1

Euroopa keskkond — seisund Euroopa keskkond — seisund ja prognoos 2005ja prognoos 2005

— — LühikokkuvõteLühikokkuvõte

2

Mis on aruanne Euroopa keskkond Mis on aruanne Euroopa keskkond —seisund ja prognoos 2005—seisund ja prognoos 2005

Kolmas EEA Euroopa keskonnaülevade

Eelmine ülevaade avaldati 1999

On abiks EL keskkonnapoliitika kujundamisel ja hindamisel

Uued elemendid 2005. a. väljaandes

3

Väljaande struktuurVäljaande struktuur

2005. aasta ülevaade sisaldab:

Euroopa keskkonna komplekshinnang

Põhiindikaatorite komplekt

Riikide analüüs ja võrdlus

Bibliograafia

4

Euroopa edusammud, kohalikud Euroopa edusammud, kohalikud valikud, üleilmsed mõjudvalikud, üleilmsed mõjud

EL keskkonnaseadusandlus toimib, kui see korralikult rakendada

Enim edu punktreostusallikatega, mille käsitlemine pole keerukas

Nüüd on peamiseks väljakutseks hajureostuse allikad, mille taga on erinevad majandusharud

Keskkonnaalaseid edusamme ohustavad enim maakasutus, tarbimine ja kaubandus

Meie tarbimise ja kaubanduse “jalajälg” ületab topelt meie bioloogilised võimalused

5

Hoogustuv linnastumine, maade Hoogustuv linnastumine, maade söödistuminesöödistumine

Aastatel 1990–2000 tarbis EL-25 linnastuminelinnastumine 3 kordse Luxembourgi maa-ala. EL ühtekuulusvusfond etendas osa — õppetund aastateks 2007–2013?

ValglinnastumineValglinnastumine suurendab ümbritsevatel aladel lubamatult survet ökosüsteemidele (näit märgalad)

Turismi arengTurismi areng lisab täiendavat koormust juba niigi survestatud rannikutele

Põllumajandusmaa madal hindPõllumajandusmaa madal hind ei lase kord juba linnastatud maid maaellu tagasi suunata

Maapiirkondade kesine juurdepääs teenustele ja maaelanikkonna vananemine hoogustab maade söötijäämistsöötijäämist

6

Kliimamuutus on pärale jõudnudKliimamuutus on pärale jõudnud

Käesoleval sajandil võivad Euroopa temperatuurid tõusta 2–6 °Ctõusta 2–6 °C (võrreldes 0.95 °C läinud sajandil, maailmakeskmine + 0.7 °C)

Eeldatavad mõjudmõjud on veepuudus, äkilisem ilm, mereelustiku muutused ja majanduslik kahju

Lühiajalised Kyoto sihtmärgid võib saavutada — pikemaajalised eesmärgidpikemaajalised eesmärgid 2020 ja kaugemal tulevikus võivad osutuda raskemaks

Põhiteguriks on transpordisektortranspordisektor. Transpordi nõudluse kasv on kiirem kui kütusesäästu edusammud. Lennunduse heitmed kahekordistumas aastaks 2030

7

Energianõudluse kujundamisel Energianõudluse kujundamisel on edusammud aeglasedon edusammud aeglased

Energinõudlus kasvab üha, kuigi aeglasemalt kui SKP. Keskkonnakasutuse tulemuslikkuse (eco-efficiencyeco-efficiency) osas on tööstuses edu märgata; kodused majapidamised ja teenindussektor jäävad väljakutseks

Väheste heitmetega tuleviku tagavad väiksem energitarbimine, suurem energia osakaal taastuvatest allikatest ja paranenud energiakasutuse efektiivsus. Kuid vajalik on pikaajaline kõikehõlmav tegutseminepikaajaline kõikehõlmav tegutsemine

Palju võimalusi efektiivsuse parandamiseks jääb veel kasutamata, eriti kodustes majapidamistes ja kodustes majapidamistes ja teenindussektoristeenindussektoris

Väheste heitmetega tulevikku iinvesteerimine võib olla nvesteerimine võib olla kasumlikkasumlik (hinnanguliselt 45 EUR/in/aastas aitaks vältida tegevusetuse sotsiaal-majanduslikku kahju 300–1 500 EUR/in/aastas)

8

Oleme tervemad, kuid endiselt Oleme tervemad, kuid endiselt saasteainetele eksponeeritudsaasteainetele eksponeeritud

Euroopa on olnud edukas sudusudu ja happevihmadehappevihmade vähendamisel

Sellegipoolest, paljudes linnades põhjustab õhusaaste endiselt tervisehäireid (tahked osakesed ja osoontahked osakesed ja osoon)

Puhtam transporditehnoloogiatransporditehnoloogia ja parem linnaplaneeriminelinnaplaneerimine suudavad olukorda parandada

Abi võib olla ka turumajanduslike meetmeteturumajanduslike meetmete kasutamisest, nagu liiklusummikutasu, mis võib muuta käitumisharjumusi

