Eurole üleminek majandusfilosoofilises ja praktilises …euro.eesti.ee/.../Ettekanded/Jaanuar-maerts_2010/esitlus.pdfTohisoo 14. veebruar 2010 7 Euroala tekkimine • Euroopa rahaliit

Eesti PankBank of Estonia

Eurole üleminek majandusfilosoofilises ja praktilises tähenduses

Märten Ross

Eesti Pank

14. veebruar 2010


Ettekande teemad:

1. Euro majandusfilosoofiline taust

2. Mida Eesti peaks ja ei peaks eurost ootama?

3. Eurole ülemineku praktilised aspektid


Euro majandusfilosoofiline taust

Tohisoo 14. veebruar 2010 4

• Raha on mõõdupuu. Miks aga peab inimestel olema mitu erinevat mõõdupuud?

• “Polegi vaja, ei jõuta lihtsalt kokkuleppele,” ütles minu poeg.

• Osaliselt nii ongi

– Üks raha nõuaks ka poliitika kooskõlastamist

• Osaliselt tuleneb see majandusloogikast

– Turud pole nii integreerunud ja (samavõrra) paindlikud ehk nad vajavad erinevat rahapoliitikat

Miks on maailmas vaja mitu raha?


Kohati on rahapoliitika erinevused väga väiksed - kui suur see sõltumatuse vajadus siis ikkagi on?


Millised riigid võiksid olla rahaliidus?

• Liikmesriikide majandus võiks pigem olla avatud sarnastele šokkidele või …

• … olema piisavalt paindlik, st

– hinnad (sh palgad)

– tööjõu ja kapitali liikumine

• NB! Majandus reageerib ka ise keskkonna muutustele

• Teisisõnu: ühisraha kasutamist põhjendav teooria on mitmetahuline


Euroala tekkimine

• Euroopa rahaliit tekkis eelkõige majanduslikust loogikast, mitte ainult poliitikast

– Ühisturg ei käi kokku kõikuvate valuutadega

– Paljud riigid said aru, et rahanduslik sõltumatuson illusioon

• See, kas Euroopa Liidu riigid on ideaalne rahaliit, jääb alati vaieldavaks

– Ühtede kriteeriumide järgi ei hakka see niikunagi olema, teiste järgi aga küll

– Rahaliidu toimimise sujuvus sõltub ka liikmesriikidest endist


Mõned euroala toimimise eripärad

• Rahapoliitika otsustamine toimub üheskoos ja ainult kogu euroala silmas pidades

– Rahapoliitika praktiline teostamine on väga detsentraliseeritud

• Eelarvepoliitika on liikmesriikide pädevuses, kuid ühiste reeglitega raamistatud (nn stabiilsuse ja kasvu pakt)

• Euroopa ühisturg on veel kaugel ideaalsest toimimisest

– Mh on finantskriis näidanud puudujääke ühisturu toimimises ka finantssektoris


Mida Eesti peaks ja ei peaks eurost ootama?


Euro on Eesti jaoks oluline majandust toetav tegur

• Eesti on väga väikese ja avatud majandusega riik

– Peamiselt lõimunud Euroopa Liiduga

• Väikeriigi jaoks tähendab (usaldusväärse) valuutapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ja rahvusvahelise usaldusväärsuse kasvu

• Seotud kursi tõttu järgib Eesti juba praegu valdavalt Euroopa rahapoliitikat

– Liikmena saame selle üle ka ise otsustada


• Võrreldes krooniga on euroalal:

• risk järsuks intressitõusuks IGAL JUHUL väiksem

• vahetuskursirisk IGAL JUHUL väiksem

• hindade võrreldavus välisturuga IGAL JUHUL suurem

• tehingukulud IGAL JUHUL väiksemad

• Järeldus: neid argumente arvestades on Eesti potentsiaalne majanduskasv rahaliidu liikmena suurem kui oma rahaga jätkates

Miks üldse euroalaga liituda?


-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

*

20

10

*

20

11

*

20

12

*

20

13

*

Eesti eelarvetasakaal

MA kriteerium

Kindlasti ei tohi loota eurolt konservatiivse eelarve ja finantssektori poliitika vajaduse vähenemist

Allikas: Konvergentsiprogramm 2010


Maksude ja SKP suhe on kiiresti kasvanud. Korrektsioon on igal juhul vajalik (nii kulude kui ka tulude puhul)

25%

27%

29%

31%

33%

35%

37%

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

*20

10*

2011

*

Ilma II samba eraldisteta Koos II samba eraldisega


Euro suhtes tasub olla realistlik

• Euro suurendab kindlasti majanduskeskkonna usaldusväärsust

– NB! Teeb seda juba praegugi

• Euro puhul kaovad valuutavahetustehingute kulud ja see lihtsustab eksportööride elu

• Loodetavasti tugevdab euro konkurentsi, sh kõige problemaatilisematel aladel

– NB! Mikromajanduse tasandil võib see olla paljudele ebameeldiv


Euro võimalik tulek pole olnud ainus kapitali hinna alandaja, kuid on seda protsessi kindlasti toetanud

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2008 2009 2010

Pankadevahelise rahaturu intressimäärad

Euribor 3k Talibor 3k

protsenti


Eurole ülemineku praktilised aspektid


Europlaan koondab kogu olulise info, mis puudutab eurole üleminekut

• Mais kinnitas valitsus eurole ülemineku plaani uue, täiendatud versiooni (7. versioon)

