FAKTID• Alates Eesti krooni

kasutuselevõtust 1992 kehtib meil valuutakomitee süsteem, mis sätestab krooni fikseeritud kursi. Selle kursi säilitamiseks peavad keskpanga kohustu-sed, sh baasraha hulk ma-janduses, olema täielikult tagatud välisvaluuta- või kullareservidega.• Alates aastast 2004 on Eesti krooni kurss fikseeri-tud euro suhtes tasemel 15,6466 krooni üks euro. • Eestist saab 17. euroala liige. Ida-Euroopa riikidest on enne meid euroklubisse vastu võetud Slovakkia ja Sloveenia.• Kroon tuli Eestis käibele 1928. a, enne seda kehtis rii-gis mark. Nõukogude Liidu ajal oli käibel rubla, mille asendas 1992. a taas kroon.

FAKTID• Alates Eesti krooni

kasutuselevõtust 1992 kehtib meil valuutakomiteesüsteem, mis sätestabkrooni fikseeritud kursi.Selle kursi säilitamiseks

KERTU RUUSÄRIPÄEV

Euroalaga liitumine loob Eestile uued võimalused arenguks, sest usaldus

Eesti majanduse vastu kasvab, usuvad majanduseksperdid. Ees-ti Panga president Andres Lipstok kinnitab, et euro tulek muudab Eesti atraktiivsemaks investeerimiskohana, ja see omakorda aitab tõsta üldist majandusaktiivsust.

Lipstoki sõnu peegeldab konjunktuuriinstituudi di-rektor Marje Josing, kes leiab, et euro tulek annab meile positiivse nö kvali-teedimärgi ja majanduse taastumisel lisaenergiat. «Välisinvestoritel ja ette-võtjatel on enam kindlust Eesti ettevõtjatega äri ajada ning Eestisse investeerida. Ja see loob uusi töökohti,» mainib ta.

Tarkinvestor EfTEN-i va-rahalduse juht Kristjan Lepik usub, et järgneva viie aasta jooksul võib euroalaga liitumi-ne Eesti majandust täiendavalt kasvatada 3-5% jagu. «See on pä-ris suur number ning peamine tegur on selles, et muutume vä-lisraha jaoks atraktiivsemaks ning selgemalt seotuks Euroopa-ga,» sõnab Lepik.

Et mõista, kuidas saab käibel olev valuuta inimeste mõt-lemist mõjutada, soovitab

Kristjan Lepik vaadata asja lää-neeurooplase silmade läbi. «Mis on Eesti? Üks endine kommunist-lik riik, mis nüüd üritab tubli ol-la. Ei ole mõtet illusioone luua, lääneeurooplane näeb Eestit ja enamikku Ida-Euroopast jätku-valt paraja arengumaana. Kui see eurooplane käis Eestis aastal 1995, võis siinne elatustase pais-ta üsna kesisel tasemel. Aastal 2010 on pilt juba parem, ja kui veel lisada, et ta saab oma eurode-ga maksta ka, siis see hak-kab juba Eu-roopa moodi paistma.»

Nii võib-ki mõni Root-si ärimees otsustada, et nüüd on õige aeg Eestis tehas püsti panna, sest siin võib end kindlalt tun-da. Või otsustab Hispaania turist lõpuks Tallinna vanalinna vaata-ma tulla, sest enam ei pea jända-ma valuuta vahetamisega. Eks paljus on nimetatud usaldus just nihe mõtlemises. Nii ei tea riskikapitalifirma MTVP juhtiv-partner Allan Martinson ühtegi välisinvestorit, kes oleks krooni ajal euro pärast tulemata jää-nud, kuid tema sõnul on psüh-holoogiline tegur siiski olemas –

kas Eesti on klubis või mit-te.

Paljud pisiasjad muutuvad euro tulles liht-samaks ja odavamaks. Näiteks ei pea euroala riike külastades enam raha vahetama turistid, kuid ka ettevõtted, mis omavahel euroalas äri ajavad. Praegu mak-savad eestlased pankadele igal aastal hiigelsummasid ainult sel-le eest, et konverteerivad kroone eurodeks ja vastupidi. «Veidi roh-

kem raha jääb kõigile alles,» nen-dib Lepik.

rate.ee a s u t a j a Andrei Ko-robeinik toob välja ka kinnis-vara turu elavnemi-

se. Üks asi, mis peaks kinnisva-raturgu elavdama, on alanevad laenuintressid. Korobeinik vaa-tab asja ka noorte seisukohalt. «Majanduskasv oleks meile täna igati abiks – kui koolinoored töö-jõuturule jõuavad, siis ehk on neile selleks ajaks töökohti roh-kem,» loodab ta.

