ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE TOETUSE · 2014. 5. 30. · Eesti Töötukassa. Ettevõtluse alustamise toetuse mõjuanalüüs. 6 Joonistel kasutatud EMTAK 2008 klassifikaatori lühendatud

ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE TOETUSE

MÕJUANALÜÜS

Koostaja: Eesti Töötukassa analüüsiosakond

Kristi Villsaar

Liis Tammik

Teele Luhavee

Anne Lauringson

Silver Tilk

Kristjan Nurmsalu

Mai 2014

Eesti Töötukassa. Ettevõtluse alustamise toetuse mõjuanalüüs.

2

Ettevõtluse alustamise toetuse mõjuanalüüs

Koostaja: Eesti Töötukassa analüüsiosakond

Kristi Villsaar

Liisa Tammik

Teele Luhavee

Anne Lauringson

Silver Tilk*

Kristjan Nurmsalu*

E-mail: [email protected]

* Neljanda peatüki „Esimesel tegevusaastal ilmnenud probleemid ja toetuse saajate

ettepanekud töötukassale“ koostamisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli majandusteaduskonna

tudengid Kristjan Nurmsalu ja Silver Tilk.

mailto:[email protected]


3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 7 1. ÜLEVAADE VARASEMATEST UURINGUTEST ..................................................................... 9 2. ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE TOETUSE PÕHIMÕTTED ................................................... 13 3. KIRJELDAV ÜLEVAADE TOETUSE TAOTLEJATEST JA SAAJATEST ............................. 16

3.1 Ülevaade ettevõtluse alustamise toetuse taotlustest .............................................................. 16 3.2 Ülevaade toetuse abil loodud ettevõtetest ............................................................................. 21 3.3 Toetuse taotlejate ja saajate profiil ja selle võrdlus teiste registreeritud töötutega ............... 25 3.4 Ettevõtluskoolitusel osalemine .............................................................................................. 30 3.5 Toetuse saajate osalemine järelteenustel ............................................................................... 33 3.6 Toetuse saajate osalemine teistel tööturuteenustel ................................................................ 38 3.7 Toetust saanud inimeste uuesti töötuks registreerimine ........................................................ 40

4. ESIMESEL TEGEVUSAASTAL ILMNENUD PROBLEEMID JA TOETUSE SAAJATE ETTEPANEKUD TÖÖTUKASSALE .................................................................................................. 45

4.1 Esimesel tegevusaastal ilmnenud probleemid ....................................................................... 45 4.2 Ettepanekud töötukassale seose ettevõtluse alustamise toetusega......................................... 52

5. TOETUSE ABIL LOODUD ETTEVÕTETE KIRJELDUS JA NENDE ELLUJÄÄMISMÄÄR 57 5.1 Toetuse abil loodud ettevõtted............................................................................................... 58 5.2 Ülevaade ettevõtete majandustegevusest............................................................................... 60

5.2.1 Töötajate arv .................................................................................................................. 61 5.2.2 Müügitulu ...................................................................................................................... 65 5.2.3 Ärikasum ....................................................................................................................... 68

5.3 Ettevõtete ellujäämismäär ..................................................................................................... 71 6. ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE TOETUSE MÕJU TOETUST SAANUD INIMESTE HÕIVELE JA SISSETULEKULE ........................................................................................................ 81

6.1 Mõju hindamisel kasutatav metoodika .................................................................................. 81 6.2 Osalus- ja võrdlusgrupp mõju hindamisel ............................................................................. 84 6.3 Piirangud võrdlusgrupi moodustamisel ................................................................................. 85 6.4 Mõju hindamiseks kasutatavad andmed ................................................................................ 86 6.5 Mõju hindamisel vaadeldavad väljundmuutujad ................................................................... 87 6.6 Mõju hindamise tulemused.................................................................................................... 88 6.7 Kulu-tulu analüüs .................................................................................................................. 97

JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE .................................................................................................... 102 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 106 Lisa 1. Esitatud taotlused, rahuldatud taotlused ja rahuldamise määr maakondlike osakondade lõikes

aastate lõikes ja kokku vaadeldaval perioodil 01.05.2009-31.12.2012. .............................................. 109 Lisa 2. Korduvad taotlemised isikute lõikes maakondlikes osakondades perioodil 01.05.2009-

31.12.2012. .......................................................................................................................................... 111 Lisa 3. EvAT-i taotlemise alused maakondlike osakondade lõikes perioodil 01.01.2011-31.12.2012.

............................................................................................................................................................. 112 Lisa 4. Toetuse andmisest keeldumise põhjused ja osakaalud maakondlike osakondade lõikes perioodil

01.05.2009-31.12.2012 ........................................................................................................................ 114 Lisa 5. Toetuse saajate arv ja toetuse keskmine suurus eurodes maakondlike osakondade ja aastate

lõikes. .................................................................................................................................................. 115 Lisa 6. Toetuse saajate arv ning toetuse keskmine suurus eurodes valdkonna ning aastate lõikes. .... 116


4

Lisa 7 ................................................................................................................................................... 117 Lisa 8. Vaatluste arv ja järelteenustele sisenejate arv pärast toetuse saamist ...................................... 118 Lisa 9. Esimesel tegevusaastal ilmnenud probleemide liigitamine järelaruannete kontentanalüüsis .. 119 Lisa 10. Esimesel tegevusaastal ilmnenud probleemid ....................................................................... 120 Lisa 11. Perioodil 01.05.2009-31.12.2011 esitatud avalduste alusel hiljemalt 31.12.2011 seisuga välja

makstud toetused aasta ja töötukassa maakondliku osakonna järgi .................................................... 121 Lisa 12. Majandusaasta aruande esitanud osaühingud ja nende osakaal aruandekohustuslikest

ettevõtetest töötukassa maakondliku osakonna järgi ........................................................................... 122 Lisa 13. Majandusaasta aruande esitanud osaühingud ja nende osakaal aruandekohustuslikest

ettevõtetest tegevusala järgi ................................................................................................................. 123 Lisa 14. Osaühingute arv töötajate arvu järgi esimesel tegevusaastal tegevusalade lõikes ................. 124 Lisa 15. Osaühingute arv töötajate arvu järgi esimesel tegevusaastal töötukassa maakondlike

osakondade lõikes................................................................................................................................ 125 Lisa 16. 2012. aasta majandustegevuse aruande esitanud osaühingute arv ja osakaal

aruandekohustuslikest ettevõtetest tegevusala järgi ............................................................................ 126 Lisa 17. 2012. aasta majandustegevuse aruande esitanud osaühingute arv ja nende osakaal

aruandekohustuslikest ettevõtetest töötukassa maakondlike osakondade järgi ................................... 127 Lisa 18. Toetuse abil loodud ettevõtete ellujäämismäär...................................................................... 128 Lisa 19. Jätkuvalt tegutsevate ettevõtete arv ....................................................................................... 129 Lisa 20. Jätkuvalt tegutsevate ettevõtete arv aastate lõikes ettevõtte loomise aasta ja tegevusala järgi

............................................................................................................................................................. 130 Lisa 21. Jätkuvalt tegutsevate ettevõtete arv aastate lõikes ettevõtte loomise aasta ja töötukassa

maakondliku osakonna järgi ................................................................................................................ 132 Lisa 22. Sobitamisel kasutatud tunnuste kirjeldus............................................................................... 134 Lisa 23. Sobitamisel kasutatud probit mudel (toetuse väljamaksmise kuu järgi) ............................... 135 Lisa 24.- EvAT saajate ja võrdlusgrupi karakteristikute keskmised enne ja pärast sobitamist (toetuse

väljamaksmise kuu järgi) ..................................................................................................................... 146 Lisa 25. EvAT-i mõju ettevõtluses hõivatusele alates toetuse maksmisest. ....................................... 178 Lisa 27. EvAT-i mõju sissetulekule palgast ........................................................................................ 180 Lisa 28. EvAT-i mõju tasustatud hõivele alates toetuse maksmisest .................................................. 181 Lisa 29. EvAT-i mõju kogu töötasule (palk + juhtimis- või kontrollorganiliikme tasu) .................... 182 Lisa 30. EvAT-i mõju koondhõivele alates toetuse maksmisest ......................................................... 183


5

LÜHENDITE LOETELU

ATE – average treatment effect

ATT – average treatment effect on the treated

EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

EMTAK – Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator

EvAT – ettevõtluse alustamise toetus

FIE – füüsilisest isikust ettevõtja

MTA – Maksu- ja Tolliamet

MTÜ – mittetulundusühing

OÜ – osaühing

PSM – propensity score matching

TKH – töötuskindlustushüvitis (TKH-180 – 180 päevaks määratud hüvitis, TKH-270 – 270

päevaks määratud hüvitis, TKH-360 – 360 päevaks määratud hüvitis)

TKO – töötukassa maakondlik osakond

TT – töötutoetus

TTTS – tööturuteenuste ja –toetuste seadus

TÜ – täisühing

UÜ – usaldusühing


6

Joonistel kasutatud EMTAK 2008 klassifikaatori lühendatud nimetused

EMTAK 2008 nimetus Joonistel kasutatav lühend

A - põllumajandus, metsamajandus ja

kalapüük põllumaj., metsamaj., kalapüük

B - mäetööstus mäetööstus

C - töötlev tööstus töötlev tööstus

E - veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja

saastekäitlus vesi, kanalisatsioon, jäätmed

F - ehitus ehitus

G - hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja

-rataste remont hulgi- ja jaekaubandus

H - veondus ja laondus veondus, laondus

I - majutus ja toitlustus majutus, toitlustus

J - info ja side info, side

K - finants- ja kindlustustegevus finants- ja kindlustus.

L - kinnisvaraalane tegevus kinnisvara.

M - kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus kutse-, teadus- ja tehnika.

N - haldus- ja abitegevused haldus- ja abiteg.

P - haridus haridus

Q - tervishoid ja sotsiaalhoolekanne tervishoid, sotsiaalhoolekanne

R - kunst, meelelahutus ja vaba aeg kunst, meelelahutus, vaba aeg

S - muud teenindavad tegevused muud teenindavad tegevused


7

SISSEJUHATUS

Käesoleva analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas töötukassa poolt makstaval ettevõtluse

alustamise toetusel (EvAT) on olnud mõju toetuse saajate hilisemale käekäigule tööturul, kas

toetuse maksmine on kulu-tulus meede töötute tööle aitamiseks ning kui elujõulised on

toetuse abil loodud ettevõtted. Lisaks sisaldab analüüs ülevaadet toetuse taotlejate ja saajate

taustast ning toetuse abil loodud ettevõtetest. Täpsemalt antakse ülevaade sellest, millised on

olnud toetuse taotlemise ja taotluste rahuldamise trendid viimastel aastatel, milliseid

ettevõtteid toetuse abil luuakse, milline on nende majandustegevus ja peamised probleemid

esimesel tegevusaastal. Vaadeldakse ka seda, milline on toetuse taotlejate ja saajate profiil,

millistel teistel tööturuteenustel nad osalenud on ja kas nende hulgas on neid, kes aja

möödudes end uuesti töötuna arvele võtavad.

EvAT-i mõju ja ettevõtete ellujäämismäära hindamisel on võetud vaatluse alla alates 2009.

aasta 1. maist kuni 2011. aasta lõpuni toetuse taotlemiseks nõuetekohase avalduse esitanud ja

hiljemalt 2011. aasta lõpuks toetuse väljamakse saanud inimesed ja nende poolt asutatud

ettevõtted. Ajavahemiku valikul on lähtutud sellest, et alates 1. maist 2009 võttis töötukassa

üle aktiivsete tööturumeetmete osutamise, mistõttu on hõlmatud analüüsi vaid need toetuse

taotlejad, kelle esitatud äriplaani osas on tehtud otsus töötukassa poolt. Teiselt poolt on

piiratud ajahorisont nii, et oleks võimalik jälgida ettevõtete majandustegevust vähemalt ühe

aasta jooksul alates selles loomisest. Kirjeldavas ülevaates on vaatluse all toetuse taotlejad

alates 2009. aasta maist kuni 2012. aasta lõpuni.

