Embed Size (px)
Citation preview
Euroopa Liit - 497 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki
Euroopa Liidu liikmesriigid
Kandidaatriigid
Euroopa Liit
• Mis on Euroopa Liit?Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus,
milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki.• Millised on Euroopa Liidu eesmärgid?ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus
õiglasemas ja turvalisemas maailmas.• Millised on senised tulemused?Reisimine ELi piires ilma passi- ja piirikontrollita, ühisturg, Euroopa ühisraha
euro kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaal…
• Kuidas EL toimib?ELi liikmesriigid loovad asutusi, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte.
Peamised neist on:Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast);Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi);Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve).
Euroopa Liidu rajajad
Uued ideed kestva rahu ja jõukuse nimel…
Konrad Adenauer
Robert Schuman
Winston Churchill
Alcide De Gasperi
Jean Monnet
Euroopa Liidu sümbolid
Euroopan lippuEuroopan hymni
Eurooppa-päivä 9. toukokuuta
Juhtlause - Moninaisuudessaan yhtenäinen
Euroopa Liidu sümbolid
• Euroopa Liidu lipp12 ringikujuliselt asetsevat tähte sümboliseerivad Eurooparahvaste vahelist ühtsust, solidaarsust ja harmooniat.
• Euroopa Liidu hümnHümni meloodia on Beethoveni 9. sümfooniast. Selle teoseesitamisel hümnina sõnu ei kasutata.
• 9. mail on Euroopa päevEuroopa päev on seotud Prantsusmaa välisministri RobertSchumani kõnega 9. mail 1950, milles esmakordselt esitasidee luua ühendus, mis täna kannab Euroopa Liidu
• Ühinenud mitmekesisuses. See on Euroopa Liidu juhtlause.
23 ametlikku keelt
Kaheksa laienemist
1952 1973 1981 1986
1990 1995 2004 2007
Ülevaadeühinemistest
Euroopa Liidu liikmed ja nende ELiga ühinemise aasta.
• 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad,Prantsusmaa, Saksamaa• 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik• 1981 Kreeka• 1986 Hispaania, Portugal• 1995 Austria, Soome, Rootsi• 2004 Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola,
Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari• 2007 Bulgaaria, Rumeenia
Suur laienemine - lõpp Euroopa jagunemisele
Berliini müüri langemine – kommunismi lõpp
ELi majandusabi andmine – Phare programm
Riikidele ELiga ühinemiseks seatud kriteeriumid:• demokraatia ja õigusriigi põhimõtted• turumajanduse toimimine• suutlikkus ELi õigusakte rakendada
Algavad laienemist käsitlevad ametlikud läbirääkimised
Kopenhaageni tippkohtumisel lepitakse kokku laienemises
10 uut ELi liikmesriiki: Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia
1989
1992
1998
2002 2004
2007 ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia
KandidaatriigidHorvaatia, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Türgi
© R
eude
rs
Lepingud – seadusel põhineva demokraatliku koostöö alus
1952Euroopa Söe- ja Teraseühendus
1958Rooma lepingud:
Euroopa MajandusühendusEuroopa Aatomienergiaühendus
(EURATOM)
1987Ühtne Euroopa akt:
ühtne turg
1993Euroopa Liidu leping –
Maastricht
1999Amsterdami leping
2003Nice’i leping
2007Lissaboni leping (alla kirjutatud)
Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse
Leping muudab Euroopa Liidu
Tõhusamaks Lihtsamad menetlused, täiskohaga president nõukogule jne.
Demokraatlikumaks Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide suurem roll, kodanikualgatus, ELi
põhiõiguste harta jne.
Läbipaistvamaks Selgitab, kes mida teeb; annab avalikkusele parema juurdepääsu dokumentidele ja kohtumistele jne.
Maailma mastaabis Kõrge välispoliitika esindaja jne. ühtsemaks
Turvalisemaks Uued võimalused kliimamuutuste ja terrorismi vastu võitlemiseks ning energiaga varustatuse tagamiseks jne.