Kemikaalidele eksponeeritusKemikaalidele eksponeeritus mõjutab inimesi Euroopas ja laiemalt. Arktika elanike veres leitud PCB tasemed põhjustatud Euroopa saaste kauglevist. Osa Euroopa ”jalajäljest”

9

Meie ammenduvad looduslikud Meie ammenduvad looduslikud ressursidressursid

Mitmed Euroopa kalakarjadkalakarjad on ülepüütud, toiduahelat pidi allapoole liikudes mõjutame uute kalaliikide varusid. Kliimamuutusega ühendatuna seab see ohtu mereökosüsteemidmereökosüsteemid

Looduslik mitmekesisus:Looduslik mitmekesisus: hoolimata teatud edust, ohustab paljusid liike — linde, imetajaid, putukaid — elupaikade killustumine. Uutel EL liikmesriikidel on koatada kõige rohkem

Euroopa muldimuldi ohustavad erosioon, sulgemine, saastumine ja sooldumine — 2 millionit paika on tõenäoliselt saastatud ja 100 000 vajavad pinnasepuhastust

Vesi:Vesi: Lõuna-Euroopa veepuudus kasvab ja jätkub suureneva turismi, niisutuse ja kliimamuutuse tulemusel

10

Reostuse ennetamine tasub Reostuse ennetamine tasub end äraend ära

ReoveepuhastusesReoveepuhastuses on mõndagi tehtud — 50 % keskkonnainvesteeringutest — kuid teha jääb veel paljugi

Parimad lahendused kombineerivad puhastusseadmete ehituse majanduslike hoobadegamajanduslike hoobadega, mis vähendavad veereostust selle tekkekohas

Põllumajanduslik veereostusPõllumajanduslik veereostus jääb murelapseks, ka uutes EL liikmesriikides, kus väetiste kasutus on taas tõusuteel

PõhjaveePõhjavee puhastumine võtab veel aastakümneid

Vältimine on puhastamisest odavam — käitumismallide käitumismallide uuenemineuuenemine s.t. CAP-i finantsstiimulitest ajendatud põllumajandusliku praktika muutus võib aidata

11

Mida me teha saame?Mida me teha saame?

Euroopa majandus suudab olla efektiivsem materjali ja efektiivsem materjali ja energia kasutajaenergia kasutaja — EU-10 perspektiiviks on parandada efektiivsust 4-kordselt EU-15 tasemeni

Tehnoloogiasiire, innovatsioonitoetused ja saastemaksud Tehnoloogiasiire, innovatsioonitoetused ja saastemaksud ning -tasudning -tasud soodustavad edasiminekut

Rohkem keskkonnaküsimuste lõimimistkeskkonnaküsimuste lõimimist valdkondadesse, mis tekitavad suurimat keskkonnakoormust — põllumajandus, energeetika, transport, tööstus, majapidamised

Komplekssete meetmeteKomplekssete meetmete eeliseid näitlikustab transport, mis kohalikust globaalse tasemeni annab panuse probleemidesse nagu õhusaaste, kliimamuutus, müra, pinnasesulgemine, elupaikade killustamine ja veereostus

12

Mida me teha saame? Mida me teha saame?

Kujundame pikaajalisi ühisrakenduslikke poliitikaid, mis nihutavad turusignaale säästva tootmise ja tarbimisesäästva tootmise ja tarbimise suunas

Liigume kõigis valdkondades laiapõhjaliste, lõimitud turumajanduslike instrumentideturumajanduslike instrumentide poole, mis kombineerivad erinevaid säästva arengu eesmärke — ökomaksud ja toetuste reformimine

Suurendame nii avaliku kui erasektori teadus- ja teadus- ja arendustegevuse kulutusiarendustegevuse kulutusi keskkonna valdkonnas, et aidata Euroopal võistelda maailma tasemel

Soodustame parema halduskorraldusehalduskorralduse kaudu komplekssete meetmete kujundamist ja rakendamist. Parem korraldus võib osutuda sama oluliseks kui poliitika ise

13

C osa — mida see sisaldab?C osa — mida see sisaldab?

Riikide analüüs ja võrdlus

Kasutab üheksat

põhiindikaatorit

“Riikide tulemustabel”

Selles analüüsis kasutatud indikaatorid on valitud EEA poolt

14

Kasvuhoonegaaside heideKasvuhoonegaaside heide

Kasvuhoonegaaside emissioon, inimese kohta 2002

Kasvuhoonegaaside emissioon, SKP kohta 2002

Kaugus Kyoto sihtarvust, lineaarne arengujoon 2002

15

Eesti järjestuskohtEesti järjestuskoht

16

Euroopa keskkond - seisund ja Euroopa keskkond - seisund ja prognoos 2005 aruanne veebis prognoos 2005 aruanne veebis

Täielik väljaanne — iga peatükk eraldi pdf failisExecutive summary 25 keelesPressiteade 25 keelesKõnedPressikonverents (video)Animeeritud reklaamtutvustusPowerpoint ettekanne

www.eea.europa.eu