Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
1
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames välja makstud toetuste jaotumine
2012. a. andmetel.
Töö teostaja FIE Eduard Matveev Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajanduskeskkonna seire
büroo tellimusel
ÜPP TOETUSTE JAGUNEMINE MAAKONNITI
MAK 2. telje meetmetoetuste üldisesse põllumajandustoetuste konteksti paigutamiseks ning laiema
tausta saamiseks toetuste võimalikust mõjust maakonnas, on vaadeldud ÜPP I ja II samba toetuste
jagunemist maakondade vahel perioodil 2010-2012.
Toetuste maakondlikul jaotamisel võeti aluseks 2012. aastal PRIA poolt välja makstud toetused.
Arvesse võeti kõik ÜPP I samba ja II samba ehk MAK kolme telje ja LEADER telje toetused.
I samba toetuste analüüsimisel võeti arvesse:
otsetoetused:
o ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus,
o piimasektori eritoetus,
o ute täiendav otsetoetus,
o piima täiendav otsetoetus,
o põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus,
o heinaseemne täiendav otsetoetus,
o ute kasvatamise täiendav otsetoetus,
o veise täiendav otsetoetus,
o ühtne pindalatoetus.
põllumajanduse turukorralduse toetused:
o eksporditoetus,
o eraladustamise toetus,
o köögiviljasektori erakorraline abi,
o mesinduse eritoetus EAGF,
o toiduabi,
o koolipiima toetus,
o koolipuuvilja toetus.
riiklikud toetused:
o praktikatoetus,
o põllumajanduskindlustustoetus,
o põllumajandusloomade aretustoetus,
o põllumajandustootjate asendamise toetus,
o turuarendustoetus.
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
2
II samba ehk MAK 2007-2013 meetmetoetustest võeti analüüsimisel arvesse 2012. aastal
väljamaksmisele kuulunud 1., 2., 3. ja LEADER meetme toetused.
1. telje toetused:
o koolitus- ja teavitustegevuse toetus,
o noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus,
o põllumajandustootjatele ja metsavaldajatele nõuandeteenuse võimaldamise toetus,
o nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamise
toetus,
o investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamisse,
o investeeringud loomakasvatusehitistesse,
o investeeringud bioenergia tootmisse,
o metsade majandusliku väärtuse parandamise toetus,
o metsandussaadustele lisandväärtuse andmise (arendusprojekti elluviimine) toetus,
o kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamise toetus,
o metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetus,
o põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsandussaaduste töötlemise toetus,
o põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus,
o tootjarühmade alustamise toetus,
o elatuspõllumajandusettevõtete toetus.
2. telje toetused:
o ebasoodsamate alade toetus (ESA),
o Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT),
o keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM),
o mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE),
o ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL),
o poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK),
o loomade heaolu: loomade karjatamise toetus (LKT),
o vähetootlikud investeeringud, kiviaia taastamise toetus (KIA),
o Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM).
3. telje toetused:
o mittepõllumajandusliku tegevuse suunas mitmekesistamise toetus,
o külade uuendamise ja arendamise toetus,
o mikroettevõtete arendamise, külade uuendamise ja arendamise toetus,
o Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmise toetus.
LEADER meede:
o LEADER projektide toetus,
o LEADER tegevusgruppide toetus.
ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste maakondlik jagunemine makstud toetuste summade kaupa on
ära toodud lisas (Lisa 1).
Toetuste jaotamisel maakonniti on aluseks võetud PRIA kliendiregistris olev toetuse saaja
postiaadress, kuna toetuste sidumine konkreetse tegevusmaakonnaga on keeruline. Postiaadress näitab
tavajuhtudel seda põllumajandustootja kontori asukohta või elukohta, mille ta ise on esitanud PRIA
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
3
kliendiregistrisse ning mida uuendatakse juhul, kui PRIA-sse on põllumajandustootja poolt
sellekohane avaldus esitatud. Põllumajandustootjate maad võivad paikneda mitmes maakonnas ja
seetõttu tuleb arvestada, et antud maakondlik jaotus ei pruugi näidata tegelikke toetuste kasutamise
piirkondi. 2009. aasta kohta käivate andmete analüüsil on kasutatud PRIA andmepäringut 27.05.2010
seisuga, 2010. aasta kohta 26.09.2011 seisuga, 2011. aasta kohta 15.02.2012 seisuga ja 2012. aasta
kohta 10.01.2013 seisuga.
ÜPP I ja II samba toetuste jaotumine
2012. aastal maksti nii I kui ka II samba toetusi välja enam kui 2011. aastal. I samba raames
väljamakstud toetuste summa oli 126,8 mln eurot, mis on 6,4 mln eurot enam kui eelneval aastal ja II
samba raames vastavalt 166,9 mln eurot ja 14,8 mln (Joonis 1).