Kirjutati alla detsembris 2007 – jõustub pärast ratifitseerimist kõigi 27 ELi riigi poolt.
Läbipaistev EL teie teenistuses
Euroopa Liidu veebisait europa.eu Avalikkusele on kättesaadavad poolteist miljonit
dokumenti
Europe Direct kõnekeskusVastab teie küsimustele numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11
Europe Direct infopunktidÜle 400 ELi infopunkti kogu ELis
Euroopa Liidu dokumendidTaotluse korral juurdepääs sisedokumentidele
Euroopa ombudsmanTegeleb kaebustega ELi haldustegevuse üle
Nikoforos Diamandouros, ELi ombudsman
ELi rahvaarv maailma mastaabis
Rahvaarv miljonites, 2007
497
1322
128 142
301
EL Hiina Jaapan Venemaa AmeerikaÜhendriigid
ELi pindala võrrelduna ülejäänud maailmaga
Pindala, 1 000 km²
EL Hiina Jaapan Venemaa AmeerikaÜhendriigid
16 889
9327 9159
4234
365
Kui rikas on EL võrrelduna ülejäänud maailmaga
EL Hiina Jaapan Venemaa AmeerikaÜhendriigid
EL Hiina Jaapan Venemaa AmeerikaÜhendriigid
10 793
1 326
3676
468
10 035
24 700
6 400
27 800
10 000
37 300
Majanduse maht - SKPmiljardites eurodes, 2006
Jõukus elaniku kohta - SKPühe inimese kohta ostujõu standardis, 2007
ELi liikmesriikide pindala
Pindala 1 000 km²P
ran
tsu
sm
aa
His
pa
an
ia
Ro
ots
i
Sak
sa
maa
Po
ola
So
om
e
Ita
ali
a
Üh
en
dku
nin
gri
ik
Ru
me
en
ia
Kre
ek
a
Bu
lga
ari
a
Un
ga
ri
Po
rtu
ga
l
Au
str
ia
Tš
ehh
i V
ab
ari
ik
Iiri
ma
a
Le
ed
u
Lä
ti
Slo
va
kk
ia
Ee
sti
Ta
ani
Ma
da
lma
ad
Bel
gia
Slo
ve
en
ia
Kü
pro
s
Lu
kse
mb
urg
Ma
lta
54
4,0
50
6,0
41
0,3
35
7,0
31
2,7
30
4,5
29
5,1
24
3,8
23
0,0
13
0,7
11
1,0
93
,0
91
,9
82
,5
77
,3
68
,4
62
,7
62
,3
49
,0
43
,4
43
,1
33
.8
30
,3
20
,1
9,3
2,6
0,3
ELi liikmesriikide rahvaarv
Rahvaarv miljonites, 2007
497 miljonit8
2,4
63
,4
60
,9
59
,1
44
,5
38
,2
21
,6
16
,3
11
,2
10
,6
10
,5
10
,3
10
,1
9.0 8,3
7,7
5,4
5,4 5,3
4,3
3,4
2,3
2,0
1,3
0,8
0,5
0,4
Pra
nts
us
ma
a
His
pa
an
ia
Ro
ots
i
Po
ola
So
om
e
Ita
ali
a
Üh
en
dku
nin
gri
ik
Ru
me
en
ia
Kre
ek
a
Bu
lga
ari
a
Un
ga
ri
Po
rtu
ga
l
Au
str
ia
Tš
ehh
i V
ab
ari
ik
Iiri
ma
a
Le
ed
u
Lä
ti
Slo
va
kk
ia
Ee
sti
Ta
ani
Ma
da
lma
ad
Bel
gia
Slo
ve
en
ia
Kü
pro
s
Lu
ks
emb
urg
Ma
lta
Sak
sa
maa
SKP ühe elaniku kohta – jõukuse jagunemine
SKP ühe elaniku kohta ostujõu standardis, 2007
Indeks, mille puhul 27 ELi liikmesriigi keskmine näitaja on 100
280
144131 129 127 123 121 118 117 113 113
104 102 10094 89 87
79 77 7567 66 63 58 56 53
38 37
Lu
kse
mb
urg
Iiri
ma
a
Ma
da
lma
ad
Au
str
ia
Ta
ani