Üks üldisem mõju on see, et Eesti muutub rahvusvaheliselt kaalukamaks riigiks. «Euroala liikmeks olemine tähendab Ees-ti jaoks selle rahapoliitikas osa-lemist, ning otsustel, mille lan-

getamise juures me kaasa lööme, on globaalne tähendus,» selgitab Lipstok Eesti kasvanud rolli.

Euro ei tule Eestisse riskide-ta. Levinuimaks hirmuks, mida kroonidega harjunud

Eesti elanikud euro ees tunne-vad, on hinnatõus. Suvel avalda-tud Turu-uuringute AS-i küsitlus näitas, et tervelt 76% inimestest ootab euro tulles hindade kalli-nemist.

Osaliselt on neil hirmudel alust. Küsimus pole selles, et eu-ro tulles miski iseenesest kalli-maks muutuks – uuest aastast muutub vaid raha nimetus, selle väärtus jääb samaks, ja kõik hin-nad arvestatakse kroonidest eu-rodesse ühe sendi täpsusega. Ent mõned ettevõtjad võivad euro tu-lekul ise hindu tõsta. Liiati võivad hinnad kallineda lihtsalt ühtlus-tumise käigus: ühises raharuumis on see hindadel kombeks.

Ent tarbija pole võimaliku hinnatõusu ees võimetu, vaid võib lihtsalt kallinenud toode-test ja teenustest loobuda. Eesti Panga president Andres Lipstok tuletab meelde, et hinnad kuju-

nevad konkurentsis. «Kui mõne kaupmehe või teenusepakkuja, näiteks juuksuri juures on hin-nad sobimatud, siis tema kaupa või teenust ei pea ostma,» sõnab ta. Enne meid euroga liitunud riikides jäid hinnatõusud uue ra-ha tulekul 0,1-0,3% vahele, ehk-ki sealgi kartsid elanikud kõige kallinemist. Kohati uskusid ini-mesed hindade tõusu isegi siis, kui nood tegelikult langesid. «See näitab veel kord, et hirmul on suured silmad,» ütleb Lipstok.

Üheks majandusekspertide nõuandeks ongi tegelikult mitte omistada eurole liigset tähtsust. Andrei Korobeinik pelgab, et peamine euro tulekuga seotud probleem on inimeste liiga kõr-ged ootused – oodatakse, et nüüd alles hakkavad välisinves-teeringud riiki voolama. «Tege-likult ei ole välisinvestori jaoks valuuta oluline,» nendib Koro-beinik. «Talle on olulised hoopis muud faktorid – kõrghariduse tase riigis, välispoliitiline stabiil-sus, tööjõu efektiivsus jms.»

Nii ei päästa euro meid muust kodutööst, kuid oma tõu-

Mis on Ajaleheleht?Ajaleheleht on osa rah-vusvahelise ajalehtede liidu (WAN) prog-rammist Ajaleht koolitunnis (NIE), mida Eestis koordineerib Eesti Ajalehtede Liit (EALL).

Ajaleheleht aitab õppida paremini lugema ja mõistma ajalehte. Pealtnäha sarnaneb see tavalise päevalehega, kuid annab ka selgitusi ajalehe põhižanritest ning kujundusest. Selgitused on iga lehekülje veergudel selgesti eristatavad näidisajalehe tekstidest. Selle lehe põhiteema on euro.

Järgmise aasta algusest tuleb Eestis krooni asemel käibele euro – see peaks olema vundamendiks meie majanduse kindlusele ja kasvule.

«Nii Euroopa Liidu kui ka euroala liikme-lisus annavad julgust mõelda ja tegutseda suurelt.»

Andres Lipstok

Euroga on kindlam

PABERLEHTEDEGA SEOTUD MÜÜDID JA TEGELIKKUS

Müüt 1Inimestel pole enam harju-must paberlehti lugeda.

Tegelikkus: 87% elanikkon-nast loeb paberlehti ja 68% loeb neid regulaarselt(TNS Emor, EMU 2009, IV kvartal).

Müüt 2Noored on ainult internetis või vaatavad telekat ega loe enam ajalehti.

Tegelikkus: 84% 15–19aas-tastest ja 91% üle 60aastas-test loevad ajalehti. Televii-sori ees veedavad60aastased ja vanemad kaks korda rohkem aega kui noo-red (TNS Emor, telemõõdik 2009, IV kvartal).

Müüt 3Ajalehtedele pühendatakse vähem aega ja neist saadav info võetakse nüüd interne-tist.