Ettevõtete ellujäämismäära analüüsimisel kasutatakse äriregistri andmeid. Jätkuvalt

tegutsevate ettevõtete osakaalu toetuse saajatest hinnatakse nii äriregistris registreeritud

olemise fakti kui ka reaalse majandustegevuse toimumise alusel. Tuginedes ettevõtete

majandusaasta aruannetele, analüüsitakse nende majandustegevuse peamisi näitajaid

(töötajate arv, müügitulu, ärikasum) kuni esimesel neljal tegevusaastal.

EvAT-i mõju hindamiseks kasutatakse kvaasi-eksperimentaalset lähenemist. Täpsemalt

kasutatakse tõenäosusel põhinevat sobitamist (propensity-score matching), mis on aktiivsete

tööturumeetmete puhul üks sagedamini kasutatav meetod. EvAT-i saajate võrdlusgrupina on

kasutatud toetuse saajatega samal perioodil töötuna arvel olnud inimesi, kes omavad kas

varasemat ettevõtluskogemust või on omandanud majandusalase hariduse või läbinud

ettevõtluskoolituse ning on lisaks statistiliste näitajate poolest võimalikult sarnased toetuse

saajatega. See tähendab, et võrdlusgrupp on piiratud samade kriteeriumitega, mis on

eelduseks toetuse taotlemisel. EvAT-i mõju hõivele ja sissetulekutele on hinnatud kuni nelja

aasta jooksul alates toetuse väljamaksmisest. Mõju hinnangute põhjal on läbi viidud meetme

kulu-tulu analüüs.

Esimesel tegevusaastal ilmnenud probleeme analüüsitakse toetuse saajate poolt esitatavate

järelaruannete põhjal. Selleks viiakse läbi aruannete kontentanalüüs, mille raames

kategoriseeritakse aruandes kirjeldatud probleemid ja loendatakse nende esinemissagedust.

Samal viisil analüüsitakse ka järelaruannetes nimetatud ettepanekuid töötukassale seoses

EvAT-i teenusega. Kirjeldav ülevaade toetuse taotlejatest, toetuse saajatest ja loodavatest

ettevõtetest tugineb töötukassa andmekogu andmetele.


8

Analüüsi esimene peatükk annab ülevaate varasematest uuringutest Eestis ja mujal riikides,

mis on läbi viidud uurimaks töötutele pakutava starditoetuse mõju ja nende poolt loodud

ettevõtete elujõulisust. Teises peatükis kirjeldatakse töötukassa poolt makstava EvAT-i

taotlemise ja maksmise põhimõtteid. Kolmas peatükk on kirjeldav ülevaade toetuse

taotlejatest ja saajatest. Neljandas peatükis antakse ülevaade ettevõtlusesse suundujate

peamistest probleemidest esimesel tegevusaastal ning töötukassale tehtud ettepanekutest

seoses EvAT-iga. Viiendas peatükis analüüsitakse toetuse abil loodud ettevõtete

majandustegevust ja nende ellujäämismäära. Kuuendas peatükis kirjeldatakse täpsemalt

EvAT-i mõju hindamise metoodikat ning esitatakse mõju hindamise ja kulu-tulu analüüsi

peamised tulemused.


9

1. ÜLEVAADE VARASEMATEST UURINGUTEST

Järgnevalt antakse ülevaade varasemalt läbiviidud uuringutest, kus on analüüsitud ettevõtluse

alustamise toetuste mõju töötute hilisemale käekäigule tööturul ning toetuse abil loodud

ettevõtete ellujäämismäära. Ettevõtluse alustamise toetuse mõju uuringuid on läbiviidud

üldiselt vähe. Rohkem on seda meedet hinnatud Saksamaal. Saksamaa andmetel on

ettevõtluse alustamise toetuste mõju põhjalikult analüüsinud Marco Caliendo, kelle uuringute

tulemused on ka siin ülevaates kajastatud.

Oma ettevõtet luues seisavad inimesed silmitsi erinevate takistustega. Ettevõtlusesse siirdudes

võivad töötud olla töötavate inimestega võrreldes mitmes mõttes keerulisemas olukorras.

Üheks takistuseks töötutel võib olla säästude või sissetuleku puudumine, mida saaks kasutada

alginvesteeringute tegemiseks ning mis aitaks neil katta elamiskulusid ettevõtte käivitamise

perioodil. Töötutel võib olla ka vähem kogemusi ja teadmisi ettevõtte asutamisest ning

pikemal tööturult eemalviibimisel võib väheneda ärikontaktide hulk, kellest võib olla kasu

ettevõtte loomisel. Lisaks võib töötute puhul oma ettevõtte rajamine olla tingitud vajadusest,

kuna ei leita tööturult sobivat töökohta ning seetõttu otsustatakse see endale ise luua. Sellisel

juhul püütakse ettevõte võimalikult kiiresti asutada ning oma võimaluste uurimiseks ja ideede

välja arendamiseks ei pruugi jääda piisavalt aega. (Caliendo et al. 2013) Nende takistuste

leevendamiseks on vajalik toetada ettevõtlussooviga töötuid ettevõttega alustamisel nii

rahaliselt kui ka koolituse ning nõustamisega.

Ettevõtete loomise toetamisega võib oodata kahesugust positiivset mõju. Ühelt poolt on

positiivne see, et toetust saanud töötu naaseb tööturule ning tema ettevõte toob majandusele

tulu. Teisalt loovad töötute poolt asutatud ettevõtted uusi töökohti, mis pakuvad teistele

töötutele võimalust tööle saada. Seega aidatakse pikema aja jooksul ühe toetusega tööle mitu

inimest.

Ettevõtlusega alustamise toetuste mõju ongi uuritud erinevatest vaatenurkadest. Varasemad,

1990ndatel läbiviidud uuringud hindavad rohkem seda, kas toetused aitavad ettevõtet luua

ning hinnatava näitajana kasutatakse ettevõtete ellujäämismäära. Hilisemad uuringud

hindavad ettevõtlusega alustamise toetuse mõju ka töötu edasisele tööturustaatusele ning

sissetulekutele. (Betcherman et al. 2004) Töötutele pakutava starditoetuse mõju hindamiseks

mikrotasandil on peamiseks probleemiks see, et hindamiseks ei ole sageli piisavalt andmeid.

Ebapiisavate andmete tõttu ei ole tihtipeale võimalik moodustada adekvaatset kontrollgruppi,

mida saaks võrrelda toetuse abil loodud ettevõtetega ja toetust saanud inimestega (Pfeiffer,

Reize 1998). Juurdepääs toetusele sõltub programmi disainist. Võrdlusgrupi moodustamisel

on piiranguks asjaolu, et töötute hulgast kvalifitseeruvad reeglina starditoetusele ainult need

inimesed, kes esitavad korrektse ja tugeva äriplaani. Seega ei ole starditoetuse saajad

tõenäoliselt juhuslik valim kõikide töötute hulgast (ibid.). Järgnevalt vaadeldakse milliste

tulemusteni on jõutud erinevates riikides läbi viidud mikrotasandi uurimustes töötutele

suunatud starditoetuse meetme hindamisel.

Võrreldes ettevõtluse alustamise toetust saanud töötute poolt loodud ettevõtete ja ilma sellise

toetuseta loodud ettevõtete ellujäämismäärasid, on leitud erinevaid tulemusi. Pfeiffer ja Reize

(1998) leidsid oma uuringus, et töötute poolt toetuse abil loodud ettevõtete ellujäämismäär on


10

uutes Saksamaa liidumaades1 veidi madalam, kuid vanades liidumaades

2 ei ole ilma toetuseta

ja toetusega töötute poolt loodud ettevõtete ellujäämismäärades erinevusi. Caliendo et al.

(2013) uuringus leiti, et töötute poolt toetuse abil loodud ettevõtetel on kõrgem

ellujäämismäär kui ilma toetuseta loodud ettevõtetel, kuid töötute poolt loodud ettevõtted

näitasid kesisemaid tulemusi sissetuleku ja ettevõtte kasvu osas. Ka Soomes on Tokila (2009)

leidnud, et starditoetusel on positiivne mõju ettevõtluse kestusele võrreldes mitte-toetatud

ettevõtjatega. Ühe põhjusena tuuakse välja asjaolu, et toetuse saajatelt nõutakse kas eelnevat

ettevõtluskogemust või sobiva koolituse läbimist, samas kui teised ettevõtlusesse suundujad ei

pruugi olla koolitusi läbinud või omada varasemat ettevõtluskogemust.

Caliendo et al. (2013) on järeldanud, et oluliste erinevuste puudumine töötute poolt toetuse

abil loodud ettevõtete ning mitte-toetatud ettevõtete ellujäämismäärades näitab, et toetused

vähendavad töötute algset ebasoodsamat olukorda ettevõtlusega alustamisel, andes vajaliku

kapitali. Samas leidsid nad, et ettevõtete kasvu võrreldes tekivad suuremad erinevused ilma

toetuseta ettevõtete kasuks. Nn tavalised ettevõtjad teevad oma ettevõttesse suuremaid

investeeringuid, samuti võetakse nendes ettevõtetes rohkem patente ja registreeritakse

firmamärke. Samuti on nende sissetulek suurem kui töötusest alustanud ettevõtjatel.

Lisaks ettevõtte edukusele on töötusest alustanud ettevõtjate puhul oluline hinnata ka seda,

milline on selle isiku tööturu seisund teatud aja möödudes toetuse saamisest – kas ta on

jätkuvalt ettevõtja, liikunud palgatööle või jäänud uuesti töötuks. Mitmed Saksamaa andmetel

tehtud uuringud on leidnud, et võrdlusgrupiga võrreldes on ettevõtlustoetust saanutel

tunduvalt suurem tõenäosus olla hõives (kas ettevõtjana või palgatöölisena) nii lühiajaliselt

kui ka pikemas perioodi vältel. (Caliendo, Künn 2010; Caliendo, Künn 2012; Baumgartner,

Caliendo 2007; Reinowski, Schultz 2006) Ka teistes riikides läbiviidud uuringud näitavad

ettevõtlustoetuste positiivseid või mitteolulisi tulemusi ning negatiivseid tulemusi esineb

harva. (Calmfors et al. 2002; Almeida, Galasso 2007)

Meeste ja naiste võrdluses tuuakse välja, et ettevõtlusega alustamise toetuse positiivne mõju

hõivele on naiste puhul suurem. Analüüsid näitavad ka, et just töötud naised loovad suurema

tõenäosusega oma ettevõtte tööturuasutuse soovitusel. Naiste jaoks võib ettevõtjaks olemine

pakkuda suuremat paindlikkust töö- ja pereelu ühildamisel ning endale ise tööandjaks olemise

korral puudub tööturu nõudluspoolne diskrimineerimine. (Caliendo, Künn 2012) Caliendo ja

Künn (2010) on muude sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes leidnud meetme suuremat

mõju madalama haridusega ja madalama kvalifikatsiooniga isikute hulgas, kellel on

keerulisem leida palgatööd ning kes võivad seetõttu jääda pikaajaliselt töötuks. Argentiina

andmetel Alemida ja Galasso (2007) tehtud uuringus ilmnes aga, et ettevõtluse toetusel on

suurem mõju pigem noortele ja kõrgemalt haritutele.

Koos suurema tõenäosusega olla hõivatud, on ettevõtlustoetust saanutel ka väiksem tõenäosus

jääda uuesti töötuks võrreldes toetust mittesaanute võrdlusgrupiga (Caliendo, Künn 2010).