Bel
gia
Ro
ots
i
Üh
en
dku
nin
gri
ik
So
om
e
Sak
sa
maa
Pra
nts
us
ma
a
Ita
ali
a
His
pa
an
ia
EL
-27
Kü
pro
s
Kre
ek
a
Slo
ve
en
ia
Tš
ehh
i V
ab
ari
ik
Ma
lta
Po
rtu
ga
l
Ee
sti
Un
ga
ri
Slo
va
kk
ia
Le
ed
u
Lä
ti
Po
ola
Ru
me
en
ia
Bu
lga
ari
a
Kuidas kulutatakse ELi raha
ELi 2008. aasta üldeelarve: 129,1 miljardit eurot
= 1,03% rahvamajanduse kogutulust
Kodanikud, vabadus,turvalisus ja õigus
1%
Muu, haldus6%
Jätkusuutlik areng:uute töökohtade loomine,
ühtekuuluvus,teadus45%
ELi ülemaailmne roll,sealhulgas arenguabi
6%
Loodusvarad:põllumajandus,
keskkond43%
Kliimamuutused – üleilmne probleem
Selleks et peatada üleilmne soojenemine, leppisid ELi juhid 2007. aastal kokku järgmises:
vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% (30%, kui muud arenenud riigidtalitavad samamoodi)
parandada energiatõhusust 2020. aastaks 20%
tõsta taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 20% (tuule-, päikese-, vee- ja biomassienergia)
Energiaallikad muutuvas maailmas
27s ELi liikmesriigis energia tootmiseks kasutatavad kütused,
2005
Sõltuvus impordist: väljastpoolt ELi imporditava kütuse osakaal, 2005
Nafta37%
Gaas35%
Tuumaenergia14%Süsi
18% Taastuvenergia7%
39%
82%
57%
100%
50%
NaftaSüsi Gaas Tuuma-energia(uraan)
Taastuvadenergiaallikad
Kõik kütuseliigid
0%
Tööhõive ja majanduskasv
Probleemid
Demograafia: elanikkond vananeb ning inimestel on vähem lapsi Globaliseerumine: Euroopa majandust ootab ees konkurents muust maailmastKliimamuutused: kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleb vähendada
Lahendused
Euroopa juhid on kokku leppinud ühtses strateegias, mis hõlmab järgmist:
ulatuslikumad teadusuuringud ja innovatsioondünaamilisem ettevõtluskeskkondinvesteerimine inimestessekeskkonnasõbralikum majandus
Teadusuuringud - investeerimine teadmistepõhisesse ühiskonda
Kulutused teadusuuringutele ja arendustegevusele protsentides SKPst, 2006
1,8%
3,0%
1,3%
2,6%
3,3%
EL ELi eesmärk 2010. aastaks
Hiina Jaapan AmeerikaÜhendriigid
Solidaarsus tegelikkuses – ELi ühtekuuluvuspoliitika
2007-2013: 347 miljardit eurot investeeritakse infrastruktuuri, ettevõtlusesse, keskkonda ja kodanike või töötajate koolitamisse vähemjõukates piirkondades
Regionaalfond
Sotsiaalfond
Ühtekuuluvusfond
Lähenemiseesmärk: piirkonnad, kus SKP ühe inimese kohta on alla 75% ELi keskmisest. Selle eesmärgi täitmiseks kulutatakse vahenditest 81,5%.
Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk.