Tegelikkus: Ajalehtede luge-mise aeg ei ole kolme aasta jooksul vähenenud. Jah, in-ternetis veedetud aeg on suurenenud, kuid seda muude tegevuste, pigem te-leviisori vaatamise aja arvelt(TNS Emor, Meediapäev 2006 vs. 2009).

Eesti Ajalehtede Liit

ke annab siiski. Andres Lipstok usub, et euro peaks andma noor-tele põhjust vaadata tulevikku lootusrikkalt. «Kui inimene on tegus ja jagub ideid oma elu arendamiseks, siis arenevad ka majandus ja ühiskond. Nii Eu-roopa Liidu kui ka euroala liik-melisus annavad julgust mõel-da ja tegutseda suurelt,» leiab Lipstok.

ajaleheleht arvamus

Aastal 1992 t o i -

mus iseseis-vuse taasta-nud Eesti Va-bariigis raha-reform, mille käigus pöör-duti tagasi meie rahvus-valuuta ehk krooni juur-de. Seejuures võeti eeskujuks Saksa 1948. aas-ta rahareform, mis oli end tões-tanud hindade vabakslaskmise (ehk turu isereguleerimise), ran-ge rahapoliitika ja riigieelarve ta-sakaalus hoidmisega.

Toonase reformi näol oli tegemist raha vahetuse-ga, sest muutusid nii va-

luuta vääring kui ka selle majan-duslik ja materiaalne alus. Eesti puhul muutis asja värvikamaks tõsiasi, et toona ringlusesse las-tud pool miljardit krooni polnud mitte ainult vahetami-se teel saadud, vaid prisket toetust lisas ka Eesti Wabariigi ajal Euroopa pankadesse paigutatud kuld. 1990ndate alguses lasti seega ringluses-se ka Eesti Vabadus-sõja (1918-1920) või-du tulemusel Vene-maalt saadud 15 mil-jonit kuldrubla.

Aastal 2011 ootab meid aga ees teistsu-gune muutus. Tõsi, ra-hasedelid ja valuuta vahetub, ent see ei muuda oma vääringut. Eesti krooni kurss seoti 1992. aastal Saksa marga-ga (1 Saksa mark = 8 Eesti kroo-ni). 1999. aastal, kui Saksamaa läks üle eurole, seoti Eesti kroon Euroopa Liidu ühisvaluutaga kursil 15,6466. Eurole ülemine-kul jääb püsima sama kurss, kui nn €-päeval kroonihoiused tee-nustasuta eurodeks vahetatakse. Mis puudutab paljukardetud hin-natõusu, siis Eesti Panga teatel ümardatakse maksud ja toetu-sed eurole üleminekul reeglina inimestele soodsamas suunas.

Euroalas juhib EL-i rahapo-liitikat Euroopa Keskpank, fiskaalpoliitika on aga

liikmesriikide endi teha. Teisisõ-nu, kriisi puhul on igaühe enda otsustada, kas võtta lisalaenu või teha eelarvepuudujäägi tõt-tu kärpeid. See on andnud prae-gustele PIIGS riikidele (Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaa-nia) omakorda tugeva hoobi, sest nad ei saa eurot devalveerida ehk selle väärtust alandada, na-gu Lõuna-Euroopas aastaküm-neid tehti.

See alandas näiteks riigivõl-ga, mis oli teine Vaheme-re maade (aga ka üldiselt

läänemaailma) põhiline tööriist majanduskriiside leevendamisel. Näiteks devalveeris Kreeka 1983 ja 1985 oma drahmi, et lasta õh-ku välja mullina paisunud palka-dest ja parandada eksporti. Eu-rotsooniga liitudes otsustas Kreeka oma valuutat aga reval-veerida ehk tõsta väärtust 3,5%.

Et Eesti kuulub nii oma kul-tuurilise kui ka majan-dusliku seisu poolest Põhja-Euroopasse (Ees-ti riigivõlg on EL-i väik-seim, 7% SKT-st), mee-nuvad 1980ndate algus-aastad, kui Rootsi de-valveeris oma krooni 26%, et elavdada majan-dust ning muuta riik rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelise-maks. Rootslased aval-dasid sellega ka teistele Skandinaavia riikidele survet. Taani oli ainus, kes ei järginud Rootsi

eeskuju, vaid läks liberaliseerimi-se teed. See aitas väikeriigil oma-korda Soomest ja Rootsist nende järgmise rahanduskriisi ajal eris-tuda. Meie pole pidanud oma ra-ha väärtust alandama.