Samas on Caliendo et al. (2013) leidnud, et pärast ettevõtluse nurjumist on toetust saanud

ettevõtjate hulgas rohkem uuesti töötuid, kuid tavaliste ettevõtjate hulgas on rohkem neid, kes

on läinud palgatööle. Selle erinevuse üheks põhjuseks on, et eelnevalt töötud olnud rajasid

ettevõtte seetõttu, et ei suutnud leida sobivat palgatööd ning ka pärast ettevõtluse

ebaõnnestumist on neile see keerulisem.

1 Endise Saksa Demokraatliku Vabariigi (Ida-Saksamaa) koosseisu kuulunud liidumaad.

2 Endise Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) koosseisu kuulunud liidumaad.


11

Hinnates ettevõtluse alustamise toetuse mõju sissetulekutele, on saadud positiivseid ja ka

statistiliselt ebaolulisi tulemusi. Saksamaal on toetuse saajatel üldiselt tunduvalt kõrgem

sissetulek kui toetust mittesaanute võrdlusgrupil. (Caliendo, Steiner 2007; Caliendo, Künn

2010) Erinevaid tulemusi on Caliendo ja Künn (2012) saanud naiste puhul, kus mõju

sissetulekule on erinev sõltuvalt piirkonnast – Ida-Saksmaal on mõju positiivne, kuid Lääne-

Saksmaal ebaoluline. Ühe põhjendusena tuuakse välja, et naised ei vali ettevõtjaks hakkamist

eesmärgiga saada võimalikult suurt sissetulekut, vaid seetõttu, et puudub sobiva palgatöö

valik. Argentiinas on Alemida, Galasso (2007) leidnud toetuse positiivset mõju sissetulekutele

noorte ja kõrgelt haritud osalejate puhul.

Ettevõtluse alustamise toetusega, nagu ka teiste aktiivsete tööturumeetmetega, võib kaasneda

tühikulu efekt, kui toetust saavad inimesed, kes oleks ettevõtjaks hakanud ka ilma selle

toetuseta. Selline negatiivse mõjuga efekt vähendab uuringutes leitud positiivset mõju

ühiskonna seisukohalt. Caliendo et al. (2013, 10) uuringus on püütud tühikulu efekti suurust

hinnata ning leiti, et tühikulu on väiksem, kui algselt eeldati. 21% valimis olnud toetuse

saajatest ütles, et oleks ettevõtte asutanud ka ilma toetuseta ning saadud toetus ei olnud

ettevõtte ellujäämisel väga oluline. Neid, kes ennast toetuse saamiseks töötuna arvele võtsid ja

kelle jaoks toetus ei olnud ettevõtte ellujäämise seisukohast oluline, oli ligikaudu 9%.

Saksamaal on Baumgartneri ja Caliendo (2007) läbi viinud ka kahe ettevõtluse alustamise

toetuse kulu-tulu analüüsi, et hinnata meetmete tulusust tööturuasutuse jaoks. Arvestades

meetmetega kaasnevaid otseseid kulusid ja tulusid, leidsid nad, et üks programmidest on

positiivse kulu-tulususega, kuid teise programmiga kaasnevad kulud on suuremad, kui saadav

tulu. Ilmnes, et meetme kulu-tulusus sõltub väga palju meetme ülesehitusest ning sellest,

millised töötud seal osalevad. Kui toetust saavad töötud, kellel jääb tänu sellele kasutamata

pikema perioodi ulatuses töötushüvitisi, on saadav tulu meetmest suurem. Ühiskonna

seisukohalt võivad programmid olla tulusamad, kuna uuringus ei ole arvesse võetud loodud

ettevõtete poolt makstud makse ja loodud töökohti.

Eestis on ettevõtluse starditoetuse kui tööturumeetme mõju vähe uuritud. 2003. aastal

(Leetmaa et al.) viis Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uurimuse, kus töötutele pakutava

ettevõtluse alustamise toetuse mõju hinnati erinevate meetoditega. Lihtne võrdlus, kus

võrreldi omavahel toetust saanute ja mittesaanute töötamise osakaale, näitas, et toetust saanute

hulgas oli töötavate inimeste osakaal kahe aasta möödudes 35 protsendipunkti võrra kõrgem

ehk meetme kogumõju oli töötamise tõenäosusele 35 protsendipunkti. Lineaarse

regressioonimudeli abil leitud hinnang, mis võtab arvesse ka sotsiaal-demograafilisi erinevusi

toetuse saajate ja võrdlusgrupi vahel, näitas, et ettevõtluse toetus suurendab töötamise

tõenäosust kahe aasta möödudes ligi 23%. Statistilise sobitamise abil leitud hinnang näitas, et

ettevõtlustoetust saanute hulgas oli ligi kahe aasta möödudes hõivatute osakaal ligi 24

protsendipunkti võrra suurem kui võrdlusgrupis. Samas uurimuses leiti, et meetmel puudub

palgale statistiliselt oluline mõju.

2010. aastal viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Kvalifitseeritud tööjõu

pakkumise suurendamine“ vahehindamine (Jürgenson et al. 2010), mille raames hinnati

erinevaid tööturuteenuseid, sealhulgas ettevõtluse alustamise toetuse andmist töötutele.

Keskenduti programmi elluviimise protsessi ja selle tõhususe analüüsimisele, mitte otseselt

teenuse mõju hindamisele. Viidi läbi intervjuud teenusepakkujate, koolitajate ja nõustajate

ning 20 ettevõtjaga, kes olid saanud toetust.


12

Hindamises leiti, et töötustaatuse lõppemine ei tähenda ettevõtlusega alustaja jaoks koheselt

veel sissetuleku ja töökoha olemasolu, sest ettevõtte käivitamine võtab aega. Mitmed

uurimuses osalenud ettevõtted olid aasta pärast toetuse saamist nö käivitusfaasis ning polnud

teeninud midagi (Jürgenson et al. 2010, 24). Toetust saanute hulgas oli vähe neid, kes olid

oma ettevõttes ka palgalised töötajad. Mõned ettevõtjad maksid endale miinimumpalka, et

kindlustada sotsiaalsete tagatiste olemasolu või maksidki ainult sotsiaalmakse (ibid., 30).

Lisaks selgus, et mõnikord võib ettevõtlusega tegelemine saada tööotsingutel hoopis

takistuseks. Mitmed intervjueeritavad vastasid, et tööintervjuudel on tagasiside tõsiasjale, et

inimene tegeleb lisaks ka ettevõtlusega, saanud pigem negatiivset tagasisidet (ibid., 37).

Intervjuude alusel püüti hinnata ka võimalikku tühikulu efekti esinemist. Ilmnes, et 20-st

küsitletud ettevõttest kaheksa ei oleks ilma toetuseta ettevõtet käivitanud, kolm ei osanud

öelda ning üheksa oleks ikkagi ettevõtte loonud. Samas tõdesid nad, et ilma toetuseta oleks

ettevõtte käivitamine võtnud kauem aega ning nö virelemise periood oleks olnud pikem

(Jürgenson et al. 2010, 32).

Kokkuvõttes võib öelda, et varasemad uurimused on jõudnud erinevate tulemusteni, kuid

sageli on tuvastatud toetuse positiivset mõju erineva nurga alt. On leitud, et töötute poolt

toetuse abil loodud ettevõtete ellujäämismäär ei erine oluliselt ilma toetuseta loodud ettevõtete

ellujäämismäärast või on töötute poolt loodud ettevõtete ellujäämismäär isegi kõrgem. Mitmel

juhul on leidnud kinnitust toetuse positiivne mõju toetuse saajate hõives olemise tõenäosusele,

nii ka Eestis kümmekond aastat tagasi läbi viidud uurimuses. Teistes riikides läbi viidud

uuringud on näidanud ettevõtluse alustamise toetuse positiivset või statistiliselt ebaolulist

mõju sissetulekutele. Statistiliselt ebaoluline mõju palgale ilmnes ka aastaid tagasi Eestis läbi

viidud hindamises. Toetuse abil loodud ettevõtete küsitlemisel Eestis on leitud, et alustavatel

ettevõtjatel on raske tagada endale piisav sissetulek, kuivõrd ettevõtte käivitamine võtab aega.


13

2. ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE TOETUSE PÕHIMÕTTED3

Ettevõtluse alustamise toetus on töökohtade loomist toetav meede, mille eesmärk on inimese

motiveerimine ja toetamine ettevõtlusega alustamisel. Ettevõtluse alustamise toetus on

ühekordselt makstav toetus, mis on mõeldud uue ettevõtte käivitamisega kaasnevate kulutuste

katmiseks. Toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Täna on toetuse

ülemmäär 4474 eurot ja see on olnud samal tasemel kogu käesolevasse analüüsi hõlmatud

ajaperioodil.

Toetust saavad taotleda töötukassas arvele võetud töötud ja koondamisteatega tööotsijad, kes

on vähemalt 18-aastased. Toetusele kvalifitseerumiseks peavad inimesel olema teadmised

ettevõtlusest. Seetõttu peab taotleja olema läbinud kas ettevõtluskoolituse (maht vähemalt 56

tundi), omama kutse- või kõrgharidust majanduse alal või omama vähemalt üheaastast

ettevõtluskogemust. Vajaduse korral saab töötu enne toetuse taotlemist osaleda

ettevõtluskoolitusel ka töötukassa kaudu, kus antakse vajalikud teadmised ettevõtlusest ja

nõustatakse äriplaani koostamisel. (Protseduurireegel. Ettevõtluse alustamise toetus)

Toetuse taotlemiseks esitatakse avaldus, vajalikud dokumendid ja loodava ettevõtte äriplaan.

Pärast avalduse esitamist kontrollitakse esitatud andmeid ja kas isik vastab toetuse saamise

nõuetele. Tingimused, mille korral ettevõtluse alustamise toetust ei anta, on järgmised

(Tööturuteenuste- ja toetuste seadus):

olemasoleva ettevõtte majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks;

olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks;

isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;

isikule, kellel on maksuvõlad riigi või kohaliku omavalitsuse ees;

isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga;

isikule, kellele kuulub vähemalt 51 protsenti olemasolevast äriühingust.

Kui toetuse taotleja vastab toodud tingimustele, edastatakse tema äriplaan hindamiseks

hindamiskomisjonile. Komisjon hindab äriplaani jätkusuutlikkust ja vastavust nõuetele ning

otsustab toetuse määramise üle. Positiivse toetuse määramise otsuse korral kantakse toetus

taotlejale üle ning lõpetatakse tema töötuna arvelolek töötukassas (Protseduurireegel.

Ettevõtluse alustamise toetus).

Alles pärast toetuse kättesaamist võib toetuse saaja registreerida oma ettevõtte ning hiljemalt

kuue kuu jooksul toetuse saamise päevast peab alustama ettevõte majandustegevusega.

Saadud toetust tuleb kasutada sihtotstarbeliselt vastavalt äriplaanis väljatoodule ning toetuse

kasutamise kohta tuleb esitada esimese aasta jooksul kaks aruannet. Esimene aruanne

esitatakse poole aasta jooksul alates toetuse ülekandmisest ning teine peale 11 kuud. Kui

järelkontrolli käigus avastatakse kohustuste mittetäitmist, võidakse antud toetus tagasi nõuda.

Toetus tagastatakse täies mahus järgmiste seaduses sätestatud asjaolude korral

(Tööturuteenuste- ja toetuste seadus):

3 Peatükis on läbivalt tuginetud Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse järgnevale redaktsioonile: Tööturuteenuste-

ja toetuste seadus. Vastu võetud 28.09.2005 RT I 2005, 54, 430; RT I, 06.07.2013,6.


14

äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole

alanud mõjuval põhjusel;

äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus lõpeb

mõjuval põhjusel;

ettevõtluse alustamise toetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha

pangakontole ülekandmise päevast;

ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt.