Joonis 1. ÜPP I ja II samba väljamakstud toetused aastatel 2009-2012 (PMK, 2013a); (PRIA 10.01.2013
andmetel)
2012. aastal said põllumajandustootjad enamustes Eesti maakondades II samba toetusi enam kui I
samba toetusi, v.a Järvamaa põllumajandustootjad, kus I samba toetusi maksti välja 12,4 ja II samba
toetusi 9,9 mln eurot (Joonis 2).
92,8
111,7120,4
126,81
110,00
180,50
152,1
166,88
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2009
2010
2011
2012
mln
euro
t
I SAMMAS II SAMMAS
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
4
Joonis 2. ÜPP I ja II samba välja makstud toetuste jagunemine maakonniti 2012. aastal, miljon eurot (PRIA
10.01.2013 andmetel)
Lääne- Virumaa põllumajandustootjad said sarnaselt eelnevatele aastatele ka 2012. aastal kõige enam
I samba toetusi (14,8 mln eurot) (Joonis 3). Järgnesid Järvamaa (12,4 mln eurot) ja Tartumaa (13,8
mln eurot). Võrreldes 2011. aastaga on maakondade lõikes toetused kas tõusnud või jäänud samale
tasemele. Tartumaa põllumajandustootjad said 2012. aastal 2,1 mln eurot rohkem I samba toetusi kui
2011. aastal.
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
5
Joonis 3. ÜPP I samba toetuste kogusumma maakondade lõikes aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA
10.01.2013 andmetel)
II samba toetuste 2012. aasta kogusumma oli kõige kõrgem Harjumaal (19 mln eurot), järgnesid
Tartumaa (16,5 mln eurot) ja Lääne- Virumaa (15,5 mln eurot) (Joonis 4). Võrreldes 2011. aastaga on
toetuste kogusumma kõige enam kasvanud Harjumaal (6,5 mln eurot). Üldjuhul on II samba toetused
2012. aastal võrreldes 2011. aastaga kas tõusnud või jäänud samale tasemele, kuid võrdluses 2010.
aastaga on toetuste kogusumma vähenenud, v.a Harjumaa (tõus 5,1 mln eurot).
Joonis 4. ÜPP II samba toetuste kogusumma maakondade lõikes aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA
10.01.2013 andmetel)
0
2
4
6
8
10
12
14
16
Harju
Hiiu
Ida-V
iru
Jõg
eva
Järv
a
Lääne
Lääne-V
iru
Põ
lva
Pä
rnu
Rapla
Sa
are
Ta
rtu
Va
lga
Vilj
andi
Võ
ru
mln
euro
t
2009 2010 2011 2012
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
Harju
Hiiu
Ida-V
iru
Jõg
eva
Järv
a
Lääne
Lääne-V
iru
Põ
lva
Pä
rnu
Rapla
Sa
are
Ta
rtu
Va
lga
Vilj
andi
Võ
ru
mln
euro
t
2009 2010 2011 2012
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
6
ÜPP II samba toetuste jaotumine
MAK 2007-2013 programmdokumendis on nii 1. kui ka 2. telje jaoks MAK eelarvest planeeritud
suhteliselt võrdne osa (vastavalt 36% ja 38 %). Meetmete lõikes täpsemad summad määratakse
põllumajandusministri käskkirjaga igaks eelarveaastaks.
MAK 2007-2013 raames väljamakstud toetustest moodustasid 2012. aastal kõige suurema osa 1. telg
ja 2. telg (mõlemal juhul 36%), järgnesid 3. telg (17%) ning LEADER (12%) (Joonis 5).
Joonis 5. MAK 2007-2013 väljamakstud toetuste osatähtsus (%) telgede lõikes 2012. aastal (PRIA 10.01.2013
andmetel)
2012. aastal kasvas sarnaselt eelnevatele aastatele väljamaksete kogusumma kõikide telgede lõikes
(Joonis 6). Kuigi väljamaksete kogusumma maht ei ole kasvanud sellisel määral nagu 2011. aastal
võrreldes 2010. aastaga, maksti 2012. aastal 1. telje toetusi 6 mln eurot, 3. telje toetusi 4 mln eurot,
Leader-telje toetust 3 mln ja 2. telje toetusi 2 mln eurot enam kui 2011. aastal. 2010. aastal maksti
välja 1. telje toetusi vähem kui 2009. aastal, kuna toetusteks planeeritud eelarve maht vähenes.
Väljamaksete kogusumma järkjärguline kasv on seletatav sellega, et kui 2007. aastal toimus peamiselt
toetuste taotlemistingimuste väljatöötamine ja 2008. aastal tehti algust toetuste määramise ja
väljamaksmisega taotlejatele, siis aastatel 2009-2012 on toimunud enamuse 20 MAK 2007-2013
meetme rakendamine – nii taotlusvoorude avanemine, toetussummade määramine kui ka
väljamaksmine (PM, 2013b).