Lõpetuseks – euroklubis-se pääsemine tähendab Eestile peamiselt, et

meist on saanud tugevam ja usaldusväärsem EL-i liikmes-riik, riigireiting tõuseb, laenu-intressimarginaalid vähenevad ja välisinvestorite usaldus Ees-ti vastu suureneb. Tõsi, viima-

sel ajal on eurotsoon hoobi al-la sattunud, kuid see torm oo-keanil ei peaks meid põnnama panema. Parem ikka olla vaba ja purjetada ookeanil, selmet vene piirivalve kontrolli all kal-dapüüki harrastada.

Ja viimaks – Winston Churchill parafeeris üht muistset roomlast, lausu-

des: «Võidul on sada isa, kao-tusel vaid üks!» Seega on euro kogu meie kodanikkonna saa-vutus, mingit mõtet pole öel-da, et üks erakond tegi selle saamiseks rohkem kui teised. Või et mõni ministeerium või pank tegi enamat kui teised. Ei! Nad oleks võinud teha mi-da tahes, aga ilma kodanike vastutustundliku majanduste-gevuseta poleks me seda ees-märki saavutanud. Palju õnne meile kõigile!

Euro, tagasivaatepeeglis

Enamuse asjade paremaks mõistmiseks on kasulik astuda samm (või mitu) taga-si, nägemaks neid laiemas ajaloolises

kontekstis.Sama on ka euroga. See, mis täna tundub

normaalne, euroopalik ja iseenesestmõistetav (mida euro saabumine kahtlemata on), näib pi-kemas perspektiivis hoopis erandlikuma, seik-luslikuma ja – tuleb tunnistada – ka riskantse-ma ettevõtmisena.

Üks üsna lühike samm tagasi meenutab meile, et vähem kui kaks aastakümmet on möö-dunud ajast, mil Eesti lahkus eelmisest rahalii-dust, Nõukogude Liidust. Kompass on pöördu-nud idast läände, vene sõna «rubla» asendub tuletisega sõnast «Euroopa». (Rangelt võttes liigub kompass 1. jaanuaril küll läänest lõunasse, kuna «kroon» on alamsaksa laen, samas kui Europa oli kuulehma sümboliseeriv jumalatar, kelle Zeus röövis Kreetalt.)

Uue orientatsiooniga avanevad uued silmapiirid. Sama ra-ha taskus, saab Eestist ühe jutiga reisida Atlandi ookeani kallasteni (Vaikse ookeani asemel). On üks ajaloo kaprii-

sidest, et sel teel ei kohta eestlane ühtki sugulasrahvust (peale põhjapoolsete soomlaste), lõviosa neist jääb rublasfääri. Tuleb loota, et Lennart Meri vaim elab edasi ja Eesti riigiisad hõimusu-gulasi parematel päevadelgi ei unusta.

Rahaliidud ei ole maailmas iseenesest midagi uut. Reeglina koosnevad nad siiski ühest arbuusisuurusest majandusest, mille ümber tiirlevad marjasuurused satelliidid – oma valuutat jagavad USA, Austraalia ja nüüd Venemaagi (pärast Abhaasia ja Lõuna-Os-seetia eraldamist Gruusiast).

Eurotsoon on aga midagi muud. Ta on võrdse hääleõigusega partnerite kogu (majanduste erinev suurus mängib otsustes mär-kimisväärset rolli, aga Saksamaa ei ole siiski kõikvõimas), kes ja-gavad usku ühisesse ja paremasse tulevikku.

Tegelikult küll jagasid, sest eu-rotsoon sattus selle aasta algu-ses pärast Kreeka maksejõue-

tust (rahaliitlastel tuli riigi võlakoorma-le õlg alla panna) kriisi. Üle oma võime-te elajaid on teisigi ning nüüd on kogu üritus teelahkmel. Üks valik on hakata eurotsooni eest jagama poliitilist vas-tutust. Pikapeale tekiks nii EL-ile päris president (hoopis tõsisem tegelane praegu seda tiitlit kandvast van Rompuy'st), peaminister, välisminister, maksupoliitika, sõjavägi jne. Selle vali-ku teeb riskantseks kogemus, mis näi-tab, et isetegevusliku ühiskonnainse-nerluse viljad on valdavalt kibedad.

Teine valik on jätkata lekkiva laeva-ga, mis pole rahaliiduna ei liha ega kala. Sel juhul saabub varem või hiljem hetk, mil vanamoodi enam ei saa ja kogu krempel lagu-neb vältimatult taas osadeks.

Euroopa peamiseks ühiseks väärtuseks on «solidaarsus», mis vabas tõlkes tähendab soovi suuremate probleemideta jät-kata rahuliku ja jõuka eluga. Sellest tuleb kuidagi lööv loo-

sung teha, milleks tänane «imperiaalne» pealinn Brüssel võimeli-ne pole. Samas luusivad Euroopa piiride taga üha rahutumalt kon-kureerivate motodega jõud.