Lisaks ettevõtluse alustamise toetusele on toetuse saajatel järgneva kahe aasta jooksul alates

toetuse saamisest võimalik osaleda ettevõtlust toetavatel teenustel. Üheks töötukassa poolt

pakutavaks teenuseks on mentorklubi, mis võimaldab toetuse saajatel vahetada teadmisi ja

kogemusi ettevõtluses kogenud isikutega ning luua uusi ärikontakte, et tagada alustatud

ettevõtluse areng, konkurentsivõimelisus ja jätkusuutlikkus. Peale selle on võimalik taotleda

hüvitist väljaspool töötukassat toimunud ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituse või

individuaalse nõustamise kulude hüvitamiseks.

Ettevõtlustoetuse saajate arv suurenes 2009. aastal koos majanduskriisist põhjustatud töötute

arvu kasvuga. Kuigi töötute arv on alates 2010. aastat kiiresti vähenenud, siis toetuse saajate

arv on jäänud püsima üsna samale tasemele (joonis 1).

Joonis 1. Analüüsi hõlmatud ajaperiood


15

Analüüsis on vaatluse alla võetud toetuse taotlejad, kes esitasid oma äriplaani alates 2009.

aasta 1. maist ehk alates ajast, mil töötukassa võttis üle tööturuteenuste osutamise. Kirjeldavas

ülevaates võetakse vaatluse alla inimesed, kes on taotlenud toetust kuni 2012. aasta lõpuni.

Ettevõtete ellujäämismäära ja EvAT-i mõju hindamisel on võetud vaatluse alla toetuse saajad

kuni 2011. aasta lõpuni, et oleks võimalik vaadelda loodud ettevõtete majandustegevust ja

toetuse saajate käekäiku tööturul vähemalt ühe aasta jooksul alates ettevõtte loomisest. Sellise

ajaperioodi hõlmamisel jääb osade ettevõtete loomine just sügavaima majanduskriisi perioodi,

mille tõttu võib eeldada, et neil ettevõtetel oli keerulisem ellu jääda.


16

3. KIRJELDAV ÜLEVAADE TOETUSE TAOTLEJATEST JA SAAJATEST

3.1 Ülevaade ettevõtluse alustamise toetuse taotlustest

Käesolevas alapunktis antakse ülevaade sellest, kui palju on esitatud taotlusi ettevõtluse

alustamise toetuse (EvAT) saamiseks, kui paljud isikud on taotluse esitanud ning kui palju

neist taotlustest on rahuldatud. Samuti vaadatakse seda, kui paljud inimesed on esitanud

taotluse korduvalt ning mitmendal taotluse esitamise korral saadakse positiivne otsus.

Alapunkti lõpus tuuakse veel välja, millised on olnud EvAT taotlemise alused ning toetuse

andmisest keeldumise põhjused. Vaatluse all on taotlused, mis on nõuetekohaselt esitatud

perioodil 01.05.2009–31.12.2012.

Tabelis 1 on välja toodud EvAT-i saamiseks esitatud taotluste arv ning taotluse esitanud

isikute arv vaadeldaval perioodil kokku ning eraldi ka aastate lõikes. Nõuetekohase avalduse

esitamise kuupäeva alusel on perioodil 01.05.2009–31.12.2012 kokku esitatud 5 136 taotlust

ning taotluse esitanud isikute arv on kokku 4 2524. Aastaid eraldi vaadates on kõige rohkem

taotlusi esitatud ning taotluse esitanud isikuid 2012. aastal, mil 1 387 isikut esitas kokku

1 652 taotlust. Rahuldatud taotluste arv on olnud suurem 2010. aastal ning 2012. aastal, mil

rahuldati vastavalt 633 ning 611 taotlust.

Tabel 1. Esitatud taotluste ning taotluse esitanud isikute arv aastate lõikes ning vaatlusalusel

perioodil 01.05.2009-31.12.2012 kokku5

Allikas: töötukassa

Joonisel 2 on toodud taotluse esitanud isikute osakaal registreeritud töötutest. Toetust taotleb

väike osa registreeritud töötutest, mis viitab sellele, et teenus on suunatud võrdlemisi kitsale

ringile. Samas on toetuse taotlejate osakaal aastate jooksul tõusnud, mis näitab, et huvi ja

vajadus teenuse vastu on suurenenud.

Toetust saanud isikute osakaal on olnud vaadeldavate aastate lõikes langev (tabel 1). Kui

2009. aastal maksti toetust 71%-le äriplaani esitajatest, siis 2012. aastal vaid 44%-le. Kokku

on taotluse esitanud isikutest vaatlusalusel perioodil saanud positiivse otsuse ligikaudu

4 Võrreldes rahuldatud taotluste arvu ning toetust saanud isikute arvu erineb see 2012. aastal 1 võrra ning kogu

perioodi peale kokku 3 võrra. See tähendab, et 2012. aastal on ühe isiku puhul rahuldatud vastaval aastal kaks

taotlust (varasem neist muudeti kehtetuks) ning kogu perioodi peale kokku on selliseid isikuid olnud 3, kellel on

kogu vaadeldava perioodi peale kokku rahuldatud kaks erinevat taotlust. 5 Hiljem kehtetuks tunnistamisi vaadatakse andmete väljavõtmise kuupäeva (23.08.2013) seisuga teadaolevalt

01.05.-31.12.2009 2010 2011 2012 KOKKU

TAOTLUSED:

Esitatud taotluste arv 655 1 505 1 324 1 652 5 136

Rahuldatud taotluste arv 449 633 502 611 2 195

sh hiljem kehtetuks tunnistatud 44 74 29 15 162

Rahuldamise määr 68,5% 42,1% 37,9% 37,0% 42,7%

ISIKUD:

Taotluse esitanud isikute arv 633 1 367 1 119 1 387 4 252

sh korduvalt taotluse esitanud isikute arv 28 162 264 359 764

korduvalt taotluse esitanud isikute osakaal 4,4% 11,9% 23,6% 25,9% 18,0%

Toetust saanud isikute arv 449 633 502 610 2 192

sh hiljem kehtetuks tunnistatud 44 74 29 15 162

Rahuldamise määr 70,9% 46,3% 44,9% 44,0% 51,6%


17

pooled. Võrreldes rahuldamise määra erinevatel aastatel taotluse esitanud isikute puhul

maakondlike osakondade lõikes (tabelid toodud lisas 1) võib näha, et see erineb märgatavalt

nii maakondlike osakondade sees erinevate aastate lõikes kui ka maakondlike osakondade

vahel samade aastate lõikes.

Joonis 2. Taotluse esitanud isikute osakaal registreeritud töötutest aastate lõikes perioodil

01.05.2009–31.12.2012.


Parema ülevaate saamiseks erinevustest maakondlike osakondade vahel on joonisel 3 toodud

rahuldamise määr nii esitatud taotlustest kui ka taotluse esitanud isikutest kogu vaadeldaval

perioodil kokku maakondlike osakondade lõikes. Jooniselt võib näha, et rahuldamise määr

erineb maakondlike osakondade vahel tunduvalt. Kõige kõrgem on toetust saanud isikute

osakaal olnud Valgamaal, kus toetust on makstud 65%-le taotlejatest. Kõige sagedamini on

toetuse taotlejatele äraütlemisi ette tulnud Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus rahuldamise määr

on olnud vaid 47%. Joonisel on lisaks toodud taotluste arv ühe isiku kohta osakondade lõikes.

Ilmneb, et kõige rohkem taotlusi ühe isiku kohta on esitatud Valgamaal ning kõige vähem

Jõgevamaal, vastavalt 1,3 ning 1,08 taotlust ühe isiku kohta.

0,5%

0,9%

0,9%

1,4%

0,0%

0,2%

0,4%

0,6%

0,8%

1,0%

1,2%

1,4%

1,6%

01.05.-31.12.2009 2010 2011 2012

Tao

tlu

se e

sita

nu

d is

iku

te o

saka

al

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test


18

Joonis 3. Rahuldamise määr taotluse esitanud isikutest ja esitatud taotlustest ning taotluste arv

ühe isiku kohta maakondlike osakondade lõikes perioodil 01.05.2009–31.12.2012


Lisaks on taotluse esitanud isikute puhul vaadatud ka seda, kui palju isikuid on taotluse

esitanud mitmel korral. Korduvate taotlejatena on aastate lõikes loetud sellised isikud, kes on

vaadeldaval aastal esitanud mitu taotlust või on esitanud taotluse ka mõnel varasemal aastal

alates 2008. aastast.6 Kogu vaatlusalusel perioodil on korduvalt taotlejateks loetud sellised

isikud, kes on esitanud mitu taotlust ajavahemikul 2008. aasta algusest kuni 2012. aasta

lõpuni. Tabelist 1 võib näha, et korduvalt taotluse esitanud isikute arv on aastate lõikes

suurenenud ning ühe põhjusena võib välja tuua selle, et periood, mil vaadatakse varasemalt

esitatud taotlusi igal järgneval aastal pikeneb. Kogu vaatlusalusel perioodil kokku on taotluse

korduvalt esitanud 764 isikut ehk 18% kõikidest vaatlusalusel perioodil avalduse esitanud

isikutest.

Järgnevalt vaadatakse mitu korda on inimesed toetust taotlenud ja mitmendal taotlemise

korral on nad saanud positiivse otsuse (tabel 3). Aluseks on võetud isiku kõige hilisem

nõuetekohaselt esitatud avaldus perioodil 01.05.2009–31.12.2012 ning on vaadatud, kas

sellele eelnevalt on ka taotlusi esitatud. Korduvaid taotlemisi vaadatakse tagasiulatuvalt 2008.

aastast esitatud taotlustest alates. Kui isik on saanud positiivse otsuse, tähendab see, et

perioodil 01.05.2009–31.12.2012 esitatud taotlus rahuldati ning kordade arv näitab seda, kas

ja mitu negatiivse otsusega taotlust enne positiivse otsuse saamist esitati. Kui lõppkokkuvõttes

on isik vaadeldaval perioodil saanud negatiivse otsuse, siis tähendab see, et negatiivse

otsusega taotlusele pole vaadeldaval perioodil järgnenud ühtegi positiivse otsusega taotlust

ning kordade arv näitab seda, kas ja mitu negatiivse otsusega taotlust on varasemalt esitatud.

6 01.05.-31.12.2009 esitatud taotluste puhul vaadatakse seega varasemalt esitatud taotlusi perioodil 01.01.2008-

30.04.2009 ning 2010. aastal esitatud taotluste puhul vaadatakse varasemalt esitatud taotlusi perioodil

01.01.2008-31.12.2009 jne.

65%63%

60%

55% 54% 54% 54%53% 53% 52%

50% 49%48% 47% 47%

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

30%

35%

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

Tao

tlu

ste

arv

üh

e is

iku

ko

hta

Rah

uld

amis

e m

äär

Taotluste arv ühe isiku kohta (parem telg) Rahuldamise määr isikutest (vasak telg)

Rahuldamise määr taotlustest (vasak telg)


19

Tabelist 3 on näha, et 39% toetuse taotlejatest on saanud positiivse otsuse esmakordsel

taotlemisel. Ühele kümnendikule toetuse taotlejatest on otsustatud toetust anda teistkordsel

taotlemisel. 43% taotlejatest on esmakordsel taotlemisel saanud eitava vastuse ning nad on

seejärel vaadeldaval perioodil toetuse taotlemisest loobunud.7 Umbes 6% eitava vastuse

saanutest on oma äriplaani uuesti esitanud, kuid on saanud ka korduval taotlemisel negatiivse

otsuse. Lisas 2 on toodud korduvate taotlemiste statistika maakondlike osakondade lõikes.

Tabel 3. Korduvad taotlemised isikute lõikes perioodil 01.05.2009-31.12.2012 esitatud

taotluste alusel*

*Võrreldes tabeliga 1 on siin tabelis isikute arv vaatlusalusel perioodil kokku 5 võrra suurem, kuna 5 isikut on

vaadeldava perioodi jooksul peale positiivse otsuse saamist esitanud veel vähemalt 1 avalduse ning peale

positiivse otsuse saamist on järgnevaid avaldusi vaadatud eraldi juhtumitena.