• Tuginedes majandusprognoosidele, otsustas valitsus seada €-päeva eesmärgiks 1. jaanuari 2011

• Europlaan on avalik dokument:

– www.fin.ee/euro

– www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/


Europlaanis käsitletavad teemad

– Õigusraamistik

– Keskpanga ja krediidiasutuste tegevus

– Ärisektorit puudutavad küsimused

– Maksundus

– Valitsussektor

– Tarbijakaitse

– Kommunikatsioon


Eurole üleminek toimub nn suure

pauguga

• Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna (“big

bang”), st üleminekuperioodi ei ole

• Alates €-päevast toimib kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood

� Maksta saab nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha antakse eurodes

� Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainus seaduslik maksevahend Eestis


• Krediidiasutused vahetavad 1 kuu enne ja 6 kuud pärast €-päeva kroone eurodeks �piiramatul hulgal �keskkursiga �ilma teenustasuta ning �piiratud kontorivõrguga 12 kuud

• Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult ja piiranguteta

Tegu on rahavahetusega, mitte rahareformiga!


Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad üldjuhul turuosalised ise

• Ümberarvestamine eurodesse toimub Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud kursiga

• Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad üldjuhul turuosalised ise, riigi otsest rahalist toetust ettevõtjatele ja pankadele ei ole

• Eraisikutele rahavahetusega mingeid otseseid kulusid ei kaasne


Ümardamisreeglid: EEK → €

• Krooni hind jagatakse ELi Nõukogu kehtestatud kursiga ja ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma:

– Näiteks: 264,50 krooni → €?

264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104

Ümardus: kui kolmas koht on 4 või väiksem, siis ümardatakse allapoole

Tulemus: 16,90 €


Rahavahetus toimub mitme kanali kaudu

• Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali kaudu:

– pangakontorid,

– sularaha-automaadid

– jaekaubandus

• Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul

• Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu


Sularaha jaotamine

• Eurode eeljaotus pankadele kuni 4 kuud enne €-päeva

• Pangad võivad eurosid oma suurematele klientidele kaas-eeljaotada kuni 4 kuud enne €-päeva

• Eelnevalt toimub müntide kogumise ja sularaha hoiustamise kampaania


Kaardimaksed, pangateenused ja arveldused

• Arvetel üleminekuperioodi ei ole

– Krooni kontoraha konverteeritakse automaatselt, üheaegselt ning täies ulatuses

– Kõik tehingud, mis on teostatud alates €-päevast, kajastatakse eurodes

– ettesaadetud ja lepingulised maksed konverteerib iga pank enne teostamist ise

– Kliendi jaoks ei muutu midagi peale arveldusühiku

• Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates €-päevast


Ärisektor

• Raamatupidamises järsk üleminek

– Eurodes esitatakse kõik aruanded perioodide kohta, mis lõppevad €-päeval või hiljem

• Minimaalne aktsia- ja osakapitali suurus vastavalt 25 000 ja 2500 eurot;

– aktsia minimaalne nimiväärtus 10 (euro)senti

• Põhikirjad võimaldatakse viia euro-põhiseks 6 kuu jooksul enne €-päeva


Tarbijakaitse peamine eesmärk on “varjatud hinnatõusu” võimaluste minimeerimine

1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus

- Jaekaupmehed on 6 kuud enne ja pärast €-päeva kohustatud hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes, et aidata tarbijatel uue vääringuga harjuda

2) “Aus ümardamine”

- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine vähemalt ühe eurosendi täpsusega

3) Hinnavõrdluste teostamine

- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja pärast euro kasutusevõttu, et omandada ülevaade euro kasutuselevõtuga seonduvatest hinnamuudatustest


Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada

• Euro tulek iseenesest hüppelist hinnatõusu kaasa ei too– Raha ühik hinnataset ei määra– Euro loob strateegiliselt tausta väiksemaks

hinnatõusuks– Euroriikide kogemus: ühekordne mõju 0,1-0,3%

• Hinnatõusu täheldati restoranides ja kohvikutes, juuksuris jm kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises

– Seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega, mis kajastab ka varasemate muutuste edasilükkamist

• Samas peab olema realistlik: kui euro tulek toetab majanduskonjunktuuri, siis on tugevam hinnatõususurve loogiline ja selle ohjes hoidmine tavapärane tegevus


Kommunikatsiooni eesmärk on tagada võimalikult sujuv euro kasutuselevõtt

• Avalik suhtlus kindlustab, et Eesti elanikud oleksid eurole üleminekuga kaasnevatest asjaoludest ja praktilistest muudatustest piisavalt informeeritud

• Kahetasandiline strateegia: laiem teavitus ja sihtgruppide täpsem informeerimine

– Brošüürid, euroteemaline veebilehekülg, infotelefon, kohtumised ja koolitused erinevate sihtgruppidega, ajaleheartiklid, tele-programmid, liikuv näitus, välireklaam

– Otsepostitused, sh ettevõtlus- ja tarbija-organisatsioonide võrgustikku kasutades

– Täpsem kava pärast euroalaga ühinemise kuupäeva selgumist


www.eestipank.info

Tänan!

Documents

Eurole üleminek majandusfilosoofilises ja praktilises …euro.eesti.ee/.../Ettekanded/Jaanuar-maerts_2010/esitlus.pdfTohisoo 14. veebruar 2010 7 Euroala tekkimine • Euroopa rahaliit