36%
38%
17%
12%
1. telg 2. telg 3. telg LEADER
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
7
Joonis 6. MAK 2007-2013 toetuste väljamaksmine telgede kaupa aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA
10.01.2013 andmetel)
MAK 2007-2013 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime ja
põllumajandusvaldkonna inimpotentsiaali arendamisele, mille meetmete raames maksti välja enim
toetusi Tartumaa põllumajandustootjatele - 7,8 mln eurot (2011. a 8,3 mln eurot), järgnesid Lääne
Virumaa ja Pärnumaa vastavalt 7 ja 5,9 mln eurot (2011. a vastavalt 5,6 ja 5,2 mln eurot) (Joonis 7).
1. telje tulemusi mõjutas 2012. aastal peamiselt meetme 1.4 (Põllumajandusettevõtete
ajakohastamine) alameetme 1.4.1 (Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks)
rahastamiseks tehtavad maksed, vastava toetuse mõju kajastab põhjalikumalt Eesti Maaülikool.
2. telje raames rakendatavad põllumajanduse tootmisviisid peaksid tagama hea keskkonnaseisundi
ning põllumajanduslik maakasutus peab säilima ka piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste
maastike kujunduses ning kõrge loodusväärtusega alade säilimisel, mistõttu on vastavate alade
suurema osakaaluga maakondades väljamakstud toetuste kogusumma suurem. 2. telje toetusi maksti
välja enim Pärnumaa põllumajandustootjatele - 5,8 mln eurot (2011. a 5,7 mln eurot), järgnesid
Saaremaa ja Tartumaa vastavalt 5,3 ja 5 mln eurot (2011. a vastavalt 5 ja 4,7 mln eurot).
3. telg on suunatud maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse
mitmekesistamise soodustamisele, selleks toetatakse külade uuendamist ja arendamist ning
maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamist. 2012. aastal oli avatud ainult meetme 3.1
(Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine) väikeprojektide taotlusvoor (PM, 2013b).
Toetust maksti välja enim Harjumaa taotlejatele 8,4 mln eurot (2011. a 3 mln eurot), järgnesid
Saaremaa ja Tartumaa vastavalt 2,8 ja 2,3 mln eurot (2011. a vastavalt 2,8 ja 2,1 mln eurot).
Leader-meetme rakendamine koosneb piirkondlike arengustrateegiate koostamisest, kohalike
tegevusgruppide arendamisest ja kohalike tegevusgruppide strateegiate elluviimisest. Alates 2010.
0
10
20
30
40
50
60
70
20
09
20
10
20
11
20
12
mln
euro
t
1. telg 2. telg 3. telg LEADER
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
8
aastast, mil käivitusid Leader-projektid, on nende maht kasvanud. Suurim väljamakstud toetuse
kogusumma oli 2012. aastal Harjumaal, kus toetuse kogusumma on kasvanud aasta aastalt (2010. a
0,7; 2011.a 1,7 ja 2012. a 2,7 mln eurot). Lääne Virumaal on olnud aastate 2010-2012 lõikes aktiivsed
taotlejad, toetuse kogusumma vastavalt 1, 1,7 ja 1,7 mln eurot.
Erinevate toetuste lõikes (I, II sammas ja riiklikud toetused) on suurima 2012. aastal väljamakstud
kogusummaga maakond Tartumaa (31 mln eurot), järgnevad Lääne-Virumaa (30,4 mln eurot) ja
Harjumaa (28,9 mln eurot). Kõige väiksema väljamakstud kogusummaga maakond on Hiiumaa (5,3
mln eurot).
Joonis 7. MAK 2007-2013 toetuste maakonniti jagunemine telgede kaupa 2012. aastal (PRIA, 10.01.2013
andmetel)
MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste jaotumine
MAK 2007-2013 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast moodustasid 2012. aastal kõige
suurema osa KSM (38%) ja MAHE (20%), järgnesid ESA (16%), LKT (9%), PLK (8%) ja NAM
(6%) (Joonis 8). Muude toetuste osakaal ehk NAT, OTL, KIA ja SRT kokku kõigist toetustest oli 3%.
2011. aastal moodustasid suurema osa eelarvest samuti KSM, MAHE ja ESA vastavalt 41%, 18% ja
16%.
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
Joonis 8. MAK 2007-2013 2. telje väljamakstud toetuste struktuur (%) 2012. aastal (PRIA 10.01.2013
andmetel)
MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste osakaal maakonniti 2012. aastal on ära toodud
joonisel (Joonis 9). Väljamakstud toetuste kogusummas on 2. telje erinevate toetuste hulgas
sarnaselt 2010. ja 2011. aastale KSM suurima osatähtsusega Jõgevamaa (68%), Järvamaa
(64%) ja Lääne-Virumaa (64%) põllumajandustootjatel. KSM osatähtsus on kõige väiksem
Hiiumaal, moodustades 6% kõikidest 2. telje toetustest. Hiiumaal on samas suur osatähtsus
sellistel toetustel, nagu MAHE (34%), PLK (27%) ja ESA (18%).
MAHE toetuse osatähtsus maakondade lõikes on suurim Hiiumaa põllumajandustootjatel,
järgnevad Tartumaa (32%), Viljandimaa (30%) ja Võrumaa (29%).
Eestis määratleti ebasoodsamad piirkonnad 2004. aastal valdade kaupa. Selle määratluse
kohaselt asus 101 valda ebasoodsamates piirkondades, mille pindala moodustab umbes 50%
riigi kogu territooriumist (PM, 2014). Seetõttu ei ole ESA toetuse osatähtsus 2. telje toetuste
kogusummas võrreldav kõikide maakondade lõikes, kuid nende põllumajandustootjate osas,
kellede maad paiknevad ebasoodsamas piirkonnas, on 2012. aastal ESA toetusel suurim
osatähtsus sarnaselt 2011. aastale Ida Virumaal (33%) ja Võrumaal (28%).
Poollooduslikke kooslusi on teatud piirkondades rohkem, nagu näiteks Lääne-Eestis ja saartel,
mistõttu on PLK hooldamise toetuse osamäär neis piirkondades suurem. 2012. aastal moodustas
PLK toetus Hiiumaal 26%, Saaremaal 23% ja Läänemaal 22% 2. telje väljamakstud toetuste
kogusummast. 2012. aastal ei ole võrreldes 2011. aastaga toimunud PLK osamääras muutusi,
v.a Läänemaal, kus PLK osamäär on langenud 6%.
3%
6%8%
9%
16%
20%
38%
Muud 2. telje toetused NAM PLK LKT ESA MAHE KSM
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
Joonis 9. MAK 2007-2013 2. telje väljamakstud toetuste jagunemine maakonniti (%) aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA 10.01.2013 andmetel)
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
200920102011201220092010201120122009201020112012200920102011201220092010201120122009201020112012200920102011201220092010201120122009201020112012200920102011201220092010201120122009201020112012200920102011201220092010201120122009201020112012
Harju
Hiiu
Ida-V
iru
Jõg
eva
Järv
aLääne
Lääne-
Viru
Põ
lva
Pä
rnu
Rapla
Sa
are
Ta
rtu
Va
lga
Vilj
andi
Võ
ru
ESA
NAT
KSM
MAHE
OTL
SRT
PLK
LKT
KIA
NAM
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuse osakaal toetuste kogusummas
Põllumajandustootjad on nii suuruse kui ka tootmisstruktuuri poolest väga erinevad. Keskmiste
andmete kasutamine võimaldab teha üldistusi kogu üldkogumile. Samas tuleb tulemuste põhjal
üldistuste ja järelduste tegemisel silmas pidada, et keskmine on arvutuslik näitaja, mis ei pruugi
olla kohaldatav igale üksikule põllumajandustootjale. Varieeruvus põllumajandustootjate vahel
on väga suur, kusjuures tihtipeale jäävad valdava osa tootjate tulemused keskmistele näitajatele
alla. Seetõttu on analüüsitud, kui suur on taotlejate varieeruvus meetmetoetuse osakaalu osas
toetuste kogussummast MAK 2. telje toetusi saanud taotlejate gruppide lõikes.
MAK 2. telje toetusi saanud taotlejate varieeruvuse analüüsimiseks on taotlejaid jagatud
kvartiilideks ja detsiilideks (vastavalt neljaks ja kümneks ligikaudu võrdseks osaks), kusjuures
tootjad on järjestatud meetme toetuse osakaalu (toetuste kogusummast) järgi kõrgemast
madalamani.
Iga analüüsitava 2. telje meetme juures on välja toodud kuus indikaatorit osakaalu kohta:
alumine detsiil (D1), ülemine detsiil (D9), alumine kvartiil (Q1), keskmine kvartiil (Q2) ehk
mediaan, ülemine kvartiil (Q3) ning aritmeetiline keskmine1.
Analüüsi tulemustest selgus, et 2. telje meetmete toetuste osakaal toetuste kogusummast erines
oluliselt meetmete lõikes. Näiteks moodustas veerandil PLK toetuse saajatel PLK toetus 2012.
aastal kuni 20% (Q1) toetuste kogusummast, samas 25% PLK tootjatel omas PLK toetus väga
olulist rolli, ulatudes üle 84% (Q3) nende saadud kõigi toetuste kogusummast (Joonis 10). 2012.
aastal moodustas KSM toetus veerandil vastavat toetust saanud taotlejatest kuni 10% (Q1)
toetuste kogusummast ning veerandi tootjate puhul ulatus see üle 26% (Q3).
2012. aastal moodustas MAHE toetus veerandil vastavat toetust saanud taotlejatest kuni 28%
(Q1) toetuste kogusummast ning veerandi taotlejate osas ulatus see üle 44% (Q3).
2012. aastal jäi pooltel (Q1 ja Q3 vahel) 2. telje toetust saanud taotlejatel kõigi 2. telje toetuste
osakaal vahemikku 20% kuni 100% toetuste kogusummast.