Tabelis 4 on toodud EvAT-i taotlemise alused. Toetuse taotlemiseks peab olema täidetud

vähemalt üks järgnevatest tingimustest: isik on läbinud ettevõtluskoolituse, isikul on

majandusalane kutse- või kõrgharidus või on isikul varasem ettevõtluskogemus. Kuna

informatsiooni taotlemiste aluste kohta hakati andmebaasi sisestama alles 2010. aasta lõpust,

siis vaatame taotlemise aluseid nõuetekohaselt esitatud avalduste alusel perioodil 01.01.2011-

31.12.2012.

Tabelist 4 võib näha, et kõige sagedamini on taotlemise aluseks olnud see, et isik on läbinud

ettevõtluskoolituse – osakaal kõigist taotlemise alustest mõlemal aastal on üle 40 protsendi.

Suhteliselt suurel osakaalul taotlustest on taotlemise aluseks olnud asjaolu, et isik omab

ettevõtluskogemust või et isik on läbinud ettevõtluskoolituse ja lisaks sellele omab ka

ettevõtluskogemust – osakaal mõlemal juhul ligikaudu viiendik kõigist taotlustest. Tabelist on

näha, et kahe aasta võrdluses on suurenenud vaid nende isikute osakaal, kellel on taotlemise

aluseks olnud ettevõtluskoolituse läbimine. Rahuldatud taotluste puhul on võrreldes

mitterahuldatud taotlustega mõlemal aastal olnud kõrgem osakaal taotlemise alusel, mille

puhul isik on läbinud ettevõtluskoolituse. Mitterahuldatud taotluste puhul on aga mõlemal

aastal olnud võrreldes rahuldatud taotlustega kõrgem osakaal taotlemiste alustel, mille puhul

isik omab ettevõtluskogemust ning korraga nii ettevõtluskogemust kui ka majandusalast

7 Kõikidest negatiivse otsuse saanud isikutest on perioodil 01.01-25.11.2013 nõuetekohase avalduse kuupäeva

alusel esitanud uue taotluse 243 isikut, kellest 84 on saanud positiivse otsuse ning 8 juhul pole otsust veel tehtud.

Isikute arv

Osakaal kõigist taotluse

esitanud isikutest

Positiivne otsus 1. korral 1 679 39,4%

Positiivne otsus 2. korral 445 10,5%




Negatiivne otsus 1. kord 1 815 42,6%

Negatiivne otsus 2. korda 210 4,9%



KOKKU 4 257 100,0%


20

kutse- või kõrgharidust. Siin saab välja tuua selle, et rahuldamise määr on olnud kõrgeim

nendel taotlustel, millel taotlemise aluseks on olnud ettevõtluskoolituse läbimine ning

madalaim nendel taotlustel, mille taotlemise aluseks on olnud korraga nii majandusalase

kutse- või kõrghariduse ja ettevõtluskogemuse omamine ning samuti taotlustel, mille aluseks

on olnud ainult ettevõtluskogemuse omamine. Samas on korduval taotlemisel aktiivsemad just

need isikud, kellel on taotlemise aluseks olnud kas ainult ettevõtluskogemuse omamine või

korraga nii majandusalase kutse- või kõrghariduse ning ettevõtluskogemuse omamine.

Korduval taotlemisel on vähem aktiivsemad olnud aga need, kellel on taotlemise aluseks

olnud kas läbitud ettevõtluskoolitus ning lisaks sellele ka majandusalase kutse- või

kõrghariduse omamine ning need, kellel on läbitud ainult ettevõtluskoolitus. Lisas 3 on

toodud EvAT-i taotlemise alused ja osakaalud maakondlike osakondade lõikes perioodil

01.01.2011–31.12.2012 kokku.

Tabel 4. Ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise alused 2011. ning 2012. aastal

*Alapunktis 3.4 vaadatakse ainult töötukassa poolt osutatud ettevõtluskoolitusi, antud tabelis on aga arvestatud

isiku kõiki varasemalt läbitud ettevõtluskoolitusi st ka neid koolitusi, mis pole osutatud töötukassa poolt.


Tabelis 5 on toodud toetuse andmisest keeldumise põhjused aastate lõikes ning vaatlusalusel

perioodil kokku. Peamiseks põhjuseks, miks toetust ei anta, on see, et isiku esitatud äriplaan

on suure riskiga. Aasta-aastalt on selle põhjuse osakaal isegi suurenenud ning 2012. aastal

moodustas see 90% kõikidest toetuse andmise keeldumise põhjustest. Teise põhjusena, miks

toetust ei anta, saab välja tuua selle, et isikule kuulub vähemalt 51 protsenti olemasolevast

äriühingust – vaatlusalusel perioodil kokku moodustas see põhjus 5% kõigist toetuse

andmisest keeldumise põhjustest. Veel on toetuse andmisest keeldumise põhjusteks olnud

taotlemise tingimuste mittetäidetus, maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees ning muud

põhjused.

arv % arv % arv % arv % arv % arv %

Läbinud ettevõtluskoolituse 533 40,3% 221 44,0% 312 38,0% 755 45,7% 305 49,9% 450 43,2%

Omab majandusalast kutse- või

kõrgharidust 90 6,8% 38 7,6% 52 6,3% 105 6,4% 38 6,2% 67 6,4%

Omab ettevõtluskogemust 272 20,5% 91 18,1% 181 22,0% 285 17,3% 92 15,1% 193 18,5%

Läbinud ettevõtluskoolituse ja omab

majandusalast kutse- või kõrgharidust 36 2,7% 14 2,8% 22 2,7% 59 3,6% 20 3,3% 39 3,7%

Läbinud ettevõtluskoolituse ja omab

ettevõtluskogemust 259 19,6% 98 19,5% 161 19,6% 293 17,7% 111 18,2% 182 17,5%

Omab majandusalast kutse- või

kõrgharidust ja ettevõtluskogemust 92 6,9% 22 4,4% 70 8,5% 113 6,8% 34 5,6% 79 7,6%

Läbinud ettevõtluskoolituse, omab

majandusalast kutse- või kõrgharidust

ning ettevõtluskogemust 38 2,9% 17 3,4% 21 2,6% 37 2,2% 11 1,8% 26 2,5%

Ükski kolmest tingimusest pole

täidetud 4 0,3% 1 0,2% 3 0,4% 5 0,3% 0 0,0% 5 0,5%

KOKKU 1 324 100,0% 502 100,0% 822 100,0% 1 652 100,0% 611 100,0% 1 041 100,0%

Taotlemise alus

2011 2012

KOKKU

Mitte-

rahuldatud

taotlused

Rahuldatud

taotlusedKOKKU

Mitte-

rahuldatud

taotlused

Rahuldatud

taotlused


21

Tabel 5. Toetuse andmisest keeldumise põhjused aastate lõikes ning vaatlusalusel perioodil

01.05.2009-31.12.2012 kokku

* Täidetud peab olema vähemalt üks järgmistest tingimustest: isik on läbinud ettevõtluskoolituse, omab

majandusalast kutse- või kõrgharidust, omab ettevõtluskogemust (vähemalt üheaastane FIE või juhatuse liikme

staatus).


Muude põhjustena võib näiteks välja tuua, et isikul on vahepeal töötuseisund lõppenud (nt isik

esitas avalduse, kuid enne otsuse tegemist andis teada, et on vahepeal läinud tööle või ei

pöördunud isik enam vastuvõtule), isik on täiskoormusega õppes õppija, toetust ei anta

olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks või laiendamiseks jm. Toetuse

andmisest keeldumise põhjuse puhul, et isikul pole täidetud ühtegi kolmest toetuse taotlemise

tingimusest, võib välja tuua, et näiteks pole isik esitanud vastavaid dokumente, mis tõendaks

ettevõtluskogemuse olemasolu või on isik olnud juhatuse liige MTÜ-s või korteriühistus,

mida aga ei loeta piisavaks ettevõtluskogemuseks.8 Lisaks võib näitena välja tuua ka selle, et

läbitud koolitus pole vastanud tingimustele – koolitus pole olnud piisavalt pikk või pole

läbitud vajalikke aineid. Lisas 4 on toodud toetuse andmisest keeldumise põhjused

maakondlike osakondade lõikes kogu vaatlusalusel perioodil kokku.

3.2 Ülevaade toetuse abil loodud ettevõtetest

Järgnevalt antakse ülevaade sellest, millised ettevõtted on toetuse abil loodud. Analüüs

põhineb EvAT-i saamiseks esitatud äriplaanis toodud andmetel, mistõttu võib see mõnevõrra

erineda sellest, millised ettevõtted tegelikult loodi. Alapunkti alguses on lisaks toodud

ülevaade sellest, kui palju toetusi on makstud, kui suur on olnud keskmine toetuse summa

ning milline on olnud toetuse saajate osakaal registreeritud töötutest. Vaatluse all on

nõuetekohaselt esitatud taotlused perioodil 01.05.2009–31.12.2012, mis on saanud positiivse

otsuse. Aastatesse jagunemine toimub samuti nõuetekohaselt esitatud taotluse kuupäeva

alusel.9

Tabelis 6 on toodud toetuse saajate arv ja toetuse keskmine suurus eurodes aastate lõikes.10

Vaatlusalusel perioodil kokku tehti positiivne otsus 2 195 taotlusele. Toetuse keskmine suurus

8 Tegemist ei ole äriühingutega. Mittetulundusühingute seaduse § 1 lõike 1 kohaselt ei või mittetulundusühingu eesmärgiks või põhitegevuseks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 9 Töötukassa kodulehel on ettevõtluse alustamise toetuse statistika koostatud toetuse ülekande kuupäeva alusel.

10 Vaadeldaval perioodil on kokku 3 inimest saanud toetust kaks korda ning neid võetakse ka arvesse kahe eraldi

juhtumina.

arv % arv % arv % arv % arv %

Isiku esitatud äriplaan on suure riskiga 168 81,6% 755 86,6% 735 89,4% 937 90,0% 2 595 88,2%

Isikule kuulub vähemalt 51 protsenti

olemasolevast äriühingust 8 3,9% 48 5,5% 41 5,0% 46 4,4% 143 4,9%

Isikul pole täidetud ühtegi kolmest toetuse

taotlemise tingimusest* 11 5,3% 19 2,2% 11 1,3% 11 1,1% 52 1,8%

Isikul on maksuvõlg riigi või kohaliku

omavalitsuse ees 9 4,4% 20 2,3% 7 0,9% 11 1,1% 47 1,6%

Muu põhjus 10 4,9% 30 3,4% 28 3,4% 36 3,5% 104 3,5%

KOKKU 206 100,0% 872 100,0% 822 100,0% 1 041 100,0% 2 941 100,0%

KOKKUToetuse andmisest keeldumise põhjus

01.05.-31.12.2009 2010 2011 2012


22

on olnud 4 178 eurot, mis on ligikaudu 7% väiksem toetuse maksimaalsest võimalikust

summast, milleks vaadeldaval perioodil on olnud 4 474 eurot. Toetuse keskmine suurus on

erinevatel aastatel olnud suhteliselt sarnane. Lisas 5 on toodud toetuse saajate arv ja toetuse

keskmine summa aastates lõikes eraldi välja ka maakondlike osakondade lõikes.

Tabel 6. Toetuse saajate arv ja toetuse keskmine suurus eurodes aastate lõikes


EvAT-i saajate arvu kõrval on oluline vaadata toetuse saajate osakaalu registreeritud töötutest,

mida kajastab tabel 7. Tabelist võib näha, et aastate lõikes on toetuse saajate osakaal

registreeritud töötutest kasvanud. Vaadates osakaalusid maakondlike osakondade lõikes, on

näha erinevused maakondlike osakondade vahel. Välja võib tuua Ida-Virumaa, kus toetuse

saajate osakaal registreeritud töötutest on osakondade võrdluses kõigil aastatel olnud

madalaim.