Mis ei tähenda, et olukord oleks lootusetu. Kunagi Õhtumaale hukku ennustanud Oswald Spengler uskus, et ka suurte tsivilisat-sioonide tuha all võib tuli sajandeid edasi hingitseda – ja ehk taas lõkkelegi lüüa, kui leidub pealepuhujaid.

2 I

MP

RE

SSU

M

KARIKATUUR

Väljaandja Eesti Ajalehtede Liit, Pärnu mnt 67a 10134, TallinnTel 646 1005, faks 631 1210www.eall.eeeall@eall.ee

Fotod: Scanpix Baltics, Eesti PankTrükikoda: KroonpressProjektijuht: Epp-Mare Kukemelkeppmare@gmail.comMakett: Katri KaringProjekti rahastasid Rahandusministeerium ja Euroopa Komisjon.

Eesti kroonist on muidugi hirmus kahju. Alles see oli, kui seisime Lauluväljakul ja skandeeri-sime, et «piir kinni ja oma raha»...Euro rahatä-hed on eba-meeldiva suu-rusega – pean vist uue rahakoti ostma ja see on tülikas. Münti-dest rääkimata – nende väärtus on ju küllalt suur, aga müntide-ga maksmine mulle ei meeldi. Siis tundub, nagu oleksin Balti jaama tunnelist kerjamast tul-nud. Välismaal on tulnud ette, et olen otsinud restoranis hea teenin-duse eest jootrahaks taskupõh-jast «peenraha» ja hiljem olen avastanud, et kelnerile sai hoo-pis paarsada krooni antud.

Otseselt ei muuda mida-gi. Ainult se-da, et kui lä-hen Euroo-passe reisile, siis ei pea ra-ha vahetamise pärast muret-sema.Eurodega olengi seni puutunud kok-ku reisimas käies. Muidugi oli päris raske harjuda, et ühel mündil on nii suur väärtus. Alguses andsin tä-navamuusikutele palju münte ära – noh, mis see üks münt ik-ka teeb, üks euro siia ja teine sinna. Aga õhtul vaatasin, et olen umbes 500 krooni ära and-nud... Arvan, et euromündid te-kitavad küll peavalu, sest mulle ei meeldi liiga raske rahakott. Ilmselt hakkan rohkem panga-kaarte kasutama.

Euro tulek toob taskusse seni-sest rohkem münte ja see on muidugi ebamugav. Kahjuks vähe-nevad ka sisse-tulekud, aga õnneks ainult numbriliselt. Kuna teen koostööd mit-mete Euroopa riikide filmitegija-tega, siis ei ole euro mulle võõ-ras raha. Arveldada on sellega iseenesest ju lihtne – tuleb liht-salt jagada või korrutada 15,6466-ga! Küll saab hakkama.

ARVAMUSLUGU

ARTUR TALVIKfilmimees

Euro Eestisse tulek teeb elu kergemaks. Näiteks praegu mõtlen enne reisi alati selle peale, et ei unustaks raha ära vahetada. Aga põhiline on see, et hinnad euro tulekuga ei tõuseks.Kuna reisin tihti, siis olen euro-dega piisavalt kokku puutunud. Kui tahan välismaal midagi osta, pean arvutama, kui palju see kroonides maksab. Aga see ei ole väga raske – lihtsalt korru-tan summa 15-ga ja saan ligi-kaudse vastuse. Arvutamine lä-heb juba hästi kiiresti, auto-maatselt.

JELENA GLEBOVAiluuisutaja

KÜSITLUS KOMMENTAAR

Urm

as N

emva

lts

/ P

osti

mee

s

Mida euro tulek teie elus muudab?

TANJA MIHHALOVA

laulja

JAAGUP KREEMmuusik

Rahareformist ja rahavahetusest

INDREK TARAND

Europarla-mendi saadik

Euro on ko-gu meie ko-danikkonna saavutus, mingit mõtet pole öelda, et üks era-kond tegi selle saami-seks rohkem kui teised.

AHTO LOBJAKAS

Euroopa pea-miseks ühiseks väärtuseks on «solidaarsus», mis vabas tõl-kes tähendab soovi suurema-te probleemide-ta jätkata rahu-liku ja jõuka eluga.

«Miks sa nutad, kroonikene, silmad sul täis pisaraid…»

Mänguline meediaInimesed ei taha ajakirjandusest luge-da sugugi vaid kuivi uudiseid, kuigi need on kõige tähtsamad.