1 Mediaan jagab põllumajandustootjad pooleks, millest suuremaid ja väiksemaid on ligikaudu võrdselt. Alumine detsiil kajastab
sellist näitajat, millest väiksema osakaaluga tootjaid on 10% ning ülemine detsiil on selline näitaja, millest suurema osakaaluga
tootjaid on 10%. Alumine kvartiil kajastab sellist näitajat, millest väiksema osakaaluga tootjaid on 25% ning ülemine kvartiil on
selline näitaja, millest suurema osakaaluga tootjaid on 25%, ülemise ja alumise kvartiili vahele jääb 50% tootjatest
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
Joonis 10. MAK 2007-2013 2. telje meetmete toetuse osakaal toetuste kogusummas (%) 2012. aastal
(PRIA, 10.01.2013 andmetel)
Analüüsides 2. telje meetmete toetuse osakaalu varieeruvust toetuste kogusummas aastatel
2010-2012 selgus, et 2. telje meetmete toetuse osakaal toetuste kogusummas erines oluliselt
meetmete lõikes, mis on varasemate aastatega võrreldes jäänud enam-vähem samaks. Näiteks
moodustas veerandil KSM toetuse saajatel KSM toetus 2012. aastal kuni 10% (Q1) toetuste
kogusummast ning veerandi tootjate puhul ulatus see üle 26% (Q3). 2012. aastal moodustas
MAHE toetus veerandil vastavat toetust saanud taotlejatest kuni 28% (Q1) toetuste
kogusummast ning veerandil taotlejate osas ulatus see üle 44% (Q3).
ÜPP TOETUSTE JOTUMINE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE SUURUSGRUPITI JA
TOOTMISTÜÜBITI
ÜPP toetuste jaotumine põllumajandustootjate suurusgrupiti
ÜPP toetuste jaotumise analüüsil võeti aluseks 2012. aastal PRIA poolt väljamakstud (I, II
sammas) toetused.
Toetuste analüüsil määrati igale PRIA põllumajandusloomade ja põllumassiivide registris
olevale tootjale (kellel oli maid ja/või loomi) tootmistüüp ja majanduslik suurus vastavalt
Euroopa Liidu FADN tüpoloogiale. Põllumajandusettevõtte tootmistüübi määramise aluseks on
2010. aruandeaastast kasutusele võetud põllumajanduslike majapidamiste tüpoloogia (EL
komisjoni määrus (EÜ) nr 1242/2008). Uues põllumajanduslike majapidamiste liigituses on
ettevõtte tootmistüübi ja majandusliku suuruse määramise aluseks standardkogutoodangu
(SKT) väärtus eurodes. Standardkogutoodangu väärtus eurodes määratakse lähtudes hektarite
ja loomade arvust selles majapidamises ning vastavatest standardtoodangu koefitsientidest.
Majandusliku suuruse alusel jaotatakse tootjad kolme gruppi: väiketootjad (SKT 4000-25 000
€), keskmise suurusega tootjad (25 000-100 000 €) ja suurtootjad (üle 100 000 €). FADN
metoodika järgi peetakse professionaalseteks põllumajandustootjateks neid tootjaid, kelle
standardkogutoodang ületab 4000 eurot. Majanduslikul suurusklassil põhinev toetuste
jagunemise täpsem ülevaade on ära toodud lisas (Error! Reference source not found.).
0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1
ESA NAT KSM MAHE OTL PLK LKT KIA NAM 2. telg
Keskmine
15%
15%
25%
25%
50%
Q1
Q3
Q2
D1
D9
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
Analüüsis arvesse võetud toetuste nimekiri on toodud alapeatükis 3.2.1 ÜPP toetuste
jagunemine maakonniti. Väljamakstud toetuste jagunemine on olnud aastatel 2010-2012
suhteliselt sarnane, I samba muutused jäävad 1-3% piiresse ja II samba puhul 1-5% piiresse
(Joonis 11). Suurtootjad said 2012. aastal väljamakstud I samba toetustest 57% ja II samba
toetustest 33%. Väiketootjad vastavalt 18 ja 10%. 2012. aastal moodustasid I samba toetused
suurima osa väiketootjatel - 57% väljamakstud toetuste kogusummast. Suurtootjatel oli vastav
näitaja 56% ja keskmise suurusega tootjatel 50%. II samba toetustel on suurim osakaal
keskmise suurusega tootjatel (50%).
Joonis 11. ÜPP I ja II samba ning riiklike väljamakstud toetuste jagunemine (%) majanduslike
suurusklasside (tuhat eurot) alusel aastatel 2010-2012 (PRIA 10.01.2013 andmetel)
MAK 2007-2013 erinevate telgede analüüsist selgus, et 2012. aastal said 35% 1. telje ja 50%
2. telje väljamakstud toetustest suurtootjad. Võrreldes eelnevate aastatega (2010. ja 2012. a) ei
ole olulisi muudatusi toetuste jagunemises toimunud. 3. telje väljamakstud kogusumma suurim
osakaal on FADN tüpoloogia järgi määratlemata taotlejatel2 – 93%.