Tabel 7. Ettevõtluse alustamise toetuse saajate arv ning osakaal registreeritud töötutest aastate

lõikes


Aasta Toetuse saajate arvToetuse keskmine

suurus (eur)

01.05.-31.12.2009 449 4 222

2010 633 4 212

2011 502 4 094

2012 611 4 180

KOKKU 2 195 4 178

Toetuse

saajate

arv

Osakaal

registr.

töötutest

Toetuse

saajate

arv

Osakaal

registr.

töötutest

Toetuse

saajate

arv

Osakaal

registr.

töötutest

Toetuse

saajate

arv

Osakaal

registr.

töötutest

Harjumaa 147 0,28% 228 0,35% 167 0,33% 247 0,60%

Hiiumaa 4 0,48% 4 0,40% 10 1,27% 7 1,07%

Ida-Virumaa 7 0,03% 19 0,08% 20 0,10% 31 0,17%

Jõgevamaa 22 0,89% 23 0,84% 4 0,19% 10 0,56%

Järvamaa 15 0,46% 17 0,44% 14 0,49% 12 0,51%

Läänemaa 14 0,62% 14 0,51% 11 0,53% 8 0,47%

Lääne-Virumaa 41 0,77% 35 0,53% 23 0,45% 15 0,34%

Põlvamaa 14 0,58% 23 0,75% 15 0,60% 21 0,96%

Pärnumaa 36 0,42% 61 0,58% 46 0,56% 54 0,76%

Raplamaa 22 0,69% 21 0,53% 18 0,58% 19 0,74%

Saaremaa 15 0,57% 23 0,71% 22 0,88% 11 0,51%

Tartumaa 51 0,43% 95 0,63% 97 0,84% 111 1,19%

Valgamaa 18 0,56% 27 0,74% 12 0,39% 28 1,01%

Viljandimaa 24 0,53% 27 0,50% 30 0,75% 20 0,64%

Võrumaa 19 0,53% 16 0,37% 13 0,37% 17 0,58%

KOKKU 449 0,35% 633 0,41% 502 0,41% 611 0,60%

Maakondlik

osakond

01.05.-31.12.2009 2010 2011 2012


23

Tabelis 8 on toodud toetuse saajate arv äriplaanis ette nähtud ettevõtluse vormi lõikes.

Valdavalt on toetuse saajad plaaninud rajada osaühingu. Vaatlusalusel perioodil toetuse

saajatest soovis osaühingu asutada 1 973 inimest ehk 90% kõigist toetuse saajatest. 216 korral

(ligi 10% juhtudest) on äriplaani alusel planeeritud hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Vaadates aastaid eraldi on näha, et aasta-aastalt on suurenenud osaühinguna tegevust

alustajate osakaal, samas FIE-na ettevõtlusesse suundujate osakaal on pidavalt langenud.

Lisaks on rahuldatud kaks taotlust täisühingu, kaks tulundusühistu ning kaks usaldusühingu

loomiseks.

Tabel 8. Toetuse saajate arv ettevõtluse vormi ning aastate lõikes


Tabelis 9 on kõrvutatud toetuse saajate arv ning planeeritavate töökohtade arv töötukassa

maakondlike osakondade järgi vaatlusalusel perioodil kokku. Keskmiselt on ühe väljamakstud

toetuse kohta planeeritud luua 1,6 uut töökohta. Maakondlikes osakondades see arv mõneti

erineb. Kõige rohkem planeeritakse luua ühe väljamakstud toetuse kohta töökohti Harjumaal

ning Pärnumaal, kus ühe toetuse saaja kohta on planeeritavate töökohtade arv 1,8. Kõige

väiksem on vastav arv aga Hiiumaal ning Läänemaal, kus vastav näitaja on 1,3. Suurema osa

väljamakstud toetuste puhul on äriplaani kohaselt kavatsetud luua üks töökoht – kokku oli

selliseid taotlusi 1 340 ehk 61% kõigist kogu vaatlusalusel perioodil väljamakstud toetustest.

Ettevõtluse vorm

Osaühing 359 80,0% 566 89,4% 475 94,6% 573 93,8% 1 973 89,9%

Füüsilisest isikust ettevõtja 89 19,8% 64 10,1% 27 5,4% 36 5,9% 216 9,8%

Täisühing 1 0,2% 1 0,2% 0 0,0% 0 0,0% 2 0,1%

Tulundusühistu 0 0,0% 0 0,0% 0 0,0% 2 0,3% 2 0,1%

Usaldusühing 0 0,0% 2 0,3% 0 0,0% 0 0,0% 2 0,1%

KOKKU 449 100,0% 633 100,0% 502 100,0% 611 100,0% 2 195 100,0%

01.05.-31.12.2009 2010 2011 2012 KOKKU


24

Tabel 9. Toetuse saajate arv ja planeeritavate töökohtade arv maakondlike osakondade lõikes

perioodil 01.05.2009-31.12.2012


Joonisel 4 on toodud toetuse saajate arv valdkonna järgi. Kõige rohkem on vaatlusalusel

perioodil toetusi antud ettevõtete loomiseks töötleva tööstuse valdkonnas, kus toetust anti 414

isikule. Töötleva tööstuse valdkonnas antud toetused moodustavad kõikidest vaadeldaval

perioodil väljamakstud toetustest kokku 19%. Vaadates täpsemalt töötleva tööstuse

valdkonda, on enim toetusi antud rõivatootmise (va karusnahast rõivad) ning mööblitootmise

alal, kus toetust sai vastavalt 86 ning 41 inimest. Teiseks suuremaks valdkonnaks on hulgi- ja

jaekaubandus, kus toetusi maksti kokku 368 (17%) korral ning täpsemalt välja tuues anti

selles valdkonnas enim toetusi järgmistel tegevusaladel – mootorsõidukite hooldus ja remont

(118 korral) ning muude kaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes (72 korral).

Maakondlik

osakond

Toetuse

saajate arv

Planeeritavate

töökohtade arv

Planeeritavate

töökohtade arv ühe

toetuse saaja kohta

Harjumaa 789 1 388 1,8

Hiiumaa 25 33 1,3

Ida-Virumaa 77 127 1,6

Jõgevamaa 59 100 1,7

Järvamaa 58 96 1,7

Läänemaa 47 61 1,3

Lääne-Virumaa 114 176 1,5

Põlvamaa 73 108 1,5

Pärnumaa 197 356 1,8

Raplamaa 80 120 1,5

Saaremaa 71 106 1,5

Tartumaa 354 596 1,7

Valgamaa 85 122 1,4

Viljandimaa 101 140 1,4

Võrumaa 65 89 1,4

KOKKU 2 195 3 618 1,6


25

Joonis 4. Toetuse saajate arv valdkonna järgi perioodil 01.05.2009-31.12.2012


Suuremate valdkondadena võib veel välja tuua kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning

muude teenindavate tegevuste valdkonnad, mis moodustavad kõikidest valdkondadest

vastavalt 14% ning 12%. Kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas on enim toetusi

antud arvepidamise, raamatupidamise ja auditeerimise ning maksualase nõustamise alal (100

korral) ning arhitekti- ja inseneritegevuste ja nendega seotud tehnilise nõustamise alal (40

korral). Muude teenindavate tegevuste valdkonnas on toetusi antud valdavalt ettevõtete

loomiseks muu teeninduse (246 korral) alal. Muu teeninduse alal on toetust antud peamiselt

järgmiste teenuste osutamiseks: juuksur, kosmeetika, maniküür-pediküür, massaaž,

pesuteenused, kodukoristus, matuseteenused, arvutite parandus. Lisas 6 on toodud toetuse

saajate arv ja toetuse keskmine suurus eurodes valdkondade ning aastate lõikes ning lisas 7 on

toodud toetuse saajate arv ja keskmine toetuse suurus maakondlike osakondade ja

valdkondade lõikes kogu vaatlusalusel perioodil.

3.3 Toetuse taotlejate ja saajate profiil ja selle võrdlus teiste registreeritud töötutega

Järgnevalt võrreldakse EvAT-i taotlejaid ülejäänud registreeritud töötutega erinevate

sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes. EvAT-i taotlejate puhul on vaatluse all taotlused, mis

on nõuetekohaselt esitatud perioodil 01.05.2009-31.12.2012 ning võrdluseks on võetud samal

perioodil töötukassas töötuna arvel olnud isikud. Seejuures on EvAT-i taotlejad jagatud kolme

gruppi: esimesse gruppi kuuluvad isikud, kes said positiivse otsuse esimesel korral, teise grupi

moodustavad isikud, kes said positiivse otsuse, kuid mitte esimesel korral ning kolmandasse

gruppi kuuluvad isikud, kes on toetust taotlenud, kuid pole seda saanud. Erinevate gruppide

võrdlus on toodud tabelis 10.

19%

17%

14%

12%

9%

6%5% 5% 5%

2% 2%2% 1% 1% 0,5% 0,1% 0,1%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Val

dko

nn

a o

saka

al

Toe

tuse

saa

jate

arv

Toetuse saajate arv (vasak telg) Valdkonna osakaal (parem telg)


26

Mehi ja naisi on EvAT-i taotlejate hulgas peaaegu võrdselt. Ülejäänud registreeritud töötute

hulgas on meeste osakaal aga paar protsendipunkti kõrgem. Keskmine vanus on kõigis

vaatlusalustes gruppides suhteliselt sarnane ehk ligikaudu 36 aastat.

Võrreldes EvAT-i taotlejate haridustaset ülejäänud registreeritud töötutega näitavad andmed,

et EvAT-i taotlejate hulgas on oluliselt rohkem kõrgema haridustasemega inimesi. Ühelt poolt

võib seda seletada asjaoluga, et majandusalane kutse- või kõrgharidus on toetuse saamiseks

üks võimalikest eeltingimustest. Kuid teisalt ei tohiks ka tähelepanuta jätta kõrgema hariduse

võimalikku mõju oskusele ja julgusele tegeleda ettevõtlusega. Võrreldes kolme EvAT-i

taotlejate gruppi on kõrgema haridustasemega inimeste osakaal kõige suurem nende hulgas,

kes said positiivse otsuse esimesel korral ning väikseim nende hulgas, kes toetust taotlesid,

kuid seda ei saanud. EvAT-i taotlejate hulgas, kes said positiivse otsuse esimesel korral, on

enim üldkeskhariduse ning bakalaureuseharidusega isikuid. Ülejäänud taotlejate ning samuti

samal perioodil arvel olnud teiste registreeritud töötute hulgas on enim üldkeskharidusega

isikuid ning seejärel kutsekeskharidusega isikuid.

Vaadates eelneva ametiala jaotust, on EvAT-i taotlejate hulgas valgekraede osakaal tunduvalt

kõrgem kui ülejäänud registreeritud töötute hulgas. Täpsemalt välja tuues on toetuse taotlejate

hulgas enim kõrgemaid ametnikke ja juhte (ligikaudu viiendik) ning seejärel keskastme

spetsialiste, tehnikuid. Võrreldes EvAT-i taotlejate kolme gruppi, võib välja tuua, et nende

eelneva ametiala jaotus on üldiselt sarnane. Ülejäänud registreeritud töötute hulgas on enim

aga oskus- ja käsitöölisi, teenindus- ja müügitöötajaid ning lihttöölisi.

EvAT-i taotlejate hulgas on eesti keelt põhilise suhtluskeelena kasutavaid inimesi oluliselt

rohkem (kõigis kolmes grupis üle 80%) kui ülejäänud registreeritud töötute hulgas (55%).

Vaadates lisaks isikute kuulumist eesti keele mitteoskajate riskirühma, saab ka sealt välja

tuua, et taotlejate seas on oluliselt vähem eesti keelt mitteoskavaid inimesi. Kuna EvAT-i

taotlust on võimalik esitada vaid eesti keeles, siis on antud tulemus küllaltki loogiline, kuivõrd

inimesed, kes eesti keelt kas ei oska või oskavad seda vähesel määral, suure tõenäosusega

toetust ei taotle.