Hea ajakirjandus ja hea väljaanne jätab enesele alati ka mänguruumi, sest teinekord saab just mängu ja väi-kese kiiksu kaudu näidata sündmuste ja asjade tegelikku olemust ehedamalt-ki kui tavalises uudise, arvamuse või olukirjelduse vormis. Mäng innustab lugejatki, pakub teistsuguseid elamu-

si. Mänguline kirjatöö võib saada märksa enam lugejaid kui tavaline kuiv uudis. Ja selles pole ju midagi halba – oluline on viia oma sõnum võimalikult paljude lugejate-ni.

Kõige tavalisem ajakir-janduses kasutatav mängu-vorm on intervjuu iseenese-ga või väljamõeldud tegela-sega või siis sellise tegelase-ga, kes tavaliselt ei räägi.

Aga samuti reportaaž erilisest vaatepunktist.

Näiteid:• Eesti Raadio eetris oli in-tervjuu halli kiviga, kus au-tor rääkis rannakiviga, vas-tas tema eest. Tulem rää-kis ehedat keelt rannarah-va elust sellisena, nagu se-da võib näha vaid üks kivi, mille jaoks pole sada aas-tat mingi aeg.

• Eesti Päevalehes ilmus lugu Pü-hajärve kiisa vaatepunktist, kus ka ämmatapjaks nimetatud kala rääkis oma muljetest seoses kuulsa talvise kalapüügivõistlusega, mil nimeks Kuldkala. Ja uskuge – jää alt vaada-tes paistab tuhandete kalameeste sebimine hoopis teist moodi.

• Postimehes ilmus reportaaž Tartu suusamaratonist, kus üks osaleja võrdles kõiki läbitud kilomeetreid Beethoveni sümfooniatega. Ja saa-

bus finaali loomulikult 9. sümfoonia «Ood rõõmule» saatel.

• Maaleht tegi intervjuu vabaõhu-muuseumis töötava hobusega, kes on vedanud inimesi enam kui küm-me aastat ja kel sellest palju huvita-vat rääkida.

• Ajalehelehes ilmus uraaniaatomi silmaga vaadatud lugu Sillamäe jäätmehoidla ajaloost ja rekonst-rueerimisest.

3ajaleheleht olemuslugu

REIN SIKKEESTI PÄEVALEHT

Just nii hüüdis ühel sumedal hilissuveõhtul Eesti Panga rahahoidlasse saabunud Eu-

ro, kui nägi nurgas veekalkvel silmadega sajakroonist.

Panga rahahoidlas on viima-sel ajal väga palju toimetamist olnud – käib viimaste krooniva-rude kokkukogumine ja uute eu-roraha laadungite vastuvõtmine. Kõik selleks, et Eesti võiks 2011. aasta 1. jaanuaril saada täieõi-guslikuks euroraha kasutajaks. Ja ka selleks, et see raha tõrgete-ta iga inimeseni, kaupluseni ja rahaautomaadini jõuaks.

Euro: Oled kuidagi tujust ära, sõsarake?

Kroon: No sa just lõid minu-le hingekella ja saadad peagi aja-loo prügikasti. Nüüd veel mõni-tad ka? Eks pead mind vist va-naks ja koledaks, mahakantuks. Oh sind vennakest küll. See pole miski vennaarm.

Euro: Vabandust, tuhat va-bandust. Pealegi – mitte mina ei otsustanud seda Eestis eurole üleminekut, vaid Eestimaa rah-vas juba siis, kui hääletati Euroo-pa Liiduga liitumise poolt.

Kroon: Nojah, aga mul on meeles, kuidas ma 1992. aasta 20. juunil Eestisse taga-si tulin. Inimesed silitasid mind, hoidsid hellalt pihus ja … nutsid. Mina, oma raha, olin Eestimaa inimestele sama tähtis kui sini-mustvalge lipp.

Euro: Kui mina kümme aas-tat hiljem, jaanuaris 2002 tulin, nutsid inimesed samuti ja seisid 1. jaanuari esimestel tundidel pikkades järjekordades rahaau-tomaatide taga, et mind oma käe-ga katsuda. Ja nii kaheteistküm-nes Euroopa riigis korraga, kok-ku 300 miljonit inimest.

Kroon: No mis meil siis küll nii vi-ga on, et paneme inimesed nutma? Kelle saabumisrõõ-must, kelle kaotu-sekibedusest. Tege-likult oleme me vaid ju värviliste piltidega paberitü-kid… Aga mina olen sinust vanem!

