargivaatega tubadega· paljusid suurkujusid teenindanud à la carte restorani hõrkude roogadega· fantastilise merevaate ja värskendavate kokteilidega katuseterrassil· meisterliku Katrin Kruusma juhitava ilusalongi professionaalsete hoolitsustega Teie,

Finest Rannahotell Pärnu, Ranna puiestee 5 Tel . 444 4444 www.rannahotell.ee