Ülejäänud registreeritud töötutega võrreldes on toetuse taotlejate hulgas rohkem

maapiirkondades elavaid inimesi ja vähem linnas elavaid inimesi. Selle põhjuseks võib olla

asjaolu, et maapiirkondades on keerulisem sobivat tööd leida ning lahendust nähakse endale

töökoha loomises. Töötuks registreerimise piirkonna alusel on EvAT-i taotlejad ning

ülejäänud registreeritud töötud jagatud nelja piirkonda: Harjumaa, Lõuna-Eesti, Ida-Virumaa

ning muu piirkond. Toetuse taotlejate hulgas on võrreldes ülejäänud registreeritud töötutega

olnud vähem registreerunuid Ida-Virumaalt ning rohkem muudest piirkondadest. Toetuse

saajate hulgas on olnud töötuna registreerunuid võrreldes ülejäänud registreeritud töötutega

ning toetust mittesaanutega veidi rohkem Lõuna-Eestist ning vähem Harjumaalt.

EvAT-i taotlejate hulgas on võrreldes ülejäänud registreeritud töötutega olnud vähem noori

ning vanemaealisi inimesi. Pikaajalisi töötuid on esimesel korral positiivse otsuse saanute

hulgas olnud vähem kui ülejäänud registreeritud töötute hulgas (vastavalt 43% ja 50%).

Samas positiivse otsuse mingil järgneval korral saanud ning positiivset otsust mittesaanud

taotlejate hulgas on pikaajalisi töötuid olnud tunduvalt rohkem (üle 65%) kui ülejäänud

registreeritud töötute hulgas.


27

Tabel 10. Ettevõtluse alustamise toetuse taotlejate ning ülejäänud registreeritud töötute

võrdlus perioodil 01.05.2009–31.12.201211


11

Toetuse taotlejate arvud erinevad mõnevõrra eespool toodud numbritest, sest 31 juhul ei langenud nõuetekohaselt esitatud EvAT-i kuupäev kokku ühegi töötuna arveloleku perioodiga.

Positiivne

otsus

esimesel

korral

Positiivne

otsus

mitmendal

korral

Negatiivne

otsus

Ülejäänud

registreeritud

töötud

Kokku vaatlusi 1 672 514 2 035 376 569

Sugu: Mees 48,7% 51,0% 50,5% 54,7%

Keskmine vanus 36,9 36,3 35,9 35,8

Haridus

Algharidus või vähem 0,1% - 0,1% 2,7%

Põhiharidus 5,3% 5,6% 6,8% 20,7%

Üldkeskharidus 21,5% 24,9% 24,4% 26,9%

Kutsekeskharidus 19,0% 19,3% 20,0% 26,3%

Keskeriharidus 11,6% 14,0% 13,7% 10,1%

Rakenduskõrgharidus 8,1% 9,5% 8,0% 3,2%

Bakalaureus 21,7% 17,9% 16,9% 6,3%

Magister või doktor 12,6% 8,6% 9,9% 3,2%

Märkimata 0,2% 0,2% 0,0% 0,6%

Eelnev ametiala

Relvajõud 0,2% 0,6% 0,3% 0,1%

Kõrgemad ametnikud ja juhid 22,6% 20,4% 21,7% 4,9%

Tippspetsialistid 12,9% 9,7% 11,2% 4,2%

Keskastme spetsialistid, tehnikud 15,7% 16,1% 15,1% 6,6%

Kontoritöötajad ja ametnikud 7,1% 6,0% 7,2% 6,0%

Teenindus- ja müügitöötajad 9,6% 13,8% 12,4% 14,4%

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 1,4% 1,4% 1,7% 1,4%

Oskus- ja käsitöölised 12,3% 12,1% 11,9% 21,3%

Seadme- ja masinaoperaatorid 3,6% 5,8% 5,4% 12,5%

Lihttöölised 3,2% 5,1% 4,6% 14,3%

Puudub töökogemus või täpsustamata 11,4% 8,9% 8,5% 14,4%

Põhiline suhtluskeel eesti keel 91,1% 85,2% 83,6% 55,1%

Elukoht

Elukoht maal 45,6% 41,2% 42,7% 31,0%

Elukoht linnas 54,4% 58,8% 57,3% 69,0%

Märkimata 0,1% - - 0,0%

Töötuna registreerimise piirkond

Harjumaa 35,9% 35,8% 42,7% 41,1%

Ida-Virumaa 3,4% 3,9% 4,3% 16,2%

Lõuna-Eesti 10,2% 10,3% 7,4% 7,1%

Muu piirkond 50,5% 50,0% 45,6% 35,6%

Riskirühma kuulumine

Eesti keele mitteoskaja 3,9% 8,0% 9,1% 31,4%

Vanglast vabanenu 0,1% 0,4% 0,5% 1,7%

Puudega 3,5% 2,9% 4,7% 4,9%

16-24-aastane 8,4% 9,1% 11,3% 21,5%

Pikaajaline töötu 42,5% 65,8% 69,8% 50,2%

55-aastane ja vanem 6,5% 6,2% 7,9% 12,7%

Hooldaja 0,1% - 0,3% 0,2%

Muud erilised takistused 0,2% 1,9% 1,5% 1,3%

Juhatuse liige 16,6% 27,2% 21,2% 5,7%

Õppija 1,7% 3,1% 3,8% 2,0%

Viimase hõive kestus (kuudes) 41,1 33,1 35,8 27,6

Töösuhte lõpu põhjus

Töösuhte lõpp teadmata 22,1% 24,3% 24,4% 34,3%

Töösuhte lõpp tööandja algatusel 65,1% 62,6% 60,3% 48,5%

Töösuhte lõpp vabatahtlik 12,7% 13,0% 15,2% 17,1%

Registreeritud töötuse perioode eelnevalt (kordi) 0,5 0,7 0,7 1,2

Eelnevate kordade registreeritud töötuse kestus (päevades) 85,2 147,5 134,6 236,2

Töötushüvitise saajate osakaal

Töötuskindlustushüvitis 180 päevaks 18,1% 15,4% 16,2% 14,3%



Töötutoetus 23,9% 23,9% 26,4% 24,3%

Ei saa hüvitist 18,2% 26,8% 24,4% 40,6%

On käinud ettevõtluskoolitusel 40,0% 31,1% 32,4% 1,0%

Omab ettevõtlusalast haridust või kogemust 48,5% 43,6% 40,6% 6,1%


28

Eelneva töötamise kestuse puhul saab välja tuua, et toetust taotlenud isikutel on keskmine

tööstaaž olnud oluliselt pikem kui samal perioodil arvel olnud ülejäänud registreeritud töötutel

ning kõige pikem on see nende seas, kes on saanud positiivse otsuse esimesel korral.

Töötushüvitistele kvalifitseerunute osakaal on toetuse taotlejate hulgas olnud kõrgem kui

ülejäänud registreeritud töötute hulgas. Kui töötutoetuse saajate osakaal on olnud sarnane

kõigis neljas grupis, siis töötuskindlustushüvitise saajate osakaal on toetust taotlenud isikute

hulgas olnud märgatavalt kõrgem kui ülejäänud registreeritud töötute hulgas ning kõige

kõrgem on see olnud positiivse otsuse esimesel korral saanute hulgas.

Kuivõrd EvAT-i saamise eelduseks on ettevõtlusalase kogemuse, majandusalase hariduse või

ettevõtluskoolituse läbimine, on oluline toetuse taotlejate ja ülejäänud registreeritud töötute

võrdlusel uurida ka vastavasisulisi tunnuseid. Tabelist võib näha, et toetuse taotlejate hulgas

on ettevõtluskoolituse läbinud isikuid oluliselt rohkem kui ülejäänud registreeritud töötute

hulgas (vastavalt üle 31% ja 1%). Nagu võis eeldada, on toetuse taotlejate hulgas samuti

oluliselt rohkem ettevõtlusalase hariduse või kogemusega isikuid (vastavalt üle 40% ja 6%).

Tabelis 11 on võrreldud EvAT-i saajaid (isikud, kes said positiivse otsuse) ning ülejäänud

registreeritud töötuid aastate lõikes. Võrreldes toetuse saajaid ning teisi registreeritud töötuid

soo lõikes, on näha, et meeste osakaal on ülejäänud registreeritud töötute hulgas olnud

valdavalt paar protsendipunkti kõrgem kui toetuse saajate hulgas, erandiks on vaid 2011.

aasta, mil see oli mõlemas grupis peaaegu võrdne. Isikute keskmine vanus on kõigil aastatel

samal perioodil arvel olnud ülejäänud töötute ning toetuse saajate hulgas olnud suhteliselt

sarnane. Haridusliku jaotuse ning eelneva ametiala puhul saab välja tuua sarnased järeldused,

mis eelmise tabeli kohta: toetuse saajate hulgas on võrreldes ülejäänud registreeritud töötutega

kõigil aastatel olnud oluliselt suurem kõrgema haridustasemega inimeste osakaal ning

valgekraede osakaal.

Kõigil vaatlusalustel aastatel on EvAT-i saajate hulgas olnud linnas elavate isikute osakaal

väiksem kui ülejäänud registreeritud töötute hulgas, samas on see vahe aastate jooksul

vähenenud. Töötuks registreerimise piirkonna alusel on kõigil aastatel olnud toetuse saajate

hulgas märgatavalt vähem Ida-Virumaal registreeritud töötuid ning kolmel esimesel

vaadeldaval aastal on ülejäänud registreeritud töötutega võrreldes väiksem olnud ka

Harjumaal registreeritud töötute osakaal (2012. aastal oli Harjumaal registreeritud töötuid

toetuse saajate hulgas pisut rohkem kui ülejäänud registreeritud töötute hulgas), enam on

toetuse saajaid võrreldes teiste registreeritud töötutega kõigil aastatel olnud aga Lõuna-Eestist

ning muust piirkonnast.

EvAT-i saajate hulgas on võrreldes ülejäänud registreeritud töötutega olnud kõigil aastatel

vähem noorte, vanemaealiste ning eesti keele mitteoskajate riskirühma kuulunud isikuid.

2009. aastal oli toetuse saajate hulgas ligikaudu kaks korda vähem pikaajalisi töötuid kui

ülejäänud registreeritud töötute hulgas (~28% versus ~54%). Seoses pikaajaliste töötute

osakaalu muutusega aastate jooksul oli 2012. aastal aga hoopiski toetuse saajate hulgas vastav

osakaal kõrgem kui samal perioodil arvel olnud ülejäänud töötute hulgas (~57% versus

~51%).


29

Tabel 11. Ettevõtluse alustamise toetuse saajate ning ülejäänud registreeritud töötute võrdlus

aastate lõikes


EvAT

saajad

Ülejäänud

reg.

töötud

EvAT

saajad

Ülejäänud

reg.

töötud

EvAT

saajad

Ülejäänud

reg.

töötud

EvAT

saajad

Ülejäänud

reg.

töötud

Kokku vaatlusi 447 134 834 630 176 754 500 140 330 609 116 911

Sugu: Mees 53,5% 56,4% 49,5% 55,1% 51,6% 51,1% 43,8% 49,4%

Keskmine vanus 38,9 37,6 38,0 37,7 37,5 38,2 37,8 38,0

Haridus

Algharidus või vähem 0,2% 2,4% - 2,5% - 2,6% 0,2% 2,6%

Põhiharidus 4,7% 20,1% 5,6% 20,2% 4,4% 20,0% 6,4% 19,8%

Üldkeskharidus 23,9% 27,8% 21,6% 27,5% 22,2% 27,1% 21,8% 25,8%

Kutsekeskharidus 21,7% 28,7% 20,2% 27,0% 16,0% 25,6% 18,4% 25,3%

Keskeriharidus 8,5% 8,2% 13,8% 10,4% 13,0% 11,3% 12,5% 11,3%

Rakenduskõrgharidus 7,2% 2,7% 8,1% 2,9% 8,0% 3,5% 10,2% 4,1%

Bakalaureus 24,4% 6,2% 20,3% 6,3% 20,0% 6,4% 19,2% 6,8%

Magister või doktor 8,7% 2,6% 10,3% 2,9% 16,4% 3,4% 11,3% 4,1%

Märkimata 0,7% 1,3% 0,2% 0,4% - 0,2% - 0,1%

Eelnev ametiala

Relvajõud - 0,0% - 0,1% 0,2% 0,2% 0,8% 0,2%

Kõrgemad ametnikud ja juhid 22,6% 4,7% 20,2% 5,1% 23,2% 4,9% 22,8% 5,3%

Tippspetsialistid 10,5% 3,6% 11,1% 4,0% 13,0% 4,2% 13,6% 4,9%

Keskastme spetsialistid, tehnikud 12,1% 6,8% 18,9% 6,8% 15,0% 6,7% 16,1% 6,9%

Kontoritöötajad ja ametnikud 5,8% 4,6% 6,7% 5,5% 7,2% 6,9% 7,6% 7,6%

Teenindus- ja müügitöötajad 8,1% 13,1% 11,0% 14,1% 11,0% 15,4% 11,7% 15,4%

Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 1,1% 1,1% 1,4% 1,2% 1,8% 1,6% 1,3% 1,9%

Oskus- ja käsitöölised 11,9% 23,9% 13,3% 22,2% 12,6% 19,5% 11,2% 19,5%

Seadme- ja masinaoperaatorid 4,9% 14,5% 3,5% 13,5% 5,0% 12,1% 3,6% 11,1%

Lihttöölised 3,8% 11,5% 2,7% 12,7% 3,2% 15,8% 4,8% 17,7%

Puudub töökogemus või täpsustamata 19,2% 16,2% 11,3% 14,9% 7,8% 12,7% 6,6% 9,4%

Põhiline suhtluskeel eesti keel 90,4% 53,6% 91,7% 54,3% 91,6% 53,7% 85,6% 54,1%

Elukoht

Elukoht maal 50,6% 31,2% 44,0% 31,5% 41,8% 31,1% 43,0% 31,1%

Elukoht linnas 49,2% 68,8% 56,0% 68,5% 58,2% 68,9% 57,0% 68,9%

Märkimata 0,2% 0,0% - 0,0% - 0,0% - 0,0%

Töötuna registreerimise piirkond

Harjumaa 32,9% 40,6% 36,2% 41,1% 32,8% 40,9% 40,2% 39,4%

Ida-Virumaa 1,6% 16,6% 3,0% 16,5% 4,0% 17,3% 5,1% 18,6%

Lõuna-Eesti 11,4% 7,4% 10,5% 7,1% 8,0% 7,4% 10,8% 7,7%

Muu piirkond 54,1% 35,4% 50,3% 35,3% 55,2% 34,5% 43,8% 34,3%

Riskirühma kuulumine

Eesti keele mitteoskaja 3,1% 30,0% 4,0% 34,1% 4,2% 34,8% 7,7% 34,2%

Vanglast vabanenu - 1,0% 0,2% 1,1% 0,4% 1,8% - 2,1%

Puudega 4,7% 5,4% 3,2% 4,3% 2,4% 4,7% 3,3% 5,8%

16-24-aastane 7,8% 20,1% 7,9% 19,8% 10,0% 19,1% 8,5% 18,8%

Pikaajaline töötu 28,4% 54,4% 45,7% 59,5% 57,2% 60,6% 57,0% 50,7%

55-aastane ja vanem 7,6% 14,1% 4,4% 14,0% 7,4% 14,5% 6,7% 14,2%

Hooldaja 0,4% 0,2% - 0,2% - 0,2% - 0,2%

Muud erilised takistused - 0,6% - 0,9% 0,6% 2,6% 1,6% 2,9%

Juhatuse liige 0,2% 0,8% 12,9% 4,8% 32,2% 7,5% 28,6% 8,7%

Õppija 0,4% 2,0% 1,1% 2,1% 1,8% 2,0% 4,4% 2,0%

Viimase hõive kestus (kuudes) 34,0 31,3 40,5 31,3 40,8 29,8 40,4 28,8

Töösuhte lõpu põhjus

Töösuhte lõpp teadmata 27,7% 32,4% 19,2% 32,1% 21,4% 34,5% 23,5% 34,1%

Töösuhte lõpp tööandja algatusel 58,4% 52,2% 70,3% 53,1% 64,6% 47,8% 63,1% 46,3%

Töösuhte lõpp vabatahtlik 13,9% 15,5% 10,5% 14,8% 14,0% 17,7% 13,5% 19,6%

Registreeritud töötuse perioode eelnevalt (kordi) 0,4 0,8 0,4 0,9 0,6 1,3 0,7 1,6

Eelnevate kordade registreeritud töötuse kestus (päevades) 63,3 152,4 73,1 187,7 114,3 279,7 142,5 349,2

Töötushüvitise saajate osakaal

Töötuskindlustushüvitis 180 päevaks 19,2% 19,0% 19,2% 16,3% 14,8% 12,0% 16,4% 12,1%

Töötuskindlustushüvitis 270 päevaks 34,9% 26,3% 43,8% 25,6% 38,0% 18,5% 27,4% 12,1%

Töötuskindlustushüvitis 360 päevaks - - - - 0,8% 1,4% 7,7% 5,4%

Töötutoetus 28,9% 26,8% 21,1% 24,3% 23,8% 25,2% 23,2% 25,6%

Ei saa hüvitist 17,0% 27,9% 15,9% 33,8% 22,6% 42,8% 25,3% 44,8%

Omab ettevõtlusalast haridust või kogemust 54,1% 5,6% 48,7% 6,4% 52,4% 7,1% 36,8% 7,3%

01.05.-31.12.2009 2010 2011 2012


30

Vaadates töösuhte lõpu põhjuseid kahe grupi lõikes erinevatel aastatel, on näha, et toetuse

saajate hulgas on nende isikute osakaal olnud suurem, kelle töösuhe on lõppenud tööandja

algatusel. Ülejäänud registreeritud töötutega võrreldes on toetuse saajate hulgas olnud

väiksem isikute osakaal, kelle puhul on töösuhte lõpu põhjus teadmata. Võrreldes

töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumist EvAT-i saajate ja ülejäänud registreeritud töötute

vahel, võib märgata, et töötushüvitise saajate osakaal on kõigil aastatel olnud kõrgem EvAT-i

saajate hulgas.

Kokkuvõttes näitab statistika, et EvAT-i saajad erinevad mitmete tunnuste poolest samal

perioodil arvel olnud ülejäänud registreeritud töötutest. See näitab, et EvAT-i taotlemine ei

ole juhuslik ning teatud tunnustega inimestel on suurem tõenäosus toetust taotleda kui teistel.

Seetõttu on meetme mõju hindamiseks (peatükk 6) piiratud võrdlusgrupp majandusalast

haridust ja/või varasemat ettevõtluskogemust omavate inimestega ja/või ettevõtluskoolituse

läbinutega ning mõju hindamiseks kasutatakse sobitamise meetodit, et osalusgrupp ja

võrdlusgrupp oleksid võrreldavad ka kõigi teiste oluliste tunnuste osas.

3.4 Ettevõtluskoolitusel osalemine

Ettevõtlusest huvitatutel ja oma ettevõttega alustada soovivatele töötutele ja koondamisteatega

tööotsijatele pakub töötukassa vajadusel võimalust osaleda ettevõtluskoolitusel, kus saab

omandada baasteadmisi ettevõtlusest ning õpitakse koostama äriplaani. Koolituse läbinu võib

esitada taotluse ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks.

Järgnevalt on vaadeldud, kui palju on osaletud töötukassa poolt vahendataval

ettevõtluskoolitusel, kui paljud taotlevad pärast koolitust ettevõtluse alustamise toetust ning

kui paljud toetust ka saavad. Koolitusel osalemise ja toetuse taotlemise seoseid vaadeldakse

ka teistpidi: vaadatakse kui suur osa ettevõtluse alustamise toetuse saajatest on enne läbinud

ettevõtluskoolituse ning kas koolituse läbinud on taotlemisel edukamad.

Järgnevalt on vaadeldud ettevõtluskoolitusi, mis on lõppenud perioodil jaanuar 2008 kuni

detsember 2012. Ettevõtluskoolitusi vaadeldakse lõppemise järgi selleks, et analüüsida, kas

pärast koolituse lõppu on esitatud taotlus ettevõtlustoetuse taotlemiseks ning millise aja

möödudes alates koolituse lõpust on avaldus esitatud. Analüüsi koostamise ajaks olid olemas

EvAT-i taotluste andmed kuni juuni 2013, seega on võimalik iga koolituse lõpetaja puhul

vaadelda vähemalt kuue kuu pikkust perioodi alates koolituse lõpust. Tabelis 12 on vaadeldud

unikaalseid isikuid ehk kui keegi on osalenud koolitusel kaks korda, on ta arvesse võetud ühe

korra (kaks korda ettevõtluskoolitusel osalejaid oli 19 isikut, nende puhul arvestatakse esimest

koolitust). Taotluse esitamiseks kulunud aja arvestamisel (joonis 5) on iga koolitusjuhtum

võetud arvesse eraldi juhtumina.

Ettevõtluskoolituse lõpetajate arv (tabel 12) on aastate lõikes muutunud sarnaselt üldisele

tööturukoolituse mahule12

. Viimastel aastatel on ettevõtluskoolitusel osalejate arv kasvanud,

suurem hüpe oli 2009. aastal kui ettevõtluskoolituse lõpetajate arv suurenes võrreldes 2008.

aastaga üle 3 korra, mille üheks põhjuseks on majanduskriisi aegne töötute arvu hüppeline

12

Töötukassa. Statistika ja uuringud.


31

suurenemine. Pärast koolituse lõppu on EvAT-i taotluse esitanud üle aastate keskmiselt 38%

ettevõtluskoolitusel käinutest. Taotluse esitajate osakaal on keskmisest kõrgem olnud 2009. ja

2010. aastal, kui taotlejaid oli vastavalt 40% ja 41%. Jürgenson et al. (2010, 27) läbi viidud

uurimuses toodi välja, et koolitajate hinnangul on mõningate koolitusel osalejate motivatsioon

ja edasised plaanid segased, mis võib olla üheks põhjuseks, et toetust taotlevad vaid vähesed

koolitatutest.

Ettevõtluskoolituse lõpetajatele ettevõtlustoetuse määramine ehk jah-otsuse andmine on

aastate lõikes järjest vähenenud ning eitava otsuse osakaal vastavalt suurenenud, mis on

kooskõlas üldise taotluste rahuldamise määra trendiga (alapunkt 3.1.). Käesolevas tabelis ei

ole vaadeldud, kas tehtud otsus on hiljem kehtetuks muudetud, vaid on arvestatud ainult kõige

esimest otsust taotluse kohta. Korduvatest taotlejatest suurem osa saab jah-otsuse, kuid ka

nende hulgas on toetuse saajate osakaal vähenenud.

Tabel 12. Ettevõtluskoolituse lõpetajad ja nende EvAT-i taotlemine aastate lõikes

Koolituse lõpetamise aasta

2008 2009 2010 2011 2012 Kokku

Ettevõtluskoolituse lõpetajaid 365 1264 716 1008 1581 4934

Neist EvAT-i taotluse es

Documents

ETTEVÕTLUSE ALUSTAMISE TOETUSE · 2014. 5. 30. · Eesti Töötukassa. Ettevõtluse alustamise toetuse mõjuanalüüs. 6 Joonistel kasutatud EMTAK 2008 klassifikaatori lühendatud