MAK 2007-2013 1. telg moodustas 2012. aastal väljamakstud toetuste kogusummast 18%
keskmise suurusega tootjatel, 16% suurtootjatel ja 11% väiketootjatel. 2. telg moodustas 31%
keskmise suurusega tootjatel, 27% väiketootjatel ja 23% suurtootjatel.
MAK 2007-2013 raames väljamakstud toetuste kogusummas omasid põllumajandustootjate
jaoks suurimat tähtsust 2. telje toetused (Joonis 12). 2012. aastat 2011. aastaga võrreldes on
väike- ja suurtootjate tulemused jäänud suhteliselt samale tasemele ja tõusnud keskmise
suurusega tootjatel. 2012. aastal moodustasid 1. telje toetused MAK 2007-2013 raames
väljamakstud toetuste kogusummast keskmise suurusega ja suurtootjatel 36% ja väiketootjatel
2 FADN tüpoloogia järgi antakse igale tootjale, kellel on maid ja/või loomi tootmistüüp ja majanduslik suurus, 3. telg
on aga suunatud maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamise
soodustamisele, mistõttu toetusi saavad taotleda ka maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kelledel ei pea olema
põllumajandusmaid ega -loomi
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
27%. 2. telje toetused moodustasid MAK 2007-2013 raames väljamakstud toetuste
kogusummast väiketootjatel 63%, keskmise suurusega tootjatel 62% ja suurtootjatel 36%.
3. telje toetused moodustasid MAK 2007-2013 raames väljamakstud toetuste kogusummast
väiketootjatel 8% ja keskmise suurusega tootjatel 2%. Suurtootjatel on 3. telje osakaal ainult
0,4%, kuna nad reeglina ei mahu mikroettevõtja3 määratluse alla.
Joonis 12. MAK 2007-2013 telgede (1, 2 ja 3) väljamakstud toetuste osakaal (%) MAK 2007-2013
toetuste kogusummas majanduslike suurusklasside alusel aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA
10.01.2013 andmetel)
Joonisel (Joonis 13) on ära toodud MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste jagunemine
majanduslike suurusklasside lõikes. Võrreldes perioodi 2010-2012 saab välja tuua, et aastate
erinevused on suhteliselt väikesed, jäädes 2-4% piiresse.
KSM toetus on kõige suurema osakaaluga 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast
suurtootjate hulgas (56%), järgnevad keskmise suurusega tootjad (31%) ja väiketootjad (9%).
KSM toetuse osatähtsus on võrreldes 2010. aastaga vähenenud keskmise suurusega tootjatel
5%, suurtootjatel 4% ja väiketootjatel 2%.
MAHE toetus on kõige suurema osakaaluga 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast
keskmise suurusega tootjate hulgas (34%), järgnevad väiketootjad (24%) ja suurtootjad (13%).
MAHE toetuse osakaal on 2012. aastal võrreldes 2010. aastaga suurenenud vastavalt 4%, 3%
ja 2%.
LKT toetus on kõige suurema osakaaluga 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast
suurtootjate hulgas (12%), järgnevad keskmise suurusega ja väiketootjad (7%). Aastate lõikes
3 Euroopa komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punkti 7 mõistes on mikroettevõtjad need, kes annavad
tööd vähem kui 10 inimesele ja kelle aastane müügitulu ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 mln eurot (PM, 2014)
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
Väiketootjad Keskmised tootjad Suurtootjad
1. telg 2. telg 3. telg
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
ei ole muudatusi osatähtsuses toimunud, v. a väike muutus 2010.-2011. aastal suurtootjate
hulgas (1%).
ESA toetus on kõige suurema osakaaluga 2. telje väljamakstud toetuste kogusummast
väiketootjate hulgas (25%), järgnevad keskmise suurusega tootjad (17%) ja suurtootjad (14%).
Selline jaotus on tingitud asjaolust, et ebasoodsamate tingimustega piirkondades on ka üldjuhul
väiksemad ettevõtted.
Joonis 13. MAK 2007-2013 2. telje meetme toetuste jagunemine (%) majandusliku suurusklassi alusel
aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA, 10.01.2013 andmetel)
ÜPP toetuste jaotumine tootmistüübiti
ÜPP I ja II samba väljamakstud toetuste jagunemist analüüsiti ka põllumajandustootjate
tootmistüübi järgi. Eestis on kasutusel seitse tootmistüüpi: taimekasvatus4, aiandus5,
püsikultuurid6, piimatootmine, loomakasvatus7, sea- ja linnukasvatus8 ja segatootmine9.
Detailsemad andmed toetuste jagunemise kohta erinevate tootmistüüpidega ettevõtete vahel on
ära toodud lisas (Lisa 3).