Euro – eurooplaste ühisraha
ELi liikmesriigid, kus euro on käibelELi liikmesriigid, kus euro ei ole käibel
Eurot saab kasutada kogu euroala piires
Mündid: üks pool riikide sümbolitega, teine pool ühesugune Kupüürid: riikide sümboleid ei kasutata
Võitlus inflatsiooniga
Euroopa majandus- ja rahaliit: stabiilsed hinnad
Keskmine iga-aastane inflatsioon EL-15 riikides, kus 2008. aastal oli käibel euro
Ühtne turg - valikuvabadus
Alates aastast 1993:
2,5 miljonit uut töökohta telefonikõnede ja lennupiletite hinnad on poole väiksemad
Neli liikumisvabadust:
kaubad
teenused
inimesed
kapital
© G
etty
Im
ages
Liikumisvabadus
Schengen
Enamike ELi liikmesriikide vahelistel piiridel ei ole politsei- või tollikontrolli
Tugevdatud kontroll ELi välispiiril
Tihedam koostöö ELi liikmesriikide politseijõudude vahel
ELi liikmesriikides reisides võib teises riigis osta ja sealt kaasa tuua mis tahes tooteid isiklikuks kasutamiseks
© C
orbi
s
Välismaal õppimine
Üle kahe miljoni noore on õppinud või ennast arendanud teistes Euroopa riikides, kasutades selleks ELi programmide abi:
Comenius: kooliharidus
Erasmus: kõrgharidus
Leonardo da Vinci: kutseõpe
Grundtvig: täiskasvanute õpe
Youth in Action: vabatahtlik töö ja
mitteametlik haridus
© G
etty
Im
ages
Tervise ja keskkonnatingimuste parandamine
Saastatus ei tunne piire – vaja on võtta ühiseid meetmeid
ELi meetmetega on kaasnenud:
Puhtam suplusvesiPalju vähem happevihmasid Pliivaba bensiin Vanade elektroonikatoodete tasuta ohutu kõrvaldamineRanged eeskirjad toiduohutusele „talust toidulauale” ahela raames Orgaanilisemad ja kõrgekvaliteedilisemad põllumajandustootedTõhusamad terviseohu hoiatused sigarettide puhulKõigi kemikaalide registreerimine ja järelevalve nende üle (REACH)
© V
an P
arys
Med
ia
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala
Euroopa Liidu põhiõiguste harta
Ühine võitlus terrorismi vastu
Eri riikide politsei ja seadusandjad teevad koostööd
Kooskõlastatud varjupaiga- ja immigratsioonipioliitika
Koostöö tsiviilõiguse valdkonnas
© E
urop
ean
Uni
on P
olic
e M
issi
on
EL – rahu ja jõukuse eksportija
Maailmakaubanduse eeskirjad
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Arenguabi ja humanitaarabi
EL viib läbi rahuvalveoperatsioone ning aitab ühiskonda üles ehitada sõjast räsitud
riikides nagu Bosnia ja Hertsegoviina.
EL – tähtis kaubanduspartner
Osa maailmakaubandusest kaupade osas (2006)
Osa maailmakaubandusest
teenuste osas (2005)
Muu50,5%
EL17,1%
AmeerikaÜhendriigid
16%
Jaapan6,6%
Hiina9,6%
Muu44,9%
EL26%
AmeerikaÜhendriigid
18,4%Jaapan6,9%
Hiina3,8%
EL on suurim arenguabi andja maailmas
Ametlik arenguabi ühe kodaniku kohta, 2007
93€
44€
53€
EL Jaapan AmeerikaÜhendriigid
EL annab 60% kogu arenguabist
Kolm peamist institutsiooni
Euroopa Parlament- inimeste häälHans-Gert Pöttering, Euroopa Parlamendi president
Ministrite Nõukogu- liikmesriikide häälJavier Solana, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
Euroopa Komisjon- ühiste huvide edendajaJosé Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni president
Kolm sammast
Euroopa Liit
Asutamislepingud
Euroopa Ühendus (enamus ühisest
poliitikast)
Ühine välis- ja
julgeoleku-poliitika
Politsei- ja õigusalane
koostöö kriminaalas-
jades
Euroopa Parlament
ELi institutsioonid
Euroopa Kohus Kontrollikoda Majandus- ja
Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee
Ministrite Nõukogu(ELi Nõukogu) Euroopa Komisjon
Euroopa Investeerimispank Euroopa KeskpankAmetid
Euroopa Ülemkogu (tippkohtumine)
Kuidas valmivad ELi õigusaktid
Kodanikud, huvirühmad, eksperdid arutavad, konsulteerivad
Komisjon teeb ametliku ettepaneku
Parlament ja Ministrite Nõukogu teevad koos otsused
Komisjon ja Euroopa Kohus jälgivad rakendamist
Riiklikud või piirkondlikud ametiasutused rakendavad
Ühendkuningriik