Euro: Ega ikka väga ei ole küll. Mind hakati looma juba samal aastal, kui sina sündisid, 1992. Arutati, et millised rahatähed, kui suured. Ja neli aastat hiljem võitis kujundusvõistluse Robert

Kalina, Austria riigipanga kunst-nik, kes pani rahatähtede-le Euroopa arhitektuuripärlid lä-bi sajandite. Ja raha oli vaja nii palju, et seda hakati trükkima ju-ba aastal 1999 15 riigi trükikoda-des. Suudad sa uskuda – mind oli

vaja 15 miljardit tükki. Kõik sama kvaliteediga. Lisaks veel vermiti 15 rahapajas 50 miljardit münti… Midagi sellist polnud Euroopa kunagi varem näinud. Siis veel raha kohaletoimetamise aktsioon, erilised turva-meetmed…

Kroon: Tulid siia peiekõnet pidama või?

Euro: Jäta nüüd, õe-kene, pealegi oled sa väga ilus. Mis sest, et paberitükikene. Aga millised pikad õlgadeni juuksed on sul selle pildi peal, ja ilus üm-margune number 100!

Kroon: Jah, endal sul vaid number viis külje

peal, aga kui suur sa tegelikult oled. Meil Eestis vanaemad juba muretsevad, et ei saa millestki enam aru, et kui suur see uus ra-ha tegelikult on.

Euro: Nojah – 15, 6466 kroo-ni on üks euro, kui keeruliseks minna.

Kroon: Ja sina oled siis… 78 krooni…

Euro: Näed siis, rahapaberit kulub vähem, kokkuhoid seegi.

Kroon: Aga rahvas ikka mu-retseb, et tuled sina ja tõusevad kõik hinnad. Et kui varem oli muinasjutus kõik havi käsul, siis nüüd on kõik Brüsseli käsul.

Euro: Kulla õekene, ei käsi ega keela Brüssel siin midagi. Ja kui mõni hind peaks tõusma, siis on see hoopis sinu armsa Eesti

rahaahnete kaupmeeste teene, mitte aga kellegi käsk. Pealegi – nagu on kõrvu hakanud, pannak-se teil ju ausate kaupmeeste poo-dide ustele kogunisti sildid, et nemad ei tee suli.

Kroon: Seda nüüd küll. Ja ini-mesed hoiavad tegeli-kult hoolega silmad lahti ja teatavad aja-lehtedesse ning tarbi-jakaitsesse ka, kui keegi kipub suli tege-ma…

Euro: Ma olen se-da kõike näinud ja te-an ka, et euro tulek ei tõsta mingit hinda. Ma olen ju lä-bi käinud Prantsuse pankuri ja Portugali kaluri kätest, vedele-nud isegi Berliini õllesaali põran-dal ja olnud lõpuks Soome kooli-poisi rahakotis. Ja usu sa või mit-te, aga euroraha ühendab Euroo-pa rahvaid isegi rohkem kui po-liitikute kõlavad kõned. Kui meil

on üks raha, siis olemegi üks – üks Euroopa. Ja ka sinu president Lennart Meri rääkis oi-kui-palju sellest, et Eesti on ammu Euroo-pas, aga…

Kroon: Ju vist on Eestimaa inimesed euro tuleku järel veel-

gi enam päriseuroop-lased.

Euro: Just. Muide, mäletan, et enne euro Soome saabumist kü-siti ühelt sealselt daa-milt, et kas ilusast sa-jamargalisest kahju ei ole – see luigega raha oli ju nagu Soome

sümbol. Ja tead, mis tema vas-tas? Minu Soome identiteet on suurem kui üks värviline paberi-tükk!

Kroon: Ja õigesti ütles. Aga tead sa, Eestimaa inimesed pane-vad just minu – sajakroonise – pilte praegu oma kohvikruuside-

le ja T-särkidele, mind raamitak-se lastele mälestuseks ja kinki-miseks koguni samamoodi kui omal ajal leeritunnistusi. Ja see tekitab uhke tunde küll. Ei kao ma tõesti kuhugi! Minu autorit, tagasihoidlikku kunstnikku Vol-li Taigerit aga ründavad interv-jueerijad, et teada saada, kuidas see kõik oli…

Euro: Aga oli muuseas ka nii, et enne minu Euroopasse tulekut tehti katse, mille käigus võeti hunnik raha ja vahetati see igas uues riigis, kuhu saabuti, kohali-keks rahatähtedeks. Ja kujuta et-te – poole Euroopa läbimise järel oli katsetajatel pool rahast läbi. Nii palju kulus üksnes vahetami-se peale.

Kroon: Appikene! Aga tegeli-kult ei peaks sa sugugi nii õnne-

lik olema. Eurol on ju pahad päevad – mõtle Kreeka ja His-paania ja Portugali rahamure-dele. Võib-olla kukud lausa kokku enne, kui jõuad minust

lahti saada.

Euro: See, kui ühes riigis va-litsus ja poliitikud raha lugeda ei oska, on pigem selle riigi ja selle rahva mure, et nad pole suutnud oma valitud tegelasi ohjes hoida. Aga arvan, et olen nende kriiside järel pigem tugevam. Mäletad ju, et kui tulin, arvasid paljud, et ei see uus raha püsima jää.

Kroon: Ega minugi püsimis-se usutud, aga nüüd oleme siin koos ja püsime mõlemad. Tege-likult on ikka väga uhke tunne küll. Vaid kolm Euroopa riiki suu-tis mullu oma kulud–tulud tasa-kaalus hoida. Ja Eesti oli üks neist.

Euro: Aga nüüd peame vist rohkem nurga poole kobima – kohe jõuavad Soomest Vantaa ra-hapajast kohale Eesti euromün-did, kokku 600 tonni ehk 194 miljonit tükki.

Kroon: Ja kujuta ette – minu Eestimaa kaart on neist igaühe tagaküljel. Küll saavad sajad mil-jonid euroraha kasutajad nüüd Euroopas uudistada ja kollektsio-näärid koguda, ja igaüks saab vaadata ja katsuda Eestimaa kaar ti, maailma ilusaimat maa-kaarti. Näe, jälle ajab nutma, aga need on tegelikult rõõmupisarad, naisterahva asi…

Juba kolistataksegi ukse taga võtmetega ning turvamehed lük-kavad sisse suured ja säravad mündilaamad.

«Päivää,» kostab rõõmuhüüa-tus Soomest saabunute suust. «Kes teie sellised olete…?»

Meil Eestis vanaemad juba muret-sevad, et ei saa millestki enam aru, et kui suur see uus raha te-gelikult on.

Nojah – 15, 6466 krooni on üks euro, kui keeruli-seks minna.

REIN SIKKEesti Päevaleht

ajaleheleht uudised4

EEK nominaaliga postmargid kehtivad 2014. aastaniKahe vääringu kajastamine post-markidel lõpeb 2010. aasta lõpus. Alates 1. jaanuarist 2011 emitee-ritavatel postmarkidel on hind ka-jastatud vaid EURO vääringus, kuid kehtima jäävad ka EEK nomi-naaliga postmargid. Ainult EEK nominaaliga postmarke saab ka-sutada 1. jaanuarini 2014.

Viimased kahes vääringus jõu-luteemalised postmargid ilmuvad 25. novembril.

(www.post.ee)

Stardikomplektid detsembrisEesti Pank tellib 600 000 euro-müntide stardikomplekti, et Eesti inimesed saaksid enne euro keh-tima hakkamist tutvuda uue raha-ga. Komplektis on kokku 42 mün-ti väärtuses 12,79 eurot. Stardi-komplekte saab pankadest osta hinnaga 200 krooni komplekt ala-tes 1. detsembrist.

(Euroveeb euro.eesti.ee)

Seitse asja, mida peab teadma euro tulekust1. €-päev – 1. jaanuar 2011.2. Üks euro – 15.6466 krooni.3. Krooni sularaha on koos euroga käibel 1.-14. jaanuarini, kaardi-

maksed on 1. jaanuarist eurodes.4. Alates oktoobrist võtavad pangad kõigilt eraisikutelt kroonimün-

te vastu teenustasuta.5. Krooni sularaha saab euro sularahaks vahetada teenustasuta ala-

tes 1. detsembrist (lastel on juba praegu tasuta).6. Pangas arvel olev raha või kontol olev raha vahetatakse automaat-

selt euroks 1. jaanuaril.7. Ühtegi lepingut muutma ei pea – pank arvestab teenustasuta kõi-

gi lepingute väärtused automaatselt eurodesse.

Allikas: Eesti Pangaliit

Pangatähtede turvaelemendid

Katsu: Reljeeftrüki tehnika annab pangatähtedele ainulaadse teks-tuuri. Rahatähe paber on krobeline ja tugev. Sõrmedega katsudes on tunda, et kohati on trükivärv tihedam.

Vaata: Pangatähte vastu valgust hoides on näha vesimärk (akna või värava motiiv ja nimiväärtuse kujutis), turvaniit ja katkendlik num-ber.

Kalluta: Pangatähte kallutades ilmub selle esiküljel asetseval holo-grammil nähtavale muutuv kujutis ja akna või värava kujutis. Taga-küljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurone) või muutuva värvi-ga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurone).

Vaata lähemalt: www.ecb.europa.eu

LÜHIUUDISED

Urm

as N

emva

lts

/ P

osti

mee

s