Analüüsides tootmistüüpidega määratletud põllumajandustootjatele 2012. aastal väljamakstud
põllumajandustoetusi, selgub et taimekasvatajad ja piimatootjad on sarnaselt eelnevatele
4 Taimekasvatus – teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine, üldine taimekasvatus
5 Aiandus - aiandus katmikalal, avamaal, muu aiandus (k.a puukoolid)
6 Püsikultuurid – puuviljakasvatus, erinevate püsikultuuride kasvatamine
7 Loomakasvatus – lihaveise-, piima- ja lihaveisekasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, muud karjatatavad loomad
8 Sea- ja linnukasvatus ja erinevate teratoiduliste kasvatamine
9 Segatootmine - segataimekasvatus (põllukultuurid, aiandus, püsikultuurid), segaloomakasvatus - peamiselt karjatatavad loomad
või peamiselt karjatatavad loomad või peamiselt teratoidulised, segataimekasvatus, lisaks karjatatavad loomad, muud taime- ja
loomakasvatuse kombinatsioonid
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
Vä
iketo
otja
dK
eskm
ised
tootja
dS
uurt
oo
tja
d
ESA
NAT
KSM
MAHE
OTL
SRT
PLK
LKT
KIA
NAM
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
aastatele saanud võrreldes teiste tootmistüüpidega suurema osa toetustest, vastavalt 40% ja
32%.
Joonisel (Joonis 14) on ära toodud ÜPP I ja II samba ja riiklike toetuste väljamakstud toetuste
jagunemine tootmistüübi siseselt.
I samba toetused moodustasid piimatootjatel 2012. aastal sarnaselt 2011. aastale suurima osa
kõikidest väljamakstud toetustest (60%). Väikseim I samba toetuste osa oli 2012. aastal
püsikultuuride kasvatajatel (28%). Aianduses on I samba osakaal võrreldes 2011. aastaga
tõusnud 5%. Muudes tootmistüüpides, nagu sea- ja linnukasvatus, on I samba toetuste osakaal
vähenenud 3% .
II samba toetused moodustasid püsikultuuride kasvatamises 2012. aastal sarnaselt 2011. aastale
suurima osa kõikidest väljamakstud toetustest (72 %), toetuse osakaal on tõusnud 2%. Samuti
on kasvanud II samba osakaal sea- ja linnukasvatajatel, võrreldes 2011. aastaga 5%. Väikseim
osakaal oli II samba toetustel segatootmises (39%).
Joonis 14. ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste väljamakstud toetuste kogusumma jagunemine (%)
erinevate tootmistüüpide siseselt aastatel 2010-2012 (PMK, 2013a); (PRIA 10.01.2013 andmetel)
MAK 2007-2013 raames erinevate väljamakstud meetmetoetuste osakaal erines tootmistüübiti
oluliselt (Joonis 15). Segatootjatel moodustas 2012. aastal KSM toetuse osakaal MAK toetuste
väljamakstud kogusummast 51% ja MAHE toetus 19%. Aastate lõikes KSM toetuse osakaal
väheneb, 2012. aastal oli võrreldes 2011. aastaga KSM toetuse osakaal vähenenud 5% ja
MAHE toetuse osakaal suurenenud 4%.
Sea- ja linnukasvatajatel olid 2012. aastal suurima osakaaluga KSM toetus (72%) ja MAHE
(13%). 2010. aastast kuni 2012. aastani on KSM toetuse osakaal vähenenud 5% ja MAHE
toetuse osakaal suurenenud 3% . Sea- ja linnukasvatajatele väljamakstud toetuste kogusumma
moodustub ESA, NAT, KSM ja MAHE toetustest.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
Taimekasvatus Aiandus Püsikultuurid Piimatootmine Loomakasvatus Sea- jalinnukasvatus
Segatootmine
I sammas II sammas Riiklikud toetused
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
Loomakasvatajatele väljamakstud toetused jagunevad analüüsitud aastate lõikes sarnaselt ning
märkimisväärseid muutusi ei ole toimunud. 2012. aastal oli suurima osakaaluga MAHE toetus
(44%), järgnesid PLK (22%) ja ESA toetus (15%).
Piimatootjatel olid 2012. aastal suurima osakaaluga KSM toetus (46%), järgnesid LKT (23%)
ja ESA (15%) toetus. Väljamakstud toetused jagunevad analüüsitud aastate lõikes sarnaselt
ning märkimisväärseid muutusi ei ole toimunud.
Püsikultuuride kasvatajatel oli sarnaselt eelnevatele aastatele 2012. aastal suurima osakaaluga
MAHE toetus (91%).
Aianduses oli 2012. aastal suurima osakaaluga MAHE toetus (41%), järgnesid ESA (34%) ja
KSM (14%) toetus.
Taimekasvatuses oli 2012. aastal suurima osakaaluga KSM toetus (52%), järgnesid ESA (20%)
ja MAHE (15%) toetus. 2010. aastast kuni 2012. aastani on KSM toetuse osakaal vähenenud
6% ja MAHE toetuse osakaal suurenenud 5%.