Euroopa Parlament – inimeste hääl
27
6
6
5
24
Malta
Madalmaad
9Läti
Luksemburg
13Leedu
Küpros
Kreeka
78Itaalia
13Iirimaa
54Hispaania
6Eesti
18Bulgaaria
24Belgia
18Austria
Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve üle koostöös Ministrite NõukogugaDemokraatlik järelevalve kogu ELi töö üle
Kokku 785
78
24Ungari
24Tšehhi Vabariik
14Taani
14Soome
7Sloveenia
14Slovakkia
99Saksamaa
35Rumeenia
19Rootsi
78Prantsusmaa
24Portugal
54Poola
Igast riigist valitud liikmete arv
Euroopa poliitilised fraktsioonid
Kohtade arv Euroopa Parlamendis fraktsiooni kohta (Märts 2008)
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete /Põhjamaade Roheliste
Vasakpoolsete liitfraktsioon 41
Euroopa LiiduSotsiaaldemokraatide
fraktsioon215
Rohelised / EuroopaVabaliidu fraktsioon
43
Fraktisoon Iseseisvus/Demokraatia
24
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon101 Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide)
ja Euroopa Demokraatide fraktsioon288
Fraktsioon Liit RahvusriikideEuroopa eest44
Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed ja ajutiselttäitmata kohad29
Kokku: 785
Ministrite Nõukogu – liikmesriikide hääl
Üks minister igast ELi liikmesriigist
Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant
Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve
kohta koostöös Euroopa Parlamendiga
Teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat
Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus
345Kokku:
3Malta
4Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg ja Sloveenia
7Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia ja Soome
10Austria, Bulgaaria ja Rootsi
12Belgia, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari ja Portugal
13Madalmaad
14Rumeenia
27Hispaania ja Poola
29Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik
Paljude otsuste jaoks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, s.o 255 häält ja enamik liikmesriike
Euroopa Ülemkogu tippkohtumine
Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine
Peetakse vähemalt kolm korda aastas Seal pannakse paika üldine ELi poliitika
Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja
27 sõltumatud volinikku, üks igast ELi liikmesriigist
Ettepanekud uute õigusaktide kohtaTäitevorgan Asutamislepingute täitmise järelevalvajaEsindab ELi rahvusvahelisel areenil
Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja
27 sõltumatut kohtunikku,üks igast liikmesriigist
Teeb otsuseid ELi õigusaktide tõlgendamise kohtaTagab, et ELi õigusakte rakendatakse ühesuguselt kõigis ELi liikmesriikides
Euroopa Kontrollikoda – raha otstarbekas paigutamine
27 sõltumatut liiget
Kontrollib, et ELi vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt Võib auditeerida ELi vahenditega tegelevat mis tahes isikut või organisatsiooni
Tagab hindade stabiilsuse
Kontrollib raha pakkumist ja teeb otsuseid intressimäärade kohta
Töötab valitsustest sõltumatult
Euroopa Keskpank – euro haldaja
Jean-Claude Trichet Keskpanga president
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee:kodanikuühiskonna hääl
344 liiget
Esindab ametiühinguid, tööandjaid, põllumajandusettevõtjaid, tarbijaid jne
Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta
Edendab kodanikuühiskonna kaasamist ELi küsimustesse
Regioonide Komitee –
kohalike omavalitsuste hääl
344 liiget
Esindab linnu, piirkondi
Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta
Edendab kohalike ametiasutuste kaasamist ELi küsimustesse
ELi heaks töötavad ametnikud
Komisjon – ligikaudu 24 000 ametnikkuTeised ELi institutsioonid – ligikaudu 10 000 töötajat
Alalised ametnikud
Valitakse avalike konkursside teel
On pärit kõigist ELi liikmesriikidest
Palgad on seadusega kindlaks määratud
ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot