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
Joonis 15. MAK 2007-2013 2. telje toetuste jagunemine (%) tootmistüübi alusel aastatel 2010-2012
(PMK, 2013a); (PRIA, 10.01.2013 andmetel)
Joonisel (Joonis 16) on välja toodud 2. telje kõikide väljamakstud toetuste kogusumma
jagunemine erinevate tootmistüüpide vahel. Taimekasvatajate osakaal MAK 2007-2013 2. telje
väljamakstud toetuste kogusummast on olnud aastatel 2010-2012 muutumatu, ehk 40%.
Piimatootjate osakaal on 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga võrreldes jäänud samale tasemele
(28%) ja võrreldes 2010. aastaga vähenenud 1%.
Kõige väiksema osakaaluga on olnud jätkuvalt aianduse- ja püsikultuuride tootmistüüp, millede
osakaal on jäänud kahe tootmistüübi peale kokku 1% piiresse. Samuti on 1% osakaaluga sea-
ja linnukasvatus. Eelpoolnimetatud tootmistüüpe iseloomustab vähene (üldjuhul)
põllumajandusmaa pindala ja spetsiifiliste meetmetoetuste puudumine MAK 2007-2013
programmperioodil.
0% 20% 40% 60% 80% 100%
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012
2010
2011
2012Ta
ime
-ka
svat
us
Aia
nd
us
Pü
siku
ltu
uri
dP
iima-
too
tmin
eLo
om
a-ka
svat
us
Sea-
jalin
nu
kasv
atu
sSe
gato
otm
ine
ESA
NAT
KSM
MAHE
OTL
SRT
PLK
LKT
NAM
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
Joonis 16. MAK 2007-2013 2. telje väljamakstud kogusumma jagunemine (%) tootmistüübiti 2012.
aastal (PRIA 10.01.2013 andmetel)
MAK 2007-2013 2. TELJE TOETUSTE JAOTUMISE ÜHTLUS
Eelpool kirjeldatud toetuste jagunemine nii piirkondlikult kui ka majanduslike suurusklasside
kaupa ja tootmistüübiti näitab, et erinevad toetused jagunevad väga ebaühtlaselt.
Toetuste jaotumise ebaühtlust saab mõõta Lorenzi kõvera abil, mis kajastab graafiliselt
sissetulekute jaotumist. Üldiseks hindamiskriteeriumiks Lorenzi kõvera puhul on see, et mida
suurema paindega on joon, seda ebavõrdsemalt tulud (toetused) on jaotunud.
Joonisel (Joonis 17) on ära toodud Lorenzi kõver MAK 2007-2013 2. telje meetmetoetuste
jagunemise kohta. Aastatel 2010-2012 on Lorenzi kõver püsinud muutumatuna ning seega said
10% tootjatest 77% kõikidest väljamakstud MAK 2007-2013 2. telje toetustest. Ka varasematel
aastatel on see näitaja olnud samal tasemel (2009. a 75% ja 2008. a 77%).
40%
1%
27%
21%
1%11%
Taimekasvatus Aiandus ja püsikultuurid
Piimatootmine Loomakasvatus
Sea- ja linnukasvatus Segatootmine
EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE HINDAMINE
Joonis 17. Lorenzi kõver MAK 2007-2013 2. telje toetuste jagunemise kohta 2012. aastal (PRIA
10.01.2013 andmetel)
Toetuste jaotumise ebavõrdsust saab mõõta Gini koefitsiendi abil. Gini koefitsient jääb alati
vahemikku nullist üheni, kusjuures null näitab maksimaalset võrdsust ja üks absoluutset
ebavõrdsust. Seega, mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on toetuste jaotus
põllumajandustootjate vahel. Üldiselt peetakse Gini koefitsiendi puhul väärtust 0,6-0,7 väga
ebavõrdseks jaotuseks ning jaotust 0,2-0,35 kõige ühtlasemaks jaotuseks.
2012. aastal oli Eesti põllumajandustootjate toetuste jaotumise kohta arvutatud Gini koefitsient
0,96. 2010-2011. aastal oli Gini koefitsient 0,85, 2009. aastal 0,82 ja 2008. aastal 0,84, see
näitab, et toetuse jaotumine on järjest ebavõrdsem ning toetused koonduvad väikese osa
põllumajandustootjate kätte (Joonis 18).
MAK 2. telje jaotumine on 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga muutunud veidi ebavõrdsemaks
(Gini koefitsient vastavalt 0,84 ja 0,83). Meetmete lõikes ei ole toimunud olulisi muudatusi,
Gini koefitsient on kas jäänud samaks (KSM, ESA, OTL, PLK, LKT, NAT) või on tõusnud
(MAHE ja NAM).
Joonis 18. Toetuste Gini koefitsient MAK 2007-2013 2. telje meetmete lõikes 2012. aastal (PRIA
10.01.2013 andmete
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
% t
oetu
ste
kogusum
mast
% toetust saanud tootjatest
10%
77%
0,96
0,84
0,670,65
0,76
0,62
0,73 0,74
0,67
0,56
0,5
0,55
0,6
0,65
0,7
0,75
0,8
0,85
0,9
0,95
1
KÕIK 2. telg KSM MAH ESA OTL PLK LKT NAT NAM